LAETUS koostööleping Sotsiaalministeerium 2025
EKA disainiteaduskonna LAETUS disainikiirendis (edaspidi tähistatud kui
„programm“) osalemiseks sõlmisid:
Eesti Kunstiakadeemia, registrikood: 74000624, asukoha aadress: Põhja puiestee
7, Tallinn 10412, (edaspidi tähistatud kui “EKA“), mida seadusjärgselt esindab
haldus- ja finantsdirektor Andres Tammsaar
ja
Sotsiaalministeerium, registrikood: 70001952, asukoha aadress: Suur-Ameerika
1, Tallinn 10122, e-posti aadress:
[email protected] (edaspidi tähistatud kui „partner”),
mida põhimääruse kohaselt esindab kantsler Maarjo Mändmaa,
omavahel käesoleva koostöölepingu (edaspidi tähistatud kui “leping”), milles
edaspidi tähistatakse ülalnimetatud isikuid eraldi ka kui “pool” ja koos kui “pooled”.
1. Programmi sisu ja eesmärk
Programm koondab uuendusmeelseid ja jätkusuutlikkust hindavaid ettevõtteid ning
organisatsioone, kes soovivad oma tooteid või teenuseid uue põlvkonna disaini ja
avatud innovatsiooni abil järgmisele, planeedisõbralikumale tasemele viia.
LAETUS on disainikiirendi, kus mõtestatakse nii kestlikkusest kui uutest
tehnoloogiatest tulenevaid võimalusi, analüüsitakse kasutajakogemust ja identiteeti,
arendatakse uusi lahendusi jpm. Koostööpartnerite ärilisteks, kestlikkust,
inimsõbralikkust nõudvateks või tehnoloogiliselt nõudlike väljakutsetega
tegelemiseks pakub programm loomingulist ja disainipõhist lähenemist.
LAETUS projektide eesmärk on peamiselt uute võimaluste uurimine ja ideede
genereerimine haridusliku disainiprotsessi kaudu. Kuigi lahendused ei pruugi olla
tootmisküpsed, võivad need sobival juhul viia ka praktiliste rakendusteni.
Programmi eesmärgiks on partneri ja EKA koostöös disainipõhiselt arendada
värskeid lähenemisvõimalusi ja lahendusviise koostööpartneri arendusväljakutsetele.
Lisaks on programmi eesmärk anda koostööpartnerile võimalus omandada
praktilised kogemused disaini loomingulistes arendusprotsessides osalemisel ning
panustada noore disainipõlvkonna arengusse.
2. Programmi tegevused
2.1. Programmi alustamiseks moodustatakse partneri esindajatest ja EKA
juhendajatest koosnev meeskond, valitakse partneri väljakutsele vastav
tudengite kursus ja luuakse metoodika (sh aja- ja tegevuskava) väljakutsega
tegelemiseks.
2.2. EKA korraldab programmi sissejuhatuseks kõigile koostööpartneritele ühise
töötoa “Disainikiirendi stardiplatvorm”, mis toimub 27. augustil kell 15-18
EKA Valges majas (Kotzebue 10, Tallinn) ning kus ühiselt analüüsitakse
koostöö ootusi ja tuleviku eesmärke.
2.3. Töötoale järgneva koostöö raames toimuvad 2025. aasta september-
detsember koostöökursused, mille raames disainitudengid analüüsivad
partneri väljakutset, sellega seotud materjale jm teemasid ning arendavad
teemapõhiselt uusi käsitlusi.
2.4. Programmi jooksul toimuvad partneri meeskonnaga kohtumised, sh partneri
külastused ja disainikriitika sessioonid (vaheülevaatused).
2.5. Koostöös partneriga luuakse programmis osalemist ja tulemust kajastav
videoklipp, mida mõlemad osapooled saavad avalikult jagada, arvestades
Lepingu punktis 8.5. toodud võimalikest erisustest tulenevat.
2.6. Programmi lõpetab Design Showcase gala, mis toimub 27. jaanuaril 2026.
Sellel esitletakse programmi käigus valminud disainlahendusi avalikkusele.
Osalemine Design Showcase’l ei ole partnerile kohustuslik. Kui partner
soovib loobuda osalemisest või ei soovi, et tema väljakutset või tulemusi
avalikkusele esitletakse, tuleb sellest EKA-t teavitada hiljemalt 13.
jaanuariks 2026.
3. Programmiga seotud avalik teave
EKA on loonud programmile eraldi kodulehe aadressiga: laetus.artun.ee, mille
vahendusel on võimalik tutvuda ja kursis olla koostööprojekti sisu, eesmärgi,
tegevuste, ajakava, uudiste ja muu asjakohase infoga.
4. Poolte esindajad ja infovahetus
4.1. Partneri kontaktisikuks on: ravimipoliitika nõunik Mari Amos,
[email protected], +372 58 506 184.
4.2. EKA kontaktisikuks on: disainiteaduskonna ettevõtlussuhete spetsialist Erle
Kivilo,
[email protected], +372 50 63 356.
4.3. Pooled kohustuvad üksteist oma kontaktandmete ja esindajate muutustest
viivitamatult informeerima vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis.
4.4. Pooled suhtlevad programmi käigus omavahel suuliselt, e-posti vahendusel,
telefoni teel või kirjalikus vormis. Poolte endi otsustada on, millist suhtlusviisi
omavahelises suhtluses igal konkreetsel juhul kasutatakse. Kuid igal juhul on
pooltel õigus valida kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm juhul,
kui seda soovitakse või seda eeldab edastatava tahteavalduse sisu.
Õiguslikku tagajärge loovad teated/avaldused esitatakse üksteisele kirjalikus
vormis.
5. Poolte koostöö
5.1. Pooled on leppinud kokku teha programmiga seotud koostööd tagasiulatuvalt
alates 2025. aasta augustist. Poolte sisuline koostöö käesoleva lepingu
raames lõpeb Design Showcase galaga, nagu märgitud punktis 2.6, ning
loetakse lõppenuks Lisa 2 “Üleandmise-vastuvõtmise akti”
digiallkirjastamisega.
5.2. Pooled teevad programmi projekti raames vastastikusele kasulikkusele
(siinjuures ei peeta silmas otsest materiaalset kasu) orienteeritud
motiveeritud koostööd lähtudes omavahelistes suhetes ja käitumises nii
lepingust kui heast usust, headest äritavadest, mõistlikkusest, inimlikkusest,
aususest ning parimatest oskustest, teadmistest ja võimetest.
5.3. Pooled hoiduvad mistahes viisil üksteisele kahjulikust käitumisest, võimaliku
kahju või kahju tekkimise riski tekitamisest, sh kuid mitte üksnes üksteise
kohta teatavaks saanud konfidentsiaalse iseloomuga andmete avaldamisest,
levitamisest, kolmandatele isikutele kättesaadavaks või juurdepääsetavaks
tegemisest jms.
5.4. Pooled kooskõlastavad programmi tegevused omavahel eelnevalt ja piisava
põhjalikkusega nii, et kummalegi poolele on aegsasti selge, milliseid tegevusi
ja millisel ajal läbi viiakse ning millised eeldused selleks peavad olema
täidetud.
5.5. EKA:
5.5.1. juhib ja koordineerib programmi ning on huvitatud programmi
läbiviimisest kõigi programmis osalevate isikute arengut toetavalt ja
programmi eesmärke silmas pidades;
5.5.2. kaasab vajadusel programmi tegevustesse isikud
(õppejõud/juhendajad, tudengid, välised eksperdid jt), sõlmides nende
isikutega või neid esindavate äriühingutega vajadusel eraldi lepingud,
millega sätestatakse muuhulgas:
5.5.2.1. programmi raames tekkivate intellektuaalse omandi õiguste
käsitlemine;
5.5.2.2. partnerit puudutava konfidentsiaalse informatsiooni hoidmise
kohustus lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist
määramata tähtaja jooksul, juhul, kui partner seda soovib/vajab ning
on oma sellekohasest soovist EKA-le teatanud vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis koos selge juhisega selle kohta,
milline on konfidentsiaalsuskaitset vajav info või andmed.
