Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 08.05.2026, Paide
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26263000143
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX XXXut
kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes
selles, et 07.03.2026 menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal Järvamaal XXX XXX lõi XXX
XXX oma alaealist 9-aastast pojatütart XXX XXX vastu jalga. XXX XXX tundis valu. Nad
elavad igapäevaselt koos ühises korteris.
Oma tegevusega pani XXX XXX toime lähisuhtes oleva isiku suhtes kehalise väärkohtlemise
valu tekitamisega, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Prokurör, olles hinnanud kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, asub
seisukohale, et XXX XXX süü on veenvalt tõendamist leidnud. Sellest tulenevalt ei ole
otstarbekas määruses analüüsida etteheidetava teo süüteokoosseisule vastavust.
Prokurör leiab, et kriminaalmenetlus XXX XXX suhtes on võimalik lõpetada kohaldades KrMS
§ 202 sätteid ja seda järgmistel motiividel.
Kriminaalõiguse normidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine
ning kahtlustatava õiguskuulekale käitumisele suunamine on antud juhul võimalik saavutada
ka muude vahenditega, kui avaliku karistamisega. KrMS § 202 lg 1 ja 7 näevad ette, et kui
kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku
menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202
lg-s 2 märgitud kohustusi.
Süü suuruse ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile
antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine
juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04).
KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatav tegu on II astme kuritegu, mille eest näeb seadus ette
karistusena kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. XXX XXX süü ei ole suur,
kuivõrd tegemist on ühekordse ning väheintensiivse kuriteoga, seejuures esineb karistust
kergendav asjaolu, milleks on puhtsüdamlik kahetsus. Kahtlustatav on mõistnud, et käitus
valesti.
Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta
jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne
uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud
isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei ole
kahtlustatav viimase aasta jooksul süüliselt käitunud ega karistatud ning ei ole avaliku elu
tegelane, küll aga on XXX XXX näol tegemist isikuga, kelle vastu peab avalikkusel olema
eriline usaldus – ta on lasteasutuse töötaja.
Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud
üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta
negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt
reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse
kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama
oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest
ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole
kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud
kohustuste kohaldamisest. XXX XXX on vabatahtlikult andnud nõusoleku oma andmete
edastamiseks vägivallast loobumise nõustamise läbiviimiseks, mis samuti vähendab
kriminaalasja avalikku menetlushuvi, seetõttu võib asuda seisukohale, et õiguskuuleka
käitumise saavutamiseks piisab õiguskorra selgitamisest. Prokuratuuri üheks eesmärgiks
riikliku süüdistajana on õigusrahu saavutamine ning süüdistuse esitamisel ei pea olema
mõjutusvahendiks üksnes kohtulik karistamine.
Prokuröri hinnangul on XXX XXX puhul tegemist isikuga, kellele on vaja pakkuda
ärakuulamist ja nõustamist seoses vägivaldsest käitumisest loobumisega ning teadmisi ja oskusi
sellise käitumise ennetamiseks. Kahtlustatav on nõus pöörduma vägivallast loobumise tugiliini
nõustaja poolt läbiviidaval nõustamisel.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega.
Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000143 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik:
2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada XXX XXX tasuma kriminaalmenetluse kulud
summas 89,28 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 08.07.2026
2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXX XXX läbima vägivallast loobumise toetamise
nõustamise. XXX XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 15.05.2026,
Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks.
Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Ollino,
kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617 või e-posti aadressil
[email protected]. XXX XXX kohustub teavitama Lääne
Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil
[email protected] hiljemalt
15.05.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 15.06.2026 esimese nõustamiskorra
läbimisest.
XXX XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima
nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul
nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 08.11.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja
kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.
2.3. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX mitte toime panema teise inimese tervise
kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva
kohustuse täitmist kuni 08.11.2026
3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -.
6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kogutud.
7. Kriminaalmenetluse kulud: summas 89,28 eurot jäetakse kahtlustatava kanda.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: anda kahtlustatavale, edastada kannatanu esindajale XXX XXX ja
Sotsiaalkindlustusametile nõustamisteenuse korraldamiseks.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib
ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks
selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Jan Aasma
Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX XXX