Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 21.08.2023, Kuressaare
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23274000022
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi: XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 16.07.2022
Lääne prefektuuris on 25.01.2023 alustatud kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 23274000022, mis
seisneb selles, et XXX juhtis 16.07.2022 kella 17.00 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas
Kuressaare linnas J. Smuuli ja Rehe tänava reguleerimata ristmikul mootorsõidukit Kia Sorento
registreerimismärgiga XXX, kuid Rehe tänavalt J. Smuuli tänavale pöörates ei täitnud liiklusseaduse
§ 33 lg 2 p 8 nõudeid, kui ei olnud enne manöövri sooritamist piisavalt hoolikas ega ettevaatlik,
mistõttu sõitis otsa vasakult poolt mööda eesõigusega teed ehk J. Smuuli tänavat pidi liikunud
jalgratturile XXX (ik XXX), põhjustades talle vasaku põlvekedra killunenud murru, mille tõttu Eesti
Töötukassa määras kannatanule ajavahemikuks 17.12.2022 – 16.06.2023 osalise töövõime, mis
karistusseadustik (edaspidi KarS) § 118 lg 1 p 2 järgi on raske tervisekahjustuse tunnuseks.
Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 2 p 8 järgi peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri
või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid
ning teel töötajaid.
Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendite alusel on tuvastatud, et juhtimisõigust omav ja kaine
XXX juhtis 16.07.2022 kella 17.00 ajal mootorsõidukit Kia Sorento registreerimismärgiga XXX,
millega liikus Saare maakonnas Saaremaa vallas Kuressaare linnas mööda Rehe tänavat so
kõrvalteed J. Smuuli tänava poole. Rehe tänava ja J. Smuuli tänava ristmikul asub liiklusmärk „anna
teed“, mis kohustas XXX andma teed kõigile J. Smuuli tänaval sõiduteel liikuvatele liiklejatele.
XXX pidi olema ristmikul hoolikas ja ettevaatlik ning vältima ohtu ja kahju tekitamist, ta pidi sõitma
sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk peatada ja anda teed eesõigust omavale
liiklejale, ta pidi kinni pidama „anna teed“ nõuetest st andma teed eesõigusega teel liikuvatele
liiklejatele. XXX jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused ettevaatamatusest täitmata, kuna
alustades kõrvalteelt pööret so manöövrit eesõigusega teele, ei pannud ta tähele eesõigusega teel
liiklevat jalgratturit XXX, mistõttu sõitis jalgratturile otsa, kes saadud löögist kukkus asfaldile ning
sai tervisekahjustused: nahamarrastuse paremale ülajäsemele, põrutushaava paremale säärele ja
vasaku põlvekedra killunenud murru, mille tõttu Eesti Töötukassa määras kannatanule
ajavahemikuks 17.12.2022 – 16.06.2023 osalise töövõime, mis KarS § 118 lg 1 p 2 järgi on raske
tervisekahjustuse tunnuseks.
Antud kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatava süü ei ole suur
järgmistel asjaoludel:
Kriminaalmenetluse seadustikus (edaspidi KrMS) §-s 202 sätestatu kohaselt saab
kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on kahju
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või on
võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
KrMS § 207 lg 7 järgi võib prokuratuur nimetatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata
kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava kuriteo näol on tegemist teise
astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena
rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse (KarS § 423 lg 1).
Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXX on küll
liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kuid antud süü selle teo puhul ei ole niivõrd suur, et asja peaks
saatma kohtumenetlusse. XXX oli kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust,
ei ületanud kiirust, õnnetuse tekkemehhanism oli kerge. Kannatanu tervisekahjustused olid rasked
seoses töövõime osalise kaotamisega. Kannatanu elu ohus kordagi ei olnud. XXX näol on tegemist
meesterahvaga, keda on võimalik mõjutada hoolikamalt liikluses käituma ilma kohtuliku
karistuseta. Antud juhul on tegemist liiklusõnnetusega, mis päädis tahtmatult kannatanule raske
kehavigastuse tekitamisega, kus on palju kergendavaid asjaolusid ja puuduvad raskendavad
asjaolud. Liiklus on küll elusfäär, mille vastu avalikkusel peab olema eriline usaldus, kuid igasse
toimunud liiklusõnnetusse ei saa suhtuda ühtse kaaluga, vaid hinnata tuleb konkreetse
liiklusõnnetuse asjaolusid, isikute käitumist ja isikuandmeid, mis käesoleva liiklusõnnetuse puhul
on vaadeldavad kergendavate asjaolude foonilt.
