Valgamaa Otepää vald Nüpli küla Biathloni staadioni välisvõrkude tööprojekt

1(1) TEHVANDI LASKESUUSASTAADION. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA Dokumendi Koostamise Muudatus Nimetus nr Lehti kuupäev Tähis Kuupäev Üldosa 029-19 VV- Seletuskiri 17. lehel 28.06.2019 SE Spetsifikatsioonid 029-19 VVM Välisvõrgud. Materjalide spetsifikatsioon 1. lehel 28.06.2019 Skeemid, tabelid 029-19 KT Kaevude tabelid 5. lehel 28.06.2019 SVV-900 Kanalisatsioonipumpla M-1. Põhimõtteline skeem 1. lehel 28.06.2019 SVK-900 Veemõõdusõlm 1. lehel 28.06.2019 Joonised VV-110 Välisvõrgud. Veevarustus ja kanalisatsioon 1. lehel 28.06.2019 VV-120 Pikiprofiil. Olmekanalisatsioon 1. lehel 28.06.2019 VV-121 Pikiprofiil. Olmekanalisatsioon (surve) 1. lehel 28.06.2019 VV-122 Pikiprofiil. Sademeveekanalisatsioon 1. lehel 28.06.2019 VV-123 Pikiprofiil. Sademeveekanalisatsioon 1. lehel 28.06.2019 VV-124 Pikiprofiil. Sademeveekanalisatsioon 1. lehel 28.06.2019 VV-125 Pikiprofiil. Sademeveekanalisatsioon 1. lehel 28.06.2019 VV-126 Pikiprofiil. Sademeveekanalisatsioon 1. lehel 28.06.2019 VV-130 Pikiprofiil. Veevarustus 1. lehel 28.06.2019 VV-131 Pikiprofiil. Veevarustus 1. lehel 28.06.2019 ———————————————————————————————————— SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450  SÕBRA 54 · TARTU 50106 · ESTONIA TEL +372 7312451 FAX +372 7312450 [email protected] TEHVANDI LASKESUUSA- STAADIONI REKONSTRUEERIMINE NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA VK VÄLISVÕRGUD STAADIUM: TÖÖPROJEKT TÖÖ NR. 029-19 TELLIJA: MAPRI EHITUS OÜ TIIGI 78, TARTU, REGISTRIKOOD 10131080 MARTTI TIIVOJA, TEL 608 7222 JUHATAJA: A. VEISMAN TARTU JUUNI 2019 OÜ PAKRUM REG. NR 10134753, MTR EP-10134753-0001  28.06.19 TEHVANDI LASKESUUSASTAADION. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA LEHT1(1) SANITAARTEHNILISED VÄLISVÕRGUD, MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON NR. TÄHISTUS NIMETUS KOGUS ÜHIK MÄRKUSED OLMEKANALISATSIOON 1 ø400/315 vaatluskaev, PE 2 kmpl PWS 2 ø110 SN8 kanalisatsioonitoru PVC 5 m Pipelife 3 ø160 SN8 kanalisatsioonitoru PVC 63 m Pipelife 4 PE 63×3,8 survetoru PE100, PN10 145 m Pipelife kanalisatsioonipumpla M-1 PE100 ø1200 (pumbad: Q=3,0l/s; h=11,0m) Vt. Pipelife Strong + 5 joonis VV-110 ja SVV-900 1 kmpl Unilift AP50B SADEMEVEEKANALISATSIOON 1 ø400/315 sademeveevaatluskaev, PE 5 kmpl PWS 2 ø560/500 sademeveevaatluskaev, PE 7 kmpl PWS 3 ø560/500 restkaev 6 kmpl PWS 4 ø160 SN8 sademeveetoru PP Stark 13 m Pipelife 5 ø224/200 SN8 sademeveetoru PP Pecor Quattro 100 m ViaCon 6 ø451/400 SN8 sademeveetoru PP Pecor Quattro 35 m ViaCon 7 ø564/500 SN8 sademeveetoru PP Pecor Quattro 115 m ViaCon 8 ø902/800 SN8 sademeveetoru PP Pecor Quattro 21 m ViaCon sademevee suubumine kraavi või tiiki 9 (munakivikindlustus) 6 töö VEEVARUSTUS 1 PE 32 veevarustustoru PE100, PN10 170 m Pipelife 2 PE 160×9,5 veevarustustoru PE100, PN10 60 m Pipelife kolmik olemasoleva toruga 3 32/32/32 ühendamiseks 1 tk Pipelife 4 hülsstoru veesisendile 1 tk 5 märkelint plasttorule 220 m lumekahuri veevarustuskaevu 6 ümbertõstmine 1 töö Kui joonistel kujutatud tööde teostamiseks on vajalikud spetsifikatsioonis mittetoodud materjalid kuuluvad need töövõtu sisse. ——————————————————————————————————————————————— SÕBRA 54, TARTU. TEL 372 7312451, FAX 372 7312450  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 1(17) SISUKORD 1. Ehitusobjekt, kontaktisikud ................................................................................... 2 1.1. Ehitusobjekt .................................................................................................... 2 1.2. Üldist .............................................................................................................. 2 1.3. Lähteandmed ................................................................................................. 2 1.4. Projekti teostamisel aluseks võetud õigusaktide, normide, standardite ja eeskirjade loetelu ....................................................................................................... 2 1.5. Tehnosüsteemidest ........................................................................................ 3 1.6. Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal ................................................. 3 1.7. Haljastus ja selle taastamine .......................................................................... 4 1.8. Teede katendite taastamine väljaspool kinnistut ............................................ 4 2. Välisvõrgud ........................................................................................................... 4 2.1. Veevarustus ................................................................................................... 4 2.1.1. Veevarustuse allikas ja liitumispunkt ........................................................ 5 2.1.2. Torustik ja armatuur ................................................................................. 5 2.1.3. Veetorustiku paigaldus ............................................................................. 5 2.2. Reovee kanalisatsioonivõrk ............................................................................ 