Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 15.03.2024, Võru Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Ametiasutuse nimi: MARP I osakond Kriminaalasja number: 23261050279 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi: XXXXXXXXXX XXXX Kriminaalasjas nr 23261050279 alustati Võru Linnavalitsuse kuriteoteate alusel menetlust 24.05.2023 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et XXXXXXXXXX XXXX on kehaliselt väärkohelnud enda alaealist kasulast XXXXXX XXXX-i. Kohtueelse menetluse käigus on tõendamist leidnud, et 2023. a jaanuaris õhtusel ajal lõi XXXXXXXXXX XXXX oma elukohas Võru linnas asuvas korteris 5-aastast poega XXXXXX XXXX-i ühe korra käega vastu nägu, millega põhjustas XXXXXX XXXXX-le valu ja XXXXXX XXXX hakkas nutma. Löömist nägi pealt XXXXXXXXXX XXXX-i elukaaslane ja XXXXXX XXXX-i ema XXXX XXXX. Lisaks lõi XXXXXXXXXX XXXX 2023. a aprillikuus maja hoovis oma poega XXXXXX XXXX-i ühe korra käega kehasse, millega põhjustas XXXXXX XXXX-le valu ja XXXXXX XXXX hakkas nutma. Löömist nägi pealt naaber XXXX XXXX, kelle sõnul ärritus XXXXXXXXXX XXXX auto juures askeldanud XXXXXXX peale ja lõi teda käega kehasse, misjärel jooksis XXXXXX XXXX nuttes tuppa ning XXXX XXXX tegi XXXXXXXXXX XXXX-le märkuse, et nii ei tehta. XXXXXXXXXX XXXXX selle peale XXXX XXXX-le midagi ei vastanud. Samuti on tõendamist leidnud, et 2023. a maikuu keskpaigas lõi XXXXXXXXXX XXXX oma elukohas Võru linnas asuvas korteris ühe korra käega näkku 14-aastast kasutütart XXXXXX XXXX-i, kuna teda ärritas, et XXXXXX XXXX kuulas liiga valjult muusikat. 17.05.2023 pöördus XXXX XXXX abi saamiseks Võru Linnavalitsuse lastekaitseametniku poole ja palus XXXXXXXXXX XXXX-il korterist lahkuda. XXXX XXXX ja XXXXXXXXXX XXXX olid selleks ajaks koos elanud kaheksa aastat ning perekonda kuulusid nende ühine poeg XXXXXX XXXX ja XXXX XXXX-i tütar XXXXXX XXXX. Käesolevaks ajaks on perre sündinud ka poeg XXXX XXXX. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kannatanud erivajadusega ning kahtlustatav XXXXXXXXXX XXXXX-l on diagnoositud vaimupuue. Lastekaitseametniku ütlustest nähtuvalt tuli 17.05.2023 XXXX XXXX etteteatamata koos naabrinaisega tema juurde ja rääkis, et XXXXXXXXXX XXXX lööb lapsi ja ta soovib mehest lahku minna. XXXX XXXX nuttis väga palju ja ütles, et olukord ei saa niimoodi jätkuda. XXXX XXXX rääkis, et XXXXXXXXXX oli last XXXXXX-i vastu nägu löönud ja tüdrukul oli huul natukene katki ning verine olnud. Lisaks tuli XXXX XXXX-i jutust välja, et XXXXXXXXXX on ka varasemalt lapsi löönud. Kui XXXX XXXX enda mure ära rääkis, siis lepiti kokku, et XXXX paneb XXXXXXXXXX asjad kokku ja palub tal lahkuda, kuna XXXXXXXXXX-l on ka teine elamiskoht. K.Tähevälja ütlustest nähtuvalt on XXXX XXXX inimene, keda peab peaaegu kõiges juhendama, kuid samas on ta koostööaldis ja otsekohene. Samal päeval kutsus K.Täheväli XXXXXXXXXX XXXX-i vestlusele. XXXXXXXXXX tuli kohale ning kui talle räägiti toimunust, siis oli see tema jaoks üllatus, sest ta ei teadnud, et XXXX tahab lahku minna, pealegi oli neil kolmas laps sündimas. Laste suhtes vägivalla kasutamist XXXXXXXXXX XXXX eitas, tunnistades ühel korral kogemata XXXXXX-le küünarnukiga vastu lõuga minemist. Eeltoodu nähtub ka STAR väljavõttest. Kriminaalmenetluse käigus on XXXXXXXXXX XXXX kuulatud kahtlustatavana üle KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kriminaalasja materjalid on saabunud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud alustel ja korras. Alaealiste kannatanute XXXXXXX XXXX-i ja XXXXXX XXXX-i seaduslik esindaja XXXX XXXX avaldas 08.03.2024 prokurörile, et ei soovi XXXXXXXXXX XXXX-i kriminaalkorras karistamist, vaid soovib kriminaalasja kohtuvälist lahendamist ja XXXXXXXXXX XXXX-le kohustuste määramist prokuratuuri poolt, et XXXXXXXXXX XXXX mõistaks, et on valesti käitunud ja saaks abi. XXXX XXXX-i arvates võiks XXXXXXXXXX XXXX suunata mingisse programmi, mis aitaks teda seoses viha juhtimisega, et ta ärritumisel ei käituks vägivaldselt. XXXX XXXX-i sõnul elab XXXXXXXXXX XXXX käesoleval ajal tema ja lastega samas korteris ning XXXXXXXXXX XXXX-i käitumine on muutunud pärast seda, kui talle määrati uus ravim ning ta pole enam vägivaldselt käitunud. XXXXXXXXXX XXXX käib tööpäeviti tööl kella kaheksast viieni. Alkoholi tarvitamisega XXXX XXXX-i sõnul XXXXXXXXXX XXXX-l probleeme pole. XXXX XXXX-i sõnul saab ta vajadusel pöörduda lastekaitsetöötaja poole ning toeks on ka XXXXXXXXXX XXXX-i isa. XXXXXXXXXX XXXX-i isa XXXXX XXXX avaldas 13.03.2024 prokurörile, et eelmisel aastal ärritus XXXXXXXXXX XXXX väga kergesti ja kui ta kuulis XXXX XXXX-lt, et XXXXXXXXXX on laste suhtes vägivaldne olnud, siis rääkis ta sellest XXXXXXXXXX-ga ja lisaks pöördus ta XXXXXXXXX-ga abi saamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Pärast ravi alustamist on XXXXXXXXXX XXXX-i käitumine muutunud ja ta on palju rahulikum. Samuti on XXXXXXXXXX suhted lastega lähedased ja XXXXXX isegi helistab XXXXXXXXXX- le tööle, et temaga rääkida. Võru Linnavalitsuse vastustest nähtuvalt on Võru Linnavalitsusel kokkupuude perekonnaga alates 2017. aastast. Perekond elab kolmetoalises korteris ja tuleb majanduslikult toime. Suhted pereliikmete sõnul on olnud keerulised ning on olnud olukordi, kus XXXXXXXXXX XXXX ei ela kodus. Perega on käesoleval ajal mitu korda nädalas kontaktis laste heaolu spetsialist, kes hoiab olukorral silma peal. XXXXXXXXXX XXXX on avaldanud laste heaolu spetsialistile, et sai ravimit ja tunneb ennast paremini. Etteteatamata koduvisiitide ajal on XXXXXXXXXX XXXX olnud rahulik ja tegelenud lastega. XXXX XXXX on avaldanud laste heaolu spetsialistile, et XXXXXXXXXX XXXX on olnud rahulikum ja ei karju enam kodus ning tegeleb lastega (eriti palju XXXXXX-ga, keda võtab igale poole kaasa). Samuti on lapsed avaldanud vestluse käigus laste heaolu spetsialistile, et isa enam ei karju ning pole füüsilist vägivalda kasutanud. Kahtlustatav XXXXXXXXXX XXXX avaldas 13.03.2024 prokurörile, et kahetseb toimepandut ja tunnistas, et ärritus liiga kergelt. XXXXXXXXXX XXXX-i sõnul rohkem midagi sellist ei kordu, kuna ta käib nüüd regulaarselt Jaansoni Psühhiaatriakeskuses vaimse tervise õe juures ja tarvitab ravimeid ning seetõttu ei ärritu enam nii kergelt. XXXXXXXXXX XXXXi sõnul on suhted pereliikmetega head ja tülisid pole rohkem olnud. Alates jaanuarist 2 elab ta taas XXXX ja laste juures. XXXXXXXXXX XXXX avaldas, et lapsed on tema jaoks väga olulised ja ta tahab nendega koos olla. 5. oktoobril 2023 sündis neil XXXX-ga ka poeg XXXX. XXXXXXXXXX XXXX-i sõnul saab ta aru, et tekkinud olukordi oleks saanud teisiti lahendada. Kahtlustatav XXXXXXXXXX XXXX andis 13.03.2024 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja nõustus osalema vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel ning tasuma kriminaalmenetluse kulud 43.20 eurot. XXXXXXXXXX XXXX on teadlik tagajärgedest, mis saab siis, kui ta jätab talle määratud kohustused tähtaegselt täitmata. KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Kriminaalasjas kahtlustatakse XXXXXXXXXX XXXX-i KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse XXXXXXXXXX XXXX-i isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub käesoleval ajal kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. XXXXXXXXXX XXXX tunnistab oma süüd kuritegude toimepanemises, kahetsedes tehtut. Tegemist polnud ettekavatsetud kuritegudega, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine ja XXXXXXXXXX XXXX-i emotsionaalne seisund kuriteo toimepanemise ajal. Kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Lisaks mõistab XXXXXXXXXX XXXX, et ta käitus valesti ning on abi otsinud. Karistusregistri andmetel pole XXXXXXXXXX XXXX-i kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et XXXXXXXXXX XXXX on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma XXXXXXXXXX XXXX-i kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest. Käesoleval juhul on karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada XXXXXXXXXX XXXX-le kohustuste määramisega. Kahtlustatav XXXXXXXXXX XXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel 3 võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse osaleda vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel, milleks tuleb tal Signe Uustaliga ühendust võtta hiljemalt kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest. Samuti on XXXXXXXXXX XXXX nõustunud tasuma kriminaalmenetluse kulud 43.20 eurot. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23261050279 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXXXXXXXXX XXXX on kohustatud ● osalema vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel nõustaja poolt vajalikuks peetavas ulatuses, milleks tuleb tal Signe Uustaliga ühendust võtta hiljemalt kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest, et kokku leppida esmase kohtumise aeg. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 15.03.2025. ● tasuma kriminaalmenetluse kulud summas 43.20 eurot. Tähtajaks määrata: 15.06.2024. 3. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat, millel kannatanute XXXXXX XXXX-i ja XXXXXX XXXX-i ülekuulamise videosalvestised, jätta kriminaaltoimiku juurde. 4. Riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud XXXXXXXXXX XXXX-i andmeid ei kustutata. 5. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras määratud kaitsja Otto Preemi tasu osutatud õigusabi eest summas 43.20 eurot tasuda XXXXXXXXXX XXXX-il. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata edastada kuriteoteate esitanud isikule; kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale; kannatanule või tema esindajale; tsiviilkostjale või tema esindajale. Koopia edastada kuriteoteate esitanud Võru Linnavalitsusele, alaealiste kannatanute seaduslikule esindajale XXXX XXXX-le, XXXXXXXXXX XXXX-le ja tema kaitsja Otto Preemile. 7. Määrus edastada teadmiseks Sotsiaalkindlustusametisse vägivallast loobumise toetamise nõustajale Signe Uustalile, kes teavitab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, kui XXXXXXXXXX XXXX temale määratud kohustuse täitmisest hoidub või kui määratud kohustus on täidetud. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Vabaduse 13, Võru linn. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Merilaine ringkonnaprokurör 4