Riigikogu eie 28.11.2025 * r 2-3/15-434 *
[email protected] Meie 12.12.2025 nr 6-1/3001-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 434)
Lugupeetud Riigikogu esimees
Vastan Riigikogu liikme Reili Ranna esitatud kirjalikule küsimusele
asendushooldusteenuse korralduse kohta.
Asendushooldust vajavate laste ja neid kasvatavate perede toetamine on oluline,
mistõttu on perede tugiteenused püsivalt riigieelarvesse kavandatud ning regulatsioon
jõustub uuel aastal.
Asendushoolduse tugiteenuste regulatsioon koosneb seadusandlikust raamistikust,
mis võeti Riigikogus vastu 2024. aastal. Raamistik sätestab üldnõuded teenuste
osutamisele ning nende rahastusele ja korraldusele.
Käesoleval aastal on seaduse alusel ette valmistatud rakendusakt, mis täpsustab
teenustele, teenuseid osutavatele isikutele ning teenuse mahtudele ja hindadele
kehtivaid tingimusi. Teenuste laiemat korraldust ja rahastuspõhimõtteid selle
määrusega ei muudeta. Aasta jooksul on toimunud mitmeid kohtumisi
teenuseosutajatega, kus määruse sisu, sh teenusenõuded, on läbi arutatud.
Teenuseosutajatel oli võimalus anda teenuste hindade kohta tagasisidet
kooskõlastamise etapis. Pärast kooskõlastusringi toimus täiendav kohtumine, kus
arutasime läbi kõik teenuseosutajate tõstatatud küsimused ja kitsaskohad.
Teenusekorralduse kujundamisel oleme lähtunud põhimõttest, et teenused oleksid
perede jaoks paindlikud, toetaksid kvaliteetset teenuse osutamist ning oleksid
osapooltele võimalikult vähese halduskoormusega.
1. Kui palju on täna Eestis asendushooldust pakkuvaid hooldusperesid ning
lapsi neis hooldusel? Palju on meil nn kriisiperesid, kellel on valmisolek
lapse eraldamisele kiirelt reageerida ja pakkuda vajalikku turvalist
keskkonda?
04.12.2025 seisuga kasvab hooldusperedes 149 last ning lapsi kasvatavaid
hooldusperesid on kokku 116. Kriisihooldusperesid, kes on valmis ajutises
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
kriisiolukorras kiiresti reageerima, on 5; lisaks on sobivuse hindamise protsessis veel
4 peret. Kriisihooldusperes on teenust saanud kokku 58 last.
Kriisihooldusperede leidmiseks teeb Sotsiaalkindlustusamet järjepidevat koostööd nii
lepingupartnerite kui ka kohalike omavalitsustega. Kriisihooldusperede ettevalmistuse
käigus läbivad pered nii kasuperedele mõeldud põhjaliku PRIDE-koolituse kui ka
täiendava traumakoolituse.
2. Kuidas tagab ministeerium, et teenusepakkujaid koheldakse võrdselt ning
ühegi pakkuja organisatsiooni vormiline eelis ei loo ebavõrdset turgu?
Asendushoolduse tugiteenuse puhul ei ole teenuseosutajatele kehtestatud erisusi
nende juriidilisest vormist lähtuvalt – kõiki teenuseosutajaid koheldakse võrdselt.
Samasuguseid erisusi ei ole loodud ka teiste sotsiaalteenuste osutamisel: nõuded,
tingimused ja teenuse eest makstavad tasud on kõigile teenuseosutajatele
ühesugused. Erisuste kehtestamine üksikutele juriidilistele teenuseosutamise
vormidele tooks kaasa ebavõrdse olukorra erinevate teenuseosutajate vahel.
3. Kuidas kavatseb ministeerium tagada, et tugiteenuste kasutamine mitme
pakkuja juures ei muuda lapse ja pere toetamist killustatuks ega vähenda
teenuse mõjusust?
Ka praegu on inimestel võimalus kasutada vajalikke teenuseid erinevate
teenuseosutajate juures ning eelduslikult toetab see peresid paremini vajaduspõhise
abi saamisel (nt elupiirkonnast tulenevalt). Kõige intensiivsemate teenuste puhul
(kohanemistugi, peretugi) on perel üks peretoetaja, kuid teiste teenuste korral on
oluline, et pere saaks toetust viisil, mis on tema jaoks kõige sobivam. Senine kogemus
näitab, et teenuseosutajad teevad pere abistamisel omavahel head koostööd.
Kui perel on võimalus saada teenuseid mitme teenuseosutaja kaudu, saab tagada abi
lähtuvalt pere tegelikust vajadusest, mitte üksnes konkreetse teenuseosutaja
olemasolevate võimaluste piires. Lisaks pakuvad erinevad teenuseosutajad ka
grupinõustamist ning juba täna on peresid, kes valivad grupinõustamise teema, mitte
teenuseosutaja järgi.
