Perepõhise asendushoolduse tugiteenused

MINISTRI MÄÄRUS 10.12.2025 nr 68 Perepõhise asendushoolduse tugiteenused Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 1306 lõike 3, § 1307 lõike 2, § 1308 lõike 2 ja § 1309 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu ja nõuded teenuste sisule; 2) nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele; 3) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus; 4) perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu ning tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord. § 2. Perepõhise asendushoolduse tugiteenused (1) Perepõhise asendushoolduse tugiteenused on: 1) kohanemistugi; 2) peretugi; 3) psühholoogiline nõustamine; 4) grupinõustamine; 5) tugigrupp; 6) kogemusnõustamine. (2) Kohanemistugi on asendushooldust vajavale lapsele (edaspidi laps) ning hooldusperele, eestkosteperele ja lapsendajaperele (edaspidi pere) lapsega kohanemiseks, suhete loomiseks ja stabiilse elurütmi saavutamiseks mõeldud nõustamisteenus. Kohanemistoe teenust osutatakse lapse lisandumisel perre. (3) Peretugi on vajaduspõhine nõustamisteenus, mille eesmärk on aidata kaasa lapse kasvatamisega seotud küsimuste lahendamisele, ja seda osutatakse peredele kohaliku omavalitsuse üksuse suunamise alusel. (4) Psühholoogiline nõustamine on pereliikmete toetamine käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes. Teenuse eesmärk on selgitada välja probleemide olemus, kaardistada peresisesed ja isiklikud ressursid, kavandada psühholoogilist abi ning vajaduse korral suunata klient erialaspetsialistide konsultatsioonile või teraapiasse.  2 (5) Grupinõustamine on tõendus- või teaduspõhine teenus, mille eesmärk on toetada perede psühhosotsiaalset toimetulekut, arendada vanemlikke oskusi ja pakkuda juhendatud arutelu peresid puudutavatel teemadel. (6) Tugigrupp on peredele mõeldud regulaarne kohtumisvorm, mille eesmärk on jagada kogemusi ja pakkuda emotsionaalset tuge. (7) Kogemusnõustamine on isiklikul läbielatud kogemusel ja vastaval ettevalmistusel põhinev nõustamisteenus, mille eesmärk on pakkuda perele emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. § 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele (1) Peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas. (2) Psühholoogilise nõustamise teenust vahetult osutava isiku erialane ettevalmistus peab vastama järgmistele tingimustele: 1) individuaalse psühholoogilise nõustamise puhul magistrikraad psühholoogias ja varasem nõustamiskogemus; 2) perenõustamise puhul läbitud pereteraapia väljaõpe ja varasem nõustamiskogemus. (3) Grupinõustamise teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja grupinõustamise kogemus. (4) Tugigrupi teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja tugigrupi juhtimise kogemus. (5) Kogemusnõustamise teenust vahetult osutaval isikul peab olema läbitud kogemusnõustaja väljaõpe ja vähemalt 2-aastane kogemus hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere vanemana. § 4. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus (1) Peredele, kus kasvab laps, osutatakse psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise, tugigrupi ja kogemusnõustamise teenust kalendriaastas kokku kuni 4728 euro eest pere kohta. (2) Peredele, kus last veel ei ole, osutatakse psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise, tugigrupi ja kogemusnõustamise teenust kalendriaastas kokku kuni 651 euro eest pere kohta. (3) Kohanemistoe teenust osutatakse lapse kohta kuni 12 kalendrikuud lapse perega liitumisest alates. (4) Peretoe teenust osutatakse lapse kohta järjest kuni kaheksa kalendrikuud, lapse peres viibimise ajal kokku kuni 24 kalendrikuud. (5) Lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud teenuseid võib osutada kuni ühe kuu jooksul pärast lapse perest lahkumist. (6) Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus ning nende osutamise täpsemad tingimused on sätestatud määruse lisas. § 5. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine  3 (1) Kui perepõhise asendushoolduse tugiteenuste taotleja andmeid riiklikus andmekogus ei ole, tuleb taotlejal esitada taotlemisel teenuste saamise õigustatust tõendav dokument. (2) Kui perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid soovivad kasutada ka hoolduspere, eestkostepere või lapsendajapere liikmed, tuleb taotlusele märkida pereliikme nimi, isikukood, kontaktandmed ja seos lapsega. (3) Peretoe teenuse saamiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile kohaliku omavalitsuse üksuse koostatud teenusevajaduse hinnang, mis sisaldab nii teenusevajaduse põhjendusi kui ka teenust saama suunamise eesmärki. § 6. Määruse rakendamine Kogemusnõustamise teenust vahetult osutav isik peab vastama § 3 lõikes 5 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. jaanuaril 2028. a. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa. Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus ning osutamise tingimused  Seletuskirja lisa Kooskõlastaja/ettepaneku esitaja Märkus/ettepanek SoM seisukoht 1. Justiitsministeerium Täname tagasiside eest. Sotsiaalministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud sotsiaalministri määruse Arvestatud „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõu Seletuskirja täpsustatud. (eelnõu). Kooskõlastame eelnõu märkusega. Eelnõu Teenusele õigustatud isikuteks on seletuskirja sisukokkuvõtte kohaselt tagatakse lapsendajad, ent teenuse tugiteenused peredele, kes on võtnud enda perekonda eesmärgist lähtuvalt (SHS § 1306 kasvama teisest perest pärit lapse. Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt lg 2) on teenused siiski mõeldud osutatakse kohanemistoe teenust lapse lisandumisel eelkõige neile peredele, kuhu asub perre. Seletuskirja järgi on teenus mõeldud toetama elama teisest perest pärit laps. peresid sel ajal, kui laps perega liitub. Jääb ebaselgeks, Peresisese lapsendamise puhul kas tugiteenused on kättesaadavad ka peredele, kus elatakse juba perena koos, sh üks lapsendamine on toimunud peresiseselt. Palume lapse kasvatajatest on bioloogiline seletuskirja eeltoodu osas täpsustada. vanem ning teisega on juba vanemlikud suhted tekkinud. See erineb oluliselt olukorrast, kus laps asub elama teise perekonda. 2. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuse Täname tagasiside eest. avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmise arvamuse. 1. Teeme ettepaneku üle vaadata ja vajadusel ühtlustada Arvestatud eelnõus kasutatavad terminid. Sõnastust täpsustatud. Näiteks on eelnõu § 2 lõikes 4 mõisted „klient“ ja „üksikisik“, kuid kasutatakse ka mõistet „laps“. Kuivõrd perel võib olla ka bioloogilisi lapsi, tasub täpsustada, kas lapse all peetakse silmas asendushooldusele suunatud last.  Seletuskirja lisa 2. Eelnõu § 4 lõige 4. Teeme ettepaneku kaaluda, kas siin Arvestatud saaks täpsustada, millal osutatakse Sõnastust täpsustatud ja teenust 8 kuud ja millal 24 kuud. Tänane sõnastus võib olla seletuskirjas selgitatud. mitmeti mõistev. 3. Eelnõu § 5. Teeme ettepaneku kaaluda paragrahvi Mittearvestatud/selgitatud täpsustamist selliselt, et sealt nähtuks Kuna sotsiaalseadustiku üldosa taotluse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu, mida seadus sätestab üldnõuded tuleb õigustatud isikul esitada hüvitise taotlemisel (§ 21 lg 1 p 1 ja perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu § 24 lg 1), puudub vajadus maksmise kohustuse ülevõtmise sätestada täiendavalt andmete taotlemisel. See võimaldaks teenuse taotlejatel paremini esitamise kohustus määruse mõista, et millistele andmetele tasandil. Samuti puudub vajadus tuginedes otsus tehakse. Ühtlasi võiks eelnõu § 5 lõike 1 loetleda üles teenusele õigustatust juures täpsustada, et viidatud riikliku tõendavad dokumendid, sest SÜS andmekogu all on silmas peetud STAR-i. sätestab isiku kohustuse oma õigustatust tõendavate dokumentide esitamise. Juhul kui registriandmete põhjal õigustatuse kontroll ei ole õnnestunud, on ka käesolevat õigusraamistikku arvestades SKA-l võimalus täiendavaid dokumente nõuda. Näidisloetelu on toodud välja määruse seletuskirjas. Detailse kinnise loetelu lisamine osutuda mittetäielikuks, sest kõiki võimalusi ei pruugi määrus katta nt hooldusperede puhul on alles hiljuti toimunud praktikamuudatus, mille raames osa kohalikke omavalitsusi ei sõlmi hooldusperega enam lepingut vaid sätestab õigused ja 4. Määruse lisas on mitme teenuse kohta kirjas, et kui last kohustused haldusaktiga. peres ei ole, siis seda teenust ei Arvestatud osaliselt/selgitatud  Seletuskirja lisa osutata. Teeme ettepaneku kaaluda selliste kitsenduste Hindade osas täpsustatud nii lisamist ka määruse teksti. määruse lisas kui seletuskirjas, et Seejuures võiks määruse lisas toodud teenuse hindade tegemist on fikseeritud hindadega, juures täpsustada, et nende hindade mitte piirhindadega. all on silmas peetud fikseeritud hindu - teisisõnu tegemist Kitsenduste määrusesse lisamist ei ole piirhindadega. täiendavalt ei pea vajalikuks, sest need on juba olemas määruse § 4 lõigete 1-4 sõnastustes. Lõpetuseks markeerime, et eelnõu seletuskirjas on § 5 lõike 2 juures viidatud STAR Teadmiseks võetud isteteenindusele, mida kahjuks kogumahus 1. jaanuariks 2027 ei valmi. Vastab tõele, et SKA arendusplaanides on uuendatud iseteeninduse arendamine, kuid selle täieliku valmimise aega on hetkel raske prognoosida 3. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalministri Täname tagasiside eest. määruse „Perepõhise asendushoolduse põhiteenused“ eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega. 1. Eelnõu § 4 lg-s 1 on öeldud, et peredele, kus kasvab Arvestatud laps, osutatakse psühholoogilise Sõnastust täpsustatud nii et oleks nõustamise, grupinõustamise, tugigrupi ja selge, et teenuseid saab kasutada kogemusnõustamise teenust kalendriaastas lisaks lapse peres viibimise ajale kokku kuni 4728 euro eest pere kohta. Teenuseid võib ka lapse lahkumise järgselt ühe osutada kuni ühe kuu jooksul lapse perest lahkumisest kuu jooksul. Täiendused on § 4 alates. Viimasest lausest võib jääda ekslik mulje, et uuest lõikest 5. teenuseid osutatakse vaid ühe kuu jooksul pärast lapse perest lahkumist. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku lause ümber sõnastada, et see oleks üheselt mõistetav. 2. Eelnõu § 4 lg 4 järgi osutatakse peretoe teenust lapse kohta kuni kaheksa kalendrikuud, lapse peres viibimise ajal Arvestatud kokku kuni 24 kalendrikuud. Selle lause sõnastus jääb Sõnastust täpsustatud nii et oleks ebaselgeks, lause esimene ja teine pool tunduvad olevat selgelt arusaadav, et järjest saab  Seletuskirja lisa vastuolus. Kui mõte seisneb selles, et teenust saab teenust kasutada 8 kuud. Kui osutada maksimaalselt kuni kaheksa kalendrikuud järjest, teenust vajatakse pikemalt, siis on siis tuleks see selgelt välja tuua. Lisaks on kaheldav, kas vajalik selle kohta esitada KOV kaheksa kuud on alati piisav aeg probleemide hinnang nagu ka teenusega lahendamiseks. Võiks olla võimalus pikendada teenuse alustamisel ning teenust on kestust nendel juhtudel, kui on näha, et vajatakse veel võimalik pikendada vastavalt pere kõrvaltuge ning koostöö pere ja peretoetaja vahel toimib. vajadusele, kuid mitte rohkem kui 24 kuu lapse kohta ühes peres. 3. Eelnõu § 5 lg 3 kohaselt esitatakse peretoe teenuse saamiseks Sotsiaalkindlustusametile kohaliku Selgitatud omavalitsuse üksuse koostatud teenusevajaduse hinnang, Seletuskirjas täpsustatud, et kuni mis sisaldab nii teenusevajaduse põhjendusi kui ka teenust STAR arenduse valmimiseni on saama suunamise eesmärki. Ei eelnõus ega seletuskirjas võimalik hinnang esitada SKA poolt ei selgu, millisel moel ja millises vormis peab kohalik koostatud vormi alusel. Vorm on omavalitsus esitama hinnangu pere suunamiseks peretoe olnud käibel ka varasemalt, kuid teenusele. Oluline on arvestada, et vastav hinnang oleks läbinud uuenduse. Uuenduse võimalikult hästi ühendatav STAR juhtumiplaaniga ning ei tegemisel olid kaasatud ka põhjustaks omavalitsuse lastekaitsetöötajatele täiendavat kohaliku omavalitsuse esindajad. dubleerivat lisatööd. Rakenduslikke küsimusi tutvustatakse kohalikele omavalitsustele enne määruse jõustumist. Edaspidi saab vorm olema seotud STAR-i juhtumiplaaniga. 4. Seletuskirjas on välja toodud sisulisi teenuste osutamisega seotud nõudeid, mis Selgitatud mõjutavad osapoolte õiguseid ja kohustusi, mis aga ei ole Täiendavad nõuded, mida ei ole määruse enda tekstis sätestatud. Kuna seletuskiri ei oma sätestatud määruse tasandil on õiguslikku tähendust, soovitaks sellised punktid kirja panna planeeritud SKA poolt määruse tekstis, et vältida praktikas arusaamatusi. koostatavasse juhisesse, mis saab Alternatiiv oleks põhjaliku juhise koostamine, mis oleks olema teenuseosutajatega kättesaadav SKA kodulehel. sõlmitava lepingu osa. Nõuded, mis on olulised peredele või  Seletuskirja lisa kohalikele omavalitsustele avaldatakse SKA kodulehel. a) Eelnõus on kasutatud mõistet „pere, kus veel last ei ole“. Määruses ei ole täpsemalt selgitatud selle mõiste tähendust. Seletuskirjas on selgitatud mõiste sisu Mittearvestatud/selgitatud järgmiselt: „Pereks, kus last veel ei ole, kuid keda Tegemist ei ole eraldi kõnealuse määruse tähenduses loetakse siiski definitsiooniga, mis vajaks kasupereks, on see lapsendaja- ja hoolduspere, kelle SKA määruse tasandil sätestamist, sest on hinnanud lapsendaja- või hooldusperena sobivaks, kes antud perede puhul on samuti on kantud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse tegemist hooldus- või (edaspidi STAR) vastava märkega ning ootab lapse lapsendajaperega, kes on juba perekonda saabumist.“. Kuna tegemist on spetsiifilise sobivaks hinnatud ning kantud definitsiooniga, siis soovitame selle mõiste tähenduse STAR registrisse hooldus- või avada määruse tekstis, et vältida praktikas segadusi lapsendajaperena. Teenusele teenuste õigustatud sihtgrupi määratlemisel. õigustatuse kontroll käib läbi Sotsiaalkindlustusameti, seega ka praktikas ei saa tekkida küsimust, kas pere on õigustatud teenuseid kasutama või mitte. b) Seletuskirjas on öeldud, et: - esimesel kolmel kuul peavad kohanemistoe teenuse kohtumised perega toimuma vähemalt üks kord nädalas, Arvestatud osaliselt/selgitatud edaspidi vähemalt kaks korda kuus. Hoolduspere puhul Tegemist on juhisega annab teenuseosutaja vajaduspõhist tagasisidet teenuse teenuseosutajale ja infoga ka osutamise jooksul ning kohanemistoe tulemustest teenuse peredele ning kohalikele osutamise lõppemisel kohalikule omavalitsusele, kellega omavalitsustele. Juhis on seotud hoolduspere on lepingulises suhtes; teenuseosutajatega sõlmitava - teenuseosutaja ja pere, vajaduse korral ka kohalik lepinguga ning info saab lihtsal omavalitsus, lepivad kokku tegevuskava pere toetamise viisil kättesaadavaks ka SKA eesmärkide saavutamiseks. Teenuseosutaja annab kodulehel nii peredele kui ka kohalikule omavalitsusele, kes on pere teenust saama kohalike omavalitsuste suunanud, tagasisidet vastavalt vajadusele, kuid vähemalt esindajatele. Sõnastust üks kord nelja kuu tagant ja teenuse saamise lõpetamisel. korrigeeritud. Kui tegemist on teenuseosutajale seatud kohustustega, siis peaksid need olema sätestatud määruse tasandil. Kui  Seletuskirja lisa soov on jätta need siiski soovituslikule tasandile, võiks sõnastust vastavalt muuta. 4. SOS Lasteküla Eesti Ühing Täname, et olete meie organisatsiooni kaasanud kogu Täname tagasiside eest. määruse valmimise jooksul ning ära kuulanud meiepoolsed seisukohad. Käesolevaga esitame oma arvamuse. Määrusega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenused riigi poolt tagatavate teenustena. Määruses sätestatakse peredele osutatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu: kohanemistugi, peretugi, psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, tugigrupp ja kogemusnõustamine. Meie organisatsiooni jaoks on positiivne, et riik soovib Teadmiseks võetud jätkuvalt panustada sellesse, et tugiteenused oleksid peredele kättesaadavad ja tekiks süsteemsem perede toetamine ning loobutakse projektipõhisest süsteemist. Tugiteenuste liigid on aja jooksul paika saanud ja teenust saavad pered on nendega kohanenud. Käesolevas määruses täpsustatakse teenuste nimetusi, nt kohanemistugi on varasemalt olnud kohanemise peretugi, grupinõustamisele lisaks tuuakse välja ka tugigrupi teenus, mentorlus asendub kogemusnõustamisega. Meie jaoks on suure tähtsusega määruse punktis viide: § 3. Nõuded perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. (1) Peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutaval isikul peab olema kõrgharidus ja vähemalt 2- aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas.  Seletuskirja lisa Leiame, et selline määruse sõnastus avab võimaluse asendushoolduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele toetada hooldus-ja lapsendajaperesid. Kompetents selleks on olemas ning see ühtlasi loob perede jaoks võimalusi, et näiteks peretoe teenuse kättesaadavus on kodulähedasem ning vähem vahendeid kulub tranpordile. Oleme varasemalt olnud hankes koos organisatsiooniga Mittearvestatud/selgitatud MTÜ Oma Pere ning oleme nendega ühisel seisukohal, et Kuna määruses on psühholoogilise keeleliselt on väga sarnased sõnad „peretöötaja“ ja „pere nõustamise juures juba juttu tugitöötaja“, kelle roll on mõnevõrra teine kui peretoetajal. perenõustamisest ning sellele on Teeme ettepaneku kaaluda määruses peretoetaja mõiste ka sätestatud konkreetsed ja asendamist perenõustajaga, sest nõustamistöö on põhiline peretoetajatest erinevad nõuded, töövahend, mida spetsialist kasutab. ei ole võimalik perenõustaja terminit määruses kasutusele võtta. Edaspidi on võimalik täiendavad arutelud sobiva nimetuseni jõudmiseks. Mõistame, et uue määruse kehtestamisega muutub ka Arvestatud senini kehtinud rahastuse vorm. Leiame, et eelnõu Seletuskirja täpsustatud. seletuskirja kaudu ei ole siiski täielikult võimalik mõista, kuidas uuest aastast teenuste pakkumine toimima hakkab. Seega selles osas on ootus, et see oleks selgemini ja detailsemalt kirjeldatud. 5. MTÜ Oma Pere MTÜ-le Oma Pere on esitanud kooskõlastamiseks ja Täname tagasiside eest. arvamuse andmiseks sotsiaalministri määrus „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõu ning seletuskiri. Täname kaasamise eest ning esitame oma arvamuse. Eelnõuga kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus ja rahastamise üldine struktuur. MTÜ Oma Pere on panustanud varasemalt  Seletuskirja lisa määruse väljatöötamise protsessi. Määrusega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenused riigi poolt tagatavate teenustena. Määruses sätestatakse peredele osutatavate perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu: kohanemistugi, peretugi, psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, tugigrupp ja kogemusnõustamine. On positiivne, et riik soovib jätkuvalt panustada sellesse, et tugiteenused oleksid peredele kättesaadavad ja tekiks süsteemsem perede toetamine ning loobutakse projektipõhisest süsteemist. Tugiteenuste liigid on aja jooksul paika saanud ning piisavad. Käesolevas määruses täpsustatakse teenuste nimetusi, nt kohanemistugi on varasemalt olnud kohanemise peretugi, grupinõustamisele lisaks tuuakse välja ka tugigrupi teenus, mentorlus asendub kogemusnõustamisega. Leiame, et mentorluse asendamine kogemusnõustamisega annab võimaluse teenusel areneda ning tõsta teenuse kvaliteeti. On positiivne, et riik toetab kogemusnõustajate väljaõpet. Peretoe teenuse osas jätkub eelnevalt väljakujunenud süsteem, mis jagab teenuse kohanemistoeks ja peretoeks. Mittearvestatud/selgitatud MTÜ Oma Pere on alates peretoe teenuse loomisest Kuna määruses on psühholoogilise tegutsenud selle teenuse osutajana, panustanud teenuse nõustamise juures juba juttu arengusse ning teadlikkuse tõstmisse teenuse osutamisel. perenõustamisest ning sellele on Meie kogemus näitab, et peretoetaja nimetus tekitab ka sätestatud konkreetsed ja sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimeste ja ka kasuperede peretoetajatest erinevad nõuded, seas jätkuvalt segadust. Keeleliselt on väga sarnased ei ole võimalik perenõustaja „peretöötaja“ ja „pere tugitöötaja“, kelle roll on mõnevõrra terminit määruses kasutusele teine kui peretoetajal. Teeme ettepaneku kaaluda võtta. Edaspidi on võimalik  Seletuskirja lisa peretoetaja mõiste asendamist perenõustajaga, sest täiendavad arutelud sobiva nõustamistöö on põhiline töövahend, mida spetsialist nimetuseni jõudmiseks. kasutab. Eelnõuga reguleeritakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste rahastamine riigieelarvest SKA kaudu ning Selgitatud kehtestatakse määrusega tugiteenuste maht ja hinnad. Selgitame, et kuigi teenuste Rahastamine toimub teenuseid õigustatud isiku ehk siis korraldus ja rahastus muutub, perepõhiselt. Kui tugiteenuste liikide osas on varasemalt toimub jätkuvalt arveldamine olnud teenuseosutajatega kohtumisi ja läbirääkimisi, siis teenuseosutajatega igakuiselt. teenuste hinnastamise infot näevad teenusepakkujad Teenuste hindade puhul on esmakordselt määruse eelnõust, kusjuures määrus peaks tänastele hindadele juurde jõustuma 1. jaanuarist ning teenuste pakkumine peaks arvestatud muud kulukomponendid kasuperedele jätkuma sujuvalt. Praegune olukord on (mida projektipõhise korralduse pannud ühingud väga keerulisse seisu, kus järgmise aasta puhul tasuti eraldi baasrahana), tegevuste ja eelarve planeerimine on olnud raskendatud, samuti sisaldavad teenusehinnad kui pole olnud infot teenuste rahastuse korraldamise osas. tarbijahinnaindeksi muutust. Uus süsteem muudab täielikult senist toiminud rahastust Samuti muutub lihtsamaks SKA ning eelnõu seletuskirja kaudu ei ole siiski täielikult võimalik lepingupartneriks liitumine. aduda, kuidas uuest aastast teenuste pakkumine toimima Mõistame, et lühiajaliselt võib siiski hakkab. Piiratud ajaressurss ei anna võimalust tegevusi kaasneda tavapärasest suurem planeerida ja küsitav, kas 1. jaanuariks jõutakse koormus teenuseosutajatele. tegevustega alustada. Püüame seda rakendustasandil kompenseerida võimalikult selge ja Määruse seletuskirjas märgitakse, et teenused, mille lihtsa asjaajamisega. arvestust peetakse kalendriaasta kohta, on Selgitatud psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, Teenuste rahastamisel tuleb grupinõustamine ja tugigrupp ja eraldi arvestust peetakse lähtuda SHS raamistikust, mis peretoe ja kohanemise toe osas. Seletuskirjas on antud ka võimaldab tasu ülevõtmise orienteeruv arvestuskäik teenuste rahastamisel. isikupõhise arvestuse alusel. Ühingutele tegevuse korraldamiseks ega Teenuste hindade kujunemisel projektijuhtimiseks eraldi rahastust ei tekitata, kogu oleme arvestanud täiendavate rahastus sisaldub teenuse hinnas. Keerukas olukorras on komponentidega ning need grupinõustamised, kus tuleb arvutada, millise inimeste sisalduvad teenuste hindades. hulga juures on majanduslikult mõistlik grupinõustamine Eraldi tasutakse  Seletuskirja lisa korraldada. Varasemalt tasustati grupipõhiselt, nüüd on teenuseosutajatele täiendava tasu isikupõhine. Grupijuhi jaoks on grupi läbiviimine tasuna transpordikulu lepingu peaaegu samasugune olenemata, kas grupis on 5 või 8 alusel. Võrreldes projektipõhise inimest, ei ole mõeldav maksta grupijuhile vähemate perioodiga kompenseeritakse inimeste tuleku puhul vähem töötasu, kui gruppi peab ta edaspidi lisaks peretoele ka ikka ühtviisi läbi viima. kohanemistoe teenuse transpordikulu. Kuna ühingutel puudub ligipääs STAR registrisse, ei ole võimalik näha, kui palju on isik aastapõhist rahastust Selgitatud kasutanud või milline staatus perel on registris, siis saabTeenuseosutajad saavad staatuse, nende andmete haldaja olla SKA. See tähendab ühingutele aga ka perede teenusemahtude kindlasti lisatööd korralduslikus plaanis, lisasuhtlemist, kasutuse info kuni STAR arenduse andmete saatmist ja dokumentatsiooni. Kuna puudub valmimiseni SKA spetsialisti ühingute baasrahastus, siis on küsimus, kuidas leida kaudu. Kuivõrd ka praegu toimub administreerimiseks vahendeid nii, et teenust pakkuvad teenuste mahtude ja õigustatuse spetsialistid saaksid samuti väärilise töötasu teenuse osas suhtlus SKA-ga, siis ei ole pakkumise eest. ette näha, et see suhtluse maht peaks oluliselt muutuma. Administratiivsed kulud on arvestatud teenusehindade sisse. Võrreldes projektipõhise perioodiga on teenuse hinnad sellevõrra kõrgemad. Lisandunud on ka hindade muutus seoses tarbijahinnaindeksiga. 6. Tallinna Lastekodu Viidates kooskõlastamiseks saadetud sotsiaalministri Täname tagasiside eest. määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ eelnõule, teatab Tallinna Lastekodu, et ei pea võimalikuks eelnõu esitatud kujul kooskõlastada. Alljärgnevalt esitame oma peamised sisulised märkused ja ettepanekud: 1. Pearahapõhine rahastamismudel ei ole kooskõlas Selgitatud tugigruppide olemusega. Eelnõu § 4 ja lisa seovad Teenuste rahastusmudel on psühholoogilise nõustamise, grupinõustamise, kehtestatud SHS-s, seda ei ole  Seletuskirja lisa tugigruppide ja kogemusnõustamise perepõhise aastase võimalik määruse tasandil muuta. piirmääraga (4728 eurot aastas peredele, kus laps on Sellest hoolimata ei pea me välja peres, ning 651 eurot aastas peredele, kus last veel ei ole). toodud riskide realiseerumist Tugigrupp on määruse enda järgi regulaarne realistlikuks: kohtumisvorm, mille eesmärk on kogemuste jagamine ja  Ka täna suhtlevad emotsionaalne tugi. Pearahapõhine lähenemine muudab teenuseosutajad SKA tugigrupi sisuliselt individuaalteenuseks, sest iga spetsialistiga, et kontrollida osalemiskord tuleb siduda konkreetse pere eelarvega ja teenusele õigustatust või ka pidevalt jälgida piirmäära täitumist. pere mahte. Uues Selline lahendus: süsteemis peab mahu • suurendab ebaproportsionaalselt teenuseosutajate arvestust SKA ja halduskoormust; informeerib • muudab gruppide komplekteerimise ja jätkusuutliku teenuseosutajaid sellest. toimimise raskesti korraldatavaks (pere maht võib aasta STAR arenduse valmides keskel ammenduda, kuigi grupp jätkab); on pere eelarvemaht • vähendab võimalust lähtuda perede tegelikust nähtav automaatselt. Kuigi abivajadusest, mitte tehnilisest eelarvepiirist. esimesel aastal võib olla Tugigrupp on oma sisult kogukonnapõhine, mõningast ebamugavust grupidünaamikal põhinev sekkumine, mitte üksikule isikule selles osas, siis ostetav „tund“. Pearahapõhine lähenemine ei toeta administratiivne täiendav teenuse eesmärgipärast korraldust. koormus langeb eelkõige Seletuskirjas on tunnistatud, et muudatusega kaasneb risk SKA-le; tugiteenuseid soovivate perede arvu kasvust tuleneva  Teenuse mahud peredele koormuse suurenemiseks ning vajadus tugiteenuste on suuremad kui tänane rahastamise ja ressursivajaduse regulaarse ülevaatamise keskmine teenuste järele, mis viitab omakorda võimalusele, et kavandatav kasutus. Samuti näitab rahastusmaht ei pruugi tegelikku teenusevajadust täielikult SKA statistika, et kui pere katta. Meie hinnangul on see risk eriti terav just kasutab suuremas mahus tugigruppide puhul, kuna tugigrupp on oma sisult grupiteenuseid, kasutab ta kogukonnapõhine ja grupidünaamikal põhinev sekkumine, samal ajal vähem mitte üksikisikule „tüki kaupa“ ostetav tund, mistõttu individuaalteenuseid ning pearahapõhine rahastamisloogika ei toeta teenuse vastupidi. Seega peaks tegelikku sisu ega eesmärki. senist kasutust ja suurenenud mahupiiri arvestades olema  Seletuskirja lisa maandatud risk, et pered ei saa kogemusgrupis osaleda mahupiiri täitumise tõttu või vajaduspõhist tuge. Selgitatud 2. Osalemise liigne sidumine „õigustatud isiku“ staatusega SHS-s on sätestatud õigustatud Eelnõu kohaselt rahastatakse teenust üksnes nende isikutena hooldusperevanem, pereliikmete jaoks, kes on registreeritud vastava pere lapsendaja, eestkostja ja nende asendushoolduse tugiteenuse õigustatud isikutena ning pereliikmed. Millistele kelle kulud lähevad pere aastase piirmäära arvelt. pereliikmetele teenust pere eelarve Selline regulatsioon: piires lapse peres kasvamise • välistab tugigruppidest inimesed, kes alles kaaluvad toetamiseks osutatakse, saab hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperena alustamist, otsustada pere ise, sest see võib kuigi just nemad vajavad otsuse tegemiseks infot ja tuge; olla pereti individuaalne. • ei võimalda paindlikult kaasata lapse ja pere teisi olulisi Teenuseid, mis ei eelda lapse lähisuhteid (nt bioloogilisi pereliikmeid), kuigi see võib olla peres olekut (psühholoogiline lapse huvides; nõustamine, kogemusnõustamine, • piirab tugigruppide kasutamist süsteemse teadlikkuse tugigrupp ja grupinõustamine tõstmise ja uute perede leidmise kanalina. osutatakse ka neile hooldus- ja Arvestades eeltoodut leiame, et kuigi seletuskirjas lapsendajaperedele, kus last peres rõhutatakse selgesõnaliselt vajadust toetada ka peresid, ei ole, kuid kes on sobivaks kus last veel ei ole – sh hoida nende ettevalmistuse ja hinnatud ja STAR-i hooldus- või motivatsiooni püsimist, pakkuda lisateadmisi ning aidata lapsendajaperena kantud. toime tulla lapse pere valimise protsessiga kaasnevate Huviliste sihtgrupi nö tagasilöökidega, ei ole kavandatav perepõhine ligitõmbamine, mis on SHS-s ka pearahapõhine rahastusmudel koos kitsalt määratletud teenuseosutajate kohuseks, on „õigustatud isiku“ mõistega nende eesmärkidega sisuliselt kaetud läbi teenusehindade, mis kooskõlas, kuna piirab põhjendamatult just nende perede sisaldavad ka teavitustegevuse ja nende lähedaste osalemist tugigruppides ning muudab komponenti. tugiteenuste kasutamise sõltuvaks tehnilisest eelarvepiirist, mitte tegelikust abivajadusest. Selgitatud  Seletuskirja lisa 3. Perepõhiste piirmäärade ebaproportsionaalne mõju Perele ettenähtud aasta eelarve on suurema abivajadusega peredele võrreldes tänase teenuste Fikseeritud perepõhised piirmäärad toovad kaasa olukorra, keskmise kasutusega suurem, kus: samuti on eelarve sees tagatud • keerukama traumatausta või erivajadustega lastega paindlikkus kasutada just neid pered kasutavad sama piirmäära ära oluliselt kiiremini kui teenuseid, mida pere kõige enam vähem koormatud pered; vajab. Puuduvad piirmäärad • aasta keskel võib osutuda võimatuks pere osalemise teenuse kasutuskordadele nagu rahastamine tugigruppides ja muudes tugiteenustes, kuigi tänases projektipõhises abivajadus mitte ei vähene, vaid sageli suureneb; korralduses. Samuti on • suureneb risk, et pere ei tule hoolduskoormusega toime suurenenud peretoe teenuse ning hooldussuhe katkeb – see on otseses vastuolus kasutuse võimalus 12lt kuult 24le eelnõu eesmärgiga ennetada perepõhise kuule, samuti saavad peretoe asendushoolduse katkemist toe puudumise tõttu. teenust ka need pered, kes on juba Meie hinnangul ei arvesta selline mudel piisavalt nii laste varasemalt projektipõhiselt teenust parimate huvide kui ka sotsiaalhoolekande süsteemi saanud ning seal oma piirmäära pikaajalise kestlikkusega. ammendanud. Seega määrusega vastupidi suurendatakse teenuse mahte võrreldes tänasega ning paindlikkust saada just neid teenuseid ning sellises mahus nagu pere vajab. Selgitatud 4. Järeltoe ebapiisav kestus pärast lapse perest lahkumist Peale lapse perekonnast lahkumist Eelnõu § 4 lg 1 järgi võib psühholoogilist nõustamist, on võimalik veel ühe kuu jooksul grupinõustamist, tugigruppe ja kogemusnõustamist tagada endises mahus nii osutada kuni ühe kuu jooksul pärast lapse perest psühholoogilise nõustamise, lahkumist. kogemusnõustamise, Praktiline kogemus näitab, et lapse perest lahkumisega grupinõustamise kui ka tugigrupi seotud lein, süütunne ja läbipõlemise risk avalduvad sageli teenust. Samuti on võimalik jätkata oluliselt pikema aja jooksul. Järeltoe piiramist ühe kuuga kohanemistoe ja peretoe teenuse tuleb pidada ebapiisavaks, kuna see: osutamist veel kuu aja jooksul. • ei arvesta perede tegelikku psühholoogilist Kuigi pere teenusemaht üks kuu toetusvajadust; peale lapse perest lahkumist  Seletuskirja lisa • suurendab ohtu, et pere eemaldub süsteemist ja ei soovi väheneb, on teenused (va tulevikus enam last perre võtta; kohanemistugi ja peretugi) tagatud • ei toeta perepõhise asendushoolduse jätkusuutlikku ka neile hooldus- ja korraldust. lapsendajaperedele, kus last hetkel Peame vajalikuks järeltoe perioodi märkimisväärset ei ole. pikendamist ja paindlikumat rakendamist. Arvestatud osaliselt/selgitatud 5. Kogemusnõustajate kvalifikatsioon ja väljaõppe Peame oluliseks paindlikkust ning ebaühtlane tase oleme täiendava arutelu tulemusel Eelnõu näeb ette, et kogemusnõustaja on isik, kes on teenuseosutajatega teinud läbinud kogemusnõustaja väljaõppe ning omab isiklikku määruses järgmised muudatused: kogemust hooldus-, eestkoste- või lapsendajaperena. oleme pikendanud Töömaailma tagasiside ja koolitusmaastiku analüüs kogemusnõustaja väljaõppe viitavad sellele, et kogemusnõustaja väljaõppe maht ja läbimise nõude tähtaega aasta ülesehitus on koolitajati väga erinev: programmide sisuline võrra (nõue jõustub 1.01.2028), fookus ja praktika korraldus ei ole ühtlustatud. Valdkonnas mis tagab, et kõik tänased on algatatud kogemusnõustaja kutsestandardi teenuseosutajad jõuavad mahuka väljatöötamine ning kehtivat kutsekvalifikatsiooni hetkel kogemusnõustaja koolituse läbida. veel ei ole. Viidet soovitud määrusele ei pea Sellises olukorras jätab üksnes üldine nõue „läbitud mõistlikuks teha, sest sotsiaalse kogemusnõustaja väljaõpe“ teenuse kvaliteedi liigselt rehabilitatsiooniteenuse õiguslik juhuslikuks ega taga perepõhise asendushoolduse raamistik on kohe muutumas ning tugiteenuste puhul vajalikku kliendiohutust. see muudab kehtetuks ka selle Teeme ettepaneku: alusel sätestatud rakendusaktid. • siduda kogemusnõustajale esitatav nõue kehtiva Küll aga ülemineku perioodil SKA kogemusnõustaja koolituskava miinimumnõuetega (sh poolt tasuta tagatav koolituse maht, sisumoodulid, praktika ning õpiväljundid), kogemusnõustaja koolitus lähtub viidates vastavale sotsiaalkaitseministri määrusele viidatud määruse nõuetest. Kui (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015035?leiaKehtiv); kogemusnõustaja kutsestandard • sätestada põhimõte, et kogemusnõustamise teenust jõustub, saame ka käesoleva osutaval isikul peab kutsestandardi jõustumisel olema kas määruse nõuded uuesti üle kogemusnõustaja kutse või sellele sisult vastav väljaõpe. vaadata ning kaasajastada. Selline täpsustus tugevdaks nii teenuse kvaliteeti kui ka õiguskindlust nii perede kui teenuseosutajate jaoks.  Seletuskirja lisa 6. Ettepanek tugigruppide rahastamise eraldi mudeliks Mittearvestatud/selgitatud Lähtudes eeltoodust leiame, et tugigruppide ja teiste Teenuste rahastamise nõuded on grupipõhiste teenuste rahastamise loogika tuleks eelnõus sätestatud SHS-s. Määruse lahutada perepõhisest piirmäärast. Ei pea põhjendatuks, et tasandil uusi teenuste tugigruppides osalemine on nn inimese pearahaga kaasas rahastamismudeleid luua ei saa. käiv – tugigrupp on oma olemuselt grupidünaamikal Tugigruppide ja grupinõustamiste põhinev teenus, mitte individuaalne „ühiku“ teenus. rahastus on perede tugiteenuse Teeme ettepaneku: osutajatele uudne ja mõistame, et • kavandada tugigruppide korraldamiseks eraldi harjumine uue korraldusega võib rahastusmeede, mille raames eraldatakse võtta aega. Pere aastase eelarve teenuseosutajatele aastane rahaline maht kokkulepitud planeerimisel on arvestatud nii arvu tugigruppide läbiviimiseks; grupiteenuste kui • fikseerida teenuseosutajate vahelises lepingulises individuaalteenuste vajadusega raamistikus konkreetne arv tugigruppe aastas (piirkonna ja ning tänase reaalse teenuse sihtrühma lõikes) ning selgelt määratletud sisunõuded ja tarbimisega ühe pere poolt. kvaliteedikriteeriumid; Tugigruppides osalemise võimalusi • võimaldada tugigruppides osalemist lisaks teenusel on laiendatud võrreldes kehtiva olevatele hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele ka korraldusega ka pereliikmetele, sh nende pereliikmetele ning potentsiaalsetele tulevastele vajadusel ka lastele (sh pere peredele. bioloogilistele lastele). Selline rahastusmudel: Teenuseosutajatele olulist • tagab tugigruppide järjepidevuse ja piisava täituvuse; täiendavat halduskoormust ei • vähendab teenuseosutajate halduskoormust (sh välistab kaasne, perede arvestust peab vajaduse arvestada iga osaleja „eurojääki“ perepõhisest SKA ning informeerib sellest piirmäärast); teenuseosutajat. Peale STAR • toetab riigi strateegilist eesmärki suurendada perepõhise arenduse valmimist toimub asendushoolduse pakkujate hulka ning hoida arvestus automaatselt. olemasolevate perede motivatsiooni ja toimetulekut. 7. Kooskõlastamise tähtaeg Teadmiseks võetud Lõpetuseks juhime tähelepanu, et eelnõu kooskõlastamiseks antud 10-päevane tähtaeg aasta lõpus on ebamõistlikult lühike. Arvestades pühadeperioodi, asutuste töökorralduse eripära ning asjaolu, et tegemist on  Seletuskirja lisa olulise mõjuga regulatsiooniga, ei võimalda selline tähtaeg sisulist kaasamist ega kvaliteetset kooskõlastusprotsessi. Peame vajalikuks, et sarnaste mahukate ja süsteemseid muudatusi toovate eelnõude puhul nähakse ette oluliselt pikem kooskõlastusaeg, mis tagab partneritele reaalse võimaluse oma kogemuse põhjal sisulisi ettepanekuid esitada.  Sotsiaalministri 10.12.2025 määruse nr 68 „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ Lisa Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumus ning osutamise tingimused Teenuse nimetus Teenuse liik Teenuse Teenuse Teenuse Teenuse piirmäär Teenuse piirmäär osutamise osutamise viis hind ühiku peredele, kus last ei peredele, kus laps kestus kohta ole peres on peres Kogemusnõustamine Individuaalteenus1 Kuni 90 Kontaktteenus2 873 eur/tund4 minutit Grupinõustamine ja Grupiteenus5 Kuni 180 Kontaktteenus, 32,5 eur/tund tugigrupp minutit kaugteenus6 651 eurot aastas 4728 eurot aastas Psühholoogiline Individuaalteenus, Kuni 90 Kontaktteenus 124 eur/tund nõustamine pereteenus7 minutit Kohanemistugi Pereteenus Kuni 12 Kontaktteenus, 310 eur/kuu Ei osutata 310 eur/kuu kuni kuud kaugteenus teenusevajaduse äralangemiseni või maksimaalse kestuse lõppemiseni Peretugi Pereteenus Kuni 24 Kontaktteenus, 409 eur/kuu Ei osutata 409 eur/kuu kuni kuud kaugteenus teenusevajaduse äralangemiseni või maksimaalse kestuse lõppemiseni 1 Siin ja edaspidi tähistab, et teenust osutatakse korraga ühele asendushoolduse tugiteenust saama õigustatud isikule. 2 Siin ja edaspidi tähistab olukorda, kus teenust osutatakse isikule kontaktkohtumisel. 3 Siin ja edaspidi tähistab hind fikseeritud hinda. 4 Siin ja edaspidi on arvestuse aluseks eur/tund puhul ühe astronoomilise tunni (60 minutit) hind. 5 Siin ja edaspidi tähistab sarnase kogemusega isikute nõustamist grupis, kus on minimaalselt kolm ja maksimaalselt 16 isikut. 6 Siin ja edaspidi tähistab olukorda, kus teenust on võimalik osutada ka telefoni teel või veebi vahendusel. 7 Siin ja edaspidi tähistab, et teenust osutatakse kahele või rohkemale pereliikmele, kes on õigustatud saama asendushoolduse tugiteenust.  Sotsiaalministri määruse „Perepõhise asendushoolduse tugiteenused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega tagatakse tugiteenused hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele (edaspidi koos pered), kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste loetelu, nõuded teenustele ja teenust vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele, samuti tugiteenuste maht ja maksumus ning teenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused. Määrus on seotud 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatustega, millega kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenused riigi poolt tagatavate teenustena. Varem osutati perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid projektipõhiselt Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) vahenditest. Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, millega kehtestatakse ka uus teenuste saamise kord, on määrusel mõningane mõju halduskoormusele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers (tel: 59136865, [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna asendushoolduse talituse perepõhise hoolduse juhtivspetsialist Anu Järvepera ([email protected]), perepõhise hoolduse teenuseomanik Brit Kolpakova ([email protected]), sama osakonna perede tugiteenuste peaspetsialist Katriin Hein ([email protected]) ning arendus- ja finantsosakonna analüütik Olga Margulis ([email protected]). Määruse mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Madli Jõeleht ([email protected]), finantsanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna finantsnõunik Kirsti Toodu (teenistusest lahkunud) ja juriidilist kvaliteeti on hinnanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega, mille kohta on täpsem andmekaitsealane mõjuhinnang esitatud seletuskirja punktis 4.2. Määrusel on mõningane mõju halduskoormusele, mille kohta on täpsem mõjuhinnang esitatud seletuskirja punktis 4.3. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb seitsmest paragrahvist. Paragrahvis 1 on esitatud määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse perepõhiste tugiteenuste loetelu ning nõuded teenuste sisule ja neid teenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Samuti sätestatakse, millises mahus ja maksumuses on võimalik teenuseid saada ning esitatakse andmete ja nõutavate dokumentide loetelu koos tasu ülevõtmise täpsemate tingimuste ja korraga. 1 Paragrahvi 2 lõikes 1 loetletakse peredele osutatavad perepõhised asendushoolduse tugiteenused: kohanemistugi, peretugi, psühholoogiline nõustamine, grupinõustamine, tugigrupp ja kogemusnõustamine. Teenuste valik tuleneb ühelt poolt senisest praktilisest kogemusest – tugiteenuseid on kasuperedele osutatud alates 2015. aastast. Teenuseid on korraldanud Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ning neid on varem rahastatud ESF-i toel. Nii SKA kui ka seni teenust pakkunud teenuseosutajate kogemustele tuginedes on algselt välja töötatud teenuseid aja jooksul muudetud, et need vastaksid enam perede vajadustele ning toetaksid parimal viisil laste perekonda saabumist ja seal kasvamist. Samuti on teenuste arendamisel lähtutud teiste riikide kogemusest, kus kasuperede toetamine individuaalsete ja grupiteenustega on osa perepõhise asendushoolduse lahutamatust tugisüsteemist. Kuigi määrus ei käsitle teenuste üldist korraldust (see on sätestatud SHS-is), on selle täpsemaks mõistmiseks vaja lühidalt kirjeldada ka süsteemi. SKA sõlmib lepingu teenuseosutajaga, kes vastab SHS-is sätestatud tingimustele ning on valmis pakkuma kõiki käesolevas määruses nimetatud teenuseid. Teenusepakkujaga sõlmitakse kuni kolmeaastane leping. Pere jõuab teenust saama SKA või teenuseosutaja kaudu. SKA kaudu võivad edaspidi teenustele jõuda ilmselt need pered, kelle hindamine ei ole veel lõppenud. Peale pere sobivaks hindamist ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) kandmist edastab SKA peredele kohe info tugiteenuse osutajate ja teenuse saamise võimaluste kohta. Süsteemis juba olemas olevad ja lisanduvad eestkostepered võivad teenuse saamiseks sobiva teenuseosutajaga otse ühendust võtta. SKA-ga lepingulises suhtes olevate teenuseosutajate loetelu avaldatakse SKA veebilehel. Kui pere vajab nõu sobiva teenuseosutaja leidmisel, on võimalik ühendust võtta SKA spetsialistiga, kes saab peret nõustada. Teenuste saamiseks tuleb perel esitada SKA-le sooviavaldus, millel saab ära märkida ka pereliikmed, kellele soovitakse teenuste rahastust laiendada. Avalduse võib esitada ka teenuseosutajale, kes edastab selle ise SKA-le (tulevikus lisandub võimalus edastada avaldus otse STAR-i iseteeninduse kaudu). Seejärel kontrollib SKA teenuse saamise õigustatust ning vormistab tasu ülevõtmise otsuse. Edaspidine suhtlus toimub pere ja teenuseosutaja vahel. Vaid peretoe teenuse puhul on vajalik täiendav kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) hinnang, mille võib edastada SKA-le kas pere ise või KOV-i esindaja. Teenuste eest arveldamine toimub SKA ja teenuseosutaja vahel igakuiselt vastavalt osutatud teenustele. Nende teenuste puhul, kus on vaja jälgida aastast mahtu, teeb seda kuni STAR-i arenduse valmimiseni SKA. Lõikes 2 selgitatakse kohanemistoe eesmärki. Teenus on mõeldud toetama peresid sel ajal, kui laps perega liitub ning kogetakse kõige suuremaid muutusi. Kuna iga lapse lisandumisega muutuvad nii dünaamika kui ka suhted perekonnas, osutatakse kohanemistoe teenust iga uue lapse lisandumisel perre kuni üks aasta. Kui lapsendaja- ja eestkostepere puhul saab pere ise kaaluda, kas soovib teenusega liituda, siis hoolduspere puhul sätestab SHS kohanemistoe teenuse kasutamise. See erisus on vajalik, sest hoolduspere puhul on tegemist teenusega ning