5.6. Partner:
5.6.1. on programmis osalemise enda eesmärke ja soove silmas pidades
põhjalikult läbi mõelnud, otsustanud osaleda programmi lõppemiseni ning
huvitatud ja motiveeritud lepingu eesmärgi kohaselt programmis
osalemisest, kinnitades oma tahet lepingu sõlmimisega;
5.6.2. osaleb programmis vahetult ja aktiivselt ning leiab selleks vajalikud
ning piisavad ressursid – inimesed, aja ja finantsvahendid ning täidab
endale lepinguga võetud kohustusi EKA jt isikute ees, sh annab aktiivselt
tagasisidet kriitikasessioonides, määrab lepingu punktis 2.6. märgitud
Design Showcase gala paneeli oma liikme, keda EKA tutvustab Design
Showcase reklaamis jmt;
5.6.3. annab EKA-le õigeaegselt programmi tegevusteks vajalikud materjalid,
informatsiooni ja andmed ning osutab muud vajalikku abi programmi
eesmärgi täitmise huvides; sh vajadusel tagab EKA-le litsentsi
(kasutusõiguse) kolmandatele isikutele kuuluva intellektuaalse omandi
suhtes, milleta lepingu täitmine ei ole võimalik;
5.6.4. teeb programmi raames selle eesmärgile vastavat koostööd EKA-ga ja
programmi koostöösse kaasatud isikutega, võimaldades nendel
takistusteta teostada ehk läbi viia endaga seotud projekti eesmärgile
vastavaid ja projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi ning toiminguid.
6. Tasu ja kulud
6.1. Partner maksab EKA-le programmis osalemise eest tasu summas 8000
eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu tuleb maksta peale lepingu
sõlmimist EKA poolt partnerile esitatava arve alusel.
6.2. Programmis osalemise tasu hõlmab lisaks sisulisele arendustööle ka Eesti
Kunstiakadeemia pedagoogilisi ja korralduslikke kulusid, mis on vajalikud
projekti õnnestumiseks ja õppetegevusse integreerimiseks.
6.3. Programmis osalemise tasu sisaldab muuhulgas järgmisi komponente:
6.3.1. partneri väljakutse sidumine EKA õppetööga (õppekavadesse ja
metoodikasse integreerimine);
6.3.2. õppetöö ülesehituse kohandamine (juhendajate koormused, tudengite
osalemise planeerimine jm);
6.3.3. projekti koordineerimine ja juhendamine (sh töökoosolekud, töötoad,
testimised, mentorid);
6.3.4. võimalus omandada piiratud ulatuses litsents disainlahenduste
kasutamiseks vastavalt punktile 6.5 ja eraldi sõlmitavale lepingule;
6.3.5. projekti tulemuste dokumenteerimine ja kommunikatiivne kasutus (nt
posterid, visuaalid, esitlus);
6.4. Tasu ei sisalda partneri poolt tehtavaid kulusid füüsiliste prototüüpide või
näidistoodete tootmiseks, mille realiseerimine eeldab eraldi kokkulepet ja
eelarvet.
6.5. Programmis osalemise tasu hõlmab lõigust saada kuni kolm (3) programmi
käigus valminud teostele ja/või disainlahendusele ainulitsentsi, et neid oma
tegevuses kasutada. Poolte kokkuleppel antakse vastav(ad) litsents(id)
partnerile üle lepingu lõppemisel. Kõigi teiste teoste ja/või disainlahenduste
osas, mis valmivad programmi raames, kuid ei kuulu lepingutasu sees
kokkulepitud arvu ega litsentsi hulka, tuleb litsentsi omandamiseks või
laiendatud kasutamiseks eraldi EKA-ga kirjalikult kokku leppida. Kui
konkreetse disainlahenduse kohta ei ole poolte vahel sõnaselget kokkulepet
sõlmitud, ei loeta õigusi üleantuks. Litsentsi täpne ulatus ja
kasutustingimused määratakse litsentsilepingus.
