Menetluse lõpetamise teade ja soovitus isikuandmete kaitse asjas

Lp Andra Levandovski Teie: 13.11.2020 nr AS Hoolekandeteenused 2020/RJ-2/11480-2 Meie: 08.02.2021 nr 2.1.- 1/19/4554 Menetluse lõpetamise teade ja soovitus isikuandmete kaitse asjas Teatame, et lõpetame kaamerate kasutamise osas algatatud järelevalvemenetluse, kuna Valkla Kodu on sulgemisel. Küll aga on meieni tulnud tähelepanekuid, et isikute ja vara kaitseks paigaldatud kaameraid on ka teistes Teie hallatavates hooldekodudes kasutatud muul eesmärgil. Esmalt selgitame, et kaameraid saab kasutada vaid kohtades, kus esineb reaalne oht isikutele ja varale. Soovitame üle vaadata, et Teie dokumenteeritud õigustatud huvi analüüs on tehtud nii, et analüüsitud on iga kaamerat ning seejuures hinnatud, kas ja millise kaamera salvestisele jääb ka eriliiki isikuandmed (eriliiki isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 9). Õigustatud huvi hindamise dokumendist peab täpselt selguma, mis on see oht, mille vastu te igat kaamerat kasutate, millised juhtumid on varem esinenud, mis meetmeid veel rakendatakse ning miks need siiski ei ole piisavad. Samuti peab selguma kaamerate seadistus: kas tegemist on üksnes reaalajas ülekandega või ka salvestatakse; kes salvestisi töötleb ning kui kaua neid säilitatakse. Seejuures peab säilitamistähtaeg olema selgelt põhjendatud. Oluline on see, et töötajatele peab olema esitatud kaameraid puudutav dokumentatsioon, sh õigustatud huvi analüüs. Sealjuures peab tööandja suutma tõendada, et ta on seda neile tutvustanud. Täpsemalt saate lugeda meie õigustatud huvi juhendist1. Turvakaameraid ja nende salvestusi ei või kasutada mitte ühelgi teisel eesmärgil. See tähendab, et isikute ja vara kaitseks paigaldatud kaamerate videoülekannet ei või reaalajas, ega hiljem selle salvestist, kasutada töötajate töö jälgimiseks. Kaamerate kasutamisel peab enne nende paigaldamist välja panema teavitavad sildid. Oleme miinimumnõuetele vastava sildi loomiseks loonud kõigile kättesaadava tööriista https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija. Seega soovitame aegsasti üle vaadata, et Teie teavitussildid vastavad nõuetele. Võttes arvesse, et inspektsioon on AS-le Hoolekandeteenused selgitanud, millised on turvakaamerate kasutamise reeglid ning millised dokumendid tuleb koostada, siis järgnevates võimalikes menetlustes peab AS-l Hoolekandeteenused see kõik inspektsioonile koheselt esitatav olema. Juhin tähelepanu, et andmetöötlusnõuete rikkumine on karistatav ka väärteokorras (sh saab karistada juriidilist isikut). Lugupidamisega 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_15052020.pdf Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Levand jurist peadirektori volitusel 2 (2)  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Alus: AvTS § 35 lg 1 p 11 Kehtiv alates: 09.11.2020 Kehtiv kuni: 31.03.2021 Teie 16.10.2020 nr 2.1.-1/19/4554 Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 13.11.2020 nr 2020/RJ-2/11480-2 Selgituskiri järelepärimisele Valkla Kodus pakutava teenuse sisu ja spetsiifika vajab põhjalikumat selgitust, nagu ka turvalisuse tagamiseks vajalikud tegevused. Esmalt märgime, et Valkla Kodus pakutavale teenusele suunatakse kliendid ainult kohtu poolt ja kohtu määruse alusel, millele eelneb aeganõudev ja mahukas koostöö kohaliku omavalitsuse või eestkostja, kohtu ja psühhiaatriahaigla ning kinnist erihoolekannet pakkuva teenuseosutajaga. Kohus määrab nn kinnisele erihoolekande teenusele isiku, kes on oma vaimse tervise seisundi tõttu nii ümbruskonnale kui ka iseendale ohtlikud. Kinnise erihoolekandeteenuse osutamise peamine eesmärk on tagada kliendi järelevalve ja turvalisus, sealhulgas jooksvalt igapäevaelus pidev juhendamine, nõustamine, kõrvalise abi osutamine vaimse tervise stabiliseerimiseks. Kliendi tervise stabiliseerumise saavutamisel või kohus lubada teda koju eestkostja hoole alla või suunata avatud erihoolekande teenusele. See eeldab tegevusjuhendaja pidevat tegelemist klientidega, mis nõuab sealhulgas tegevuste ja sündmuste fikseerimist igapäevaselt kalenderplaanis ning ettemääratud ajavahemikel, samuti kliendi arengu analüüsi ja kirjeldamist kliendi personaalses tegevusplaanis. Kalenderplaanis on lahti kirjutatud nii klientide tegevused päeva jooksul, kui ka töötaja tööülesanded nii päeval kui öösel. Oma töökohustusi vastutustundlikult täitev töötaja ei saa kuidagi vahetuse jooksul 5-6 tundi tegevusjuhendaja tööruumis viibida. Sellisel juhul jääb töötajal oluline osa oma tööst lihtsalt tegemata. Meie hinnangul on kummaline ja sisult väär Andmekaitse Inspektsiooni 16.10.2020 kirja nr 2.1.-1/19/4554 lk 4 punktis 6 esitatud viited sellele, et tööandja peaks töötaja tööruumi valvekaamera paigaldamiseks esmalt tõendama, et töötaja on jätnud tööülesandeid täitmata ning et lähtuda tuleb reaalsetest ja tõestatud sündmusest. Esitatud loogika kohaselt isiku- ja varakahju ennetamiseks videokaamera paigaldamine võimalik justkui ei olegi. Meie sellega ei nõustu. Erihoolekandeteenuse osutajana on meie kohustus tagada erihooldusteenust saavate isikute turvalisus (vt sotsiaalhoolekandeseaduse § 101 lg 2 p 2). Tööandjana on meie kohustus kujundada ja sisustada töökohad nii, et välditakse tööõnnetusi ja tervisekahjustusi (vt töötervishoiu ja Registrikood 10399457 Telefon 677 1250 AS Hoolekandeteenused KMKR nr EE100077315 [email protected] Merimetsa tee 1 www.hoolekandeteenused.ee 10614 Tallinn tööohutuse seaduse § 4 lg 2). Seega on seadusandja rõhk ennekõike ennetusel. Erihoolekandeteenused eripärast tulenevalt juhtub pidevalt erinevaid isiku- ja varakahjuga seotud õnnetusi. Mitmed neist on endaga kaasa toonud ka õiguslikke kahjunõudeid AS Hoolekandeteenused vastu (nt 2-20-8271, 1-19-7743, 2-18-18114) seoses kliendile või töötajale tekkinud kahjuga. Ka ei pea me õigeks ega asjakohaseks samas punktis 6 esitatud küsimusi seoses sellega, missuguseid tööülesandeid on jäetud täitmata ja kas ning kuidas on seni nende täitmine tuvastatud. Meie parima arusaamise kohaselt ei ole antud juhul tegemist töövaidlusega ning küsimuse all ei ole hinnang selle kohta, kas tööülesanded on täidetud või mitte. Tööandja pole töötajate nö tegemata töö osas statistikat pidanud. Kuid ühel või teisel moel on välja tulnud, et töötaja on töö tegemise asemel vaadanud filme, jäänud nö tukastama või magama. Üks juhtum oli joobes töötajaga, kelle vahetuse ajal manustas klient endale keemiat ja sattus raskete tagajärgedega haiglasse. Teise samalaadse juhtumi tagajärjeks oli töötaja ruumis istuvate töötajate vale käitumine ja tegevusetus. Kaamerate puudumine pärssis ja pikendas juhtumite uurimist ja raskendab edaspidi selliste juhtumite ennetamist ja analüüsimist. Samuti asetleidvate klientide väärkohtlemiste tõendamiseks ja nende ennetamiseks. Kaamerate ülesseadmise otsust mõjutanud statistilised näitajad on:  2018 aastal oli Valklas kokku 184 juhtumit, millest 7 juhtumit on seotud töötajate tööruumiga  2019 aastal oli Valklas kokku 189 juhtumit, millest 8 juhtumit on seotud töötajate tööruumiga  2020 aastal oli seisuga 05.november kokku 188 juhtumit, millest 14 juhtumit on seotud töötajate tööruumiga Ootuses saada AKI-lt käesoleva menetluse lõpptulemust, pole tööandja tegevusjuhendajate tööruumidesse paigaldatud kaameraid tööle pannud, mida kinnitab süsteemis salvestuste puudumine. Teiseks täheldame, et töötajate töötuba ei ole puhketuba. Töötoas töötaja töötab dokumentidega ja viib läbi kliendivestlusi. Ajal, mil töötaja töötab dokumentidega või kliendiga ta kaameraid ei jälgi (samaaegne kaamerate jälgimine osakonna töötaja poolt pole võimalik kaamerate ekraani asukoha tõttu). Sellest tulenevalt kliendivestluse läbiviimise ajal ei ole tagatud ei kliendi ega töötaja turvalisus kaamerate jälgimise läbi. Ka tuleb märkida, et kaamerapilt on helitu. Juhul, kui klient liigub ja töötaja töötoa uks on kinni või lausa lukus (vt AKI 16.10.2020 kirja nr 2.1.