perekonda võetakse enamasti perele võõras laps. See omakorda kätkeb endas rohkem ootamatusi ja väljakutseid, sest tihti peavad uue lapse perekonda lisandumisega harjuma lisaks täiskasvanud pereliikmetele ka peres varem elanud bioloogilised või teised kasulapsed. Senisele kogemusele tuginedes osutub tihti keerukaks just peres juba elavate laste kohanemine perre tuleva lapse ja tema käitumisega ning sellest tulenevalt pere rutiinis ja rütmis toimuvate muudatustega. Perede jaoks valmistavad tihti raskusi traumakogemusega lapse käitumisega toimetulek ja sobivate kasvatusmeetodite valik, mis on suurimaks väljakutseks just kohanemisperioodil. Kohanemistoe ennetavat pakkumist toetab ka perede poolt välja toodu, et neil on keeruline ise raskusi tunnistada ja välist abi paluda. Seetõttu on senises praktikas ette tulnud, et kui teenust hakatakse saama liiga hilja, ei ole lapse lahkumine perest enam välditav. See tekitab juba varem vanemate kaotust kogenud lapsele uusi üleelamisi. Korduvad ümberpaigutamised kahjustavad lapse arengut ja toimetulekut ning 2 suurendavad tema kompleksset abivajadust. Lapse lahkumine mõjutab ka perekonda ja võib vähendada pere edasist valmisolekut kasuperena tegutseda. Kohanemistoe eripära seisneb selles, et seda pakutakse suures osas lapse ja pere enda keskkonnas, st tegemist ei ole tavapärase kabinetipõhise nõustamisteenusega. See võimaldab peretoetajal paremini mõista peres toimivat dünaamikat, suhtlusviise ja kasvatusmeetodite valikuid igapäevastes olukordades ning pakkuda sellest lähtuvalt täiendavaid teadmisi ja tuge. Vastavalt vajadusele saab neid kohtumisi osaliselt asendada ka muul viisil regulaarse suhtlemisega, näiteks telefoni teel või veebikohtumistena, ent asendamine saab olla osaline ning toimuda vaid siis, kui usalduslik kontakt perega on loodud. Kuigi hoolduse katkemine ei toimu alati kohanemisperioodil, aitab sel kõige suuremal muutuste ajal pere täiendav toetamine hoolduse katkemise riski vähendada. Kuna eestkoste katkemise üle kohtusüsteemis arvet ei peeta, ei ole see number teada. Küll aga katkes 2023. aastal hooldusperes hooldamine 16 lapse puhul (kokku elas 2023. aasta lõpu seisuga hooldusel 166 last, hooldusperre paigutati 2023. aasta jooksul 51 last) ja 2024. aastal kaheksa lapse puhul (kokku elas 2024. aasta lõpu seisuga hooldusel 162 last, hooldusperre paigutati 2024. aasta jooksul 47 last). Arvestades seda, et hooldusperes kasvavate laste hulk on väike, moodustavad hoolduse katkemised igal aastal 5–10% kõikidest hooldusel olevatest lastest. Lõikes 3 sätestatakse peretoe eesmärk – pakkuda täiendavat intensiivset tuge peredele, kellel on hoolduse ajal tekkinud tõsised raskused, millel on pere lagunemise, hoolduse katkemise, väärkohtlemise või muu tõsise tagajärje risk. Peretoe teenust osutatakse kogu perele ning selle osutamise tingimused on sarnased kohanemistoe teenusega – teenust osutatakse peamiselt pere elukohas, et mõista paremini peres toimivaid suhteid ja tekkinud raskuste põhjuseid ning toetada peret kui tervikut lahenduste leidmisel ja lapse heaolu tagamisel. Eesmärk on aidata taastada pere toimetulekumehhanismid ning toetada perekonda kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. Kuna tegemist on teenusega, mida osutatakse suuremas riskis või kriisis olevatele peredele, eeldab selle teenuse saamine KOV-ipoolset teenusevajaduse hindamist lapse juhtumiplaanis. Sealjuures tuleb arvestada, et peretoe teenus ei saa asendada muid KOV-i või teiste süsteemide pakutavaid teenuseid (nt psühholoog, teraapia, suurem koostöö haridusasutusega vms). Seda, millist tuge pere vajab, hindab KOV-i lastekaitsetöötaja koos perega. Peretoe teenust saama suunamisel sõnastab KOV-i lastekaitsetöötaja perega koos nii suunamise põhjused kui ka eesmärgi. Lõikes 4 selgitatakse psühholoogilise nõustamise eesmärki. Seda teenust võib osutada nii individuaalselt kui vajaduse korral ka perenõustamisena. Määruse § 3 lõikes 2 nähakse ette nõuded erialasele ettevalmistusele, mis on individuaalse ja perenõustamise puhul erinevad. Psühholoogilise nõustamise teenust osutatakse pereliikmete toetamiseks nii käitumise, mõtlemise, emotsioonide ja vaimse tervisega seotud küsimustes, sealhulgas probleemi olemuse väljaselgitamiseks, pere ressursside leidmiseks ja psühholoogilise abi kavandamiseks kui ka vajaduse korral erialaspetsialisti konsultatsioonile suunamiseks või teraapia soovitamiseks. Psühholoogiline nõustamine on oluline ka selleks, et tegeleda kasuvanema võimalike individuaalsete vajadustega, mis on oluline läbipõlemise ennetamiseks. Kuivõrd lapse liitumine perega toob kaasa muutused pereliikmete senistes rollides ja pererütmis, on psühholoogiline nõustamine oluline ka teiste pereliikmete jaoks. Oluline on psühholoogilise nõustamise kaudu toetada paarisuhet ja peres varem kasvanud laste emotsionaalseid vajadusi. Samuti on oluline tagada kiire ja kvaliteetne psühholoogiline nõustamine nendele vanematele, kelle juures hooldusel olnud laps naaseb oma bioloogilise pere juurde ja kes vajavad toetust kaotusvaluga või lapse lahkumiseni viinud olukorraga toimetulekuks. Lõikes 5 selgitatakse grupinõustamise eesmärki – toetada perede psühhosotsiaalset toimetulekut, arendada vanemlikke oskusi ja pakkuda juhendatud arutelu kindlatel teemadel. Grupinõustamine võib toimuda nii ühekordse kui mitmekordse kohtumisena ning sisaldada ka 3 uute teadmiste andmist ehk koolituselemente. Grupinõustamine toimub struktureeritud viisil ja see põhineb teaduspõhistel meetoditel. Grupinõustamise puhul on juhtiv roll professionaalsel nõustajal või terapeudil, kes kasutab tõenduspõhiseid nõustamistehnikaid ja -meetodeid. Grupinõustamisel osalejatelt ei eeldata isiklike kogemuste jagamist, kohtumiste eesmärk on suurendada osalejate teadlikkust, oskusi ja toimetulekuvõimekust. Kohtumiste teemad on senisele kogemusele tuginedes tihti seotud vanemlike oskuste arendamisega või teadlikkuse suurendamisega vastavalt lapse arenguetappidele ja eale (nt traumeeritud lapse toetamine peres, teismelise lapse vajaduste toetamine, sõltuvuses noore toetamine jne). Lõikes 6 sätestatakse tugigrupi eesmärk, milleks on regulaarne kohtumine sarnase kogemusega peredele, et jagada oma kogemusi, saada emotsionaalset tuge ja üksteist vastastikku toetada. Tugigrupp toetub kogemuspõhisele lähenemisviisile ning selle toimimise eelduseks on usaldusliku ja järjepideva keskkonna olemasolu. Tugigrupi kohtumise korraldab vastava ettevalmistuse saanud juhendaja, kelle ülesanne on toetada grupiprotsessi ja turvalise õhkkonna kujunemist. Samas on tema roll tugigrupis pigem protsessi toetav, mitte juhtiv ega terapeutiline. Tugigruppides on kohtumiste rõhk osalejate endi kogemuste jagamisel, kuulamisel ja toetamisel. See aitab ühe meetmena ennetada vanemate läbipõlemist ning toetada mitteformaalse toetusvõrgustiku tekkimist. Lõikes 7 sätestatakse kogemusnõustamise eesmärk kasuperede toetamisel. Kogemusnõustamine aitab isikliku kogemuse ja vastava ettevalmistuse toel nõustada peresid, et pakkuda neile emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge. Kogemusnõustamine toetab peret olukordades, kus nõustaja isiklik kogemus aitab mõista pere vajadusi ja pakkuda usalduslikku tuge. Projektipõhiselt on siiani pakutud teenust mentorluse nime all, samas on teenuse sisu vastanud suurel määral kogemusnõustamisele. Seetõttu on mõistlik määruses edaspidi sätestada teenus kogemusnõustamisena, mis on sotsiaalteenuste loetelus olemasolev teenus ja millele pakutakse ka standardiseeritud väljaõpet. Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded teenuseid vahetult osutavate isikute erialasele ettevalmistusele. Perekonnast eraldatud lapse kasvatamine võib olla tavapärasest vanemlusest oluliselt väljakutsuvam, kuna kaotuse kogemus ja selle põhjused mõjutavad last ka edasises elus. Kui pered ei saa piisavat ja asjakohast toetust, võib see viia hoolduse katkemiseni ning lapsed peavad taas kogema traumat. Selliste olukordade tekkimise minimeerimiseks ning laste heaolu ja huvide kaitseks on oluline, et kord juba perekonnast eraldamise trauma üle elanud laste kasuvanemaid toetaksid professionaalid, kellel on asjakohased teadmised ja töövõtted. Seega on erialaste nõuete kehtestamine vajalik, et tagada eriti haavatavasse sihtrühma kuuluvate laste kaitse ja asjakohane abi neid kasvatavatele inimestele. Kehtestatavad nõuded lähtuvad üldjuhul senisest teenuse osutamise praktikast ega piira teenuseosutamist. Teatud teenuste puhul on võrreldes kehtiva praktikaga tehtud nõuetes leevendusi (et võimaldada süsteemiga liituda, nt on loobutud asendushoolduse valdkonna nõudest). Ainus teenus, mille puhul täiendavate nõuete kehtestamine on vajalik, on kogemusnõustamine. Seda on täpsemalt põhjendatud käesoleva paragrahvi lõike 5 selgitustes. Kõik perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajad peavad orienteeruma lastekaitsekaitsesüsteemis ning omama teadmisi asendushoolduse valdkonnast. Neil peavad olema teadmised vanemluse toetamisest ja laste arengust ning traumakogemusega lapse eripäradest. Elementaarse töökohapõhise väljaõppe ja juhendamise tagab teenust vahetult osutavatele spetsialistidele tööandja ehk perepõhise asendushoolduse tugiteenuse osutaja vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele. Lõikes 1 sätestatakse nõuded peretoe ja kohanemistoe teenust vahetult osutavatele spetsialistidele, kellel peab olema kõrgharidus ja vähemalt 2-aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas. See nõue on sarnane seni projektipõhiselt kehtinud teenuse osutamisega. Kohanemis- ja peretoetaja roll on sisuliselt keerukas ning nõuab 4 mitmetasandilist pädevust, et mõista peresüsteemi toimimist, märgata varakult psühhosotsiaalseid raskusi ning ennetada ja toetada peret kriisiolukorra tekkimisel. See nõuab oskusi mõelda analüütiliselt ning mõista tõenduspõhiste sekkumiste olulisust ja pidevat enesearengut. Eelduslikult omavad parimat hariduslikku ettevalmistust psühholoogia, sotsiaaltöö vm sarnase elukutse esindajad, kuid nõude kehtestamisel piirdutakse üldise kõrghariduse nõudega, et mitte piirata teiste võimalike potentsiaalselt sobivate spetsialistide lisandumist. Täiendavaks nõudeks on vähemalt 2-aastane kogemus asendushoolduse valdkonnas, mis tagab suure teadlikkuse valdkonnast. Kogemus võib olla nii töökogemus kui ka kogemus kasuperena. Samuti toetab teenuse kvaliteedi tagamist ja arendamist SKA eestvedamisel valminud peretoetaja kompetentsimudel, mis aitab teenuseosutajaid peretoetaja rolli ja töö sisu mõistmisel ning nende värbamisel, koolitamisel ja arengu toetamisel. Lõikes 2 kehtestatakse nõuded psühholoogilise nõustamise teenust vahetult osutavate spetsialistide ettevalmistusele. Nõuded erinevad vastavalt sellele, kas teenust osutatakse individuaalselt või perenõustamise vormis. Punktis 1 seatakse nõuded individuaalsele psühholoogilisele nõustamisele. Teenuse osutamine eeldab süvendatud teadmisi inimese psüühikast, arengust ja käitumismustritest. Magistrikraad psühholoogias tagab, et spetsialist on saanud teaduspõhise ettevalmistuse ning omab psühholoogiliste probleemide hindamise ja lahendamise oskusi. Varasem nõustamiskogemus aitab