Kontrolliakti projekti edastamine

PROJEKT ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Rahandusministeerium Märge tehtud 15.02.2021 Juurdepääsupiirang kehtib kuni kontrolliakti kinnitamiseni. Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 __.__.2021 kontrolliakt nr 12.2-4/13 riigihangete teostamise kontrollimise kohta AS-is Tallinna Sadam Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 20.12.2019 kiri nr 12.2-4/304-1 Hankija nimi: aktsiaselts TALLINNA SADAM Hankija registrikood: 10137319 Hankija õiguslik vorm: äriühing / aktsiaselts Hankija juhtide nimed: juhatuse esimees Valdo Kalm Kontrollitav ajavahemik: 01.01.2018 – 31.12.2018 Kontrolli käigus andsid selgitusi: hankejuht Margo Jõgi 1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus 1.1. Kontrollimisele kuulus AS-is Tallinna Sadam (edaspidi ka Hankija) riigihangete teostamisel riigihangete seaduses sätestatud nõuetest kinnipidamine ajavahemikul 01.01.2018 – 31.12. 2018 (edaspidi ka Kontrolliperiood). 1.2. AS-i Tallina Sadam struktuuris puudub eraldi hankeosakond, -teenistus, -talitus vms struktuuri- üksus. Riigihanke menetluste ettevalmistamise ja läbiviimise eest vastutavad organisatsiooni- siseselt vastava divisjoni juht või juhatuse esimehele otse alluva osakonna juhataja, keda riigihangete korraldamist puudutavates küsimustes nõustab ja abistab hankejuht. 1.3. Kontrolliperioodil oli riigihangete korraldamine reguleeritud 01.09.2017 jõustunud riigihangete seadusega (RT I, 01.07.2017, 1) (edaspidi ka RHS). 1.4. Kontrollimise eesmärgiks oli muuhulgas tuvastada: kas Hankija on enne hanke- ja raamlepingute sõlmimist viinud läbi seaduse kohaselt nõutavad riigihanke menetlused (sh. hankemenetlused, lihthankemenetlused, kontsessioonilepingu sõlmimise menetlused jne); kas Hankija on riigihanke osadeks jagamisel järginud riigihanke osadeks jaotamise korda (osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta lepingu sõlmimisel kohaldatakse üldjuhul kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda); kas hankelepingute sõlmimine ja muutmine on toimunud nõuetekohaselt; kas hankija on järginud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 1.5. Kontrollitaval ajavahemikul on Hankija kajastanud riiklikus riigihangete registris (edaspidi ka eRHR) kokku 89 riigihanke menetlust, millest 63 olid lihthankemenetlused, 22 avatud hanke- menetlused, 3 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlused ja 1 kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus (kontsessiooni erimenetlus). 1.6. Hankijate hankekogemusest lähtuva kategoriseerimise põhjal moodustatud juhuvalimi meetodit kasutades võeti järelevalvemenetluses eRHR-i põhiselt kontrollimisele 28 riigihanke menetlust järgmiselt: 1.6.1. Üheksateist lihthankemenetlust (eRHR viitenumbrid 203253; 194537; 196484; 192776; 195218; 198671; 196182; 195768; 196528; 200796; 199065; 198727; 194582; 196994; 194868; 198542; 195239; 203786; 195101);  2 (24) 1.6.2. Seitse avatud hankemenetlust (eRHR viitenumbrid 198439; 200269; 197944; 200728; 198666; 200124; 201958); 1.6.3. Üks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus (eRHR viitenumber 202561); 1.6.4. Üks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus (eRHR viitenumber 191957). 1.7. Hankija poolt 2018. aastal alustatud 89-st riigihanke menetlusest 3-s oli esitatud vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi ka VAKO). Seega moodustas vaidlustuste protsent Hankija 2018. aasta riigihangetest 3,4% (mis on võrreldav vaidlustuse osakaaluga 2018. aastal korraldatud kõigist riigihangetest1). VAKO rahuldas 2 vaidlustust ning jättis 1 vaidlustuse rahuldamata: 1.4.1. Ehitustööde lihthankes "AS Tallinna Sadam Vanasadama A-terminali esise liiklusala ehitustööd" (eRHR viitenumber 196182) esitatud vaidlustus rahuldati VAKO 23.05.2018 otsusega nr 69-18/196182 – Hankija eksis (edukaks tunnistatud) pakkumuse vastavuse kontrollimisel.2 1.4.2. Teenuste lihthankes "AS Tallinna Sadam Vanasadama D-terminali rekonstrueerimis- ja laiendustööde omanikujärelevalve teenuse osutamine" (eRHR viitenumber 195694) esitatud vaidlustus rahuldati VAKO 05.07.2018 otsusega nr 124-18/195694 – Hankija eksis riigihanke formaalsetele tingimustele mittevastava pakkumuse tagasilükkamisel, sest kuigi lihthanke alusdokumendi kohaselt nõutud alltöövõtja kinnitus oli esitatud allkirjastatud originaaldokumendi asemel skaneeritud koopiana, ei taksitanud VAKO arvates ühe dokumendi vormistamisele esitatud nõude täitmata jätmine pakkumuse vastavuse kontrollimist ning Hankija ei olnud pakkumuse tagasilükkamise otsuses kaalutlenud ega põhjendanud, miks pidas Hankija pakkumuse vormistamisel esinevat puudust sisuliseks (s.o tagantjärele mittekõrvaldatavaks). 1.4.3. Asjade lihthankemenetluses "Pardakaartide lugemise väravad" (eRHR-i viitenumber 196996) esitatud vaidlustus jäeti rahuldamata VAKO 13.06.2018 otsusega nr 106- 18/1969663 – vaidlustuse esitaja pakkumus oli lihthanke tehnilisele kirjeldusele sisuliselt mittevastav ning Hankija ei pidanud võimaldama vaidlustuse esitajal oma pakkumust pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva sisuliselt muuta. 1.5. AS-i Tallina Sadam hanketegevusega seoses esitati Rahandusministeeriumile juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimiseks 2018. aastal üks märgukiri (järelevalveteade), mis käsitles käesoleva kontrolliakti punktis 1.4.1 nimetatud lihthanget "AS Tallinna Sadam Vanasadama A-terminali esise liiklusala ehitustööd" (eRHR viitenumber 196182). Järelevalvemenetlust ei alustatud põhjusel, et pärast järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks Hankijalt selgituste küsimist tunnistas Hankija lihthankemenetluse omal algatusel kehtetuks. 1 2018. a. korraldati kokku 7 854 riigihanget. 2018. a. esitati VAKO-le 269 vaidlustust, s.o vaidlustatud riigihangete osakaal kõigist eRHR-is avaldatud riigihangetest oli 3,4%. vt. Vaidlustuste esitamine ja läbivaatamine 2018. aastal: https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete- poliitika/vaidlustusmenetlus/vaidlustuskomisjoni-statistika 2 Kõnealuse lihthankemenetlusega seoses esitati Rahandusministeeriumile 05.06.2018 ka järelevalveteade, kuid järelevalvemenetlust ei alustatud, sest 08.06.2018 tunnistas Hankija lihthankemenetluse omal algatusel kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et lihthanke alusdokumendis märgitud lepingu täitmise lõpptähtpäev oli möödunud, mistõttu lepingu täitmine alusdokumentides sätestatud tingimustel oli muutunud võimatuks. Vt. RaM 11.06.2018 nr 12.2-1/4569-4. 3 VAKO otsuse numbris on ekslikult eRHR-i viitenumbri 196996 asemel viidatud riigihankele viitenumbriga 196966.  3 (24) 1.6. Majandustehingute teostamisel, sh. maksumuselt riigihanke ja lihthanke piirmäärasid ületavate hankelepingute sõlmimisel, RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist on kontrollitud AS-i Tallinna Sadam 2018. aasta ostuarvete, raamatupidamisprogrammi väljavõtete, eRHR-is avaldatud andmete ning Hankija enda poolt edastatud dokumentide ja kontrollvisiidi käigus antud selgituste alusel. 1.7. Käesolevas kontrolliaktis esitatud Hankija soetuste maksumused on märgitud ilma käibemaksuta. 1.8. Kontrollvisiit hankija juurde toimus 23.07.2020. 1.9. Kontrolliakti projekt edastati Hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 15.02.2021. Hankija esitas omapoolse seisukoha kontrolliakti projektile __.__.2021, …………………… …………………………………………………………….... 2. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine 2.1. Hankijaks määratlemine RHS § 5 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija. RHS § 5 lg 2 p 5 kohaselt oli kontrolliperioodil avaliku sektori hankijaks ka (eelnimetamata) eraõiguslik juriidiline isik, mis vastas järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: (i) mida põhiliselt rahastasid või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määrasid või mille juhtimist muul viisil kontrollisid koos või eraldi RHS § 5 lg 2 p-des 1-3 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi vastavad isikud ja (ii) mis oli asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei olnud tööstuslikku ega ärilist iseloomu.4 Seega kvalifitseerus RHS § 5 lg 2 p-s 5 toodud kumulatiivsetele tunnustele vastav eraõiguslik juriidiline isik, sh. äriühinguna aktsiaselts (TsÜS § 25 lg 1, ÄS § 2 lg 1, § 221 lg 1), avaliku sektori hankijaks RHS § 5 lg 2 tähenduses. RHS § 5 lg 3 p-de 1-3 kohaselt on tegutsemisel võrgustikusektoris, s.o RHS §-des 146-152 nimetatud valdkondades (vt. RHS § 4 p 18), võrgustikusektori hankijaks: 1) avaliku sektori hankija; 2) isik, kellele on õigusakti, haldusakti või halduslepinguga antud eri- või ainuõigus tegutseda võrgustikusektoris, mille tulemusel on selles valdkonnas tegutsemine teistel isikutel 4 vt. Ajavahemikul 01.09.2017-14.07.2020 kehtinud RHS-i redaktsiooni. 15.07.2020 jõustunud muudatuse kohaselt on RHS § 5 lg 2 p 5 alusel (avaliku sektori) hankijaks: eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi lg 2 p-des 1-4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud [RT I, 08.07.2020, 2]. Nimetatud seadusemuudatusega parandatud viiteviga ei mõjuta käesoleval juhul kontrollitava Hankija suhtes kohalduvat õigust ja kontrolliaktis tehtavaid järeldusi (RHS § 5 lg 2 p-s 5 sisaldunud viitevea kohta täpsemalt vt. Riigihangete seaduse ja kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu [177 SE I] seletuskiri, lk 5; samuti VAKO 17.10.2019, nr 161-19/212069, p-d 8-17).  4 (24) oluliselt piiratud; 3) äriühing, mille osa- või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt avaliku sektori hankijad või avaliku sektori hankijad koos mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi asjaomaste isikutega. RHS § 150 sätestab, et sadamate või lennuväljadega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on geograafilise ala ekspluateerimine lennuvälja- või sadamateenuste osutamiseks õhu- või veetranspordiettevõtjatele. Seega on võrgustikusektori hankija legaaldefinitsioonist tulenevaks esimeseks kumulatiivseks eelduseks (i) võrgustikusektoris tegutsemine ja teiseks eelduseks (ii) kuulumine ühte RHS § 5 lg 3 p-des 1-3 nimetatud isikute rühma. Võrgustikusektoris tegutsemise tuvastamiseks ei ole seejuures oluline, et võrgustikuvaldkonda kuuluks just konkreetne riigihange, vaid piisab, kui riigihanke eesmärk on seotud võrgustikuvaldkonnas tegutsemisega (vt. M. A. Simovart, N. Parrest. RHS § 5 komm. 21 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on võrgustikusektori hankija kohustatud riigihanke- reeglistikust juhinduma nende hankelepingute sõlmimisel, mis puudutavad tegevusi, millega see hankija ühes või mitmes võrgustikusektoris tegeleb (vt. EKo 10.04.2008, C‑393/06, Ing. Aigner, p 33). Seetõttu oli näiteks Riigikohtu hinnangul tegu (võrgustikusektori) riigihankega Eesti Energia AS-i poolt sõidukite haldamise teenuse tellimisel, kui teenus oli mõeldud kasutamiseks peamiselt püsivõrgu käitamiseks eesmärgiga pakkuda avalikkusele elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust või elektrienergia tarnimiseks sellistesse võrkudesse (vt. RKHKo 28.10.2013, nr 3-3-1-43-13, p 14). Menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel sõltub lepingu eeldatavast maksumusest ja hankija liigist. Vastav reeglistik on sätestatud RHS §-s 15 jj. RHS § 15 lg 1 kohaselt avaliku sektori hankija (s.o RHS § 5 lg-s 2 nimetatud hankija) peab kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 3. ptk 1. jaos sätestatud (lihthankemenetluse) korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne (avaliku sektori hankija) lihthanke piirmääraga või ületab seda (avaliku sektori hankija lihthanke piirmäär on RHS § 14 lg 1 p-de 1-2 järgi asjadel või teenustel 30 000 eurot ja ehitustöödel 60 000 eurot), kuid on väiksem kui riigihanke piirmäär. RHS § 15 lg 2 sätestab, et avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2. ptk-is sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS § 15 lg 8 kohaselt võrgustikusektori hankija (s.o RHS § 5 lg 3 p-des 2-3 nimetatud hankija) peab kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 3. ptk 1. jaos sätestatud (lihthankemenetluse) korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne (võrgustikusektori hankija) lihthanke piirmääraga või ületab seda (võrgustikusektori hankija lihthanke piirmäär on RHS § 14 lg 1 p-de 2-3 järgi asjadel või teenustel 60 000 eurot ja ehitustöödel 300 000 eurot), kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata. RHS § 15 lg 9 sätestab, et võrgustikusektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 5. ptk-is sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvus- vahelise piirmääraga või ületab seda ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata. RHS § 15 lg-st 7 tuleneb, et RHS § 5 lg-s 2 nimetatud hankija võib kohaldada hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2. ptk-is sätestatud korra asemel RHS-i 5. ptk-is sätestatud korda, kui hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris ja hanke- lepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda (võrgustiku- sektoris tegutsemisel on avaliku sektori hankija, kes ei vasta RHS § 5 lg 3 p-s 2 või p-s 3 sätestatud tunnustele, võrgustikusektori hankijaks RHS § 5 lg 3 p 1 järgi).  5 (24) Riigikohus on osundanud, et RHS-i tõlgendamisel võib olla asjakohane arvestada hanke- direktiivide regulatsiooniga isegi siis, kui hankelepingu eeldatav maksumus ei ületa riigihangete rahvusvahelist piirmäära ning sellest johtuvalt ei kuulu riigihange direktiivide reguleerimis- alasse (vt. RKHKo 16.11.2011, nr 3-3-1-65-11, p 35). Asjaolu, et riigihankedirektiivi järgmine ei ole allapoole rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete korral (piiriülese mõju puudumisel) kohustuslik, ei takista direktiivi arvestamist direktiivil põhinevate RHS-i asjaomaste sätete tõlgendamisel (vt. RKHKo 13.06.2013, nr 3- 3-1-24-13, p 14). Euroopa Liidu esmases õiguses sisalduvast liikmesriikide lojaalsuse põhi- mõttest juhindudes, samuti arvestades EL-i õiguse ülimuslikkuse põhimõttega (vt. EKo 15.07. 1964, C-6/64, Costa vs. ENEL), kehtib EL-i ja siseriikliku õiguse vahekorras ka kooskõlalise tõlgendamise nõue (vt. RKPJKm 26.06.2008, nr 3-4-1-5-08, p-d 31-32). Hankija legaaldefinitsiooni sätestav RHS § 5 põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2014/23/EL (kontsessioonidirektiiv) art-l 6 ja art 7 lg-tel 1 ja 4, 2014/24/EL (klassikaline direktiiv) art 2 lg 1 p-del 1-4, 2014/25/EL (võrgustikudirektiiv) art-l 3 ja art 4 lg-tel 1-3 (vt. Riigihangete seadus. Eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri. Lisa 1 "Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse eelnõu võrdlustabel"; vt. ka M. A. Simovart, N. Parrest. RHS § 5 komm. 1 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Võrreldes seni kehtinud õigusega ei ole hankija määratlust 2014. aastal vastu võetud hanke- direktiividega soovitud muuta (vt. nt direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkti 10: "Selleks et selgitada, et käesoleva direktiivi isikuline kohaldamisala (ratione personae) peaks jääma muutumatuks, on asjakohane järgida määratlust, millest lähtus kohus, ja lisada teatavad kõnealusest kohtupraktikast tulenevad täpsustused, mis on olulised selle mõiste mõistmiseks, kavatsuseta muuta kohtupraktikas täpsustatud mõiste mõistmist"). Seega on jätkuvalt asja- kohane kohtupraktika, milles on hankija mõistet sisustatud enne 2014. aastat kehtinud riigihanke- direktiivide valguses. Euroopa Kohus on selgitanud, olukorras, kus isik vastab samaaegselt hankija definitiivsetele tunnustele nii võrgustikudirektiivi kui ka klassikalise direktiivi mõistes, sõltub kohaldatavate menetlusreeglite valik sõlmitava hankelepingu peamisest eesmärgist: "Hangete puhul, mida korraldab direktiivi 2004/17 või direktiivi 2004/18 tähenduses avalik-õiguslik isik ja mis puudutavad tegevusi, millega see ostja tegeleb ühes või mitmes direktiivi 2004/17 artikleis 3-7 nimetatud sektoreist, tuleb kohaldada selles direktiivis ette nähtud menetlusi. Kõik üle- jäänud hanked, mida see organisatsioon korraldab seoses muude tegevustega, kuuluvad direktiivis 2004/18 ette nähtud menetluste kohaldamisalasse" (vt. EKo 10.04.2008, C‑393/06, Ing. Aigner, p 59). Sarnaselt on avaliku sektori hankija ja võrgustikusektori hankija reeglistiku omavahelise konkurentsi küsimuse lahendanud siseriiklikud kohtud. Kui isik vastab RHS § 5 lg-s 3 (p-s 2 või p-s 3) sätestatud võrgustikuhankija tunnustele ja sõlmib hankelepingu seoses tegutsemisega võrgustikusektoris, tuleb selle isiku suhtes kohaldada võrgustikudirektiivi ning siseriiklikus õiguses lähtuda RHS § 5 lg-s 3 (p-s 2 või p-s 3) sätestatud hankija määratlusest. Riigikohtu halduskolleegium on möönnud, et hankijaks määratlemine on keerukas õiguslik küsimus (RKHKm 15.11.2010, nr 3-3-1-57-10, p 20). Hilisemas kohtupraktikas on siiski selgitatud, et üksnes juhul, kui selgub, et vaidlusalune leping ei kuulu võrgustikudirektiivi kohaldamisalasse (lepingut ei sõlmita võrgustikudirektiivis sätestatud tegevuste teostamiseks), tuleb täiendavalt analüüsida, kas tegemist võib olla avaliku sektori hankijaga (RHS § 5 lg 2), kes peab lepingu sõlmimisel järgima klassikalise hankedirektiivi reeglistikku (vt. RKHKo 05.11.2012, nr 3-3-1-39-12, p 26). Riigikohus on seega seisukohal, et küsimus sellest, kas võrgustikusektori hankija (RHS § 5 lg 3 p 2 või p 3) tunnustele vastav isik vastab samaaegselt ka avaliku sektori hankija definitsioonile, aktualiseerub vaid siis, kui sõlmitava hankelepingu peamine eesmärk ei ole seotud võrgustikuvaldkonnas tegutsemisega (vt. RKHKo 28.10.2013, nr 3-3-1-43-13, p-d 14-16).  6 (24) Eelöeldust on Tallinna Ringkonnakohus järeldanud, et kui hankija vastab nii avaliku sektori hankija kui ka võrgustikuhankija (spetsiifilistele) tunnustele, siis käsitletakse teda võrgustikega seotud eesmärgil toimuvas (riigi)hankemenetluses üksnes võrgustikusektori hankijana (vt. TlnRKo 17.01.2014, nr 3-13-2218, p 11). Rahandusministeerium, nõustudes eestikeelses erialakirjanduses (vt. Minumets, D.; Kulm, P. Riigihangete õigus. 2014, lk-d 133-135) toodud käsitlusega, asus 29.11.2017 kontrolliaktis nr 12.2-4/9 (Kuressaare Soojus AS) seisukohale, et olukorras, kus isik vastab üheaegselt nii võrgustikusektori hankija kui avaliku sektori hankija tunnustele, sõltub relevantne menetlus- kord sellest, kas hankeeseme peamine eesmärk on seotud hankija tegutsemisega võrgustiku- sektoris: (i) kui sõlmitava hankelepingu peamine eesmärk on seotud avaliku sektori hankija ja kitsas tähenduses võrgustikusektori hankija, s.o kehtivas õiguses RHS § 5 lg 3 p-s 2 või p-s 3 sätestatud spetsiifilistele tunnustele vastava hankija, tegutsemisega võrgustikusektoris, tuleb hankelepingu sõlmimisel lähtuda võrgustikuhankija piirmääradest ja reeglitest; (ii) kui sõlmitava hankelepingu peamine eesmärk ei ole seotud samaaegselt avaliku sektori hankija ja võrgustiku- sektori hankija (spetsiifilistele) tunnustele vastava hankija tegutsemisega võrgustikusektoris, tuleb hankelepingu sõlmimisel lähtuda avaliku sektori hankija piirmääradest ning reeglitest. Seega isikule, kes vastab samaaegselt RHS § 5 lg 2 ja RHS § 5 lg 3 (p 2 või p 3) tunnustele, RHS § 15 lg 7 menetlusreeglite valikul ei kohaldu, kui sõlmitava hankelepingu peamine eesmärk on seotud tegutsemisega võrgustikusektoris (vt. mutatis mutandis RaM 29.11.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/9 (Kuressaare Soojus AS), p 2.1). Samasugust seisukohta on Rahandus- ministeerium väljendanud ka 07.02.2018 kontrolliaktis nr 12.2-4/19 (Elering AS) ning viimati 05.02.2020 kontrolliaktis nr 12.2-4/4 (Tallinna Lennujaam AS). 2011. aastal asus riigihangete vaidlustuskomisjon seisukohale, et AS Tallinna Sadam on hankija RHS v.r § 10 lg 3 p 2 alusel, sest: (i) AS Tallinna Sadama aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad avaliku sektori hankijad (RHS v.r § 10 lg-s 1 nimetatud isikud), s.o käesoleval juhul 100% Eesti Vabariik; (ii) AS Tallinna Sadam tegutseb RHS §-s 89 nimetatud valdkonnas, ekspluateerides geograafilist ala sadamateenuse osutamiseks veetranspordiettevõtjatele. Samas lahendis märkis vaidlustuskomisjon, et (võrgustiku) hankija staatuse määratlemiseks RHS v.r § 10 lg 3 p 2 alusel ei ole oluline, kas geograafilise ala ekspluateerimine sadamateenuse osutamiseks on suunatud avaliku teenuse osutamisele või mitte, samuti ei oma tähtsust, kas AS Tallinna Sadam vastab ka mõnele muule RHS v.r §-s 10 nimetatud hankija tunnusele (vt. VAKO 25.05.2011, nr 87-11/-, p 9). RHS v.r § 10 lg 3 p 2 sõnastus on identne RHS § 5 lg 3 p 3 sõnastusega. 2012. aastal on Riigikohus leidnud, et AS Tallinna Sadam võrgustikusektori hankija spetsiifilistele tunnustele vastav hankija RHS v.r § 10 lg 3 ja § 89 tähenduses ning küsimus sellest, kas AS Tallinna Sadam võib olla avaliku sektori hankijaks RHS v.r § 10 lg 1 p 6 ja § 10 lg 2 mõttes, tõusetub üksnes siis, kui selgub, et vaidlusalune leping hõlmab asja ostmist või ehitustööd klassikalise hankedirektiivi mõttes – s.t kui hankelepingu peamine eesmärk ei ole seotud AS Tallinna Sadam tegutsemisega võrgustikusektoris (vt. RKHKo 05.11.2012, nr 3-3-1-39-12, p 26). RHS v.r § 10 lg-le 3 vastavad kehtivas õiguses RHS § 5 lg 3 p-d 2-3 ning võrgustiku- sektori riigihangete esemelist kohaldamisala sätestavale RHS v.r §-le 89 (tegutsemine sadamate või lennuväljadega seotud valdkondades) vastab RHS § 150. AS Tallinna Sadam on määratlenud ennast eRHR-is võrgustikusektori hankijaks. AS Tallinna Sadam juhatuse esimehe 09.01.2018 käskkirjaga nr 4 kinnitatud hankekorra punkti 1.3 kohaselt: "Tallinna Sadam on RHS § 5 lg 3 p 3 mõistes sadamatega seotud valdkonnas tegutsev hankija, kui asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine või ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine on seotud geograafilise ala ekspluateerimisega sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele." AS Tallinna Sadam on äriühing (ÄS § 2 lg 1, § 221 lg 1), mille aktsiakapitalist rohkem kui poolt (67,03%) omab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu otseselt Eesti Vabariik kui RHS § 5 lg 2 p-s 1 nimetatud avaliku sektori hankija (vt. ka AS-i Tallinna Sadam 2018. majandus- aasta aruanne, lk 52).  7 (24) Samuti valitseb Eesti Vabariik AS-i Tallinna Sadam aktsiatega esindatud häältest rohkem kui poolt ning sellest tulenevalt määrab AS-i Tallinna Sadam juhatuse ja nõukogu liikmetest rohkem kui poole. Seega tegutsemisel RHS §-s 150 sätestatud (sadamatega seotud) valdkonnas on AS Tallinna Sadam võrgustikusektori hankijaks RHS § 5 lg 3 p 3 tähenduses. AS-i Tallinna Sadam põhikirja punkti 2 kohaselt on aktsiaseltsi põhitegevusalaks sadamate tööga seotud tegevused (EMTAK 52221) (vt. alates 30.04.2018 kehtivat põhikirja, sama oli sätestatud 08.11.2017-29.04.2018 kehtinud põhikirjas). 