Enn Kulp Teie 27.06.2017 nr
Piiber Projekt OÜ
[email protected] Meie 07.07.2017 nr 6-1/170880/1702981
Maaomaniku nõusolek seoses paisutamisega
Austatud härra Kulp
Soovite õiguskantsleri seisukohta veeseaduse (VeeS) § 17 lg 1 põhiseaduspärasuse kohta seoses
Roiu paisjärve ajaloolisele paisule vee-erikasutusloa taotlemisega. Vaidlustatud normi järgi peab
paisutamise kavandaja saama selleks kirjaliku nõusoleku maaomanikult, kelle maa
niiskusrežiimi paisutamine mõjutaks. Leiate, et kohustus küsida kõikidelt mõjutatud
maaomanikelt nõusolek ka ajaloolise paisutuse jätkamiseks on ebaproportsionaalne.
Teie küsimus on asjakohane ja aktuaalne. Üksnes VeeS § 17 lg 1 lugedes võib tõepoolest jääda
mulje, et vee-erikasutusloa ja selleks vajalikud naabrite nõusolekud peab taotlema uue
paisutamise kavandaja, olemasoleva paisutuse valdaja aga mitte. VeeS § 401 lg 10 kohaselt tuleb
alates 2009. aastast vee-erikasutusluba siiski taotleda ka ajaloolisele paisutusele. Olukorda
lihtsustab see, et alates 2014. aastast saab vee-erikasutusluba taotleda tähtajatult (varem kehtis
vee-erikasutusluba kuni 5 aastat ja seega tuli ka maaomanike nõusolekut uuendada iga 5 aasta
järel).
Ajaloolise paisutuse valdaja kohustus taotleda vee-erikasutusluba on kahtlemata koormav. Siiski
ei saa sellist kohustust pidada põhiseadusvastaseks. Teil on õigus, et ajalooline pais on
ümbruskonda juba pikki aastaid mõjutanud ning selle olemasolu on seni peetud ehk
paratamatukski. Teisalt, kui keskkonda ja maaomanikke mõjutab mingi tehisobjekt või rajatis,
siis ei saa pidada ilmselgelt ülemääraseks sellele vee-erikasutusloa menetluses (ühekordse)
hinnangu andmist ja otsustamist, kas ning millisel kujul seda rajatist edaspidi saab või peab
taluma.
Riigikogu leidis, et ka olemasolevate paisutuste puhul tuleb vastandlikke huve kaaluda ja sellest
lähtudes teha otsus. Seadusandja taoline valik jääb põhiseaduse raamesse. Loomulikult tuleb
nõusolekut küsida vaid neilt maaomanikelt, kelle kinnistut paisutamine tõepoolest mõjutab. Kui
leiate, et Keskkonnaamet on mõjutatud isikute ringi määratlenud valesti, on Teil võimalik
taotleda asjakohaseid muudatusi.
Paisutamise ja selleks maaomanikelt nõusoleku saamisega seotud probleeme on käsitletud
Riigikohtu 19.04.2011 otsuses nr 3-2-1-12-11. Kohus leidis, et teatud juhtudel tuleb
maaomanikul paisutust taluda ning kohtu kaudu saab paisutaja maaomaniku puuduva nõusoleku
2
hankida. Seega on mõne üksiku maaomaniku võimalik vastuseis paisutusele põhimõtteliselt
ületatav, kui paisutamise jätkamine on teiste maaomanike ja/või avalikes huvides.
Riigikohus selgitas hiljuti täiendavalt, et VeeS § 17 lg 1 järgi peab nõusolek olema nendelt
maaomanikelt, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab (vt RKHK 24.05.2017 otsus nr 3-
3-1-74-16). Ehk siis Keskkonnaamet peab vee-erikasutusloa menetluses määrama paisutuse
mõjupiirkonna ja põhjendama, miks peab üht või teist kinnistut paisutuse mõjupiirkonnaga
hõlmatuks.
Loodan, et antud selgitustest oli Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]