XXX ja kannatanu XXX on sõlminud kompromisslepingu, mille kohaselt kannatanu loobub
tsiviilhagi läbivaatamisest kriminaalasja raames ning XXX tunnistab XXX tsiviilhagi ja
menetluskulude hüvitamise nõuet kogusummas 2600 eurot ja kohustub tasuma võlgnevuse kahes
osas so 600 eurot hiljemalt 14.08.2023 ja 2000 eurot hiljemalt 31.12.2023. Prokuratuurile edastatud
maksekorraldusest nähtuvalt on XXX 600 eurot kannatanule XXX tasunud 14.08.2023.
Kompromisslepingust nähtub, et XXX kindlustusandja on hüvitanud kannatanule 09.08.2023
seisuga mittevaralise kahju summas 5000 eurot. Seega on kannatanule kokku käesolevaks hetkeks
hüvitatud 5600 eurot mittevaralise kahjuna ehk kannatanu õigused kriminaalmenetluses on olnud
piisavalt tagatud.
Avalik menetlushuvi on olemas, kui isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta
jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue
kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või kuritegu on toime pandud isiku poolt,
kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
XXX kriminaalasjas prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi puudub. XXX oli kuriteo
toimepanemise ajal kaine ning omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust st raskeid
liiklusrikkumisi XXX toime ei pannud. XXX ei ole kehtivad kriminaalkaristusi ja teda ei ole
eelnevalt väärteokorras karistatud. Karistusregistri andmetel ei ole XXX peale juhtunut pannud
toime ühtegi väärteo- ega kuriteorikkumist. Samuti ei ole tema suhtes varem otstarbekuse kaalutlusel
kriminaalmenetlust lõpetatud. XXXei ole avaliku elu tegelane, liiklusõnnetus ei juhtunud
ühistranspordiga seotult, vaid eraisikute vahel sõiduteel ning ta ei ole ka ametilt erilist
usaldusväärsust eeldav isik. Seega ei ole XXX varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga ning
puudub põhjendatud alus arvata, et taoline käitumisviis võiks tal tekkida tulevikus. Prokuratuuri
hinnangul saab asuda seisukohale, et tegemist oli ühekordse kuriteotunnustega teo toimepanemisega
ja ka üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik. Kuritegude
toimepanemine ei ole kujunenud XXX elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et XXX süü ei olnud suur, ta on asunud heastama kuriteoga tekitatud
kahju ja võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud, on oma teoebaõigust mõistnud
ning kahetseb toimepandut, puudub käesoleval juhul vajadus isiku kriminaalkorras karistamiseks.
Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23274000022 menetlus.
2
2. Kohustada XXX (ik XXX):
2.1 Teha 100 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemiseks võetakse ühendust
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnast. Kohustuse täitmise tähtajaks
määrata 21.02.2024.
2.2 Tasuma kriminaalmenetluse kulud:
• isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus summas 84 eurot. Tähtajaks määrata
21.02.2024.
• määratud kaitsja Kersti Põld kaitsjatasu summas 519,60 eurot. Tähtajaks määrata
21.02.2024.
• kannatanu poolt kantud õigusabikulud summas 2000 eurot, mis tuleb kanda
Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele nr EE582200221010506726.
Tähtajaks määrata 31.12.2023. Kohustuse täitmisel palun edastada
maksekorralduse väljatrükk ka prokuratuuri e-posti aadressile
[email protected]
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
ei ole.
6. Kriminaalmenetluse kulud: (vt punkt 2.2).
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale ja tema kaitsjale, kannatanule ja tema esindajale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei
valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
10. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks ÜKT kohustuse täitmise korraldamiseks
Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonda e-posti aadressil:
[email protected]
ja Tervisekassale e-posti aadressil:
[email protected].
Rainer Amur
Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: _______________________________________
(nimi ja allkiri)
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ___________________________
(kuupäev ja allkiri)
NB! Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle
pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.
Käesoleva kohustuse täitmine ei välista teo tagajärjel kaudselt kahju saanud isikute poolt
varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu, mh on Tervisekassal õigus välja nõuda
haigekassa poolt hüvitatud kannatanute ravikindlustushüvitised.
3