6.6. Litsentsi kasutusõigus on ajaliselt ja territoriaalselt piiramatu ning hõlmab
õigust anda all-litsentse kolmandatele isikutele, kui pooled ei ole kirjalikult
kokku leppinud teisiti. Partner ei ole kohustatud kasutusele võtma
maksimaalses mahus teoseid või disainilahendusi. Valik teoste osas, millele
litsents üle antakse, lepitakse kokku programmi jooksul või vahetult pärast
selle lõppu. Litsentside üleandmine vormistatakse eraldi litsentsilepinguga,
mis sõlmitakse EKA ja partneri vahel. Kõigi teiste programmi raames
valminud teoste või disainilahenduste osas, mis ületavad partnerile tasu sees
kokkulepitud kolm (3) lahendust, tuleb litsentsi saamiseks sõlmida EKA-ga
täiendav litsentsileping. Kui konkreetse teose või disainilahenduse osas ei ole
sõnaselget kokkulepet sõlmitud, ei loeta õigusi partnerile üleantuks.
6.7. Võimalikele EKA poolt kaasatud isikutele, sh välisekspertidele, tasu
maksmine või mittemaksmine lepitakse kokku EKA nimetatud isikute vahel
sõlmitavate kokkulepetega. Tasu maksab EKA partneri poolt lepingu punkti
6.1 alusel makstud programmis osalemise tasu arvelt.
6.8. Pooled võivad vajadusel eraldi kokku leppida tasu maksmise lepingus
ettenägemata tegevuste eest.
6.9. Partner on kohustatud kandma temal endal lepingujärgse koostööga seoses
tekkivad kulud, kusjuures selliste kulude all peetakse silmas nii partneri, tema
esindajate (juhid/töötajad) kui muude tema kaasatud isikute tegevusega
kaasnevaid kulusid.
6.10. Tulenevalt autoriõiguse seaduse §’st 491 on partner, vastava avalduse
saamisel, kohustatud kord aastas andma infot teose ja/või disainlahenduse
kasutamise, eelkõige kasutusviiside, kogu saadud tulu ja autori saadaoleva
tasu kohta.
6.11. Tulenevalt autoriõiguse seaduse §’st 492 on autoritel õigus saada
täiendavat õiglast tasu, kui algselt kokkulepitud tasu osutub
ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes teose kasutamisest tuleneva
tuluga.
7. Intellektuaalse omandi õigused
7.1. Töö tulemuse avaldamisel ja esitlemisel kohustub partner viitama nii EKA-le
kui programmi partnerile kui ka tudengi(te)le kui teose autori(te)le. Samuti
kohustub EKA töö avaldamisel viitama Sotsiaalministeeriumile kui programmi
partnerile.
7.2. Koostöö raames loodud disainlahenduste varalised ja isiklikud autoriõigused
kuuluvad autori(te)le ja EKA-le vastavalt EKA sisestele õigusaktidele ning
sõlmitud lepingutele. Õiguste üleandmine või litsentsimine toimub eraldi
sõlmitava(te) lepingu(te) alusel (vt punktid 6.5, 6.6 ja 7.3). Kui programmi
tegevuste käigus luuakse selles osalenud isikute (autorite) poolt teos
(peetakse silmas mh tööstusomandi kaitse objekte), kuuluvad sellega seotud
varalised ja isiklikud (mittevõõrandatavad) autoriõigused vastavalt EKA
sisestele õigusaktidele nii autori(te)le kui EKA-le.
7.3. Partneril on eesõigus koostöö käigus loodud disainlahenduste kasutusõiguse
omandamiseks kuue kuu jooksul alates disainlahendus(t)e valmimisest. Kui
valmimise aeg ei ole üheselt määratletav, arvestatakse tähtaega programmi
lõppemise hetkest - Design Showcase gala toimumisest 27. jaanuar 2026
(vt punkt 2.6). Õiguste üleandmine toimub eraldi sõlmitava(te) lepingu(te)
alusel.
7.4. Programmi tulemusi (sh disainilahendusi) esitletakse Design Showcase
galal, meedias või muudes avalikes kanalites üksnes partneri eelneval
kirjalikul kooskõlastusel (vt punkt 2.6). See kehtib eelkõige juhtudel, kus
partner plaanib taotleda valminud lahendusele patenti või muud õiguskaitset
ning avalik esitlus võiks kahjustada nende õiguste omandamist.
