Riigikohus
Teie 20.09.2024 nr 5-24-26/3
[email protected]
Meie 14.10.2024 nr 10-3/6815
Justiitsministri arvamus asjas nr 5-24-26
Edastan käesolevaga arvamuse töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 4 põhiseadusele vastavuse
kohta osas, milles see ei võimalda töövõimetoetuse maksmist toitjakaotuspensioni saavale isikule.
TVTS § 12 lg 4 sätestab:
„Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni /…/.“.
Asjaolud
1. Eesti Töötukassa 15.01.2024 otsusega nr TVH/24/002120 tuvastati /…/ osaline töövõime
perioodiks 27.12.2023-26.12.2025. Seejärel esitas kaebaja Eesti Töötukassale 01.02.2024
avalduse töövõimetoetuse määramiseks. Eesti Töötukassa jättis 12.04.2024 otsusega nr
TVT/24/019244 /…/ töövõimetoetuse määramata, kuna (TVTS) § 12 lg 4 kohaselt ei ole
töövõimetoetusele õigust inimesel, kellele makstakse pensioni. Sotsiaalkindlustusameti
infosüsteemi andmete kohaselt on taotlejale määratud toitjakaotuspension.
2. Tallinna Halduskohus tunnistas 05.09.2024 haldusasjas nr 3-24-1169 tehtud otsuses TVTS § 12
lg 4 põhiseadusevastaseks osas, milles see ei võimalda töövõimetoetuse maksmist
toitjakaotuspensioni saavale isikule. Tallinna Halduskohus on seisukohal, et TVTS § 12 lg 4 on
formaalselt põhiseaduspärane, kuid materiaalselt ehk sisuliselt vastuolus PS §-s 12 sätestatud
võrdsuspõhiõigusega ning ei taga kaebajale PS § 28 lg 2 esimeses lauses sätestatud õigust saada
riigilt abi vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.
Taotluse lubatavus
3. PS § 15 lg 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt
on konkreetse normikontrolli taotlus lubatav juhul, kui norm, mille põhiseaduspärasuse kontrolli
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtult taotletakse, on kohtuasja lahendamisel asjasse puutuv.
Normi asjassepuutuvuse hindamisel peab lähtuma sellest, kas see kuulub kohtuasjas
kohaldamisele või mitte1. Norm peab seejuures olema kohtuasja lahendamisel otsustava
tähtsusega2. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi
põhiseadusvastasuse korral otsustama teisiti kui normi põhiseaduspärasuse korral 3. Seega on
norm asjassepuutuv, kui selle kehtetuse tõttu oleks võimalik teha teistsugune otsus.
4. Antud juhul on PSJKS § 14 lg 2 esimese lause tähenduses asjassepuutuvaks TVTS § 12 lg 4,
sest sellest tuleneb, et töövõimetoetusega samal ajal ei ole lubatud maksta toitjakaotuspensioni.
TVTS § 12 lg 4 põhiseadusevastasuse korral saab kohus tühistada Eesti Töötukassa 12.04.2024
otsuse nr TVT/24/019244, millega jäeti /…/ töövõimetoetuse määramata ning seejärel tuleb Eesti
Töötukassal teha kaebaja taotluse osas uus otsus.
1 RKPJKo 02.12.2002, 3-4-1-11-02, p 13.
2 RKÜKo 22.12.2000, 3-4-1-10-20, p 10.
3
RKPJKo 02.12.2002, 3-4-1-11-02, p 15.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Seisukoht ja põhjendused
5. PS § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse
ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.
6. Põhiseadus jätab seadusandja otsustada, mil määral riik puudust kannatavatele isikutele
sotsiaalabi osutab. Seadusandjale ulatusliku otsustusõiguse andmine on tingitud asjaolust, et
majandus- ja sotsiaalpoliitika ning eelarve kujundamine kuulub tema pädevusse. Samas ei
tähenda Riigikogu ulatuslik otsustamisvabadus sotsiaalsete põhiõiguste valdkonnas, et
seadusandja riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundajana on vahendite piiratuse argumenti
kasutades täiesti vaba otsustama, millises ulatuses ja kellele tagada PS §-s 28 sätestatud
sotsiaalsed õigused. Sotsiaalpoliitiliste valikute tegemisel on seadusandja seotud põhiseaduse
printsiipide ja põhiõiguste olemusega. Nii peab sotsiaalkindlustuse süsteemid loonud ning
sotsiaalabi ette näinud riik kindlustama ka seda, et järgitaks PS § 12 lg-s 1 sõnastatud
võrdsuspõhiõigust. Sotsiaalsete põhiõiguste seos võrdsuspõhiõigusega on tuntavam kui muude
põhiõiguste puhul.4
7. Võrduspõhiõigus (PS § 12) on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mis tähendab, et selle
piiramiseks sobib iga seaduses sätestatud põhjus, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega (PS § 11). Materiaalses mõttes peab riivel olema legitiimne eesmärk ja riive peab
olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas), s.t kaaluma üles riive ebasoodsa mõju ja
ebavõrdse kohtlemise. Riive põhiseaduspärasuse hindamiseks tuleb seega teha kindlaks
võrreldavate isikute grupp, põhiõiguse riivamise eesmärk ning riive põhjuse mõistlikkus ja
asjakohasus.
8. Käesoleval juhul on võrdluse lähtekohaks (a) vähenenud töövõimega üle 16-aastane isik, kellele
makstakse samal ajal vanema poolt elatist või riigi poolt määratud elatisabi ning (b) vähenenud
töövõimega üle 16-aastane isik, kellele makstakse samal ajal toitjakaotuspensioni.
9. TVTS § 12 lg-st 4 tuleneb, et töövõimetoetusega samal ajal ei ole lubatud maksta
toitjakaotuspensioni ega vanaduspensioni. Samas ei keela seadused korraga maksta
toitjakaotuspensioni ja töötuskindlustushüvitist, toitjakaotuspensioni ja haigushüvitist või
toitjakaotuspensioni ja vanemahüvitist.
10. Erinevalt toitjakaotuspensionist ei mõjuta töövõimetoetuse maksmist ülalpidamiskohustuslaselt
saadav elatisraha. Perekonnaseaduse § 97 annab õiguse elatisraha saada alaealisele või kuni
21-aastasele õppurile. Seega on vähenenud töövõimega inimesel õigus ülalpidamiskohustuslaselt
ülalpidamist saada ka täisealisena, kui töövõimetoetusest ja teistest sissetulekutest ei piisa.
11. Nõustun Tallinna Halduskohtuga, et nende kahe grupi erinev kohtlemine seisneb selles, et
esimesel juhul võimaldab töövõimetoetuse seadus saada vähenenud töövõimega isikul
samaaegselt elatist ja töövõimetoetust aga teisel juhul mitte. See seab oluliselt halvemasse
olukorda inimese, kes on kaotanud oma ülalpidamiskohustusega vanema ja kes on seetõttu niigi
halvemas olukorras kui see inimene, kellel on selline vanem olemas ja kes saab elatist või riigi
poolt määratud elatisabi, kui vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida. Puudub igasugune mõistlik
õigustus nende isikute erinevaks kohtlemiseks, mistõttu on TVTS § 12 lg 4 vastuolus PS §-ga 12
ja § 28 lg-ga 2.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Mariann Salomets 58839902
[email protected]
4 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p-d 15-17.
2