2018. majandusaasta aruandest nähtuvalt oli AS-i Tallinna Sadam põhitegevusalaks sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK kood 52221 93,57% müügitulust). Lisaks tegeles AS-i Tallinna Sadam elektrienergia jaotusega (EMTAK kood 35131 4,13% müügitulust) ja elektrienergia müügiga (EMTAK kood 35141 2,29% müügitulust). Konkurentsiameti veebilehelt nähtub, et AS Tallinna Sadam omab tegevusluba elektrimüügiks ning osutab jaotusvõrgu kaudu võrguteenust Harju maakonnas järgmistel maa-aladel: Paldiski Lõuna- sadama piirkonnas; Tallinna Vanasadama piirkonnas; Muuga sadama piirkonnas; Tallinna Paljas- saare sadama piirkonnas (vt. Konkurentsiameti 25.11.2004 otsus nr 198-TL/ElTS). RHS § 147 kohaselt on veel üheks võrgustikusektoriga seotud tegevuseks tegutsemine elektri- energiaga seotud valdkondades, s.o püsivõrgu käitamine eesmärgiga pakkuda avalikkusele elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust või elektrienergia tarnimine sellistesse võrkudesse. Kontrollvisiidi käigus Hankija esindaja selgitas, et 13.12.2017 ühendas AS Tallinna Sadama endaga tütarettevõtja TS Energia OÜ, registrikood 11086973, saades nimetatud äriühingu õigusjärglaseks ning tegutsedes sellest hetkest alates sadama maa-alal sadamateenusena elektrienergia jaotuse ja müügiga. Kuna elektrienergiat müüakse ja jaotatakse mitte avalikkusele, vaid sadama maa-alal tegutsevatele veetranspordiettevõtjatele, on Hankija käsitlenud sadama maa-alal sadama klientidele toimuvat elektrienergia jaotamist ning müüki RHS § 150 kohase tegevusena, s.o geograafilise ala ekspluateerimisena sadamateenuste osutamiseks veetranspordiettevõtjatele. Seega on sadama-alal elektrienergia jaotus ja müük ning sellega seotud asjade ostmine, teenuste ja ehitustööde tellimine käsitletav Hankija arvates tegutsemisena sadamatega seotud valdkondades. Selline käsitlus on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, mille järgi võrgustikudirektiivi (2014/25/EL) esemelist kohaldamisala ei saa tõlgendada kitsamalt kui klassikalise hankedirektiivi (2004/17/EL) kohaldamisala, mistõttu võrgustikudirektiivi kohaldamisala ei tohiks piirata üksnes tegevustega sadamateenuste kui selliste osutamiseks, vaid see peaks hõlmama ka sadamateenuste osutamisega seotud tegevust (vrd. mutatis mutandis EKo 28.10.2020, C‑521/18, Pegaso ja Sistemi di Sicurezza, p 39: "[E]i saa direktiivi 2014/25 esemelist kohaldamisala tõlgendada kitsamalt kui direktiivi 2004/17 kohaldamisala ning seega ei saa seda piirata üksnes tegevustega postiteenuste kui selliste osutamiseks, vaid see hõlmab ka nende teenuste osutamisega seotud tegevust"). Hankija selgituste kohaselt puudusid tal 2018. aastal tegevused ja soetused, mis ei olnud seotud RHS §-des 146-152 nimetatud valdkondades tegutsemisega. Kuna järelevalvemenetluse käigus ei ole ilmnenud, et Hankija oleks kontrollitaval ajavahemikul sõlminud hankelepinguid, mille peamine eesmärk ei olnuks seotud RHS §-des 146-152 nimetatud võrgustikuvaldkondades tegutsemisega, puudub Rahandusministeeriumil vajadus täiendavalt analüüsida, kas AS Tallinna Sadam vastas 2018. aastal lisaks RHS § 5 lg 3 p-le 3 samaaegselt ka RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud avaliku sektori hankija tunnustusele. Kuivõrd on tuvastatud ja AS Tallinna Sadam on sellega nõustunud, et AS Tallinna Sadam oli kõigi 2018. aastal riigihanke sisulistele (esemelistele) tunnustele vastavate tehingute tegemisel käsitletav võrgustikusektori hankijana RHS § 5 lg 3 p 3 tähenduses, puudub vajadus eraldi hinnata seda, kas AS Tallinna Sadam oli või on samaaegselt võrgustikusektori hankijaks RHS § 5 lg 3 p 2 järgi.  8 (24) 2.2. Hankekord ja hankeplaan RHS § 9 lg 2 kohaselt võrgustikusektori hankija peab kehtestama organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. RHS § 9 lg 6 kohaselt on hankekord ja hankeplaan avalikud ning RHS § 9 lg-tes 7-8 on sätestatud, et hankija avaldab nii hankekorra kui ka iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist. RHS § 9 lg 4 kohaselt tuleb hankekorras sätestada järgmine teave: 1) riigihanke planeerimise, sealhulgas iga-aastase hankeplaani koostamise ja kinnitamise kord ning tähtpäev; 2) riigi- hanke eest vastutava isiku määramine, sh. hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramine; 3) alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise ning teenuste ja ehitustööde tellimise kord; 4) vajaduse korral sotsiaal- ja eriteenuste, sh. maksumusega alla sotsiaal- ja eriteenuste riigi-hanke piirmäära, tellimise kord, v.a kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas; 5) vajaduse korral kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas lihtsustatud korras tellitavate teenuste, sh. maksumusega alla kaitse- ja julgeolekuvaldkonna lihtsustatud korras tellitavate teenuste piirmäära, tellimise kord; 6) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis. Hankija poolt 2018. aastal planeeritud riigihangete eeldatav kogumaksumus ületas 500 000 eurot. Seega pidi Hankija 2018. aastal järgima RHS §-s 9 hankekorrale ja -plaanile sätestatud nõudeid. 2018. aastal kehtinud hankekord (edaspidi ka: Hankekord) oli kinnitatud AS Tallinna Sadam juhatuse esimehe 09.01.2018 käskkirjaga nr 4. Enne seda kehtis juhatuse esimehe 16.11.2017 käskkirjaga nr 89 kinnitatud hankekord, mis oli kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga (vt. AS Tallinna Sadam 13.09.2017 kiri nr 6-7/17-1481/5026; RM 11.10.2017 e-kiri). Rahandusministeerium tuvastas, et kehtiv hankekord ja –plaanid on Hankija veebilehel kõigile vabalt kättesaadavalt avaldatud (vt. https://www.ts.ee/hankeplaanid-hankekord/). Hankija kinnituse kohaselt olid Hankekord ja –plaanid avaldatud veebilehel ka 2018. aastal. Rahandusministeeriumil puudub alus kahtlemaks Hankija väidete tegelikkusele vastavuses. Hankekorrast tulenevalt koostatakse hankeplaanid struktuuriüksuste kaupa eraldi. Hankekorra p 3.2 kohaselt korraldab divisjoni juht oma struktuuriüksuse hankeplaani koostamise pärast Hankija aastaeelarve kinnitamist. Divisjoni juht kinnitab oma üksuse hankeplaani dokumendihaldus- süsteemis ning korraldab turundusosakonna kaudu hankeplaani avalikustamise Hankija veebilehel 3 nädala jooksul peale AS Tallinna Sadam aastaeelarve kinnitamist. Hankekorra 3.1 kohaselt kohaldatakse juhatuse esimehele otse alluva osakonna (juhataja) suhtes Hankekorras divisjoni (juhi) kohta sätestatut. Järelevalvemenetluses esitatud andmetest nähtuvalt kinnitas AS Tallinna Sadam nõukogu 2018. aasta eelarve 11.12.2017. Seega vastavalt Hankekorra p-le 3.2 pidid kõikide struktuuriüskuste hankeplaanid olema koostatud, kinnitatud ja veebilehel avalikustatud hiljemalt 02.01.2018. Hankija poolt kontrollvisiidi käigus avaldatud andmete kohaselt olid AS Tallinna Sadam struktuuri- üsksuste hankeplaanid kinnitatud ja veebilehel avaldatud mõningase hilinemisega: (i) Infra- struktuuri arenduse divisjoni hankeplaan – 15.01.2018; (ii) Finantsdivisjoni hankeplaan – 20.01. 2018; (iii) Infrastruktuuri halduse divisjoni hankeplaan – 31.01.2018; (iv) Infosüsteemide osakonna hankeplaan – 31.01.2018; (v) Turundusosakonna hankeplaan – 12.02.2018; (vi) Kommertsdivisjoni hankeplaan – 20.04.2018. Veebilehel avalikustatava hankeplaani kohustuslikud andmed on sätestatud Hankekorra p-des 3.3.1-3.3.5, vastavalt p-s 11 toodud tüüpvormile. Nõnda pidi iga struktuuriüksuse hankeplaan sisaldama järgmisi andmeid: (a) Riigihanke nimetus; (b) Riigihanke eseme kirjeldus; (c) Riigihanke eeldatav läbiviimise aeg (kuu või kvartal); (d) Riigihanke menetluse liik; (e) Riigihanke alusdokumentide avaldamise koht.  9 (24) Rahandusministeeriumile kontrollimiseks esitatud hankeplaanidest ei vastanud tüüpvormile turundusosakonna hankeplaan, milles ei olnud märgitud Hankekorra p 3.3.1 järgi nõutud riigi- hanke nimetusi. Samuti juhiti kontrollvisiidi käigus Hankija tähelepanu asjaolule, et hankeplaanid võivad olla eksitavad osas, milles avaldamata hankelepingu eeldatavat maksumust on riigihanke menetluse liigiks märgitud "lihthange", riigihanke alusdokumentide avaldamise kohaks aga "seltsi veebileht" või "veebileht www.ts.ee". Nimelt sätestab RHS § 125 lg 1, et lihthange algab hanketeate avaldamisega riigihangete registris, ja RHS § 45 lg 1 kohaselt peab ka lihthanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine toimuma elektrooniliselt. Nõuded elektroonilise teabevahetuse seadmele on kehtestatud riigihalduse ministri 09.08.2017 määrusega nr 61. Rahandusministeeriumi hinnangul põhjustab arusaamatusi ja segadust Hankekorra sõnakasutus, mis ei ühti RHS-i terminoloogiaga. Hankekorras kasutatakse terminit "lihthange" kahes erinevas tähenduses: (i) "Lihthange, mis avaldatakse ainult Hankija veebilehel" (asjad-teenused maksumusega 10 000-59 999 eurot ning ehitustööd maksumusega 20 000-299 999 eurot); (ii) "Lihthange, mis avaldatakse eRHR-is" (riigihanked alates võrgustikusektori hankija lihthanke piirmäärast ja mille maksumus jääb alla võrgustikusektori hankija asjaomase rahvusvahelise piirmäära). RHS-i tähenduses on lihthankena käsitletavad üksnes viimased. Kuna hankeplaanis ei ole hanke- lepingu eeldatavat maksumust märgitud (Hankekord ei näe seda ka ette), võivad riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjad, lähtudes RHS-i terminoloogiast, teha valesid järeldusi kavandatud menetlusliigi ja riigihanke eeldatava maksumuse kohta. Seepärast soovitab Rahandusministeerium Hankijal vältida Hankekorras ja hankeplaanis RHS-iga mittekooskõlalise terminoloogia kasutamist. Tähistamaks riigihankeid, mille maksumus lihthanke piirmäärani ei küündi ning mille korral lihthankemenetluse läbiviimise kohustus hankijal puudub, saab RHS-i terminoloogiaga koos- kõlaliselt kasutada terminit "alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked" (vt. RHS § 9 lg 4 p 3), või väikehanked nagu on kasututsel eRHR-is. Riigihangete ettevalmistamisel ning läbiviimisel on olulised korrektne termini- ja sõnakasutus. Riigihanke läbiviimiseks koostatavate dokumentide korrektsuse eest vastutab üldjuhul alati hankija (vrd. RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 39). Täpselt kindlaksmääratud ja üheselt arusaadavalt sõnastatud dokumentidel on oluline roll riigihanke korraldamise üldpõhimõtete (RHS § 3) tagamisel (vrd. RKHKo 10.05.2007, nr 3-3-1-100-06, p 14). Kui hankija koostatud dokumendid on sõnastatud selgelt, annab see kõigile potentsiaalsetele, piisavalt arukatele, kogenud ja mõistlikult hoolsatele ettevõtjatele objektiivse võimaluse luua endale konkreetne ettekujutus hankelepingu esemest (vrd. EKo 22.04.2010, C-423/07, Euroopa Komisjon vs. Hispaania Kuningriik, p 58). Kuigi eel- toodud seisukohad on relevantsed ennekõike hanketeate ja teiste riigihanke alusdokumentide suhtes, saab neid laiendada ka teistele hankija poolt koostatavatele dokumentidele, sh. hanke- korrale ja –plaanile. Riigihanke üldpõhimõtetest tulenevalt ei tohiks Hankija sõnakasutus olla ettevõtjaid eksitav, mistõttu üldjuhul peaks Hankija hankekorras, hankeplaanis ja hanke alus- dokumentides vältima RHS-iga vastuolus olevat sõnakasutust. Veel ühe tähelepanekuna juhtis Rahandusministeeriumi järelevalveametnik kontrollvisiidi käigus Hankija esindaja tähelepanu RHS § 9 lg 4 p-s 2 sätestatud nõudele, mille kohaselt hanke- lepingu täitmise eest vastutava isiku määramine peab olema sätestatud hankekorras. Erinevalt RHS § 9 lg 4 p-st 6 ("kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis") ei tee RHS § 9 lg 4 p 2 selles küsimuses mööndusi, mistõttu rangelt võttes ei ole korrektne Hankekorra p-s 9.2 tehtud edasiviide AS Tallinna Sadam tehingute tegemise korrale. Rahandusministeerium teeb ettepaneku täpsustada Hanke- korda selliselt, et hankelepingu täitmise eest vastutava isiku määramise kord (alused, menetlus ja korraldus) oleksid sätestatud hankekorras, mitte muus dokumendis. Lisaks soovitame Hankijal kaaluda võimalust kajastada hankeplaanis kavandatavate riigi- hangete eeldatavaid maksumusi. Kuigi hankeplaani olemasolu ei võta hankijalt õigust vajadusel ka hankeplaaniväliseid riigihankeid korraldada, hankeplaanis kajastatud informatiivne teave eraldi- seisvalt ei saa rikkuda ühegi riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja subjektiivseid õigusi (vt.  10 (24) TlnHKo 17.05.2018, nr 3-18-650, p 20) ning seega ei ole hankeplaan hankijale siduv dokument, mille alusel võiks hankemenetluses huvitatud isikul tekkida subjektiivne õigus hanke välja- kuulutamisele või hankelepingu sõlmimisele (vt. TlnHKo 25.11.2013, nr 3-13-1752, p 9), võib hankeplaan siiski olla üks tõend, milles märgitud eeldatavale maksumusele on võimalik nii ettevõtjal kui ka hankijal endal tugineda vaidlustus- või kohtumenetluses (vt. K. Härginen. RHS § 9 komm. 46 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; vt. nt. VAKO 05.06.2019 nr 68-19/208181, p 9; vt. hankeplaani tõendiväärtuse kohta ka TlnHKo 27.12.2012, nr 3-12-2350, p-d 10-11). Arvestades, et hankeplaani eesmärk on tagada riigihanke läbipaistvuse üldpõhimõtte rakendamist ja anda ettevõtjaskonnale varakult teavet eelarvesaasta jooksul hankimisele tulevatest riigihanke- objektidest (vt. K. Härginen. RHS § 9 komm. 46 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigi- hangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019), saab hankelepingu eeldatava maksumuse avalikustamist koos hankeplaaniga lugeda heaks hankepraktikaks, mis tagab riigi- hanke läbipaistvuse ning kõigi riigihanke menetlusest osalemisest huvitatud isikute võrdse kohtlemise, vähendades ühtlasi võimalikke korruptsiooniriske. Riigihankest huvitatud ettevõtjatele huvipakkuva informatsiooni avalikustamine elimineerib siseinfo väärkasutamise ning mõne ettevõtja eelistamise riski. Lisaks soovitame Hankijal teadvustada võimalust korraldada ka alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked (nn väikehanked) eRHR-is ning näha vastav kohustus ette asutusesiseses hanke- korras. Hankijad ei ole RHS-ist tulenevalt kohustatud alla lihthanke piirmäära jäävaid riigi- hankeid eRHR-is läbi viima, kuid eRHR sellise võimaluse hankijatele annab ning väikehangete läbiviimine eRHR-is võimaldab hankijatel suurendada riigihangete läbipaistvust, kontrollitavust ja avatust konkurentsile. Ühes eeltoodud tähelepanekute, ettepanekute ja soovitustega peab Rahandusministeerium vajalikuks tunnustada Hankijat ning tõsta esile Hankekorras kehtestatud häid hankepraktikaid. Näiteks on Hankija rõhutanud Hankekorra p-s 1.6.4, et hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel ei piirduta ainult konkreetse struktuuriüksuse hangetega, vaid võetakse arvesse kõigi struktuuriüksuste sama hankeeseme hankelepingute eeldatavat kogumaksumust. Samuti on Hankekorras ette nähtud detailne regulatsioon hankelepingu muutmise organisatsioonisisesele menetlusele ja korraldusele: enne hankelepingu muutmises kokku leppimist peab hankelepingu täitmise eest vastutav isik koostama hankelepingu muutmise taotluse ja esitama selle koos- kõlastamiseks hankejuhile, kes kontrollib enne taotluse kooskõlastamist, kas hankelepingu muutmist tingivad asjaolud on põhjendatud ja vastavad RHS-i nõuetele (vt. Hankekord, p-d 8.4-8.5). Kokkuvõtvalt saab Rahandusministeerium käesolevas kontrolliaktis järeldada, et 2018. aastal Hankija juures kehtinud Hankekord oma põhielementides oli kooskõlas ja vastas RHS §-s 9 sätestatule. 2.3. Hilinemine riigihanke menetluse või hankelepingu lõppemisest teavitamisel RHS § 83 lg 1 kohaselt peab hankija esitama eRHR-ile 30 päeva jooksul pärast hankemenetluse lõppemist hankelepingu sõlmimise teate, või kui hankemenetlus on lõppenud RHS § 73 lg 3 p-de 2-7 alusel, märkima eRHR-is peamised hankemenetluse lõppemisega seotud asjaolud. Kui hankija ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust eRHR-is alustanud (RHS § 72 lg 3), esitab ta hankelepingu sõlmimise teate üksnes juhul, kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on lõppenud hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega. RHS § 83 lg 4 sätestab, et kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, esitab ta hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul pärast esimese hanke- või raamlepingu sõlmimist, kui selleks ajaks ei ole kõigi osade suhtes esinenud mõni RHS § 73 lg-s 3 sätestatud hankemenetluse lõppemise alustest. Ülejäänud osade kohta esitab hankija eraldi hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul pärast iga osa suhtes hankelepingu või raamlepingu sõlmimist. RHS § 83 lg 7 kohaselt peab hankija esitama 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist registrile järgmise teabe:  11 (24) 1) hankelepingu tegelik maksumus; 2) hankelepingus tehtud muudatused, mille kohta hanke- lepingu muutmise teadet ei esitatud; 3) ettevõtjapoolsed hankelepingu rikkumised, mille tulemusena on kohaldatud RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud õiguskaitsevahendit, ning teave selle kohta, kas hankija nõue on vaidlustatud. Ka lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse, kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse ning sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisest peab hankija teatama RHS §-s 83 sätestatud korras (vt. RHS § 125 lg 10, § 126 lg 11, § 137 lg 4, § 144 lg 3). Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse ning sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse korral võib hankija koguda ja edastada hankelepingu sõlmimise teated ühe kvartali kohta kokku ning esitada need eRHR-ile ühekorraga 30 päeva jooksul alates sama kvartali lõppemisest (vt. RHS § 126 lg 11 ls-d 2-3, § 144 lg 3 ls-d 2-3). Järelevalvemenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt on Hankija hilinenud järgmiste (järele- valve valimisse kuulunud) riigihanke menetluste või hankelepingute lõppemisest teavitamisel: - Avatud hankemenetluse "Ühe tarbesõiduki rentimine" (eRHR viitenumber 200728) tulemusel sõlmis Hankija hankelepingu 09.11.2018. Hankelepingu sõlmimise teade (TV06 vormil) esitati eRHR-ile avaldamiseks 02.01.2019. - Lihthankemenetlus "Videovalve tarkvara lisalitsentsid" (eRHR viitenumber 194537) lõppes RHS § 73 lg 3 p 2 alusel kõikide pakkumuste tagasilükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud riigihanke alusdokumentidele vastavaks – ainus esitatud pakkumus lükati mittevastavuse tõttu tagasi 11.02.2018. Hankija teatas lihthankemenetluse lõppemisest ja selle põhjustest eRHR-ile (TV06 vormil) 30.07.2018. - Lihthankemenetluse "UPS seadmete hooldus" (eRHR viitenumber 195218) tulemusel sõlmis Hankija hankelepingu 27.08.2018. Hankelepingu sõlmimise teade (TV06 vormil) esitati eRHR- ile avaldamiseks 02.04.2019. - Lihthankemenetluse "Muuga sadama puisteainete terminali juurdepääsutee ehitamine koos tööprojekti koostamisega" (eRHR viitenumber 198671) tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes 09.11.2018. Andmed hankelepingu lõppemise kohta esitas Hankija eRHR-ile 01.01. 2019. - Lihthankemenetluse "Muuga sadama kaide ehitustehnilise seisukorra uuringute tegemine" (eRHR viitenumber 195239) tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes 30.11.2018. Andmed hankelepingu lõppemise kohta esitas Hankija eRHR-ile 01.01.2019. - Lihthankemenetlus "IBM Cognos PowerPlay versiooniuuendus" (eRHR viitenumber 203786) oli jaotatud kaheks osaks Osa 1 "IBM Cognos litsentsid koos toega" ja Osa 2 "Tarkvara juurutus ja hankija andmete migratsioon IBM Cognos PowerPlay versioonilt 7 versioonile 11". Mõlemas osas oli pakkumuste esitamise tähtpäevaks 27.12.2018. Osas 1 esitati üks pakkumus, Hankija sõlmis 28.12.2018 hankelepingu ning esitas 02.01.2019 eRHR-ile avaldamiseks hankelepingu sõlmimise teate (TV06 vormil). Osas 2 pakkumusi ei esitatud – selles osas lõppes lihthanke- menetlus RHS § 73 lg 3 p 5 alusel pakkumuste esitamata jätmisega 27.12.2018. Hankija teatas Osas 2 lihthankemenetluse lõppemisest ja selle põhjustest eRHR-ile (TV06 vormil) 20.03.2019. - Kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse "Tasulise parkimisteenuse korraldamine Vana- sadama alal" (eRHR viitenumber 191957) tulemusel sõlmis Hankija (tavateenuste) kontsessiooni- lepingu 02.05.2018. Kontsessiooni andmise teade (TV25 vormil) esitati eRHR-ile avaldamiseks 07.06.2018. 2.4. Hankemenetluse asemel lihthankemenetluse korraldamine, rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava riigihanke eeldatava maksumuse kohta hanketeate esitamisel märke tegemata jätmine ja kohustusliku ooteaja mittejärgimine (sõiduautode rentimine) RHS § 45 lg 6 kohaselt peab hankija riigihanke alustamiseks eRHR-ile teate esitamisel märkima, kas riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda või kas ta soovib teate vabatahtlikku edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele.  12 (24) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või muul juhul, kui hankija leiab, et riigihanke alustamiseks eRHR-ile teate esitamine ei ole RHS-i alusel nõutav, peab hankija märkima nimetatud teabe vabatahtlikus teates või hankelepingu sõlmimise teates. Vastavalt RHS §-le 183, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piir- määraga või ületab seda või muul juhul, kui hankija seda soovib, edastab eRHR Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele (ELVT) riigihangete teadetes sisalduvad andmed vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 842/2011, millega kehtestatakse riigihankega seotud teadete avaldamise tüüpvormid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1564/2005 (ELT L 22, 27.08.2011, lk 1-187). Seejuures on hankija ülesanne eRHR-is märkida, kas riigihanke maksumus on võrdne rahvus- vahelise piirmääraga või ületab seda või kas ta soovib teate edastamist ELVT-le vabatahtlikult (RHS § 45 lg 6). RHS § 45 lg 6 esimese lause esimeses alternatiivis sätestatud kohustuse (hankija peab riigihanke alustamiseks eRHR-ile teate esitamisel märkima, kas riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda) eesmärgiks on tagada direktiivi 2014/23/EL art-st 31, direktiivi 2014/24/EL art-test 48-49 ja direktiivi 2014/25/EL art-test 67-69 tuleneva kohustuse täitmine – teavitada eelduslikult piiriülest huvi omavate riigihangete läbiviimise kavatsusest asjakohase teatega Euroopa Liidu Teatajas (vt. D. Minumets. RHS § 45 komm. 35 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). RHS § 45 lg-s 6 sätestatud kohustuse rikkumine võib tuua kaasa sõlmitud hanke- või raam- lepingu tühisuse (tuvastamise): vastavalt RHS § 121 lg 1 p-le 2 on hankeleping tühine, kui hankija ei ole hanketeate registrile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanke- teate edastamist ELVT-le vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine oli RHS-i kohaselt nõutav. RHS § 121 lg 4 kohaselt on hankelepingu tühisusele RHS § 121 lg-s 1, sh. lg 1 p-s 2, sätestatud alustel võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt RHS-is sätestatule. RHS § 185 lg 4 p 4 ja § 189 lg 7 kohaselt võib (vaidlustushuvi omav isik) 30 päeva jooksul hankelepingu sõlmimise teate eRHR-is avaldamisest arvates vaidlustada (sõlmitud) hankelepingu, kui hankija ei ole hanketeate eRHR-ile esitamisel märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist ELVT-le vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine oli RHS-i kohaselt nõutav. RHS § 197 lg 3 sätestab, et RHS § 185 lg 4 p 4 alusel esitatud vaidlustuse rahuldamisel võib vaidlustuskomisjon oma otsusega tuvastada hankelepingu tühisuse RHS § 31 või § 121 alusel või jätta hankelepingu jõusse, lühendades hankelepingu tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu RHS § 31 või § 121 alusel. Otsuse tegemisel võetakse arvesse olulist avalikku huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu tühisuse korral. RHS § 29 lg 1 järgi kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid. Seega on eelnimetatud sätted, mis käsitlevad hankelepingu tühisust (ja tühisuse tuvastamist), kohaldatavad ka raamlepingu sõlmimiseks korraldatud riigihangetes. Lisaks RHS § 45 lg-s 6 nimetatud märke tegemisele peab hankija alates 18.10.2018 alustatud riigihangetes riigihanke alustamisel, v.a väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral, esitama eRHR-ile teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta (vt. RHS § 23 lg 9, § 238 lg 3). Nimetatud kuupäevast alates on eRHR-i tehnilise lahendusega tagatud, et seoses 18.10.2018 jõustunud kohustusega sisestada registrisse riigihanke eeldatav maksumus (RHS § 23 lg 9), määratakse automaatkontrolliga, kas riigihanke eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära ja vastavalt automaatkontrolli tulemusele saadetakse teated riigihangetes, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära, ELVT- le (vt. M. Tork. RHS § 183 komm. 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Viimati öeldu aga ei vähenda RHS § 45 lg-s 6 nimetatud märke tähendust ja olulisust enne 18.10.2018 alustatud riigihangetes, mil hankijal puudus hanketeate esitamisel hankelepingu eeldatava maksumuse (konkreetse rahalise summa) märkimise kohustus ning rahvusvahelise piirmäära automaatkontrolli eRHR ei teostanud.  13 (24) Samuti ei toimu ELVT-le teadete edastamist juhul, kui hankija on jätnud täitmata RHS § 45 lg-s 6 sätestatud kohustuse ning eksinud RHS § 23 lg 9 kohustuse täitmisel, märkides eRHR- ile hanketeate esitamisel riigihanke eeldatava maksumuse (rahalise summa) väiksemaks kui riigihanke rahvusvaheline piirmäär. Seega oli RHS § 45 lg-s 6 sätestatud nõue enne 18.10.2018 eriti oluline, sest ilma vastava märketa hanketeadet TED-is ei avaldatud (isegi siis, kui hankija oli hanketeates või mõnes muus alusdokumendis rahvusvahelise piirmääraga vähemalt võrdse riigihanke eeldatava maksumuse numbriliselt välja toonud – automaatkontroll puudus). Kirjeldatud juhul koheldi piiriüleseid ettevõtjaid ebavõrdselt ning kahjustati riigihanke direktiividega taotletavaid eesmärke: kaupade vaba liikumise, asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhi- mõtete järgimine ning riigihangete avamine konkurentsile (vt. direktiiv 2014/25/EL, preambul põhjendus 2). Järeldust, et rahvusvahelise piirmääraga võrdse või suurema riigihanke eeldatava maksumuse kohta hanketeate esitamisel teabe esitamata jätmine on riigihankeõiguse raske rikkumine, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et nimetatud rikkumine oli kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduse redaktsiooni (RT I, 25.10.2016, 20) kohaselt käsitletav väärteona (vt. RHS v.r § 1116 hanketeates rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava riigihanke eeldatava maksumuse kohta märke tegemata jätmine). Riigihanke rahvusvaheline piirmäär on oluline ka seetõttu, et sellest sõltub hankelepingu sõlmimisele eelneva kohustusliku ooteaja pikkus. Nõnda sätestab RHS § 125 lg 9, et liht- hankemenetluses ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 5 tööpäeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või hankelepingu sõlmimise otsuse kohta teate esitamisest. RHS § 120 lg 2 teise lause järgi hankemenetluse korraldamisel riigihangetes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, peab hankija kohaldama 10- päevast ooteaega. Ent kui riigihanke maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, siis RHS § 120 lg 2 esimesest lausest tulenevalt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest. RHS § 120 lg 4 sätestab mööndusteta imperatiivselt, et enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Siinkohal tasub ka tähele panna, et hankemenetluses ja lihthankemenetluses ei pruugi ooteaja kulgema hakkamise ajahetk ühtida – hankemenetluses (sh. rahvusvahelise piimääraga vähemalt võrdse hankemenetluse korral) hakkab ooteaeg kulgema RHS § 104 lg-s 8 nimetatud viimase otsuse tegemisest ning selle kohta ettevõtjatele teate esitamisest, kuid lihthankemenetluses algab ooteaja kulgemine, kui hankija ei ole alusdokumentides RHS § 104 lg-s 8 sätestatud otsuse tegemist ette näinud, pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või hankelepingu sõlmimise otsuse kohta teate esitamisest (vt. ka E. Fels, E.-A. Roosik. RHS § 120 komm.-d 19-20 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). eRHR-ist nähtub, et Hankija on sõlminud 2018. aastal kuueteistkümne riigihanke menetluse teel hankelepingud 18 sõiduauto rentimiseks järgmiselt: - Seitse lihthankemenetlust (eRHR-i viitenumbrid 194424, 194839, 194915, 195763, 195768, 196515, 196648), millede puhul hanketeadet TED-is avaldamiseks ELVT-le ei edastatud. eRHR-ist nähtub, et loetletud lihthankemenetluste tulemusena sõlmitud hankelepingute kogumaksumuseks oli 231 300,50 eurot. - Üheksa avatud hankemenetlust (eRHR-i viitenumbrid 198087, 198149, 198421, 198446, 198666, 199600, 200484, 200842, 202700), milledest kaheksa hankemenetluse puhul märkis Hankija, et soovib hanketeate edastamist ELVT-le TED-is avaldamiseks. Avatud hanke- menetlusega riigihanke puhul "Ühe sõiduauto rentimine" (eRHR viitenumber 198087) hanke- teadet TED-is avaldamiseks ELVT-le ei edastatud. eRHR-ist nähtub, et loetletud hanke- menetluste tulemusena sõlmitud hankelepingute kogumaksumuseks oli 346 246,00 eurot. Riigihanke eeldatava maksumuse määramise ja riigihanke osadeks jaotamise reeglid sisalduvad RHS-i üldsätetes, s.o RHS-i 1. ptk 5. jaos (RHS §-d 23-28). RHS § 23 lg 8 sätestab, et ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks.  14 (24) Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-i 1. ptk-s sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ning nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel. Vallasasjade rendilepingule kohaldatakse asjade hankelepingu kohta käivaid sätteid (RHS § 8 lg 3). Asjade hankelepingu eeldatava maksumuse määramise reeglid on antud RHS § 24 lg-tes 1-2. Nii sätestab RHS § 24 lg 1 p 2, et asjade hankelepingu, mille esemeks on asjade üürimine, rentimine või liisimine, eeldatav maksumus on tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 12 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus koos intresside ja asja eeldatava jääk- maksumusega pärast hankelepingu tähtaja lõppemist. Vastavalt RHS § 24 lg-le 2 on asjade hanke- lepingu, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatava maksumuse määramiseks kaks meetodit: (p 1) minevikku vaatav meetod – eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või eelarveaasta vältel sõlmitud järjestikuste samalaadsete hanke- lepingute kogumaksumus, mida on korrigeeritud, võttes võimaluse korral arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas hankelepingu kehtivuse järgmise perioodi vältel, või (p 2) tulevikku vaatav meetod – esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav kogumaksumus. Kui eeldatava maksumuse määramine on võimalik mõlemal meetodil ja nendest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus mõne piirmääraga võrdne või piirmäärast suurem, peab hankija lähtuma RHS § 23 lg 8 järgi sellest meetodist. RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või kontsessiooni- lepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu sõlmimise korda. Seejuures ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hanke- lepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, erinevate osade summeeritud kogumaksumust arvestamata, üksnes siis, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud (RHS § 28 lg 2). RHS § 28 lg 4 järgi, kui osadeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija kohaldada RHS § 28 lg-s 3 sätestatud 20% reeglit (nn väikeste osade erandit) ainult juhul, kui iga sellise (nn väikese) osa eeldatav maksumus on asjade või teenuste hankelepingu korral alla 80 000 euro. 2018. aastal sõiduautode rentimiseks sõlmitud hankelepingute (Hankija poolt deklareeritud) kogumaksumuseks oli 577 546,50 eurot. Võttes arvesse riigihanke osadeks jaotamise reegleid (RHS § 28 lg-d 1-2) ja asjaolu, et 2018. aastal oli asjade ja teenuste hankelepingute ning idee- konkursside puhul võrgustikusektori hankija rahvusvaheliseks piirmääraks 443 000,00 eurot (vt. RHS § 14 lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL art-d 15 ja 17, Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2017/2364/EL art 1 p 1), pidi Hankija tulenevalt RHS § 15 lg-st 9 eelnimetatud seitsme lihthankemenetluse (eRHR-i viitenumbrid 194424, 194839, 194915, 195763, 195768, 196515, 196648) või väikeste osade erandi kasutamise korral vähemalt kolme lihthankemenetluse (nt. eRHR-i viitenumbrid 195768, 196515, 196648), asemel korraldama hankemenetluse(d), tagama, et kõik hanketeated (sh. eRHR viitenumber 198087) oleksid edastatud ELVT-le TED-is avaldamiseks, ning kohaldama vähemalt 14-päeva pikkust ooteaega, mida tulnuks lugeda RHS § 104 lg-s 8 nimetatud eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse kohta teate esitamisest arvates (vrd. RHS § 120 lg 2 ls 1 ja ls 2, § 125 lg 9). Kuigi lihthankemenetlusena korraldatud sõiduautode rentimise riigihangetes ei ole Hankija alati teinud viimase otsusena RHS § 104 lg-s 8 nimetatud otsust eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta, ei nähtu Rahandusministeeriumile järelevalvemenetluses kättesaadavaks tehtud andmetest, et Hankija oleks sõlminud sõiduauto rentimiseks hanke- lepingu enne 14 päeva möödumist riigihanke menetluses viimase otsuse tegemisest ja selle kohta asjaomastele ettevõtjatele teate edastamisest.  15 (24) Sellegipoolest võivad kõnealused hankelepingud olla RHS § 120 lg 4 kohaselt tühised, sest nende sõlmimisele ei ole eelnenud RHS § 104 lg-s 8 nimetatud otsust, mis käivitavad ooteaja kulgemise rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korral. 2.5. Samaesemeliste soetuste summeeritud eeldatavale kogumaksumusele vastava riigihanke menetluse korraldamata jätmine AS Tallinna Sadam on võrgustikusektori hankija RHS § 5 lg 3 p 3 tähenduses. RHS § 15 lg 8 kohaselt peab võrgustikusektori hankija kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 3. ptk 1. jaos (§-s 125) sätestatud (lihthankemenetluse) korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne (võrgustikusektori) lihthanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata. Asjade või teenuste hankelepingu korral on võrgustikusektori hankija lihthanke piirmääraks 60 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 2) ja ehitustööde puhul 300 000 eurot (RHS § 14 lg 1 p 3). RHS § 125 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude puudumisel peab hankija, sh. võrgustikusektori hankija, lihthankemenetluse alustamiseks esitama eRHR-is avaldamiseks hanketeate (RHS § 125 lg 1). Kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ning hankelepingu peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega võrgustikusektoris või kui hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik kindlaks määrata, peab võrgustikusektori hankija RHS § 15 lg 9 kohaselt kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS-i 5. ptk-is sätestatud (hanke- menetluse) korda. RHS §-s 156 sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust lubavate erandlike asjaolude puudumisel, peab võrgustikusektori hankija RHS § 155 järgi korraldama hankemenetluse avatud, piiratud või konkurentsipõhise läbirääkimistega hanke- menetlusena, võistleva dialoogina või innovatsioonipartnerlusena. 2018. aastal oli võrgustikusektori hankija rahvusvaheliseks piirmääraks asjade ostmisel ja teenuste tellimisel 443 000,00 eurot ning ehitustööde tellimisel 5 548 000 eurot (vt. RHS § 14 lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL art-d 15 ja 17, Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2017/2364/EL art 1 p-d 1-2). Nagu eelnevalt käesolevas kontrolliaktis märgitud, hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd (RHS § 28 lg 2). Hankija võib riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele või kontsessioonilepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise või kontsessioonilepingu sõlmimise korda (RHS § 28 lg 1). Varem kehtinud õiguses reguleeris riigihanke osadeks jaotamist väljaspool ühte hankemenetlust RHS v.r § 23, mille sisu ja sõnastus oli sarnane täna kehtiva RHS §-ga 28 ning mille kohta on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-96-16 leidnud, et kuigi riigihanke eseme piiritlemise õigus on hankijal, on hankijal keelatud riigihanke osadeks jaotamine riigihanke korra või nõuete eiramise eesmärgil, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Eraldiseisva üksikhanke tuvastamisel on määravaks kriteeriumiks asjade ja teenuste (või ehitustööde) funktsionaalselt koostoimimine või vajalikkus sama eesmärgi saavutamiseks. Isegi, kui hankija peab vajalikuks soetada selliseid asju, teenuseid või ehitustöid ositi, tuleb osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hanke- lepingu sõlmimisel kohaldada kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda (vt. RKHKo 07.06.2017, nr 3-3-1-96-16, p 16). Riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglid on sätestatud RHS-i 1. ptk 5. jaos. RHS § 23 lg 3 kohaselt peab hankija lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel riigi- hanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Riigihanke eeldatava maksumuse hulka tuleb arvestada hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist (RHS § 23 lg 2 p 1).  16 (24) Vastavalt RHS §-le 25 võetakse ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lisaks ehitustööde eeldatavale maksumusele arvesse ehitustööde tegemiseks vajalike hankijalt pakkujale üleantavate asjade ja osutatavate teenuste eeldatav maksumus üleandmise hetkel. Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on RHS-is sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigi- hanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8). Seega on hankelepingu (riigihanke) eeldatava maksumuse määramine prognoosotsus (vt. nt TlnHKo 19.05.2015, nr 3-15-875, p 25). Kuigi hankija ei ole selleks kohustatud, saab hankija korraldada eeldatava maksumuse määramiseks RHS § 10 kohase turu-uuringu. Sõltumata sellest, milliseid meetodeid hankija eeldatava maksumuse määramisel kasutab, peab hankija kahtluse korral suutma tõendada, et lähtus turuhinnale vastava hinnataseme välja selgitamisel asjakohastest allikatest, tõenditest ja kaalutlustest, see tähendab näitama ära, kuidas ta defineeris turu ja kuidas selgitas välja turuhinnale vastava hinnataseme (TlnHKo 19.05.2015, nr 3-15- 875, p 25). Riigihanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist siis, kui hankija tellib või ostab (formaalselt) eraldi korraldatavate riigihanke menetlustega funktsionaalselt koos toimivaid või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke asju, teenuseid või ehitustöid. Riigihanke (õigus- vastase) osadeks jaotamise keelu rikkumiseks on loetud ka olukordi, kus hankija käitumises ei ole tuvastatud subjektiivset kavatsust või eesmärki seadust eirata (vt. EKo 15.03.2012, nr C-574/10, komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 49). Kohtupraktikast tulenevalt saab välja tuua, et riigihangete kokkukuuluvusele viitavad muu hulgas järgmised indikaatorid: (A) sama majanduslik või tehniline ülesanne – põhikriteeriumina (vt. EKo 05.10.2000 asjas C-16/98: komisjon vs. Prantsuse Vabariik, p-d 36, 38 ja 47; EKo 27.10.2005 asjades C-187/04 ja C-188/04: komisjon vs. Itaalia, p 27; EKo 18.01.2007 otsus asjas C-220/05: Jean Auroux jt vs. Commune de Roanne, p 41; EKo 15.03.2012 otsus asjas C-574/10: komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 37); (B) riigihangete üheaegne alustamine, riigihangete ajaline lähedus, hanketeadete sarnasus, geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu – täiendavate kriteeriumitena (vt. Euroopa Kohtu 05.10.2000 otsus kohtuasjas C-16/98: komisjon vs. Prantsuse Vabariik, p 65). Seejuures on selgitatud, et hangete majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on alternatiivne, mitte kumulatiivne (vt. Euroopa Üldkohtu 23.05.2013 otsus asjas T-384/10: Hispaania Kuningriik vs. komisjon, p 68; Euroopa Kohtu 27.10.2005 otsus liidetud kohtuasjades C-187/04 ja C-188/04: komisjon vs. Itaalia, p 29). Sama majandusliku või tehnilise funktsiooni puhul on tegemist funktsionaalse kontrolli teooria kahe alternatiivse alakriteeriumiga. Majandusliku ja tehnilise ülesande ühtsuse kriteeriumid ei ole kumulatiivse iseloomuga, mistõttu nad ei pea esinema samaaegselt. Kui majandusliku või tehnilise ülesande ühtsus on tuvastatud, siis täiendavad kriteeriumid, nagu hangete läbiviimise ajaline ja geograafiline kokkulangevus võivad omada tähtsust kinnitamaks riigihanke kokku- kuuluvust, kuid funktsionaalse kontrolli teooria kohaselt ei ole lisakriteeriumide olemasolu tuvastamine enam ilmtingimata vajalik (vt. Kase, K. Üksikhange, üksikhanke osadeks jaotamise luba ja keeld ning õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkus üksikhanke õigusvastase osadeks jaotamise korral. Magistritöö. Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 2014, lk 70; vt. ka T- 384/10, p 68; C-187/04 ja C-188/04, p 29). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi hankija eelarve planeerimisega seotud mistahes põhjused ohustada riigihanke ühefunktsionaalset olemust. Euroopa Kohus on osundanud, et ühe kokkukuuluva riigihankelepingu olemasolu hindamiseks peab kohaldama ehitustöödele kehtivaid ühe majandusliku ja tehnilise funktsiooni kriteeriume ka teiste valdkondade korral (Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-574/10: komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik, p 41).  17 (24) Üheks lisakriteeriumiks riigihanke kokkukuuluvuse määramisel on ka asjaolu, et hangitavaid asju, teenuseid või ehitustöid pakub turul sama ettevõtjate ring (vt. nt direktiivi 2014/25/EL põhjendus 29: "Samuti tuleks selgelt sätestada, et piirmäärade arvestamiseks tuleks sarnaseid asju käsitada kui tooteid, mis on mõeldud samaks või sarnaseks otstarbeks, nagu näiteks erinevad toiduained või mitmesugused kontoris kasutatavad mööbliesemed. Üldjuhul pakub asjaomases valdkonnas tegutsev ettevõtja tõenäoliselt selliseid tooteid oma tavapärase toote- valiku hulgas"). Euroopa Kohus on korduvalt leidnud, et erinevate riigihanke menetluste teel sõlmitud hanke- lepingute sisulist kokkukuuluvust ei muuda ka see, et kõnealused lepingud on sõlmitud ja täidetud erinevatel (eelarve)aastatel (nt. asjas C-16/98 leidis Euroopa Kohus, et vaatamata sellele, et elektritööde riigihanked viidi läbi ja hankelepingud sõlmiti kolme aasta vältel, on tegemist funktsionaalselt kokkukuuluva riigihankega; samuti asjas C-574/10, milles spordi- ja avalike ürituste halli renoveerimistööde tellimine oli jagatud mitmeks (eelarve)aastaks). Rahandusministeerium on selgitanud, et niinimetatud suvaline hangete osadeks jagamine on vastuolus riigihanke direktiivide kasuliku mõjuga. Sellega kaasneks kunstlik piirmääradest allapoole jäämine, millega piiratakse RHS-i ja hankedirektiivide kohaldamisala. Riigihangete meelevaldne ja tarbetu "tükeldamine" õõnestaks EL-i (riigihanke)õigusega taotletavaid eesmärke (vt. KKK. Riigihangete menetlemine kuni 31.08.2017 (täiendatud 27.07.2017), lk 15, p 6). Riigihanke jagamine osadeks peaks põhinema faktilistel majanduslikel või tehnilistel asja- oludel, mida hankija peab vajaduse korral tõendama. Euroopa Kohus on mitmes kohtu- lahendis (vt. nt. C-16/98, C-187/04, C-220/05 ja C-574/10) toonud välja kriteeriumid, mille põhjal otsustada, kas tegemist on ühe hankeobjektiga, mida ei tohi kunstlikult tükeldada. Nendeks on muu hulgas majanduslik-, ruumiline-, funktsionaalne-, tehniline või eesmärgiline seos, samuti ajaline seos, hanketeadete sarnasus jne. Siseriiklikus kohtupraktikas on loetud funktsionaalselt koos toimivateks ning sama eesmärgi saavutamiseks vajalikeks ehitustöödeks esimeses etapis kalasadama ja kalakai ning teises etapis lainemurdjate ja sadamahoone ehitamist, sest kalakai vajab tormide eest kaitseks lainemurdjaid (vt. TrtRKo 17.11.2015, nr 3-14-35, p 16; TrtRKo 04.04.2017, nr 3-14-52367, p 25; vt. ka M- J. Raude. RHS § 28 komm.-d 6-9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Ühe hankeobjekti esmapilgul kokkukuuluvaid osi on võimalik käsitleda erinevate hanke- objektidena üksnes juhul, kui selleks on objektiivsed põhjused. Objektiivseteks põhjusteks ei ole aga Euroopa Kohtu hinnangu eelarveõiguslikud põhjused. Näiteks kohtuasjas C-574/10 leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu riigihankeõigust reguleerivate direktiivide mõttega on vastuolus, kui ühte riigihanget, mis puhtalt eelarvelistel põhjustel viiakse ellu mitmes etapis, käsitatakse ainult sel põhjusel mitme iseseisva riigihankena, et jääda niimoodi välja (riigihanke) direktiivi kohaldamisalast. Objektiivseteks põhjusteks on Euroopa Kohus pidanud näiteks seda, kui riigihanke osi on võimalik tehniliselt teineteisest eraldada. Kohtuasjas C-16/98 leidis kohus, et tänavavalgustuse võrkude puhul ei ole tehnilisest küljest tegemist ilmtingimata teineteisest sõltuvate võrkudega ning on võimalik, et iga kohalik üksus vastutab ka majanduslikust vaatepunktist oma tänava- valgustuse võrgu käitamise eest ise, mistõttu on võimalik iga tehniliselt eraldatavat tänava- valgustusvõrku pidada eraldi hankeobjektiks. Teisalt on näiteks lennujaama ehitamise puhul lennujaama toimimiseks vajalik lisaks lennujaama hoonele ka lennujuhtimise torn, mistõttu neid tuleb riigihangete mõttes käsitleda ühe ehitisena ning korraldada riigihange selliselt, et lähtutakse mõlema hoone ehitamise maksumuse summast. See ei tähenda, et nende hoonete ehitamist peab tingimata hankima ühe riigihankega, vaid riigihangete korraldamisel tuleb menetlusreeglite valikul summeerida mõlema hoone ehitamise maksumused ja kui see summa ületab teatud piirmäära, korraldada kõik ehitushanked nendest reeglitest lähtuvalt (vt. RHS eelnõu 450 SE I. Seletuskiri, lk 46).  18 (24) Seega vastamaks küsimusele, kas Hankija peab lähtuma menetlusliigi valikul kõigi riigihanke osade summeritud maksumusest, tuleb sisuliste kriteeriumide põhjal tuvastada, kas kõnealuste hangete puhul oli tegelikult tegemist ühe ühtse hankega. Ühtsele hankele viitavad asjaolud võivad muu hulgas olla järgmised (täiendavad kriteeriumid): (i) riigihangete üheaegne (ajaliselt lähestikku langev) alustamine (sh. üks eelarveaasta), (ii) riigihanke alusdokumentide sarnasus; (iii) hangete toimumise geograafilise koha ühtsus; (iv) ükssama lepingupratner või sama pakkujate ring. Kehtivas RHS-is on loobutud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS v.r [RT I 2007, 15, 76; 25.10.2016, 1] § 22 lg 1 imperatiivsest ja kaalutlust välistavast sõnastusest, mille kohaselt ehitustööde hanke- lepingu eeldatava maksumuse määramisel tuleb ilmtingimata võtta aluseks kõigi ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel tehtavate ehitustööde eeldatav maksumus. Sellegipoolest tuleks RHS § 28 lg-test 1-2 tulenevalt ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel tehtavate ehitustööde eeldatavad maksumused omavahel summeerida, sest eelduslikult täidavad ühel ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel (hoonetekompleks) sama tehnilist ja/või majanduslikku ülesannet, eriti kui ehitustööd on ehitustehniliselt ühesugused või sarnased ning sellised ehitustööd teostatakse ajaliselt lähestikku, sh. ühel eelarveaastal või üksteisele vahetult järgnevatel eelarveaastatel. Hankija peab eelnimetatud kriteeriume arvesse võttes juhtumipõhiselt iga kord eraldi hindama, millised ehitustööd tuleb eeldatava maksumuse mõttes summeerida ja milliste puhul on erand- korras võimalik lähtuda iga ehitustöö maksumusest eraldi (vt. RHS eelnõu 450 SE I. Seletus- kiri, lk 46). Muuga sadama kaide remont AS Tallinna Sadam haldab Eesti suurimat ja sügavaimat kaubasadamat, milleks on Muuga sadam. AS Tallinna Sadam kui sadama pidaja korraldab Muuga sadama tegevust tervikuna (SadS § 2 p 3). Muuga sadam kui terviklik majandusüksus (sadamarajatis) hõlmab erinevaid ehitisi. Muuga sadama maa-ala kogupindalaks on 566,8 ha. Statsionaarsete kaide koguarv on 29 (vt. Sadama- register. Põhiandmed. Sadamakood: EE MUG). Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamise kuluandmetest nähtub, et Hankija on 2018. tasunud GT Corporation SE-le, registrikood 10113886, kolme ehitustööde hankelepingu alusel Muuga sadamas teostatud kaide remonttööde eest kokku 368 409,00 eurot (Muuga sadama abikai osalise rekonstrueerimise eest 108 165,00 eurot; Muuga sadama kaide nr 7, 16A ja 17 osalise remondi eest 183 844,00 eurot; Muuga sadama kaide nr 9A/10A kahe tala remondi eest 76 400 eurot). Hankija ei ole ülalnimetatud ehitustööde maksumusi riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks summeerinud ning sellest tulenevalt ei ole samaliigiliste ja -eesmärgiliste ehitustööde (Muuga sadama kaide remonttööde) summeritud kogumaksumusele vastavat riigihanke menetlust, s.o lihthankemenetlust, korraldatud. Hankija on lähtunud hankelepingute sõlmimisele kohalduva menetluskorra kindlaksmääramisel iga hankelepingu puhul selle eraldivõetud maksumusest, arvestamata RHS § 28 lg-tes 1-2 ette nähtud osadeks jaotamise regulatsiooni, ja jättes korraldamata RHS § 15 lg 8 kohaselt nõutud lihthankemenetluse. Rahandusministeeriumi hinnangul on ilmne, et ühe sadamarajatise piires asuvatel kaidel ühel ja samal eelarveaastal tehtavate samaliigiliste ehitustööde (remonttööde) maksumused tuleks õige menetlusliigi valikuks summeerida. Isegi juhul, kui ühe sadamarajatise piiresse jäävad kaid oleksid käsitletavad erinevate ehitistena, neid saaks käidelda teineteisest sõltumatult ja kaide ehitustöödel puuduks ükssama tehniline funktsioon, tuleks kaidel ajaliselt lähestikku tehtavaid ehitustöid ikkagi lugeda kokkukuuluvateks, sest ühe sadama kaid on omavahel funktsionaalselt seotud, kaidel tehtavatel ehitustöödel on üks majanduslik ülesanne ja nad on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks.  19 (24) Rahandusministeeriumi hinnangul puuduvad mistahes objektiivsed asjaolud, mis õigustaksid riigihanke osadeks jaotamist ja kõigi osade summeeritud eeldatava maksumuse mittearvestamist. Soojusenergia ostmine Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamise kuluandmetest nähtub, et Hankija on 2018. tasunud AS-le Utilitas Tallinn, registrikood 10811060, s.o soojusettevõtjale, kelle võrgupiirkonnas asub Hankija hallatav Vanasadam, kaugküttevõrgu kaudu tarnitud soojus- energia eest kokku 80 067,30 eurot. Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei olnud Hankija 2018. aastal soojusenergia ostmiseks lihthankemenetlust ega hankemenetlust korraldanud. RHS § 4 p-s 16 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt on riigihange asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Hankeleping on hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste huvidega seotud leping, sh. kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd (vt. RHS § 8 lg 1). RHS § 8 lg 3 esimese lause kohaselt asjade hankelepinguga ostab, üürib, rendib või liisib hankija asju kas asja omandamise õigusega või ilma. Seega RHS § 8 lg 3 tähenduses ei piirdu "asjade" kategooria üksnes kehaliste esemetega (vrd. TsÜS § 49 lg 1), vaid hõlmab ka muid tooteid, nt. elektrienergiat (vrd. Euroopa Kohtu 15.03.2012 otsus kohtuasjas C-393/92: Commune d'Almelo jt vs. NV Energiebedrijf Ijsselmij, p 28, vt. ka M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 44 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigi- hangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Arvestades, et soojusenergia (vt. CPV kood 09320000-8 "Aur, kuum vesi jms tooted" ja selle alaliigina CPV kood 09324000-6 "Kaugküte"), nagu ka elekter (CPV kood 09310000-5 "Elekter") või maagaas (CPV kood 09123000-7 "Maagaas"), on käsitletav asjana RHS-i tähenduses (soojus-, elektrienergia ja maagaasi ühisnimetajaks on CPV kood 09000000-3 "Naftatooted, kütused, elekter ja muud energiaallikad"), peab hankija soojusenergia ostmisel, ka siis, kui see toimub kaugküttevõrgu kaudu, järgima RHS-is asjade riigihanke ja asjade hankelepingu kohta sätestatud nõudeid. Kehtivas seaduses puudub kuni 30.04.2007 kehtinud RHS-2000 [RT I 2000, 84, 534; 2001, 34, 189] § 4 lg 1 p-s 2 sätestatuga analoogne erand, mille kohaselt ei pidanud ostja (hankija) seaduses sätestatud korda rakendama vee-, elektrienergia-, gaasi-, soojusenergia-, kaabellevi- ja telekommunikatsiooniteenuste tellimise korral, kui sellist teenust oli võimalik tellida ainult ühelt isikult. Seetõttu tuleb soojusenergia ostmisel hankijal reeglina juhinduda asjade riigihankeid reguleerivast üldisest korrast. Ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid Hankijal kasutada soojusenergia ostmisel RHS § 153 lg-s 9 sätestatud erandit. Võrgustikusektori hankija peab soojusenergia ostmiseks korraldama lihthankemenetluse, kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne 60 000 euroga ja jääb alla asjaomase rahvusvahelise piirmäära (vt. RHS § 15 lg 8, § 14 lg 1 p 2). Kui aga soojusenergia ostmiseks sõlmitava lepingu eeldatav kogumaksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, peab võrgustikusektori hankija viima läbi hankemenetluse (vt. RHS § 15 lg 9). Nagu oleme Hankijale riigihankealase nõustamistegevuse raames 18.11.2019 selgitanud, ei tähenda hankemenetluse korraldamise kohustus, et tegemist peaks tingimata olema avatud hankemenetlusega. Kaugkütteseadus (KKütS) § 8 lg 1 sätestab, et tarbija ostab soojust võrgu- ettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Ka tehnilistel põhjustel saab soojusenergiat kaugküttevõrgu kaudu osta üldjuhul ainult ühelt ettevõtjalt. Kui tehnilistel või õiguslikel põhjustel saab hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga, on RHS § 156 lg 1 p 3 alusel võrgustikusektori hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on väga paindlik ning hankijat ja ette- võtjat (pakkujat) vähekoormav hankemenetluse liik, mille läbiviimiseks ei ole hankijal vaja koostada mahukaid riigihanke alusdokumente, kehtestada kohustuslikke kvalifitseerimise tingimusi jms (vt. RHS § 72).  20 (24) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ei pea toimuma elektrooniliselt, spetsiifilistele nõuetele vastavaid teabeedastusvahendeid kasutades. Sisuliselt kaasneb hankelepingu sõlmimisele väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel hankijale üksnes kohustus esitada hankelepingu sõlmimise ning hiljem ka täitmise andmed avaldamiseks eRHR-ile (vt. RHS § 83). Erinevalt teistest hankemenetlustest ei lasu hankijal väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses kohustust aktiivselt kontrollida ette-võtjatel kõrvaldamise aluste esinemist. Hankijal tekib kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste esinemist üksnes kahtluse olemasolul (vt. RHS § 72 lg 7 "... on hankijale teadaolevalt"). Võrgustikusektori hankijal on RHS § 156 lg-s 1 sätestatud aluse esinemisel õigus korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, s.t hanke- teatega algava lihthankemenetluse asemel viia läbi üksikute nõuetega, paindlik ja vähekoormav väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus (vt. RHS § 15 lg 11, § 125 lg 3). Pärast riigihankealase selgituse saamist Rahandusministeeriumilt (vt. RaM 18.11.2019 vastust 13.11.2019 AS Tallinna Sadam esitatud nõustamispäringule) on Hankija edukalt korraldanud soojusenergia ostmiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse "Vanasadama Lootsi 13-4 hoone soojusvarustus määratud kaugküttevõrgus" (eRHR-i viitenumber 217820), sõlmides selle tulemusel 23.12.2019 AS-ga Utilitas Tallinn soojuse ostu-müügilepingu nr 1- 15/414. Elektrienergia võrguteenus Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamise kuluandmetest nähtub, et Hankija on 2018. tasunud AS-le Elering, registrikood 11022625, s.o (elektri)võrguettevõtjale, kelle võrgupiirkonnas asuvad Hankija hallatavad sadamarajatised, võrguteenuse eest kokku 453 766,01 eurot (koos taastuvenergia tasuga 1 075 585,07 eurot). Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei olnud Hankija 2018. aastal võrguteenuse tellimiseks hankemenetlust korraldanud. Rahandusministeerium on ka varasematest järelevalvemenetlustes juhtinud hankijate tähelepanu vajadusele korraldada võrguteenuse tellimiseks lepingu eeldatavale maksumusele vastav riigihanke menetlus (nt. 29.07.2014 kontrolliakt nr 12.2-4/03 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Rae Vallavalitsuses; 14.11.2014 kontrolliakt nr 12.2-4/13 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Haapsalu Linnavalitsuses; 30.03.2015 kontrolliakt nr 12.2-4/17 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Kohila Vallavalitsuses; 05.07.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/10 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid). Elektrienergia võrguteenus (vt. CPV kood 65300000-6 "Elektrijaotus- ja seonduvad teenused", CPV kood 65310000-9 "Elektrijaotus"), on käsitletav tavateenusena RHS-i tähenduses, mistõttu hankija peab võrguteenuse tellimisel, järgima RHS-is teenuse hankelepingu kohta sätestatud nõudeid. Võrgustikusektori hankija puhul tähendab see üldjuhul nõuet korraldada alates liht- hanke piirmäärast (60 000 eurot) vähemalt lihthankemenetlus ning asjaomasest rahvusvahelisest piirmäärast alates hankemenetlus. Kui tehnilistel või ainuõigustega seotud põhjustel saab hankelepingu saab sõlmida ainult ühe pakkujaga ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või kunstilisest põhjusest, on võrgistikusektori hankijal RHS § 156 lg 1 p 3 järgi õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Ühisveevärgist vee ostmine ja kanalisatsiooniteenused Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamise kuluandmetest nähtub, et Hankija on 2018. tasunud AS-le Viimsi Vesi, registrikood 10461699, ja AS-le Tallinna Vesi, s.o vee-ettevõtjatele, kelle tegevuspiirkonnas asuvad Hankija hallatavad sadamarajatised, ühisveevärgi kaudu veega varustamise ning kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee, muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest kokku 714 567,26 eurot (AS-le Viimsi Vesi on tasutud 75 067,85 eurot ja AS-le Tallinna Vesi 639 499,41 eurot). Rahandus- ministeeriumile teadaolevalt ei olnud Hankija 2018. aastal ühisveevärgist vee ostmiseks ning kanalisatsioonist sademe- ja reovee ärjuhtimisteenuse tellimiseks soetuse maksumusele vastavat riigihanke menetlust korraldanud.  21 (24) Vee kui toote ostmine, ka siis, kui see toimub ühisveevärgisüsteemi kaudu, võib kvalifitseeruda asjade hankelepinguks (vt. CPV kood 41000000-9 "Kogutud ja puhastatud vesi", CPV kood 09321000-5 "Kuum vesi"). Kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee, muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine ja puhastamine on tavateenus (vt. CPV kood 90000000-7 "Reovee- ja jäätmekõrvaldusteenused, puhastus- ja keskkonnateenused"). RHS § 18 lg 1 sätestab, et kui segalepingu esemeks on üheaegselt kaks või enam RHS-i kohaldamis- alasse kuuluvat tegevust, võib hankija sõlmida hankelepingu iga eseme kohta eraldi. Sellisel juhul kohaldab hankija hankelepingute sõlmimisel menetlusreegleid, mis käivad eraldi iga eseme kohta sõlmitava hankelepingu kohta. Kui hankija ei ole segalepingu esemeid eristanud ning on sõlminud ühe lepingu, siis tuleks üldjuhul lähtuda hankelepingu peamisest esemest (vt. RHS § 8 lg 6: Hankeleping, mille esemeks on ühe- aegselt asi, teenus ja ehitustöö või kaks nendest, sõlmitakse peamisele hankelepingu esemele kohaldatavate reeglite järgi. Kui hankelepingu esemeks on osaliselt sotsiaal- ja eriteenus ning osaliselt muu teenus või osaliselt teenus ja osaliselt asi, määratakse peamine hankelepingu ese kindlaks asja või teenuse eeldatava maksumuse järgi). Rahandusministeeriumile kontrollimiseks esitatud andmete põhjal ei ole võimalik eristada ühis- veevärgist ostetud vee maksumust sademe- ja revovee ärjuhtimise ning puhastamise teenuse maksumusest. Kuivõrd asjade ja teenuste hankelepingu korral menetlusreeglite valikut määravad piirmäärad ei erine, puudub järelevalvemenetluses vajadus eristada ühisveevärgist vee kui asja (toote) ostmise ja kanalisatsiooniteenuste maksumust ning saab lähtuda ka vee-ettevõtjatele tasutud kogusummast. Eelnevast järeldub, et Hankija oleks pidanud 2018. aastal kõnealuste asjade ja teenuste hankimiseks viima läbi hankemenetluse (vt. RHS § 15 lg 9, § 14 lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL art-d 15 ja 17, Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2017/2364/EL art 1 p 1). Kui tehnilistel või ainuõigustega seotud põhjustel saab (sadamarajatise asukohale vastavas tegevuspiirkonnas) hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest või kunstilisest põhjusest, on võrgustikusektori hankijal RHS § 156 lg 1 p 3 järgi õigus korraldada hankemenetlus välja- kuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Järelevalvemenetluses ei ole tuvastatud asja- olusid, mis võimaldaksid Hankijal kasutada vee ostmisel RHS § 153 lg-s 10 sätestatud erandit. Reisiteenused Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamise kuluandmetest nähtub, et Hankija on 2018. tasunud AS-le Estravel, registrikood 10325720, nn reisiteenuste, sh. peamiselt lennupiletite, reisikindlustuse ja majutuse, eest kokku 70 972,71 eurot (seejuures lennupiletite ja reisikindlustuse maksumus kogukulust on vähemalt 60 000,00 euro, s.o üle 80%). Rahandus- ministeeriumile teadaolevalt ei ole Hankija 2018. aastal reisiteenuste tellimiseks lihthanget ega hankemenetlust korraldanud. Reisiteenuste puhul on üldjuhul tegemist segalepinguga, kus mõne reisibüroo kaudu ostetakse lennupiletid (s.o tellitakse õhutransporditeenuseid) ning tellitakse ka majutus- ja kindlustus- teenuseid. Seejuures õhutransporditeenus, kindlustusteenus ja reisikorraldusteenus on tavateenused (CPV kood 60400000-2 "Õhutransporditeenused"; CPV kood 66510000-8 "Kindlustusteenused"; CPV kood 63516000-9 "Reisikorraldamisteenused"), majutusteenus on aga käsitletav eriteenusena (CPV kood 55110000-4 "Hotelli majutusteenused"). Rahandusministeerium on varasemates järelevalvemenetlustes juhtinud hankijate tähelepanu vajadusele reisiteenuste tellimiseks lepingu eeldatavale maksumusele vastav riigihanke menetlus (nt. 02.03.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/8 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Kaitseliidus; 13.06.2017 kontrolliakt nr 12.2-4/3 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Eesti E-tervise Sihtasutuses; 20.12.2018 kontrolliakt nr 12.2-4/12 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Eesti Kunstiakadeemias).  22 (24) RHS § 8 lg 6 teine lause sätestab, et hankeleping, mille esemeks on osaliselt eriteenus ning osaliselt muu teenus (tavateenus), määratakse peamine hankelepingu ese kindlaks teenuse eeldatava maksumuse järgi. Antud juhul ületab reisiteenuse segalepingus sisalduvate tavateenuste maksumus eriteenuste maksumust. Seega tulnuks Hankijal relevantse menetlusliigi valikul lähtuda tava- teenustele kohaldatavatest reeglitest, s.o korraldada teenuse tellimiseks kas lihthankemenetlus (RHS § 15 lg 8, § 14 lg 1 p 2) või kasutada RHS § 50 p-s 5 sätestatud õigust korraldada õhu- transporditeenuste ostmiseks riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena (saab kasutada tingimusel, et riigihanke eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piir- määrast). Laevaheitmete käitlusteenus ning seotud ettevõtja ja sisetehingu erandi mittekohaldatavus Järelevalvemenetluses kontrollimiseks esitatud raamatupidamise kuluandmetest nähtub, et Hankija on 2018. aastal tasunud AS-le Green Marine, registrikood 11021057, laevaheitmete käitlusteenuse eest kokku 2 280 522,33 eurot. Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole Hankija laevaheitmete käitlusteenuse tellimiseks hankemenetlust korraldanud. Sadamaseaduses sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt on laevaheitmed kõik jäätmed, välja arvatud lastijäätmed, sealhulgas reovesi, prügi, pilsivesi, masinaruumist või veomahutist pärit naftasaadusi ja õli sisaldavad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus ja kuuluvad rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt (MARPOL) 73/78 I, IV, V ja VI lisa kohaldamis- alasse, ning lastiga seotud jäätmed, mis on määratletud MARPOL 73/78 V lisa rakendamise juhistes (vt. SadS § 2 p 19). Vastavalt SadS § 25 lg-le 1 on laevaheitmete vastuvõtmise laevadelt ja muudelt veesõidukitelt, mida see sadam teenindab, sadama pidaja korraldada. Reeglina on laeva kapten enne sadamast lahkumist kohustatud andma üle kõik laevaheitmed (SadS § 25 lg 3). Laevaheitmete käitlemine sadamas on allutatud sadama pidaja, antud juhul AS-i Tallinna Sadam, juhtimisele ja kontrollile. Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevaheitmete vastuvõtmise ja käitlemise kava, peab laevaheitmete üle arvestust ning kehtestab laevaheitmete käitluse tasud (laevadele), mis võivad sisalduda sadama- tasudes või olla kehtestatud eraldi (vt. SadS §-d 26-28). Seega on kõigi laevaheitmete käitlemine sadama territooriumil täielikult Hankija kontrolli all. Ühelgi Hankijast sõltumatul isikul ei ole ilma Hankija loa ja nõusolekuta võimalik osutada sadama territooriumil laevadele laevaheitmete käitlusteenuseid. Laevaheitmete käitlemine on RHS-i tähenduses tavateenus (vt. CPV kood 90000000-7 "Reovee- ja jäätmekõrvaldusteenused, puhastus- ja keskkonnateenused"), mille tellimiseks pidi sadamate seotud valdkonnas tegutsev võrgustikusektori hankija 2018. aastal korraldama hankemenetluse, kui tellitava käitlusteenuse maksumus oli vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, s.o 443 000,00 euroga (vt. RHS § 15 lg 9, § 14 lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL art-d 15 ja 17, Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2017/2364/EL art 1 p 1). Kontrollvisiidi käigus avaldas Hankija esindaja, et laevaheitmete käitlusteenuse tellimiseks AS-lt Green Marine ei olnud riigihanke menetluse korraldamine Hankija arvates nõutav, sest Hankija ei ole RHS § 153 lg 1 p 3 ja lg 3 p 2 järgi selleks kohustatud. RHS § 153 lg 1 p 3 ja lg 3 p 2 sätestavad võrgustikusektori hankijaga seotud ettevõtjaga sõlmitava lepingu erandi, mille korral võrgustikusektori hankija ei ole kohustatud RHS-is sätestatud korda järgima. Võrgustikusektori hankija ei ole kohustatud rakendama RHS-is sätestatud korda lepingu sõlmimisel hankijaga seotud ettevõtjaga. RHS § 153 lg 8 sätestab, et seotud ettevõtja (RHS-i 5. ptk) tähenduses on ettevõtja, kelle aastaaruanne konsolideeritakse hankija aastaaruandega, või ettevõtja, kelle üle hankijal on otseselt või kaudselt valitsev mõju RHS § 5 lg 3 p-s 3 nimetatud viisil või kellel on valitsev mõju hankija üle või kes on koos hankijaga sama isiku valitseva mõju all. RHS § 153 lg 3 p 2 kohaselt võib seotud ettevõtjaga teenuste lepingu sõlmimisel kõnealust erandit kohaldada tingimusel, et vähemalt 80% seotud ettevõtja eelneva kolme aasta teenuste osutamise keskmisest käibest on saadud teenuste osutamisest RHS § 153 lg 1 p-s 3 nimetatud hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele.  23 (24) Olles tutvunud AS-le Green Marine majandusaasta aruannetega (2015-2017), ei ole Rahandus- ministeerium leidnud kinnitust sellele, et vähemalt 80% AS Green Marine teenuste osutamise keskmisest müügitulust oleks saadud teenuste osutamisest AS-le Tallinna Sadam või AS-ga Tallinna Sadam seotud ettevõtjatele. AS-le Tallinna Sadam ja temaga seotud ettevõtjatele aastatel 2015-2017 osutatud teenuste kogukäive, oli majandusaasta aruannete põhjal kuni 75%. Järelikult ei ole antud juhul täidetud RHS § 153 lg 1 p-s 3 ja lg 2 p-s 2 nimetatud erandite kohaldamiseks vajalik kohustuslik eeldus. Kuivõrd RHS § 153 lg 3 p-s 2 sätestatud seotud ettevõtja erandi kasutamise kumulatiivne eeldus ei ole täidetud, puudub vajadus täiendavalt kontrollida, kas AS-le Green Marine on üleüldse AS- ga Tallinna Sadam seotud ettevõtjaks RHS § 153 lg 8 järgi. Siiski soovib Rahandusministeerium juhtida Hankija tähelepanu asjaolule, et AS Green Marine aastaaruannet ei konsolideerita AS-i Tallinna Sadam aastaaruandega ning vaatamata 51% suurusele osalusele AS Green Marine aktsiakapitalis ei ole AS-l Tallinna Sadam otsest ega kaudset valitsevat mõju AS Green Marine üle (vt. AS Tallinna Sadam 2018. majandusaasta aruanne, lk-d 52, 88-89: "AS-l Tallinna Sadam on 51%-line osalus sidusettevõttes AS Green Marine, kuid kus AS-il Tallinna Sadam puudub kontrolliv otsustusõigus. […] Ehkki AS-ile Tallinna Sadam kuulub 51%, nii seisuga 31.12.2018 kui ka seisuga 31.12.2017, osalus ja hääleõigus AS-is Green Marine ning kahele ülejäänud aktsionärile kuulub ülejäänud osalus, peaks kontsernil AS-i Green Marine üle mõjuvõimu omamiseks olema sisuline hääle- või lepingulistel õigustel põhinev mõjuvõim, mille kaudu kontsern saaks AS-i Green Marine tegevust suunata. AS-i Green Marine põhikirja kohaselt on tegevuse kohta otsuste langetamiseks vaja vähemalt 75% hääleõigust. Kuigi AS Tallinna Sadam võib iga otsust blokeerida, ei oma kontsern AS-i Green Marine üle kontrolli, sest kontsern vajab otsuste jaoks teiste aktsionäride nõusolekut. Seega kontsern ei oma kontrolli ettevõtte üle"). Oma osakonnaga sarnase kontrolli puudumine ja otsene erakapitali osalus, mis võimaldab takistada Hankijal AS-is Green Marine strateegijat suunavate ja tegevust mõjutavate otsuste vastuvõtmist, välistaks ühtlasi ka Hankija tuginemise RHS §-s 12 sätestatud sisetehingu erandile, kui AS-i Tallinna Sadam puhul oleks tegemist avaliku sektori hankijaga. Eeltoodust tulenevalt, saab asuda seisukohale, et Hankija peaks sadamates laevaheitmete käitlus- teenuse osutamiseks vajaliku teenuslepingu sõlmimiseks viima läbi RHS-i 5. ptk-is ette nähtud korras hankemenetluse (vt. RHS § 15 lg 9, § 14 lg 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL art-d 15 ja 17, Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse 2017/2364/EL art 1 p 1). Teenuse tellimine riigihanke menetluseta ebaseadusliku otselepingu alusel annab ühele ettevõtjale põhjendamatu ja lubamatu konkurentsieelise ning võib olla lisaks RHS §-le 215, karistatav ka KarS § 300 järgi. 3. Järeldused 3.1. Kontrollimise käigus tuvastati Hankija tegevuses üksikuid kõrvalekaldumisi RHS-is sätestatud korrast, nt. seoses: hankeplaani koostamise ja kinnitamisega hankekorras ette nähtud tähtpäevast hiljem; hilinemistega riigihanke menetluse ja hankelepingu lõppemisest teavitamisel; riigihanke õigusvastase osadeks jaotamisega ning sellest tuleneva eksimusega kohase riigihanke menetlusliigi valikul ja rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava riigihanke eeldatava maksumuse kohta hanketeate esitamisel märke tegemata jätmisega ja kohustusliku ooteaja mittejärgimisega; riigihanke erandite ebaõige kohaldamisega ja samaesemeliste soetuste summeeritud eeldatavale kogumaksumusele vastava riigihanke menetluse korraldamata jätmisega. 3.2. Kuigi Hankija riigihankekorralduses esines üksikuid puudujääke, siis arvestades Hankija hanke- mahtusid, riigihangete üldarvu ja töökoormust (Hankija struktuuris puudub eraldiseisev hanke- osakond, -teenistus vms struktuuriüksus) on riigihanked korraldatud heal tasemel. 3.3. Tuvastatud puudujäägid on tõhusama hankeplaneerimise teel ületatavad. Hankija on järelevalve- menetluse käigus tuvastatud puudustest aru saanud, mis loodetavasti loob vajalikud eeldused rikkumisi tinginud põhjuste kõrvaldamiseks ja edaspidi samalaadsetest rikkumistest hoidumiseks. Hankija hankepraktika on ajas muutunud paremuse suunas. Näiteks on Hankija kontrolliperioodile järgneval aastal soojusenergia ostmiseks nõutava hankemenetluse juba korraldanud.  24 (24) (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja riigihangete ja riigiabi osakond Järelevalvetoiminguid teostanud ametnik: Mihhail Antonov jurist riigihangete järelevalve alal riigihangete ja riigiabi osakond 611 3468; [email protected]  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.02.2021 kehtiv kuni 15.02.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Valdo Kalm, juhatuse esimees aktsiaselts TALLINNA SADAM Meie 16.02.2021 nr 12.2-4/29-1 [email protected] Kontrolliakti projekti edastamine Austatud härra juhatuse esimees Edastame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks kontrolliakti projekti (edaspidi projekt) riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Aktsiaseltsis Tallinna Sadam. Teil on võimalik esitada soovi korral täiendavad selgitused või nende olemasolul põhjendatud vastuväited projekti kohta koos tõendusmaterjaliga Rahandusministeeriumile kuni 26.02.2021 digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressidel [email protected] ja [email protected]. Juhul, kui Te nimetatud tähtaja jooksul käesolevale kirjale ei vasta, siis loeme, et olete projektiga tutvunud ning Te ei soovi selle kohta täiendavaid selgitusi ega vastuväiteid esitada. Projekti kohta tekkinud täiendavate küsimuste korral palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i poole (tel 611 3468, e-post: [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja Lisa(d): Kontrolliakti nr 12.2-4/13 projekt (24 lk) Mihhail Antonov 6113468 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272