Teie 08.12.2025 nr 1.2-3/3066-1/
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 17.12.2025 nr 5.2-2/30804-2
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Eelnõu tagasiside
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on edastatud arvamuse avaldamiseks haldusmenetluse
seaduse muutmise seaduse eelnõu. SKA tutvus eelnõuga ja esitab eelnõu § 1 kohta järgmise
arvamuse.
1. HMS § 71 lõige 2. Lõike sõnastusest võib jääda mulje, et isikult eeldatakse eraldiseisvat
nõusolekut mitte eriliiki isikuandmete töötlemiseks, vaid automaatmenetluse kasutamiseks.
Tõenäoliselt ei ole see olnud eesmärgiks, kuna sellise lähenemisega kaasneks tarbetu
haldus- ja töökoormus ning see takistaks haldusmenetluste automatiseerimist seal, kus on
isiku nõusolek eriliiki isikuandmete töötlemiseks olemas. Siinkohal viitame, et ka IKÜM art
22 lõige 4 koostoimes art 9 lõike 2 punktiga (a) ei sea nõusoleku eelduseks automaatse
otsustamise kui menetlusvormi, vaid eriliiki isikuandmete töötlemise eesmärgi.
2. HMS § 71 lõige 3. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu seletuskirjas, mis hetkel peab
sellekohane teavitus olema tehtud. Ühtlasi võiks selguse huvides seletuskiri täpsustada, et
vahetu isikliku kontakti õigus ei tähenda iga automaatmenetluse puhul individuaalse
kontaktisiku määramist, vaid piisab võimalusest pöörduda haldusorgani pädeva esindaja
poole, kes saab anda selgitusi menetluse ja otsuse aluste kohta.
3. HMS § 71 lõige 5. Teeme ettepaneku kaaluda, kas automaatse haldusakti andmise või
toimingu sooritamise juures on vajalik alati avaldada nende andmekogude ja/või
infosüsteemi nimetused, milles sisalduvaid isikuandmeid on kasutatud. Jääb ebaselgeks,
miks on selliste andmete avaldamine vältimatult vajalik automaatse haldusmenetluse puhul
kui samade andmete avaldamine ei ole nõutav nende haldusaktide ja toimingute juures,
mida ei sooritata automaatselt. Seda enam, et andmekogude ja/või infosüsteemi nimetuse
avaldamine ei näita millistel konkreetsetel andmetel mingi otsus või toiming tugineb. See
omakorda võib kaasa tuua segadust ja vääriti mõistmist. Näiteks haldusakti adressaat
eeldab, et haldusorgan on tuginenud ühtedele andmetele, kuid tegelikkuses on lähtutud
teistest sama andmekogu andmetest.
4. HMS § 71 lõige 6. Teeme ettepaneku kaaluda, kas otsustuspõhimõtete ja kriteeriumite
selgitamise kohustus peaks sellisena laienema ka toimingutele. Selline kohutus läheks
kaugemale HMS §-st 108 ja jääb ebaselgeks, kuidas seda nõuet tuleks koosmõjus lõikega
5 praktikas rakendada näiteks hüvitiste väljamaksmise juures. Ehk olukorras, kus toimub
haldusakti täitmine või kui hüvitis makstaksegi välja ainult toiminguga. Ühtlasi tekkib
küsimus, milliste „otsuse“ aluste selgitamist peetakse vajalikuks toimingute juures.
5. HMS § 71 lõige 7. Eelnõust jääb ebaselgeks, kuidas automaatse haldusmenetluse puhul
nähakse isiku ärakuulamisõigusega seonduvat? Isiku ärakuulamisõigus on
haldusmenetluses universaalne ja sellest kõrvalekaldumine vajab samuti HMS § 40 lõike 3
mõttes sisustamist ja alust.
Lisaks eeltoodule soovime esitada mõned üldisemad tähelepanekud HMS-i regulatsiooni osas,
mille täpsustamiste vajadust võiks samuti tuleviku vaates kaaluda.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee
Registrikood 70001975
HMS § 79 kasutab mõistet „vaide tagastamine“, mis ei vasta tegelikule halduspraktikale ega
menetlusloogikale. Tänapäeval esitatakse vaided üldjuhul elektrooniliselt ning neid ei
„tagastata“ füüsiliselt ega ka sisuliselt sellisel moel, nagu terminoloogiliselt väljendatud.
Seetõttu võiks asendada HMS § 79 mõiste „vaide tagastamine“ mõne menetluslikult
täpsema ja kaasaegsema mõistega, näiteks „vaide läbivaatamata jätmine“ või „vaide
käiguta jätmine“. Sarnast muudatust võiks kaaluda ka HMS § 14 lõike 6 juures.
HMS § 86 eeldab vaide lahendamist vaideotsusega ka olukorras, kus haldusorgan
tunnistab vaidlustatud haldusakti täies ulatuses kehtetuks ja peab sellest tulenevalt nagunii
andma välja uue haldusakti. Sellistes olukordades kaob vaide ese sisuliselt juba
vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega ning formaalse vaideotsuse koostamine
ei anna menetlusosalise õiguste kaitsele lisaväärtust, küll aga tekitab töökoormust.
Seejuures ei võimalda HMS § 85 vaideotsusega anda välja uut haldusakti, ehk vaideotsus
ei saa asendada uut sisulist haldusakti. Näiteks kui vaidlustatakse hüvitise suurust või
määramata jätmist. Kui haldusorgan jõuab järeldusele, et hüvitis peaks olema määratust
suurem, siis peab ta igal juhul lisaks vaideotsusele andma ka uue haldusakti. Seetõttu
teeme ettepaneku sätestada HMS §-s 86 erand, mille kohaselt kirjalikku vaideotsust ei pea
koostama juhul, kui haldusorgan tunnistab vaidlustatud haldusakti täies ulatuses kehtetuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leila Siiroja
osakonna juhataja, peadirektori ülesannetes
Andrus Jürgens
57833628,
[email protected]
Marge Mägi
54720389,
[email protected]
Kaira Berenstrauch
53366957,
[email protected]
2