dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maakohtud
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Maakohtud · 29. september 2025
Viit
6-3/25-640-2
Registreeritud
29. september 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüsimine (alates 2025)
Sari
6-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
6-3/2025
Vastutaja
Evelin Kisand (Tartu Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond, Süüteoosakond, Süüteoosakonna kohtujuristid)

Failid

  • 📎6-325-640-2 29.09.2025 Väljaminev kiri.asice306 KB

Sisu (failidest)

Stella Vogt Teie 05.06.2025 nr 6-3/25-640-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 29.09.2025 nr 6-3/25-640-2 [email protected] Tartu Maakohtu arvamus töölepingu seaduse (TLS) kitsaskohtade kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas palve, et aitaksime kaardistada töölepingu seaduse praktikas ilmnenud kitsaskohti ning sätteid või küsimusi, mis võiksid vajada seaduses täpsustamist, muutmist või täiendavat reguleerimist. Tartu Maakohtu ettepanekud ja tähelepanekud on järgmised. 1. Töövaidluskomisjonile esitatud liitjuhtumite menetlemine Praegu esitavad pooled kaebuse töövaidluskomisjoni otsuse peale otse kohtule. See tekitab liitjuhtumite puhul aga olukorra, kus poolte avaldused töövaidluskomisjoni otsuse ülevaatamiseks registreeritakse eraldi menetlusse (jaotatakse erinevatele kohtunikele). Selleks, et neid asju liita, tuleb mõlemad avaldused (eraldi menetlustes) menetlusse võtta ja seejärel liita. Lihtsam oleks avaldusi kohe koos menetleda, kui need esitatakse töövaidluskomisjoni kaudu selliselt, et töövaidluskomisjon võtab kaebused vastu ja edastab need koos kohtule. Selliselt saaks töövaidluskomisjon saata kohtule korraga nii mõlema poole taotlused kui ka töövaidluskomisjoni toimiku (mida hetkel tuleb kohtul eraldi töövaidluskomisjonilt küsida). 2. Segadus riigilõivudega Riigilõivuseaduses (RLS) on säte, mis ütleb, milliste töövaidlustega seotud nõuete esitamisel ei tasuta riigilõivu. RLS § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamiselt riigilõivu. Nimetatud säte võiks olla sõnastatud konkreetsemalt ehk selgemalt võiks olla kirjas, millistelt nõuetelt võetakse riigilõivu ja millistelt mitte. Näiteks on kohtupraktika erinev TLS §-de 100 lg 4 ja 109 järgsete hüvitisnõuete korral. Täpsema seaduse sõnastusega saaks reguleerida, kas need hüvitisnõuded on riigilõivuvabad või mitte. Riigilõivude osas on ka kohtupraktikat, milliste nõuete esitamisel tuleks riigilõivu tasuda: valvetasu (TlnRnKo 30. november 2017, 2-15-18489/91), välislähetuse päevaraha (TrtRnKm 1. detsember 2021, 2-21-10274/15; TrtRnKo 10. mai 2024, 2-22-17005/25), saamata jäänud sõidukulude kompensatsioon (TlnRnKm 30. juuni 2017, 3-14-53171/18), varaline kahju ja mittevaraline kahju (va kui kohaldub RLS § 22 lg 1 p 12). Aadress: J. Liivi tn 4, Tartu 50409; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee Kokkuvõttes on ettepanek vaadata üle töövaidlusasjades riigilõivudega seonduv. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing kohtu esimees
Allikas: Maakohtud dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel