Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 18.09.2023, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Liisi Kisler Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23267050374 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 4231 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis selles, et tema isikuna, kes on varasemalt, s.o 11.11.2022 ja 22.01.2023, juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 14.07.2023 kella 08.29 ajal mootorsõidukit Nissan Pathfinder registreerimismärgiga XXX Pärnu linnas, Riia mnt 21 juures Pikalt tänavalt suunaga Kalamehe tänava poole. Seega pani XXX toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt ning rikkus sellega liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid - mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Samas paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 4231 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni üheaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav ei ole oma süülise tegevusega tekitanud kahju ega muid raskeid tagajärgi. Kahtlustatav on nõus tema suhtes esitatud kahtlustusega, tunnistab oma süüd ning kahetseb oma tegu. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes XXX käitumises puuduvad. Eeltoodut arvesse võttes leiab prokurör, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodi puhul suur. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202-2031 alusel ning prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel käimas ka ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustataval on kehtivad väärteokaristused liiklusalaste väärtegude eest ja nimetatud karistustest ei ole käesoleva kuriteo sündmuse ajaks möödunud üle ühe aasta. 07.12.2022 väärteo eest LS § 201 lg 1, § 227 lg 2 järgi karistati rahatrahviga 600 eurot (süüteo toimepanemise kuupäev oli 11.11.2022) ning 20.02.2023 väärteo eest LS § 201 lg 2 järgi karistati rahatrahviga 1200 eurot (süüteo toimepanemise kuupäev oli 22.01.2023). Nimetatud väärteod on olnud aluseks süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise nentimiseks. Nende väärtegude eest mõistetud karistused on XXX ära kandnud. Pärast kriminaalasjas menetletava kuriteo toimepanemist ei ole XXX toime pannud uusi süütegusid. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX on algusest peale tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. XXX saab aru, et ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtida ei tohi. Seega on isik saanud aru oma teo keelatusest ning avaldanud kahetsust. Seda kinnitab ka asjaolu, et kahtlustatav on avaldanud, et soovib minna uuesti autokooli (varasemalt on autokooli läbinud, kuid juhtimisõiguse omandamine jäi pooleli elukoha muutuse tõttu) ja omandada juhtimisõigus. Kriminaalkaristus võtaks temalt selle võimaluse pikaks ajaks ära, kuna esmast juhiluba ei väljastata isikule, kellel on kehtiv karistus karistusseadustiku 23. peatükis sätestatud liiklussüüteo eest. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Samas ei tähenda see seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt ning kriminaalmenetluse lõpetamist ja eeltoodud põhjendusi ei saa käsitleda kui avalikkusele signaali saatmist, et juhtimisõiguseta on lubatud mootorsõidukit juhtida. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud kohustused. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning XXX on nõus kuriteo heastamiseks maksma riigituludesse kindla summa, siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Vastavalt KrMS § 202 lg-tele 6 ja 7 võib prokuratuur kriminaalmenetluse uuendada kui isik ei täida talle pandud kohustusi. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050374 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel on XXX kohustatud maksma riigi tuludesse 1300 eurot. 2.2. Mitte juhtida ilma vastava kategooria juhtumisõiguseta mootorsõidukit, trammi või maastikusõidukit. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 18.03.2024 (k.a). 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris, andmekogus ABIS ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kahtlustatavale. Liisi Kisler Olen kohustustega nõus ja määruse koopia kätte saanud. Saan aru, et määruses nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse. XXX ___________________ (allkiri, kuupäev)