Teie: 04.04.2016 nr G-46-2426
Meie: 05.04.2016 nr 4.1-12/16/81-2
Tere
Mittevastavused võib jaotada oma olemuselt kahte gruppi:
1. konkreetsed mittevastavused regulatsiooniga (nt. regulatsioonis on toodud välja, et ettevõttel
peab olema allkirjastatud ohutuspoliitika, aga ettevõttel ei ole ohutuspoliitika allkirjastatud) –
väga objektiivne hindamise võimalus – kas on või ei ole;
2. mitmeti tõlgendatavad mittevastavused regulatsiooniga (nt. ettevõtja peab tagama efektiivse
kvaliteedisüsteemi toimimise) – sellise nõude täitmise hindamisel tuleb sisse esmapilgul palju
subjektiivsust, kuid kui hakata detailselt vaata, siis on ka väga objektiivne. Efektiivsus on tagatud
siis, kui kõik eesmärgid on saavutatud. Näiteks üks kvaliteedisüsteemi eesmärk
on mittevastavustega tegeleda vastavalt regulatsioonile. Kui ei ole tegeletud vastavalt
regulatsioonile, siis ei saa ka lugeda kvaliteedisüsteemi efektiivseks.
Kui tegemist on mittevastavusega, siis peaks kindlasti tõstatama leiu.
Mis puutub käsiraamatute heakskiitmisesse, siis Lennuamet ei saa heaks kiita käsiraamatut, kus on sees
mittevastavus. Sellise mittevastavuse alla läheb ka käitaja loodud protseduur, mis on käitaja teise
protseduuriga vastuolus, regulatsiooniga vastuolus või mis on nii üldiselt kirjeldatud, et võib olla mitmeti
tõlgendatav ja sellisel kujul põhjustada ohutustaseme languse ning seeläbi minna vastuollu
ORO.MLR.100(k)-ga. Eelneva mõte on see, et Lennuamet ei lükka tagasi käsiraamatut, millel on kirja ja
grammatika vead, vaid ainult siis, kui on mittevastavus Air Opsiga.
Kõige efektiivsem viis mõlemale poolele käsiraamatute kõige efektiivsemaks menetlemiseks oleks käitaja
laitmatu vastavusseiresüsteem, mis teeb kvaliteedikontrolli sellisel määral, et enne käsiraamatu
allkirjastamist käitaja poolt, oleksid kõik vead tuvastatud ja likvideeritud. Selline süsteem, tuvastades
süstemaatilise vea (viga mis kordub) oma dokumentide läbivaatamisel, tõstataks siseleiu, et kõrvalda
süstemaatilised vead käitaja tegevustest.
Tuleb arvesse võtta, et Lennuameti funktsiooniks ei ole olla osa ettevõtte kvaliteedisüsteemist.
Arvestades eelnevat, et kui minna edasi meetodiga „dialoog enne käsiraamatute esitamist“, mis
tähendab, et te saadate meile käsiraamatu üle vaatamiseks, siis võib siit kujuneda välja Air-Opsi mõttega
vastuollu minev tegevus, kus Lennuamet peab korduvalt läbi vaatama käsiraamatut ja tegema käitaja
tööd mittevastavuste tuvastamisel.
Kui dialoogi all mõeldakse konkreetse nõude tõlgendusaspekti, siis oleks see kindlasti kõigile väga kasulik
ennetades hilisemaid probleeme.
Austusega
Martin Vali
Vaneminspektor, lennutegevuse osakond
+372 610 3584
www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415
Lennuamet
From: Dain M. Muru / AVIES Compliance [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, April 04, 2016 6:16 PM
To: Martin Vali <
[email protected]>
Subject: AS Avies - kompleksküsimus
Meie: G-46-2426
Tere
Seoses QMSMi leidudega (CMS 03 1-17) ning uue leiu tõstatamise vajalikkusega tekkis üks
kompleksküsimus.
Näiteks SMM on meil päris mitu korda heakskiitmisele läinud ja tagasi lükatud. Kas see tähendab, et ka
nende kohta peaks tõstatama leiu?
Ning kui seda edasi arendada, siis kas iga tagasilükkamine või mitteaktsepteerimine ECAA poolt
tähendaks uut leidu? Loomulikult peab käitaja peab olema regulatsioonidega vastavuses, kuid suurte
käsiraamatute koostamisel on inimlik viga küllaltki lihtne sisse tulema. Samuti võivad tõlgendused
erineda.
Ehk kas tõstatada ilma eranditeta kõik ebaõnnestunud heaskiitmised ja aktsepteerimised või mitte?
Pakun välja, et dialoogi võiks arendada enne käsiraamatu heakskiitmist või aktsepteerimist. Saadaksime
tutvumiseks nagu sai tehtud QMSMi puhul. Samas jälle pikendab see menetlusaega. Milline oleks kõige
efektiivsem viis mõlemale poolele käsiraamatute kõige efektiivsemaks menetlemiseks?
Tervitades,
Dain M. Muru
Content Manager
AVIES AS
Mob: +372 5823 9375
Mail:
[email protected]
Skype: dain.muru