7.5. Kui programmi tegevustega luuakse punktis 7.2 nimetatud tööstusomandi
kaitse objekte ja partner soovib loodud teos(t)e kasutusõigust omandada
ja/või seda Patendiametis registreerida, siis on tal selleks võimalus ,
teavitades EKA-t kirjalikult oma otsusest vähemalt 2 nädalat enne Design
Showcase gala toimumist, ehk hiljemalt 13. jaanuariks 2026. Sel juhul võib
partner nõuda valitud lahenduse salastamise kuni kuue kuu möödumiseni või
pooltevahelise lepingu lisa sõlmimiseni, millega lepitakse kokku õiguste
ülemineku üksikasjad. Partner kohustub disainlahendus(t)e registreerimisel
märkima EKA ja tudengi(d) autorina. Samuti kohustub EKA teavitama
partnerit, kui soovib ise algatada mõne disainilahenduse registreerimise, et
seda saaks arutada ja kooskõlastada pooltevaheliselt. Registreerimise
otsused tehakse alati partneri, EKA ja autorite kokkuleppel. Sel juhul võib
partner nõuda valitud lahenduse salastamist kuni kuue kuu möödumiseni või
pooltevahelise lepingu lisa sõlmimiseni, millega lepitakse kokku õiguste
ülemineku üksikasjad. Koostööpartner kohustub disainilahendus(t)e
registreerimisel märkima EKA ja tudengi(d) autorina.
7.6. EKA-l on õigus kasutada programmi käigus saadud tulemusi, andmeid ning
muid materjale (v.a konfidentsiaalset infot, mille kasutamiseks partner luba ei
anna) oma teadus-, arendus- ja õppetöös. Samuti võib EKA kasutada
programmi raames loodud materjale ja visuaale (sh disainilahendusi,
visuaale, prototüüpe, jooniseid) teavitustegevustes (sh turundus- ja
reklaammaterjalides), vastavalt EKA intellektuaalomandi käsitlemise korrale,
eeldusel et selline kasutus ei kahjusta partneri, autori(te) ega teiste osapoolte
huve. Saadud tulemusi võib publikatsioonina avaldada, kui niisugune
avaldamine ei kahjusta kummagi poole huve.
7.7. Partneril puudub õigus ise või lasta kolmandatel isikutel koostöö alusel enda
kasutusse saadud teost ja/või disainlahendust muuta või lisada sellele lisasid.
Vastav õigus kuulub teose autori(te)le ning juhul kui partner soovib teost
muuta, siis peab ta selleks saama autori(te) eelneva kirjaliku nõusoleku. Kui
partner soovib teost või disainilahendust muuta või selle põhjal
edasiarendusi teha, tuleb see kooskõlastada teose autoritega. Kui see on
kooskõlas riigihangete seadusega, võib partner muudatuste tegemise
tellida autoritelt, millisel juhul sõlmitakse kolmepoolne kokkulepe EKA,
autorite ja partneri vahel. Kolmandalt isikult muudatuste tegemise
tellimisel lepitakse muudatuste sisu ja muud olulised tingimused
eelnevalt kokku autorite ja EKA-ga. Kui autor(id) muudatusi ise ei tee,
annavad nad kirjaliku nõusoleku, et muudatused võib teha kolmas isik.
7.8. Kui partnerile on käesoleva lepingu või eraldi sõlmitud lepingu alusel antud
üle programmi käigus loodud teose(te) kasutusõigus litsentsiga, kuid partner
ei ole alustanud nende kasutamist kahe aasta jooksul pärast kasutusõiguse
omandamist on EKA-l ja autoritel õigus litsentsileping lõpetada vastavalt
AutÕS §’le 493 ning nõuda kasutusõigust tagasi. Õiguste tagasivõtmine
toimub eraldi kokkuleppe alusel. Tagasivõtmise eelduseks on, et teost ei ole
nimetatud aja jooksul kasutatud viisil, mis muudaks õiguste tagasisaamise
sisuliselt võimatuks või ebamõistlikuks.
7.9. Programmis osalevate tudengite poolt loodud disainilahenduste osas
omandab EKA 50% varalistest autoriõigustest eraldi sõlmitava(te)
litsentsilepingu(te) alusel. Vajadusel annab EKA partnerile nende
disainilahenduste kasutamiseks ainulitsentsi, mille alusel on partneril
ainuõigus neid lahendusi kasutada kokkulepitud ulatuses. Ainulitsentsi
andmine ei tähenda varaliste ega isiklike autoriõiguste loovutamist – need
jäävad autori(te)le ning neid austatakse vastavalt seadusele. EKA ega
autor(id) ei kasuta ega luba kolmandatel isikutel kasutada disainlahendust
samal viisil, nagu see on litsentsitud partnerile.
8. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine
8.1. Konfidentsiaalseks teabeks (varem ja edaspidi tähistatud kui
“konfidentsiaalne info”) loetakse käesoleva lepingu mõttes poolte
ärisaladusi, äriteavet, andmesüsteeme, dokumentatsiooni, faile või muud
poole äritegevust puudutavat suulist, kirjalikku, visuaalset või muul viisil
salvestatud informatsiooni. See hõlmab muuhulgas informatsiooni,
oskusteavet või andmeid teenuste, toodete ning nendega seotud vahendite,
protsesside, tarnijate, klientide, äriplaanide ning rahaliste andmete kohta,
samuti kõiki asjassepuutuvaid märkmeid, märgukirju, protokolle, lepinguid
jms, mille konfidentsiaalsena hoidmise vajaduse/soovi on pool teisele
konkreetselt ja üheselt mõistetavalt teatavaks teinud vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis või millel on märge juurdepääsupiirangu
kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel).
8.2. Konfidentsiaalset infot kasutatakse ainult lepingu eesmärkide täitmiseks.
Pooled võtavad kasutusele mõistlikud meetmed konfidentsiaalse info
kaitsmiseks, sealhulgas (ent mitte ainult) meetmed, mida on kirjeldatud
punktis 5.5.2.2.
8.3. Pooled tähistavad konfidentsiaalse info selgelt ja üheselt arusaadavalt
programmi tegevustes osalevatele isikutele esitamisel. Konfidentsiaalne info
ei hõlma teavet ega materjali:
8.3.1. mis oli seaduslikul viisil avalikult kättesaadav enne lepingu
allkirjastamist või muutus selleks hiljem muul viisil kui lepingut rikkuva
tegevuse kaudu;
8.3.2. mille on pool saanud kolmandalt isikult, kellel on õigus seda edastada;
8.3.3. mille on pool iseseisvalt hankinud või tuletanud ilma lepingut rikkumata,
välja arvatud juhul, kui see info kuulus pooltevahelise koostöö alla;
8.3.4. mille avaldamine on nõutav õigusaktidest tulenevalt.
8.4. Pooled kohustuvad lepingu täitmise käigus tagama isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL
2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.5. Õppetöö käigus loodud disainlahendusi ei loeta vaikimisi konfidentsiaalseks
teabeks, välja arvatud juhul, kui partner on need enne töö algust või selle
käigus konkreetselt ja selgelt määratlenud, millised disainlahendused või
nendega seotud materjalid on konfidentsiaalsed.
8.6. Kui partner edastab projekti käigus isikuandmeid (sh eriliigilisi andmeid, nagu
nt terviseandmed, visuaalne materjal, isikulised kogemuslood või muu tundlik
teave), on partner isikuandmete vastutav töötleja ja EKA ning tudengid
volitatud töötlejad.
8.7. Partner tagab, et kõik projekti käigus jagatud isikuandmed on edastatud
õiguspäraselt ja vaid ulatuses, mis on vajalik disainilahenduste
väljatöötamiseks.
8.8. EKA kohustub tagama, et tudengid ja juhendajad käsitlevad jagatud
isikuandmeid ja muud konfidentsiaalset teavet kooskõlas Euroopa Liidu
isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusega.
Selleks teavitab EKA osalejaid andmete töötlemise ulatusest ja nõuetest
enne projekti algust.
8.9. Isikuandmeid ja konfidentsiaalset teavet võib kasutada üksnes projekti
raames. Kolmandatele isikutele edastamine või avalikustamine on keelatud
ilma partneri kirjaliku nõusolekuta.
8.10. Partner kohustub teavitama EKA-d, kui projektis võidakse kasutada või
edastada eriliigilisi isikuandmeid (nt terviseandmeid), et tagada vastavad
kaitsemeetmed ja sõlmida isikuandmete töötlemise kokkulepe.
9. Lepingu muutmine ja lõpetamise tingimused
9.1. Lepingu juurde kuuluvad järgmised lisad, mis kooskõlastatakse ja
allkirjastatakse poolte vahel eraldi:
9.1.1. LISA 1 „Programmi sisu, tähtajad ja osalevad isikud“ - dokument,
mis sisaldab konkreetse koostööprojekti ajakava, tegevusi ja programmi
meeskonda kuuluvaid osapooli ning täpsustub pärast lepingu sõlmimist
koostöös partneriga;
9.1.2. LISA 2 „Üleandmise-vastuvõtmise akt“ - vormiline akt, millega
kinnitatakse koostöö raames valminud töö tulemuste üleandmine ja
lepingu täitmine. Allkirjastatakse pärast programmi lõppu.
9.2. Leping loetakse sõlmituks pärast mõlema poole esindajate digiallkirjastamist.
Leping loetakse sõlmituksviimase digiallkirja lisamise hetkel.
9.3. Lepingut saab muuta üksnes poolte kirjaliku kokkuleppega.
9.4. Leping kehtib kuni programmi lõppemiseni, s.o Design Showcase gala või
toimumiseni, nagu sätestatud punktis 2.6, või selle varasema lõpetamiseni
poolte kirjalikul kokkuleppel.
9.5. Pooled on kokku leppinud, et üldjuhul ei ole partneril pärast lepingu sõlmimist
võimalust üles öelda, koostööd lõpetada, katkestada ega ka peatada. Seda
põhjusel, et EKA on partneri osalusele tuginedes teinud programmi eesmärgi
elluviimiseks varalisi ja mittevaralisi investeeringuid. Poolel on võimalik leping
erakorraliselt üles öelda ainult juhul, kui teine pool olulisel määral rikub
lepingut ja ei ole rikkumist lõpetanud teise poole kirjalikus hoiatuses
määratud tähtaja jooksul või kui kõiki asjaolusid ja mõlema poolset huvi
arvestades ei saa poolelt mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni
kokkulepitud tähtpäevani.
9.6. EKA-l on õigus leping üles öelda juhul, kui partner koostöö katkestab, peatab
või muul viisil faktiliselt väldib lepingujärgset koostööd. Sellisel juhul on EKA-l
õigus nõuda partnerilt lisaks lepingujärgsele tasule ka lepingu täitmiseks
tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.
10. Kehtiv seadus ja vaidluste lahendamine
10.1. Lepingu suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadusi.
10.2. Lepingust tulenevad vaidlused püüavad pooled lahendada
omavaheliste läbirääkimiste teel.
10.3. Kui pooltel ei õnnestu vaidlust lahendada läbirääkimiste teel,
lahendatakse see huvitatud poole initsiatiivil kohtumenetluses Harju
Maakohtu Tallinna kohtumajas.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Andres Tammsaar Maarjo Mändmaa
haldus- ja finantsdirektor kantsler
Eesti Kunstiakadeemia Sotsiaalministeerium
LAETUS koostööleping Sotsiaalministeerium 2025
Lisa 1
Programmi sisu, tähtajad ja osalevad isikud
1. Projekti nimetus
Ravimijäätmete tekke vähendamine
2. Programmi kestus
10.09.2025–27.01.2026
3. Eesmärk
Projekti eesmärk on pakkuda välja lahenduse prototüüp süsteemseks
muutuseks ravimite määramise ja tarbimise ahelas, et ennetada ravimijäätmete
teket selle algpõhjuste tasandil.
Selleks süvenetakse inimeste (nii patsientide, arstide kui ka apteekrite) tegelikesse
käitumismustritesse ja motivatsiooni, et mõista, miks ravimeid üle jääb ning miks ei
jõua jäätmed selleks ettenähtud kohta. Uurimistöö tulemustele tuginedes
disainitakse ja testitakse koosloomes osapooltega praktilisi ja inimkeskseid
sekkumisi, mis aitavad kaasa ravimite vastutustundlikumale välja kirjutamisele ja
jäätmetekke reaalsele vähenemisele.
Lahenduste testimise periood saab alguse käesoleva projekti kestel.