Kui teenuseosutaja suudab luua perega hea suhte ning tema teenus on perele vajalik,
ei ole üldjuhul põhjust karta, et pere tema juurest lahkuks. Kohustuslikkus võib
esmapilgul tunduda sobiv meede, kuid ei pruugi anda soovitud tulemust, sest
muutused toimuvad enamasti sisulise mõistmise ja motivatsiooni toel. Seda on
eelkõige võimalik saavutada hea ja usaldusliku koostöösuhte kaudu. Samuti loob
inimeste valikuvabadus eeldused teenuste kvaliteedi arenguks.
4. Kuidas on ministeerium hinnanud uute nõuete mõju spetsialistide
kättesaadavusele, eriti maapiirkondades ja väiksemates omavalitsustes?
Teenustele ja neid osutavatele isikutele kehtivad nõuded on muutunud vähesel
määral. Kuigi lisandub mõningaid uusi, teenuste kvaliteedi tagamiseks vajalikke
nõudeid, on mitmes kohas nõudeid ka leevendatud. Nõuded on teenuseosutajatega
läbi arutatud nii kohtumistel kui ka nende kirjaliku tagasiside alusel.
3
Suurimaks muudatuseks võib pidada senise mentorluse asendamist
kogemusnõustamisega ning vastava väljaõppe läbimise nõude kehtestamist. Selle
nõude rakendumist toetab riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, tagades kahe aasta
jooksul senistele teenuseosutajatele ESF vahendite toel kogemusnõustaja väljaõppe.
Koolitus on osalejatele tasuta. Nõue jõustub alles 2028. aastast, et teenuseosutajatel
oleks üleminekuks piisavalt aega.
Muus osas oleme määruses nõuete kehtestamisel lähtunud põhimõttest, et need
oleksid paindlikud ega piiraks uute teenuseosutajate liitumist, sh ka väiksemates
piirkondades.
5. Kuidas kavatseb ministeerium tagada, et kvaliteetsed tugiteenused
jäävad 2026. aastast kättesaadavaks nt Hiiumaal, Saaremaal ja teistes
piirkondades, kus teenuse pakkumise kulud on objektiivsetel põhjustel
kõrgemad?
Mõistan muret väiksemate piirkondade pärast, kuid ka senise hanke raames ei ole
olnud võimalik tagada kõigis väiksemates omavalitsustes kohapeal kõiki teenuseid.
Näiteks on tugigruppe pakutud enamasti suuremates keskustes. Sarnane praktika on
kujunenud ka mitmete teiste teenuste puhul, kus teenuse kasutajaskond on seejuures
oluliselt suurem kui kasuperede puhul.
Teenuseosutajatele teeb enim muret tugigruppide rahastus: edaspidi ei maksta
teenuseosutajale kindlat summat grupi eest, vaid tasu sõltub grupis osalejate arvust.
Selgitan, et uues grupiteenuste rahastusmudelis on arvestatud, et kui grupis osaleb
pool maksimaalsest võimalikust osalejate arvust, on tugigrupi kulud kaetud tänase
maksumuse ulatuses. Seejuures on veebi- ja kontaktkohtumised hinnastatud
samamoodi. Rahastusmudel loob teenuseosutajatele ka täiendava võimaluse ning
võiks motiveerida senisest enam kasutama hübriidgruppe (mida vähemalt üks tänane
teenuseosutaja meile teadaolevalt juba edukalt rakendab). Hübriidgrupid aitavad
lisaks riigieelarve vahendite optimaalsele kasutusele suurendada ka
osalemisvõimalusi üle kogukonna piiride. Tänased teenuseosutajad on toonud välja,
et väiksemates kohtades on probleemiks olnud ka see, et inimesed ei soovi väikeses
kogukonnas tugigrupis oma pere küsimusi arutada ning seetõttu ei tulda gruppidesse.
Laiema geograafilise osaluse võimaldamine hübriidgruppide kaudu võib seega toetada
ka nende perede jõudmist teenusteni, kes varem ei ole seda teha saanud.
Lisaks on lubatud pereteenuseid osutada ka kaugteenusena, mis peaks toetama
teenuste kättesaadavust väiksemates piirkondades. Samuti laiendab
Sotsiaalkindlustusamet lepinguliste teenuseosutajate transpordikulude
kompenseerimise tingimusi, mis omakorda toetab teenuste osutamist ka kaugemates
piirkondades.
6. Kuidas plaanib ministeerium tagada, et tugiorganisatsioonidel on
võimalik pakkuda kvaliteetset teenust ning täita seadusest tulenevaid
kohustusi, kui halduskulud ei ole eraldi kaetud? Kas ministeerium on
4
hinnanud, millist mõju avaldab halduskulude katmata jätmine valdkonna
kodanikuühendustele ja nende võimele jätkata teenuste pakkumist?
Kuigi rahastusloogika muutub, on halduskulud jätkuvalt kaetud. Muudatus seisneb
selles, et halduskulusid ei kaeta enam eraldi täiendava maksena, vaid need on
arvestatud kõigi teenuste hindade sisse.
Seega sisaldavad varasemate hindadega võrreldes teenusehinnad lisaks
halduskuludele ka uute perede leidmisega seotud teavituskulusid ning
tarbijahinnaindeksi tõusu. Nende komponentide võrra on teenusehinnad ka muutunud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Helen Meumers
[email protected]
Gerli Baida
[email protected]