tagada, et spetsialist suudab rakendada oma teadmisi reaalses töösituatsioonis, mõista perede vajadusi süvitsi ning pakkuda järjepidevat ja tõenduspõhist tuge. Soovituslik on varasem valdkonna ja suhtetraumadega lastega töötamise kogemus, kuid selleks, et potentsiaalsete spetsialistidest teenuseosutajate liitumist mitte piirata, sellist täiendavat tingimust määruses ei sätestata. Kuna valiku, milliste spetsialistidega koostööd tehakse, teeb teenuseosutaja, annab see neile endile võimaluse ja paindlikkuse valida partneriteks sobivaimad spetsialistid. Punktis 2 seatakse nõuded perenõustamisteenust vahetult osutavale spetsialistile, kes peab olema läbinud pereteraapia väljaõppe ja kellel peab olema varasem nõustamiskogemus. Perenõustamine on psühholoogilise nõustamise vorm, mille keskmes on pereliikmete omavaheline suhtlemine, suhete kvaliteet ja pere kui süsteemi toimimine. Kuigi perenõustamine ei ole alati samastatav pereteraapiaga, eeldab see siiski teadmisi peresüsteemide toimimisest, suhtemustritest ja sekkumismeetoditest. Psühholoogiaharidus üksi ei pruugi anda piisavat ettevalmistust peredega töötamiseks, mistõttu on oluline, et nõustaja oleks läbinud spetsialiseeritud väljaõppe, näiteks Eesti Pereteraapia Ühingu või muu tunnustatud koolitaja juures. Kuna pereteraapia väljaõppe läbimise eelduseks on valdkondliku või sellele lähedase eriala hariduse olemasolu, siis määruses täiendavat haridusnõuet ei sätestata. Lõikes 3 sätestatakse grupinõustamise teenust vahetult osutava isiku kvalifikatsiooninõuded, milleks on kõrgharidus ja grupinõustamise kogemus. Nõuded on vajalikud, et tagada grupinõustamise kvaliteet ja osalejate turvalisus ning grupiprotsessi professionaalne juhtimine. Grupinõustamine on metoodiliselt ja sisuliselt keerukas sekkumisvorm, mis eeldab nõustajalt oskust juhtida grupidünaamikat, toetada osalejate emotsionaalset turvatunnet ja reageerida tundlikele teemadele, mis võivad kasuperede kontekstis esile kerkida. Lõikes 4 sätestatakse erialased nõuded tugigrupi teenust vahetult osutavale isikule, milleks on kõrgharidus ja tugigrupi juhtimise kogemus. Nimetatud nõuded on vajalikud, et tagada tugigrupi tegevuse sisuline kvaliteet, osalejate turvalisus ja grupiprotsessi teadlik juhtimine. Tugigrupid pakuvad peredele emotsionaalset tuge, kogemuste vahetust ja kuuluvustunnet, mistõttu on grupi juhtimise oskus ja osalejate vajaduste mõistmine kriitilise tähtsusega. Kuigi tugigrupi juhtijal ei pea olema terapeutiline väljaõpe, on vajalik, et tal oleks vähemalt kõrgharidus, mis tagab üldise arusaamise sotsiaalsetest ja kommunikatiivsetest protsessidest. Varasem praktiline kogemus kindlustab suurema teadlikkuse ning grupidünaamika ja turvalise keskkonna mõistmise. 5 Lõikes 5 sätestatakse kogemusnõustamise teenust vahetult osutava isiku kvalifikatsiooninõuded, milleks on kogemusnõustaja väljaõpe ning vähemalt kaheaastane kogemus hooldus-, eestkoste- või lapsendajapere vanemana. Kogemusnõustamine põhineb isiklikul läbielatud kogemusel ning selle teadlikul ja struktureeritud jagamisel teiste sarnases olukorras olevate inimestega. Selleks, et kogemusnõustamine oleks toetav, mitte juhuslik või potentsiaalselt kahjulik, on oluline, et nõustaja oleks läbinud vastava väljaõppe, mis annab teadmised nõustamise eetika, piiride hoidmise ja kuulamisoskuste kohta. Samuti on oluline, et nõustajal oleks piisav isiklik kogemus kasuperena tegutsemisest, mis võimaldab tal mõista perede olukorda süvitsi ning pakkuda asjakohast ja usaldusväärset tuge. Nõuded lähtuvad kogemusnõustamise valdkonna üldtunnustatud põhimõtetest ning aitavad tagada teenuse kvaliteedi ja kasuperedele pakutava toe asjakohasuse. Võrreldes projektipõhise teenuse pakkumise perioodiga lisandub kogemusnõustaja väljaõppe nõue, ent see on sisuliselt vajalik ja põhjendatud, et tagada teenuse osutamise professionaalsus. Teenuse puhul nähakse ette üleminekuaeg kuni 01.01.2028, mil nõue peab olema täidetud. SKA toetab nõude rakendumist ning pakub üleminekuperioodil ESF-i vahendite toel praegu teenust vahetult osutavatele isikutele kogemusnõustaja väljaõppe koolituse läbimise võimalust. Paragrahvis 4 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste maht ja maksumused. Teenused jagunevad rahastuspõhimõtetelt üldistatult kaheks: teenused, mille puhul kehtestatakse maht perele aasta kohta, ja teenused, mille eest tasutakse teenuseosutajale kuupõhiselt. Esimesse gruppi kuuluvad: psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, grupinõustamine ja tugigrupp. Selle teenuste grupi puhul erineb maht nende perede puhul, kus peres juba on laps, ja perede puhul, kus last veel ei ole või laps on perest lahkunud, kuid pere on jätkuvalt hooldus- või lapsendajaperena STAR-is märgitud. Nende teenuste puhul kehtestatakse aastamaht, mille ulatuses on pereliikmetel võimalik saada erinevaid teenuseid vastavalt pere vajadusele. Teise gruppi kuuluvad teenused, mida osutatakse kuupõhiselt ja konkreetses olukorras: kohanemistoe teenust osutatakse lapse liitumisel perega ning peretoe teenust KOV-i hinnatud vajadusest lähtuvalt. Neid teenuseid osutatakse vaid peredele, kus asendushooldust vajav laps on perekonnas ning teenuse eest tasutakse kuupõhiselt. Järgmised lõiked selgitavad põhjalikumalt teenuste mahu ja hinnastamise põhimõtteid. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse nende teenuste mahud, mida arvestatakse perepõhiselt. See tähendab, et kogu perele on ühe kalendriaasta kohta ette nähtud kindel eelarve, mille raames võtab SKA teenuse kulude katmise üle. Teenused, mille arvestust peetakse kalendriaasta kohta, on psühholoogiline nõustamine, kogemusnõustamine, grupinõustamine ja tugigrupp. Täpsem jaotumine ning teenuse osutamise võimalikud viisid, mahud, hinnad ja erisused on esitatud määruse lisas. Teenuste mahud olenevad sellest, kas peres on laps juba kasvamas või alles valmistutakse lapse perekonda tulekuks. Mahud erinevad, kuna perede teenusevajadused on neis etappides erinevad. Peredele, kus last veel ei ole, osutatakse teenuseid väiksemas mahus kui neile peredele, kus laps kasvab. Pereks, kus last veel ei ole, kuid keda kõnealuse määruse tähenduses loetakse siiski kasupereks, on see lapsendaja- ja hoolduspere, kelle SKA on hinnanud lapsendaja- või hooldusperena sobivaks ja kes on kantud STAR-i vastava märkega. Selles etapis on oluline toetada perede ettevalmistuse püsimist, anda lisateadmisi, maandada võimalikke hirme ja aidata toime tulla tagasilöökidega, kui need peaksid lapsele pere valimise protsessis tekkima ning pere ei osutu lapse jaoks sobivaks. Kalendriaastas sätestatud mahu eest on võimalik kindlaks määratud teenuseid saada kõikidel neil pereliikmetel, kellele teenust saama õigustatud hooldusperevanem, eestkostja või lapsendaja on ligipääsu andnud (täpsemalt on selgitatud määruse § 5 lõike 1 juures). Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse nende teenuste tingimused, mida osutatakse lapsepõhiselt. Sellisteks teenusteks on kohanemistugi ja peretugi. Nende teenuste puhul ei ole arvestuse aluseks kalendriaasta, teenust osutatakse lapse kohta kindlaks määratud mahus. Võrreldes teiste teenustega on neil teenustel ka mõned erisused. 6 Kohanemistoe teenust osutatakse lapse perekonda saabumisel. Tegemist on lapsepõhise teenusega, mille osutamise alguseks loetakse lapse perekonda tulekut. Perel on võimalik teenust saada ka hiljem, kuid selle võrra väheneb teenuse kasutamise aeg. Kohanemistoe teenuse puhul osutatakse teenust vaid üks kord, isegi kui perre saabub samal ajal või väikese vahega rohkem lapsi. Teenust osutatakse kokku kuni 12 kuud või vajaduse äralangemiseni. SKA valmistab ette täpsemad praktilised juhised, mis seotakse teenuseosutajatega sõlmitavate lepingutega. Juhiste eesmärk on tagada kvaliteetne ja ühetaoline teenuse osutamine. Näiteks sätestatakse seal kohtumiste tihedus, mis kohanemistoe puhul peaks esimesel kolmel kuul olema vähemalt üks kord nädalas, edaspidi vähemalt kaks korda kuus. Samuti selgitatakse seal põhjalikumalt KOV-idele tagasiside andmise kohustust nii hooldusperede kui teiste perede puhul. Kui hooldusperedele on teenus kohustuslik ja KOV- idele tagasiside andmise kohustus regulaarne, siis teiste perede puhul tuleb kohanemistoe kohta tagasiside andmine leppida kokku töö käigus, arvestades eelkõige peres kasvava lapse heaolu ja vajadustega. Peretoe teenuse puhul on oluliseks erisuseks SHS-ist tulenev nõue, et teenuse osutamisega alustamiseks on vajalik KOV-i suunamine. Selleks sätestatakse suunamisvormides nii konkreetne suunamise põhjus kui ka eesmärk, mida suunamisega soovitakse saavutada. Teenuse osutamise juhistes tuuakse täpsemalt välja töö edasise käigu soovitav protsess, nt tegevuskava koostamine koos perega jms. Samuti antakse peretoe teenuse puhul juhtnöörid KOV-ile tagasiside andmise kohta. Peretoe teenust võib osutada katkematult kuni kaheksa kuud. Teenuse osutamist on võimalik pere abivajaduse korral jätkata, kui KOV jätkuvalt hindab, et perel on teenust vaja. Kokku on peretoe teenust võimalik osutada lapse kohta ühes peres kuni 24 kuud. Lõikes 5 täpsustatakse, et nende teenuste puhul, mida osutatakse lapse peres viibimise ajal (lõiked 1, 3 ja 4), on võimalik jätkata teenuste osutamist samas mahus veel ühe kuu jooksul peale lapse perest lahkumist. See võimalus ei suurenda siiski teenuste mahtu, st teenuseid on võimalik osutada ühe kuu jooksul siis, kui teenuste mahupiir ei ole täitunud. Teenuste täiendav osutamine ühe kuu jooksul tuleneb vajadusest toetada peresid ka seoses lapse perest lahkumisega, sest selle põhjused võivad olla erinevad ja perele traumaatilised. Kui pered leiavad toetust ka lapse lahkumise järel, aitab see toime tulla kaotusega ning võib suurendada nende valmisolekut jätkata kasuperena ka edaspidi. Kui pere toetusvajadus säilib ka peale seda, on võimalik nende perede puhul, kes on STAR-i kantud hooldus- ja lapsendajaperedena, saada teenuseid lõikes 2 sätestatud mahus. Seega on neid võimalik toetada ka edaspidi, kui pered seda vajavad. Lõikes 6 tuuakse välja, et perepõhise asendushoolduse tugiteenuste täpsemad maksumused, mahud ja teenuse osutamise tingimused on esitatud määruse lisas. Määruse lisas kehtestatud hindade puhul on tegemist fikseeritud hindade, mitte piirmääradega. Maksumuse kujunemisel on arvesse võetud nii praeguseks välja kujunenud teenusehindu, teenuste korralduse muudatusest tulenevaid erisusi kui ka osakaalude arvestamisel täiendavat kulukomponentide kaardistust: Kulukomponent/ Kohanemis Peretugi Kogemus Psühholoogi Tugigrupp Grupi teenuseühik tugi nõustami line nõustamine ne nõustamine Teenuseühik 1 kuu pere 1 kuu 1 tund 1 tund 1 tund 1 tund kohta pere inimese inimese kohta inimese inimese kohta kohta kohta kohta Personalikulu 140,9 214,8 46,7 79,6 17,8 17,4 7 Üldkulud ja 168,3 193,3 40,1 44,2 14,7 15,0 administreerimine Teavitustegevused 0,8 0,9 0,2 0,2 0,1 0,1 Kokku 310,0 409,0 87,0 124,0 32,5 32,5 Teenuste eest arveldamine toimub igakuiselt SKA ja teenuseosutaja vahel, sh arvestab perepõhiste teenuste puhul mahtu kuni STAR-i arenduse valmimiseni SKA, kes edastab vastava info teenuseosutajatele, kellega ta on lepingulises suhtes. Edaspidi peaks nii teenuste kasutuse aruandlus kui ka arveldamine toimuma STAR-i kaudu. Paragrahvis 5 sätestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega seotud nõuded. Lõikes 1 tuuakse välja, et juhul kui perepõhise asendushoolduse tugiteenuse taotleja teenuse saamise õigustatust ei ole võimalik kontrollida riiklikust andmekogust, tuleb teenuse taotlemisel esitada teenuse saamise õigustatust tõendav dokument. Selleks võib olla olenevalt hooldusvormist näiteks leping KOV-i üksusega või kohtumäärus eestkoste seadmise või lapsendamise kohta. 01.01.2027 valmib STAR-i arendus, mis võimaldab mugavalt süsteemisiseselt kontrollida teenuse saamise õigustatust esmakordse teenusega liitumise korral. Siiski võib olla mingeid andmeid, mis registritest automaatkontrolli kaudu välja ei tule (nt varasemad lapsendamised, eestkoste kohtumäärused). Sellisel juhul tuleb teenust saama õigustatud isikul esitada see dokument üks kord digitaalselt või paberil. Kuna tasu ülevõtmise otsuse teeb SKA, peab see jõudma temani kas otse perelt või teenuseosutaja vahendusel. Lõikes 2 tuuakse välja, et kui teenuseid soovivad kasutada ka hoolduspere, eestkostepere või lapsendajapere liikmed, tuleb taotlusele märkida pereliikme nimi, isikukood, kontaktandmed ja seos lapsega. Pereliikmed võib taotlusele hõlmata kohe teenuse esmasel taotlemisel, kuid neid võib lisada ka hiljem. Neid andmeid saab igal ajahetkel taotlusele lisada ning vajaduse korral sealt ka eemaldada. Edaspidi saab neid muudatusi teha mugavalt ka STAR-i iseteeninduses teenust saama õigustatud hoolduspere vanem, lapse eestkostja või lapsendaja ise. Kuni arenduse valmimiseni tuleb taotlus ja pereliikmete andmed edastada SKA-le ning seda saab teha nii otse kui ka teenuseosutaja kaudu. Lõikes 3 sätestatakse, et peretoe teenuse saamiseks tuleb SKA-le esitada KOV-i üksuse koostatud teenusevajaduse hinnang, mis sisaldab nii teenusevajaduse põhjendusi kui ka teenust saama suunamise eesmärki. Teenusevajaduse hinnangu võib SKA-le esitada nii inimene ise kui ka KOV-i üksus või teenuseosutaja vastavalt sellele, kuidas omavahel kokku lepitakse. Peale STAR-i arenduse valmimist ühildub suunamisvorm juhtumiplaaniga, enne seda saavad KOV-id abistava vahendina kasutada juba kasutusel olevat suunamisvormi, mis on muudetud lihtsamaks. Suunamisvormi tutvustatakse KOV-idele enne määruse jõustumist ning see avaldatakse ka SKA kodulehel. Paragrahvis 6 sätestatakse kogemusnõustaja ettevalmistusnõuete rakendumine 1. jaanuarist 2028. a. Üleminekuaja andmine on vajalik, sest praegu osutatakse teenust mentorluse nime all ning sellel puudub kogemusnõustaja väljaõppe nõue. Üleminekuajal toetab SKA kõigi praeguste teenuseosutajate puhul kogemusnõustaja väljaõppe läbimist ESF-i vahenditest. Paragrahvis 7 sätestatakse määruse jõustumine 1. jaanuaril 2026. a, mis on seotud perepõhise asendushoolduse tugiteenuste regulatsiooni jõustumisega SHS-is. 8 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud 4.1. Sotsiaalne mõju, mõju riigivalitsemisele, majandusele ning kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste korraldusele Määrus mõjutab eelkõige perepõhise asendushoolduse pakkujaid: hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperesid, nendele peredele tugiteenuste pakkujaid ja SKA-d. Muudatuste eesmärk on selgemalt määratleda ja reguleerida nimetatud sihtrühmale mõeldud tugiteenuseid, eelkõige tugiteenuste rahastamist ja korraldamist. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju nii perepõhise asendushoolduse pakkujatele kui ka hooldust saavatele lastele, mõju riigivalitsemisele, mõju valitsusasutustele (SKA) ja seotud avalike teenuste pakkujatele, mõju majandusele, kuivõrd perepõhise asendushoolduse osutajatele võivad tugiteenuseid pakkuda vabaühendused ja erasektor. Muudatused on seotud ka IT- arendustega STAR-is, mis tähendab ka mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Alljärgnevalt on hinnatud muudatusi, mis omavad keskmist või olulist mõju, mõnel juhul on hinnatud mõju välja toodud, kui mõju on väike (nt mõju infotehnoloogilistele arendustele). Mõjude olulisuse tuvastamiseks on mõjuvaldkondi hinnatud nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju: mõju inimeste (laste ja perede) heaolule Muudatustest puudutatud sihtrühm on vanemliku hooleta jäänud lapsed, kes kasvavad perepõhisel asendushooldusel ehk eestkoste-, hooldus- ja lapsendajaperedes. 2024. aasta lõpu seisuga kasvas perepõhisel asendushooldusel 1188 last (1026 eestkoste- ja 162 hooldusperedes), kellele lisandub veidi üle 500 lapse, kes kasvavad lapsendajaperedes. Igal aastal lisandub perepõhisele hooldusele uusi lapsi. 2024. aastal lapsendati uude perre 26 last, hooldusperre läks 68 last ja esmakordselt sai eestkostetoetust 83 last (2024. aasta jooksul lapsed vanuses 0–17). Seadusemuudatus mõjutab ka perepõhisel hooldusel olevate alaealiste laste eest hoolitsevaid täiskasvanuid. 2024. aasta lõpu seisuga oli Eestis 113 hooldus- ja 840 eestkosteperet. Neile lisanduvad lapsendajapered, kelle hulk on oletuslik, sest puuduvad andmed, mis aitaksid nende perede arvu täpselt hinnata. Määruse muudatuste kohaselt tagataks edaspidi lapse perekonda paigutamisel perepõhise asendushoolduse tugiteenused hooldust pakkuvale perele (täisealistele pereliikmetele ja teistele olulistele lähedastele) riigi rahastusel. 2024. aastal sai tugiteenuseid kokku 387 perepõhise asendushooldusteenuse osutajat (2022. a 352 ja 2023. a 360).1 Tugiteenuste saamise protsessid jäävad perede jaoks võrreldes varasemaga suures osas sarnaseks, ent muutuvad mõnevõrra paindlikumaks. Kui seni oli maksimaalne tugiteenuste saamise kordade arv ette määratud, siis uue korralduse kohaselt määratakse igale perele teenuste kogumaht, mida saab vastavalt vajadusele erinevate tugiteenuste vahel jagada. Teenusemahtu võivad lisaks hooldus- või eestkosteperes hooldatavatele lastele kasutada ka teised pereliikmed, näiteks peres kasvavad bioloogilised lapsed. Teenuse saamine muutub samuti paindlikumaks – perel on võimalik pöörduda nii otse sobiva tugiteenuseid osutavad teenuseosutaja kui ka 1 Sotsiaalkindlustusamet (2025). Statistika. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja- kontakt/praktiline-teave/statistika#asendushoolduse-tugi. 9 SKA poole, kes vajaduse korral abistab sobiva teenuseosutaja leidmisel ning kontrollib pere õigust teenust saada. Perele lisandub küll kohustus esitada esmakordsel pöördumisel taotlus, kuid arvestades, et seda saab teha teenuseosutaja kaudu, kes tihtipeale ongi pere jaoks esmaseks kontaktiks, samuti tulevikus STAR-i iseteeninduse kaudu, ei tohiks suurt koormust lisanduda. Mõjutatud sihtrühm on arvuliselt küll väike, kuid muudatus puudutab väga haavatavat sihtrühma. Asendushooldusele saabuvad lapsed on sageli traumakogemusega ja vajavad erilist hoolt, mille pakkumisel saavad tugiteenused kogu hooldusperet tervikuna toetada. Samas on muudatuse mõju ulatus ja avaldumise sagedus väiksed, sest tugiteenuseid on pakutud sihtrühmale juba varem ning perede jaoks muutub tugiteenuste saamise kord vähe. Lisaks sõltub tugiteenuste vajadus suuresti ka hooldamisel oleva lapse vajadustest. Vaid hooldusperede puhul, kelle jaoks on kohanemistugi peale lapse perre tulekut kohustuslik, võib mõju avaldumise sagedust ja ulatust hinnata keskmiseks. Võimalik muudatusega seotud risk tuleneb sellest, et tugiteenuste rahastuse maht kehtestatakse ministri määrusega, mistõttu võib kaasneda risk, et teenusevajadus ei saa ettenähtud summaga täielikult kaetud. Sellest hoolimata on tegemist sihtrühma jaoks olulise ja positiivse mõjuga muudatusega, sest siiani ei ole selliseid teenuseid sihtrühmale seadusega ette nähtud ja neid on pakutud ainult projektipõhiselt. Mõju riigivalitsemisele Määrusega tehtavad muudatused mõjutavad riigiasutustest SKA-d, kes asub 01.01.2026 jõustuva SHS-i alusel täitma perepõhise asendushoolduse tugiteenuste (psühholoogiline nõustamine, mentorlus ja tugigrupid) korraldamisega seotud ülesandeid. Kuigi teenuse osutamise ja korraldamise viis mõnevõrra muutub, on SKA jaoks tegemist seniste tegevuste jätkumisega, mida edaspidi viiakse ellu ESF-i toetuse asemel riigieelarvest rahastatuna ja seadusest tuleneva ülesandena. SHS-i kohaselt peab SKA tagama kohustusliku kohanemistoe teenuse kättesaadavuse kõikidele hooldusperedele, kuhu paigutatakse uus laps, ja vabatahtlikud vajaduspõhised tugiteenused kõikidele hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Lisaks peab SKA hindama tugiteenuste osutajate vastavust kehtestatud nõuetele, sõlmima teenusosutajatega lepingu ning korraldama aruandlust, teenuse rahastamist ja järelevalvet teenuste kvaliteedi üle. Muudatus mõjutab eelkõige spetsialiste SKA-s, kes tegelevad otseselt perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamisega, teenuseosutajate nõustamisega, lepingute ja arvete menetlemisega jms. Mõju ulatus on suur, sest kuigi SKA on juba varem korraldanud tugiteenuste pakkumist ning vajaminev kompetents ja inimressurss on SKA-s olemas, eeldab muudatus sihiteadlikku kohanemist, sealhulgas seoses STAR-i liidese kasutuselevõtuga. Samas on kohanemisaeg ajutine ja pikemas perspektiivis soodustab muudatus SKA ja tugiteenuste omavahelist koostööd ning vähendab halduskoormust. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest SKA puutub STAR-i liidese kaudu regulaarselt tugiteenuste osutajatega kokku, sealjuures hindab potentsiaalsete uute tugiteenuste pakkujate sobilikkust ja vajaduse korral sõlmib lepinguid. Muudatusega kaasneb risk, et SKA koormus võib kasvada, kui tugiteenuseid soovivate perede arv suureneb ning tugiteenuste pakkumine saab sihtrühmale enam omaseks ja kättesaadavaks. Riski saab maandada iga-aastase ressursside vajaduse ülevaatamisega, ühtlasi maandavad seda riski ka planeeritavad STAR-i arendused, mis vähendavad edaspidi tegevuse aruandluseks ja teenuste rahastamise korraldamiseks kuluvat tööaega. Samas on seadusemuudatuse mõju positiivne, sest see lisab õigusselgust ja annab parema aluse tegevuste jätkusuutlikkuse, sealhulgas ressursside tagamiseks. 