8 2.2.1. Olemasolev .............................................................................................. 8 2.2.2. Projekteeritud kanalisatsioon.................................................................... 8 2.2.3. Eelvool ja liitumispunkt ............................................................................. 9 2.2.4. Pumpla ..................................................................................................... 9 2.2.5. Torustikud ja seadmed ........................................................................... 11 2.3. Sademevee kanalisatsioonivõrk ja drenaaž ................................................. 11 2.3.1. Olemasolev ............................................................................................ 11 2.3.3. Arvutuslik vooluhulk ................................................................................ 12 2.3.4. Projekteeritud drenaaž ........................................................................... 12 2.3.5. Eelvool .................................................................................................... 13 2.3.6. Lokaalsed puhastusseadmed ................................................................. 13 2.3.7. Torustikud ja seadmed ........................................................................... 13 2.3.8. Kanalisatsioonivõrgu paigaldus .............................................................. 14 2.3.9. Täpsusnõuded torustike ja kaevude paigaldamisel ................................ 16 2.3.10. Keskkonnakaitsemeetmed ..................................................................... 17 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 2(17) 1. Ehitusobjekt, kontaktisikud 1.1. Ehitusobjekt Ehitusobjekt: Tehvandi laskesuusastaadion Ehitise tüüp: Uusehitis ja rekonstrueerimine Aadress: Nüpli küla, Otepää vald, Valgamaa Tellija: MAPRI EHITUS OÜ Kontaktisikud: Martti Tiivoja Projekteerija: OÜ Pakrum tel fax Sõbra 54,Tartu 7 312451 7 312450 [email protected] www.pakrum.ee Kontaktisik: Aivo Veisman 1.2. Üldist Antud töö on Tehvandi Spordikeskuse laskesuusastaadioni rekonstrueerimise veevarustuse, olme- ja sademeveekanalisatsiooni välisvõrkude lahendus. 1.3. Lähteandmed Projekti aluseks on tellija lähteülesanne ning AS RTG Projektbüroo poolt koostatud eelprojekti asendiplaan, töö nr. 232018 ja Nordecon Betoon OÜ poolt koostatud asendiplaan ja vertikaalplaneerimine, töö nr. P-019-18. Maa-ala geodeetiline alusplaan koos kaevude mõõdistusega, Aabenest OÜ tööd nr. 12121G, 09.08.2012 ja 19087T, 20.05.2019. Projekteerimiskoosolekutel vastuvõetud otsused. 1.4. Projekti teostamisel aluseks võetud õigusaktide, normide, standardite ja eeskirjade loetelu Ehitusprojekti koostaja peab oma töövõtus lähtuma Eesti Vabariigi õigusaktidest, milledest allpool on välja toodud käesoleva lähteülesande seisukohast olulisimad:  Ehitusseadustik RT I, 05.03.2015, 1 ja sellega seonduvad õigusaktid Ehitusprojekti koostaja peab oma töövõtus juhinduma Eesti Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest: Eesti standarditeks üle võetud Euroopa Liidu harmoneeritud standardid, sh 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 3(17) EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS 812-2:2014; EVS 812-3:2018; EVS 812-6:2012. Ehitiste tuleohutus EVS 843:2016. Linnatänavad EVS 835:2014. Hoone veevärk EVS 921:2014. Veevarustuse välisvõrk EVS 848:2013. Väliskanalisatsioonivõrk EVS 846:2013. Hoone kanalisatsioon EVS 844:2016. Hoonete kütte projekteerimine Muud  Ehituse üldised kvaliteedinõuded: Hoone tehnosüsteemide RYL 2002.  Maa RYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid.  LVI–kartoteek (soome keelne). Käsitleb kütte, veevarustuse ja ventilatsiooni projekteerimist ja ehitamist. Viited konkreetsele kartoteegi kaardile seletuskirjas või joonisel.  Uponori kinnistukanalisatsiooni projekteerimine ja paigaldamine. Käsiraamat.11.2012.  RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud.  13.07.2015 määrus nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel“  03.08.2015 määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ 1.5. Tehnosüsteemidest Hoone ühendatakse järgmiste võrkudega: - veevarustus, - olmekanalisatsioon, - sademeveekanalisatsioon. Uue tunneli tarbeks on projekteeritud uued veevarustuse ning kanalisatsiooni süsteemid. Lisaks tunneli ehitusega ja laskesuusastaadioni rekonstrueerimisega kaasnevad sademevee ümberehitustööd. Osaliselt tõstetakse olemasolevad torustikud ringi. Tunneli hoonesse on ette nähtud järgmised süsteemid: - tarbeveesüsteem, - olmekanalisatsioon, - küttesüsteemid, - ventilatsioonisüsteemid, - reguleerimis- ja järelevalvesüsteemid. 1.6. Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja valgustatud nii, et teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 4(17) Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile (koostab tööde teostaja enne tööde algust). Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0,5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendada vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel" kohaselt. 1.7. Haljastus ja selle taastamine Olemasoleval objektil on kõrghaljastus, mis säilib. Haljastus taastada peale kaevetööde lõpetamist vastavalt uuele haljastusprojektile. 