dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Teabenõue väljaminevAvalik

Vastus teabepäringule nr 1.14-4/16/24

Lennuamet · 18. märts 2016
Viit
1.14-4/16/24-2
Registreeritud
18. märts 2016
Dokumendi liik
Teabenõue väljaminev
Funktsioon
1.14 Avalikkussuhete korraldamine (2007-2016)
Sari
1.14-4 Teabenõuded ja nende vastused
Toimik
1.14-4/2016
Vastutaja
Marelle Pihlak (Lennuamet, Juhtkond, Juhtkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf427 KB

Sisu (failidest)

Lugupeetud Allan Rajavee, Vastused Teie küsimustele koostasid lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu ja lennundusmeditsiini vaneminspektor Kersti Lea. 1) Milliseid tervislikke järelevalvemeetmeid Eesti Lennuamet kohaldab siin registreeritud pilootide puhul? Kuidas on GermanWingsi juhtum nende meetmete rakendamist mõjutanud ehk kas lennuametil on plaanis rakendada uusi ja ehk karmimaid järelevalvemeetmeid? Lennundusarstid ja lennundusmeditsiinikeskused peavad Lennuametile edastama pilootidele väljastatud tervisetõendi koopia ja lennundusmeditsiinilise dokumentatsiooni, mille üle teostatakse pidevat järelevalvet. Pilootide lennundusmeditsiinialane dokumentatsiooni kogumise ja säilitamise kohustus on riikide lennuametitel, kust vajadusel saavad täiendavaid terviseandmeid pilootide tervisekontrolli läbiviimiseks taotleda nii lennundusarstid kui lennundusmeditsiinikeskused. Pilootide tervisekontrollide läbiviimise ajal saavad lennundusarstid vajadusel piloodi suunata täiendavatele uuringutele või konsultatsioonidele, sest taotleja poolt esitatud tervisedeklaratsiooni andmed või meditsiinilise läbivaatuse käigus selguvad asjaolud võivad vajada edasist täpsustamist. Usaldus piloodi ja lennundusarsti vahel on oluline nii tervisekontrolli läbiviimise ajal kui ka siis, kui piloodi terviseseisund tervisetõendi kehtivuse ajal muutub. Piloot peab lennundusarsti teavitama oma terviseseisundi muutumisest ja küsima nõu edasiseks tegutsemiseks, vajadusel rakendatakse asjakohaseid piiranguid või tervisetõendi kehtivus peatatakse. Käesoleval ajal ei ole Lennuamet rakendanud täiendavaid järelevalvemeetmeid, koostöö lennundusarstide ja lennundusmeditsiinikeskustega on konstruktiivne. Kõiki lennundusarste on informeeritud Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt 07.-08.12.2015 korraldatud ,,Aircrew Medical Workshop´il" käsitletud Germanwingsi õnnetuse asjaoludest ja EASA Germanwings Task Force poolt välja töötatud soovitusest. 2016. a jooksul töötab EASA välja konkreetsed juhised, milles käsitletakse ka lennundusarstide väljaõppeprogramme, lennundusarstide tegevuse üle järelevalve korraldamist. 2) Lõppraportist selgub ka, et nii füüsilist kui ka psühholoogilist järelevalvet peavad EL-is teostama meditsiiniasutused, kellel on selleks vastav aero-meditsiiniasutuse sertifikaat. Millisel Eesti tervishoiuasutusel on vastav sertifikaat olemas või peavad Eesti piloodid käima kontrollis kuskil välisriigis? Eestis on kaks lennundusmeditsiinikeskust, mis asuvad Tallinnas:  Baltic Euromedical OÜ, aadressil Paldiski mnt 68a ja Lõõtsa 2.  Lennundusumeditsiinikeskus OÜ, aadressil Pärnu mnt 102c. 3) Tehnilistest aspektidest jäi mulle silma, et kaaspiloot ei juhtinud lennukit käsitsi vaid muutis lennuki kurssi automaatpiloodi abil. Kas Germanwingsi juhtum võib muuta automaatpiloodile kehtestatud turvastandardeid ja millised need muudatused võiksid olla? Kas näiteks tulevikus peaksid mõlemad juhid kinnitama automaatpiloodile tehtavad muudatused? 