Lp hr Keit Kasemets .12.2025 nr 2-3/15-437
Riigisekretär
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini esitatud kirjaliku küsimuse
sotsiaalminister Karmen Jollerile.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata digitaalselt
allkirjastatud vastus kümne tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Vastus palun saata
DHXi kaudu aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel
Pr Karmen Joller Sotsiaalminister 5.detsember 2025 KIRJALIK KÜSIMUS Pensionistaaži arvestamise korra kohta Austatud sotsiaalminister, Viimastel nädalatel on minu poole pöördunud mitmed Eesti elanikud, kes on väljendanud tõsist muret seoses sellega, kuidas Sotsiaalkindlustusamet praktikas arvestab pensionistaaži. Saadud info kohaselt erineb senine selgitustöö märkimisväärselt sellest, mida inimesed reaalselt kogevad, ning see tekitab põhjendatud segadust ja ebakindlust. Seoses sellega palun Teil vastata järgmisele küsimustele: 1. Pensionistaaži sidumine keskmise palga tasemega. Sotsiaalkindlustusamet on selgitanud, et üks pensionistaaži aasta arvestatakse vaid juhul, kui inimese aastane sotsiaalmaksu alus vastab vähemalt Eesti keskmisele palgale (umbes 2000 eurot kuus). Keskmisest väiksema palga puhul arvestatakse: 3 töötatud aastat = 1 aasta pensionistaaži. Millisel õiguslikul alusel rakendatakse sellist proportsiooni? Kas see vastab Riikliku pensionikindlustuse seaduse mõttele ja eesmärgile? Kuidas tagatakse, et sotsiaalmaksu tasunud inimene ei jää ilma talle kuuluvast pensionistaažist? 2. Eraisikuna töötavate inimeste ja miinimumpalgaga töötajate kohtlemine. Saadud info viitab, et ettevõtlustulu alusel makstud avansilised maksud pensionistaaži ei anna, miinimumpalgaga töötavate inimeste töötatud perioode ei arvestata täismahus. Kas vastab tõele, et ettevõtlustulu eest makstud sotsiaalmaksu ei arvestata pensionistaaži hulka? Miks ei loeta miinimumpalgaga töötavate inimeste töötatud aega täismahus pensionistaažiks? Kas ministeerium on analüüsinud sellise praktika mõju madalapalgaliste tulevasele toimetulekule? 3. Laste kasvatamise eest antav pensioniõigus. Kehtiv kord näeb ette, et lapse kasvatamise eest antav aasta pensionistaaži jaguneb ema ja isa vahel, kui isa ei loobu kirjalikult oma osast. Mis on selle korra eesmärk? Miks ei anta automaatselt kogu pensionistaaži vanemale, kes täitis reaalselt põhilist hoolduskoormust? Kas ministeerium plaanib selle olukorra muutmist? 4. Järsud erinevused inimese senise pensionistaaži arvestuses. Inimestel, kes on töötanud Eestis üle 30 aasta, võib ametlike arvutuste järgi olla säilinud vaid 15–17 aastat pensionistaaži. Kas ministeerium peab õiguspäraseks, et inimene kaotab kuni 10–15 aastat pensionistaaži pelgalt seetõttu, et tema palk jäi alla keskmise? Kas ministeerium kaalub korra muutmist, et tagada õiglasem pensionistaaži arvestamine? 5. Avalik kommunikatsioon Pensioniarvestuse põhimõtted ei ole inimestele üheselt selged. Kas ministeerium plaanib avalikult ja arusaadavalt selgitada pensioni arvutamise tegelikke aluseid? Milliseid samme astutakse, et tagada inimeste õiguste kaitse pensioni arvestamisel? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Tšaplõgin Riigikogu liige
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 08.12.2025 / 2-3/15-437;
Riigikantselei / 08.12.2025 / 7-1.2/25-02244
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalik küsimus sotsiaalministrile
(KK 437)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 22.12.2025
Lisainfo: Pensionistaaži arvestamise korra kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 08.12.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655