Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26278000534

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 07.05.2026, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26278000534 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 27.03.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 26278000534, milles menetlust alustati 27.03.2026 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 tunnustel. 13.04.2026 esitati xxxxxx xxxxxxxxxx-le kahtlustus enda elukaaslase xxxxxxxx xxxxxxxxxx kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et tema 27.03.2026 kella 20.12 paiku xxxxx linnas xxxxxxxxx xxx xx-xx asuvas korteris lõi tekkinud tüli käigus enda käes olnud võtmega xxxxxxxx xxxxxxxxxx-t vähemalt ühel korral vastu vasaku labakäe käeselga, vasakut õlavart ning vasakut kõrvapiirkonda. Sellise tegevusega põhjustas xxxxxx xxxxxxxxxx kannatanule xxxxxxxx xxxxxxxxxx-le füüsilist valu, samuti vasaku labakäe käeseljale ja õlavarrele marrastused ning vasaku kõrvapiirkonda nahahaava. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: Häirekeskuse kõne salvestise, patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestise, lähisuhtevägivalla infolehe, isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i ütluste, Tartu Linnavalitsuse vastuskirja ning kahtlustatava xxxxxx xxxxxxxxxx-i ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxxx xxxxxxxxxx-i poolt vägivallateo toimepanemine enda elukaaslase suhtes. Häirekeskuse kõne ja patrullpolitseiniku vormikaamera salvestistelt nähtub, kuidas kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx esmalt teatab Häirekeskuse töötajale ning hiljem selgitab sündmuskohale jõudnud politseiametnikele, et tema elukaaslane xxxxxx xxxxxxxxxx lõi teda võtmetega vastu vasakut labakätt, vasakut õlavart ning vasakut kõrvapiirkonda. Xxxxxxxx xxxxxxxxxx selgitas, et nad kaklesid ja kuna ta võttis mehel korterivõtmed ära, siis hakkas viimane teda nendega lööma. Kodus olid ka 4-aastane ja 8-kuune laps, kes kuulsid ja nägid toimunut pealt. Xxxxxxxx xxxxxxxxxx lisas tüli põhjusena, et lapsed on ka mehe omad, kuid mees üldse kodus ei püsi, on iga päev kuskil õhtuni ära. Kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx on keeldunud kohtueelse menetluse käigus ütluste andmisest enda elukaaslase xxxxxx xxxxxxxxxx-i vastu. Kannatanu on selgitanud, et nad on elukaaslasega juhtunu omavahel selgeks rääkinud, xxxxxx xxxxxxxxxx on temalt vabandust palunud ning kannatanu talle ka andestanud. Poolte soov on kooselu jätkata ning nad plaanivad minna ühiselt pereteraapiasse. Mingisuguseid pretensioone kannatanul xxxxxx xxxxxxxxxx-i vastu ei ole ning ta soovib kriminaalmenetluse lõpetamist. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxxxxx on enda ütlustes tunnistanud xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i kehalist väärkohtlemist ning väljendanud siirast kahetsust. Ta on andnud selgitusi, mille kohaselt läks ta alkoholilõhnadega koju, mispeale xxxxxxxx xxxxxxxxxx hakkas tema peale karjuma. Kahtlustatav tahtis võtta garaaživõtmed ja korterist lahkuda, et olukord saaks maha rahuneda. Tema eesmärk ei olnud naisega laste juuresolekul tülitseda. Kahtlustatav tunnistab, et kui xxxxxxxx xxxxxxxxxx hakkas tema käest korterivõtmeid ära kiskuma, siis keesid tema emotsioonid üle. Ka kahtlustatav on märkinud, et tänaseks on nad naisega ära leppinud ning valmis pöörduma pereteraapiasse. Tartu Linnavalitsuse vastuskirja kohaselt teostati 16.04.2026 kodukülastus xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i ja xxxxxx xxxxxxxxxx-i elukohta. Xxxxxxxx xxxxxxxxxx avaldas kodukülastuse käigus, et on elukaaslasega ära leppinud ning nad soovivad jätkata kooselu. Isikule pakuti võimalust osaleda koos xxxxxx xxxxxxxxxx-ga tasuta perenõustamisteenusel, millega xxxxxxxx xxxxxxxxxx-ka nõustus. Alates 18.04.2026 on xxxxxxxx xxxxxxxxxx ja xxxxxx xxxxxxxxxx suunatud tasuta perenõustamisteenusele. 28.04.2026 suhtles prokurör telefoni teel kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx-ga. Kannatanu avaldas peetud telefonivestluses ka prokurörile, et peale juhtunut rääkisid nad xxxxxx xxxxxxxxxx-ga asjad selgeks, leppisid ära ning on jätkanud ühist kooselu. Samuti on kohalik omavalitsus suunanud nad perenõustamisteenusele. Kannatanu kinnitas sedagi, et rohkem konflikte nende vahel ei ole olnud ning xxxxxx xxxxxxxxxx on temaga hästi käitunud, samuti armastab väga lapsi. Kannatanu sõnul tekivad probleemid sellest, kui xxxxxx xxxxxxxxxx tuleb alkoholi tarvitanuna koju, sest kannatanu alkoholi ei salli ja läheb selle peale kurjaks. Kannatanu märkis, et ta soovib kriminaalmenetluse lõpetamist ega pea vajalikuks xxxxxx xxxxxxxxxx-i kriminaalkorras karistamist. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxxxxxxxx-i suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on xxxxxx xxxxxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nii kannatanu xxxxxxxx xxxxxxxxxx-i kui ka kahtlustatava xxxxxx xxxxxxxxxx-i antud selgitustest nähtub, et füüsiline konflikt poolte vahel sai alguse vastastikusest tülist. Xxxxxx xxxxxxxxxx tuli alkoholilõhnadega koju, mis omakorda ärritas xxxxxxxx xxxxxxxxxx-it. Xxxxxx xxxxxxxxxx soovis tüli vaibumise eesmärgil korterist lahkuda, kuid xxxxxxxx xxxxxxxxxx tahtis temalt korterivõtmed ära võtta. Kahtlustatava sõnul keesid tal sel hetkel emotsioonid üle, mistõttu lõppes sõnaline vaidlus lõpuks lapse juuresolekul elukaaslase võtmetega löömisega. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxxxxxx ei eita enda süüd. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis peresuhete parandamiseks pöörduma ka perenõustamisteenusele. Xxxxxx xxxxxxxxxx-i poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled ära leppinud, asjad omavahel selgeks rääkinud ning jätkanud kooselu perena. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxxx xxxxxxxxxx-i tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka siirast kahetsust. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise 2 pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxxx xxxxxxxxxx-le esitatud kahtlustus ühes episoodis enda elukaaslase kehalises väärkohtlemises. Kuigi mitmeid aastaid tagasi on xxxxxx xxxxxxxxxx süüdi tunnistatud ka liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, ei ole teda varasemalt vägivallakuritegude eest karistatud ega tema suhtes ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxxx xxxxxxxxxx on valmis peresuhete parandamiseks pöörduma koos kannatanuga perenõustamisteenusele ning alkoholitarvitamisega seoses ka vaimse tervise õe vastuvõtule, vajadusel läbima ravi. Kuigi xxxxxx xxxxxxxxxx-le on esitatud kahtlustus vägivallaepisoodis, mille juures viibisid ka poolte alaealised lapsed, ei ole talle etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Nagu juba öeldud, on pooled tänaseks leppinud ning jätkanud ühist kooselu. Kannatanu sõnade kohaselt on tal läbisaamine xxxxxx xxxxxxxxxx-a täna hea ning xxxxxx xxxxxxxxxx armastab väga ka poolte ühiseid lapsi. Kannatanu ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist ega xxxxxx xxxxxxxxxx-i kriminaalkorras karistamist, vaid tahab, et kriminaalmenetlus ära lõpetatakse. Ka alaealiste laste huvides on see, et vanemate omavahelised suhted paraneksid ja nad tekkinud probleemidega tegeleksid, et lastele oleks tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxxxxxxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isikut kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelisi suhteid ja konfliktolukordades toimetulekut. Xxxxxx xxxxxxxxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole antud hetkel tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000534 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 07.05.2026- 07.03.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest. - KrMS 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 07.05.2026- 07.03.2027, osalema Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuses (Vaksali tn 14, Tartu) perenõustamisteenusel. Perenõustamisteenusel osalemiseks peab xxxxxx xxxxxxxxxx käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul, s.o hiljemalt 14.05.2026, võtma ühendust Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskusega (tel: +372 742 7555 / +372 5551 7427, e-mail: [email protected]) ning registreerima vastuvõtuaja perenõustamisteenusele, edastades Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskusele ka Tartu Linnavalitsuse poolt koostatud suunamiskirja (suunamiskirja alusel osutatakse perenõustamisteenust tasuta). Perenõustamisteenusel osalemise kohta peab xxxxxx xxxxxxxxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 07.03.2027 nõustaja poolt väljastatud kinnituse e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu. - KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 6 (kuue) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 07.05.2026- 07.11.2026, pöörduma Tartu Ülikooli Kliinikumi vaimse tervise õe vastuvõtule 3  alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima esmase hindamise teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusel osalemiseks peab xxxxxx xxxxxxxxxx käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul, s.o hiljemalt 14.05.2026, registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule järgmistel kontaktidel: Tartu Ülikooli Kliinikumi üldregistratuuri telefonil +372 731 9100 (SA TÜK Psühhiaatriakliinik aadressil Riia tn 167, Tartu). Kinnituse vastuvõtule pöördumise ja esmase hindamise läbimise ning tulemuse kohta peab xxxxxx xxxxxxxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 07.11.2026 e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu. - KrMS 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxxxxxxxx 10 (kümne) kuu jooksul, s.o ajavahemikul 07.05.2026-07.03.2027, alluma ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse esmase hindamise käigus vaimse tervise õde. Xxxxxx xxxxxxxxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Kinnituse ravivajaduse esinemisel ravil osalemise/läbimise kohta peab xxxxxx xxxxxxxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 07.03.2027 e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu. 3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi. 6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 7.Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxxx xxxxxxxxxx-i andmed kantud riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata. 8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kahtlustatavale xxxxxx xxxxxxxxxx-le. Koopia määrusest tuleb saata kannatanule xxxxxxxx xxxxxxxxxx-le. 10. Määrus saata teadmiseks ja xxxxxx xxxxxxxxxx-le teenusel (perenõustamisteenus) osalemise võimaldamiseks Tartu Linnavalitsuse laste heaolu spetsialistile. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Kersti Kohal abiprokurör 4 Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 5