1.8. Teede katendite taastamine väljaspool kinnistut Kaevetöödele järgneval tee katendi taastamisel peab olema tagatud tee katendi ja muldkeha püsivus. Kaevik täidetakse ja tihendatakse kuni 2 meetri sügavuses vähemalt samaväärsete omadustega, mitte külmakerkeohtliku materjaliga kuni 0,5 meetri paksuste kihtide kaupa. Tagasitäite materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 meetrit ööpäevas. Filtratsiooni määramise metoodika on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Sõidutee suhtes risti või diagonaalis tehtava kaevetöö korral taastatakse asfaltkatte pealmine kiht asfaldilaoturi või samaväärse tehnoloogiaga ning pikivuuk ei tohi paikneda sõidujäljes. Alla viie aasta vanuse katte pealmine kiht taastatakse kogu sõiduraja laiuselt nendel sõiduradadel, kus kaevetöid on tehtud. 2. Välisvõrgud 2.1. Veevarustus Välistorustik on lahendatud vastavalt olemasolevale olukorrale ja hoonesisestele lahendustele. Olemasolev torustik De32 on krundil olemas. Olemasolevale torule paigaldada peale maakraani ja enne olemasoleva tribüünihoone ühendust kolmik. Ehitada uus haruühendustorustik. Ühendus tunneliga ehitatavast uuest veetorust. Ehitada eraldi veemõõdusõlm. Veesisend ehitada meediatunneli abiruumi telje 10 juurde, mille seinale paigaldada veemõõtja ning selle alla kuiv trapp. Ühendustorustik on projekteeritud alates olemasolevast torust De32, mis on mõned aastad tagasi ehitatud. Ühendus teostada plasttorust tarbeveele PE100 ø32 PN10. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 5(17) Ümbertõstmist vajab ka üks lumetootmissüsteemi veevõtukoht. Trahviringi lõunapoolsest otsast pikendada torustik põhjapoole, uue meediatunneli juurde. Ühendus teostada plasttorust tarbeveele PE100 ø160×9,5 PN10. Peale veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike paigaldust teostada teostusmõõdistused vastavalt MKM 14.04.2016 määrus nr. 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ nõuetele. 2.1.1. Veevarustuse allikas ja liitumispunkt Veevarustuse allikaks on kohalik Otepää linna veevõrk ja sellelt rajatud ühendus De32 kinnistule, laskesuusastaadioni tribüünihoonesse. Liitumispunktiks on olemasolev De32 veetorustik maakraani ja tribüünihoone vahel. Uus ühendustoru ehitada De32 torust alates. Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud ning toru valmistaja paigaldusjuhistele. 2.1.2. Torustik ja armatuur Meediatunneli veeühendus ehitada plasttorust PE100 ø32×2,9 PN10. Lumetootmissüsteemi ümber paigutamine ehitada olemasoleva torustikuga samas mõõdus plasttorust PE100 (ø160×9,5 PN10). Sulgarmatuurina kasutada ainult selliseid tooteid, mis on kohaliku vee-ettevõtte poolt aktsepteeritud. 2.1.3. Veetorustiku paigaldus Lumetootmissüsteemile vajalik veetorustik ja maantee ääres, kergtee all veetorustik paigaldada kaevevabal meetodil, puurimise teel. Veetorustik rajatakse vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks pärast rajamist minimaalselt 1,80 m pinnast. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Veetorustik”. Eelnevead nõuded märkelindi ja vaskkaabli kohta kehtivad lahtise kaeviku korral. Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud ning toru valmistaja juhiseid. Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 6(17) torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on 0,7m ja vähemalt 0,4m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb lähtuda järgmistest vahekaugustest: külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus peab olema vähemalt 200mm, kaevu ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 100mm. Isevoolsete torude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 300mm. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääks piisavalt ruumi tagasitäiteks min.400mm. Torude vertikaalne vahekaugus peab olema selline, et kõikide vajalik ühenduste tegemine ei oleks takistatud, min.100mm. Kaeviku kaevamisel anda nõlvale kasvõi minimaalne kalle nõlvade püsimise parandamiseks. Vajadusel kasutada teisi meetmeid kaeviku kaitseks (nt. punnsein). Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm). Tasanduskihina kasutada liiva. Tasanduskihi materjaliks kasutatava looduskivimaterjali suurima lubatud terasuuruse/fraktsiooni (dmax) määrab ära kasutatava toru välisläbimõõt (de). Kui 200 ≤ de ≤ 600mm, on dmax =0,1 de. Kui toru välisläbimõõt on alla 200 mm, siis on maksimaalne lubatud terasuurus alati 20 mm. Killustikku võib kasutada torudele, mille välisläbimõõt on ≥ 110 mm. Killustiku maksimaalne terasuurus on 16 mm. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu. Tasanduskihi tihedusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Tihendustegur tuleb määrata mõõtmise teel (Proctor-teim või muu taoline). Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollida toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektdokumentatsiooniga. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 7(17) Veetoru seinast läbiviigule paigaldada seina hülss, mis tihendada hüdroisolatsiooniga. Hülsile paigaldada väljastpoolt kuumkahanev sukk. Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla –15°C. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht teha liivast. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vältida nende segunemise ohtu. Juhul kui aluspinnaks on mittekandev pinnas (turvas, vesiliiv, savi), teha kaeviku põhja killustikust (fraktsiooniga 32 mm) aluskiht (kihi paksus vastavalt vajadusele, vähemalt 150 mm). Aluskihi alla paigaldada filterkangas, mis väldib aluskonstruktsiooni, tasanduskihi või algtäite materjalide segunemist aluspõhja pinnasega. Filterkangas peab olema piisavalt lai, et seda saaks piki kaeviku külgi üles pöörata, mis tagab torude parema külgtoetuse. Survetorude algtäitena kasutada liiva. Algtäide peab vastama samadele tingimustele, mis on antud tasanduskihile ja sõltub toru välisläbimõõdust de. Kui 200 ≤ de ≤ 600mm, on dmax =0,1 de. Kui toru välisläbimõõt on üle 600 mm, on maksimaalne lubatud terasuurus alati 60 mm. Kui toru välisläbimõõt on alla 200 mm, siis on maksimaalne lubatud terasuurus alati 20 mm. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäide tihendatakse kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toruläbimõõdu poole kõrguseni. Vajadusel võib torustiku tihendamistööde ajaks täita veega. Otse torustiku peal olevat algtäitematerjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300 mm paksune, muid tihendamisvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Tagasitäitena võib kasutada väljakaevatud pinnast. Tagasitäites ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Kui tihendamine on nõutav, peab materjal olema tihendatav ja selle suurim osakeste suurus ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Tagasitäites olev kivi peab jääma torust vähemalt läbimõõdu kaugusele. Täitematerjal peab olema sellise mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. Liikluspiirkonnas tehakse tagasitäide vett läbilaskvast mineraalsest pinnasest (killustik, kruus, liiv). Liikluspiirkonnas (teekatte all ja selle äärsel haljasalal) peab tagasitäide olema tihendatud. Sõltuvalt tee liiklusintensiivsusest ja vaadeldava kihi sügavusest peab survetorude tagasitäite tihedusaste olema 95–98% (Proctor’i tihedus). Tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Tihendustegur tuleb määrata mõõtmise teel (Proctor-teim või muu taoline). Tihendamisel juhinduda Maanteeameti Teehoiutööde tehnoloogilistele juhistele „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 8(17) Haljasaladel tihendada tagasitäide ümbritsevale pinnasele sarnase tiheduseni. Lisada kasvupinnas ja külvata muru. Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Hüdraulilised katsetused (Standard SFS 3115) Survetorude peamiseks kontrollmeetodiks on survekatse, mille tegemiseks on mitmeid erinevaid metoodikaid ja katse eduka läbimise kriteeriumeid. Paigaldatud torustikele tuleb teha surveproov, et tagada torude, ühenduste, liitmike ja teiste komponentide (nt ankurdusplokkide) terviklikkus. Enne katsete alustamist tuleb kontrollida, kas mõõteseadmed on taadeldud, heas töökorras ja korralikult torustikule paigaldatud. Joogiveetorustikus tuleb surveproovil kasutada joogivett. Õhk tuleb eemaldada torustikust nii täielikult, kui võimalik. Torustik täidetakse veega aeglaselt ning võimaluse korral torustiku madalamatest punktidest alates. Kõik õhutusseadmed peavad olema avatud. Vältida tuleb sifooni tekkimist. Surveproovi ajal peavad kõik õhutusseadmed olema suletud ning torustikul olevad sulgeseadmed avatud. Survekatse lõppedes tuleb torustik rõhu alt aeglaselt vabastada. Kõik õhu sissepääsu seadmed torustikku peavad torustiku tühjendamise ajal olema avatud. Plastsurvetorustiku veetiheduse katse: • katselõigus tõstetakse surve töörõhuga võrdseks ja hoitakse 24 tundi; • torustikus tõstetakse surve toru nimirõhuni ja hoitakse kahe tunni kestel, lisades vajadusel vett, kui surve langeb 20 kPa; • surve tõstetakse aeglaselt (orient. 6 min) 1,5 x töörõhuni, aga mitte vähem kui 10baarini ja hoitakse 15-20 minutit; • surve vähendatakse aeglaselt (orient. 6 min, sõltub toru läbimõõdust) 0,5 x PN-ni ja suletakse täiteventiil. Lühidalt: • katselõigul tõstetakse surve võrdseks töörõhuga ja eemaldatakse õhk, • teostatakse plastsurvetorustiku veetiheduse katse, • täidetakse akt/protokoll* survetorustiku katsetamise kohta, • viiakse läbi torustiku pesu, • teostatakse vee keemiline analüüs, • torustik võetakse vastu ning antakse käiku. 2.2. Reovee kanalisatsioonivõrk 2.2.1. Olemasolev Olemasolev olmekanalisatsioon krundil on olemas. 2.2.2. Projekteeritud kanalisatsioon Välistorustik on lahendatud vastavalt hoonesisestele lahendustele ja olemasolevale olukorrale. Uue meediatunnelini tuleb ehitada uus torustik. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 9(17) Projekteeritud on lahkvoolne kanalisatsioon. Olmekanalisatsioon ühendada tribüünihoone taga olemasolevasse kanalisatsioonikaevu. Tunneli ühendus teostada uutes vaatluskaevudes. Ühendus hoonest PVC SN8 De110 ja ühendustorustik PVC SN8 De160. Perspektiivse kohtunikemaja tarbeks paigaldada PVC SN8 De160 toru. Ühendus olemasoleva kanalisatsiooniga teostada survekanalisatsioonina, pumplast ehitada torustik De63. 