10 Risk tuleneb ka sellest, et SKA-le kaasneb lühiajaline üheaastane koormuse kasv, sest STAR- i arendused, mis peaksid soodustama aruandlust, valmivad 2027. aastal. Samas algab tugiteenuste korraldamine SHS-i alusel ikkagi 2026. aastast, mis tähendab, et SKA peab välja töötama ajutise korralduse tugiteenuste rahastamiseks ja arvestuse pidamiseks vahepealsel 2026. aastal. See suurendab ajutiselt SKA koormust. Samas on SKA sellest teadlik ja saab ajutise korralduse luua viisil, mis on kergesti integreeritav edasise korraldusega pärast STAR- i arenduste valmimist. Koondhinnanguna on määruse muudatuste mõju SKA-le keskmine. Enamiku muudatustega kohanemine on ühekordne, mõnel juhul etapiviisiline. Muudatuste mõju on eelduslikult pikaajaline ja positiivne, lisades õigusselgust ja andes parema aluse tegevuste jätkusuutlikuks arenguks. Mõju majandusele: mõju lastele ja peredele teenuseid ja tuge pakkuvatele vabaühendustele ja erasektori asutustele, sealhulgas nende halduskoormusele Seadusemuudatus mõjutab perepõhiste tugiteenuste pakkujaid, keda 2025. aastal on neli (MTÜ Oma Pere, MTÜ Teadlik Lapsevanem, Tallinna Lastekodu ja MTÜ Igale Lapsele Pere). Kuigi tugiteenuste korraldus ja rahastamispõhimõtted muutuvad, jätkub seniste teenuste pakkumine (v.a mentorlus, mis asendub kogemusnõustamisega), kuid senisest paindlikumas vormis. Tugiteenuse osutajale kaasneb mõningane lühiajaline aruandluse esitamisega seotud koormuse kasv, sest STAR-i arendus, mis peaks hõlbustama SKA ja teenuseosutaja vahelist teenuse aruandlust ja arveldamist, valmib 2027. aastal. Samas on 2026. aastal jõustuva muudatuse puhul koormus eelduslikult sarnane praeguse koormusega (praegu kogutakse andmeid samuti teenuseosutajatelt otsesuhtluses). Samas peaks STAR-i kantav andmestik edaspidi hõlbustama SKA ja teenuseosutaja vahelist arveldamist. Kuna riigieelarvest tugiteenuste rahastamine tagab ettevõtetele teatud jätkusuutlikkuse ja kindluse tuleviku suhtes, võib seadusemuudatus muuta tugiteenuste pakkumise atraktiivsemaks ka teistele ettevõtetele, mis suurendab tugiteenuste pakkumisel konkurentsi (seeläbi toetab ka kvaliteeti) ning võimaldab pakkuda mitmekülgsemat tuge lastele ja peredele. Mõjutatav sihtrühm on väike (2025. aastal neli asutust), kuid tänu teenuse pakkumise stabiilsemale ja süsteemsemale korraldusele võib sihtrühm tulevikus suureneda. Mõju avaldumise sagedus ja ulatus on hinnanguliselt keskmised – teenuseosutajate kokkupuude uue korraldusega on regulaarne. Muudatustega kohanemiseks on ette nähtud piisav üleminekuperiood ning kavandatavad IT-lahendused (sh STAR-i täiendused aastaks 2027) toetavad kohanemisprotsessi. Kokkuvõtvalt saab majanduslikku mõju perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutajatele lugeda keskmiseks. Positiivselt poolelt kaasneb regulatsioonide kehtestamisega seaduse ja määruse tasandil eelkõige kindlus tuleviku ees, mis on teenuseosutajatele oluline. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale Perepõhise asendushoolduse tugiteenuste osutamise ja rahastamise andmed kantakse edaspidi STAR-i, mis tähendab mõju ka infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. IT-arendused STAR-is peaksid valmima 2027. aastal, mille tulemusena tagatakse efektiivne andmevahetus teenuseosutaja ja SKA vahel, mis võimaldab teenuseid planeerida, hinnata ja rahastada. Lisaks soodustab muudatus ka valdkonna statistiliste andmete kogumist ja välditakse lisaaruandluse vajadust. Risk on, et IT-lahendused võivad hilineda või vastata vaid osaliselt teenuseosutaja ja/või SKA vajadustele. See tähendab, et tugiteenuste pakkumise haldamine vajab lisatööd, mis 11 suurendab SKA ja teenuseosutajate halduskoormust, et saada vajaminevad andmed jooksevalt tugiteenuste pakkujatelt kätte. Lisaks võib risk olla see, et uus STAR-i keskkond on esialgu tugiteenuste osutajatele võõras, millest tulenedes võib tekkida vigu andmetes. Samas tekivad vead tõenäolisemalt STAR-i kasutusele võtmisel ja vähenevad aja jooksul. Kokkuvõtvalt on määruse muudatustel infotehnoloogilistele arendustele ja infoühiskonnale pigem väike mõju. Muudatuste mõju ulatust, avaldumise sagedust ja sihtrühma suurust saab lugeda väikseks, sest muudatus mõjutab vaid STAR-i. Teatud kohanemist kasutajate seisukohast muudatus siiski eeldab, samuti on muudatustel edaspidi reeglipärane mõju. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teenuste hindade kujundamisel on arvestatud olemasolevate eelarvevahenditega, aluseks on võetud seni kehtinud teenuste hinnad ja tarbijahinnaindeksi muutused, samuti teenuste korralduse muudatustest tulenevad erisused, mille tõttu seni eraldi kaetud komponendid (nt administreerimiskulud) peavad samuti kajastuma teenuse osutamise kuludes. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki kulusid (sh vajalike vahendite, materjalide, ruumide, transpordi ja muu kulu, kohtumiste ettevalmistamise kulu), mis teenuseosutaja on teinud teenuse osutamiseks, välja arvatud transpordikulud, mis hüvitatakse teenuseosutajale lepingu ja aruande alusel. Selle põhjuseks on asjaolu, et transpordikulu ei ole võimalik isikupõhise teenuse puhul õiglaselt katta ühtse hinna alusel ning arvestada tuleb tegelikku asukohta ja kulu. See tagab õiglase rahastamise ning motiveerib enam osutama teenust ka äärealadel ja tugiteenustega vähem kaetud piirkondades. Teenuse kulukomponentide osakaalude arvestamisel on kasutatud teenusekomponentide kulude kaardistust. Teenuste ühikuhinnad ei sisalda käibemaksu. Kui juriidiline isik on käibemaksukohuslane, lisandub maksumusele käibemaks. Määruses esitatud hindu, eeldatavat teenuse kasutust ja sihtrühma teenuse saamise kasvu arvestades (eelduslikult kuni 5% ulatuses) on prognoositav teenuse eelarve kasutus järgmine: 2026 2027 2028 2029 650 192 659 348 669 346 679 801 4.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang Praegu toimub tugiteenuste osutamine kasuperedele, teenuse osutamiseks vajalike isikuandmete kogumine ja säilitamine SKA dokumendihaldussüsteemis Delta ja võrguketastel (piiratud juurdepääsuga kaustas). Teenuseosutajate, KOV-i, SKA ja perede vaheline infovahetus (sh isikuandmeid sisaldavate dokumentide edastamine) toimub e-kirja teel, isikuandmeid sisaldavad dokumendid krüpteeritakse. SHS-i muudatuste ja määruse jõustumisel 01.01.2026 jätkub isikuandmete töötlemine samamoodi – kogutavad andmekategooriad jäävad samaks, töötlemise viis ei muutu. Võrreldes varasemaga hakkab SKA koguma ja säilitama ka hooldus-, lapsendaja- ja eestkosteperede pereliikmete andmeid (nimi, isikukood), sest määrusega laieneb ka neile õigus tugiteenuseid kasutada. Pereliikmete andmed esitab hooldus-, lapsendaja- või eestkostepere. 2026. aasta lõpuks peaks eelduste kohaselt valmima STAR-i arendus perepõhise asendushoolduse tugiteenuste jaoks, mis tähendab, et teenuste osutamisega seonduvad andmed hakkavad talletuma ainult ühes registris, millele on juurdepääs üksnes selleks volitatud isikutel. Tugiteenuste osutamisega seoses töödeldakse kasuperede, nende pereliikmete ja teenust saavate laste isikuandmeid. Andmete töötlemise eesmärk on teenusevajaduse hindamine, teenuse osutamine ja selle kvaliteedi tagamine ning tasu maksmise korraldamine. Õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine seoses perepõhise asendushoolduse 12 tugiteenuste osutamise, haldamise, järelevalve ja kvaliteedi tagamisega toimub SHS-i ja määruse alusel. Isikuandmete töötlemise olemus ei muutu, uusi andmekategooriaid ei koguta ja andmete töötlemise viis ei muutu. Andmete säilitamisega kaasnevad teatud riskid kuni STAR-i arenduse valmimiseni. Andmetöötluse andmekaitsealane mõju on hinnanguliselt mõõdukas ning olemasolevad turvameetmed (ligipääsupiirangud, krüpteerimine) on hinnanguliselt piisavad. Rakendatavad tagatised ja leevendusmeetmed Risk Tase Võimalikud Leevendusmeetmed tagajärjed Aegunud andmete Keskmine Turvameetmed Regulaarne turvanõrkus võivad muutuda turvameetmete audit ebapiisavaks ja ajakohastamine Volitamata Keskmine Isikuandmete Rollipõhine juurdepääs lekkimine juurdepääs, logimine, autentimine Eesmärgiväline Keskmine Ebaeetiline või Ligipääsu piiramine, kasutus ebaseaduslik auditimehhanismid, andmekasutus koolitus Andmete kadu Keskmine Andmete Varundusplaanid, tehniliste rikete taastamatus failide replikatsioon, tõttu turvatud infrastruktuur Kaebused Madal Andmesubjekti Teavitus andmete pika rahulolematus säilitamispõhimõtetest, säilitamise kohta säilitamise õiguslik selgitus Andmekaitsealane mõju on kokkuvõttes mõõdukas, sest ligipääs võrguketastele, SKA dokumendihaldussüsteemile (tulevikus STAR-ile) on piiratud nii volitamata kui ka kolmandatele isikutele. Andmete töötlemiseks on olemas seaduslik alus ning andmeid töötlevad vaid selleks volitatud isikud. 4.3. Mõju halduskoormusele Kuna tegemist on uue regulatsiooniga, mis kehtestab muu hulgas teenuste saamise korra, on mõningane halduskoormus vältimatu. Arvestades aga, et määrus suures osas täpsustab juba vastu võetud SHS-i regulatsiooni, lisandub täiendavat koormust vähesel määral. Lisaks on regulatsiooni loomisel lähtutud põhimõttest, et teenuste saamine oleks võimalikult paindlik, automaatne ja osapooltele vähe koormav. Halduskoormuse vähenemine Kuna seni on perepõhise asendushoolduse tugiteenuseid osutatud ESF-i vahenditest hankepõhiselt, muutub võrreldes olemasoleva olukorraga teenuste korraldus kokkuvõttes vähem koormavaks, sest puudub vajadus hankemenetlusega seotud tegevuste ja aruandluse järele. Lisaks valmivad 2027. aastaks STAR-i arendused, mis muudavad osa korraldusest automaatseks (teenuse saamise õigustatuse kontroll), samuti olulise osa teenusemahtude arvestamisest ning teenuseosutaja ja SKA vahelisest arveldamisest praegusest dokumentide digitaalsest vahetamisest oluliselt mugavamaks. Halduskoormuse suurenemine 13 Vähesel määral lisandub halduskoormust teenusesaajatele, kes peavad esmakordsel teenuse saamisel esitama taotluse. Tegemist on ühekordse vajadusega, millega inimene väljendab oma soovi teenuseid saada ning saab määrata, kellele tema pereliikmetest teenused laienevad. Samuti võib vähesel määral halduskoormust kaasneda juhul, kui teenuse saamise õigustatust ei ole võimalik automaatselt olemasolevatest andmekogudest kontrollida. Kuna valdavalt on teenuse saamise õigustatuse andmed kas SKA-l endal olemas või edaspidi kättesaadavad rahvastikuregistrist STAR-i kaudu, on dokumentide esitamine ette nähtud erandjuhtudel. Näiteks tuleb esitada teenuse saamise õigustatust tõendav dokument juhul, kui enne 2016. aastat toimunud lapsendamise fakti ei ole võimalik tuvastada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on eelarves vahendid olemas. Kulud jagunevad järgmiselt: 1) riigieelarvest on eraldatud perepõhise asendushoolduse toetamiseks vahendid, millest 750 000 eurot on mõeldud tugiteenuse osutamisega seotud otsesteks kuludeks; 2) TEHIK-ule IKT-lahenduste ülalpidamise kuludeks on kokku 170 000 eurot (2025. a 40 000 eurot, 2026. a 60 000 eurot, 2027. a 70 000 eurot); 3) tugiteenustega seotud STAR-i arenduskulud kogusummas hinnanguliselt 350 000 eurot kaetakse ESF-i vahenditest. Täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja KOV-i üksustele ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Määruse § 3 lõikes 5 sätestatud kogemusnõustajate ettevalmistusnõuet rakendatakse 1. jaanuarist 2028. a. Määruse jõustumisaeg on seotud SHS-i muudatuste jõustumise ajaga. Kogemusnõustajate väljaõppenõude rakendamise hilisem tähtaeg tuleneb vajadusest tagada seni tegutsenud mentoritele kogemusnõustaja väljaõppe läbimiseks mõistlik tähtaeg. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse koostamisel toimusid koostöös SKA-ga kohtumised perede tugiorganisatsioonidega, kes on seni peredele teenuseid osutanud. Samuti arutati KOV-e puudutavad osad läbi KOV- ide lastekaitsetöötajatega. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Sotsiaalkindlustusametile, MTÜ-le Oma Pere, MTÜ-le Igale Lapsele Pere, SOS Lasteküla Eesti Ühingule, Tallinna Lastekodule, MTÜ-le Teadlik Lapsevanem ja Eesti Kogemusnõustajate Kojale. Tagasisidet andsid Justiitsministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Sotsiaalkindlustusamet, MTÜ Oma Pere, SOS Lasteküla Eesti Ühing ja Tallinna Lastekodu. Tagasiside on esitatud kooskõlastustabelis (lisa 2). 14