-1/19/4554 lk 4 punkt 3), siis töötaja ei märka ja ei kuule kliendi liikumist, mis toob kaasa turvariski. Klient võib vabalt liikuda teise kliendi tuppa, äratada või häirida teist. Olles tegevusjuhendaja tööruumis luku taga, ei tea töötaja mis osakonnas toimub. Ettevõtte töökorraldusest tulenevalt peab klientidele järelevalve olema tagatud igal ajahetkel. Võttes arvesse, et klientidel on õigus privaatsusele ja kaameraid pole klienditubades, WC-s ja duširuumides, siis nendes ruumides turvalisuse tagamine klientidele on tegevusjuhendaja töökohustus. Juhtumite korral peab töötaja reageerima koheselt ja juhtima olukorda, sest ta on kliendile kõige lähemal. Kuna Valklas ongi liikumispiiranguga kinnine asutus ja meie kliendid ei tohi liikuda iseseisvalt ruumides ja territooriumil, siis töötaja ei pea lukustatud ukse taga saama ulatuslikku ülevaadet, vaid tegevusjuhendaja töökohustus on kliendiga suhelda ja viia läbi arendavaid tegevusi päeva jooksul. Enamus klientidel on kõrgenenud tähelepanu 2 vajadus ja suur kõrvalise abi vajadus kõikides igapäevatoimingutes, nad ei suuda ise oma päeva planeerida ja sisustada. Tegevusjuhendaja peab korraldama klientide elu 24/7, mitte istuma lukustatud ukse taga. Näiteks oli juhtum, kus klient öösel minnes WC-sse kukkus ja vajas kiirabi. Kaamerat jälgides (mida WC ei ole) poleks tegevusjuhendaja avastanud, et klient on kukkunud ja vajab abi. On tehtud enesetapukatseid, enesevigastamisi, suitsetatud. Teenusel on käitumishäirega kliendid, kellel puudub tegu- tagajärg seos. Neid tegevusi kaamerast ei näe, isegi kui suurendada kaamerate arvu. Me ei lähtu ainult töötaja ohutusest, vaid ka klientide ohutusest. Ühe kliendi agressioonihoog võib panna ohtu ka teised kliendid, mitte ainult töötaja. Töötaja peab sellisel juhul tagama teiste klientide turvalisuse, mis on tema üks põhiülesandeid, kuid lukustatud toas ta seda teha ei saa. Klientidel puuduvad alternatiivsed meetmed turvalisuse tagamiseks. Seda tagavad osakonnas tegevusjuhendajad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ka kaamerast ei näe kõiki ohukohti (nt kui üks klient annab teisele klaasikillu), mistõttu tuleb teenuse osutamisel erinevaid meetmeid kombineerida. Töötajate toaukse lukustamine saab toimuda üksnes erandkorras (nt kui esineb reaalne oht ja on vaja varjuda). Töötuba on töö tegemise koht, see ei ole puhketuba, kus töötajad magavad, vaatavad televiisorit vmt. Kolmandaks nõustume AKI 16.10.2020 kirja nr 2.1.-1/19/4554 lk 4 punktis 5 toodud seisukohaga, et töötajate ja klientide turvalisuse tagamiseks on erinevaid alternatiive. Ka meie erinevate üksuste puhul on selliseid, kus piisab mobiiltelefonist või häirenupust. Siiski Valkla Kodu puhul, eriti arvestades kinnise teenuse spetsiifikat, oleme erinevaid alternatiive kaalunud ning leiame, et optimaalseim rakendada kombinatsiooni erinevatest meetmetest. Turvateenistus ei ole ennetav meede, sest olles sündmusest üldjuhul eemal, reageerib turvamees konkreetselt juhtumile. Seejuures enne sündmuskohale minekut lähtub turvateenistuse töötaja kaamera pildist, et hinnata olukorra ohtlikkust ja vajadusel kutsuda välja politsei. Ka võib juhtuda, et samaaegselt juhtumid toimuvad erinevates osakondades aga turvatöötaja on üks. Häirenupud on meie üksustes samuti kasutusel, aga harvad ei ole olukorrad, kus häirenuppu ei ole töötajaga kaasas ja abi kutsuda ei saa. Sama võib juhtuda mobiiltelefoni või piipariga. Lisaks eeldavad häirenupp, mobiiltelefon ja piipar töötajapoolset tegevust nendega abi kutsumisel, aga kui rünnak on ootamatu, siis ei saa töötaja nendega abi isegi kutsuda (ka see kogemus on tööandjal olemas). Neljandaks märgime, et otsuse langetamist kaamerate paigaldamise osas töötajate tööruumi mõjutas olulises osas ka kliendi väärkohtlemise kahtlus (klient viibis päev läbi EMOs, kus fikseeriti rindkere kontusioon, kerged roiete vigastused, marrastused, hematoomid). Klient süüdistas öise vahetuse tegevusjuhendajat ja turvatöötajat. Juhtumi osas viidi läbi siseuurimine ja töötajate osas algatati kriminaalmenetlus. Kuna kaamerat sel hetkel tegevusjuhendaja tööruumis ei olnud, siis ei ole ka tõendeid selle kohta mis päriselt toimus. Samas oli ka juhtum, kus klient vigastas ennast ise ja süüdistas töötajaid. Eestkostja pöördus politseisse süüdistustega. Kriminaalsaja ei algatatud, kuna kaamerast oli üheselt näha, et süüdistus oli alusetu. Kaamerate abil isikuandmete töötlemise omapära ongi selles, et kaamerad oma funktsionaalsuse tõttu võivad hõlmata ka mitte eesmärgipäraste andmete töötlemist. Tööandja on sellest teadlik ja sellest on teadlikud ka töötajad, kes avaldades soovi teha tööd erihoolekandes ja tutvunud töötingimustega, kinnitavad seda ka oma nõusolekuga. Seejuures rõhutame üle, et kaamerad on tähistatud, nende asukohad on kõikidele teada, 3 töötajal, kes ei soovi oma eriliigiliste andmete töötlemist kaamerapildi vahendusel, on valikuvabadus. Tööruumid ei olegi kohaks, kus paljastada isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 lõige 1 mõistes oma eriliigilisi isikuandmeid kaamerate ees. AS Hoolekandeteenused on videokaamerate paigaldamist Valkla Kodu töötajate tööruumi põhjalikult kaalunud, koostatud on mõjuhinnang, millest tulenevalt oleme seisukohal, et AS Hoolekandeteenuste, meie töötajate ja klientide vara- ning isikukahjude ennetamiseks, sh seoses töötajate poolt tööülesannete kohase täitmisega, on kaamerate paigaldamine tõhus ja vajalik meede ega piira ebamõistlikult kellegi isikuvabadusi. Lõpetuseks märgime, et edaspidine asja menetlemine kaotab oma mõttekuse seoses Valkla Kodu sulgemisega, mis on planeeritud tuleva aasta esimesse kvartalisse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andra Levandovski Teabehalduse korraldaja Lisad: 1. täiendatud Valkla kodu videokaamerate kasutamise mõjuhinnang Andra Levandovski 53018062 [email protected] 4  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Andmekaitse Inspektsioon Märge tehtud: 08.02.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 08.02.2096 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Lp Jaak Jalast Teie: 17.12.2019 nr Meie: 08.02.2021 nr 2.1.- 1/19/4554 [email protected] Menetluse lõpetamise teade isikuandmete kaitse asjas Esitasite kaebuse Valkla Kodus kasutavate turvakaamerate kohta, kus leidsite, et kaamerate paigaldamisega ruumidesse, kus puhatakse, vahetatakse riideid ja süüakse, rikutakse töötajate privaatsust. Algatasime töötleja suhtes menetluse ja saime ka nende selgitused. Lisame need ka Teile manusena. Kuna Valkla hooldekodu on sulgemisel, sh osaliselt juba ära kolitud, siis reaalset kaamerate kasutamist enam ei toimu, mistõttu lõpetame Valkla Kodu osas järelevalvemenetluse. Samuti teeme töötlejale soovituse jälgida, et kaameraid ei kasutataks muul eesmärgil, kui nende algne eesmärk. Küll aga olete eelnevalt maininud, et ka teistes hooldekodudes toimub kaamerate kasutamine, mis võib olla töötajate privaatust ülemäära kahjustav. Selles osas on Teil kui volitatud esindajal või mõnel teisel konkreetselt puudutatud isikul õigus esitada meile uus sekkumistaotlus konkreetse hooldekodu kohta. Oluline oleks lisada vabas vormis koostatud skeem kaamerate paiknevusest. Juhul kui kaameraid on kasutatud muul eesmärgil (nt töötaja töökohustuste jälgimine) kui nende algne (isikute ja vara kaitse), siis palume esitada selle kohta asitõendeid (nt ekraanikuvatõmmised vestlustest, telefonikõne salvestus jms). Selgitasime ka telefonis, et ilma selliste asitõenditeta ei pruugi olla menetlus tulemuslik, kuna suure tõenäosusega isikute ja vara kaitseks kaamerate kasutamine on hooldekodudes pea kõigis ruumides põhjendatud ja vajalik lähtudes seal viibivate isikute erivajadustest ning eelnevalt esinenud vägivallajuhtumitest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Levand jurist peadirektori volitusel Lisa: 13.11.2020. a Töötleja selgitused inspektsioonile Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235