2.2.3. Eelvool ja liitumispunkt Olmereovee kanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev kanalisatsioonitorustik De160. Liitumispunktiks on olemasolev kanalisatsioonikaev tribüünihoone taga. 2.2.4. Pumpla Kuna tunnelihoone asub olemasolevast liitumispunktist mitu meetrit madalamal, on vajalik paigaldada kanalisatsioonipumpla. Pumpla paigaldada meediatunneli ja trahviringi vahel olevale haljasalale. 2.2.4.1. Pumpla korpuse materjal ja ankurdamine 1. Pumpla korpuse materjaliks on plast PE100. 2. Pumpla valmistamisel on järgitud vastavaid standardeid: PE korpuse puhul EVS-EN 1778 „Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.“ ja EVS-EN 12579-2:2000 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.“ 3. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele ja vastavalt kasutatava materjali iseärasusele. 4. Ankurdusklambrid ja -poldid RV-terasest miinimum A 2. 2.2.4.2. Pumplates kasutatavad materjalid ja konstruktsioon 1. Pumba kiirühendussiinid – roostevabast terasest torud AISI 304 2. Tõstekett – roostevabast terasest silmaga 6x18 (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust) 3. Survetorustik – roostevaba teras, miinimum AISI 304. 4. Äärikühendused – roostevaba teras, miinimum AISI 304. 5. Redel – roostevaba teras, miinimum AISI 304 Redeli toru min.ų33,7 samm h=300mm astme nelikanttoru 30x30mm. Konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest (vt. Joonis). Astmete pind peab olema libisemist takistav. 6. Käepidemed – roostevaba teras, AISI 304. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750mm, ų42,4mm. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 10(17) 7. Teenindusplatvorm peab katma kogu pumpla diameetri. Teenindusplatvorm ja platvormi kandetalade materjal peab olema kuumtsingitud terasest. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldamiseks. 8. Teenindusplatvormi konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest – ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. 9. Siibrid kummikiiluga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. 10. Tagasilöögiklapid kummikuuliga, korpus malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. 11. Poldid, mutrid, seibid. 12. Polt – roostevaba teras, miinimum A2, Seib- roostevaba teras miinimum A2 13. Mutter – erimessing DIN 934. 14. Õhutustoru materjal roostevaba teras, miinimum AISI 304. Õhutustorusid peab olema min. 2tk. Esimene toru peab ulatuma pumpla sees maksimaalsest nivoost 500mm kõrgemale, teine toru on varustatud ventilaatoriga, mille tootlikus peab olema minimaalselt ühe tunni jooksul 5 kordne pumpla maht. 15. Õhutustorud peavad asetsema kõrvuti. 16. Õhutustoru konstruktsioon peab välistama sademete tungimise pumplasse. 17. Õhutustoru kõrgus pumpla laest/maapinnast min. 700mm. Õhutustoru läbimõõt min. DN 100. 18. Silindrilises pumplas peab olema plastist või RV-terasest AISI 304 survekustutusplaat, mis peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale. 19. Pumplasse sisenevale isevoolsele torustikule ja väljuvale survetorustikule paigalda pumplast välja poole sulgelement. Siseneva isevoolse torustiku siiber võib olla paigaldatud ka pumpla sisse, kuid peab olema maapinnalt suletav. 20. Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). 21. Kahe pumbaga pumplate survetorustiku ühendamise nurk on 120°. 22. Projekteerija poolt peab olema määratud minimaalne kõrgus pumplasse siseneva toru põhjast pumpla põhjani (mõõt pumpla seest). 23. PE-plastist korpuse puhul tuleb survetoru läbiviigul paigaldada korpust läbiva ja seina külge keevitatud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. 24. Klappide ja siibrite vahetuseks paigaldada muutuva pikkusega montaažimuhvid. 25. Klaasplastist korpuse puhul tuleb survetoru läbiviigul paigaldada korpust läbiva ja seina külge lamineeritud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. 26. Betoonkorpusega pumpla puhul kasutatakse läbiviikudena roostevaba terasest veetõkkekraega torukonstruktsiooni, mida jätkatakse pumplas või pumplast väljas äärik- või keevisühendusega. 27. Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 11(17) 28. Pumba kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. 29. Kui pumpade alus projekteeritakse betoonist, siis on vajalik tähistada ka betooni mark. 30. Sisemise survetorustiku keevituskohad ei tohi. 2.2.5. Torustikud ja seadmed 2.2.5.1. Torustike materjal Olmekanalisatsioonitorustik ehitada muhvtorust Pipelife PVC SN8 ø110 ja ø160, survetorustik PE100 De63. Ühendused teha vastavalt joonisele VV-110. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. Pipelife torude puhul kasutada Pipelife liitmikke, mis on varustatud kummist tihendiga. Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootja firma ettekirjutusi. 2.2.5.2. Kaevud Olmekanalisatsiooni vaatlus-, kontroll- ja hoolduskaevudeks on projekteeritud PWS PE-plastkaevud ø400/315. PEH-kaevud on valmistatud polüetüleenist. Reoveekanalisatsiooni kaevud on rennpõhjaga ja teleskoopsed. PE kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2009. PE kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja teleskoopseid pikendusi (800mm). Olmereoveekaevudes peavad olema poole torustiku läbimõõdu kõrgused voolurennid. Kontrollkaevude malmist kaaned PE kontrollkaevud tuleb katta malmkaantega. Sõiduteedele, rasketranspordi parkimisaladele ja tänavaala servadele jäävad malmkaaned peavad taluma koormust 40t ning sõiduautode parkimisaladele, kõnniteedele ja haljasaladele jäävad malmkaaned peavad taluma koormust 12,5t, kui projektis pole märgitud teisiti. 