Tehniliste tingimuste taotlus (Riigimaantee nr 11 km 24,9 sõidutee taastamise projekt)

Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Tallinn, 2019  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Töös osalesid: Marek Truu Veiko Tikas Karmen Kütt Egon Horg 2  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas SISUKORD SISUKORD ................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ......................................................................................... 4 ÜLDIST .................................................................................................... 5 TEETARINDI SEISUNDIUURINGUD ............................................................... 8 KOKKUVÕTE ........................................................................................... 18 LISAD (eraldi failidena) LISA 1 – FWD kandevõime mõõtmisandmed LISA 2 – Maaradari mõõtmisandmed (eraldi failidena) 3  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas SISSEJUHATUS 2019 aasta maikuus teostati riigimaantee nr 11 km 24.9 piirkonna gaasitrassi läbiviimiseks teetrassi alt puurimistööd manteltoru viimisega läbi teetarindi. Puurimisi alustati maantee lõunapoolsest küljest. Puurimiste tagajärjel on tekkinud gaasitrassi ristumise mõjualas sõidutee 2 ehk Keila->Luige suunal parempoolsel sõidurajal ja kindlustatud teepeenral märkimisväärne vajum, mistõttu on tekkinud kahtlus, et katte alla võivad olla tekkinud tühikud ja/ning on toimunud teetarindi nõrgenemine. Töö tellijaks on Eesti Horisontaalpuur OÜ. Joonis 1. Objekti asukoht 4  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas ÜLDIST Teetarindi seisundi tuvastamiseks viidi läbi maaradarimõõtmised teetarindi ühtluse ja võimalike anomaaliate väljaselgitamiseks ning kandevõimemõõtmised teetarindi kandevõime hindamiseks gaasitrassi ristumise piirkonnas. Maaradar (ingl. keeles GPR e. Ground Penetrating Radar e. georadar) on geofüüsikaline seade, mis võimaldab saada informatsiooni maapinna alla jääva keskkonna, nt. teekihtide, pinnaste või tehnovõrkude kohta pideva profiilina. Teede Tehnokeskus teeb maaradarimõõtmisi alates aastast 2000, mil koostöös Soome ettevõttega Roadscanners OY alustati uuringuid USA-s spetsiaalselt maanteede mõõtmiseks välja töötatud ning Eesti tingimustele kohandatud seadmega GSSI SIR 10H. Täna teostab Teede Tehnokeskus maaradarimõõtmisi uue põlvkonna seadmetega – Geophysical Survey Systems Inc poolt toodetud kaasaegseima maanteede mõõtmisteks kohandatud maaradariga, mis võimaldab teha mõõtmist liiklust takistamata ning mille komplekti kuuluvad mõõteantennid sagedusega 100, 400 ja 1000 MHz ja Rootsi maaradariga Mala GeoScience GPR ProEx, mis on varustatud 500 MHz ja 2300 MHz mõõteantennidega. Kasutatavad seadmed võimaldavad teha 3D-mõõtmisi. Sõltuvalt kasutatavast seadmest ja töö eesmärgist kasutame spetsiaalseid maaradari andmete töötlemise tarkvarasid. Käesolevas töös kasutati mõõtmisteks GSSI SIR30 maaradarit 400 ja 100 MHz antennidega tarindi ühtluse ja anomaaliate leidmiseks. 5  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Joonis 2. Teetarindi mõõtmine maaradariga GSSI SIR30 400/1000MHz antennidega Teekonstruktsiooni kandevõime määramisel kasutame langeva raskusega koormusseadet Dynatest FWD-8002 (FWD – Falling Weight Deflectometer, mida kasutatakse nii elastsete kui ka komposiitsete ja jäikade katendite katsetamisel. Dünaamilised koormamisseadmed, nende seas ka Dynatest FWD-8002, on maailmas laialdaselt kasutusel ja see on üks väheseid mõõteseadmeid, mis võimaldab uurida teekonstruktsiooni ilma seda lõhkumata. Seade simuleerib nii rakendatava jõu suuruse kui kestuse (dünaamika) poolest nominaalse teljekoormusega liikuva veoki ratta poolt tekitatud koormust, tehes seda teatud kõrguselt teatud kaaluga koormuse langemisega 300 mm läbimõõduga koormusplaadile ning koormusplaadi piirkonda nn. vajumiskausi. Seadme tööpõhimõte on näha siin: https://youtu.be/DDjLn-Nujxo Koormuse mõjul tekkinud teekatte deformatsiooni e. vajumiskausi kuju mõõdetakse seitsme anduriga, milledest üks on paigutatud koormusplaadi keskpunkti ja ülejäänud viimasest vastavalt 300, 600, 750, 900, 1200 ja 1500 mm kaugusele. Andurite poolt mõõdetud läbivajumised registreeritakse ja 6  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas salvestatakse. Katendi üldise E-mooduli määramine FWD-seadme mõõtmistulemuste alusel põhineb 2003. a valminud dr A. Aaviku poolt teostatud uurimistöö „Methodical Basis for the Evaluation of Pavement Structural Strength in Estonian Pavement Management System“ tulemustel. FWD-seadet on võimalik kasutada: • läbivajumise väärtuste ja läbivajumiskausside kuju võrdlemiseks • kandevõime (katendi üldise elastsusmooduli) määramiseks • katendi erinevate kihtide elastsusmoodulite määramiseks Dynatest FWD-8002 seade on regulaarselt hooldatud ja kalibreeritud (viimati märtsis 2019) ning osalenud üle-Euroopalisel FWD-seadmete võrdlusmõõtmistel. Viimane võrdlusmõõtmine toimus Saksamaal, märtsis 2019. Võrdlustest kinnitab, et seadme mõõtetulemused on võrreldavad teiste sarnaste seadmete mõõtetulemustega üle Euroopa. Seadet kasutatakse etalonseadmena Baltimaade FWD-seadmete kalibreerimisel. Joonis 3. Teetarindi kandevõime mõõtmine koormusseadmega Dynatest FWD-8002 7  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas TEETARINDI SEISUNDIUURINGUD Mõlemad mõõtmised teostati 12.06.2019. Allolev mõõtmisskeem on esitatud suuremalt lisas 1. Gaasitrass Rada 1 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 Vajumi 6 7 8 9 10 11 ala Sõidutee 2 Rada 2 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Rada 3 Rada 4 Rada 5 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 LUIGE KEILA Rada 6 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Sõidutee 1 Rada 7 Rada 8 Rada 9 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Rada 10 FWD mõõtmispunktid - × 1 Joonis 4. Mõõtmiste skeem Kandevõimemõõtmised teostati sõiduteel 2 kindlustatud teepeenral (rada 1) ning välimise sõiduraja parempoolses rattajäljes (rada 2) ja sisemise sõiduraja vasakpoolses rattajäljes (rada 3). Sõiduteel 1 teostati mõõtmised välimise sõiduraja parempoolses rattajäljes (rada 9) ja sisemise sõiduraja vasakpoolses rattajäljes (rada 6). Mõõtmisanded on lisaks esitatud lisas 2 (xls failina). Kandevõime mõõtmispunktid valiti vahetult gaasitrassiga ristumise piirkonnas tihedamalt, 1-m vahega (+-2m gaasitrassist) ning referentspunktid 2-m vahedega (+-4…8m gaasitrassist). Tarindi tugevuse hindamiseks on esitatud nii E-moodul kui kandevõime parameetrid – katte indeks SCI (Surface Curvature Index), aluse indeks BDI (Base Damage Index) ja aluspinnase indeks BCI (Base Curvature Index). E-moodul (MPa) iseloomustab tarindi üldist elastsusmoodulit (suurem väärtus on tugevam), indeksid SCI, BDI ja BCI (mm) aga vastavalt katte, aluse ja aluspinnase läbipaindeid (suurem väärtus on nõrgem). Allolevatelt joonistelt on näha, et teetarindi tugevus on gaasitrassiga ristumise vahetus piirkonnas (mõjualas) väiksem kui sellest kaugemas paiknevates mõõtmiskohtades (referentsalas) ning selline vähenemine on märgatavalt suurem sõidutee (ST) 2 korral (kuhu on tekkinud ka vajum). 8  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Emoodul 1 1 2 2 2 400 9 6 5 2 1 350 1 369 342 371 324 327 2 332 375 355 295 309 300 3 326 352 343 284 284 250 1-9 4 332 362 300 260 246 200 1-6 5 325 348 301 253 216 150 2-5 6 314 327 286 255 216 100 2-2 7 323 303 295 240 194 50 2-1 8 326 311 332 264 230 9 328 326 379 313 313 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10 331 369 371 338 341 11 333 365 379 333 352 Joonis 5. Emoodul SCI 1 1 2 2 2 180 9 6 5 2 1 160 1 82 74 60 76 83 140 2 83 76 66 94 100 120 3 94 92 66 98 113 1-9 100 4 84 89 68 106 124 1-6 80 5 82 87 57 105 137 2-5 60 6 88 91 69 92 138 40 2-2 7 83 101 57 103 156 20 2-1 8 85 97 46 80 106 0 9 84 97 47 83 100 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10 81 80 53 70 84 11 80 85 45 77 83 Joonis 6. SCI BDI 1 1 2 2 2 180 9 6 5 2 1 160 1 61 72 54 72 72 140 2 78 66 57 83 78 120 3 71 66 60 90 90 1-9 100 4 74 61 72 95 104 1-6 80 5 74 66 70 91 126 2-5 60 6 76 71 71 96 117 40 2-2 7 74 80 66 100 155 20 2-1 8 72 78 55 88 118 0 9 71 75 48 71 72 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10 72 62 49 64 67 11 74 66 49 69 61 Joonis 7. BDI 9  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas BCI 1 1 2 2 2 35 9 6 5 2 1 1 14 16 19 21 19 30 2 13 12 19 19 18 25 3 17 14 20 20 18 20 1-9 4 16 11 27 25 25 1-6 15 5 16 18 31 27 29 2-5 6 20 16 29 31 33 10 2-2 7 16 18 31 33 33 5 2-1 8 16 17 27 33 32 0 9 18 16 24 20 15 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 10 12 17 21 20 16 11 13 16 20 18 16 Joonis 8. BCI Indeksitest (eriti BCI) selgub, et just sõiduteel 2 on sügavamates kihtides toimunud tarindi märgatav nõrgenemine. Referentsala mõõtmised näitavad, et teetarind on sõiduteel 1 ka üldiselt veidi nõrgem, eriti just alumiste kihtide osas, mida iseloomustab näitaja BCI. Seetõttu on tugevuse langust gaasitrassi mõjualas iseloomustatud suhtarvuna sama mõõteraja referentsala keskmisse näitajasse. Allpoololevad joonised iseloomustavad keskmisi kandevõime näitajaid sõiduteel (ST) 1 ja 2 suhtarvuna: mõjuala vs referentsala. Kui sõiduteel 2 jäävad mõjuala tugevusnäitajad referentsalaga võrreldes valdavalt 90%’st ülespoole siis sõiduteel 1 jääb vastav suhtarv valdavalt 60-80% vahel, näidates tarindi nõrgenemist. sõidutee (ST) 1 1 2 2 2 mõõterada 9 6 5 2 1 ST2 vs ST1 referentsala 337 355 366 314 321 97% mõjuala 324 330 303 254 221 79% mõjuala vs referentsala 96% 93% 83% 81% 69% 100% suhteline tugevus 80% 60% 40% 20% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 mõõterada Joonis 9. Emod võrdlus 10  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas sõidutee (ST) 1 1 2 2 2 mõõterada 9 6 5 2 1 ST2 vs ST1 referentsala 84 84 56 83 94 108% mõjuala 85 93 59 97 132 92% mõjuala vs referentsala 99% 90% 95% 86% 71% 100% suhteline tugevus 80% 60% 40% 20% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 mõõterada Joonis 10. SCI võrdlus sõidutee (ST) 1 1 2 2 2 mõõterada 9 6 5 2 1 ST2 vs ST1 referentsala 71 68 53 75 73 104% mõjuala 74 71 67 94 124 76% mõjuala vs referentsala 96% 96% 79% 80% 59% 100% suhteline tugevus 80% 60% 40% 20% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 mõõterada Joonis 11. BDI võrdlus 11  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas sõidutee (ST) 1 1 2 2 2 mõõterada 9 6 5 2 1 ST2 vs ST1 referentsala 15 15 20 20 17 78% mõjuala 17 16 29 30 30 55% mõjuala vs referentsala 87% 93% 70% 66% 55% 100% suhteline tugevus 80% 60% 40% 20% 0% 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 mõõterada Joonis 12. BCI võrdlus Kui Emoodul ja parameetrid SCI ja BDI näitavad, et tarindi tugevusomadused sõidutee 1 ja 2 referentsaladel on võrreldavad, siis BCI e aluspinnase tugevusindeksi põhjal on alust arvata, et sõidutee 2 aluspinnas on nõrgem suuremas ulatuses kui mõõdeti. See võib tähendada, et tegelik mõjuala on suurem kui valitud +-8m kuid uurides BCI üksikmõõtmiste graafikut, on tõenäolisem, et sõidutee 2 aluspinnase kandevõime on olnud ka puurimistööde ajal üldiselt madalam kui sõiduteel 1, mille tulemusena on need kihid puurimistööde ajal andnud rohkem järele, liikunud osaliselt teetarindi alt välja ning põhjustanud vajumi. Oluline on märkida, et puurimisteks mõeldud kaevikutest on näha teetarindi aluspinnasena nõrga kandevõimega savisid (alloleval fotol nähtav punaste joontega piiratud ala. 12  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Joonis 13. Savi looduslikus aluspinnases Maaradariga viidi läbi mõõtmised ca 75m pikkusel lõigul (tee km 24.840…24.915 sõidutee 1 järgi) kõigis rattajälgedes ning kindlustatud teepeenra keskel, st. 5 rada kummagi sõidutee kohta ehk kokku 10 mõõtmisrajal, mille tähistus on toodud eespool. Maaradari mõõtmisandmed (profiilid) e. radargrammid on esitatud detailselt pildifailidena. Allolevatel radargrammidel on 1 Ghz antenniga mõõdetuna näha, et tarindi katteosa on mõlemal sõiduteel ühetaoline. 13  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Joonis 14. Sõidutee 1 - profiilid 6-10, 1GHz Joonis 15. Sõidutee 2 - profiilid 1-5, 1GHz 400 MHz mõõdetud radargrammidel on näha nii kandevõime vähenemine (mustad tulbad) kui ka erinevad anomaaliad (hüperboolid) gaasitrassi nn mõjualas. 14  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Joonis 16. Sõidutee 1 - profiilid 6-10, 400MHz+Emoodul Joonis 17. Sõidutee 2 - profiilid 1-5, 400MHz+Emoodul 15  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Anomaaliad on lähemalt vaadeldud allolevatel radargrammi väljavõtetel. Joonis 18. Anomaaliatele viitavad hüperboolid gaasitrassi mõjualas Joonis 19. Sõidutee 2 kihid on ühtlased 16  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas Joonis 20. Antenna elevation - Suund 2 mõõdetud 5 rada. Igal rajal väike jõnks näha. (sõiduteel 1 jõnksusid pole) Joonis 21. Sõidutee 2 mõõdetud rajad. Signaal kaob 3m sügavusel ära (savi?). Mustad alad radargrammil annavad indikatsiooni gaasitrassi manteltoru paiknemisest. 17  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas KOKKUVÕTE 2019 aasta maikuus teostati riigimaantee nr 11 (Tallinna ringtee) km 24.9 piirkonnas gaasitrassi läbiviimiseks teetrassi alt puurimistööd manteltoru viimisega läbi teetarindi, misjärel avastati gaasitrassi ristumise piirkonnas sõidutee 2 ehk Keila->Luige suunal parempoolsel sõidurajal märkimisväärne vajum. Hindamaks, kas ja millises ulatuses on teetarind kahjustunud, teostati teetarindi seisundiuuringud kandevõimemõõtmistena ja maaradariuuringuna. Kandevõime mõõtmised näitasid, et teetarindi kandevõime on gaasitrassiga ristumise mõjualas märkimisväärselt madalam referentsalal mõõdetust ning selline mõju on suurem sõiduteel 2. Kõige suurem mõju on näha aluspinnase indeksis BCI kus tugevuse vähenemine on ca 20-40%. Maaradariga mõõtmised näitasid, et kattekihid on ühtlased mõlemal sõidurajal kuid gaasitrassi mõjualas on suunal 2 alumistes kihtides näha eristuvad hüperboolid (anomaaliad), mis viitavad ebakorrapärasustele nendes kihtides (näiteks tühimikud või üksikud kivid). Arvestades teostatud mõõtmisi ja vaatlusi, on tõenäoline, vajumi teke on seostatav gaasitrassi manteltoru puurimise ning sellega kaasneva rammimise ja vibratsiooniga, millega saviste aluspinnaste looduslik struktuur ja kandevõime on rikutud ning kiht ise muutunud voolavaks. Selline kiht on osaliselt väljunud tarindist, jättes tarindisse tühimiku(d). 18  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas LISA 1 MÕÕTMISSKEEM Gaasitrass Rada 1 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Sõidutee 2 Rada 2 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Rada 3 Rada 4 Rada 5 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 LUIGE KEILA Rada 6 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Sõidutee 1 Rada 7 Rada 8 Rada 9 × × × × × × × × × × × 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Rada 10 FWD mõõtmispunktid - × 1  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas LISA 2. FWD MÕÕTMISEANDMED (XLS FORMAADIS)  Teetarindi seisundiuuringud Riigimaantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas LISA 3. MAARADARI MÕÕTMISANDMED E. RADARGRAMMID (JPG FORMAADIS) Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 05.08.2019 13:26 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Tehniliste tingimuste taotlus (Riigimaantee nr 11 km 24,9 sõidutee taastamise projekt) Manused: image001.jpg; 190705 Riigimantee nr 11 km 24.9 seisundiuuringud gaasitrassi piirkonnas.asice From: Igor Krupenski | HEATCONSULT <[email protected]> Sent: Monday, July 22, 2019 8:59 PM To: [email protected] Cc: [email protected] Subject: Tehniliste tingimuste taotlus (Riigimaantee nr 11 km 24,9 sõidutee taastamise projekt) Tere, Seoses Balticconnectori gaasitorustiku rajamisega on toimunud Riigimaantee nr 11 km 24,9 sõidutee vajumine (seisundiuuringud manuses). Palume väljastada Maanteeameti tehnilised tingimused sõidutee taastamise projekti koostamiseks. Lugupidamisega, Igor Krupenski, Ph.D., Eur-Ing. HeatConsult OÜ tel +372 6006169 mob +372 58003989 [email protected] www.heatconsult.ee From: Martti Lilleste [mailto:[email protected]] Sent: Monday, July 22, 2019 12:48 PM To: Jana Godenko <[email protected]> Cc: Margus Magus <[email protected]>; 'Reigo Kaljula' <[email protected]> Subject: RE: Riigimaantee nr 11 km 24,9 seisundiuuringud Balticconnectori gaasitrassi piirkonnas. Tere Jana Saadetud uuringust selgub, et suunal Keila-Luige on siiski välimisel sõidurajal ja teepeenral vajum sees ning aluskihtides on suure tõenäosusega tühimik. Seetõttu leian, et ka seal on taastamine vajalik. Palun võtke see samuti töösse, koostage taastamise projektlahendus ja saatke Maanteeametisse kooskõlastamiseks. Üle tuleb vaadata ka ajutine liikluskorraldus, selles osas oli vist skeem olemas, kui ma ei eksi? Kas jälgite veel regulaarselt seda vajumist geodeediga? Palun ka tagasisidet teiste kohtade ning gaasitrassi ehitustööde ajagraafiku osas:  Millal tööd lõppevad?  Millal plaanis korrastatud teemaid hakata üle andma?  Millal on plaanis taastamistega alustada? Lugupidamisega Martti Lilleste Maanteeamet | Põhja teehoiu osakond | peaspetsialist [email protected] | +372 5304 5911 From: Jana Godenko <[email protected]> Sent: Friday, July 05, 2019 4:33 PM To: Martti Lilleste <[email protected]> Cc: Margus Magus <[email protected]>; 'Reigo Kaljula' <[email protected]> Subject: Riigimaantee nr 11 km 24,9 seisundiuuringud Balticconnectori gaasitrassi piirkonnas. Tere, Käesolevaga edastame Teile Riigimaantee nr 11 km 24,9 seisundiuuringud Balticconnectori gaasitrassi piirkonnas. Lugupidamisega, Jana Godenko Konsortsium AS EG Ehitus, AS Scanweld ja UAB Alvora Tel.: +372 55534449 [email protected] From: Martti Lilleste [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, May 22, 2019 1:56 PM To: Jana Godenko <[email protected]> Cc: Margus Magus <[email protected]>; 'Reigo Kaljula' <[email protected]> Subject: 11 Tallinna ringtee km Tere Tundub, et seoses puurimisega on ka Tallinna ringtee vastassuunda vajum tekkinud. Tegemist km 24,87 suunaga Jüri poole. Välimisel sõidurajal on sõites vajumist tunda, visuaalselt on seda raske märgata. Kirja lõppu lisan pildi, kus vajumine on katte markeeringu joone järgi aimatav. Palun infot, kuidas kavatsete edasi toimetada, et tagada võimaliku liikluskahju tekkimise vältimine? Omalt poolt pakuksin ühe variandina välja teede alt läbi puuritud torude ja selle peal oleva täitepinnase ja katendikonstruktsiooni uurimine mittepurustava uuringu meetodiga. See võimaldab ehk hinnata võimalike tühimike olemasolu ja edasist vajumist. Üheks selliseks võimaluseks on tõenäoliselt maaradar. Sellised uuringud võiks teostada kõikide suuremate teede puhul, kuna statistika näitab, et oht vajumite tekkimiseks on olemas ning pigem võiks need juba eos tuvastada, kui tagant järgi kahjunõudeid hüvitades. NB! Taaskord pargib sõiduk teepeenral, millest on korduvalt räägitud. Palun see likvideerida sealt. Lugupidamisega Martti Lilleste Maanteeamet | Põhja teehoiu osakond | peaspetsialist [email protected] | +372 5304 5911