Pöördumine

Saatja: Maie Jogar <[email protected]> Saadetud: 01.02.2021 16:17 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: EESTI LOHEENERGIA ARENGUSTRATEEGIA Lp Keit Pentus-Rosimannus Eesti Vabariigi asukoht ei ole&nbsp;piisavalt soodne massilise päikeseenergia tootmiseks. Lisaks sellel pole tuuleturbiinide efektiivsus Eestis sama, mis näiteks Hollandis, kuna tuulekiirus ei ole piisavalt suur keskmine tuulekiirus Amsterdamis on 18,4 km/h as, Tallinnas aga 12,6 km/h. Seetõttu tuleks kaalutleda uusi ja innovaatilisi lahendusi, mis on viimaste aastate jooksul turule tulnud. Üheks vägagi potentsiaali rikkaks alternatiiviks on õhus hõljuvad tuulikute süsteemid (edaspidi: ÕHT-süsteemid). NASA tuuleenergia spetsialisti Mark D. Moore sõnul on just ÕHT-süsteemid tuuleenergia tulevik, kuna ÕHT-süsteemide puhul on võimalik tuuleenergiat toota tunduvalt kõrgemal, kui seda tavapäraste tuulikute puhul. Kõrgus on tuulekiiruse puhul väga oluline, sest kõrgustes on tuule kiirus tunduvalt suurem ja stabiilsem. Näiteks, 80 m ja 500 m kõrgusel tõuseb tuule kiirus poolteist kuni kaks korda&nbsp;(Imeline Teadus, 2011). Lisaks sellele on taolised süsteemid keskkonna ja ühiskonna sõbralikumad. Esiteks nende materjali kulu on tunduvalt väiksem, kui tavapäraste tuulikute puhul. Teiseks aga on keskkonnasäästlikumad&nbsp;&nbsp;(ei tappa mööda lendavaid linde). Kolmandaks ei tekita nad müra, mis tavalise tuuleturbiini üks suuremaid miinuseid just kogukonna liikmete vaatepunktist&nbsp;(KitePower, 2020).&nbsp;ÕHT-süsteemid on siiski energiaturul uustulnukad ning enamus alustavad ettevõtted, kes selle kallal töötavad on arengufaasis. Lisaks selle on väga palju erinevaid süsteeme, näiteks lennuki, õhupalli või tuulelohe taolised ÕHT-süsteemid. Siiani on&nbsp;kitepower&nbsp;süsteemid ehk tuulelohe taolised ÕHT-süsteemid avaldanud investorite silmis kõige rohkem huvi. Tõelise rohepöörde tegemise jaoks on Eesti riigil (Eesti Energial, koostöös ülikoolidega, omavalitsustega ja ettevõtetega) vaja luua ÕHT- tehnoloogia teadus- ja tehnoloogiapark (või tuulelohe (lohe) energia teadus- ja tehnoloogiapark), mis võimaldaks teha selles valdkonnas tõelise arenguhüppe ja tagaks Eestile tulevikus tohutu ekspordi konkurentsi edutegurid. Selline teadus- ja tehnoloogiapark tuleb kindlasti luua Ida-Virumaale, mis annaks tööd kohalikele inimestele, parandaks piirkonna majandusnäitajaid ja elanikkonna heaolu. Sellise pargi loomisest peab välja kujunema Eesti riigi prioriteetne arengustrateegia projekt, mis pikas perspektiivis annab arengutõuke kogu Eesti majandusele, kuna odav energia on kindel edu võti. &nbsp; Lisaks tuleb Eesti riigil (Teadusasutused, Ülikoolid, Eesti Energial jne) ja ettevõtetel luua vesiniku ja tuulelohe energia (teiste ÕHT- tehnoloogia) sümbioos, kuna vesiniku tootmise hind sõltub eelkõige elektrihinnast otseselt. Tuuleenergia (tuulikute) parkide ehitamine on aga tunduvalt kallim, aeganõudvam jne. Seega Eesti riigi suurelt välja kuulutatud&nbsp;rohepööre&nbsp;ambitsioon, peab ka tegelikkuses demonstreerima tõeliste arenguhüpete võimekust, vastasel korral teevad selle arenguhüppe hoopis teised riigid, loosungeid välja&nbsp;hõiskamata.&nbsp; Pöördun Teie poole eesmärgiga, et saada Teie poolset tagasiside ja hinnangut, kas see strateegia sobib Eestile, kas oleks vaja midagi muuta ning kuidas tuleb see strateegia&nbsp;ellu viia. Samuti soovin Teie poolset lühikommentaari, mis sobiks esitada avalikusele. Olete olnud&nbsp;äge õlitehase vastane ning seoses sellega loodan, et Teist saab tõeline loheenergia kiirarengu pooldaja. Lisaks olete Te reformierakonnast ning sellise rohehüppe tegemine sobib just Teie&nbsp;erakonna esindajale.