2.3. Sademevee kanalisatsioonivõrk ja drenaaž 2.3.1. Olemasolev Olemasolev sademeveekanalisatsioon ja drenaaž krundil on olemas. 2.3.2. Projekteeritud sademevee kanalisatsioon Projekteeritud on lahkvoolne kanalisatsioon. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 12(17) Seoses olemasoleva käigutunneli laienduse ja uue meediatunneli ehitamisega krundile on vajalik tunneli alla jäävate sademeveetorustike eemaldamine ja ka ümber juhtimine. Valga mnt. pool asuv olemasolev sademeveetorustik katkestada enne ehitatavat meediatunnelit ja juhtida uue toruga ümber tunneli (uus torustik jääb tunnelitrepi alla). Arvestatud on võimaliku külmumisohuga ja seetõttu on torustik projekteeritud tunneli seintest rohkem kui meetri kaugusele. Tunneli tribüünipoolse sissepääsu alla jäävad torustikud ja kaevud likvideerida. Igasse pöördekohta paigaldada uus vaatluskaev. Meediatunneli lasketiiru kaitseaia taga asuva sissepääsu ja abihoone alla jäävad torustikud ja kaevud likvideerida. Olemasolevad torustikud ühendada kokku üheks torustikuks ja liigutada see uus sademeveekollektor hoone alt ära, mõned meetrid idapoole. Enne ümber suunamist tuleb kokku koguda olemasolevad sademeveetorud ja olemasolevad drenaažid. Olemasoleva käigutunneli laienduse alla jäävad sademeveetorud tuleb liigutada uue hooneosa alt välja. Olemasoleva drenaaži võib hoone alla alles jätta. Ettenähtud kohtadesse ehitada sademevee restkaevud, liivakoti maht 300l. Uued restkaevud ühendada olemaolevasse või rekonstrueeritavasse sademeveetorustikku. Ühendused teha vastavalt joonisele VV-110. Hoonete katustelt juhitakse sademevesi ära hooneväliselt. Kuna olemasolev eelvooluks olev kraav likvideeritakse, siis tuleb paigaldada sademeveetorude pikendused uude tiiki. Lisaks tuleb uuendada ka tiikidevaheline torustik, mis vahetada välja suurema toru vastu. Sademevee väljalasu kohas tuleb kraavi või tiigi kallas kindlustada. Toru otsa paigaldada spetsiaalne tõke loomade mittesattumiseks torustikku (nt.Uponori toode). 2.3.3. Arvutuslik vooluhulk Sademevee vooluhulkade arvestamisel lähtutakse EVS 846:2013 Hoone kanalisatsiooni standardis toodud arvutusmetoodikast. Sademevee intensiivsus 0,008 l/(s*m²). Arvutuslikud pinnad krundil ei muutu. 2.3.4. Projekteeritud drenaaž Drenaažitorud, mis jäävad ehituse alla, tuleb ümbersuunata uutesse sademeveekaevudesse. Sama tuleb teha ka juhul, kui eelvooluks olev sademeveetoru nihkub ehituse tõttu. Olemasolev torustik De90. Eraldi uut drenaaži mujale ei rajata. Trahviringide all olev torustik jääb sinna olemasoleval kujul alles. Torustiku paigaldamine Torustiku paigaldamisel järgida tootjafirma juhiseid. Kaeviku põhja rajada 10cm killustikpadi ja see tihendada ja sinna peale asetada torud. Torustik peab olema kaldega, et vesi saaks ära voolata. Kalle tehakse min. 5mm ühe meetri kohta. Torustiku ümber (kummalegi poole toru min. 150mm) ja peale (200mm) 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 13(17) paigaldada drenaažikruus (fr 8...16mm). Drenaažitorustike katmine külgedelt ja toru peale tuleb teostada käsitsi. Toru kõrvale laotatud kruus tihendada. Kruusa peale paigaldada min. II klassi geotekstiil ehk filterkangas, mille ülekate peab olema 50cm. Geotekstiili kasutamine on vajalik, et filtreerida vett, mis drenaaži jookseb. See väldib ka drenaaži ummistumise. Edasi teha tagasitäide vett filtreeriva liivaga (moodul 2m/ööp) kuni tee konstruktsioonini. 2.3.5. Eelvool Sademeveekanalisatsiooni ja drenaaži eelvooluks on krundil asuv ümberehitatav kraav või tiik. 2.3.6. Lokaalsed puhastusseadmed Lokaalseid puhastusseadmeid ei ole ette nähtud. 2.3.7. Torustikud ja seadmed 2.3.7.1. Torustike materjal Sademeveetorustik ehitada muhvtorust Pipelife Stark PP SN8 ø160/139 ja ViaCon muhvtorust PP Pecor Quattro ø224/200, ø451/400, ø564/500 ja ø902/800. Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja Töövõtja peab hankima Tarnijalt sertifikaadid kinnitamaks toru kvaliteeti. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. Pipelife torude puhul kasutada Pipelife liitmikke, mis on varustatud kummist tihendiga. ViaConi torude puhul kasutada ViaConi liitmikke, mis on varustatud kummist tihendiga Materjali transpordil ja ladustamisel jälgida vastava tootja firma ettekirjutusi. 2.3.7.2. Kaevud Sademeveekanalisatsiooni vaatlus-, kontroll- ja hoolduskaevudeks on projekteeritud PWS PE-plastkaevud ø400/315, ø560/500 ja ø800/500. PEH-kaevud on valmistatud polüetüleenist. Kaevud on sileda põhjaga ja teleskoopsed. PE kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2009. PE kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja teleskoopseid pikendusi (800mm). Restkaev ø560/500 on teleskoopne ja settepõhjaga 300 liitrit. PE kontrollkaevud tuleb katta malmkaantega. Sõiduteedele, rasketranspordi parkimisaladele ja tänavaala servadele jäävad malmkaaned peavad taluma koormust 40 t ning sõiduautode parkimisaladele, kõnniteedele ja haljasaladele jäävad malmkaaned peavad taluma koormust 12,5 t, kui projektis pole märgitud teisiti. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 14(17) 2.3.8. Kanalisatsioonivõrgu paigaldus Maantee ääres, kergtee all paigaldada survekanalisatsioon kaevevabal meetodil, puurimise teel. Kuna kohati esineb ehitusalal turvast, siis on vajalik torustike rajamisel sellega arvestada ja kasutada turbapinnasele sobivaid torustike rajamisviise. Otse pinnasele torustike paigaldamisel kasutada puitrestile või terasprofiilplaat-alusele rajamist. Vaiadele rajamisel kasutada vaiadele rajatud palkalust või raudbetoonalust. Kaevik Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguste määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus ning torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm (de ≤ 225 korral). 225 < de ≤ 355 vähemalt 250 mm, 355 < de ≤ 710 350 mm. Isevoolsete kanalisatsioonitorude vahekaugus peab olema vähemalt 300 mm. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääb piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks. Torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et toruliidete ja -ühenduste tegemine ei oleks takistatud. Minimaalne vahekaugus on 100 mm. Enne torustiku paigaldamist tuleb veenduda, et torudel ja liitmikel pole kahjustusi. Paigaldamise ajaks tuleb toruotsad kaitsekorkidega sulgeda, et vältida mustuse sissepääsu. Ka paigaldustööde katkestuse ajaks peab torustikuotsad korkidega sulgema. Toru paigaldamisel talvetingimustes tuleb torud, muhvid, tihendid ja liitmikud enne paigaldamist puhastada lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Torud asetada kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Kaeviku kaevamisel on nõlvade püsivuse parandamiseks mõistlik anda neile minimaalsed kalded. Nõrkades pinnastes tuleks kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Ehitustööde ajal hoida veepind kaevikus võimalikult madalana, et vesi ei tõstaks torusid üles ja ei rikuks täidet. Vajadusel kasutada pinnasevee eemaldamiseks pumpa. Juhul kui ilmneb, et pinnas on voolav, lahendatakse kaevikute seinte tugevdamine eraldi projektiga. Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht teha liivast, kruusast või killustikust (fraktsiooniga max 16 mm), vältida tuleks killustiku vahetut kontakti survetrassiga. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vältida nende segunemise ohtu. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 15(17) Juhul kui aluspinnaks on mittekandev pinnas (turvas, vesiliiv, savi), teha kaeviku põhja killustikust (fraktsiooniga 32 mm) aluskiht (kihi paksus vastavalt vajadusele, vähemalt 150 mm). Aluskihi alla paigaldada filterkangas, mis väldib aluskonstruktsiooni, tasanduskihi või algtäite materjalide segunemist aluspõhja pinnasega. Filterkangas peab olema piisavalt lai, et seda saaks piki kaeviku külgi üles pöörata, mis tagab torude parema külgtoetuse. Kaevu paigaldus Kaevu ümbruse täide teha mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3m laiuselt. Tera mõõtmed on samad, mis sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Kui täitepinnas on siiski külmakerkeline, peab elementidest koosneva kaevu ümber mähkima vähemalt kaks kihti hõõrdejõudu vähendavat geotekstiili, mis katab põhja osa ülemise poole, tõusutoru ning teleskooptihendi. Nii nihutab võimalik pinnase külmumine pealmist geotekstiili kihti ja ei kergita tõusutoru või teleskooptihendit oma kohalt ära. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 20cm kihtide kaupa. Pidevalt tuleb jälgida vertikaalsust. Teleskooptoru paigaldatakse viimasena, teleskoop ei tohi jääda toetuma tõusutoru peale. Kaevu tõusutoru lühendatakse vajadusel saagides. Normaalseks ekspluatatsioonis peaks teleskooptoru ulatuma tõusutoru sisse vähemalt 15...20 cm. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Surve- ja kanalisatsioonitorude algtäitena kasutada liiva. Drenaažitorustikul kasutada algtäitena killustikku (fraktsiooniga max 16 mm). Drenaažitorustikul paigaldada tasanduskihi alla filterkangas ning tuua geotekstiil piki kaeviku külgi üles algtäite peale. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäide tihendatakse kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toruläbimõõdu poole kõrguseni. Otse torustiku peal olevat algtäitematerjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300 mm paksune, muid tihendamisvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150 mm. Tagasitäitena võib kasutada väljakaevatud pinnast. Tagasitäites ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Kui tihendamine on nõutav, peab materjal olema tihendatav ja selle suurim osakeste suurus ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Tagasitäites olev kivi peab jääma torust vähemalt läbimõõdu kaugusele. Täitematerjal peab olema sellise mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Talvel tuleb enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäite tegemisel talvetingimustes on praktiliselt ainsaks kasutatavaks täitematerjaliks kuiv liiv. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. Liikluspiirkonnas tehakse tagasitäide vett läbilaskvast mineraalsest pinnasest (killustik, kruus, liiv). Liikluspiirkonnas (teekatte all ja selle äärsel haljasalal) peab tagasitäide olema tihendatud. Sõltuvalt tee liiklusintensiivsusest ja vaadeldava kihi sügavusest peab survetorude tagasitäite tihedusaste olema 95– 98%, kanalisatsioonitorudel aga vähemalt 90% (Proctor’i tihedus). Tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Tihendustegur tuleb määrata mõõtmise teel (Proctor-teim või muu taoline). 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 16(17) Tihendamisel juhinduda Maanteeameti Teehoiutööde tehnoloogilisest juhisest „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Haljasaladel tihendada tagasitäide ümbritsevale pinnasele sarnase tiheduseni. Lisada kasvupinnas ja külvata muru. Torustike ühendused teha torustiku tootjaettevõtte juhiste järgi. Torustiku ühendused kaevuga teha veetihedad. Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Kaamerauuringud kuuluvad väliskanalisatsiooni paigalduse hulka, omaniku järelevalvel on õigus nõuda täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Isevoolsetele torustikele De160 ja suuremad, tuleb teha kaameravaatlus. Peale veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike paigaldust teostada teostusmõõdistused vastavalt MKM 14.04.2016 määrus nr. 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ nõuetele. 2.3.9. Täpsusnõuded torustike ja kaevude paigaldamisel 2.3.9.1. Vee- ja survekanalisatsiooni torustikud Valmisehitatud survetorustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist juhul kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: a) Mistahes projekteeritud punkt (siiber, hüdrant, käänak, trassi telje punkt) horisontaaltasapinnal 200mm. b) Mistahes projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm. 2.3.9.2. Isevoolsed torustikud Valmisehitatud isevoolsetel torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist juhul kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: a) Mistahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaaltasapinnal 200mm. b) Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt. Lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta. c) Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää allapoole väljuvast torust, lang kaevu vahe kohta peab olema >0. Kalle ja kõrgus ei või kumbki erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid. 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN  SELETUSKIRI. VÄLISVÕRGUD TEHVANDI LASKESUUSASTAADIONI REKONSTRUEERIMINE. NÜPLI KÜLA, OTEPÄÄ VALD, VALGAMAA 17(17) Peatoru paigaldamise täpsus Projekteeritud torustiku Maksimaalne kalde Maksimaalne kõrguse kalle [‰] kõrvalekalle [‰] kõrvalekalle [mm] >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Kinnisel meetodil paigaldatava isevoolse torustiku korral tuleb kalde jäämist nõutud täpsuse vahemikku tõestada kaldemõõdikuga kaamera raportiga. Kinnistu liitumispunkti ehitatava kaevu kõrguse osas tuleb kinnistu omaniku poolt kooskõlastatud liitumispunkti kõrgusest rangelt kinni pidada. Kinnistu poolt liitumiskaevu suubuv toru ots ei tohi olla kõrgemal kui 10mm ja madalamal kui 40mm projektis ette nähtud kõrgusest. 2.3.10. Keskkonnakaitsemeetmed Heakorrastustööde tegemisel tuleb juhinduda MaaRYL-2010 (osad 6 ja 7) nõuetest ja üldkehtivatest põhimõtetest ning arusaamadest kvaliteetsest tööst. Tööplats puhastatakse ja korrastatakse. Kui projektis ei ole midagi muud sätestatud, siis tehakse tööplats samasugusesse korda nagu ta oli enne töödega alustamist. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. OÜ Pakrum juhataja: Aivo Veisman 029-19 VV-SE OÜ PAKRUM, REG 10134753 TÖÖPROJEKT 28.06.2018 SÕBRA 54, TARTU TEL 7312451 FAX 7312450 AIVO VEISMAN                  Lp. Maanteeamet e-post: [email protected] Meie 01.08.2019 nr 108/001 OBJEKT: Otepää Tehvandi Biathloni staadioni ja rolleriraja rekonstrueerimine Teema: PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTAMINE Taotlus AS TREF ja Oü Mapri Ehitus teostavad rekonstrueerimistöid SA Tehvandi Spordikeskuse tellimusel Biathloni staadionil, mis külgneb T-46 Tatra-Otepää- Sangaste maanteega. Töövõtjal on vastavalt lepingule kohustus koostada veevarustuse, olmekanalisatsiooni ja sadevee välisvõrkude tööprojekt ning see kooskõlastada Maanteeametiga. OÜ Mapri Ehituse tellimusel on vastavad projekteerimistööd teostanud Oü Pakrum. Projektlahendus on lisatud. Palume projektlahendus kooskõlastada. Lisa 1 Vee ja kanali tööprojekt Lugupidamisega Guido Lents projektijuht AS TREF AS TREF, reg.kood 10080052, aadress: Teguri 55, 50104 Tartu, telef. 737 1700, e-post: [email protected] Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 05.08.2019 08:33 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Tööprojekti kooskõlastamine Manused: Projekti kooskõlastamise kiri 108_001.asice From: Guido Lents <[email protected]> Sent: Thursday, August 01, 2019 4:56 PM To: [email protected] Subject: Tööprojekti kooskõlastamine Tere! Manuses on AS TREFi taotlus Otepääl asuva Biathloni staadioni välisvõrkude tööprojekti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega Guido Lents projektijuht Mob: +372 521 2500 Tel: +372 737 1714 aktsiaselts TREF Teguri 55, 50107 Tartu www.tref.ee