4) Germanwingsi juhtumi puhul tõusis taas esile ka lennukikokpiti turvauksega seotud temaatika. Nimelt lukustas õnnetuse põhjustanud kaaspiloot end kokpitti, mistõttu ei saanud lennukapten enam kokpitti. Kuidas mõjutab antud juhtum lennuki kokpitile ligipääsetavust? Kas ligipääs kokpitti tehakse tulevikus lihtsamaks või jäävad kehtima need reeglid, mis kehtestati pärast 2001. aastal USA-s aset leidnud 9/11 lennuskatastroofi? Muudatusi autopiloodi käsitlemise ning tehniliste nõuete osas ei ole hetkel ette näha. Kui vastav muudatus tehakse, edastab EASA selle tootjatehastele, millest lähtuvalt muudetakse sertifitseerimise aluseid ning selle põhjal kehtestab tootja seadmete kasutamise spetsiifika. Lugupidamisega, Marelle Pihlak personali- ja kommunikatsioonijuht +372 610 3589 www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Monday, March 14, 2016 1:12 PM To: Marelle Pihlak <[email protected]> Subject: Kommentaaripalve ERR-i uudisteportaalist Tere päevast, Kirjutan Teile seoses eile (13.03) Prantsuse BEA juurdlusagentuuri poolt avaldatud GermanWingsi juhtumi lõpparuandega (https://www.bea.aero/uploads/tx_elydbrapports/BEA2015-0125.en-LR.pdf) ja sooviksin laias laastus mõne lennuameti spetsialisti käest teada saada, milliseid järeldusi on Eesti Lennuamet GermanWingsi juhtumi valguses teinud? Germanwingsi juhtumi eelraportis, mis avaldati juba eelmise aasta 24. märtsil, jäi mulle silma kolm aspekti, millest kaks on tehnilised ja üks pilootide tervisliku järelevalve alane. Küsimuste osas alustan viimasest. Nimelt tuleb lõppraportist välja, et õnnetuse põhjustanud kaaspiloot, ei teavitanud tööandjat oma haigusest, kuigi tal lasub n-ö "self-declare" kohustus. 1) Milliseid tervislikke järelevalvemeetmeid Eesti Lennuamet kohaldab siin registreeritud pilootide puhul? Kuidas on GermanWingsi juhtum nende meetmete rakendamist mõjutanud ehk kas lennuametil on plaanis rakendada uusi ja ehk karmimaid järelevalvemeetmeid? 2) Lõppraportist selgub ka, et nii füüsilist kui ka psühholoogilist järelevalvet peavad EL-is teostama meditsiiniasutused, kellel on selleks vastav aero- meditsiiniasutuse sertifikaat. Millisel Eesti tervishoiuasutusel on vastav sertifikaat olemas või peavad Eesti piloodid käima kontrollis kuskil välisriigis? 3) Tehnilistest aspektidest jäi mulle silma, et kaaspiloot ei juhtinud lennukit käsitsi vaid muutis lennuki kurssi automaatpiloodi abil. Kas Germanwingsi juhtum võib muuta automaatpiloodile kehtestatud turvastandardeid ja millised need muudatused võiksid olla? Kas näiteks tulevikus peaksid mõlemad juhid kinnitama automaatpiloodile tehtavad muudatused? 4) Germanwingsi juhtumi puhul tõusis taas esile ka lennukikokpiti turvauksega seotud temaatika. Nimelt lukustas õnnetuse põhjustanud kaaspiloot end kokpitti, mistõttu ei saanud lennukapten enam kokpitti. Kuidas mõjutab antud juhtum lennuki kokpitile ligipääsetavust? Kas ligipääs kokpitti tehakse tulevikus lihtsamaks või jäävad kehtima need reeglid, mis kehtestati pärast 2001. aastal USA-s aset leidnud 9/11 lennuskatastroofi? 5) Soovi korral võite lisada endapoolse pikema kommentaari antud teemal! Seda eriti juhul, kui minu poolt esitatud küsimused ei kata olulisi aspekte, mis Prantsusmaa juurdlusbüroo lõppraportist välja tulid ning Eesti ja EL-i lennuohtusstandardeid oluliselt mõjutada võivad. kõike head soovides, Allan Rajavee ERR-i uudisteportaali toimetaja 556 43 657
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel