Seaduseelnõu

EELNÕU 19.12.2024 Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 7. peatükki täiendatakse §-dega 639 ja 6310 järgmises sõnastuses: „§ 639. Arveldussüsteemis osalemise vastavuse tunnustamine (1) Kui makseasutus või e-raha asutus soovib osaleda makse- ja arveldussüsteemide seaduse §-s 3 nimetatud arveldussüsteemis, peavad tema tegevus ja dokumendid vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. (2) Otsuse selle kohta, kas makseasutus või e-raha asutus vastab arveldussüsteemis osalemise nõuetele (edaspidi käesolevas paragrahvis vastavuse tunnustamine), teeb Finantsinspektsioon. (3) Vastavuse tunnustamise taotlemiseks esitab makseasutus või e-raha asutus Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse ning järgmised dokumendid juhul, kui makseasutus või e-raha asutus ei ole neid esitanud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tegevusloa taotlemise menetluses: 1) käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kliendi vara hoidmise ja kaitsmise nõuete kohaldamise kirjeldus ning muud asjakohased dokumendid; 2) käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud sise-eeskirjad või nende projekt; 3) raamatupidamise sise-eeskiri või selle projekt; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklite 6 ja 7 kohase info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise korra kirjeldus; 5) makseteenuste ja e-raha teenuste osutamise lõpetamise kava maksejõuetuks muutumise korral. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt tuleb esitada: 1) käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud vara kaitsmise ja hoidmise põhimõtted; 2) käesoleva seaduse § 79 lõike 1 punktis 2 nimetatud kontole juurdepääsu omavate isikute arv ja ülesanded; 3) kirjeldus, mille kohaselt tagatakse, et klientide arvel ei rahuldata teise makseasutuse või e- raha asutuse võlausaldajate nõudeid; 4) krediidiasutusega sõlmitava lepingu kavandi koopia; 5) kinnitus käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud nõuete täitmise kohta. (5) Kui makseasutus või e-raha asutus katab klientide rahalised vahendid kindlustusandja või krediidiasutuse välja antud kindlustuslepingu või samaväärse garantiiga, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt esitada: 1) kinnitus selle kohta, et kindlustuslepingu või samaväärse garantii välja andnud kindlustusandja või krediidiasutus ei kuulu makseasutuse või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi; 2) üksikasjalik nõuetele vastavuse kontrollimise kord, millega tagatakse, et kindlustusleping või samaväärne garantii on makseasutuse või e-raha asutuse finantskohustuste täitmiseks igal ajal piisav; 3) kindlustuskaitse kestus ja pikendamise tingimused; 4) kindlustuslepingu või samaväärse garantii koopia või selle kavand. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud sise-eeskirjad ja lõike 3 punktis 3 nimetatud raamatupidamise sise-eeskiri sisaldab järgmisi andmeid ja dokumente: 1) käesoleva seaduse § 15 lõike 1¹ punktis 1 nimetatud turvapoliitika osa kirjeldus; 2) raamatupidamiskord, mille kohaselt makseasutus või e-raha asutus säilitab oma finantsteavet ja esitab selle kohta aruandeid; 3) sisekontrolli süsteemi toimimise kord, sealhulgas andmed selle eest vastutava isiku kohta ja tema elulookirjeldus; 4) andmed iga audiitori kohta, kes ei ole audiitoritegevuse seaduse kohaselt vandeaudiitor; 5) juhatuse ja nõukogu koosseis; 6) kirjeldus käesoleva seaduse § 62 alusel edasi antud ülesannete täitmise jälgimise ja kontrolli kohta, et vältida makseasutuse või e-raha asutuse sisekontrolli kvaliteedi kahjustamist; 7) konsolideerimisgrupi juhtimiskorraldus, kui makseasutuse või e-raha asutus on teises lepinguriigis asutatud makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, investeerimisfondi, investeerimisühingu, krediidiasutuse, kindlustusandja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku tütarettevõtja. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 nimetatud lõpetamise kava koostamisel arvestatakse makseasutuse või e-raha asutuse kavandatud suurust ja ärimudelit ning see peab sisaldama kirjeldust leevendusmeetmete kohta, mida makseasutus või e-raha asutus võtab oma makseteenuste lõpetamise korral ning mis tagaksid pooleliolevate maksetehingute ja kehtivate lepingute lõpetamise. § 6310. Arveldussüsteemides osalemise taotlemise kord (1) Vastavuse tunnustamise taotluse menetlemisele ja käesoleva seaduse § 639 lõigetes 3–7 sätestatud dokumentide läbivaatamisele, kontrollimisele ja puuduste kõrvaldamise nõudmisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 17 sätestatut. (2) Otsuse vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul arvates kõigi vajalike dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates. (3) Otsuse vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks. (4) Finantsinspektsioon võib vastavuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui makseasutus või e-raha asutus: 1) ei ole alustanud arveldussüsteemis osalemist 12 kuu jooksul talle vastavuse tunnustamise otsuse teatavaks tegemisest arvates; 2) on vastavuse tunnustamise taotlemisel esitanud valeandmeid, millel oli vastavuse tunnustamise otsuse tegemisel oluline tähendus; 3) ei vasta enam vastavuse tunnustamise tingimustele.“; 2) paragrahvi 79 lõike 1 punkti 2 ja § 80 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „eraldi kontol krediidiasutuses“ tekstiosaga „, Eesti Pangas kooskõlas tema kehtestatud reeglite ja tingimustega“; 3) seaduse § 89 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas järgmistes Euroopa Liidu õigusaktides ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012,, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274 30.07.2021, lk 20–31).“; 4) paragrahvi 113² lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37)“; 5) paragrahvi 113⁴ lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31)“; 6) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes välkkreeditkorralduste osas (ELT L 2024/886, 19.3.2024, lk 1–21).“. § 2. Makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmine Makse- ja arveldussüsteemide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „pakub süsteemi liikmetele“ tekstiosaga „pakub arveldussüsteemi liikmetele (edaspidi süsteemi liige)“; 2) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Osaleja võib olla süsteemi korraldaja, süsteemi liige, arveldusagent, arvelduskoda, keskne vastaspool või keskse vastaspoole kliiriv liige. Vastavalt arveldussüsteemi reeglitele võib üks ja seesama osaleja tegutseda keskse osaleja, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki nende ülesandeid või mõnda neist.“; 3) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) makseasutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 5 tähenduses, kelle tegevus süsteemis seisneb käesoleva seaduse § 10 punktis 1 määratletud maksejuhiste täitmises, kelle suhtes ei kohaldata makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 kohast erandit ja kes Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 6310 sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele; 7) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 7 tähenduses, kelle tegevus süsteemis seisneb käesoleva seaduse § 10 punktis 1 määratletud maksejuhiste täitmises, kelle suhtes ei kohaldata makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 12 kohast erandit ja kes Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 6310 sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele.“; 4) paragrahvi 17 lõike 6 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 9. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „….“ ……………… 2024 Algatab Vabariigi Valitsus……………. 2024 (allkirjastatud digitaalselt)  Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 EL õiguse võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ ning Eesti õigusaktide vastavustabel EL õigusakt Normi ülevõtmise EL õigusakti normi Kommentaarid kohustus sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Artikkel 1 Määruse (EL) nr 260/2012 muutmine norm 1) Artiklit 2 muudetakse EI - järgmiselt: a) lisatakse järgmised punktid: „1a) „välkkreeditkorraldus“ – EI kreeditkorraldus, mis täidetakse viivitamata, ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval; 1b) „makse algatamise kanal“ – EI mis tahes meetod, seade või menetlus, mille kaudu maksjad saavad esitada oma makseteenuse pakkujale kreeditkorralduse maksekäsundeid, sealhulgas internetipank, mobiilpanganduse rakendus, sularaha- või makseautomaat või mis tahes muu viis makseteenuse pakkuja ruumides; 1c) „makse algatamise teenuse EI pakkuja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*) artikli 4 punktis 18 määratletud makse algatamise teenuse pakkuja; 1d) „makse saaja nimi“ – EI füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning juriidilise isiku puhul äri- või juriidiline nimi; 1e) „sihipärased piiravad EI finantsmeetmed“ – isiku, asutuse või üksuse suhtes kohaldatav varade külmutamine või isikule, asutusele või üksusele või tema kasuks rahaliste vahendite või majandusressursside otse või kaudselt kättesaadavaks tegemise keeld vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatele meetmetele; 1f) „juriidilise isiku tunnus“ või EI „LEI“ – juriidilisele isikule antud standardi ISO 17442 kohane kordumatu tähtnumbriline viitekood; b) punkt 5 asendatakse EI järgmisega: 1 „5) „maksekonto“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 12 määratletud maksekonto;“; c) punkt 22 asendatakse EI järgmisega: „22) „jaemaksesüsteem“ – EI maksesüsteem, mille peamine eesmärk on töödelda, tasaarveldada või arveldada kreedit- või otsekorraldusi, mis on enamasti väikesesummalised ning mille puhul ei ole tegu suurmaksete arveldussüsteemiga;“. 2) Lisatakse järgmised artiklid: „Artikkel 5a Välkkreeditkorralduste tehingud 1. Makseteenuse pakkujad, kes EI pakuvad oma makseteenuse kasutajatele kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuseid, peavad pakkuma kõigile oma makseteenuse kasutajatele välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuseid. Esimeses lõigus osutatud EI makseteenuse pakkujad tagavad, et kõik kreeditkorraldusteks kättesaadavad maksekontod on kättesaadavad ka välkkreeditkorraldusteks ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval. 2. Erandina lõikest 1 ja EI tingimusel, et pädevatelt asutustelt on saadud eelnev luba, mis põhineb asjaomaste asutuste hinnangul tema likviidsuse saamise kohta eurodes, ei ole makseteenuse pakkuja, kes asub liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, kohustatud pakkuma makseteenuse kasutajatele makseteenust, mis seisneb eurodes tehtavate ja tehingulimiiti ületavate välkkreeditkorralduste saatmises selle liikmesriigi omavääringus nomineeritud maksekontodelt ajal, mil kõnealune makseteenuse pakkuja ei saada ega võta vastu eurodes tavapäraseid kreeditkorraldusi seoses selliste maksekontodega. Kõnealuse limiidi kehtestavad pädevad asutused ja see ei tohi olla väiksem kui 25 000eurot. Makseteenuse pakkuja taotlusel 2 võivad pädevad asutused anda eelneva loa üheks aastaks. Makseteenuse pakkuja taotlusel võivad pädevad asutused kõnealust eelnevat luba pikendada järgnevateks ühe aasta pikkusteks ajavahemikeks pärast seda, kui pädevad asutused on uuesti hinnanud makseteenuse pakkuja võimalust saada likviidsust eurodes. Pädevad asutused teavitavad komisjoni igal aastal käesoleva lõike kohaselt antud eelnevatest lubadest ja pikendustest. EKP ja mis tahes riigi keskpank, EI kui ta ei tegutse rahaasutuse või muu ametiasutusena, võib piirata välkkreeditkorralduste saatmise makseteenuse pakkumise ajavahemikuga, mil ta pakub tavapäraste kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust. 3. Olenemata direktiivi (EL) EI 2015/2366 artikli 78 lõike 1 teisest lõigust on välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on selle kätte saanud, olenemata tunnist või kalendripäevast. Olenemata direktiivi (EL) EI 2015/2366 artikli 78 lõikest 2, kui maksja ja maksja makseteenuse pakkuja lepivad kokku, et välkkreeditkorralduse maksekäsundi täitmine toimub konkreetsel ajal konkreetsel päeval või hetkel, mil maksja on andnud raha makseteenuse pakkuja käsutusse, loetakse välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajaks kokkulepitud aeg, olenemata kellaajast või kalendripäevast. Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust on välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg: a) välkkreeditkorralduse EI mitteelektroonilise maksekäsundi puhul hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on maksekäsundi teabe oma sisesüsteemi sisestanud, mis peab toimuma võimalikult kiiresti pärast seda, kui maksja on 3 välkkreeditkorralduse mitteelektroonilise maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud; b) EI käesoleva artikli lõikes 7 osutatud paketti kuuluva välkkreeditkorralduse individuaalse maksekäsundi puhul, kui selle paketi konverteerib individuaalseteks maksetehinguteks maksja makseteenuse pakkuja, hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on sellest tuleneva maksetehingu lahti pakkinud. Maksja makseteenuse pakkuja alustab paketi konverteerimist kohe pärast seda, kui maksja on selle maksja makseteenuse pakkujale esitanud, ja viib kõnealuse konverteerimise lõpule võimalikult kiiresti; c) EI maksekäsundi puhul, mis käsitleb välkkreeditkorraldust maksekontodelt, mis ei ole nomineeritud eurodes, maksetehingu summa eurodesse konverteerimise hetk. Kõnealune vääringu konverteerimine toimub kohe pärast seda, kui maksja on välkkreeditkorralduse maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud. 4. EI Välkkreeditkorralduste tegemisel peavad makseteenuse pakkujad lisaks artiklis 5 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid: a) EI makseteenuse pakkujad tagavad, et maksjatel on võimalik esitada välkkreeditkorralduse maksekäsund kõigi samade makse algatamise kanalite kaudu, mille kaudu maksjatel on võimalik esitada muu kreeditkorralduste maksekäsund; b) EI olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja viivitamata pärast välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aega, kas kõik maksetehingu töötlemiseks vajalikud 4 tingimused on täidetud ja kas vajalik raha on kättesaadav, reserveerib maksetehingu summa maksja kontol või debiteerib selle maksja kontolt ja saadab maksetehingu viivitamata makse saaja makseteenuse pakkujale; c) EI olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83 ja artikli 87 lõikest 2, teeb makse saaja makseteenuse pakkuja kümne sekundi jooksul alates maksja makseteenuse pakkujalt välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast maksetehingu summa makse saaja maksekontol kättesaadavaks vääringus, milles makse saaja konto on nomineeritud, ning kinnitab maksja makseteenuse pakkujale maksetehingu lõpuleviimist; d) EI olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 87 lõikest 1 tagab makse saaja makseteenuse pakkuja, et makse saaja maksekonto krediteerimise väärtuspäev on sama kuupäev, mil makse saaja makseteenuse pakkuja krediteerib maksetehingu summa makse saaja maksekontole, ning e) EI viivitamata pärast punktis c osutatud lõpuleviimise kinnituse saamist või juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast kõnealust lõpuleviimise kinnitust saanud, teavitab maksja makseteenuse pakkuja maksjat ja asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujat sellest, kas maksetehingu summa on makse saaja maksekontol kättesaadavaks tehtud. 5. EI Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 89, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates vastuvõtmise ajast saanud makse saaja makseteenuse pakkujalt teadet, milles kinnitatakse, et raha tehti makse saaja kontol kättesaadavaks, taastab maksja 5 makseteenuse pakkuja viivitamata maksja maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud. 6. EI Makseteenuse kasutaja taotluse korral pakub makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale võimalust kehtestada limiit, millega määratakse kindlaks maksimumsumma, mida saab välkkreeditkorraldusega saata. See limiit võib olla kas päeva- või tehingupõhine, vastavalt makseteenuse kasutaja äranägemisele. Makseteenuse pakkujad tagavad, et makseteenuse kasutajad saavad seda maksimumsummat igal ajal enne välkkreeditkorralduse maksekäsundi esitamist muuta. Kui makseteenuse kasutaja välkkreeditkorralduse maksekäsund ületab maksimumsummat, ei täida maksja makseteenuse pakkuja välkkreeditkorralduse maksekäsundit, annab sellest makseteenuse kasutajale teada ja teavitab teda sellest, kuidas maksimumsummat muuta. Makseteenuse pakkujad ei EI kehtesta välkkreeditkorralduste paketina esitatavate maksekäsundite arvule limiite, mis on väiksemad kui muudele kreeditkorralduste pakettidele kehtestatud limiidid. 7.Välkkreeditkorralduste EI saatmise ja vastuvõtmise makseteenuse pakkumisel pakuvad makseteenuse pakkujad oma makseteenuse kasutajatele võimalust esitada mitu maksekäsundit ühe paketina, kui makseteenuse pakkujad pakuvad seda võimalust oma makseteenuse kasutajatele muude kreeditkorralduste puhul. 8. EI Lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, pakuvad makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. jaanuariks 2025 ja käesolevas artiklis sätestatud 6 eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust hiljemalt 9. oktoobriks 2025. Lõikes 1 osutatud makseteenuse EI pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, pakuvad makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise teenust hiljemalt 9. jaanuariks 2027ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise teenust hiljemalt 9. juuliks 2027. Erandina käesoleva lõike teisest EI lõigust ei ole kuni 9. juunini 2028 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, kohustatud pakkuma makseteenuse kasutajatele makseteenust, mis seisneb eurodes välkkreeditkorralduste saatmises selle liikmesriigi omavääringus nomineeritud maksekontodelt ajal, mil kõnealused makseteenuse pakkujad ei saada ega võta vastu tavapäraseid kreeditkorraldusi seoses selliste kontodega. Olenemata käesoleva lõike EI esimesest lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027. Olenemata käesoleva lõike teisest EI lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes 7 välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust hiljemalt 9. juuliks 2027. Artikkel 5b Kreeditkorraldustega seotud tasud ja makse saaja kontrollimine 1. EI Tasud, mida makseteenuse pakkuja võtab maksjatelt ja makse saajatelt välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise eest, ei tohi olla suuremad kui tasud, mida kõnealune makseteenuse pakkuja võtab muude vastavat liiki kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise eest. 2. EI Artiklis 5c osutatud teenuseid osutatakse kõigile makseteenuse kasutajatele tasuta. 3. EI Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2025. Makseteenuse pakkujad, kes EI asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2027. Artikkel 5c Makse saaja kontrollimine kreeditkorralduste puhul 1. EI - Maksja makseteenuse pakkuja pakub maksjale teenust, millega tagatakse selle makse saaja kontrollimine, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata (edaspidi „makse saaja kontrollimise teenus“). Maksja makseteenuse pakkuja osutab makse saaja kontrollimise teenust viivitamata pärast seda, kui maksja esitab asjakohase teabe makse saaja kohta, ja enne seda, kui maksjale pakutakse võimalust kõnealune kreeditkorraldus autoriseerida. Maksja makseteenuse pakkuja pakub makse saaja kontrollimise teenust, olenemata makse algatamise kanalist, mida maksja 8 kasutab kreeditkorralduse maksekäsundi esitamiseks. Makse saaja kontrollimise teenust osutatakse kooskõlas järgmisega: a) EI - kui maksja on lisanud lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse ja saaja nime kreeditkorralduse maksekäsundisse, osutab maksja makseteenuse pakkuja teenust, et viia lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus vastavusse makse saaja nimega. Maksja makseteenuse pakkuja taotlusel kontrollib makse saaja makseteenuse pakkuja, kas lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja makse saaja nimi, mille on esitanud maksja, langevad kokku. Kui need ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat ja annab talle teada, et kreeditkorralduse autoriseerimine võib viia selleni, et raha kantakse üle maksekontole, mis ei ole maksja märgitud makse saaja valduses. Kui maksja esitatud makse saaja nimi ja lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus peaaegu langevad kokku, märgib maksja makseteenuse pakkuja maksjale selle makse saaja nime, mis on seotud maksja esitatud maksekonto tunnusega, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a; b) EI - kui makse saaja on juriidiline isik ja maksja makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis võimaldab maksjal esitada maksekäsundi, esitades käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse koos muude andmeelementidega kui makse saaja nimi, millega makse saaja üheselt identifitseeritakse, näiteks käibemaksukohustuslasena registreerimise number, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (*) artikli 16 lõike 1 teises lõigus osutatud 9 Euroopa kordumatu tunnus või LEI, ning kui needsamad andmeelemendid on makse saaja makseteenuse pakkuja sisesüsteemis kättesaadavad, kontrollib kõnealune makseteenuse pakkuja maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement langevad kokku. Kui käesoleva määruse lisa punkti 1alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat; c) EI - kui makseteenuse pakkuja hoiab maksja esitatud maksekonto tunnuse alusel, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a, identifitseeritud maksekontot mitme makse saaja nimel, võib maksja esitada maksja makseteenuse pakkujale lisateavet, mis võimaldab makse saaja üheselt identifitseerida. Makseteenuse pakkuja, kes haldab seda maksekontot mitme makse saaja nimel, või asjakohasel juhul makseteenuse pakkuja, kes seda maksekontot hoiab, kinnitab maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas maksja märgitud makse saaja kuulub nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse. Maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat, kui maksja märgitud makse saaja ei kuulu nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse; d) EI - muudel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c kirjeldatud juhtudel ja eelkõige juhul, kui makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis ei nõua maksjalt nii lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse kui ka makse saaja nime sisestamist, tagab makseteenuse pakkuja, et 10 makse saaja, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata, on nõuetekohaselt identifitseeritud. Selleks teavitab makseteenuse pakkuja maksjat viisil, mis võimaldab maksjal makse saaja enne kreeditkorralduse autoriseerimist valideerida. 2. EI - Kui lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse või saaja nime esitab makse algatamise teenuse pakkuja, mitte maksja, tagab kõnealune makse algatamise teenuse pakkuja, et makse saajat käsitlev teave on õige. 3. EI - Lõike 1 punkti d kohaldamisel järgivad makseteenuse pakkujad ja lõike 2 kohaldamisel makse algatamise teenuse pakkujad töökindlaid sisemenetlusi, et tagada makse saajaid käsitleva teabe õigsus. 4. EI Paberkandjal maksekäsundite puhul osutab maksja makseteenuse pakkuja makse saaja kontrollimise teenust maksekäsundi vastuvõtmise ajal, välja arvatud juhul, kui maksja ei ole vastuvõtmise ajal kohal. 5. EI Makseteenuse pakkujad tagavad, et makse saaja kontrollimise teenuse ja lõikes 2 kirjeldatud teenuse osutamine ei takista maksjaid autoriseerimast asjaomast kreeditkorraldust. 6. EI Makseteenuse pakkujad annavad makseteenuse kasutajatele, kes ei ole tarbijad, võimaluse loobuda makse saaja kontrollimise teenuse saamisest mitme maksekäsundi esitamisel ühe paketina. Makseteenuse pakkujad tagavad, EI et makseteenuse kasutajatel, kes loobusid makse saaja kontrollimise teenuse saamisest, on õigus hakata seda teenust igal ajal uuesti kasutama. 7. EI Kui maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat vastavalt lõike 1 punktile a, b või 11 c, annab asjaomane makseteenuse pakkuja samal ajal maksjale teada, et kreeditkorralduse autoriseerimine võib viia selleni, et raha kantakse üle maksekontole, mis ei ole maksja märgitud makse saaja valduses. Makseteenuse pakkuja esitab selle teabe makseteenuse kasutajale, kes ei ole tarbija, kui asjaomane makseteenuse kasutaja loobub makse saaja kontrollimise teenuse saamisest mitme maksekäsundi esitamisel ühe paketina. Makseteenuse pakkujad teavitavad oma makseteenuse kasutajaid mõjust, mida avaldab makseteenuse pakkuja vastutusele ja makseteenuse kasutaja tagasimakse saamise õigustele see, kui makseteenuse kasutaja otsustab lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teavitust eirata. 8. EI Makseteenuse pakkujat ei peeta vastutavaks valele makse saajale direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis 88 sätestatud väära kordumatu tunnuse alusel suunatud kreeditkorralduse täitmise eest, tingimusel et ta on täitnud käesoleva artikli nõuded. Kui maksja makseteenuse EI pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 1 või kui makse algatamise teenuse pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 2 ja kui kõnealuse täitmata jätmise tulemuseks on valesti täidetud maksetehing, maksab maksja makseteenuse pakkuja maksjale ülekantud summa viivitamata tagasi ja asjakohasel juhul taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud. Kui nõuete täitmata jätmine leiab EI aset seetõttu, et makse saaja makseteenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja ei täitnud oma käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, hüvitab makse saaja makseteenuse pakkuja või asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja kõnealuse täitmata jätmisega maksja makseteenuse 12 pakkujale tekitatud rahalise kahju. Maksjale tekitatud täiendavat rahalist kahju võib hüvitada vastavalt maksja ja asjaomase makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatavale õigusele. 9. EI Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. oktoobriks 2025. Makseteenuse pakkujad, kes EI asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. juuliks 2027. Artikkel 5d Makseteenuse kasutajate kontrollimine välkkreeditkorraldusi pakkuvate makseteenuse pakkujate poolt, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid 1. EI Välkkreeditkorraldusi pakkuvad makseteenuse pakkujad kontrollivad, kas mõni nende makseteenuse kasutajatest on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid. Makseteenuse pakkujad viivad EI sellised kontrollid läbi viivitamata pärast kõigi uute sihipäraste piiravate finantsmeetmete jõustumist, ja viivitamata pärast kõigi selliste sihipäraste piiravate finantsmeetmete muudatuste jõustumist ning vähemalt kord kalendripäeva jooksul. 2. EI Välkkreeditkorralduse täitmise ajal ei kontrolli kõnealuse välkkreeditkorralduse täitmisega seotud maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja lisaks käesoleva artikli lõike 1 kohastele kontrollidele seda, kas maksja või makse saaja, kelle maksekontot kasutatakse kõnealuse välkkreeditkorralduse 13 täitmiseks, on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid. Käesoleva lõike esimene lõik ei EI piira makseteenuse pakkujate tegevust, et järgida muid piiravaid meetmeid kui ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ning piiravaid meetmeid, mida ei ole vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat liidu õigust. 3. EI Makseteenuse pakkujad täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2025. 3) Artiklisse 11 lisatakse järgmised lõiked: „1a. JAH MERAS § 113.2 Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad liikmesriigid hiljemalt 9. aprilliks 2025 karistusnormid, mida kohaldatakse artiklite 5a–5d rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Need karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 9. aprilliks 2025 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. 1b. Artikli 5d rikkumise korral kohaldatavate karistuste puhul tagavad liikmesriigid, et sellised karistused hõlmavad järgmist: a) JAH MERAS § 1132 lg 2 juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest; b) JAH MERAS § 1132 lg 2 füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või samaväärne summa selle liikmesriigi omavääringus, mille 14 rahaühik ei ole euro 8. aprillil 2024. Käesoleva lõike punkti a EI kohaldamisel, kui juriidiline isik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*) artikli 2 punktis 9 määratletud emaettevõtja tütarettevõtja või mis tahes sellise ettevõtja tütarettevõtja, kellel on selle juriidilise isiku üle tegelik valitsev mõju, on asjaomane käive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruannetest tulenev käive. 1c. EI Käesoleva artikli lõikes 1a osutatud karistusi ei kohaldata artikli 5a lõike 1 teises lõigus sätestatud juurdepääsetavuse nõude rikkumiste suhtes, kui makseteenuse pakkujate hallatavad maksekontod ei ole kavandatud hoolduse tõttu välkkreeditkorraldusteks juurdepääsetavad, tingimusel et juurdepääsu puudumise ajavahemikud on nii prognoositavad kui ka lühikesed, või asjaomase makseskeemi kõikide välkkreeditkorralduste kavandatud seisakute suhtes, tingimusel et makseteenuse kasutajaid on kavandatud hooldusest või kavandatud seisakust eelnevalt teavitatud. 1d. EI Erandina lõikest 1b, kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada nii, et karistuse algatab pädev asutus ja selle määravad õigusasutused, tagades samal ajal, et karistus on mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning sellel on samaväärne mõju kui nende liikmesriikide pädevate asutuste määratud halduskaristustel, mille õigussüsteemis on halduskaristused ette nähtud. Igal juhul peavad määratavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid, kelle õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, teavitavad komisjoni hiljemalt 9. aprilliks 2025oma karistustest 15 ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. 4) Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Läbivaatamine 1. EI Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruariks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Keskpangale ning Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku. 2. EI Hiljemalt 9. oktoobriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek. Aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta: a) EI tasude areng maksekontode puhul ning eurodes ja nende liikmesriikide omavääringus, mille rahaühik ei ole euro, riigisiseste ja piiriüleste kreeditkorralduste ning välkkreeditkorralduste puhul alates 26. oktoobrist 2022, sealhulgas artikli 5b lõike 1 mõju nendele tasudele, ning b) EI artikli 5d kohaldamisala ja selle tõhusus välkkreeditkorralduste tarbetu takistamise vältimisel. 3. EI Makseteenuse pakkujad esitavad oma pädevatele asutustele aruande järgmise kohta: a) EI kreeditkorralduste, välkkreeditkorralduste ja maksekontode tasude tase; b) EI selliste tagasilükkamiste osakaal (riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute puhul eraldi), mis on tingitud sellest, et kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid. Makseteenuse pakkujad esitavad EI kõnealused aruanded iga 12 kuu järel. Esimene aruanne esitatakse 9. aprillil 2025ning see sisaldab 16 teavet, mis käsitleb tasude taset ja tagasilükkamisi ajavahemikul alates 26. oktoobrist 2022kuni eelneva kalendriaasta lõpuni. 4. EI Pädevad asutused esitavad 9. oktoobriks 2025 ja seejärel igal aastal komisjonile ja EBA-le teabe, mille makseteenuse pakkujad on neile lõike 3 kohaselt esitanud, ning teabe nende liikmesriigis asuvate makseteenuse pakkujate poolt eelneva kalendriaasta jooksul eurodes välkkreeditkorralduste saatmise mahu ja väärtuse kohta. 5. EI EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed aruandevormid, suunised ja metoodika selle kohta, kuidas neid aruandevorme lõikes 3 osutatud aruandluse eesmärgil kasutada. EBA esitab käesoleva lõike EI esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 9. juuniks 2024. Komisjonile antakse õigus võtta EI vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15. 6. EI Komisjon esitab hiljemalt 9. aprilliks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järelejäänud takistuste kohta seoses välkkreeditkorralduste kättesaadavuse ja kasutamisega. Kõnealuses aruandes hinnatakse välkkreeditkorralduste kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiate standardimise taset. Asjakohasel juhul võidakse aruandele lisada seadusandlik ettepanek.“ 5) Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige: „9. EI Kui euro võetakse liikmesriigi rahaühikuna kasutusele enne 9. aprilli 2027, täidavad asjaomase liikmesriigi makseteenuse pakkujad artiklite 5a, 5b ja 5c 17 nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil euro selle liikmesriigi rahaühikuna kasutusele võeti, ja hiljemalt vastavatel kuupäevadel, mis on kõnealustes artiklites kindlaks määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro. Sellised makseteenuse pakkujad ei ole siiski kohustatud järgima artiklite 5a, 5b ja 5c nõudeid varem kui vastavatel kuupäevadel, mis on kõnealustes artiklites kindlaks määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik on euro. Artikkel 2 Määruse (EL) 2021/1230 muutmine Määrust (EL) 2021/1230 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklisse 3 lisatakse järgmine EI lõige: „5. Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 (*) artikli 5b lõike 1 kohaselt võtaks makseteenuse pakkuja, kes asub liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, välkkreeditkorralduse eest tasu, mis oleks väiksem kui tasu, mida võetaks sama välkkreeditkorralduse eest käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel. Käesoleva lõike esimese lõigu EI kohaldamisel tähendab mõiste „välkkreeditkorraldus“ määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 1a määratletud välkkreeditkorraldust, mis on eurodes ja piiriülene. 2) Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. EI Kui makseteenuse kasutaja annab makseteenuse pakkujale korralduse teha piiriülene makse, ilma et ta oleks talle teatanud teises liikmesriigis asuva maksekonto IBANi ning vajaduse korral ja vastavalt määrusele (EL) nr 260/2012 sellega seotud BICi, võib makseteenuse pakkuja võtta kõnealuselt makseteenuse 18 kasutajalt käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt võetavatele tasudele lisanduvat tasu. Nimetatud tasu peab olema kohane ja kulupõhine. Tasus lepivad kokku makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja. Makseteenuse pakkuja teatab makseteenuse kasutajale lisatasu summa aegsasti enne seda, kui asjaomane leping makseteenuse kasutajale siduvaks muutub.“ Artikkel 3 Direktiivi (EL) 2015/2366 muutmine Direktiivi (EL) 2015/2366 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Liikmesriigid või pädevad asutused nõuavad käesoleva direktiivi I lisa punktides 1–6 osutatud makseteenuseid pakkuvatelt makseasutustelt ja direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutustelt, et nad kasutaks makseteenuse kasutajatelt ja teise makseteenuse pakkuja kaudu maksetehingu täitmiseks saadud kõigi rahaliste vahendite kaitsmiseks ühte kahest järgmisest võttest: a) JAH MERAS § 639 lg 3 p 1 rahalisi vahendeid ei segata ühelgi ajahetkel mis tahes füüsilise või juriidilise isiku rahaliste vahenditega, v.a nende makseteenuse kasutajate rahaliste vahenditega, kelle nimel rahalisi vahendeid hoitakse, ning kui need on endiselt makseasutuse või e-raha asutuse käes, kuid neid ei ole rahaliste vahendite saamise päevale järgneva tööpäeva lõpuks makse saajale või teisele makseteenuse pakkujale veel edastatud, hoiustatakse neid krediidiasutuse eraldi kontol või keskpangas vastavalt asjaomase keskpanga äranägemisele või investeeritakse turvalisse, likviidsesse ja madala riskiga varasse vastavalt päritoluliikmesriigi pädevate asutuste määratlusele; seejuures ei rahuldata makseteenuse kasutajate huvides ning kooskõlas riigisisese õigusega 19 nende rahaliste vahendite arvelt makseasutuse või e-raha asutuse teiste võlausaldajate nõudeid, eelkõige maksejõuetuse puhul; b) JAH MERAS § 639 lg 3 p 1 rahalised vahendid kaetakse sellise kindlustusandja või krediidiasutuse (mis ei kuulu makseasutusega või e-raha asutusega samasse konsolideerimisgruppi) välja antud kindlustuslepingu või samaväärse garantiiga sellise summa ulatuses, mis on võrdne summaga, mis oleks eraldatud sellise kindlustuslepingu või samaväärse garantii puudumisel ning mis kuulub maksmisele juhul, kui makseasutus või e-raha asutus ei ole suuteline täitma oma finantskohustusi.“ 2) Artiklit 35 muudetakse järgmiselt: a) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. JAH MAS § 17 lg 6 Lõiget 1 ei kohaldata maksesüsteemide suhtes, mis koosnevad üksnes konsolideerimisgruppi kuuluvatest makseteenuse pakkujatest.“; b) lisatakse järgmine lõige: „3. JAH MAS § 17 lg 5 Liikmesriigid tagavad, et kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ (*) alusel määratud maksesüsteemis osaleja võimaldab tegevusloa saanud või registrisse kantud makseteenuse pakkujal, kes ei osale süsteemis, suunata läbi süsteemi ülekandekorraldusi, siis annab kõnealune osaleja taotluse korral sama võimaluse objektiivsel, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil ka teistele tegevusloa saanud või registrisse kantud makseteenuse pakkujatele kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1. Süsteemis osaleja esitab MAS § 17 lg 5 taotlevale makseteenuse pakkujale taotluse tagasilükkamise korral igakülgsed põhjendused. 3) Lisatakse järgmine artikkel: 20 „Artikkel 35a Määratud maksesüsteemides osalemise taotlemise tingimused 1. Maksesüsteemide stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks peab makseasutustel ja e-raha asutustel, kes taotlevad osalemist direktiivi 98/26/EÜ alusel määratud süsteemides ja osalevad nendes, olema kehtestatud järgmine: a) JAH MERAS § 639 lg 3 p 1 makseteenuse kasutajate rahaliste vahendite kaitsmiseks võetavate meetmete kirjeldus; b) JAH MERAS § 639 lg 3 p 2 makseasutuse või e-raha asutuse juhtimiskorra ja sisekontrollimehhanismide kirjeldus seoses makseteenuste või e-raha teenustega, mida ta kavatseb osutada, sealhulgas haldus-, riskijuhtimis- ja raamatupidamiskord, ning makseasutuse või e-raha asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 (*) artiklitega 6 ja 7 seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise korra kirjeldus, ning c) JAH MERAS § 639 lg 3 p 3 likvideerimiskava maksejõuetuks muutumise puhuks. Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohaldamisel: a) kui makseasutus või e-raha asutus kaitseb makseteenuse kasutajate rahalisi vahendeid, hoiustades neid krediidiasutuse eraldi kontol või investeerides päritoluliikmesriigi pädevate asutuste sellisena määratletud turvalisse, likviidsesse ja madala riskiga varasse, peab kõnealuseks kaitsmiseks võetavate meetmete kirjeldus sisaldama asjakohasel juhul järgmist: i) JAH MERAS § 639 lg 4 p 1 sellise investeerimispoliitika kirjeldus, millega tagatakse, et valitud vara on likviidne, turvaline ja madala riskiga; ii) JAH MERAS § 639 lg 4 p 2 21 rahaliste vahendite kaitsmiseks kasutatavale kontole juurdepääsu omavate isikute arv ja ülesanded; iii) JAH MERAS § 639 lg 4 p 1 sellise haldus- ja kooskõlastusprotsessi kirjeldus, millega tagatakse, et makseteenuse kasutajate huvides ei rahuldata nende rahaliste vahendite arvelt makseasutuse või e-raha asutuse teiste võlausaldajate nõudeid, eelkõige maksejõuetuse puhul; iv) JAH MERAS § 639 lg 4 p 4 krediidiasutusega sõlmitava lepingu kavandi koopia; v) JAH MERAS § 639 lg 4 p 5 makseasutuse või e-raha asutuse selgesõnaline kinnitus käesoleva direktiivi artikli 10 nõuete täitmise kohta; b) kui makseasutus või e-raha asutus kaitseb makseteenuse kasutaja rahalisi vahendeid kindlustusandja või krediidiasutuse välja antud kindlustuslepingu või samaväärse garantiiga, peab kõnealuseks kaitsmiseks võetavate meetmete kirjeldus sisaldama järgmist: i) JAH MERAS § 639 lg 5 p 1 kinnitus selle kohta, et kindlustuslepingu või samaväärse garantii välja andnud kindlustusandja või krediidiasutus on üksus, mis ei kuulu makseasutuse või e-raha asutusega samasse kontserni; ii) JAH MERAS § 639 lg 5 p 2 üksikasjad kehtestatud kooskõlastusprotsessi kohta, millega tagatakse, et kindlustusleping või samaväärne garantii on makseasutuse või e- raha asutuse kaitsmiskohustuste täitmiseks igal ajal piisav; iii) JAH MERAS § 639 lg 5 p 3 kindlustuskaitse kestus ja pikendamise tingimused; iv) JAH MERAS § 639 lg 5 p 4 kindlustuslepingu või samaväärse garantii koopia või nende kavandid. Esimese lõigu punkti b JAH MERAS § 639 lg 6 p 1 kohaldamisel tuleb kirjelduses tõendada, et kõnealuses punktis osutatud juhtimiskord, sisekontrollimehhanismid ning 22 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise kord on proportsionaalsed, asjakohased, usaldusväärsed ja piisavad. Lisaks hõlmavad juhtimiskord ja sisekontrollimehhanismid järgmist: a) JAH MERAS § 639 lg 6 p 1 makseasutuse või e-raha asutuse tuvastatud riskide kaardistamine, sealhulgas riskide liik ja menetlused, mille makseasutus või e-raha asutus on kehtestanud või kehtestab kõnealuste riskide hindamiseks ja ennetamiseks; b) JAH MERAS § 639 lg 6 p 2 korrapäraste ja pidevate kontrollide tegemise menetlused, sealhulgas kontrollide sagedus ja eraldatud inimressursid; c) JAH MERAS § 639 lg 6 p 3 raamatupidamiskord, mille kohaselt makseasutus või e-raha asutus säilitab oma finantsteavet ja esitab selle kohta aruandeid; d) JAH MERAS § 639 lg 6 p 4 andmed sisekontrollifunktsioonide, sealhulgas korrapärase, pideva ja vastavuskontrolli eest vastutava(te) isiku(te) kohta ning asjaomas(t)e isiku(te) ajakohastatud elulookirjeldus; e) JAH MERAS § 639 lg 6 p 5 andmed iga audiitori kohta, kes ei ole direktiivi 2006/43/EÜ artikli 2 punktis 2 määratletud vannutatud audiitor; f) JAH MERAS § 639 lg 6 p 6 juhtorgani ja asjakohasel juhul mis tahes muu järelevalveorgani või -komitee koosseis; g) JAH MERAS § 639 lg 6 p 7 kirjeldus selle kohta, kuidas jälgitakse ja kontrollitakse edasiantud ülesandeid, et vältida makseasutuse või e-raha asutuse sisekontrolli kvaliteedi kahjustamist; h) JAH MERAS § 639 lg 6 p 8 kirjeldus selle kohta, kuidas makseasutuse või e-raha asutuse sisekontrolli raames jälgitakse ja kontrollitakse agente ja filiaale; i) JAH MERAS § 639 lg 6 p 9 kui makseasutus või e-raha asutus on reguleeritud üksuse tütarettevõtja teises liikmesriigis, 23 siis konsolideerimisgrupi juhtimise kirjeldus. Esimese lõigu punkti c JAH MERAS § 639 lg 7 kohaldamisel tuleb likvideerimiskava kohandada vastavalt makseasutuse või e- raha asutuse kavandatud suurusele ja ärimudelile ning see peab sisaldama kirjeldust leevendusmeetmete kohta, mida makseasutus või e-raha asutus võtab oma makseteenuste lõpetamise korral ning mis tagaksid pooleliolevate maksetehingute täitmise ja kehtivate lepingute lõpetamise. 2. JAH MERAS § 6310 lg-d 1-4 Liikmesriigid määravad kindlaks lõike 1 nõuete täitmise hindamise korra. See kord võib endast kujutada enesehindamist, pädeva asutuse sõnaselge otsuse nõuet või mis tahes muud menetlust, mille eesmärk on tagada, et asjaomased makseasutused ja e- raha asutused täidavad lõike 1 nõudeid. Artikkel 4 Direktiivi 98/26/EÜ muutmine Direktiivi 98/26/EÜ artiklit 2 muudetakse järgmiselt: 1) punkt b asendatakse järgmisega: „b) asutus: — krediidiasutus Euroopa JAH MAS § 6 lõiget 3 p 6 Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (*) artikli 4 punkti 1 tähenduses, sealhulgas direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõikes 5 loetletud üksused, — investeerimisühing Euroopa MAS § 6 lõiget 3 p 7 Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (**) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud asutused, — ametiasutus ja avalik-õiguslik JAH MAS § 6 lg 1 riigigarantiiga ettevõtja või — mis tahes ettevõtja, kelle JAH MAS § 6 lg 1 peakontor asub väljaspool liitu ja kelle tegevus vastab esimeses ja teises taandes määratletud liidu krediidiasutuse või investeerimisühingu omale, kes osalevad süsteemis ja vastutavad maksejuhistest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis, 24 — makseasutus Euroopa JAH MAS § 6 lg 1 Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (***) artikli 4 punktis 4 tähenduses, välja arvatud füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 32 või 33 kohast erandit, või — e-raha asutus Euroopa JAH MAS § 6 lg 1 Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (****) artikli 2 punkti 1 tähenduses, välja arvatud juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi artikli 9 kohast erandit, kes osalevad süsteemis, kelle tegevus koosneb punkti i esimeses taandes määratletud maksejuhiste täitmisest ja kes vastutavad sellistest maksejuhistest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis. Kui süsteemi järele valvatakse EI Valikut ei rakendata kooskõlas riigisisese õigusega ja see täidab üksnes punkti i teises taandes määratletud maksejuhiseid ning teostab sellistest juhistest tulenevaid makseid, võib liikmesriik otsustada, et sellises süsteemis osalevaid ettevõtjaid, kes vastutavad maksejuhistest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis, võib käsitleda asutustena, tingimusel et vähemalt kolm selles süsteemis osalejat kuulub kõnealuse punkti esimeses lõigus nimetatud liikidesse ja kõnealune otsus on süsteemiriski tõttu õigustatud; 2) punkt f asendatakse järgmisega: „f) JAH MAS § 6 lg 1 osaleja – finantsinstitutsioon, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda, süsteemikorraldaja või määruse (EL) nr 648/2012 artikli 17 kohaselt tegevusloa saanud keskse vastaspoole kliiriv liige. Vastavalt süsteemi eeskirjadele JAH MAS § 6 lg 1 võib üks ja seesama osaleja toimida keskse osaleja, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki neid ülesandeid või osa neist. Liikmesriik võib käesoleva EI Valikut ei rakendata direktiivi kohaldamisel käsitada 25 kaudset osalejat osalejana, kui see on õigustatud süsteemse riski tõttu, kuid see ei piira selle osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja edastab maksejuhised süsteemi;“. Artikkel 5 Direktiivide (EL) 2015/2366 ja 98/26/EÜ muudatuste ülevõtmine Liikmesriigid võtavad artiklite 3 EI ja 4 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu, avaldavad need ning hakkavad neid kohaldama hiljemalt 9. aprilliks 2025. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid EI vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale määrusele. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Artikkel 6 Jõustumine Käesolev määrus jõustub EI kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna EI siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. 26  Välisministeerium Justiitsministeerium Meie 07.01.2025 nr 1.1-10.1/64-1 Eesti Pank Rahapesu Andmebüroo Finantsinspektsioon Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (Välkmaksed) Esitame kooskõlastamiseks makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume eelnõu kohta tagasisidet 21 tööpäeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) eelnõu 2) eelnõu seletuskiri 3) vastavustabel Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Pangaliit MTÜ Adson AS Crowdestate AS Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu Maksekeskus AS Meieni OÜ Modena Payments OÜ Paywerk AS TavexWise AS Ühisarveldused AS Wallester AS AS CREDITINFO EESTI Kambja Hoiu-Laenuühistu OÜ Krediidiregister OÜ MyFinancier Unifiedpost Payments Eesti filiaal Nets Denmark A/S Eesti filiaal AS Inbank AS LHV Pank AS SEB Pank AS TBB pank Bigbank AS Coop Pank AS Holm Bank AS Luminor Bank AS Swedbank AS AS Citadele banka Eesti filiaal Finora Bank UAB Eesti filiaal Nordea Bank Abp Eesti filiaal OP Corporate Bank plc Eesti filiaal TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal inHouse Pay AS IPF Digital AS Monemon AS Jarmo Lilium 5302 6314 [email protected] 2  Seletuskiri Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Käesoleva makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) tehakse makseasutustele ja e-raha asutustele võimalikuks juurde pääseda arveldussüsteemidele, et pakkuda nn välkmaksete teenust. Praegu ei ole makseasutustel ja e-raha asutustel võimalik kasutada vastavat teenust välkmaksete arveldamiseks Eesti Pangas (täpsemalt sellistel kontodel, mis võimaldab saata ja vastu võtta makseid erinevate välkmaksesüsteemide vahel). Sellisele teenusele on juurdepääs üldjuhul ainult krediidiasutustel ehk pankadel. Seetõttu muudetakse eelnõuga makse- ja arveldussüsteemide seadust ning nähakse makse- ja e-raha asutustele ette võimalus osaleda arveldussüsteemis. Eelnõuga kehtestatakse seega selged ja võrdsed tingimused arveldussüsteemidele juurdepääsemiseks. Juhul, kui makseasutus või e-raha asutus soovib osaleda vastavas arveldussüsteemis, siis peab ta vastama teatud nõuetele. Need nõuded on kehtestatud arveldussüsteemide stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks. Eelnõuga nähakse eelnimetatu tarvis ette arveldussüsteemides osalemise taotlemise kord. Arveldussüsteemis osaleda sooviv makseasutus või e-raha asutus peab esitama Finantsinspektsioonile taotluse ning sellega seotud dokumendid, mis tõendavad tema vastavust arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele. Finantsinspektsiooni ülesanne on hinnata ettenähtud nõuete täitmist ning teha otsus, kas vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta. Käesolevad muudatused tulenevad 2024. aasta 13. märtsil vastu võetud EL välkmaksete määrusest 2024/886 (edaspidi välkmaksete määrus).1 Välkmaksed on kreeditkorralduse (maksja algatatud korralduse) alusel teostatava makse vorm, mille puhul raha kantakse maksja kontolt saaja kontole sekundite jooksul päeval või öösel aasta mistahes päeval. See eristab välkmakseid muudest maksetest (ehk tavamaksetest), mida makseteenuse pakkujad töötlevad ainult tööajal (nn pangapäeval), kusjuures raha võib makseteenuse pakkuja (pank või muu makseasutus) kanda makse saaja kontole alles järgmise tööpäeva lõpuks. Välkmaksed on maksevaldkonna oluline tehnoloogiline uuendus. Need võimaldavad vabastada finantssüsteemis kinni olevaid rahalisi vahendeid ja teha need viivitamata kättesaadavaks lõppkasutajatele – EL-i tarbijatele ja ettevõtjatele – nii tarbimiseks kui ka investeeringuteks. Välkmaksed pakuvad pankadele ja finantstehnoloogia ettevõtjatele ka võimalusi töötada välja uusi makselahendusi, seda nii füüsiliste müügikohtade kui ka e-kaubanduse tehingute jaoks (nt 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes välkkreeditkorralduste osas (ELT L, 19.3.2024.): https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2024/886/oj 1 nutitelefonides mobiilsete makserakenduste kasutamine). Sellised lahendused aitaksid vähendada praegust suurt kontsentratsiooni suhtluspunktide2 turul eelkõige piiriüleste maksete puhul. EL-is on eurovälkmaksete tehniline arhitektuur juba olemas. See koosneb mitmest maksesüsteemist, mis pakuvad välkarveldust, ja ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) välkkreeditkorralduste skeemist (SCT Inst skeem), mille käivitas 2017. aasta novembris Euroopa Maksenõukogu. Samas 2023. aasta lõpus olid vaid 14%3 EL-is saadetud eurodes kreeditkorraldustest välkmaksed ning need moodustasid 4% kogu tehingute väärtusest. Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud üheksa Eesti makseteenuse pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest umbes 87%4. Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel seitse panka5. Kolm suuremat panka edastavad välkmaksete skeemi kaudu 93% kõikidest Eesti turu välkmaksetest. 1.1. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Jarmo Lilium ([email protected], tel 530 26314) ning nõunik Kadri Martin ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja seletuskirja kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected], tel 5885 1423). 1.2. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud EL õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse: 1) makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi ka MERAS) redaktsioonis RT I, 11.10.2024, 16; 2) makse- ja arveldussüsteemide seadust (edaspidi ka MAS) redaktsioonis RT I, 11.10.2024, 16. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Välkmaksete määrusega on muudetud järgmiseid EL määrusi: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37)6. 2 Füüsilised müügikohad ja e-kaubandusele ligipääsupunktid, sh mobiiltelefoni vahendusel. 3 https://www.ecb.europa.eu/press/stats/paysec/html/ecb.pis2023_1~10a5662f81.en.html 4 maksete_ylevaade_august_2024_2.pdf (eestipank.ee) 5 Ibid. 6 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2012/260/oj 2 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1230 piiriüleste maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.07.2021, lk 20–31)7. Välkmaksete määrusega on muudetud järgmiseid EL direktiive: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127)8 (edaspidi makseteenuste direktiiv). - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50)9 (edaspidi arvelduse lõplikkuse direktiiv). Eelnevalt nimetatud direktiivide muudatused tuleb riigisiseselt üle võtta 9. aprilliks 2025. aastal. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus Eelnõuga võetakse üle makseteenuste direktiivi ja arvelduse lõplikkuse direktiivi muudatused ning tagatakse nende direktiivide nõuetekohane riigisisene rakendamine. Eelnõuga tagatakse makseasutustele ja e-raha asutustele võimalus juurde pääseda arveldussüsteemidele, et pakkuda välkmaksete teenust. Välkmaksete regulatsiooni kohta väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eelnõus rakendatakse EL-i õigust ja eelnõu aluseks oleva EL-i õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud väljatöötamiskavatsusele sätestatud nõuetest. Välkmaksete määruse eesmärk on teha eurodes välkmaksed EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikide tarbijatele ja ettevõtjatele täielikult kättesaadavaks. Välkmaksete määrusega võimaldatakse inimestel teha rahaülekandeid kümne sekundiga, ükskõik millal, sealhulgas väljaspool tööaega, ning mitte ainult sama riigi piires, vaid ka teise ELi liikmesriiki. Välkmaksete võimalikku märkimisväärset kasu EL-i tarbijatele ja ettevõtjatele on piiranud välkmaksete aeglane juurutamine ja vähene omaksvõtt. 2020. aasta lõpus olid vaid 11% EL-is saadetud eurodes tehtavatest kreeditkorraldustest välkmaksed, mis näitab, et Euroopa maksesektori jõupingutused ei olnud enne välkmaksete määruse ettepanekut piisavad. Sellel on olnud kaks peamist tagajärge:  välkmaksete realiseerimata kasu ja tõhusus nii makrotasandil kui ka sidusrühmade vaates, sealhulgas tarbijatel, kaupmehed, ettevõtjad, makseteenuse pakkujad ja finantstehnoloogia ettevõtjad ning avalik sektor, sealhulgas maksuhaldurid;  maksevahendite piiratud valik makseteenuste pakkujate suhtluskanalis, eelkõige piiriüleste tehingute puhul. 7 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/1230/oj 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02015L2366-20151223. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ). Kättesaadav: Directive - 98/26 - EN - EUR-Lex (europa.eu). 3 Välkmaksete laialdast levikut takistavad probleemid on nii pakkumise kui ka nõudluse poolel:  makseteenuse pakkujate ebapiisavad stiimulid eurovälkmaksete pakkumiseks (pakkumise pool);  välkmaksete kliente eemale peletavad tehingutasud võrreldes alternatiivsete maksevahenditega (nõudluse pool);  tagasilükatud välkmaksete suur osakaal, mille puhul on ekslikult tuvastatud, et need hõlmavad EL-i sanktsiooni nimekirja kantud isikuid (pakkumise pool);  maksja mure välkmakset turvalisuse pärast (nõudluse pool). Välkmaksete määrusega:  kohustatakse makseteenuse pakkujaid, kes osutavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste põhist makseteenust, pakkuma eurovälkmaksete saatmise ja saamise teenust;  piiratakse eurovälkmaksete tasu maksimaalselt tasuga, mida teenusepakkujad võtavad eurodes tavapäraste kreeditkorralduste eest;  kohustatakse makseteenuse pakkujaid osutama teenust, mis võimaldab kliente teavitada, kui tuvastatakse mittevastavus maksja esitatud makse saaja nime ja rahvusvahelise pangakonto numbri (IBAN) vahel;  nõutakse, et sanktsioonikontroll toimuks klientide väga sagedase kontrolli vormis EL-i sanktsiooni nimekirjade alusel, mitte iga üksiku tehingu puhul. Laiemas vaates on välkmaksete määrus seotud euro rahvusvahelise rolli tugevdamise eesmärgiga, mille saavutamiseks integreeritud välkmaksete laialdase turu toel vähendatakse jaemaksetega seotud riske ja haavatavust ning suurendatakse olemasolevate makselahenduste sõltumatust ning tugevdatakse makromajanduse ja finantssektori avatud strateegilist sõltumatust. EL Nõukogu on toetanud konkurentsivõimeliste riigisiseste ja üleeuroopaliste turupõhiste makselahenduste väljatöötamist ning rõhutanud, kui oluline on määratleda sõltumatu, tõhus, hästi toimiv, avatud ja autonoomne Euroopa maksepiirkonna raamistik ja seda tulemuslikult rakendada. Euroopa Liidu digirahanduse paketi kohta kinnitatud Eesti seisukohtade raames on Vabariigi Valitsus 17. detsembril 2020. aastal ja Riigikogu EL asjade komisjon 22. jaanuaril 2021. aastal toetanud ühtse euromaksete piirkonna välkmaksete võimalikult laiaulatuslikku, euroopaülest kasutuselevõttu. 2.2. Maksekeskkonna- ja arveldussüsteemide toimimine Maksekeskkonna moodustavad makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemid ning makseviisid. Maksesüsteeme kasutatakse maksejuhiste edastamiseks, töötlemiseks (kliirimiseks) ja täitmiseks. Süsteemis osalevad pangad arveldavad omavahelised nõuded ja kohustused, et raha jõuaks maksjalt saajani. Peamised maksevahendid on sularaha ja kontoraha. Sularahas maksmise korral maksesüsteemi ei kasutata. Kui makstakse kontorahas, siis kasutatakse pangakontol olevat raha, maksesüsteeme ja eri makseviise (kaardimaksed, internetipangamaksed jt). Makseviisid näitavad makse algatamise võimalusi. Makseviisid 4 tuginevad kolmel peamisel makseinstrumendil: kreeditkorraldused, pangakaardid ja deebetkorraldused.10 Joonis 1. Maksekeskkond (Eesti Panga joonis)11 Läbi maksesüsteemi toimuvad rahaarveldused. Maksesüsteemi funktsioonid hõlmavad reeglina nii rahaliste vahendite edastamist kui ka süsteemi osaliste omavaheliste kohustuste arveldamist. Arvelduste sujuva ja vähese riskiga korraldamise olulisus on enim esil kogu makseturu toimimist tagavates suurmaksesüsteemides, mida kasutatakse krediidi-, investeerimis- ja makseasutuste omavaheliste kohustuste täitmisel. Maksesüsteemi definitsiooni annab MERAS § 3 lõige 4, millega on riigisisesesse õigusesse üle võetud makseteenuste teise direktiivi (EL) 2015/2366 (edaspidi ka PSD2) maksesüsteemi mõiste. Siiski, PSD2 ei reguleeri arveldussüsteeme arvelduse lõplikkuse direktiivi tähenduses. MERASe maksesüsteemi definitsiooni järgi on maksesüsteem rahaliste vahendite edastamise süsteem, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel ning mille abil maksetehinguid töödeldakse ja arveldatakse. Maksesüsteemi kirjeldus vastab küll süsteemi kaudu arveldamise (tehnilistele) põhimõtetele, kuid sellel puuduvad tüüpilised arvelduse lõplikkuse direktiivi arveldussüsteemi tunnused. Üldistatult võib öelda, et maksesüsteemid on need arveldussüsteemid, mille kaudu ei toimu väärtpaberiarveldust (väärtpaberiülekandeid). Maksesüsteemid on:  pankadevahelised maksesüsteemid, nt TARGET2-Eesti12 (süsteemi haldur Eesti Pank);  kaardimaksesüsteemid, nt NetsEstonia, haldur Nets Estonia AS;  makseasutuste vahelised maksesüsteemid. 10 Mõisted ja selgitused | Eesti Pank 11 Ibid. 12 TARGET – Trans-European Automated Real-time Gross Settlement Express Transfer. 5 Joonis 2. Makse- ja arveldussüsteemid (Eesti Panga joonis)13 Kaardimaksete süsteemi, väärtpaberite arveldussüsteemi ning maksesüsteeme STEP2 ja haldavad erasektori ettevõtjad. Eesti Pank kui Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liige haldab maksesüsteemi TARGET2-Eesti osasüsteemi, sh TARGETi välkmakseteenust TIPS, ja on koos teiste eurosüsteemi keskpankadega väärtpaberite arveldusplatvormi TARGET2- Securities kaasomanik. Üleeuroopaline SEPA välkmaksesüsteem on RT1, mis toimib reaalajas, ööpäev läbi ja aasta ringi. Brutoarveldussüsteemile kohaselt arveldatakse kõik pankadevahelised SEPA reeglitele vastavad välkmaksed ükshaaval. RT1 saavad kasutada kõik makseteenusepakkujad, kes vastavad SEPA välkmaksete reeglitele. RT1 liikmelisus on mitmetasandiline. See tähendab, et pangad saavad osaleda süsteemis kas kaudse või otseosalejana. Otseosalejal peab olema konto TARGET2-s. Tehniliselt on võimalik end ise RT1ga ühendada või kasutada välkmaksete saatmiseks ja vastuvõtmiseks partnerit. Kaudse liikme maksejuhised edastatakse süsteemi otseliikme kaudu. See võimaldab SEPA välkmakseid saata ja vastu võtta ka mittepankadest makseteenusepakkujatel ehk makseasutustel ja e-raha asutustel.14 2.3. Eelnõuga plaanitavad muudatused Eelnõuga nähakse makseasutustele ja e-raha asutustele ette võimalus osaleda arveldussüsteemides. MAS § 2 lõike 1 punkti 1 kohaselt käsitatakse arveldussüsteemina selliseid kokkuleppeid, millele kohaldatakse mõne lepinguriigi õigust. Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punkt a näeb ette süsteemi vormilise struktuuri. Sätte kohaselt määrab süsteemi pärast selle reeglite asjakohasuses veendumist see lepinguriik, kelle õigust kohaldatakse (selle lepinguriigi pädev asutus). Kohalduv liikmesriigi õigus on kokkuleppeline, kuid arvelduse lõplikkuse direktiiv seab tingimuseks, et süsteemis osalejad võivad valida selle lepinguriigi õiguse, kus asub vähemalt üks süsteemis osaleja. MAS-is sätestatud korras Eesti Pank tunnustab maksesüsteemi arveldussüsteemina ja esitab teate arveldussüsteemi kohta Euroopa 13 Eesti Pank, kättesaadav: https://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/muud-makse-ja-arveldussusteemid. 14 https://www.eestipank.ee/maksed/valkmaksesusteem-rt1 6 Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele, kui see on Eesti Panga pädevuses ehk siis, kui arveldussüsteemile kohaldatakse Eesti õigust. Arveldussüsteemi suhtes kohaldatakse Eesti õigust, kui see on arveldussüsteemis osalejate vahel vastavalt kokku lepitud ja vähemalt üks arveldussüsteemis osaleja asub Eestis. Maksesüsteem, mida on MAS-is sätestatud korras tunnustatud ja millest on vastavalt teavitatud, on arveldussüsteem. Seega ei ole iga maksesüsteem arveldussüsteem MAS tähenduses ja selles osalemise suhtes ei laiene arveldussüsteemi ja süsteemi korraldamise või osalemisega seotud sätted. Maksesüsteemi definitsioon kehtiva MERAS § 3 lõikes 4 ei viita arvelduse lõplikkuse direktiivis määratletud arveldussüsteemile ja seda ei tuleks tingimata käsitada arvelduse lõplikkuse direktiivi kohase süsteemina ehk arveldussüsteemina MAS tähenduses. Makseteenuste direktiivi artikli 3 lõige 7 defineerib maksesüsteemi mõiste, mille all peetakse silmas süsteeme, mida kasutatakse maksekorralduste (payment order) täitmiseks, kliiringuks või arveldamiseks. Arvelduse lõplikkuse direktiivi järgi toimub arveldussüsteemis ülekandekorralduste (transfer order15) täitmine või tasaarvestamine süsteemis osalejate vahel. Kahe direktiivi eesmärgid ja sellest tulenevalt ka mõistete kasutamine ja nende tähendus on erinev. Makseteenuste direktiivis on kõne all eelkõige muud rahamaksete maksesüsteemid, mis ei pruugi olla süsteemselt olulised (no muud jaemaksesüsteemid). Selleks, et süsteem toimiks, on vajalik vähemalt kahte süsteemis osalejat. Need süsteemid, mida kasutatakse näiteks üksnes makseteenuse pakkuja siseselt, siia alla ei kuulu. Arveldussüsteem käesoleva seaduse tähenduses eeldab, et seda kasutatakse mitme süsteemis osaleja vahel arveldamiseks. Arveldussüsteemis osalevate süsteemide vahel kehtestatud korda ei loeta omakorda arveldussüsteemiks. Maksesüsteemi määratlemise vajadus käesolevas seaduses tuleneb sellest, et arveldussüsteemi mõiste hõlmab nii väärtpaberiarveldussüsteeme, kui teatud tingimustele vastavaid ja tunnustatud (raha)maksesüsteeme. Maksesüsteemi ja arveldussüsteemi mõistete kasutamine ja eristamine on eelnõus sisuliselt oluline, sest seaduse sätted sellisele maksesüsteemile, mida ei ole arveldussüsteemina tunnustatud, ei laiene. 2.4. Eesti tegutsevad makseasutused ja e-raha asutused, kellele avaneb võimalus osaleda arveldussüsteemis Eelnõu annab seega võimaluse nö täistegevusloa all tegutsevatele makseasutustele ja e-raha asutustele saada arveldussüsteemi liikmeks. Küll aga ei saa seda võimalust kasutada erandi all tegutsevad makseasutused ja e-raha asutused (kelle suhtes kohaldatakse tavapärastest nõuetest nö leebemaid nõudeid). Finantsinspektsiooni andmetel16 tegutsevad Eestis järgmised täistegevusloaga makseasutused ja e-raha asutused: 15 Ülekandekorralduse (transfer order) definitsioon eelnõus, mis hõlmab lisaks rahaülekannetele (payment order) ka käsundit väärtpaberiülekannete tegemiseks. 16 www.fi.ee. 7  Eestis asutatud makseasutused: Adson AS, Crowdestate AS, Maaelu Edendamise Hoiu- laenuühistu, Maksekeskus AS, Meieni OÜ, Modena Payments OÜ, Paywerk AS, TavexWise AS, Ühisarveldused AS, Wallester AS  Välisriikide makseasutuste Eestis asutatud filiaalid: Nets Denmark A/S Eesti filiaal, Unifiedpost Payments Eesti filiaal  Eestis asutatud e-raha asutused: inHouse Pay AS, IPF Digital AS, Monemon AS 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Viimases paragrahvis sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Eelnõu §-ga 1 muudetakse MERAS-t. Välkmaksete määrusega muudetakse makseteenuste direktiivi, mis on üle võetud MERAS-ega. Iga direktiivi muudatused peaksid eelistatavalt kuuluma seaduse juurde, kuhu on varem üle võetud selle direktiivi olulisem osa. Argumendid: - kui direktiivis muudetavad sätted on varasemalt juba teatud seaduses üle võetud, tekitab normide asukoha järjepidevuse muutmine segadust; - makseid reguleeriv Eesti õigus sõltub nii suurel määral EL taseme otsekehtivatest ja üle võetud aktidest, et ka üle võetavate normide asukoha määramisel kohalikus õiguses on selgem järgida nende algset jaotust lähtekohaks olevates EL direktiivides. See lihtsustab võrdlevat tutvumist ja hõlbustab ka direktiivide tulevaste muudatuste üle võtmist. Kui valida makseasutuste ja e-raha asutuste maksesüsteemidele ligipääsu erinõuete (makseteenuste direktiivi artikkel 35a) üle võtmiseks MERAS-e asemel MAS, siis sisuliselt raskendaks see nende tingimuste kasutusala tulevast võimalikku laiendamist või uute seoste tekitamist väljapool MAS kitsast kohaldamisala. Vormiliselt viiks see MAS sätete hulka erisätted, mis puudutavad ainult teatud juriidilisi isikuid, kelle reguleerimiseks on MERAS näol juba spetsiaalne õigusakt olemas. See killustaks asjatult nii MAS-i kui MERAS-e regulatsiooni. Antud juhul on erand MAS § 17, mis sisaldab arveldussüsteemidele ligipääsu reguleerivaid üldisi sätteid. Sinna sobituvad makseteenuste direktiivi artikli 35 lõigete 2 ja 3 muudatused, eriti arvestades et sisuliselt on tegu MAS juba olemas oleva sätte kehtivusala piiramisega. Seetõttu sätestatakse MERAS-es makseteenuste direktiivi artikli 35a lõikes 1 kajastatu. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse MERAS-t §-dega 639 ja 6310, millega reguleeritakse arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimusi ning maksesüsteemides osalemise taotlemise korda. Eelnõuga MERAS-esse lisatav § 639 lõige 1 näeb ette, et MAS § 3 alusel määratud arveldussüsteemides osalemise taotlemiseks ja kogu osalemise ajal peab makseasutus või e- raha asutuse tegevus ja dokumendid vastama käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Arveldussüsteem on üldjuhul kolme või enama süsteemis osaleja vahel, välja arvatud süsteemi korraldaja, keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja kaudne osaleja, sõlmitud lepingu alusel makse- või väärtpaberitehingutest tekkinud kohustuste täitmiseks ja süsteemis osalemisest tekkinud kohustuste täitmise tagamiseks moodustatud organisatsiooniliste, tehniliste ja õiguslike lahenduste kogum, mis toimib kokkulepitud ja standarditud reeglite alusel 8 ning mille abil ülekandekorraldusi töödeldakse ja arveldatakse. Lisaks peavad olema täidetud lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused – kokkuleppele kohaldatakse lepinguriigi õigust ning selle lepinguriigi pädev asutus on arveldussüsteemist arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punkti a kohaselt teavitanud. Välkmaksete määrusega reguleeritakse makse- ja e-raha asutuste juurdepääsu arveldussüsteemidele. Selline juurdepääs ei teki aga automaatselt, vaid selleks tuleb taotleda luba, ning loa saamiseks peab makse- ja e-raha asutus vastama ette nähtud tingimustele. Tingimuste eesmärk on tagada, et makse- ja e-raha asutuste juurdepääs arveldussüsteemidele ei too arveldussüsteemi jaoks kaasa lisariski. Makseteenuste direktiivi artikkel 35a lõige 1 sätestab kaitsemeetmed, mis peavad makseasutustel ja e-raha asutustel olema kehtestatud maksesüsteemide stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks, et saada juurdepääs arvelduse lõplikkuse direktiivi kohasetele arveldussüsteemidele. Käesolevas paragrahvis kajastatakse nimetatud makseteenuste direktiivi artiklis sätestatud kaitsemeetmed. Eelnõuga MERAS-esse lisatav § 639 lõige 2 sätestab, et otsuse makseasutuse või e-raha asutuse tegevuse vastamise kohta käesolevas paragrahvis sätestatule (vastavuse tunnustamine) teeb Finantsinspektsioon. Välkmaksete määrusega makseteenuste direktiivi lisatav artikkel 35a lõige 2 sätestab, et maksesüsteemis osalemise nõuete täitmise hindamise korra peab määratlema liikmesriik ning selleks antakse kaks konkreetset ja ühe avatud võimaluse öeldes, et hindamise kord võib endast kujutada: (a) enesehindamist; (b) pädeva asutuse sõnaselge otsuse nõuet; (c) mis tahes muud menetlust, mille eesmärk on tagada, et asjaomased makseasutused ja e- raha asutused täidavad makseteenuste direktiivi art 35a lõike 1 nõudeid. Välkmaksete määrusega makseteenuste direktiivi lisatava artikli 35a lõike 1 kohaselt peab makseasutustel ja e-raha asutustel olema kehtestatud:  makseteenuste kasutajate rahaliste vahendite kaitsmiseks võetavate meetmete kirjeldus;  makseasutuse või e-raha asutuse juhtimiskorra ja sisekontrollimehhanismide kirjeldus seoses makseteenuste või e-raha teenustega, mida ta kavatseb osutada, sealhulgas haldus-, riskijuhtimis- ja raamatupidamiskord, ning makseasutuse või e-raha asutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklitega 6 ja 7 seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kasutamise korra kirjeldus, ning  likvideerimiskava maksejõuetuks muutumise korral. Makseteenuste direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt peab makseasutuse tegevusloa saamiseks esitatama päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele taotlus koos järgmiste dokumentidega:  artikli 10 lõikes 1 osutatud makseasutuste puhul makseteenuse kasutaja rahaliste vahendite kaitseks artikli 10 kohaselt võetud meetmete kirjeldus;  taotluse esitaja juhtimiskorra ja sisekontrollimehhanismide, sealhulgas haldus-, riskijuhtimis- ja raamatupidamisprotseduuride kirjeldus, mis tõendab, et nimetatud 9  juhtimiskord, kontrollimehhanismid ja protseduurid on proportsionaalsed, asjakohased, usaldusväärsed ja piisavad. Tegevusloa menetluses esitatav teave kattub osaliselt vastavuse tunnustamise menetluses esitatava teabega. Tegevusloa andmise otsustab Finantsinspektsioon ning seega on tegemist teabega, mida peaks Finantsinspektsioon muuhulgas hindama makseasutuste ja e-raha asutuste tegevusloa taotlemise protsessis. Seetõttu lisatakse maksesüsteemis osalemise nõuete täitmise hindamine MERAS-esse ja seega on hindajaks Finantsinspektsioon. See tähendab, et: 1) Finantsinspektsioon teeb otsuse makseasutuste ja e-raha asutuste maksesüsteemis osalemise taotlemise tingimuste täitmise kohta, misjärel 2) konkreetse süsteemis osalemise taotluse saamisel hindab maksesüsteemi operaator omakorda (tingimustele vastavate) makseasutuste ja e-raha asutuste vastavust maksesüsteemi reeglitele. Põhjendused, mis peaks sellise menetluse läbi viima Finantsinspektsioon:  protsessi eesmärk on tagada, et mittepankadest makseteenuse pakkujad täidavad kehtestatud nõudeid, mis tähendab, et maksesüsteemi operaatorile tuleb esitada konkreetne ja argumenteeritud otsus.  Finantsinspektsioon on pädev hindama mittepankadest makseteenuse pakkujate vastavust makseteenuste direktiivi artikli 35a lõike 1 nõuetele.  Finantsinspektsioon jaoks on artikli 35a lõike 1 tingimustele vastavuse hindamine täiendav ülesanne muude sarnaste ülesannete kõrval, mis tähendab, et selle täitmiseks on olemas pädev tööjõud.  Sellise pädevuse andmine mõnele teisele asutusele tekitaks makseasutuste ja e-raha asutuste vaatest neile dubleeriva menetluse. Kohustus pakkuda välkmaksete teenust kehtib nendele makse- ja e-raha asutustele, kes pakuvad oma makseteenuse kasutajatele eurodes tavapäraste kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust. Asjaolu, et makse- ja e-raha asutustel on seetõttu välkmaksete teenuse pakkumise kohustus, ei taga neile juurdepääsu arveldussüsteemidele. Nendel makse- ja e-raha asutustel on siiski kohustus pakkuda välkmaksete teenust. Sellisel juhul on välkmaksete teenuse pakkumiseks võimalik arveldussüsteemile ligi pääseda kaudsel viisi. Kaudne osaleja17 on lisaks süsteemi korraldajale keskne vastaspool, arveldusagent, arvelduskoda ja süsteemi liige, kellel on süsteemi osalejaga lepinguline suhe, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata ülekandekorraldusi läbi arveldussüsteemi, tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemi korraldajale teada. Arvelduse lõplikkuse direktiivi artikli 2 punktis g nimetatud kaudse osaleja määratluse alla saavad kuuluda samad üksused, millele on viidatud mõistes „osaleja“. Kusjuures osaleja ja kaudse osaleja erinevus seisneb selles, et esimene on süsteemiga otseselt seotud, samas kui teine on sellega seotud vaid läbi lepingulise suhte osalejaga. 17 arvelduse lõplikkuse direktiivi art 2 g. 10 Kui otsene osaleja osaleb süsteemis otse, sealhulgas tal peab olema arvelduskonto selles süsteemis, siis kaudne osaleja osaleb süsteemi töös mõne otseosaleja kaudu, tema vahendusel. Eelnõuga MERAS-esse lisatava § 639 lõiked 3–7 näevad ette andmed ja dokumendid, mis tuleb esitada vastavuse tunnustamine menetluses. Lisatava makseteenuste direktiivi artikli 35a eesmärk on tagada, et makse- ja e-raha asutused, kes taotlevad juurdepääsu arvelduse lõplikkuse direktiivis määratud arveldussüsteemidele või kes neile juba ligi pääsevad, täidaksid makseteenuste direktiivist tulenevaid kohustusi. Välkmaksete määruse põhjenduspunkt 16 järgi on eesmärk:  tagada võrdne konkurentsisituatsioon nende süsteemide osalejatele,  säilitada nende süsteemide stabiilsus ja terviklikkus ning  tagada ulatuslik riskijuhtimine. Välkmaksete määrusega täpsustatakse makseteenuste direktiivi teatavaid sätteid makseasutuste ja e-raha asutuste jaoks. Kehtivas makseteenuste direktiivis on nõuded sätestatud üldisemalt, kuid nüüd on neid kohandatud välkmaksete teenuse pakkumise jaoks, et tagada riskide maandamine ja maksete tegemine reaalajas. Eelnõuga MERAS-esse lisatava § 639 lõige 8 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 nimetatud andmed ja dokumendid tuleb esitada juhul, kui makseasutus või e-raha asutus ei ole neid esitanud käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tegevusloa taotlemise menetluses. Kuivõrd tegevusloa taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid kattuvad osaliselt vastavuse tunnustamise käigus esitatavate andmetega, ei ole samade andmete ja dokumentide esitamine vajalik. Eelnõu §-ga 1 MERAS-esse lisatav § 6310 näeb ette maksesüsteemides osalemise taotlemise korra. Paragrahv reguleerib vastavuse tunnustamise taotluse läbivaatamist. Sellele menetlusele ja menetluses andmete ning dokumentide kogumisele, kontrollimisele ja puuduste kõrvaldamisele kohaldatakse eelnõu kohaselt sama seaduse §-s 17 sätestatut, mis reguleerib tegevusloa taotluse läbivaatamist. Tegemist on sarnaste menetlustega ning toimingute tegemine nendes on samuti põhimõtteliselt samasugune. Finantsinspektsioon kohaldab nii tegevusloa andmisel kui ka vastavuse tunnustamise menetluses haldusmenetluse seadustiku sätteid MERAS-est tulenevate erisustega. Otsus vastavuse tunnustamise või sellest keeldumise kohta tuleb Finantsinspektsioonil teha kahe kuu jooksul arvates kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastava taotluse saamisest arvates. Otsuse peab tegema viivitamata makseasutusele või e-raha asutusele teatavaks. Selle otsuse näol on tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse mõttes. MRAS-esse lisatava § 6310 lõikega 4 nähakse ette, millal võib vastavuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada. Selleks on ette nähtud kolm alust, milleks on 1) arveldussüsteemis osalemise alustamata jätmine 12 kuu jooksul; 2) valeandmete esitamine, millel oli vastavuse tunnustamise otsuse tegemisel oluline tähendus; 3) kui makseasutust või e-raha asutus ei vasta 11 enam vastavuse tunnustamise tingimustele. Need alused on analoogilised tegevusloa kehtetuks tunnistamise alustega. Siinkohal on oluline, et juhul, kui kehtetuks tunnistatakse makseasutuse või e-raha asutuse tegevusluba, siis ei vasta makseasutus või e-raha asutuse enam ka vastavuse tunnustamise/arveldussüsteemise osalemise tingimustele. Vastupidisel juhul ei ole aga automaatselt välistatud, et makseasutus või e-raha asutus ei või jätkata muude makseteenuste osutamist, kuivõrd arveldussüsteemis osalemise tingimustele mittevastamine ei tähenda ilmtingimata, et makseasutus või e-raha asutus ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele. Vastavuse tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamine ei välista omakorda igal juhul seda, et makseasutus või e-raha asutus ei saa enam pakkuda välkmaksete teenust, kuivõrd seda on võimalik pakkuda ka kaudse osalejana. See tähendab, et makseasutus või e-raha asutus ei ole otsene osaleja välkmaksetee süsteemis, ehk et temal ei ole kontot TARGET2 süsteemis, kuid välkmakseid on võimalik pakkuda otseosaleja kaudu, kes omab vastavat kontot. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse MERAS §-des 79 ja 80 ette nähtud vara hoidmise nõudeid. Nende paragrahviga on üle võetud makseteenuste direktiivi artiklis 10 sätestatud nõuded makseteenuse kasutajatelt ja teise makseteenuse pakkuja kaudu maksetehingu täitmiseks saadud kõigi rahaliste vahendite kaitsmiseks. Välkmaksete määrusega muudetakse makseteenuste direktiivi artikli 10 lõiget 1 ning nähakse ette, et lisaks võimalusele hoida kliendi raha eraldi kontol krediidiasutuses, on lubatud hoida keskpangas vastavalt asjaomase keskpanga äranägemisele. Keskpanga kontol hoitava tagatise võimalusega laiendatakse makseteenuse pakkujate valikuvõimalusi selles osas, ning et makseasutused peavad püüdma vältida kontsentratsiooniriski seoses tagatud vahenditega. Eelnõu § 1 punktidega 3–6 muudetakse viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 29 lõike 3 kohaselt peab viites Euroopa Liidu õigusaktile nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv 2011/85/EL. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tuleb eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile esmakordsel viitamisel lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 1–23). Eelnõuga tehakse viited Euroopa Liidu õigusaktidele seaduses ettepoole võrreldes kehtiva seadusega, mistõttu muudetakse nende viidete asukohta. Punktiga 6 lisatakse seadusesse normitehniline märkus. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 27 lõige 3 sätestab, et kui seaduseelnõu koostatakse Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks, siis nimetatakse normitehnilises märkuses Euroopa Liidu õigusakti andja või andjad, akti liik, number, pealkiri ja avaldamismärge. Eelnõu §-ga 2 muudetakse MAS-i. Direktiivi muudatused peaksid eelistatavalt kuuluma seaduse juurde, kuhu on varem üle võetud selle direktiivi olulisem osa. MAS-i sobituvad makseteenuste direktiivi artikli 35 lõigete 2 ja 3 12 muudatused, eriti arvestades et sisuliselt on tegu MAS juba olemas oleva sätte kehtivusala piiramisega. Antud juhul on erand MAS §-s 17, mis sisaldab arveldussüsteemidele ligipääsu reguleerivaid üldisi sätteid. Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse MAS § 5 lõiget 1. Tegemist on tehnilise muudatusega. Pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kirjutatakse see eelnõu tekstis esimesel korral täielikult välja, märkides selle järel sulgudes kaldkirjas selle edaspidi kasutatava lühendi. Seetõttu nähakse sõnaühendi arveldussüsteemi liige lühend § 6 asemel ette §-s 5, kus seda kasutatakse esimest korda. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse MAS § 6 lõiget 1 ja nähakse ette, et arveldussüsteemis osaleja võib olla ka lisaks finantsinstitutsioon. Eelnõu § 2 punktiga 23täiendatakse seaduse § 6 lõiget 3 punktidega 6 ja 7, millega laiendatakse arveldussüsteemis osalejate ringi. Arveldussüsteemi liige on süsteemis osaleja, kes vastutab ülekandekorraldustest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis. Muudatuse kohaselt võib arveldussüsteemi liige olla ka makseasutus makseteenuste direktiivi artikli 4 punkti 4 tähenduses ning kelle tegevus süsteemis koosneb käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 määratletud maksejuhiste täitmisest, kelle suhtes ei kohaldata eelnimetatud direktiivi artikli 32 või 33 kohast erandit ja kes Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 639 sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele. Samuti võib arveldussüsteemi liige olla e-raha asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punkti 1 tähenduses, kelle tegevus süsteemis koosneb käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 määratletud maksejuhiste täitmisest ning kelle suhtes ei kohaldata eelnimetatud direktiivi artikli 9 kohast erandit ja kes Finantsinspektsiooni otsuse kohaselt vastab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 639 sätestatud arveldussüsteemidele juurdepääsu tingimustele. Makseasutused ja e-raha asutused peaksid aitama hõlbustada eurodes välkkreeditkorralduste kasutuselevõttu ning seetõttu tuleks nende suhtes kohaldada välkmaksete määruse nõudeid. Makseasutused ja e-raha asutused ei ole aga kantud nende üksuste loetellu, mis kuuluvad mõiste „asutus“ alla arvelduse lõplikkuse direktiivi tähenduses. Seega on tegelikult välistatud makseasutuste ja e-raha asutuste osalemine maksesüsteemides, mille liikmesriigid on nimetatud direktiivi kohaselt määranud. Maksesüsteemides osalemise võimatus võib takistada makseasutusi ja e-raha asutusi pakkumast eurodes välkkreeditkorraldusi tõhusal ja konkurentsivõimelisel viisil. Seepärast on põhjendatud muuta arvelduse lõplikkuse direktiivi ning lisada makseasutused ja e-raha asutused nende üksuste loetellu, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi tähenduses mõiste „asutus“ alla, kuid üksnes maksesüsteemis osalejate määratlemiseks (välkmaksete määruse põhjenduspunkt 15). Seepärast täiendatakse ka MAS § 6 lõike 3 punkti 5 ning hõlmatakse arveldussüsteemi osalejate ringi ka makseasutused ja e-raha asutused. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse MAS § 17, mis reguleerib juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemile ning arveldusteenustele. Selles paragrahvis on sätestatud juurdepääsu tingimused ja põhimõtted maksesüsteemidele. Makseteenuste direktiivi üheks eesmärgiks oli tugevdada tegevusloa saanud makseasutuste ja krediidiasutuste võrdse kohtlemise põhimõtet, 13 et kõik siseturul konkureerivad makseteenuse pakkujad saaksid võrdsetel tingimustel kasutada nende maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenuseid. See makseteenuste põhimõte ei prevaleeri liikmesriikide õiguse üle piirata juurdepääsu süsteemselt olulistele maksesüsteemidele kooskõlas arvelduse lõplikkuse direktiiviga ega Euroopa Keskpanga ja Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevuse üle maksesüsteemidele juurdepääsu valdkonnas.18 Seetõttu on kehtivas § 17 lõikes 6 ette nähtud, et lõikes 2–4 nimetatud juurdepääsu põhimõtted ei kohaldu arveldussüsteemile. Muudatusega jäetakse lõikest 6 välja see, et § 17 lõikeid 2–4 ei kohaldata arveldussüsteemide suhtes ning maksesüsteemide suhtes, mille korraldaja on Eesti Pank, lepinguriigi keskpank või Euroopa Keskpank. Sellega tuuakse nimetatud § 17 reguleerimisalasse. Sellega tugevdatakse tegevusloa saanud makseasutuste ja krediidiasutuste võrdse kohtlemise põhimõtet, et kõik siseturul konkureerivad makseteenuse pakkujad saaksid võrdsetel tingimustel kasutada nende maksesüsteemide tehnilise infrastruktuuri teenuseid. Eelnõu § 3 nähakse ette seaduse jõustumine. Seadus jõustub 2025. aasta 9. aprillil, kuna direktiivide muudatused tuleb selleks ajaks riigisiseselt üle võtta. 4. Terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesoleva eelnõuga võetakse üle välkmaksete määrusega muudetud järgmiseid direktiivid: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127). - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.06.1998, lk 45–50). Eesti õigusaktide kooskõla Euroopa Liidu õigusega on kajastatud käesoleva seletuskirja lisas 1 toodud vastavustabelis. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (98/26/EÜ); - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/2366/EL makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35–127). 18 PSD2 preambula lõige 50 jj. 14 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/886, millega muudetakse määrusi (EL) nr 260/2012 ja (EL) 2021/1230 ning direktiive 98/26/EÜ ja (EL) 2015/2366 eurodes välkkreeditkorralduste osas (ELT L, 19.3.2024.) 6. Seaduse mõjud 6.1 Sihtrühm ja mõjude analüüsi kokkuvõte Välkmaksete määruse mõju üldiselt Sihtrühm 1 – eraisikud, ettevõtjad ja asutused Välkmaksete määruse otsene sihtrühm on eraisikud, ettevõtjad ja asutused, kes teevad Eestis iga kuu keskmiselt 17 miljonit riigisisest makset, millest kolmandik on pankadevahelised. Eestis tegutsevad pangad kasutavad pankadevaheliste, sealhulgas piiriüleste, maksete tegemiseks valdavalt EBA Clearing süsteeme RT1 ja STEP219. RT1 on välkmaksete süsteem, mis toimib reaalajas, ööpäev läbi ja aasta ringi, raha laekub maksjalt saajale maksimaalselt 10 sekundi jooksul. Hetkel saab süsteemi kaudu teha makseid, mis on kuni 100 000 euro väärtuses, pank võib ise selle limiidi ka madalamale seada. STEP2 süsteemis töödeldakse makseid vaid tööpäeviti viis korda päevas ja kaks korda öösel. Seega nt reede õhtul teele pandud makse jõuab saajani esmaspäeva hommikul. Eestis on välkmaksed saanud juba tavaliseks – 2024. a juunis liikus 87% riigisisestest pankadevahelistest maksetest välkmaksena. Arvestades, et kohe liiguvad ka pangasisesed maksed, võib järeldada, et üle Allikas: European Payments Council 1 90% maksetest liigub vaid mõne sekundi jooksul. Eestis pakuvad pangad välkmakseid sama hinnaga kui tavalisi kreeditkorraldusi. Ettevõtjate puhul parandavad välkmaksed rahavooge, hõlbustavad vahendite haldamist, vähendavad hilinenud makseid ja kiirendavad arvete tasumist. Eraisikute puhul võib kiire raha üle kandmine olla vajalik näiteks pereliikmete vahel, restoranis arvet jagades ja paljudes muudes olukordades. 19 Rohkem infot: https://www.eestipank.ee/maksed/muud-makse-ja-arveldussusteemid 15 Kasu saadakse Euroopa Komisjoni hinnangul ka suuremast likviidsusest ja paranenud rahavoogudest. Seda kasu tunnevad kõik välkmaksete saajad, teiste seas tarbijad, kaupmehed, ettevõtjad ja avalik sektor, sealhulgas maksuhaldurid, kuna välkmaksete majanduslik tasuvus suureneb ajas märkimisväärselt. Praegu liigub maksesüsteemides igal ajahetkel miljardeid eurosid, mis ei ole tarbimiseks ega investeeringuteks kättesaadavad. Välkmaksete laialdasem kasutamine soodustab ka uute makselahenduste väljatöötamist, eelkõige piiriüleste tehingute puhul. See suurendab maksteenuste sektoris Allikas: European Payments Council 2 konkurentsi ja vähendab kaupmeeste kulusid ja see positiivne mõju saab edasi kanduda ka tarbijatele. Sihtrühm 2 – makseteenuse pakkujad Euroopa Maksenõukogu andmetel on Euroopas välkmaksete skeemiga liitunud 2627 ehk 73% makseteenuse pakkujatest (81% euroala makseteenuse pakkujatest), samas moodustavad välkmaksetena liikuvad maksed vaid 20% kõikidest kreeditkorraldustest20. Eestis on Euroopa Maksenõukogu andmetel skeemiga liitunud üheksa Eesti makseteenuse pakkujat, välkmaksed moodustavad riigisisestest pankadevahelistest maksetest umbes 87%. Reaalselt pakuvad välkmakseid hetkel seitse panka, kaks e-raha asutust, viimaste mahud on väga tagasihoidlikud. Kõik välkmaksete teenust pakkuvad makseteenusepakkujad, sh e-raha asutused, on EBA Clearing süsteemide liikmed21 ja euroala keskpankade välkmakseteenuse taristu TIPS22 liikmed23. Kolm suuremat panka edastavad 93% kõikidest Eesti turu välkmaksetest. Hetkel on Eestis välkmaksete summa piirmäär makseteenuse pakkujate kaupa erinev (osadel pankadel 15 tuhat, teistel 100 tuhat eurot), mõnevõrra erinev on ka see, millised maksed välkmaksete süsteemi saadetakse, näiteks kõik pangad ei saada sinna maksete kogumeid ega püsikorraldusi. Kõige enam võib Eestis tegutsevaid makseteenuse pakkujaid mõjutada makse saaja nime ja IBANi kontroll ning sanktsiooni rakendamine nagu seisukohtade selgituste juures kirjeldatud. Arvestatava arenduse ning investeeringuga tuleb Eestis tegutsevate pankade hinnangul arvestada välkmaksete täiendavates kanalites (lisaks elektroonsetele) kättesaadavuse tagamisel ning saaja nime ja IBANi kontroll rakendamisel. 20 https://www.europeanpaymentscouncil.eu/what-we-do/sepa-instant-credit-transfer 21 https://www.ebaclearing.eu/media/azure/production/4063/20241105-rt1-sct-inst-reachable-psp-list_cug.xlsx 22 https://www.ecb.europa.eu/paym/target/tips/html/index.et.html, https://www.eestipank.ee/maksed/targeti- teenused 23 https://www.ecb.europa.eu/paym/target/tips/facts/html/index.en.html 16 Euroopa Komisjoni mõjuhinnang näitab, et makseteenuse pakkujatele tekkivad olulised, kuid proportsionaalsed ühekordsed rakenduskulud, mis on seotud välkmaksete Joonis: Süsteemides RT1 ja STEP2 makstud riigisisesed maksed. Allikas: Eesti Pank pakkumisega makseteenuse pakkujate puhul, kes seda veel ei tee, ning enamiku makseteenuse pakkujate puhul makse saaja ja IBANi vastavuse kontrolli rakendamisel. Makseteenuse pakkujate jooksvad kulud oleksid piiratud. Kokkuvõttes oleks kulude mõju makseteenuse pakkujatele aja jooksul neutraalne, arvestades märkimisväärset kokkuhoidu, mis tuleneb kavandatud uuest sanktsioonikontrolli meetodist, pettuste ja vigade järelkontrolliks kuluvat lühemat aega ja jõupingutusi, sularaha ja tšekkide käitlemisega seotud kulude vähenemist ning väljavaadet konkureerida tõhusamalt suhtluspunktide turul ja pakkuda innovaatilisi välkmaksetel põhinevaid suhtluskanalite lahendusi, sealhulgas piiriüleste maksete puhul. Ettepanekute sotsiaalne mõju puudub. Samuti ei ole otseseid või kindlakstehtavaid mõjusid, mis tooksid olulist kahju või mõjutaksid kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärkidega ja Euroopa kliimamäärusest tulenevate kohustustega. Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub, sealhulgas iga-aastasele riigieelarvele24. Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. 6.2 Eelnõu mõju ja sihtrühmad Sihtrühm nr 1: arveldussüsteemi uued liikmed (makseasutused ja e-raha asutused). 2024. a. novembri seisuga tegutses Eestis Finantsinspektsiooni andmetel 12 makseasutust, sh 2 välisriigi makseasutuse filiaali ja 3 e-raha asutust (välja on jäetud erandi all tegutsevad makseasutused kuna eelnimetatute suhtes ei laiene õigus olla arveldussüsteemi liige). Ehk siis kokku 15 finantsjärelevalve subjekti, kellele taoline õigus/võimalus rakenduks. 1.1 Mõju Eelnõuga kaasneb makseasutustel ja e-raha asutustel õigus (kuid mitte kohustus) tervikuna taotleda juurdepääsu arveldussüsteemidele ehk osaleda arveldussüsteemis. ebaoluline Hetkeseisuga on keeruline ennustada, mitu makseasutust/e-raha asutust eelnimetatud 15 subjektist kokku soovib vastavas arveldussüsteemis osaleda. Juhul kui see soov on, siis vastav taotlemise kord ei ole ülemäära koormav (võrreldes tegevusloa taotlusega) kuna valdav osa dokumente on juba tegevusloa taotlemise käigus Finantsinspektsioonile esitatud. Avalduv 1.2 Mõju Mõju majandusele Kuna praegu ei ole teada, mitu makse- ja e- mõju raha asutust eelnimetatud 15 subjektist valdkond I 24 Ettepanek ei mõjuta ka ELi eelarvet. 17  ebaoluline kokku soovib vastavas arveldussüsteemis osaleda ning milline on nende turuosa, on kõnealust mõju keeruline hinnata. Krediidiasutustega võrreldes on makseasutuste turuosa suhteliselt väike nii mahu kui ka tehingute arvult, mistõttu mõju majandusele ei ole suur. Olulisus Ulatus keskmine Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike Sihtrühm nr 2: Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioonis töötas 2023. aasta lõpu seisuga 134 inimest (sealhulgas 11 peatatud töölepingut). 2.1 Mõju Ilmselt võib kaasneda Finantsinspektsioonile teatud töökoormuse tõus, kuid see tervikuna ei tohiks olla ülemäära suur, kuna järelevalvesubjektide arv eelnõus ette nähtud muudatuste tõttu ei suurene. ebaoluline Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb subjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja järelevalvetasudest. Ehk isegi mõningase kulu kasv Finantsinspektsiooni jaoks ei too kaasa kulutusi riigieelarvest. 2.2 Mõju Mõju riigiasutuste Avalduv Finantsinspektsioonil puudub vajadus võtta korraldusele mõju tööle uusi töötajaid vastava valdkond ebaoluline kontrollkohustuse täitmiseks. Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus väike Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike omavalitsuste tegevusega. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamisega ei kaasne vajadust muuta määrusi, kehtestada uusi ega tunnistada kehtetuks olemasolevaid. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. aasta 9. aprillil vastavalt direktiivi ülevõtmise tähtajale. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine 18 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Välisministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole ja turuosalistele. Algatab Vabariigi Valitsus ... 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 19 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 07.01.2025 15:28 Adressaat: Eesti Pank <[email protected]>; Eesti Pangaliit MTÜ <[email protected]>; RAB rahapesu <[email protected]>; Finantsinspektsioon <[email protected]>; Adson AS <[email protected]>; Crowdestate AS <[email protected]>; Maaelu Edendamise Hoiu- laenuühistu <[email protected]>; Maksekeskus AS <[email protected]>; Meieni OÜ <[email protected]>; Modena Payments OÜ <[email protected]>; Paywerk AS <[email protected]>; TavexWise AS <[email protected]>; Ühisarveldused AS <[email protected]>; Wallester AS <[email protected]>; AS CREDITINFO EESTI <[email protected]>; Kambja Hoiu-Laenuühistu <[email protected]>; OÜ Krediidiregister <[email protected]>; OÜ MyFinancier <[email protected]>; Unifiedpost Payments Eesti filiaal <[email protected]>; Nets Denmark A/S Eesti filiaal <[email protected]>; AS Inbank <[email protected]>; AS LHV Pank <[email protected]>; AS SEB Pank <[email protected]>; AS TBB pank <[email protected]>; Bigbank AS <[email protected]>; Coop Pank AS <[email protected]>; Holm Bank AS <[email protected]>; Luminor Bank AS <[email protected]>; Swedbank AS <[email protected]>; AS Citadele banka Eesti filiaal <[email protected]>; Finora Bank UAB Eesti filiaal <[email protected]>; Nordea Bank Abp Eesti filiaal <[email protected]>; OP Corporate Bank plc Eesti filiaal <[email protected]>; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal <[email protected]>; inHouse Pay AS <[email protected]>; IPF Digital AS <[email protected]>; Monemon AS <[email protected]> Teema: Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (Välkmaksed) Manused: 1.1-10.164-1 07.01.2025 Õigusakti eelnõu.asice  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.