MTÜ Lapsele Vanemad_avaldus

Lugupeetud lasteombudsman! Me oleme 2017. aasta alguses asutatud MTÜ Lapsele Vanemad, mis on loodud lahku läinud vanemate laste ja lahus elava vanema õiguste kaitsmiseks. Oleme eelnevalt lahus elavate vanemate teemaga tegelenud rohujuure tasandil mitme aasta jooksul. MTÜ tegevuses keskendume olukorrale, kus lapsega koos elav vanem tõrjub põhjendamatult ja lapse õigusi mitte arvestavalt teist vanemat lapse elust. Tänane Eesti süsteem on põhjendamatult ebaõiglane laste ja nende lahus elava vanema suhtes, kui lastega koos elav vanem juhtub olema kiuslik lahus elava vanema suhtes või omakasu peal väljas. Täna on lapsega elaval vanemal väga palju võimalusi teise vanema tõrjumiseks lapse elust. Lapse jaoks on temast lahus elav vanem surutav pelgalt rahaallikaks, piirates liigselt lapse õigust mõlema vanema vahetule hoolele ja armastusele. Manuses olevas kirjutises lahkame teemat: toome reaalelust näiteid ning pakume võimaliku lahenduse, mismoodi meie riik saaks paremini toimida, et laste õigus mõlema vanema vahetule hoolele saaks paremini kaitstud. Loodame, et kirjutis avab probleemi olulisuse ja aktuaalsuse, ning soovime teha koostööd laste õiguste parema tagamise nimel. Lugupidamisega ja vastust ootama jäädes, MTÜ Lapsele Vanemad nimel juhatuse liikmed Signe Kivimäe, Erkki Laaneoks, Hillar Priks Koduleht: http://lapselevanemad.ee E-post: [email protected] 24.05.2017 Probleem Eesti Vabariigi seadused aitavad kaasa lahus elava vanema ja ta laste vahelise suhte nõrgene- misele ja nende õiguste diskrimineerimisele lastega koos elava vanema initsiatiivil. Taustast Kui lastega pere lõhki läheb, siis praktikas on lapsed peamiselt ühe vanema juures. Kahtlemata tekitab lahutatus lõhe eelkõige lahus oleva vanema ja ta laste vahele. Jättes kõrvale laste ootuse ter- vikliku pere osas, oleks nende seisukohast kõige parem, kui kumbki vanem ei pea ennast teisest olu- lisemaks, vaid nad jagavad laste kasvatamise ja ülalpidamise kohustust võrdväärsete partneritena ning teeksid selles osas omavahel koostööd. Paraku on liiga palju juhtumeid, kus see nii ei ole, vaid vanem, kes lapsed nn. endale saab, hakkab teist vanemat tõrjuma. Selle tulemusena nõrgenevad lahus oleva vanema ja tema laste vahe- lised sidemed veelgi, kuivõrd ta jääb paratamatult kõrvale laste igapäevaelust, nende vahetust ülal- pidamisest, maailmatunnetuse kujundamisest, kvaliteetajast jne. Palju on räägitud üksikvanema probleemidest ja rongavanematest, aga kõrvale on jäänud olukord, kus lastega elav vanem hakkab oma õigusi kuritarvitama lahus elava vanema suhtes. Järg- nevalt käsitleme situatsiooni, kui vanem, kelle juures lapsed on põhiliselt (edaspidi „vanem A”), hakkab laste elust tõrjuma teist vanemat (edaspidi „vanem B”), samas kui pole muid laste kasva- tamist-ülalpidamist takistavaid asjaolusid (nt. kaugel elamine, vägivaldsus, ebasobilik elustiil). Süs- teemi kitsaskohtade ilmestamiseks toome näiteid elust. Pere lahkuminemisega kannatavad vähem või rohkem kõik asjaosalised, eriti kui see pole ol- nud üksteist arvestav ega sõbralik. Kui vanem A hakkab vanemat B lastega suhtlemisest ja lastesse puutuvatest asjadest eemal hoidma, siis on see talle järjekordne valus löök, tekitades hül- jatuse ja tühjuse tunnet. Lisaks nõrgendab vanema B ja ta laste vahelist sidet see, kui vanem B peab vahetu ülalpidamise asemel vanema A nõudmisel ülalpidamist teostama perioodiliste elatis- maksetega. Võimalikud kaasnevad tülid ja kohtulahingud, terve mõistuse vastased teise poole mustamine ja lastega manipuleerimine – kõik see mõjub osapoolte psüühikale. Kahjuks soosivad seadused sellist suunda ning taolised juhtumid ei ole harvad. Lapsed jäävad paratamatult peamiselt vanema A mõjuvälja ja tema reeglite järgi elama – see nõrgendab otseselt nende sidet vanemaga B. Ei ole imestada, et lapsed kasvavad vanemast B lahku ja laste psüühika saab kannatada. Kahjuks on neid näiteid rohkemgi, kui pealtnäha paistab. Põhimõtteliselt ja psühholoogiliselt on vale, et seadused, kohtupraktika ja tugisüsteemid soodustavad mentaliteeti „lapsed on minu”, mitte „lapsed on meie”. Vanema B ja laste õiguste deklaratiivsus Perekonnaseaduses (edaspidi PKS) on kirjas: „Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused” (PKS § 116.1). Vanema B kaitseks on, tõsi küll, mõned punktid [1], aga need on praktikas deklaratiivsed laused. Näiteks suhtlemiskorda käsitlevate kohtuotsuste mittetäitmine on suur probleem: suhtlemiskorra ärajätmine vanema A poolt ei ole praktikas probleem, millega kaasnevat ta peaks kartma. PKS § 145.1 kohaselt „otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt”, aga see on jällegi praktikas deklaratiivne ning vanem B on lapse eest vahetu hoolitsemise seisukohast justnagu kõrvaline isik. Ilmekalt näitab seda ühe isa lugu, kes kasutas kolme aasta jook- sul ära kõik seadusest tulenevad võimalused, sh kõik kohtutasemed, et lapsega suhelda [2]. Lõpp- kokkuvõttes pidi riik tunnistama oma saamatust isale suhtluskorra toimumise tagamisel ja maksma talle kohtuotsusega riigivastutuse seaduse alusel hüvitist. Ei ole palju vanemaid B, kellel on samasuguseid võimalusi ja kes suudaksid sama kadalipu läbi teha. Loost selgub, et ka see äärmuslik teekond ei viinud tulemuseni, näidates veenvalt vanema B jaoks lootusetut olukorda. Paraku ei ole 1  Eesti õigussüsteemis vanema B jaoks, kelle vanemlikke õigusi ja kohustusi piirab liialt vanem A. Enamgi veel, tähelepanuta on jäänud, et vanema A tegevus piirab ka laste õigust mõlema vanema vahetule hoolele ja armastusele. Laste ülalpidamise õigus ja kohustus Kui vanem A soovib, võib ta vanemalt B nõuda elatise maksmist, jätmata talle võimalust sisuliselt osaleda laste vahetus ülalpidamises (vt skeemi 1). Seaduses ei eristatavanemat B, kes soovib oma lapsi vahetult ülal pidada ja kasvatada, neist, kes seda teha ei taha. Vanem B saab eraldi taotleda ainult suhtlemiskorda, mille toimimise osas võib esineda tõsiseid probleeme. Kui lapsed on suhtlemiskorra alusel vanema B juures, peab ta tegema suures osas samu ku- lutusi (eluase, mänguasjad, toit, riided, transport, meelelahutus jne), aga seda ülalpidamise osas eriti ei arvestata. On juhtumeid, kus vanem A on tahtnud, et üleandmisel vahetataks lastel seljas olevad riidedki ära. Miks nähakse seaduses ainukese laste ülalpidamise võimalusena rahalist panustamist läbi vanema A pangakonto, kui nii soovib vanem A, ilma igasuguste mõjuvate põhjusteta? vanem B jah vanem A jah peab lapsi nõus vahetult ülal Kas vanem B t: m eel ● soovib oma lapsi b t vahetult ülal pidada u uda elatis ei tal on see võimalik m A m inult ● e a ● ta on selleks sobilik van tahab kohus, kohtutäitur, ei vanem B peab politsei, vangla, probleemid maksma elatist. ... Skeem 1: Kehtiv süsteem laste ülalpidamise korraldamiseks pärast lahkuminekut Suur osa vanematest B maksab elatist vastumeelselt või ei maksa üldse, sest seda tuleb teha tülis olevale inimesele ebamääraseks kasutuseks. Arusaamatuks jääb, miks ei ole elatisraha jaoks nõutud isegi eraldi pangakontot, et ülalpidamise rahaline pool oleks selgem, sh vanema A enda jaoks. Vahendatud ülalpidamisele sundimine on põhimõtteliselt lahus elava vanema jaoks tõsine õiguste riive, kuid mitte ainult, tegemist on sisuliselt ka laste õiguste riivega. Kui vanem A tahab saada ainult rahalist panustamist, siis võimaldab riik vanemalt B vägivaldselt ära võtta õiguse laste vahetule ülalpidamisele ja asendada see elatise maksmisega. Olukorda ei muuda ka see, kui lapsed sooviksid vahetut ülalpidamist vanema B poolt. Laste tahtest sõltumata saab lapsi märkida kohtu hagiavalduses hagejatena. Vastu tahtmist hageja – miks lubab seadus pahatahtlikul vane- mal A panna lastele sellise koorma? Kui vanem B ei maksa elatist või ei ole võimeline seda täisosas maksma, siis on võimalik teda kriminaalkorras karistada ja isegi vangi panna (33 inimest 2014. aastal [3]). Kas tõesti on sellised inimesed saanud hakkama nii ohtliku kuriteoga, et neid on vaja kriminaalkorras karista- da, sh ühiskonnast eraldada? Kriminaalkorras karistatus toob kaasa ka teisi kitsendusi töö ja erilu- bade alaselt (nt riigiasutuses töötamine). Kas tõesti on laste saamine ja nende mitteülalpidamine la- hus olevale vanemale rahaliselt kasulik? Kas nad teevad seda hea meelega? Kuidas on lapse huvides isa või ema vangistus? Nii ainult kaugendatakse lapsi vanemast B ja õhutatakse vaenu ühiskon- nas. Miks peab laste saamine olema Eestis potentsiaalselt ohtlik ja kuidas see on kooskõlas ühiskon- na huvidega? 2  Palju on olnud juhtumeid, kus vanem B on lahus olles otseselt osalenud laste ülalpidamisel, ostes lastele vajalikke riideid jm asju. Kui hiljem vanem A otsustab esitada elatisnõude ja vanem B ei ole hoidnud kviitungeid alles, siis ei lähe arvesse, et vanem B oli laste osas mingeid kulutusi teinud ning peab maksma elatist täisosas. Või võtame juhtumi, kus rahulikult lahku minnes kinkis mees kokkuleppel naisega talle teise poole majast elatise maksmise asemel [4]. Hiljem, kui naine andis sisse elatise hagi, selgus, et selline kokkulepe on õigustühine [5]. Samas, mees ei saa ka maja kinkimist tagasi võtta ning seega ta peab maksma nii elatist kui ka poolest majast ilma olema. Need juhtumid näitavad selgesti, et õigussüsteem on liialt kaldu vanema A poole ega arvesta laiemalt laste huve, vaid jätab vanemale A võimu kuritarvitamisteks palju ruumi. On olnud juhtumeid, kus vanem A leiab, et kuigi vanem B maksab elatist, ei ole ta laste heaks suurt midagi teinud. Elatis on selle vanema A arvates kohustus, mida vanem B peab nii- kuinii täitma. Paljud ei suuda peale elatise ja lastele suhtlemiskorraks tarviliku keskkonna muud pakkuda, kui sedagi. Liiga palju on neid lapsi, kes on praeguse süsteemi tõttu võõrdunud lahus elavast vanemast, ning see on põhjustanud olukorra, kus neil justkui polegi teda. Kas sellist olukorda saab õigeks pidada? Sageli on juhtumeid, kus vanem A väljendab, et vanem B saab lastega suhelda tänu tema vastutulelikkusele ja viimasest lähtuvalt esitanud ka ebamõistlikke tingi- musi. Imestame, miks Eestis on nii palju laste elatusraha maksmise võlglasi (täitemenetluses on üle 12 000 elatisnõude [6]) isegi siis, kui saadame neid vanglasse, vabastame lapse tema ülalpi- damiskohustusest, võtame ära kalastus-, relva- ja juhiload [7][8]. Ka ajateenistuse ajal peab vanem B maksma elatist, kuigi ta põhitööl käia ei saa ja ajateenija toetus on liiga väike (vastavalt au- astmele ning teenistusajale 100 kuni 200 eurot kuus). Samas, kellelt oodatakse vajadusel, relv käes, riigi kaitsmist? Lisaks kirutakse elatise võlglasi ajakirjanduses ja poliittasandil. Kas nii mitte ei te- kitata kunstlikult viha ja hõõrumisi ühiskonnas? Populistlik on leida peksukott, pidada tema peale ajujahti ja otsida võimalusi tema karistamiseks. Kas me saavutame selle, mida saada soovime? Tea- dupärast põhjustab surve trotsi, lootusetust ning minnalaskmisetunnet, eriti kui olukord tundub vanemale B ebaõiglane ning ta ise ei ole seda teed valinud, ei rahalises plaanis ega ka lastega suhtlemist kerjates. Probleem on selles, et vanemalt B on ära võetud võimalus lapsi ülal pidada vahetult, sundides seda tegema vahendaja, st vanema A kaudu, kellega tihti ei olda enam heades suhetes. Kusjuures suhetest pole huvitatud tavaliselt vanem A, nähtavast sooviga lapsed enda poole saada kallutada. Vaatame juhtumit, kus isa kaotas masu ajal töökoha ja jäi pangale võlgu eluaseme osas. See- peale läks naine lastega ära ning hakkas mehelt nõudma kohtu kaudu elatist. Kuna mees ei olnud suuteline maksma, siis külastas kohtutäitur töötasu kinni pidamiseks uut tööandjat. Häiritud tööand- ja leidis varsti võimaluse töötaja lahti lasta. Isa oli äraelamiseks sunnitud tegema juhutöid ja seda mustalt. Muidugi kaasneb sellega ravikindlustuse puudumine ning sellest potentsiaalsed tulenevad probleemid tervisega, sest tervisemuredele pole võimalik varajases etapis jaole saada. Lapsega suht- lemine on raskendatud, sest isa ei saanud lapsi enda juurde võtta, sest polnud kohtule ette näidata sobilikku elamispinda. Seetõttu ta järjest kaugeneb lastest. Mis peaks teda hoidma Eestis, kus tema saatus on praeguses süsteemis lootusetu? Me oleme kaotamas/kaotanud järjekordselt töökäsi ja po- tentsiaalset uute laste isa. Kuidas selline süsteem saab olla lapse ja ühiskonna kui terviku huvides? Kes sellest on võitnud: isa, ühiskond, kohtutäiturid, ema, kaaskodanikud, valitsus? Tänaseks ongi ta Eestist lahkunud. Teiseks näiteks võib tuua naise, kes soovis lahutust oma despootlikust ja vägivaldsest mehest. Kättemaksuks võttis mees enne lahutust lapse enda juurde ning blokeeris emal lapsega kokkupuutu- mise. Kohtusse jõudnuna sai mees lapse endale põhjusega, et laps oli nii harjunud. Mees takistas naisel lapsega suhtlust ka edapidi, nt. viis lapse suhtluskorra ajaks teise Eesti otsa, vahetas oma elukohta, lapse lasteaeda jne. Enamikel kordadel suhtluskorda ei toimunud. Naise survestamiseks nõudis mees kohtu kaudu elatist ka ligi aasta jagu tagasiulatuvalt. Väikese sissetuleku tõttu polnud naisel võimalik elatist maksta ja nüüd on see juhtum nn. võlaga kohtutäituri juurest jõudnud pro- 3 kuratuuri kriminaaluurimisele alla. Lapsest lahutatus ja sisuliselt represseeriv käitumine eksmehe ja riigi poolt on emale mõjunud raskesti. Lähtudes lapse seisukohast, võib küsida, kas lapsel on õigus emale/isale kui emale/isale, mitte ainult kui elatise maksjale? Kas nii pole loodud mitte mehhanism nii vanema B kui ka laste õiguste rikkumiseks nende samade laste huvide kaitsmise sildi all? Seadusandlus võimaldab täna vanemal A diskrimineerida oma last ja vanemat B ning minna vastuollu põhimõttega, et vanem A ja B on lapse osas võrdsete õiguste ja kohustustega. Elatise suurus Kindlasti on paljude vanemate B elatisemaksevõimet vähendanud kiire elatise tõus [9]: ala- tes 2011. aastast on elatis tõusnud vastavalt 21%, 4,3%, 10,3%, 10,9%, 9,9%, 10,3%, 9,3%. Erine- valt elatisest ei tõuse palk tavaliselt ~10% aastas. Mediaansissetulekut 716€ (2016. a.) teeniv inime- ne saab kätte 586,18€. Kui tal on kaks last, siis jääks talle kätte 2016. a 156,18€. Kui tal on juhtumi- si kolm last, siis -58,82€. Rõhutame, et täpselt pooled inimesed teenivad mediaansissetulek on vähem. Vaata täpsemalt tabelit 1. Kui vanem B peaks teenima miinimumpalka ja tal on üks laps, jääks talle kätte 150,62€ (2017. a 161,46€), kui kaks last, siis -64,38€ (2017. a -73,54€) ja kui kolm last -279,38€ (2017. a -308,54€). Muidugi on vaja veel selle summa eest hoolitseda laste eest, kui ta soovib või on üldse võimeline säilitama lastega sidet. Jääb mulje, nagu seadusandjad ja kohtunikud elaksid teises reaalsuses, arvates teisi teenivat nendega samaväärset palka või varjavat oma sissetu- lekuid. Reaaleluga pole kooskõlas ka asjaolu, et elatise summa arvutamisel ei arvestata sellega, et mitme lapse puhul on kulu lapse kohta väiksem kui ühe lapse puhul. Rohkemate laste saamine on seega ohtlik, kui just väga rikas pole. Pidevalt tõusev elatise summa suurendab vanema A kiu- satust nõuda elatist, võimaldamata laste vahetut ülalpidamist/kasvatamist võrdväärsete vanematena ja pigem soodustades laste pärast kaklemist. Selliselt aidatakse kaasa vanema B ja laste üksteisest lahkukasvamisele. Kehtiv seadus ei arvesta olukorraga, kus vanem B tahab osaleda laste kasva- tamisel ja ülalpidamisel vahetult, aga vanem A soovib teda tõrjuda laste elust, nõudes kohtu kaudu ainult elatist. Jääb mulje, et on normaalne, et vanem B ei huvitugi kvaliteetajast lastega ega nende eest vahetult hoolitsemisest. Tabel 1. Elatise osakaal mediaanpalgast 2011-2017. Tabelis on toodud elatise miinumumsummad 1-3 lapse puhul, elatise tõus võrreldes eelmise aastaga, neto-mediaanväljamaksete suurus ja pärast elatise maksmist alles jääv summa vastavalt laste arvule.[10], [11] elatis netosissetulek miinus elatis aasta 1 laps 2 last 3 last elatise neto mediaan- 1 laps, jääb 2 last, jääb 3 last, jääb (€) (€) (€) tõus väljamakse (€) kätte (€) kätte (€) kätte (€) 2011 139 278 417 21% 404,78 265,78 126,78 -12,22 2012 145 290 435 4,3% 432,6 287,6 142,6 -2,40 2013 160 320 480 10,3% 470,11 310,11 150,11 -9,89 2014 177,5 355 532,5 10,9% 497,41 319,91 142,41 -35,09 2015 195 390 585 9,9% 542,1 347,1 152,1 -42,9 2016 215 430 645 10,3% 586,18 371,18 156,18 -58,82 2017 235 470 705 9,3% Kas saab normaalseks pidada, et arvestame sendise täpsusega välja, kui palju on vanem B oma lastele võlgu, ja lapsed elavad selle teadmisega? Seevastu armastus ja hoolitsus ei maksa mitte midagi? Teisalt, kuidas on võimalik, et elatise võlg saab olla 188 793 € [3]? See teeb 18 aasta jook- sul igas kuus lausa üle 870 €. Kuidas arvestada seda võlga, kui vanem A on lapsi vanemast B eemal hoidnud ja tema kohta kallutatud pildi loonud? 4  Kui vanem A on pahatahtlik, on tal võimalik teha maksetähtajale järgneval päeval kohtutäi- turile iga lapse kohta eraldi avaldus, mis tähendab vanemale B kohtutäiturikulusid täiendavalt iga lapse kohta. See on võimalik isegi juhul, kui vanem B oli ära maksnud nt kahe lapse puhul üle poole elatisest, aga ei olnud märkinud ülekandele kommentaari, kelle eest ta maksis täisosas. Kui- das saab lapsevanem eelistada üht last teisele? Miks peab olema võimalik teha ühest kohtuotsusest kohtutäiturile mitu erinevat avaldust koos suuremate kohtutäiturikuludega sisuliselt ühe asja eest? Igal kuul on vanemal A võimalik esitada uus avaldus, mis toob kaasa lisaks suuri kohtutäituriku- lusid, sest uuel kuul on tekkinud uued võlad. Seega on nt. kahe lapse puhul võimalik saada aastas 24 kohtutäituri sundtäitmist, kui vanem A on pahatahtlik. Selle tulemusena satub vanem B veelgi suurematesse võlgadesse, mis süvendab ta heitumist. Kohtutäituri poolt nõutavad tasud on üpris suured, näiteks 1100€ nn. võla puhul tuleb kohtutäiturile maksta 326,96€, millele lisanduvad edas- pidised täitekulud [12]. Alates 2011. aastast on igal aastal elatise summa tõusnud, mis on reaaalselt andnud vanemale A võimaluse teha jälle kohtutäiturile avaldus, kui elatist oli makstud vana aasta nn. tariifi järgi. Sääraste juhtumite esinemine näitab ilmekalt perekonnaseaduse moraalset kuritarvitatavust paha- tahtliku vanema A poolt. Samuti saab vanem A teha varsti jälle uue avalduse, kui vanem B pole suutnud täisosas maksta. Esinenud on ka juhtum, kus vanem A on sihilikult kasutanud kõiki või- malusi, survestamaks vanemat B, et vanema A uus elukaaslane saaks lapsed lapsendada. Vanem B oli valiku ees, kas maadelda, hambad ristis, tervist ohverdades laste pärast vanema A ja kohtutäituriga või minna kergema vastupanu teed, öeldes lastest lahti. Kes kaitseb vanemat B? Kes kaitseb lapsi? Ebaõiglane on see, et aina kerkiva elatise valguses kuuluvad vanemale A ka kõik lastera- had, tulumaksutagastused jne, kusjuures pole oluline, kas vanem B hoolitseb laste eest ja teeb nende hüvanguks kulutusi (alates 1. juulist 2017 on lastetoetus 3 lapse puhul 500 eurot kuus, koos elatisrahaga 1205 eurot motiveerib vanema B tõrjumist vahetult ülalpidamiselt). Praeguse süstee- mi järgi on vanem B muudetav vanema A jaoks tasuta regulaarseks peale sunnitud lapsehoidjaks, kusjuures vanemalt B oodatakse ka nende kulude katmist, mida lapsehoidjad tegema ei pea. Va- jadusel saab vanem A ka otsitud ettekäändel suhtlemiskorra ära jätta ning vanem B ei saa eriti midagi teha, isegi kohtuotsuse olemasolul [2]. Vaatame juhtumit, kus lapse isal oli elatise võlg tek- kinud ja tal oli uue naisega uus laps. Selle lapse pealt sai ta tulumaksutagastust, mille võttis ära koh- tutäitur. Kuidas on see terve mõistusega kooskõlas, et ühe lapse tagant võetakse teise lapse jaoks koos kohtutäiturikuludega? Kuidas saab olla see teise lapse suhtes õiglane? PKS näeb ette, et mõlemad lapsevanemad kannavad laste eest võrdväärset hoolt (PKS §116.1). Rahaliselt tähendab see kahe lapse kohta: • 470€ elatist maksab vanem B vanemale A. Summa suurus on rangelt määratud, mitte maksmise korral sanktsioonid kuni kriminaalkurjategijana vanglasse panemiseni välja. Vanemal B puudub raha kasutamise üle kontroll ja isegi igasugune ülevaade. • ???€ panus vanemalt A. Kulutuste suurus ebaselge, sanktsioonid sisuliselt puuduvad. • 100€ lastetoetused kuus vanemale A. Vanem B ei saa mitte midagi. • 362,88€ tulumaksutagastus kevadel vanemale A. Vanem B ei saa mitte midagi. • Vanema B lisapanus laste kasvatamises ja ülalpidamisel, mil arvestatav aeg on lapsed temaga (nt nädalavahetuseti ja suvel mitu nädalat) ja tal peab olema vajalik keskkond. Ülaltoodud loetelust on näha, et riik kohtleb vanemat A ja B ebavõrdselt, andes kogu laste jaoks mõeldud rahasumma vanema A käsutada ja rakendades vanema B suhtes rangelt kontrolli, samas kui vanema A rahalist panust ei mõõdeta. Jääb järjest selgusetumaks, miks on elatis seotud miinimumpalgaga ja miks muid asjaolusid ei võeta eriti arvesse. Jõuame välja põhimõttelise probleemini – miks peab kõik käima raha ümber? Raha on reeglina ikka tüli majja toonud. Vahetu ülalpidamise võimaldamine soodustaks vanema B poolset hoolitsust laste eest ja muretsemist nende pärast. Lastega seotud mured on sellised, mida ei 5 vahetaks endast lugupidav vanem B mitte millegi muu vastu. Kahjuks võimaldab riik temalt selle mure vägivaldselt äravõtmist ja asendamist tehniliselt mugavate, kuid moraalselt frustreerivate ja alandavate pangaülekannete tegemistega, kui vanem A peaks nii soovima. Ilmselgelt ei ole ette nähtud meetmeid, kontrollimaks, kas raha on kulutatud eesmärgipäraselt (nt. pole eraldi panga- kontot). Kui vaatame Eesti naaberriikides laste ülalpidamise kohustust lahus vanema poolt, siis Soo- mes on elatis 2017. a. kuus 155,50€ (aastal 2016 154,77€) ja kui ta ei jõua seda maksta, tasub puuduoleva osa riik [13]. Rootsis on elatisraha ~125€ [14], Lätis kuni 7. eluaastani 95€ ja 7–18 aastase lapse puhul 114€ [15]. Sarnaselt Eestiga on Lätis elatisraha seotud alampalgaga, aga Lätis moodustab elatis lapse kohta veerand sealsest alampalgast, mitte pool nagu Eestis. Näeme, et Eestis on lahus olev vanem märgatavalt kõrgemalt maksustatud kui tunduvalt kõrgema elatustasemega naaberriikides ja üle kahe korra rohkem kui sarnase elatustasemega Lätis. Miks nii? Protestiks on võetud isegi Läti kodakondsus. Soome tundub inimlikum oma kodanike vastu, sest näiteks vane- mal B on võimalik taotleda mõjuvatel põhjustel (nt töökoha kaotus) kuni aastaks elatise maksmise vabastust, sel ajal maksab riik tema eest. Ilmekalt näitab ebasobilikku perekonnapoliitikat fakt, et Eesti on OECD riikidest viiendal kohal üksikvanemaga kasvavate laste osakaalu poolest (ligi 22%, OECD keskmine 15%) [16]. Vaadates tabelist 2 kohtutäituritele täitmiseks esitatud nõuete hulka ja summasid, siis üldjuhul on kohtutäiturite poolt avatud täitemenetlused viimase kuue aasta lõikes olnud selgelt langustrendis (allikas: teabenõue justiitsministeeriumile). Neist moodustab erandi elatisega seotud kohtutäiturite nõuded. Toodud summad ei sisalda kohtutäiturite menetlustasusid, mis on märkimisväärselt suured. Viimastel aastatel on kohtutäiturid nõudnud ja saanud mitmeid õigusi elatisevõlglaste elu kibe- damaks muutmiseks, nt nende vara konfiskeerimiseks ja arestimiseks. Siit võib välja lugeda, et vanem A saab vanemat B ähvardada ja teda represseerida kohtutäituri abil. Tabel 2: Kohtutäiturile esitatud nõuded aastati alates 2010. aastast. Kõik summad on kohtutäituritasudeta. 2010. aasta suurust võib pidada majandussurutisest tingituks. Kokku nõudeid Elatise nõudeid „Kokku” muutus %-des „Elatis” muutus %-des võrreldes 2010. aastaga võrreldes 2010. aastaga aasta avatuid summana avatuid summana avatuid summana avatuid summana 2010 177 571 586 911 601 2 027 6 631 589 100 100 100 100 2011 139 614 449 871 461 1 727 5 399 994 78,62 76,65 85,20 81,43 2012 138 895 343 515 414 1 619 5 528 848 78,22 58,53 79,87 83,37 2013 117 244 300 203 404 1 822 5 673 857 66,03 51,15 89,89 85,56 2014 110 822 233 170 901 1 990 5 525 353 62,41 39,73 98,17 83,32 2015 100 817 254 390 621 2 182 5 538 364 56,78 43,34 107,65 83,51 Laiem ühiskondlik mõju See, kuidas riik reguleerib laste ülalpidamist pärast vanemate lahkuminekut, ei puuduta ainult asjaosalisi, vaid omab ka laiemat ühiskondlikku mõju. Milliseid signaale saadab praegu välja riik ja mis järeldusi saavad teha teised ühiskonnaliikmed? Kas tõesti peaks laste saamine olema potent- siaalselt ohtlik, sest kui peaks elus viltu vedama, võib sattuda nõiajahi ohvriks või suisa vanglasse? Eravestlustest on ilmnenud, et tänapäeval on aina suurenev hulk inimesi, kes ei vaja ega tahagi lap- si, sest nii on lihtsalt probleemivabam elada. Nad on tunnistanud, et neid on hirmutanud sugulaste, tuttavate ja meediast kuuldud lood. Praegune süsteem vähendab veelgi kindlustunnet tuleviku suhtes. Väikese Eesti jaoks ei ole selline lähenemine jätkusuutlik. Kaalukausil on ürgne instinkt saada lapsi ja teisel kaaluvihil on sellega seonduvad mured ning kasvavad kunstlikud riskid. Kah- 6 juks olen järjest enam kohanud inimestega rääkides suhtumist, et teine kaaluviht on ülekaalu saavu- tanud ning seda tõusvas tendentsis. Statistikaameti andmetel on vähenemas lastega perede arv (2001 rahvaloenduse alusel 34%, 2011 rahvaloenduse alusel 25%) [17]. Kas vanema B roll peabki sõltu- ma vanema A suvast, kus talle antakse seadusega voli muuta vanem B lihtsalt isiklikuks raha- allikaks? Praegune süsteem signaliseerib vanemale A, et laste kasvatamisel ja ülalpidamisel ei ole koostöö vanemaga B hädavajalik. Kuigi perekonnaseaduses on sätestatud vanemate võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes [18] ning laste terve psüühika kujunemise jaoks on vajalik vane- mate koostöötahe, siis praegune süsteem ei soosi dialoogi tekkimist, vaid väljapressimist. Räägitakse küll, et maa tuleb täita lastega, aga see on tehtud suisa ohtlikuks. Samal kursil jät- kates julgetakse järjest vähem lapsi saada. Kas me saame seda endale lubada? Poliitilisel tasandil on räägitud kahest miljonist ennast eestlaseks pidavast inimesest [19], aga praegu liigutakse sellele ees- märgile vastassuunas. Seega on vaja olulisi muutusi, sest tegemist on eksistentsiaalse probleemiga. Eestlaste iive on negatiivne [20], aga ikkagi tegeletakse riiklikul tasandil peaasjalikult populist- liku nõiajahiga, mille on algatanud vanem A. Kuidas hoolib riik vanemast B ja tema lastest? Pere- konnaseaduses peab toimuma põhimõtteline muutus, et väheneks suhete lõhkumise ja hõõrumiste tekitamise võimaluste loomine peresuhetes. Kuigi üks vanematest võib lahus elada, jääb ta lastele endiselt pereliikmeks, seniks kuni on olemas vastastikune lähedustunne ja hoolimine. Seadusand- likult ei tohi soodustada nendevahelise hoolimise lõhkumist ja selle konverteerimist tuimadeks ra- hanumbriteks – see muudab ühiskonda tervikuna nõrgemaks. Peale kasvab uus põlvkond, kes peab lahus oleva vanema potentsiaalset allasurutuse olukorda normaalseks ja kes kaalub tõsiselt laste saamise riske. Täna juba olemegi osaliselt selles faasis. Kaudne ülalpidamine kindla suurusega kohustuslike pangaülekannete näol ei sisalda endas armastusesoojust, kvaliteetaega ega vastutustunnet, vaid pigem peidab destruktiivsust. Praegu eel- davad seadused vaikimisi, et vanem B ei ole huvitatud reaalsest vanemlusest, sundides teda oma laste vahendatud ülalpidamisele. Miks ei võeta arvesse asjaolu, kuidas lahku mindi? Täna ei ole olu- line, kas vanem B on pere maha jätnud või vanem A lastega ära läinud. Aga kui näiteks naine läheb lastega ära jõukama mehe juurde või ta viskas mehe kodust välja või lihtsalt leidis uue armastuse, siis seda ei saa kõrvutada näiteks vägivaldse mehega. On ebaõiglane, et seaduses kohel- dakse samamoodi nii rongavanemaid kui ka hüljatud vanemaid. Seadused peavad arvestama roh- kem moraalseid, psühholoogilisi ja iibega seotud aspekte. Statistikaameti andmetel on üksikvanematest 92% emad ja 8% isad [21]. Reeglina üksikisad ei tee takistusi lastega suhtlemisele ega enamasti ei nõua emalt elatist [22]. Minu hinnangul on riik kir- ve meetodiga peresuhetele avaldanud kahjulikku mõju. Kokkuvõttes võib „nn võitlusest laste nimel” kaotada ka vanem A, sest ta peab selleks kuluta- ma energiat, aega ja närve ning tulevikus võivad lapsed tema vastu pöörduda, kui nad saavad tema põhjustatud ebaõiglusest aru. Põhiseaduse paragrahvid 12 ja 13 ütlevad: [23] § 12. „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, naha- värvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.” § 13. „Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välis- riikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.” Eelnevalt käsitletust on näha, et riik kohtleb vanemat B ja tema lapsi selgelt ebaõiglaselt, • koheldes vanemat B vaikimisi nagu vanemat, kes ei soovi oma laste ülalpidamises osaleda, ja piirates vanema B õigust oma lapsi vahetult ülal pidada, kui vanem A seda soovib (vanema B disrimineerimine vahetu ülalpidamise asjus selle alusel, et ta elab lastest lahus, § 12) 7  • piirates laste õigusi oma mõlema vanema vahetule hoolitsusele ja ülalpidamisele • jättes vanema B ja laste õigused vanema A soovide varju (seadus ei kaitse piisavalt vanemat B ja lapsi vanema A poolse diskrimineerimise eest § 13) Ettepanekud Väga oluline on võimalikult vara saada vanemad lepitusele oma eriala spetsialisti poole. See suund on välisriikides andnud häid tulemusi ja vähendanud tülisid ja muid probleeme lahku läinud vanemate vahel. Lepituse eesmärk ei oleks mitte niivõrd see, et pere saaks uuesti kokku, vaid see, et ka lahutatuna saavutataks võimalikult hea olukord lapse jaoks. Paraku nõuab perelepituses osalemi- ne mõlemalt poolelt tahet. Lastekaitse on toonud välja, et lepitusest ei ole harilikult kasu, kui lapsed „nö endale saanud” vanem on liiga dominantne või isiksusehäirega. Perekonnaseaduses on tarvis luua otsene võimalus, et lastest lahus olev vanem saaks osaleda vahetult laste ülalpidamises elatise maksmise asemel, ja see oleks selgelt eelistatud ka siis, kui vanem A tahab, et vanem B maksaks ainult raha (vt skeem 2). Vahetu ülalpidamise eelistamine on õigustatud loomulikult juhul, kui pole selgeid vastunäidustusi (ebasobilik elustiil, nt vägivaldsus, kriminaalsus, alkoholism). Eesmärk on soodustada suhete hoidmist ning tugevdamist laste ja vanema B vahel. Mõistlik oleks, kui laps tajub, et mõlemad vanemad on võrdväärselt olulised ja neil on sisulised ülesanded. Seadusega kaitstakse lastega jäänud vanemat, et ta ei peaks koormat üksi kandma. Kahjuks on seadus eelnevalt käsitletut arvesse võttes liiga kallutatud, eeldades, et vanem A soovib vanema B vahetut osalust laste eest hoolitsemisel. Selliselt antakse dominantsele vanemale A lisavõimalusi laste ja vanema B kaugendamiseks üksteisest. Probleem seisneb selles, et seadus ei erista vane- mat B, kes soovib oma laste eest vahetult hoolitseda, neist, kes seda teha ei soovi. Kindlasti on laste jaoks sobilikum, et hoolitsus ja ülalpidamine oleks pangaülekannete asemel eelistatult vahetu. Praegune süsteem pärsib koostööd vanema A ja B vahel (põhimõte: kelle juures lapsed, sel võim ja otsustusõigus). Lahus elava vanema B kuludeks võiks olla (allpool meetmed probleemide korral): 1. Haridusasutustega seotud kulud (lasteaiatasud, huviringid, koolisöök, õppevahendid jms) 2. Laste riided 3. Mobiiltelefon ja sidekulud 4. Kulud, kui laps on tema juures (eluase, söök, olme, mänguasjad jms). Lastega elava vanemale A kuludeks võiks olla: 1. Kulud, kui laps on tema juures (eluase, söök, olme, mänguasjad jms). Kaasnevad positiivsed aspektid: 1. Vanemal A kaob oluline stiimul hoida vanemat B eemal lastega seotud asjadest. Vanemal B on nüüd oma vastutusvaldkonnad ja sisuliselt kõik lastega seotud teemad ei ole enam ainult vanema A määrata. 2. Lastevanemate vahel kaovad ära otsesed rahaga seotud teemad, nad arveldavad laste huvides otse kolmandate osapooltega (nt haridusasutused, poed). Lahus oleval vanemal B on rohkem motivatsiooni laste arengusse panustada ja ta ei ole enam nii kõrvale tõrjutud lihtsalt kui rahaallikas vanema A jaoks. Sund pidada oma lapsi ülal vahendaja, (olgugi, et nende ema või isa) kaudu on üks peamisi põhjusi vanematevahelisteks hõõrumisteks – väga tihti ei ole vanem B nõus maksma tülis inimesele, sest ta tahab otse lapsesse panustada. 3. Väheneb nende lahus vanemate hulk, kes oma lapsega ei suhtle ja üritavad nende ülalpidamisest kõrvale hoida – see on lapse huvides. 4. Suurema tõenäosusega suudaksid vanemad jagada lastega seotud kulusid, sest nii on kasulikum mõlemale poolele. Praegu on kulud kunstlikult üles aetavad dubleerimise ja 8  vähese koostöö soosituse tõttu (nt üks vanem ei luba lapsel teise vanema juurde jalgrattaga minna ja teine vanem peab lapsele ostma teise ratta, kuigi see ei oleks vajalik). 5. Laste jaoks kasvab vanema B roll nii praktilises kui emotsionaalses plaanis. 6. Tekib seadusandlikult ja ühiskondlikult suurem eristatus hooliva ja mitte hooliva lahus vanema vahel. 7. Me ei külvaks nii palju hõõrumisi ühiskonnas ning suurendaksime tõenäosust, et soovitakse lapsi või neid juurde uues suhtes. 8. Väheneks märgatavalt perekonnaseaduse punkti „Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused” (PKS § 116.1) mastaapne rikkumine. Praegu saab seda punkti dek- laratiivseks väänata ja teha vanemast B rahaallika vanema A jaoks. Perekonnaseaduses võiks arvestada lahkuminemise asjaolusid. Kui üks vanem on koos lastega läinud ära teise vanema juurest lapsi selgelt mitte arvestatavatel põhjustel (nt. uue armastuse juurde), siis ei ole õiglane ega ka õigustatud käsitleda mahajäetud vanemat B sarnaselt ise ära läi- nud vanemaga. Ise koos lastega ära läinud või teise poole välja visanud vanem A on teinud eelda- tavasti selgelt kalkuleeritud otsuse ja seega on tal selleks ka võimalused. Muidugi tuleb otsustamisel lähtuda laste heaolust, aga seda mitte pimesi, et vanem A on kannataja. Erisuseks võiks sel juhul olla laste ülalpidamisel peamiselt eluasemekuludega mittearvestamine, kui vanem B võimaldab lastel käia tema juures regulaarselt. Kui tekivad probleemid ja vanem B ei täida kohustusi: Kui pärast lastekaitsesse pöördumist ja asjaolude selgitamist ilmneb, et vanem B ei täida oma kohustusi piisavalt (nt vanem B ei soeta lastele piisavalt ja sobilikke riideid) ega reageeri kirjaliku- le ettekirjutisele, siis on õigustatud rakendada praegu kehtivat elatise maksmise süsteemi (vt skeem 2). Selliselt oleks süsteem tunduvalt inimlikum ning vähem kuritarvitatavam, kuid siiski lihtne. Vanem B võib vahetu ülalpidamise taastamist taotleda koos põhjendusega kõige varem nt 12 kuud pärast lastekaitsele või kohtule avalduse esitamist. Selliselt soosib riik sideme hoidmist vanema B ja laste vahel ning piirab vanema A võimalusi oma võimu kuritarvitamiseks. Eelneva puhul eelda- takse, et lapsed käivad regulaarselt vanema B juures või nende käimine sõltub vanema B või- malustest, mitte vanema A suvast. Kui lahus olev vanem oma laste vastu endiselt huvi üles ei näita, jättes nad vahetu ülalpi- damiseta või neile elatise maksmata, siis on vajalik arusaadavalt rakendada erinevaid meetmeid laste huvides. Esmane peaks olema lahus vanemas arusaama tekitamine vanemlusest. Selleks võiks olla lastekaitsespetsialisti poolne suunamine kohustuslikule spetsiaalsele koolitusele, kus räägitakse neile vanematele ühiskonnakorraldusest, eetilistest asjaoludest, laste psühholoogiast, näiteid elust jms (auditoorsed loengud + seminarid). Eesmärk on, et lahus vanem hakkaks paremini mõistma ühiskonda ning oma rolli selles. Vastasel korral ei pruugi lahus vanem mõista vahetu ega kaudse ülalpidamise olulisust, võttes seda tarbetu sundusena, mis aga tekitab pingeid ühiskonnas ning süs- teemile vastutöötamist. Pärast koolitust peab ta tegema kontrolltesti, mis innustaks tähelepaneliku- malt kuulama loenguid ja aru saama. Üldiselt peaksid koolitused/seminarid toimuma nt iga kuu ta- gant. Koolituste ja seminaride kulu võiks olla kaetud vähemalt osaliselt osalejate endi poolt. Lahus olev vanem peab koolitustel käima seni, kuni pole lahendatud tema laste ülalpidamisega seotud probleemid. Vajadusel võib lastekaitse või kohus kohustuslikule koolitusele suunata ka vanema A. Kui eiratakse koolitustel osalemise kohustust ega soorita testi, siis tuleb hakata tema suhtes ra- kendama tavapäraseid meetodeid (nt kohtutäituri sundtäitmist). Kui last vahetult ülal ei peeta ega elatist ei maksta, siis riik maksab ise, kui vanem A teeb vastava avalduse ja leitakse see olevat õigustatud. Riigi jaoks peaksid primaarsed olema lapsed, mitte nõiajahi pidamine. Viimane on üldiselt destruktiivne. Me peame mõtlema rohkem selle peale, kuidas iive positiivseks saada, ja või- me anda järele mõnes muus osas. 9  Sel ajal, mil lahus olev vanem ülalpidamist ei teosta ja käib koolitustel, maksaks riik vastavat toetust vanema A avalduse alusel. Võib arvata, et kulud riigieelarvele kasvavad, kuid kaalukausi teisel pool on madalam iive, suurem ühiskonna lõhestatus ja täitemenetlusekulud, mustalt või mitte- töötamise suurenemine, enneaegselt töövõimetuks jäämine jne. Samas on Eesti põletavamaid prob- leeme just madal iive ja tööjõupuudus. Kui vanem B on koolitustel käinud ja testid sooritanud, kuid laste ülalpidamises ikkagi ei osale (ei vahetult ega rahaliselt), siis võiks otsustada juhtumipõhiselt. Võimalikud variandid võiksid olla järgmised: vanemlike õiguste äravõtmine; pensioni kärpimine; pensioniea tõstmine; koolitustel jätkuvalt käimine; kohustuslik suunamine erikoolitustele (nt. kui ei oska ise majandada); alkoholis- miravi; psühholoog; avalikku nimekirja panek; osade riiklike toetuste maksmisel arvestamine; vanema abistamise kohustuse äravõtmine lapselt. Kui lahus oleva vanemaga lepitakse kokku pangaülekandega elatise maksmises, siis peaks see toimuma laste pangaarvele, millega muutuks rahaline pool selgemaks, k.a. lastega vanema enda jaoks. vahetu jah ülalpidamine kohus, kohtutäitur, vanema B poolt politsei, vangla, ... kokkulepe probleemid, kas vanem B sa aru põhjendatud soovib oma lapsi avalduse ● am - id alusel vahetult ülal pidada ine m le e ● tal on see võimalik ob ● ta on selleks sobilik pr ei probleemid elatise koolitused, eksamid maksmine kokkulepe Skeem 2: Muudatused kehtivale laste ülalpidamise süsteemile. Süsteemis olulised, et luuakse võimalus ja soositakse lapsele vahetut hoolt vanemal B poolt, isegi kui vanem A on põhjendamatult vastu. Lisaks on karistamise asemel rõhku pööratud harimisele ja teadvustamisele läbi spetsiaalsete koolituste. Lastega seotud küsimuste menetlemisel kohtus võiks olla kaasatavad uurija moodi ametnikud (arvestades sugude tasakaalu). Kohtunik suunab probleemi suurte erimeelsuste korral uuriva amet- niku juurde, kellel peaks olema erialane haridus (lastepsühholoog+juriidiline pädevus vmt). Uurija võtab mõlemalt poolelt eraldi selgitused ja tõendid, vajadusel täpsustab osapooltega asjaolusid ja la- hendusvõimalusi. Tehtu baasil koostab uurija kõiki kolme osapoolt (lapsed, vanem A ja B) kõige paremini arvestava lahenduse, mille esitab kohtunikule, kes võtab selle aluseks otsuse tegemisel. Sellise uurija puhul jääksid emotsioonid tagaplaanile, samuti väheneks tunduvalt see, kumb vanem suudab parema advokaadi palgata. 10 Kokkuvõte Käesolev kirjutis keskendub probleemile, et Eesti Vabariigi seadused aitavad kaasa lahus oleva vanema ja ta laste vahelise suhte nõrgenemisele ja nende õiguste diskrimineerimisele vanema A initsiatiivil. Tulemuseks on kallutatus vanema A suunas ja vanema B ja laste õiguste deklaratiiv- sus, mis tekitab suures osas ühiskonnas hõõrumisi, võõrandumist riigist ning vanem B-laps suhte nõrgendamisele kaasaaitamist. Käesolev kirjutis käsitleb seni ühiskonnas ja seadusandlikult teenimatult varju jäänud situa- tsiooni, kus lapsevanem (vanem A), kes on pärast lahkuminekut saanud lapsed enda juurde, hakkab takistama lahus oleva lapsevanema (vanem B) ja laste vahelist suhtlust, nõudes vahetu ülalpidamise asemel elatise maksmist. Laps vajab eelkõige vanema B vahetut hoolt ning armastust ja seaduslikult ei tohi võimal- dada selle liigset piiramist (lahusolek piirab seda niigi). Vanema B rolli taandamine vanema A tahtmisel ainult elatise maksimisele ei tohi olla seadusandlikult soositud variant, sest see ei ole la- hendus. Perekonnaseadus annab vanemale A liialt võimu, mida ta saab laste ja vanema B suhtes kuritarvitada. Põhimõtteliselt on väär eeldada, et vanem B ei hooli oma lastest ja ainuke moodus lapsi ülal pidada on seda teha rahaliselt vanema A pangakonto kaudu. Seadusandlus ja riik peaksid just igati soosima, et lapsed ei kasvaks oma vanemast B lahku ja vanemalt B ei võetaks ära tema õigust lapsi vahetult üleval pidada ning lastelt ei võetaks ära vahetult saadavat ülalpidamist/hoolitsust. Mure oma laste pärast on kindlasti suurem kui mure, kas pangaülekanne saab tehtud või mitte. Tihti ei ole vanemad A ja B enam omavahel sõbralikes suhetes. Seega väheneks märgatavalt oma lapsi mitte toetavate vanemate B hulk, kui nad saaksid seda teha ela- tise asemel vahetult. Peale sunnitud elatise maksmine rikub vanema B õigust oma lapsi vahetult ülal pidada ning laste õigust vahetule ülalpidamisele. See ebakõla peab lõppema ja lõpetatama laste ja vanema B diskrimineerimise võimaldaminevanema A poolt. Täna ei ole seaduse tasemel suudetud või tahetud vanema B ja tema lastega seotud problee- mistikku lahti mõtestada, jäädes kinni kitsalt raha juurde. Ühiskonnas levinud üldarusaamad ja stampmõtlemine vanema B rolli kohta laste ülalpidamisel ja kasvatamisel on osutunud liiga jäiga- ks, tekitades ja süvendades probleeme: negatiivsem iive, suurenevad lõhed ühiskonnas ja ema-lap- sed-isa kolmnurgas, suurenev võlgnikuks tembeldatute hulk, pettumine riigis, suurenev bürokraatia (kohus, kohtutäiturid, maksuamet, politsei, vangla...), end ülekohtuselt kohelduna tundvate inimeste hulga kasv, kõige nägemine rahatähtedes, laste riivatud õigus sisulisele emale/isale jne. Hüljatud lapsevanematele on jäetud mahajäetuse tunne ka riigi poolt: tühjustunne, maksustatus, võimalik nõiajahi ohvri roll ja „lohutuseks” deklaratiivsed õigused. Kahjuks soodustab kehtiv seadusandlus mõtteviisi „minu lapsed”, mitte „meie lapsed”, mis jätab sügava jälje eelkõige lastesse, kahjustades nende kujunevat isiksust. Me peame mõtlema rohkem inimesekesksemalt. Praegune lahus elavate laste ülalpidamise süsteem ei ole oma loomuses rahva kestvust toetav, vaid seda lõhkuv. Järjest on kasvamas soovimatus saada lapsi. Keegi ei taha riskida kriminaalkorras karistatusega ega oma eri- nevatest lubadest ilmajäämisega. Kirjutises tõime välja võimaliku lahenduse, mis arvestab paremini osapooli ning muudab meie riigi inimlikumaks lõhenenud pere liikmete suhtes. Selleks peaks riik soosima laste vahetut ülalpi- damist ja kasvatamist ning vajadusel pakkuma koolitusi, et inimesed oleksid haritumad. Praegune süsteem on liiga jäik, võimaldades vanemal A seadusi ja institutsioone oma huvides ära kasutada, isegi repressiivvahendina vanema B suhtes. Ettepanekute osas on rõhk pööratud arusaamise teki- tamisele vanemas A ja B, mis annab lootust laste kasvatamise jagamisega seotud probleemide mõistmiseks ning nende lahendamiseks. Riik peab senisest enam väärtustama mõlemat vanemat ka siis, kui nad on lahku läinud, ja senisest enam tunnustama laste õigust mõlema vanema vahetule hoolitsusele. Erkki Laaneoks, MTÜ Lapsele Vanemad http://lapselevanemad.ee e-post: [email protected] 11 Viidatud materjalid [1]: „10. peatükk VANEMA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED”, Riigikogu, 21.12.2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016013#ptk10 [2]: „Kohus tunnistas riigi suutmatust võimaldada isal oma lapsega kohtuda”, Andres Einmann, 25.11.2014, http://www.postimees.ee/3003749/kohus-tunnistas-riigi-suutmatust-voimaldada-isal-oma-lapsega-kohtuda [3]: „Rongavanemale koidavad kibedad päevad”, Oliver Kund, 04.02.2016, http://www.postimees.ee/3562581/rongavanemale-koidavad-kibedad-paevad [4]: „Lugeja küsib: kas naine võib nõuda elatist, kui ta sai endale maja?”, Hanna Kivirand, 14.03.2013, http://tarbija24.postimees.ee/1169176/lugeja-kusib-kas-naine-voib-nouda-elatist-kui-ta-sai-endale-maja [5]: „Perekonnaseadus. § 109. Ülalpidamisnõude välistamine”, Riigikogu, , https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015099?leiaKehtiv#para109 [6]: „Riigikogu toetas elatisraha fondi loomist”, Delfi, 27.01.2015, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/riigikogu-toetas-elatisraha-fondi-loomist?id=70654139 [7]: „Võlglased valusamini pihtide vahele”, Mari Mets, 08.01.2016, http://www.aripaev.ee/uudised/2016/01/08/volglased-valusamini-pihtide-vahele-elatisvolg-elatisfond- sanktsioonid [8]: „Elatisraha võlgnikud võivad tulevikus juhiloast ilma jääda”, Merike Teder, 27.10.2014, http://www.postimees.ee/2968959/elatisraha-volgnikud-voivad-tulevikus-juhiloast-ilma-jaada [9]: „Paradoks: alampalga kasv hoopis soodustab elatisraha maksmisest kõrvalehiilimist”, Priit Luts, 05.06.2015, http://uudised.err.ee/v/eesti/bbb396ab-fbd1-443c-8144-f64fb9ca5d02/paradoks-alampalga-kasv- hoopis-soodustab-elatisraha-maksmisest-korvalehiilimist [10]: „Mediaanväljamakse”, Maksu- ja Tolliamet, 07.03.2017, https://www.emta.ee/et/kontaktid-ja- ametist/maksulaekumine-statistika/mediaanvaljamakse [11]: „Palga ja maksude kalkulaator”, Sergo Ulpus, 2017, http://palk.crew.ee/2016/kalkulaator.html [12]: „2. jaotis Ametitoimingu tasu määrad täitemenetluses ”, Riigikogu, 08.07.2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/131122012018?leiaKehtiv#jaotis2 [13]: „Elatustuen määrä ja maksaminen”, Kela, 21.12.2016, http://www.kela.fi/elatustuki-maara-ja- maksaminen [14]: „Skilsmässa”, Juristbyrån, , http://www.juristbyran.com/Vara-Tjanster/skilsmassa/ [15]: „Bāriņtiesu likums”, , , https://likumi.lv/doc.php?id=139369 [16]: „Eesti on üksikvanemate suure osakaalu poolest OECD riikide esiviisikus”, Merje Pors, 27.04.2011, http://www.postimees.ee/425691/eesti-on-uksikvanemate-suure-osakaalu-poolest-oecd-riikide-esiviisikus [17]: „REL 2011: Lastega leibkondade arv väheneb”, Ene-Margit Tiit, 28.08.2013, http://www.stat.ee/65357 [18]: „PKS § 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted”, Riigikogu, 21.12.2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016013#para116 [19]: „Tsahkna: Eesti suur eesmärk olgu kaks miljonit eesti keelt kõnelevat inimest ”, Rain Kooli, 16.01.2016, http://uudised.err.ee/v/eesti/5cabcea9-6fd4-4992-8fbd-4643c9c2acff/tsahkna-eesti-suur-eesmark- olgu-kaks-miljonit-eesti-keelt-konelevat-inimest [20]: „Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta”, Statistikaamet, , https://www.stat.ee/34268 [21]: „Üksikvanematest Eestis”, Statistikaamet, 30.01.2014, https://statistikaamet.wordpress.com/2014/01/30/uksikvanematest-eestis/ [22]: „Miks üksikisad ei nõua elatist?”, Silja Lättemäe, 18.02.2015, http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/varskes-maalehes-miks-uksikisad-ei-noua-elatist?id=70822497 [23]: „Eesti Vabariigi põhiseadus”, Riigikogu, 15.05.2015, https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002 12