Riigikogu Kantselei Teie 18.09.2024 nr
Riigikogu põhiseaduskomisjon
[email protected] Meie 09.10.2024 nr 6-6/24-44
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning
kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga
edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
1. Õige on eesmärk, et riik peab vastama esitatud pöördumistele võimalikult kiiresti ja
kvaliteetselt.
2. Kui seadusandja määrab seaduses ise kindlaks konkreetse tähtaja, siis võtab ta ühtlasi
rakendajalt kaalutlusõiguse. See on Riigikogu enda väärtus- ja kaalutlusotsus valdkondlikuks
lahenduseks. Tähtaeg määratakse seadustes endas kindlaks eelkõige siis, kui tegemist on
põhiõiguste ja -vabaduste olulise küsimusega ning Riigikogu soovib ära hoida õiguste
rikkumist. Riigikogu kehtestatud üldisel pöördumistele vastamise tähtajal on ühtlasi prioriteet
kõikide teiste riigi- ja kohaliku omavalitsusüksuste asutuste jt tegevuste ees, mille lahendamisel
ei ole seadustes tähtaega kindlaks määratud või on pikem tähtaeg. Eelnõu järgi tuleb
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastata 15 kalendripäeva jooksul, kui tähtaja pikendamist ei
õigusta eriline vajadus lähtuvalt vastamise keerukusest. Riigikohtus avaldati kahtlust, kas
selline prioriseerimine on kõikidel juhtudel õige, kuna nt seaduse selgitamisest võib olla
konkreetsel ajahetkel olulisem hoopis mõni muu tegevus.
Seetõttu pole eelnõu uue lühikese vastamistähtaja jõustudes välistatud elulised juhtumid, kui
on ilmselge, et 15-kalendripäevase vastamiskohustuse täitmise tulemus ei ole kõikidel
võrdlusjuhtudel sisuliselt hea ja õiglane. Näiteks kui selgitustaotlusele vastamist tuleb tähtaja
tõttu eelistada mõne hüve saamiseks esitatud taotluse lahendamisele, mõne ohutõrje või
rikkumise kõrvaldamise olukorrale või olulise poliitilise prioriteedi elluviimisele. Kui sellises
olukorras tõstab ametnik märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise töö seadusest tuleneva
tähtaja tõttu esimeseks, võivad mõne teise inimese, ettevõtte vm isiku osas tehtavad olulised
otsustused nihkuda edasi. See omakorda võib nende õiguseid ja huve kahjustada ning vastu
töötada PS §-s 14 sätestatud riigi kohustusele oma tegevusi õigesti prioriseerida ning valida iga
juhtumi vajadustele vastavat menetlust ja korraldust (lahendada eluline juhtum kiiresti ja
sobival viisil). See tähendab ühtlasi kohustust lahendada tavapärasest kiiremini kiiret lahendust
vajavad olukorrad (seda iseäranis olukorras, kus on oht riivata PS §-s 10 sätestatud
inimväärikust).
Lühikese vastamistähtaja tõttu võib kannatada vastuste kvaliteet. Seaduse võimalus
vastamistähtaega pikendada on väike ja erandlik ning kõikidel juhtudel tuleb eraldi tuvastada,
kas tegemist on vastamise keerukusest lähtudes erilise vajadusega. Näiteks on õiguskantsler
selgitanud, et seadus ei võimalda vastamise tähtaja pikendamist põhjendada asutuses valitseva
keerulise olukorraga, näiteks sellega, et pole piisavalt inimesi ega rahalisi ressursse (24.10.2022
nr 7-4/221279/2205524). Seega võib vaid 15-kalendripäevase lühikese vastamistähtajaga
kaasneda soovimatu ja negatiivne tagajärg, kus vastused on praegusega võrreldes napimad,
üldsõnalisemad ja vähem sisukad. See omakorda võib kokkuvõttes hoopis põhiseaduse §-s 46
sätestatud põhiõiguse teostamisele pärssivalt mõjuda.
