Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231751644

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 31.03.2026, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231751644 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 422 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxxxx (ik xxxxxxxxxxxx) Kohtueelses menetluses on Xxxxxx Xxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx juhtis 08.06.2025 kella 13.32 paiku Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva tee (MNT nr 1 E20) 57. km-l suunaga Tallinna poole mootorsõidukit Mitsubishi Colt registreerimismärgiga xxxxxxxx ning kaldus seni teadmata põhjusel sirgel teel vasakule haljasalale, seejärel tagasi sõiduteele ning rullus üle katuse ja maandus paremal pool teed kraavis. Sõidukis viibisid õnnetuse hetkel lisaks juhile: ees kõrvalistuja kohal turvavööga kinnitatud Xxxx Xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxxx), juhi taga vasakul turvavööga kinnitatud Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx(sünd xxxxxxx), taga keskel nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxx) ja taga paremal vankri kookonis ilma nõuetekohase turvaseadmeta Xxxxxxxxxxxxxx (sünd xxxxx). Xxxxx ja Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx paiskusid avarii toimumise ajal sõidukist välja ning toimetati sündmuskohalt eluohtlikus seisundis SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse tagajärjel said Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx ja Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxx eluohtlikud tervisekahjustused. Liiklusõnnetus toimus ning nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx rikkus järgmisi liiklusseadusest tulenevaid nõudeid: § 14 lg 2 – iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 – liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; § 30 lg 1 – sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud; § 33 lg 2 p 6 – juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; § 33 lg 11 p 4 – juhil on keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole käesoleva seaduse § 30 lõike 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga; § 36 lg 6 – kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet; § 45 lg 1 – teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. 1(5) Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta viis õnnetuse hommikul abikaasa kella 8 ajal Xxxxxx tööle ja pärast lõunat sõitis nende nelja lapsega naisele tööle järgi. Lapsed istusid sõidukis järgmiselt: ees juhi kõrval Xxxxx, taga Xxxxx, taga keskel Xxxxx ja tema kõrval paremal Xxxxx , kes oli vankri kookonis. Vankri kookon paiknes tagumisel istmel kinnitamata kujul, aga selliselt, et esiiste hoidis seda kinni. Xxxxja Xxxx olid olemas turvatoolid. Xxxxx i pikkus on 160 cm ja turvaiste ei ole temale vajalik. Enne sõidu alustamist paneb ta alati ise laste turvavööd kinni, aga vahepeal nad teevad neid sõidu ajal lahti. Tal ei ole sõidu ajal alati võimalik kontrollida, kas tema taga on turvavööd kinni või mitte. Samuti ei anna tema sõiduk tagumiste turvavööde kinnitamata oleku kohta märguandeid. Xxxxx l ei olnud sellel ajal veel nõuetekohast turvahälli, kuna selle soetamiseks ei olnud raha. Ta teab, et Xxxxx andis sõidu ajal Xxxxx le süüa, selleks ei pidanud Xxxxx otseselt turvavööd lahti tegema ja ta ei tea, kas Xxxxx seda tegi. Sõidu ajal päike paistis ja autos hakkas mingi hetk palav ja lämbe, olid selleks ajaks sõitnud umbes 40 minutit. Mingi hetk tundis, et tal hakkab halb, tegi enda küljeakna lahti ning kui värske õhk salongi tuli, siis kaotas teadvuse. Auto sõitis vasakule teelt välja, teadvusele tulles sõitis muru peal kahe sõidusuuna vahel. Seejärel püüdis autot teele tagasi saada, kuid auto lendas maast lahti, rullus üle katuse ja maandus haljasalal. Õnnetuse tagajärjel said Xxxxx ja Xxxxx kõige raskemalt viga, Xxxx ja Xxxxx said juba järgmisel päeval haiglast välja (Xxxxxx õmmeldi laubal haav ja Xxxxxx paigaldati käele kips). Pärast õnnetust on ta olnud koguaeg oma laste kõrval nii siis, kui Xxxxx intensiivraviosakonnast üldpalatisse sai, kui ka Haapsalus rehabilitatsiooni teenusel viibides. Lisaks kaotas ta õnnetuse järel töökoha, mistõttu on perel olnud majanduslikult väga raske. Xxxxx i pärast vahetas pere ka elukohta, kolides Xxxxx viienda korruse korterist Xxxxx esimesel korrusel asuvasse korterisse, kus Xxxxx il on kergem liikuda. Kannatanute seadusliku esindajana on kriminaalasjas üle kuulatud kahtlustatava abikaasa Xxxxxx Xxxxxxxxxx, kelle ütlustest nähtub, et nende pere tuli Eestisse pärast Ukrainas sõja puhkemist. Iseloomustab oma abikaasat väga positiivselt. Kinnitab abikaasa ütlusi selles, et viimane tõi ta hommikul tööle ja pidi hiljem temale järgi tulema. Xxxxx l turvahälli ei olnud, kuid oli plaanis soetada. Xxxxx sai õnnetuse tagajärjel peavigastuse ja oli haiglas nädal aega. Xxxxx oli haiglas kauem ja sealt paluti, et keegi pereliige oleks 24/7 tema juures, kuna poeg kiskus voolikuid ja juhtmeid ära ja oli rahutu. Seetõttu tuli abikaasa töölt ära, et olla poja juures haiglas. Ta ei soovi oma abikaasa kriminaalkorras karistamist. Juhtunu on pannud neid perena veel rohkem kokku hoidma. Nende lapsed taastuvad päev-päevalt õnnetusest. Tunnistaja Xxxx Xxxxxx ütlustest nähtub, et kui tema sündmuskohale jõudis, siis oli teepervel maas kaks last ca 10-aastane poiss, kes lamas liikumatult ja imik, kes karjus. Kraavis oleva auto juures kõndis veel kaks last koos isaga. Tunnistaja Xxxxx Xxxxx ütlustest nähtub, et ka tema jõudis sündmuskohale pärast seda, kui õnnetus oli juba toimunud. Sündmuskohal nägi parempoolse sõiduraja keskel imikut lebamas ja üks meesterahvas tõstis lapse sõidutee äärde. Teepervel oli veel kaks poissi, kellest vanem oli teadvusetu. Samuti nägi, kuidas sõidukist juhikohalt tuli välja meesterahvas, kelle pea ja nägu olid verised ning autost tuli välja ka üks poiss. Autojuht oli nähtavalt tugevas šokis ja kõndis sihitult ringi. Ütles, et sõiduk kaotas juhitavuse, kuid mis täpsemalt juhtus ei suutnud selgitada. Tunnistaja Xxxxx Xxxxxx ütlustest nähtub, et liikudes mööda Tallinn-Narva mnt Rakvere suunal nägi Kuskil Valgejõe kandis ühel hetkel vastassuunas suurt tolmupilve ja halli sõidukit teel külg ees libisemas. Seejärel auto käis üle katuse, tegi õhulennu ja kadus vaateväljast. Ta nägi ka autost midagi välja lendamas. Sündmuskohale jõudes nägi üht last teeserval lamamas, näoga vastu maad ja suust tuli verd. Keset parempoolset sõidurada lamas maas imik, kelle tõstis ettevaatlikult teeserva. Ühel hetkel nägi, kuidas kraavis olevast autost 2(5) juhikohalt väljus mees, kelle pea ja nägu olid verised, lisaks väljus autost ka kaks last. Püüdis suhelda autost tulnud isa ja lastega, kuid kõik olid nähtavalt šokis. Isa selgitas üksnes, et auto kaotas juhitavuse, kuid ei osanud selgitada, mis põhjustel. Tunnistaja Xxxxx Xxxxx ütlustest nähtub, et liikudes Rakverest Tallinna suunas nägi enda eest, umbes 500 meetri kaugusel, vasakust teeservast tõusmas tolmupilve. Järgmine hetk nägi, kuidas auto rullus vasakult paremale üle tee kraavi. Sündmuskohale jõudes nägi maas lamamas umbes 10-aastast poissi, kellega juba tegeles kaks naisterahvast. Pisut eemal kükitas veel üks poiss ja teine kõndis, mootorratturi riietes mehel oli käes imik, kelle asetas teepervele murule. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetus leidis aset valgel ajal, pilvise ilmaga, kuival ja sirgel teel, Tallinnn-Narva mnt 57. kilomeetril, kus lubatud suurim kiirus on 110 km/h. Pärisuunas on kaks sõidurada, kus on näha, et sõiduk on sõitnud vasakule sõidusuundasid eraldavale haljasalale ja seejärel paremale teelt välja kraavi. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga (25E-AOI00210-01) on tuvastatud, et liiklusõnnetuse järgselt on kannatanul Xxxxx Xxxxxxxx sedastatud peaajupõrutus difuusse aksonaalse kahjustusega; ajukolju, koljupõhimiku ja näokolju hulgimurrud; kopsude põrutus, paremal 1. roide murd, parempoolne veri-õhkrind, põrutushaavad näol ning nahamarrastused pea, kehatüve ja jäsemete piirkonnas. Tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on raske peaajukahjustusega. Tuvastatud tervisekahjustused kestavad rohkem kui neli kuud. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiga (25E-AOI00209-01) on tuvastatud, et liiklusõnnetuse järgselt on kannatanul Xxxxx Xxxxxxxxxx sedastatud aju koldeline vigastus, parempoolne peaaju kõvakelmealune verevalum, ämblikuvõrkkestaalune verevalum, mõlemapoolselt kiiruluude joonmurd, põrutushaav ja nahamarrastus otsmikul, nahaalune verevalum paremal peapoolel ning parema rangluu murd. Tervisekahjustused on eluohtlikud, kuna tegemist on raske peaajukahjustusega. Peatrauma ulatust arvesse võttes on väga tõenäoline, et tervisekahjustuste täielik paranemine kestab rohkem kui neli kuud. Prokurör on seisukohal, et Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxxsüü eelpool märgitud kuriteo toimepanemisel on tõendamist leidnud. Tuvastatud on, et Xxxxx Xxxxxxxx puudus igasugune turvavarustus ja ta ei olnud sõidukis sõidu ajal nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ning sõiduki rullumisel üle katuse kukkus sõidukist välja ja sai eluohtlikud vigastused. Samuti kukkus liiklusõnnetuse käigus sõidukist välja ka Xxxxx Xxxxxxxxxx, kes samuti ei olnud turvavööga kinnitatud. Kuid tema puhul ei ole tuvastatud, et Xxxxxxxxxxxxxx oleks olnud teadlik sellest, et lapsel ei olnud õnnetuse hetkel turvavöö kinnitatud. Kahel ülejäänud lapsel olid turvavööd nõuetekohaselt kinnitatud ja nende vigastused ei olnud rasked. Käesoleval juhul on kannatanuteks Xxxxxxxxxxxxxxenda lapsed. Materjalidest nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks asjaolu, et Xxxxxxxxxxxxxxei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik ega arvestanud sõidukis valitsenud oludega. Arvestades, et väikeses sõiduautos oli viis inimest, siis võis sõidukis olla umbne ja lämbe, mis mõjutas. Xxxxxxxxxxxxxx enesetunnet ja ei võimaldanud ohutult sõidukit juhtida. Hoolsa ja tähelepaneliku sõidukijuhina pidanuks ta sõiduki peatama, mitte jätkama sõitu. Selles osas on tegu toime pandud ettevaatamatusest ehk Xxxxxxxxxxxxxxei ole oma pere tahtlikult ohtu seadnud, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud õnnetuse ära hoida. Mis puutub aga tütrel nõuetekohase turvavarustuse puudumisse, siis selles osas on Xxxxxxxxxxxxxx tahtlikult liiklusseaduse nõudeid rikkunud. Xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli lapse vankrikorv pandud sõidukisse selliselt, et esiiste hoidis seda kinni. Esmalt näitab õnnetus ise, et selliselt vankrikorvi paigutamine ei hoia ära lapse sõidukist välja paiskumist. Teiseks, vankrikorv ei ole nõuetele vastav turvaseade, millega võinuks imikut sõidukiga sõidutada. Nii Xxxxxxxxxxxxxx kui ka tema abikaasa ütluste kohaselt ei olnud nad jõudnud veel turvahälli lapsele soetada. Tõepoolest tütar oli õnnetuse hetkel ühe kuu ja kümne päeva 3(5) vanune, kuid lapse sünd ei olnud üllatuslik, enne seda oli piisavalt aega, et vajalik turvavarustus soetada. Prokurör ei kahtle selles, et antud õnnetus on väga rängalt mõjunud kogu perele. Xxxxxxxxxxxxxx on õnnetuse järgselt loobunud oma töökohast ja pühendunud oma poja raviprotsessile kaasa aitamisele. Prokuröri hinnangul on Xxxxxxxxxxxxxx saanud aru oma eksimusest ja teinud omad järeldused. Asjaolu, et õnnetuses said kannatada oma lapsed on prokuröri hinnangul piisavalt traumeeriv kogemus, et tulevikus taolisi juhtumeid enam ei korduks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on teise astme kuriteoga, puuduvad raskendavad asjaolud, siis on prokurör seisukohal, et Xxxxxxxxxxxxxx süü antud kuriteos ei ole suur. Xxxxxxxxxxx ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest, samuti puuduvad Xxxxxxxxxxx kehtivad väärteokaristused. Seega ei ole Xxxxxxxxxxxxxx puhul tegemist isikuga, kes süsteemselt rikuks õiguskorda. Arvestades eeltoodut on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 1000 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 310 eurot. Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks viie kuu jooksul. Xxxxxxxxxxxx on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse. Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231751644 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1. Xxxxx Xxxxxxx maksta 1000 eurot riigituludesse. 2.2. Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00210-01) maksumus summas 155 eurot. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-AOI00209-01) maksumus summas 155 eurot. 3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 30.08.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: sõiduauto Mitsubishi Colt registreerimismärgiga xxxxxxx, mis asub Põhja Prefektuuri parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastada Xxxxxx Xxxxxxx 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Ees- ja perekonnanimi Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxxx Isikukood xxxxxxxxxxxx DNA Sõrmejäljed Näokujutised Biomeetria andmete võtmise kuupäev x x x Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria. 7. Kriminaalmenetluse kulud: - Joobeseisundi tuvastamise kulud summas 136 eurot – jätta riigi kanda. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulude osas vt punkti 2.2. 4(5) 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanute seaduslikule esindajale Xxxxx Xxxxxxxxxxx ning kahtlustatavale Xxxxx Xxxxxxxxxxxxx. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Ansip-Kukk Milvi Aasaru prokurör tõlk Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: (allkirjastatud digitaalselt) Xxxxxx Xxxxxxxxxxxxx kahtlustatav 5(5)