&nbsp; Soovin teada, kas&nbsp; Mark Jõgar saab tutvustada lähiajal oma tööd isiklikult Teile, Rahandusministeeriumile jne ning teha otseselt koostööd vastavate riigiasutustega "Eesti Loheenergia&nbsp;Arengustrateegia" raames. Arvan, et Eestil tuleb kiirelt tegutseda, et saada tõeliseks loheenergia kompetentsikeskuseks, mis tagaks tohutu konkurentsieelise teiste riikide ees, meelitaks kohale antud valdkonna tippspetsialiste ja suurinvestoreid.&nbsp; Lugupidamisega Maie Jõgar Juhatuse esimees Must Innovation OÜ 5029700 Must Innovation OÜ EESTI VABARIIGI LOHEENERGIA ARENGUSTRATEEGIA 2020-2030 KOKKUVÕTTE Mark Jõgar Tartu 2020 KOKKUVÕTTE Eesti Vabariigi taastuvenergia arengustrateegia toob välja arenguprioriteedid, mis aitaks suurel hulgal kaasa Eesti Vabariigi üleminekut taastuvenergiale järgmise kümnendi jooksul (2020- 2030). Arengustrateegias aluseks on tuua välja võimalus, kuidas täita „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ kaks üldeesmärki, milleks on (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2017):  80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt;  taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2016. aastal energia lõpptarbimine 121 688 teradžauli ehk 33802 giga-watt tundi (edaspidi: GWh), millest 45% kulus soojus- (23%, 7 301 GWh) ja elektrienergia (22%, 7 993 GWh) tootmisele (Eesti Statistikaamet, 2018). Täitamaks eelmainitud Energiamajanduse arengukava kaks üldeesmärki tuleb 2030. aastaks toota taastuvenergia abil 10 045 GWh. Taastuvenergia raamatu 2018 kohaselt toodeti taastuvenergia allikatest kokku 1655 GWh, millest 1006 GWh toodeti biomassist ja jäätmetest. Tuuleenergia osakaal oli taastuvenergia kogutoodangust 36% ehk 589 GWh (Eesti Taastuvenergia Koda, 2018). Seega selleks, et täita eelmainutud eesmärgid tuleb 2030. aastaks taastuvenergia toodangut tõsta 8 390 GWh võrra. Kahjuks aga ei ole Eesti Vabariigi asukoht piisavalt soodne massilise päikeseenergia tootmiseks. Lisaks sellel pole tuuleturbiinide efektiivsus Eestis sama, mis näiteks Hollandis, kuna tuulekiirus ei ole piisavalt suur – keskmine tuulekiirus Amsterdamis on 18,4 km/h (Current Results Publishing Ltd., 2010), Tallinnas aga 12,6 km/h (Riigi Ilmateenistus, 2010). Seetõttu tuleks kaalutleda uusi ja innovaatilisi lahendusi, mis on viimaste aastate jooksul turule tulnud. Üheks vägagi potentsiaali rikkaks alternatiiviks on õhus hõljuvad tuulikute süsteemid (edaspidi: ÕHT-süsteemid). NASA tuuleenergia spetsialisti Mark D. Moore sõnul on just ÕHT- 2 süsteemid tuuleenergia tulevik, kuna ÕHT-süsteemide puhul on võimalik tuuleenergiat toota tunduvalt kõrgemal, kui seda tavapäraste tuulikute puhul. Kõrgus on tuulekiiruse puhul väga oluline, sest kõrgustes on tuule kiirus tunduvalt suurem ja stabiilsem. Näiteks, 80 m ja 500 m kõrgusel tõuseb tuule kiirus poolteist kuni kaks korda (Imeline Teadus, 2011). Lisaks sellele on taolised süsteemid keskkonna ja ühiskonna sõbralikumad. Esiteks nende materjali kulu on tunduvalt väiksem, kui tavapäraste tuulikute puhul. Teiseks aga on keskkonnasäästlikumad (ei tappa mööda lendavaid linde). Kolmandaks ei tekkita nad müra, mis tavalise tuuleturbiini üks suurimaid miinuseid just kogukonna liikmete vaatepunktist (KitePower, 2020). ÕHT-süsteemid on siiski energiaturul uustulnukad ning enamus alustatavad ettevõtted, kes selle kallal töötavad on arengufaasis. Lisaks selle on väga palju erinevaid süsteeme, näiteks lennuki, õhupalli või tuulelohe taolised ÕHT-süsteemid. Siiani on kitepower süsteemid ehk tuulelohe taolised ÕHT-süsteemid avaldanud investorite silmis kõige rohkem huvi. Kitepower süsteemide tööpõhimõtte on lihtne. Nimelt koosneb kitepower süsteem neljast osast: generaator maapinnal, nöör/tross, tuulelohe juhtiv süsteem ja tuulelohe ise. Elektrienergiat toodab kitepower süsteem hõõrdumise abil. Kui tuulelohe lendab kõrgemale, siis nöör/trass hakkab liikuma, mille tagajärjel toimub generaatoris hõõrdumine, mis seejärel muudetakse elektrienergiaks. Tuulelohe juhtiv süsteem on automatiseeritud ning tagab selle, et tuulelohe lendaks tagasi alla ning seejärel uuesti ülesse (KitePower, 2020). Taolistesse süsteemidesse on investeerinud mitmed suurettevõtted või nende tütarettevõtted, millest tuntuimad on Google, Shell ja Eni (Itaalia nafta ja gaasi ettevõtte, mis on maailma üks seitsmest suurimast nafta ja gaasi ettevõtetest) (Porter, 2020) (KiteGen Research, 2019). Hetkeseisuga on antud valdkonnas kõige potentsiaali rikkamad Holladi ettevõtte KitePower ja Itaalia ettevõtte Kite Gen Research. KitePower keskendub pigem väiksemamahulistele süsteemidele, mis toodavad aastas ligi 450MWh. KitePower on jõudnud järeldusele, et tasandatud elektrienergia hind ehk LCOE on KitePower tehnoloogia puhul 4 korda väiksem, kui tuuleturbiini puhul (KitePower, 2020). Kite Gen Research on aga väljatöötanud prototüübid nimega KiteGen STEM, mis toodab klassikalistest tuuleturbiinist tunduvalt rohkem energiat. Seda seetõttu, et tuulelohe asub 800 meetri kõrgusel, kus tuulekiirus on üle kahekorra suurem ja püsivam, kui tavapärase tuuleturbiini puhul. Nimelt toodab KiteGen STEM aastas 9,26 GWh (Drexler, Hofmann, & Kiss, 2017). Tavaline 1,5 MW tuuleturbiin toodab aga aastas umbes 3,28 3 GWh (Totem Contracting, 2016). Lisaks sellele on ka investeerimiskulud KiteGen STEM-i puhul väiksemad. Kui tavapärase 1,5 MW tuuliku investeerimiskuluks on ligikaudu 3-4 miljonit eurot (Windustry, 2016), siis KiteGen STEM-i puhul on see 1,8 miljoni euro (Drexler, Hofmann, & Kiss, 2017). Eesti riigil tuleks, kaasaarvatud Eesti Energial ja teistel riigifirmadel tuleks investeerida kitepower süsteemide arengusse ning leida koostööpartnerid antud vallas. Kuna kitepower tehnoloogia on energeetika sektoris midagi uut ja huvitavat, siis koostöö eelmainitud ettevõttetega (Kitepower Hollandist ja Kite Gen Research Itaaliast) on suurepärane võimalus Eesti riigil ja Eesti Energial oma majandustegevust mitte ainult mitmekesistada vaid saada antud vallas turu liidriks. Nimelt 2017. aastaks jõudis Kite Gen Research arengufaasist välja ning avaldas soovi leida, koostööpartnerit, kellega koostöös alustada KiteGen STEM-i masstoodanguga (Kite Gen Research, 2017). 2019. aasta märtsis kirjutas ettevõtte koostöölepingu SAIPEM-ga, mis on Eni tütarettevõtte (KiteGen Research, 2019). 2020 aasta esimeses kvartalis otsis Hollandi ettevõtte KitePower investeeringuid 3 miljoni euro väärtuses ning soovivad 2020. aasta neljandas kvartalis oma tootega turule tuua. KitePower omab koostöölepingut ühe kõige innovaatilisema ülikooliga maailmas, milleks on Delft University of Technology (KitePower, 2020). Eesti Energial ja Eesti Valitsusel on kitepower süsteemide abil võimalik täita vähemalt Energiamajanduse arengukava 2030 eelmainitud kaks eesmärki. Nimelt, on uudne ÕHT- süsteemide tehnoloogia suurepärane võimalus viia 50% elektrienergia ja 80% soojusenergia tarbimist üle taastuvenergiale - kokku 8 390 GWh/aastas. Ülejäänud alternatiivid osutuvad võrreldes kitepower süsteemidega siiski liiga kalliks. Selleks, et toota ÕHT-tehnoloogia abil 8 390 GWh/aastas on vajalik soetada kümne aasta jooksul ligikaudu 900 KiteGen STEM süsteemi. Investeerimiskulu kümne aasta peale oleks ligikaudu 1,62 miljardit eurot. Summa tundub küll suur, kuid erinevate toetuste abiga on see igati võimalik. Toetused ja investeerimisvõimalused, mis on Eesti Taastuvenergia Arengustrateegia 2020-2030 jaoks sobilikud, on (Majandus- ja 4 kommunikatsiooniministeerium, 2017) (Euroopa Komisjon, 2020) (Majandus24; BNS, 2020) (Riigi Tugiteenuste Keskus, 2020) (Euroopa Komisjon, 2020):  Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika struktuurifond 2021-2027 (3 miljardit eurot toetust Eesti Vabariigile);  Kolme Mere Algatuse Fond (1 miljard eurot toetust Ida-Euroopa riikidele);  Õiglase ülemineku fond (1,811 miljardit eurot toetust Kirde-Eestile);  Euroopa Investeerimispanga avaliku sektori laenurahastus (25–30 miljardit eurot investeeringuid EL liikmesriikidele). Lisaks sellel tuleb mainida süsinikdioksiidi (edaspidi: CO2) kvoote. Nimelt on kvoodi hinnad kerkinud 2020.aastaks 25 euroni CO2 tonni kohta (Lina, 2019). Eestis oli 2018. aasta CO2 heitegaaside kogus 17,7 miljonit tonni (Keskkonnaministeerium, 2018), mis teeb kvootide hinnaks ligikaudu 442 miljonit eurot aastas. Tõelise rohepöörde tegemise jaoks on Eesti riigil (Eesti Energial, koostöös ülikoolidega, omavalitsustega ja ettevõtetega) vaja luua ÕHT-tehnoloogia teadus- ja tehnoloogia park (või tuulelohe (lohe) energia teadus- ja tehnoloogiapark), mis võimaldaks teha selles valdkonnas tõelise arenguhüppe ja tagaks Eestile tulevikus tohutu ekspordi konkurentsieduteguri. Selline teadus- ja tehnoloogiapark tuleb kindlasti luua Ida-Virumaale, mis annaks tööd kohalikele inimestele, parandaks piirkonna majandusnäitajaid ja elanikkonna heaolu. Sellise pargi loomisest peab välja kujunema Eesti riigi prioriteetne arengustrateegia projekt, mis pikas perspektiivis annab arengutõuke kogu Eesti majandusele, kuna odav energia on kindel edu võti. Lisaks tuleb Eesti riigil (Teadusasutused, Ülikoolid, Eesti Energial jne) ja ettevõtetel luua vesiniku ja tuulelohe energia (teiste ÕHT-tehnoloogia) sümbioos, kuna vesiniku tootmise hind sõltub eelkõige elektrihinnast otseselt. Tuuleenergia (tuulikute) parkide ehitamine on aga tunduvalt kallim, aeganõudvam jne. Seega Eesti riigi suurelt välja kuulutatud rohepööre ambitsioon, peab ka tegelikkuses demonstreerima tõeliste arenguhüpete võimekust, vastasel korral teevad selle arenguhüppe hoopis teised riigid, loosungeid välja hõiskamata. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Current Results Publishing Ltd. (2010). Annual Average Wind Speeds in the Netherlands. Allikas: Current Results: https://www.currentresults.com/Weather/Netherlands/wind- speed-annual.php Drexler, C., Hofmann, A., & Kiss, B. (2017). Airborne Wind Energy - Technology Review and Feasibility in Germany. Munich: Technical University of Munich. Eesti Statistikaamet. (2018). Energia lõpptarbimine, aasta. Tallinn: Eesti Statistikaamet. Eesti Taastuvenergia Koda. (2018). Taastuvenergia aastaraamat 2018. Tallinn: Eesti Taastuvenergia Koda. Euroopa Komisjon. (2020). Euroopa Komisjoni aruanne Eesti kohta. Tallinn: Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjon. (14. jaanuar 2020. a.). Rohelisele majandusele ülemineku rahastamine: Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ja õiglase ülemineku mehhanism. Allikas: Euroopa Komisjon: https://ec.europa.eu/regional_policy/et/newsroom/news/2020/01/14-01-2020- financing-the-green-transition-the-european-green-deal-investment-plan-and-just- transition-mechanism Imeline Teadus. (11. november 2011. a.). Elektrituulikud on palju enamat kui üksikud kõrged mastid rahulikult pöörlevate tiivikulabadega . Allikas: Forte: https://forte.delfi.ee/news/teadus/elektrituulikud-on-palju-enamat-kui-uksikud-korged- mastid-rahulikult-poorlevate-tiivikulabadega?id=61004607&l=fplead Keskkonnaministeerium. (2018). Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib? Tallinn: Keskkonnaministeerium. Kite Gen Research. (20. märts 2017. a.). Energy is in the air. Allikas: Kite Gen Research: http://www.kitegen.com/en/2017/03/ KiteGen Research. (14. märts 2019. a.). Agreement with Saipem for Production and Deployment. Allikas: KiteGen Research: http://www.kitegen.com/en/2019/03/ 6 KitePower. (2020). KitePower - Invest. Allikas: KitePower: https://kitepower.nl/invest/ KitePower. (2020). Kitepower - Tech. Allikas: KitePower: https://kitepower.nl/tech/ Lina, M. (31. juuli 2019. a.). CO2 kvoodi hind on politiseerituse tõttu ennustamatu. Allikas: RUP - Raamatupidamis ja õigusuudisteveeb: https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/co2-kvoodi-hind-on-politiseerituse-t-ttu- ennustamatu Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2017). Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Tallinn: Eesti Vabariigi Valitsus. Majandus24; BNS. (2020. veebruar 2020. a.). USA välisminister lubas toetada Ida-Euroopa energiaprojekte miljardi euroga. Allikas: Postimees Majandus: https://majandus24.postimees.ee/6901113/usa-valisminister-lubas-toetada-ida- euroopa-energiaprojekte-miljardi-euroga Porter, J. (19. veebruar 2020. a.). Alphabet winds down energy kite division. Allikas: The Verge: https://www.theverge.com/2020/2/19/21143540/alphabet-discontinues-makani-flying- wind-turbine-drone-kites-clean-energy Riigi Ilmateenistus. (2010). Kliimanormid. Tallinn: Keskkonnaagentuur. Riigi Tugiteenuste Keskus. (21. jaanuar 2020. a.). Perioodi 2021-2027 planeerimine. Allikas: Euroopa Liidu Struktuuritoetus: https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027- planeerimine Totem Contracting. (7. aprill 2016. a.). How Much Energy Do Wind Turbines Produce? Allikas: Totem Contracting: https://www.totemcontracting.com/how-much-energy-do-wind- turbines-produce/ Windustry. (2016). How much do wind turbines cost? Allikas: Windustry: http://www.windustry.org/how_much_do_wind_turbines_cost 7 Must Innovation OÜ EESTI VABARIIGI TAASTUVENERGIA ARENGUSTRATEEGIA 2020-2030 KOKKUVÕTTE Mark Jõgar Tartu 2020 KOKKUVÕTTE Eesti Vabariigi taastuvenergia arengustrateegia toob välja arenguprioriteedid, mis aitaks suurel hulgal kaasa Eesti Vabariigi üleminekut taastuvenergiale järgmise kümnendi jooksul (2020- 2030). Arengustrateegias aluseks on tuua välja võimalus, kuidas täita „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ kaks üldeesmärki, milleks on (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2017):  80% Eestis toodetud soojusest toodetakse taastuvate energiaallikate baasil, kohalike energiaallikate olulisust soojuse tootmisel suurendab veelgi turvas. Eesmärk saavutatakse valdavalt turupõhiselt;  taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine moodustab 50% sisemaisest elektri lõpptarbimisest ning uute taastuvelektri tootmisseadmete rajamine toimub avatud elektrituru tingimustel ilma täiendavate siseriiklike toetusteta. Statistikaameti andmeil oli Eestis 2016. aastal energia lõpptarbimine 121 688 teradžauli ehk 33802 giga-watt tundi (edaspidi: GWh), millest 45% kulus soojus- (23%, 7 301 GWh) ja elektrienergia (22%, 7 993 GWh) tootmisele (Eesti Statistikaamet, 2018). Täitamaks eelmainitud Energiamajanduse arengukava kaks üldeesmärki tuleb 2030. aastaks toota taastuvenergia abil 10 045 GWh. Taastuvenergia raamatu 2018 kohaselt toodeti taastuvenergia allikatest kokku 1655 GWh, millest 1006 GWh toodeti biomassist ja jäätmetest. Tuuleenergia osakaal oli taastuvenergia kogutoodangust 36% ehk 589 GWh (Eesti Taastuvenergia Koda, 2018). Seega selleks, et täita eelmainutud eesmärgid tuleb 2030. aastaks taastuvenergia toodangut tõsta 8 390 GWh võrra. Kahjuks aga ei ole Eesti Vabariigi asukoht piisavalt soodne massilise päikeseenergia tootmiseks. Lisaks sellel pole tuuleturbiinide efektiivsus Eestis sama, mis näiteks Hollandis, kuna tuulekiirus ei ole piisavalt suur – keskmine tuulekiirus Amsterdamis on 18,4 km/h (Current Results Publishing Ltd., 2010), Tallinnas aga 12,6 km/h (Riigi Ilmateenistus, 2010). Seetõttu tuleks kaalutleda uusi ja innovaatilisi lahendusi, mis on viimaste aastate jooksul turule tulnud. Üheks vägagi potentsiaali rikkaks alternatiiviks on õhus hõljuvad tuulikute süsteemid (edaspidi: ÕHT-süsteemid). NASA tuuleenergia spetsialisti Mark D. Moore sõnul on just ÕHT- süsteemid tuuleenergia tulevik, kuna ÕHT-süsteemide puhul on võimalik tuuleenergiat toota tunduvalt kõrgemal, kui seda tavapäraste tuulikute puhul. Kõrgus on tuulekiiruse puhul väga oluline, sest kõrgustes on tuule kiirus tunduvalt suurem ja stabiilsem. Näiteks, 80 m ja 500 m 2 kõrgusel tõuseb tuule kiirus poolteist kuni kaks korda (Imeline Teadus, 2011). Lisaks sellele on taolised süsteemid keskkonna ja ühiskonna sõbralikumad. Esiteks nende materjali kulu on tunduvalt väiksem, kui tavapäraste tuulikute puhul. Teiseks aga on keskkonnasäästlikumad (ei tappa mööda lendavaid linde). Kolmandaks ei tekkita nad müra, mis tavalise tuuleturbiini üks suurimaid miinuseid just kogukonna liikmete vaatepunktist (KitePower, 2020). ÕHT-süsteemid on siiski energiaturul uustulnukad ning enamus alustatavad ettevõtted, kes selle kallal töötavad on arengufaasis. Lisaks selle on väga palju erinevaid süsteeme, näiteks lennuki, õhupalli või tuulelohe taolised ÕHT-süsteemid. Siiani on kitepower süsteemid ehk tuulelohe taolised ÕHT-süsteemid avaldanud investorite silmis kõige rohkem huvi. Kitepower süsteemide tööpõhimõtte on lihtne. Nimelt koosneb kitepower süsteem neljast osast: generaator maapinnal, nöör/tross, tuulelohe juhtiv süsteem ja tuulelohe ise. Elektrienergiat toodab kitepower süsteem hõõrdumise abil. Kui tuulelohe lendab kõrgemale, siis nöör/trass hakkab liikuma, mille tagajärjel toimub generaatoris hõõrdumine, mis seejärel muudetakse elektrienergiaks. Tuulelohe juhtiv süsteem on automatiseeritud ning tagab selle, et tuulelohe lendaks tagasi alla ning seejärel uuesti ülesse (KitePower, 2020). Taolistesse süsteemidesse on investeerinud mitmed suurettevõtted või nende tütarettevõtted, millest tuntuimad on Google, Shell ja Eni (Itaalia nafta ja gaasi ettevõtte, mis on maailma üks seitsmest suurimast nafta ja gaasi ettevõtetest) (Porter, 2020) (KiteGen Research, 2019). Hetkeseisuga on antud valdkonnas kõige potentsiaali rikkamad Holladi ettevõtte KitePower ja Itaalia ettevõtte Kite Gen Research. KitePower keskendub pigem väiksemamahulistele süsteemidele, mis toodavad aastas ligi 450MWh. KitePower on jõudnud järeldusele, et tasandatud elektrienergia hind ehk LCOE on KitePower tehnoloogia puhul 4 korda väiksem, kui tuuleturbiini puhul (KitePower, 2020). Kite Gen Research on aga väljatöötanud prototüübid nimega KiteGen STEM, mis toodab klassikalistest tuuleturbiinist tunduvalt rohkem energiat. Seda seetõttu, et tuulelohe asub 800 meetri kõrgusel, kus tuulekiirus on üle kahekorra suurem ja püsivam, kui tavapärase tuuleturbiini puhul. Nimelt toodab KiteGen STEM aastas 9,26 GWh (Drexler, Hofmann, & Kiss, 2017). Tavaline 1,5 MW tuuleturbiin toodab aga aastas umbes 3,28 GWh (Totem Contracting, 2016). Lisaks sellele on ka investeerimiskulud KiteGen STEM-i puhul väiksemad. Kui tavapärase 1,5 MW tuuliku investeerimiskuluks on ligikaudu 3-4 miljonit eurot (Windustry, 2016), siis KiteGen STEM-i puhul on see 1,8 miljoni euro (Drexler, Hofmann, & Kiss, 2017). Eesti Energial tuleks investeerida kitepower süsteemide arengusse ning leida koostööpartnerid antud vallas. Kuna kitepower tehnoloogia on energeetika sektoris midagi uut ja huvitavat, siis 3 koostöö eelmainitud ettevõttetega (Kitepower Hollandist ja Kite Gen Research Itaaliast) on suurepärane võimalus Eesti Energial oma majandustegevust mitte ainult mitmekesistada vaid saada antud vallas turu liidriks. Nimelt 2017. aastaks jõudis Kite Gen Research arengufaasist välja ning avaldas soovi leida, koostööpartnerit, kellega koostöös alustada KiteGen STEM-i masstoodanguga (Kite Gen Research, 2017). 2019. aasta märtsis kirjutas ettevõtte koostöölepingu SAIPEM-ga, mis on Eni tütarettevõtte (KiteGen Research, 2019). 2020 aasta esimeses kvartalis otsis Hollandi ettevõtte KitePower investeeringuid 3 miljoni euro väärtuses ning soovivad 2020. aasta neljandas kvartalis oma tootega turule tuua. KitePower omab koostöölepingut ühe kõige innovaatilisema ülikooliga maailmas, milleks on Delft University of Technology (KitePower, 2020). Eesti Energial ja Eesti Valitsusel on kitepower süsteemide abil võimalik täita vähemalt Energiamajanduse arengukava 2030 eelmainitud kaks eesmärki. Nimelt, on uudne ÕHT- süsteemide tehnoloogia suurepärane võimalus viia 50% elektrienergia ja 80% soojusenergia tarbimist üle taastuvenergiale - kokku 8 390 GWh/aastas. Ülejäänud alternatiivid osutuvad võrreldes kitepower süsteemidega siiski liiga kalliks. Selleks, et toota ÕHT-tehnoloogia abil 8 390 GWh/aastas on vajalik soetada kümne aasta jooksul ligikaudu 900 KiteGen STEM süsteemi. Investeerimiskulu kümne aasta peale oleks ligikaudu 1,62 miljardit eurot. Summa tundub küll suur, kuid erinevate toetuste abiga on see igati võimalik. Toetused ja investeerimisvõimalused, mis on Eesti Taastuvenergia Arengustrateegia 2020-2030 jaoks sobilikud, on (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 2017) (Euroopa Komisjon, 2020) (Majandus24; BNS, 2020) (Riigi Tugiteenuste Keskus, 2020) (Euroopa Komisjon, 2020):  Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika struktuurifond 2021-2027 (3 miljardit eurot toetust Eesti Vabariigile);  Kolme Mere Algatuse Fond (1 miljard eurot toetust Ida-Euroopa riikidele);  Õiglase ülemineku fond (1,811 miljardit eurot toetust Kirde-Eestile);  Euroopa Investeerimispanga avaliku sektori laenurahastus (25–30 miljardit eurot investeeringuid EL liikmesriikidele). Lisaks sellel tuleb mainida süsinikdioksiidi (edaspidi: CO2) kvoote. Nimelt on kvoodi hinnad kerkinud 2020.aastaks 25 euroni CO2 tonni kohta (Lina, 2019). Eestis oli 2018. aasta CO2 heitegaaside kogus 17,7 miljonit tonni (Keskkonnaministeerium, 2018), mis teeb kvootide hinnaks ligikaudu 442 miljonit eurot aastas. 4 KASUTATUD KIRJANDUS Current Results Publishing Ltd. (2010). Annual Average Wind Speeds in the Netherlands. Allikas: Current Results: https://www.currentresults.com/Weather/Netherlands/wind- speed-annual.php Drexler, C., Hofmann, A., & Kiss, B. (2017). Airborne Wind Energy - Technology Review and Feasibility in Germany. Munich: Technical University of Munich. Eesti Statistikaamet. (2018). Energia lõpptarbimine, aasta. Tallinn: Eesti Statistikaamet. Eesti Taastuvenergia Koda. (2018). Taastuvenergia aastaraamat 2018. Tallinn: Eesti Taastuvenergia Koda. Euroopa Komisjon. (2020). Euroopa Komisjoni aruanne Eesti kohta. Tallinn: Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjon. (14. jaanuar 2020. a.). Rohelisele majandusele ülemineku rahastamine: Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava ja õiglase ülemineku mehhanism. Allikas: Euroopa Komisjon: https://ec.europa.eu/regional_policy/et/newsroom/news/2020/01/14-01-2020- financing-the-green-transition-the-european-green-deal-investment-plan-and-just- transition-mechanism Imeline Teadus. (11. november 2011. a.). Elektrituulikud on palju enamat kui üksikud kõrged mastid rahulikult pöörlevate tiivikulabadega . Allikas: Forte: https://forte.delfi.ee/news/teadus/elektrituulikud-on-palju-enamat-kui-uksikud-korged- mastid-rahulikult-poorlevate-tiivikulabadega?id=61004607&l=fplead Keskkonnaministeerium. (2018). Kui palju Eestis kasvuhoonegaase tekib? Tallinn: Keskkonnaministeerium. Kite Gen Research. (20. märts 2017. a.). Energy is in the air. Allikas: Kite Gen Research: http://www.kitegen.com/en/2017/03/ KiteGen Research. (14. märts 2019. a.). Agreement with Saipem for Production and Deployment. Allikas: KiteGen Research: http://www.kitegen.com/en/2019/03/ KitePower. (2020). KitePower - Invest. Allikas: KitePower: https://kitepower.nl/invest/ 5 KitePower. (2020). Kitepower - Tech. Allikas: KitePower: https://kitepower.nl/tech/ Lina, M. (31. juuli 2019. a.). CO2 kvoodi hind on politiseerituse tõttu ennustamatu. Allikas: RUP - Raamatupidamis ja õigusuudisteveeb: https://www.rup.ee/uudised/uhiskond/co2-kvoodi-hind-on-politiseerituse-t-ttu- ennustamatu Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2017). Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Tallinn: Eesti Vabariigi Valitsus. Majandus24; BNS. (2020. veebruar 2020. a.). USA välisminister lubas toetada Ida-Euroopa energiaprojekte miljardi euroga. Allikas: Postimees Majandus: https://majandus24.postimees.ee/6901113/usa-valisminister-lubas-toetada-ida- euroopa-energiaprojekte-miljardi-euroga Porter, J. (19. veebruar 2020. a.). Alphabet winds down energy kite division. Allikas: The Verge: https://www.theverge.com/2020/2/19/21143540/alphabet-discontinues-makani-flying- wind-turbine-drone-kites-clean-energy Riigi Ilmateenistus. (2010). Kliimanormid. Tallinn: Keskkonnaagentuur. Riigi Tugiteenuste Keskus. (21. jaanuar 2020. a.). Perioodi 2021-2027 planeerimine. Allikas: Euroopa Liidu Struktuuritoetus: https://www.struktuurifondid.ee/et/struktuuritoetustest/perioodi-2021-2027- planeerimine Totem Contracting. (7. aprill 2016. a.). How Much Energy Do Wind Turbines Produce? Allikas: Totem Contracting: https://www.totemcontracting.com/how-much-energy-do-wind- turbines-produce/ Windustry. (2016). How much do wind turbines cost? Allikas: Windustry: http://www.windustry.org/how_much_do_wind_turbines_cost 6