Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26263000079

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 06.05.2026, Rapla Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26263000079 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx) Kuriteo toimepanemise aeg: juuni 2025, 24.11.2025, 03.01.2026, 04.02.2026 Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX on esitatud kahtlustus selles, et tema: • 2025 aasta juunis, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korter nr X köögis lõi jalaga oma emale XXX kubemesse, põhjustades kannatanule füüsilist valu. • 24.11.2025 kella 15 paiku Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteris nr X pigistas oma ema XXX vasakut rinda ja vasakut õlavart, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi rinnanäärme ja vasaku õlavarre piirkonnas. • 03.01.2026 Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteris nr X lõi rusikatega korduvalt oma ema XXX vastu vasakut õlavart, kehasse ja pähe, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja hematoomi vasakul õlavarrel. • 04.02.2026 kella 19 paiku Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteri nr X vannitoas lõi käega oma ema XXX vastu paremat põske, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu. Oma tegevusega pani XXX korduvalt toime lähisuhtes oleva teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel põhjustel. KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma ema suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille 1 eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX süü suur, kuivõrd kannatanule tekitatud kehalise väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemad vigastused. Samuti tunnistab XXX oma tegusid, on kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et kahetseb, et ei ole oma emotsioone suutnud vaos hoida ja on mõelnud uuesti psühholoogi juurde minna. Ühtlasi puudub prokuröri hinnangul XXX käitumises avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu kriminaalmenetlusi lõpetatud. Pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Samuti on kannatanu andnud prokuratuurile teada, et kahtlustatav on asunud eraldi elama, mistõttu pole prokuröri arvates kannatanul kahtlustatavast tulenevat ohtu uuteks vägivalla episoodideks. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma vanema suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, on prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX suunamine vägivallast loobumise teemalisele nõustamisele, kuivõrd nähtub, et isik on suuteline selle toel oma käitumist muutma. Lisaks on kahtlustatavana ülekuulamisel XXX öelnud, et ta on nõus osalema vägivallast loobumise nõustamisel ning andnud nõusoleku enda andmete edastamiseks nõustamise teenuse osutamiseks. Seega on antud juhul piisavaks meetmeks kohustus läbida vägivallast loobumise teemaline nõustamine. Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku talle määratud kohustuste täitmiseks, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX suhtes on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000079 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: • KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamise. XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse 2  lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 13.05.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617 või e-posti aadressil [email protected]. XXX kohustub teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 13.05.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 13.06.2026 esimese nõustamiskorra läbimisest. XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 06.11.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. • KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva kohustuse täitmist kuni 06.11.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -. 5. Kriminaalmenetluse kulud: -. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise teemalise nõustamise nõustajale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris kätte antud. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Jan Aasma Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX 3