Teabenõue sissetulevAvalik
Teabenõue (ERR)
Lennuamet · 14. märts 2016
- Viit
- 1.14-4/16/24-1
- Registreeritud
- 14. märts 2016
- Dokumendi liik
- Teabenõue sissetulev
- Funktsioon
- 1.14 Avalikkussuhete korraldamine (2007-2016)
- Sari
- 1.14-4 Teabenõuded ja nende vastused
- Toimik
- 1.14-4/2016
- Vastutaja
- Marelle Pihlak (Lennuamet, Juhtkond, Juhtkond)
Failid
Sisu (failidest)
Tere päevast,
Kirjutan Teile seoses eile (13.03) Prantsuse BEA juurdlusagentuuri poolt avaldatud
GermanWingsi juhtumi lõpparuandega
(https://www.bea.aero/uploads/tx_elydbrapports/BEA2015-0125.en-LR.pdf) ja sooviksin laias
laastus mõne lennuameti spetsialisti käest teada saada, milliseid järeldusi on Eesti
Lennuamet GermanWingsi juhtumi valguses teinud?
Germanwingsi juhtumi eelraportis, mis avaldati juba eelmise aasta 24. märtsil, jäi mulle silma
kolm aspekti, millest kaks on tehnilised ja üks pilootide tervisliku järelevalve
alane. Küsimuste osas alustan viimasest.
Nimelt tuleb lõppraportist välja, et õnnetuse põhjustanud kaaspiloot, ei teavitanud tööandjat
oma haigusest, kuigi tal lasub n-ö "self-declare" kohustus.
1) Milliseid tervislikke järelevalvemeetmeid Eesti Lennuamet kohaldab siin
registreeritud pilootide puhul? Kuidas on GermanWingsi juhtum nende meetmete
rakendamist mõjutanud ehk kas lennuametil on plaanis rakendada uusi ja ehk
karmimaid järelevalvemeetmeid?
2) Lõppraportist selgub ka, et nii füüsilist kui ka psühholoogilist järelevalvet peavad EL-is
teostama meditsiiniasutused, kellel on selleks vastav aero-meditsiiniasutuse sertifikaat.
Millisel Eesti tervishoiuasutusel on vastav sertifikaat olemas või peavad Eesti piloodid
käima kontrollis kuskil välisriigis?
3) Tehnilistest aspektidest jäi mulle silma, et kaaspiloot ei juhtinud lennukit käsitsi vaid
muutis lennuki kurssi automaatpiloodi abil. Kas Germanwingsi juhtum võib muuta
automaatpiloodile kehtestatud turvastandardeid ja millised need muudatused võiksid
olla? Kas näiteks tulevikus peaksid mõlemad juhid kinnitama automaatpiloodile
tehtavad muudatused?
4) Germanwingsi juhtumi puhul tõusis taas esile ka lennukikokpiti turvauksega seotud
temaatika. Nimelt lukustas õnnetuse põhjustanud kaaspiloot end kokpitti, mistõttu ei saanud
lennukapten enam kokpitti. Kuidas mõjutab antud juhtum lennuki kokpitile
ligipääsetavust? Kas ligipääs kokpitti tehakse tulevikus lihtsamaks või jäävad kehtima
need reeglid, mis kehtestati pärast 2001. aastal USA-s aset leidnud 9/11
lennuskatastroofi?
5) Soovi korral võite lisada endapoolse pikema kommentaari antud teemal! Seda eriti
juhul, kui minu poolt esitatud küsimused ei kata olulisi aspekte, mis Prantsusmaa
juurdlusbüroo lõppraportist välja tulid ning Eesti ja EL-i lennuohtusstandardeid
oluliselt mõjutada võivad.
kõike head soovides,
Allan Rajavee
ERR-i uudisteportaali toimetaja
556 43 657