3. Iseenesest piisab juba kehtivast nõudlikust lahendusest, mis kohustab vastama viivitamatult,
kuid annab mõnevõrra paindlikuma võimaluse konkreetse asutuse tööd korraldada. Sh mõnes
olukorras eelistada nt sotsiaalkaitse, planeeringu, tegevusloa vms põhiõiguse kaitseks vajalikku
otsustust seaduse või määruse sätte selgitamisele. Seda mõistetavalt lubatud 30 kalendripäeva
jooksul. Teisisõnu ei tohi ükski ametnik tõlgendada MSVS § 6 kohustust kui võimalust vastata
30 kalendripäeva jooksul, vaid õige on nõudlik tõlgendus, et igale pöördumisele tuleb vastata
viivitamatult.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/2
Lisa 1
Õige on seletuskirjas toodu, et riik ei tohi pöördumistele vastamisel viivitada. Lisaks MSVS-ile
nõuavad seda ka haldusmenetluse seaduse § 5 lg-d 2 („Haldusmenetlus viiakse läbi
eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid
kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.“) ja 4 („Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid
mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.“). Samuti tuleb arvestada
sama seaduse § 4 lg 2 kaalutlusõiguse kasutamise nõuetega („Kaalutlusõigust tuleb teostada
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.“). Ükski ametnik ei pea seega ootama ega
tohigi oodata vastamistähtaja viimast päeva, kui saab kiiremini või kui pöördujal on tõsine
mure.
Kiiremaks ja mõistlikumaks tegutsemiseks pole vaja seadust muuta ega maksimaalselt
lubatavat vastamistähtaega lühendada, vaid vajaduse korral tuleb korrigeerida
vastamispraktikat. Praktikat saab parandada ka järelevalvega. Nii on näiteks õiguskantsler
korduvalt juhtinud tähelepanu vastamise tähtaegadele ja kvaliteedile
(nt 23.10.2023 nr 7-4/231101/2305387, 10.04.2023 nr 7 -5/230464/2301924, 13.03.2023
nr 7-5/230374/2301348, 07.09.2023 nr 7-5/231171/2304568, 15.05.2019 nr 6-4/190643/1902
484, 2007. a kontrollkäik).
Kui pöördumisele ei vastata, siis on võimalik ka kohustamiskaebusega halduskohtusse
pöörduda.
4. Eelnõu jõustudes pole välistatud, et mõnevõrra suureneb vaidlustamise, sh õiguskantsleri
või kohtu poole pöördumiste arv (iga 15 kalendripäeva ületav aeg, kui ei esine erandlikke
asjaolusid, on õigusvastane viivitus). Seda mõju ei ole seletuskirjas toodud, kuid on samuti
oluline silmas pidada.
5. Juhime tähelepanu praktikas korduvalt tekkinud probleemidele, kui pöördujad
kuritarvitavad oma teabe ja selgituste küsimise õiguseid. Harvad ei ole juhud, kui riigi- ning
valdade ja linnade asutuste poole pöördutakse samas küsimuses korduvalt või lausa alusetult.
Samuti on pöördumisi, mille sõnastus on riiki või ametnikke alavääristav või lausa
ebatsensuurne. Sisutud või pahatahtlikud pöördumised suurendavad ebamõistlikult asutuste
töökoormust. Seetõttu võiks seadusandja mõelda ka selle probleemi olemasolule ja
lahendustele. Ühe võimalusena võib kaaluda, kas lisada MSVS § 5 lg-sse 9 võimalus kaaluda,
kas jätta pöördumistele vastamata, kui see on korduv ehk varasemaga samasisuline, või MSVS
§ 4 lg 2 punktides 3 ja 4 kirjeldatud analoogsetel juhtudel: „ 3) isik on agressiivne ning käitub
heade kommete vastaselt; 4) isik ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud.“.
6. Eelnõu seletuskirjas on viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi mõistlikule
ettepanekule eristada juhtumeid, millele saab või ei saa vastata lihtsalt ja kiiresti. Nõustume, et
pöördumistele vastamine, mis nõuab teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist
(MSVS § 2 lg 2 p 1), s.t mis on töömahukas, võibki sisulise vajaduse tõttu kauem aega võtta.
Vastuse kvaliteet on suurema kaaluga kui nõue, et vastata tuleb ilmtingimata ja jäigalt seaduses
sisalduva aja jooksul. Arutelus mööndi samas, et piiri tõmbamine lihtsa ja keerulise pöördumise
vahel ei pruugi olla alati lihtne ja üheselt selge.
2/2