4. Tegevused ja ajakava
I Etapp: Sissejuhatus ja uurimistöö kavandamine (September)
10.09: Sissejuhatus disainimõtlemisse, tiimide moodustamine, projekti ootuste ja
reeglite kokkuleppimine. Ühise süsteemi- ja probleemikaardi loomise alustamine.
15.09–19.09: Antropoloogiline sprint – Intensiivne välitööde periood.
15.10: Vaheettekanne. Uurimuse tulemuste, süsteemi kitsaskohtade ja
suhetepõhisuse analüüsi esitlus.
III Etapp: Koosloome, ideestamine ja prototüüpimine (November-Detsember)
29.10: Ühine arutelupäev ja lahendusideede genereerimine.
november Koosdisaini töötoad koos osapooltega lahenduste väljatöötamiseks.
10.12: Vahelõpuettekanne, kus esitletakse prototüüpe ja testimisplaani.
IV Etapp: Eksperimenteerimine ja lahenduste edasiarendus (Jaanuar ja edasi)
Projekti raames alustatakse väljatöötatud lahenduste esmast testimist ja
prototüüpide katsetamist koostöös lahenduse osapooltega reaalses keskkonnas.
Oluline on märkida, et kuigi lahenduste testimine saab alguse käesoleva
projekti kestel, on selle lõppu raske määratleda. Projekti eesmärk on anda hoog
sisse kestvale muutusele, mistõttu jääb lahenduste pikaajaline rakendamine ja
edasine arendustöö projekti partnerite ja osapoolte vedada.
5. Lähteülesande kirjeldus
Ravimitest põhjustatud reostus on kasvav probleem, mis avaldab negatiivset mõju nii
keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Kuigi kodumajapidamises tekkinud kõlbmatud
ravimid saab tasuta tagastada apteeki või jäätmejaama, jõuab suur osa neist siiski
olmeprügisse või kanalisatsiooni.
Probleemi üheks (juur)põhjuseks on olukorrad, kus patsientidele välja kirjutatud
ravimite kogus on suurem kui tegelik vajadus ravikuuri jooksul. See tekitab ülejäägi,
mis muutub varem või hiljem ravimijäätmeks. Kehtiv seadusandlus võimaldaks
apteekidel väljastada ravimeid ka blistritest ja täpses vajaminevas koguses, kuid
seda praktikat kasutatakse erinevatel põhjustel väga harva.
Käesolev projekt keskendub jäätmetekke ennetamisele, otsides disaini meetodite
abil realistlikke ja vähe ressurssi nõudvaid lahendusi ravimijäätmete tekke
vähendamiseks. Projekti partneriteks on teiste seas Kliimaministeerium ja
Sotsiaalministeerium, kellest viimane rakendab oma töös disainmõtlemise
põhimõtteid mõjusate ja teadmiste põhiste poliitikate loomisel.
6. Disainlahenduse formaat
Disainiuuringu raport: Kokkuvõte intervjuudest, vaatlustest ja muudest
uurimismeetoditest, sisaldades peamisi leide ja kasutajate teekonnakaarte.
Lahenduste kontseptsioonid ja prototüübid: Väljatöötatud ja testitud
lahendusideed (sõltuvalt lahendusest nt teenusemudelid,
kommunikatsioonimaterjalid, digitaalsed tööriistad vms). Ideede valimisel lähtutakse
kontekstuaalsusest ja rakendatavusest.
Projekti lõppraport ja esitlus: Terviklik ülevaade projekti käigust, meetoditest,
tulemustest ja edasistest soovitustest.
7. Koostöökursusel osalevad tudengid
Sotsiaalne disain MA 2025 lend
Reili Brandt
Kätlin Kallas
Maria-Elisabeth Leppik
Inga-Bel Lilium
Lisl Harriet Mikko
Nils Mattias Mölder
Marleen Müts
Eliise Marie Nõgel
Minna Toots
Ingrid Tärk
8. Koostöökursuse juhendajad
Daniel Kotsjuba
Jaanika Jaanits
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Andres Tammsaar Maarjo Mändmaa
haldus- ja finantsdirektor kantsler
Eesti Kunstiakadeemia Sotsiaalministeerium