dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine

Riigikohus · 12. juuli 2024
Viit
6-6/24-30-2
Registreeritud
12. juuli 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
6-6/2024
Vastutaja
Kadri Nõmm (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎6-624-30-2 12.07.2024 Väljaminev kiri.asice262 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 07.06.2024 nr 8-1/4726-1 [email protected] Meie 12.07.2024 nr 6-6/24-30 Arvamuse avaldamine Saadame arvamuse erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Kaljumäe Riigikohtu direktor Lisa 1: Riigikohtu arvamus Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee Lisa 1 Riigikohtu arvamus1 erakonnaseaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Arvestades, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) saab ettekirjutuste tegemiseks ning haldusaktide andmiseks selgemad volitusnormid ning nende pädevus laieneb, peaks seaduses olema säte, mis ütleb: „Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi“ (vrd nt MKS § 45, KodS § 2 lg 3 või KeÜS § 2). Üks võimalus oleks lisada §-i 1210 uus lõige 12, teine võimalus oleks nimetada § 1213 ümber „Haldusmenetluse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku kohaldamine“ ning eelpool soovitatud tekst teha selle lõikeks 1 ning selle paragrahvi praegune tekst teha uueks lõikeks 2. See aitaks maandada riski, et erakonnaseadus näeb ette ühed menetlusreeglid ja HMS näeb ette teised menetlusreeglid (nt ärakuulamise osas), ning siis tekib ettekirjutuse tegemisel või haldusakti andmisel vaidlus, et millises seaduses sätestatud menetlusreegleid tuli järgida. Uue muudatuse järgi on erakonnal kohustus 30 päeva jooksul keelatud annetuse saamisest see annetajale tagasi anda – see on varem olemas olnud kohustuse täpsustamine. Kui tähtaja jooksul annetust tagasi ei kanta, siis tekib kohustus maksta intressi iga päeva eest, kuniks lõpuks kantakse tagasi või arveldatakse tasa ERJK makstava toetusega. Juhtiv mõte on, et 30 päeva on piisavalt pikk aeg, mil jõuab täita hoolsuskohustust ja tuvastada, kas annetus on keelatud või mitte, aga mitte liiga pikk aeg, et oleks võimalik keelatud annetust kuritarvitada (nt plaaniga see tagastada kunagi hiljem vms). Ei ole päris selge, kuidas erakond peaks suutma 30 päevaga teha kindlaks, et välismaalasest füüsilise isiku tehtud annetus pole keelatud, arvestades, et teatud tingimustel on see lubatud. Samas pole see väga suur probleem, sest põhimõtteliselt oli erakondadel sarnane kohustus ka juba varem. 1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus. 1/1
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel