Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 27.09.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23267050098 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema: - alates 2021 septembrist kuni eeluurimisega täpselt tuvastamata ajani, kuid mitte hiljemalt kui 06.04.2023, Pärnu linnas, erinevates XXX ja XXX elukohtades, oli korduvalt, st vähemalt igakuiselt enda 14-aastase poja XXX suhtes füüsiliselt vägivaldne - lõi täpselt tuvastamata arv kordi rusikaga poega erinevatesse täpselt tuvastamata kehapiirkondadesse ja vähemalt ühel korral haaras käega XXX kaelast ning pigistas kaela, tekitades enda tegevustega XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi - hematoome; - ajavahemikul 06.04.2023 kell 23.00 kuni 07.04.2023 kell 00.00, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal, Pärnu linnas Haapsalu mnt XXa - XXX, XXX ja XXX ühises elukohas, lõi eelnevalt tekkinud verbaalse tüli käigus ühel korral rusikaga enda poega XXX vastu vasaku reie piirkonda ning ühe korra käega vastu XXX pead, tekitades enda tegevustega XXX füüsilist valu. Seejärel lahkus XXX poja toast ning tuppa tuli XXX abikaasa XXX, kes küünistas mõlema käe küüntega XXX mõlema jala põlvi ja sääri, tekitades enda tegevusega XXX füüsilist valu ja tervisekahjustused—marrastused mõlema jala põlve ning sääre piirkonda. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine või sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealise poja suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXX süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi. XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, nähtub antud kriminaalasjas kogutud tõenditest, et alaealine kannatanu ei ela enam kahtlustatavaga ühises elukohas, vaid on tagasi pöördunud elama Moldovasse oma teiste sugulaste juurde, mistõttu ei ole ka tõenäoline, et kahtlustatav võiks tulevikus uuesti asuda kannatanut kehaliselt väärkohtlema. XXX on oma alaealise poja distsiplineerimisel korduvalt valinud valed kasvatusmeetodid ning vaieldamatult on mistahes eesmärgil lapse suhtes füüsilise vägivalla kasutamine äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav tegevus, kuid prokurör on seisukohal, et XXX käitumine ei peaks käesoleval juhul päädima tingimata kriminaalkorras karistamisega. Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine vägivallast loobumise nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist. Samuti tuleb XXX tasuda kriminaalmenetluse kulud ning maksta kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050098 menetlus. 2. Kohustada XXX (XXX):  • tasuma kriminaalmenetluse kulud – kahtlustatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud kogusummas 750,72 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.01.2024. • läbima vägivallast loobumise teemaline nõustamine. XXX kohustub võtma ühendust Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talituse koordinaatori XXX e-posti aadressil [email protected] kriminaalmenetluse lõpetamisest viie tööpäeva jooksul, andes teada enda nõustamisele suunamisest ning leppides nõustajaga kokku nõustamise tegevuskava. Nõustaja võib suunata nõustatava edasi individuaalsele nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja või individuaalse nõustaja või sotsiaalprogrammi läbiviija kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 27.02.2024; • maksma kindel summa sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides – MTÜ Pärnumaa Lasterikkad arveldusarvele EE282200001120144243 500 (viissada) eurot selgitusega „Sihtotstarbeline makse“. Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-posti teel [email protected]. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.01.2024. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu ja kulud kohustub tasuma XXX. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanu riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Kaire Hänilene, Sotsiaalkindlustusametile, Tervisekassale, anda kahtlustatavale XXX ja kaitsjale vandeadvokaat Urmas Simon. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ___________________ Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ______________________ XXX Toimingus osaleb tõlk XXX, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. ________________________ XXX