Garantii

VR-80 V01 24.03.2006 KIRI Maanteeamet 16.07.2018.a. I-11/99 E-post: [email protected] Koopia: E-post: [email protected] Riigimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,662-59,794; 62,747-64,770 teekatte remont ja km 67,263 Kasti ristmiku ümberehitus Töövõtuleping nr 14-00255/219 Töövõtjale on teatavaks saanud, et 8.06.2018 on Tellija poolt teostatud garantiiajaülevaatus objektil. Garantiiülevaatusele Töövõtjat ei kaasatud. Vastuseks Teie poolt 28.06.2018 saadetud garantiiaja ülevaatuse ajal täheldatud kahjustuste loetelule saame vastata järgnevalt: Töövõtja on seisukohal, et tööd on teostatud rangelt Riigihankes olnud projektlahenduse mahus ja järgselt. Kahjustused, mis on ilmnenud teelõigu km 58,7 – 59,03 paremal sõidusuunal on põhjustatud kihtidest, mis asetsevad Töövõtu raames teostatud kihtidest sügavamal. Seetõttu on selge, et nimetatud kahjustused ei ole põhjustatud Töövõtja tegevusest või tegevusetusest. Tõenäoliselt on ilmnenud kahjustused tingitud projekti koostamise etapis olnud ettenägematutest asjaoludest. Kronoloogia nimetatud lõigus remondivaliku ja -töö kohta on käesoleva kirja lisas nr.1. Lepingu alusel teostatud tööd sisaldavad enamikus osas vaid tasandusfreesimist ja kulumiskihi paigaldamist AC 12 surf h=3-5cm, ehk siis vaid katendi pealispinnal tehtavad tööd. Pragude iseloomust lähtuvalt on ilmne, et nimetatud lõigus on kahjustused põhjustatud aluspinnasest, mis ei ole kuulunud tööde mahtu, mistõttu kahjustused ei ole põhjustatud Töövõtja tegevusest või tegevusetusest. Kuigi Kasti ristmikul mõõdetud roobaste sügavus on 18-19mm, on tegemist kulumisroopaga. Kulumise intensiivsus on selgitatav asjaoluga, et ristmiku piirkonnas, kiirendus- ja aeglustusrajal, toimub liiklusiseloomu muutus. Muutusest tingituna on asfaltkatte mehaaniline kulutamine oluliselt intensiivsem võrreldes muu trassiga. Kuna nimetatud kahjustus on tingitud tavapärasest mehaanilisest kulumisest, siis roobaste parandamine ei ole garantiitöö. Nimetatud töö tellimise korral soovitame vahetult ristmike piirkonnas kulumisroobaste remondi teostamisel kasutada ristmike piirkonnale sobilikumaid asfaltsegude valikuid. Esitatud tabelis viidatud katte segreerumiste kohad oli Töövõtja poolt 10.07.2018 toimunud välivaatluse ajal tabelis esitatud kohtades osaliselt tuvastatavad. Käesolevaga teeme ettepaneku nii tuvastatud kui ka nimekirjas olevad, kuid 10.07.2018 toimunud ülevaatusel tuvastamata kohad jätta 2019.aastal toimuvale korduva garantiiülevaatuse ajaks jälgimise alla. Kõik muud Tellija kirjas loetletud märkused likvideerime hiljemalt 15.09.2018. Betooni 24 Tel. 6 061 901 Hansapank Tallinn 11415 Faks 6 061 925 Kood 767 Reg. nr. 10344640 e-post: [email protected] A/a 1120240189 www: www.talteede.ee  VR-80 V01 24.03.2006 KIRI Lisad 1. Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,7-59,03 (Pärnu suund) defektide kronoloogia Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Helila Juhatuse liige Tallinna Teede AS Betooni 24 Tel. 6 061 901 Hansapank Tallinn 11415 Faks 6 061 925 Kood 767 Reg. nr. 10344640 e-post: [email protected] A/a 1120240189 www: www.talteede.ee  Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,7-59,03 (Pärnu suund) defektide kronoloogia  Detsembris 2013 teostas Reaalprojekt OÜ Maanteeameti tellimusel „Mnt nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 58,7 – 88,7 defektsete kohtade geoloogilise uurigu“ töö nr. GL13061. Uuritud alal esines katte lagunemine eelkõige kattes esinevate defektide (võrkpraod) tõttu.  Geoloogilistelt profiilidelt ning katseprotokollidelt on näha, et teemulde materjalid erinevad omaduste poolest nii piki- kui ka ristlõikes. Muldematerjaliks on kasutatud kõrge tolmu- ja saviosakeste sisaldusega kruusa või kruusliiva. Samuti näitavad labori protokollid, et katte alused kihid on niisked või veeküllastunud olekus. Muldepinnaseid hoiab niiskena nii läbi katte vuugi või juba olevate defektide imbuv vesi, kuid ka altpoolt kapillaartõusuga tulev niiskus. Tolmurikkad pinnased akumuleerivad vett teekonstruktsioonidesse ning ei võimalda veel teekonstruktsioonidest väljuda. Seetõttu on vaatlusalusel teelõigul tekkinud külmakahjustusi.  Eelpool kirjeldatud töö käigus koostati „Katendi arvutuse aruanne“. Töö eesmärgiks oli uurida oleva tee katendit, mullet ja mulde aluseid looduslikke pinnaseid, et välja selgitada tekkinud defektide põhjused ja katendi remondi võimalused. Alalõigus I km 58,662-59,794 geoloogiliste uuringute tulemuste, välisvaatlusel avastatud defektide iseloomu ja teeregistri andmete järgi võib väita, et kandevõimega antud lõigul probleeme ei ole. Katte defektid ja lagunemised on põhjustatud külmakergetest. Külmakergete põhjuseks on, et teel puudub dreeniv kiht, millega juhitakse muldest sinna nii kapillaartõusu kui ka sademete tõttu sattunud vesi välja. Uuringutega rajatud puuraukudes oli veetase  suhteliselt sügaval (minimaalselt 1,8m katte pinnast), aga muldematerjalid oli laboritulemuste järgi suure tolmu- ja niiskuse sisaldusega. Katendi remondi variante esitati kokku 4tk. Kõikide variantide puhul on tugevusarvutustes eelduseks, et mulde ja aluse pinnased ei ole üleniiskunud ja arvutuslik pinnaveetase on allpool külmumispiiri. See eeldab, et rajatakse dreenisüsteem ja püütakse muldest eemaldada võimalikult palju sinna sattunud vett. Eelkõige puhastatakse kraavid ja truubid. Variant I ja II puhul võiks kaaluda pikidreenide rajamist vähemalt tee peenardesse ( mõeldav ka peenra kindlustatud osas) või ka tee teljele. Ristidreenide rajamine oleks küll mulde kuivendamise osas efektiivsem, kuid sellisel juhul kannataks ilmselt tee tasasus.  Enne remonti teostati ka FWD mõõtmised. Mõõtmistulemuste järgi oli KM 58,632-59,032 BCI väärtused (piir 12) 100 meetriste vahedega 8,1264 ; 17,3184 ; 8,8252 ; 10,6827. BDI väärtused (piir 61) 100 meetriste vahedega 43,6796 ; 53,9928 ; 106,8835 ; 73,8077. FWD indeksite (BCI, BDI) alusel on hinnatud kandevõime väärtused, mis peegeldavad konkreetse kihi (60…90 cm või 30…60 cm) omadusi ja viitavad probleemidele tee katendist allpool olevates kihtides.  Tellija soovil koostati veel täiendav V remondivariant, kuna vaadeldud maantee lõikudel ilmnevad külmakergetest põhjustatud defektid tihti ainult ühel pool teed, siis võimalikult väheste vahenditega tee seisukorra parandamiseks kaaluti varianti, mille korral vahetatakse välja osa konstruktsioonist, mis jääb vaid defektse tee poole peale.. Selle variandi kasutuselevõtmisega ei arvestatud projekteerija soovitust kraavide puhastamise ja pikidreenide rajamise osas. Remonditööde hange kuulutati välja V remondivariandile.  Peale ehitustööde valmimist teostati 2014.a sügisel uuesti FWD mõõtmised. Lõigul km 58,73-59,5 Tallinn-Pärnu suund olid BDI väärtused 100 meetriste vahedega (piir 61) 110 ; 84 ; 99 ; 157; 52. BCI väärtused (piir 12) 100 meetriste vahedega 20 ; 14 ; 13 ; 16; 16. FWD indeksite (BCI, BDI) alusel hinnatud kandevõime väärtused, mis peegeldavad konkreetse kihi (60…90 cm või 30…60 cm) omadusi ja viitavad otseselt probleemidele antud kihis. Peale ehitust mõõdetud tulemused näitavad probleemselt nõrkasid kihte tee katendist allpool. FWD seadmega mõõdetud kandevõime väärtused ei ole võrreldavad Inspector-seadmega mõõdetavate väärtustega, kuna Inspektori koormuse (langev raskus) mõju ulatus ei ületa seadme taldmiku diameetrit ja seega antud sügavusest allpool paiknevate kihtide (puudulikku) kandevõimet Inspektori näit ei peegelda. Ehitusaegselt Insepectori-ga mõõdetud killustikaluse elastsusmooduli väärtus vähemalt 170 MPa, oli tagatud kõikides mõõdetud punktides  Teeregistri andmetel teostati nimetatud lõigul maikuus 2017.a uus FWD mõõtmine. Lõigul km 58,63- 59,03 Tallinn-Pärnu suund olid BDI väärtused 100 meetriste vahedega (piir 61) 48,4 ; 80,6 ; 62,7 ; 67,9. BCI väärtused (piir 12) 100 meetriste vahedega 6,2 ; 16,3 ; 8,2 ; 11,14. Emoodul on vahemikus 341,8- 492,0 MPa. Tee üldine kandevõime kuival ajal on tagatud, kuid alumistes kihtides on endiselt probleeme.  Detsembris 2017, mil oli teatavasti erakordselt liigniiske aeg, avanesid km 58,7-59,03 (Tallinn-Pärnu suund) katendi kulumiskihis pikisuunalised võrkpraod ja roopad, mis oma olemuselt viitavad otseselt märjal perioodil avalduvatele tüüpsetele probleemidele katendi konstruktsioonist allpool olevates kihtides. Tekkinud kahjustused olid sarnased remonditööde eelnevale seisukorrale. Veel kord meenutades, et 2017.aasta sügis oli tavapäratult soe ja sademete rohke. Nimetatud lõigul on konstruktsiooniliselt madal mulle ja erinevalt Reaalprojekti soovitusest ei ole Riigihanke aluseks olnud remonditööde kirjeldusega lahendatud dreenisüsteem, mistõttu pole muldest eemaldatud sinna sattunud vesi. Samasugune remondivalik tehti ka km 59,5-59,6 (Tallinn-Pärnu suund), kus ei ole võrkpragusid tänaseks esinenud, kuid erinevalt km 58,7-59,03 (Tallinn-Pärnu suund) on seal kõrge muldkeha ja töötav külgkraav. Pilt on tehtud jaanuaris 2018 VR-80 V01 24.03.2006 KIRI Maanteeamet 16.07.2018.a. I-11/99 E-post: [email protected] Koopia: E-post: [email protected] Riigimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,662-59,794; 62,747-64,770 teekatte remont ja km 67,263 Kasti ristmiku ümberehitus Töövõtuleping nr 14-00255/219 Töövõtjale on teatavaks saanud, et 8.06.2018 on Tellija poolt teostatud garantiiajaülevaatus objektil. Garantiiülevaatusele Töövõtjat ei kaasatud. Vastuseks Teie poolt 28.06.2018 saadetud garantiiaja ülevaatuse ajal täheldatud kahjustuste loetelule saame vastata järgnevalt: Töövõtja on seisukohal, et tööd on teostatud rangelt Riigihankes olnud projektlahenduse mahus ja järgselt. Kahjustused, mis on ilmnenud teelõigu km 58,7 – 59,03 paremal sõidusuunal on põhjustatud kihtidest, mis asetsevad Töövõtu raames teostatud kihtidest sügavamal. Seetõttu on selge, et nimetatud kahjustused ei ole põhjustatud Töövõtja tegevusest või tegevusetusest. Tõenäoliselt on ilmnenud kahjustused tingitud projekti koostamise etapis olnud ettenägematutest asjaoludest. Kronoloogia nimetatud lõigus remondivaliku ja -töö kohta on käesoleva kirja lisas nr.1. Lepingu alusel teostatud tööd sisaldavad enamikus osas vaid tasandusfreesimist ja kulumiskihi paigaldamist AC 12 surf h=3-5cm, ehk siis vaid katendi pealispinnal tehtavad tööd. Pragude iseloomust lähtuvalt on ilmne, et nimetatud lõigus on kahjustused põhjustatud aluspinnasest, mis ei ole kuulunud tööde mahtu, mistõttu kahjustused ei ole põhjustatud Töövõtja tegevusest või tegevusetusest. Kuigi Kasti ristmikul mõõdetud roobaste sügavus on 18-19mm, on tegemist kulumisroopaga. Kulumise intensiivsus on selgitatav asjaoluga, et ristmiku piirkonnas, kiirendus- ja aeglustusrajal, toimub liiklusiseloomu muutus. Muutusest tingituna on asfaltkatte mehaaniline kulutamine oluliselt intensiivsem võrreldes muu trassiga. Kuna nimetatud kahjustus on tingitud tavapärasest mehaanilisest kulumisest, siis roobaste parandamine ei ole garantiitöö. Nimetatud töö tellimise korral soovitame vahetult ristmike piirkonnas kulumisroobaste remondi teostamisel kasutada ristmike piirkonnale sobilikumaid asfaltsegude valikuid. Esitatud tabelis viidatud katte segreerumiste kohad oli Töövõtja poolt 10.07.2018 toimunud välivaatluse ajal tabelis esitatud kohtades osaliselt tuvastatavad. Käesolevaga teeme ettepaneku nii tuvastatud kui ka nimekirjas olevad, kuid 10.07.2018 toimunud ülevaatusel tuvastamata kohad jätta 2019.aastal toimuvale korduva garantiiülevaatuse ajaks jälgimise alla. Kõik muud Tellija kirjas loetletud märkused likvideerime hiljemalt 15.09.2018. Betooni 24 Tel. 6 061 901 Hansapank Tallinn 11415 Faks 6 061 925 Kood 767 Reg. nr. 10344640 e-post: [email protected] A/a 1120240189 www: www.talteede.ee  VR-80 V01 24.03.2006 KIRI Lisad 1. Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,7-59,03 (Pärnu suund) defektide kronoloogia Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Helila Juhatuse liige Tallinna Teede AS Betooni 24 Tel. 6 061 901 Hansapank Tallinn 11415 Faks 6 061 925 Kood 767 Reg. nr. 10344640 e-post: [email protected] A/a 1120240189 www: www.talteede.ee  Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,7-59,03 (Pärnu suund) defektide kronoloogia  Detsembris 2013 teostas Reaalprojekt OÜ Maanteeameti tellimusel „Mnt nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 58,7 – 88,7 defektsete kohtade geoloogilise uurigu“ töö nr. GL13061. Uuritud alal esines katte lagunemine eelkõige kattes esinevate defektide (võrkpraod) tõttu.  Geoloogilistelt profiilidelt ning katseprotokollidelt on näha, et teemulde materjalid erinevad omaduste poolest nii piki- kui ka ristlõikes. Muldematerjaliks on kasutatud kõrge tolmu- ja saviosakeste sisaldusega kruusa või kruusliiva. Samuti näitavad labori protokollid, et katte alused kihid on niisked või veeküllastunud olekus. Muldepinnaseid hoiab niiskena nii läbi katte vuugi või juba olevate defektide imbuv vesi, kuid ka altpoolt kapillaartõusuga tulev niiskus. Tolmurikkad pinnased akumuleerivad vett teekonstruktsioonidesse ning ei võimalda veel teekonstruktsioonidest väljuda. Seetõttu on vaatlusalusel teelõigul tekkinud külmakahjustusi.  Eelpool kirjeldatud töö käigus koostati „Katendi arvutuse aruanne“. Töö eesmärgiks oli uurida oleva tee katendit, mullet ja mulde aluseid looduslikke pinnaseid, et välja selgitada tekkinud defektide põhjused ja katendi remondi võimalused. Alalõigus I km 58,662-59,794 geoloogiliste uuringute tulemuste, välisvaatlusel avastatud defektide iseloomu ja teeregistri andmete järgi võib väita, et kandevõimega antud lõigul probleeme ei ole. Katte defektid ja lagunemised on põhjustatud külmakergetest. Külmakergete põhjuseks on, et teel puudub dreeniv kiht, millega juhitakse muldest sinna nii kapillaartõusu kui ka sademete tõttu sattunud vesi välja. Uuringutega rajatud puuraukudes oli veetase  suhteliselt sügaval (minimaalselt 1,8m katte pinnast), aga muldematerjalid oli laboritulemuste järgi suure tolmu- ja niiskuse sisaldusega. Katendi remondi variante esitati kokku 4tk. Kõikide variantide puhul on tugevusarvutustes eelduseks, et mulde ja aluse pinnased ei ole üleniiskunud ja arvutuslik pinnaveetase on allpool külmumispiiri. See eeldab, et rajatakse dreenisüsteem ja püütakse muldest eemaldada võimalikult palju sinna sattunud vett. Eelkõige puhastatakse kraavid ja truubid. Variant I ja II puhul võiks kaaluda pikidreenide rajamist vähemalt tee peenardesse ( mõeldav ka peenra kindlustatud osas) või ka tee teljele. Ristidreenide rajamine oleks küll mulde kuivendamise osas efektiivsem, kuid sellisel juhul kannataks ilmselt tee tasasus.  Enne remonti teostati ka FWD mõõtmised. Mõõtmistulemuste järgi oli KM 58,632-59,032 BCI väärtused (piir 12) 100 meetriste vahedega 8,1264 ; 17,3184 ; 8,8252 ; 10,6827. BDI väärtused (piir 61) 100 meetriste vahedega 43,6796 ; 53,9928 ; 106,8835 ; 73,8077. FWD indeksite (BCI, BDI) alusel on hinnatud kandevõime väärtused, mis peegeldavad konkreetse kihi (60…90 cm või 30…60 cm) omadusi ja viitavad probleemidele tee katendist allpool olevates kihtides.  Tellija soovil koostati veel täiendav V remondivariant, kuna vaadeldud maantee lõikudel ilmnevad külmakergetest põhjustatud defektid tihti ainult ühel pool teed, siis võimalikult väheste vahenditega tee seisukorra parandamiseks kaaluti varianti, mille korral vahetatakse välja osa konstruktsioonist, mis jääb vaid defektse tee poole peale.. Selle variandi kasutuselevõtmisega ei arvestatud projekteerija soovitust kraavide puhastamise ja pikidreenide rajamise osas. Remonditööde hange kuulutati välja V remondivariandile.  Peale ehitustööde valmimist teostati 2014.a sügisel uuesti FWD mõõtmised. Lõigul km 58,73-59,5 Tallinn-Pärnu suund olid BDI väärtused 100 meetriste vahedega (piir 61) 110 ; 84 ; 99 ; 157; 52. BCI väärtused (piir 12) 100 meetriste vahedega 20 ; 14 ; 13 ; 16; 16. FWD indeksite (BCI, BDI) alusel hinnatud kandevõime väärtused, mis peegeldavad konkreetse kihi (60…90 cm või 30…60 cm) omadusi ja viitavad otseselt probleemidele antud kihis. Peale ehitust mõõdetud tulemused näitavad probleemselt nõrkasid kihte tee katendist allpool. FWD seadmega mõõdetud kandevõime väärtused ei ole võrreldavad Inspector-seadmega mõõdetavate väärtustega, kuna Inspektori koormuse (langev raskus) mõju ulatus ei ületa seadme taldmiku diameetrit ja seega antud sügavusest allpool paiknevate kihtide (puudulikku) kandevõimet Inspektori näit ei peegelda. Ehitusaegselt Insepectori-ga mõõdetud killustikaluse elastsusmooduli väärtus vähemalt 170 MPa, oli tagatud kõikides mõõdetud punktides  Teeregistri andmetel teostati nimetatud lõigul maikuus 2017.a uus FWD mõõtmine. Lõigul km 58,63- 59,03 Tallinn-Pärnu suund olid BDI väärtused 100 meetriste vahedega (piir 61) 48,4 ; 80,6 ; 62,7 ; 67,9. BCI väärtused (piir 12) 100 meetriste vahedega 6,2 ; 16,3 ; 8,2 ; 11,14. Emoodul on vahemikus 341,8- 492,0 MPa. Tee üldine kandevõime kuival ajal on tagatud, kuid alumistes kihtides on endiselt probleeme.  Detsembris 2017, mil oli teatavasti erakordselt liigniiske aeg, avanesid km 58,7-59,03 (Tallinn-Pärnu suund) katendi kulumiskihis pikisuunalised võrkpraod ja roopad, mis oma olemuselt viitavad otseselt märjal perioodil avalduvatele tüüpsetele probleemidele katendi konstruktsioonist allpool olevates kihtides. Tekkinud kahjustused olid sarnased remonditööde eelnevale seisukorrale. Veel kord meenutades, et 2017.aasta sügis oli tavapäratult soe ja sademete rohke. Nimetatud lõigul on konstruktsiooniliselt madal mulle ja erinevalt Reaalprojekti soovitusest ei ole Riigihanke aluseks olnud remonditööde kirjeldusega lahendatud dreenisüsteem, mistõttu pole muldest eemaldatud sinna sattunud vesi. Samasugune remondivalik tehti ka km 59,5-59,6 (Tallinn-Pärnu suund), kus ei ole võrkpragusid tänaseks esinenud, kuid erinevalt km 58,7-59,03 (Tallinn-Pärnu suund) on seal kõrge muldkeha ja töötav külgkraav. Pilt on tehtud jaanuaris 2018  Maanteeamet 17.06.2019.a. I-11/27 E-post: [email protected] Koopia: E-post: [email protected] Riigimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,662-59,794; 62,747-64,770 teekatte remont ja km 67,263 Kasti ristmiku ümberehitus Töövõtuleping nr 14-00255/219 Käesolevaga esitame töövõtja seisukoha Teie poolt 11.06.2019 koostatud garantiiaja ülevaatuse ajal täheldatud kahjustuste loetelule: Töövõtja on varasemalt korduvalt juhtinud tellija tähelepanu asjaolule, et tellitud tööde loetelust lähtuvalt on oht, et antud teelõigul pole võimalik konstruktsioonis avalduvaid kahjustusi lõplikult likvideerida. Viimane kokkuvõtlik töövõtja poolt saadetud vastavateemaline kiri on 16.07.2018.a. nr I-11/99 koos kirja lisaga “Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,7-59,03 (Pärnu suund) defektide kronoloogia”. Nimetatud kirjas on kirjeldatud lepingu objektiks oleval teekattel esinevate kahjustuste tõelisi põhjused ja olemust. Kahjustused, mis on ilmnenud teelõigu km 58,7 – 59,03 on põhjustatud kihtidest, mis asetsevad Töövõtu raames teostatud kihtidest sügavamal. Otsene kahjustuste tekke põhjus on tingitud konstruktsiooni läbivast ebasoodsast veerežiimist. Ehituse planeerimise käigus ja peale töövõtja poolse ehitustegevuse lõppu on kontrollitud konstruktsioonide kandevõimeid. Kontrolltulemused näitavad, et tee üldine kandevõime kuival ajal on tagatud, kuid liigniiskel ajal korduvad samasisulised probleemid katendi konstruktsioonist allpool, ehk töövõtja ehitusmahtudega mitte seotud kihtides. Töövõtjale teadmata põhjustel ei ole teelõigu remondivaliku tegemisel arvestatud projekteerija soovitust kavandada dreenisüsteem, mistõttu muldes pole tagatud kandevõimet oluliselt halvendava vee äravool. Eelkirjeldusest on ka üheselt arusaadav, et antud teelõigu katendil avalduvad kahjustused ei ole põhjustatud töövõtja lepinguliste tööde tegevusest või tegevusetusest. Lepingu alusel teostatud tööd sisaldavad enamikus osas vaid tasandusfreesimist ja kulumiskihi paigaldamist AC 12 surf h=3-5cm, ehk siis vaid katendi pealispinnal tehtavaid töid. Pragude iseloom näitab üheselt, et nimetatud lõigus on kahjustused põhjustatud aluspinnasest, mis ei ole kuulunud tööde mahtu, seega kahjustuste tekke ja töövõtja tegevuse või tegevusetuse vahel puudub põhjuslik seos. Kasti ristmiku piirkonnas on vasakul sõidureal fikseeritud lokaalne keskmiselt suurem kulumine. Kohati ületab roopa sügavus >15mm. Vastavalt lepingulisele juhendmaterjalile “Teehoiutööde garantiiaegse ülevaatuse ja defektide likvideerimise juhis ( Maanteeameti peadirektori 14.06.2013.a. käskkiri nr 226)“ mõõdetakse roopa sügavust garantiiaja viimasel aastal. Roopa sügavus on lubatud kuni 15mm, välja arvatud kulumisroopad. Antud juhul on Kasti ristmikul tegemist kulumisroopaga. Kulumise keskmisest suurem intensiivsus on selgitatav asjaoluga, et vahetus ristmiku piirkonnas, kiirendus- ja aeglustusrajal, toimub oluline liiklusiseloomu muutus. Muutusest tingituna on asfaltkatte mehaaniline kulutamine oluliselt intensiivsem võrreldes muu trassiga. Kulumise intensiivsus kiirendus- ja aeglustusrajal on Betooni 24 Tel. 606 1901 Swedbank AS Tallinn 11415 e-post: [email protected] EE652200001120240189 Reg. nr. 10344640 http:// www.ttas.ee SWIFT/BIC: HABAEE2X olnud suurem vasakpoolsel roopal, põhjusel, et vasakpoolsed auto rattad on täpselt olemasoleva tee serva ja laienduse ühenduskohal. Nimetatud kahjustus on tingitud tavapärasest mehaanilisest kulumisest ja seega “Teehoiutööde garantiiaegse ülevaatuse ja defektide likvideerimise juhisest“ lähtuvalt eelkirjeldatud roobaste parandamine ei ole garantiitöö. Võttes arvesse, et riigimaanteel nr.4 Tallinn-Pärnu-Ikla on erinevatel kilomeetritel 2019.aastal teostatud teehooldaja poolt katte defektide parandus pritskillustikuga immutusmeetodiga, siis töövõtja teeb ettepaneku, mille kohaselt garantiiülevaatusel täheldatud kahjustuste parandust võiks teostada sama remondimeetodiga. Lisaks võib kaaluda ka ettepanekut, mille kohaselt Kasti ristmikul vasakul sõidureal, mis on ühtlasi ehitatud sõidutee laiendus, teostada roobaste freesimist ja asfalteerimist lõikudes, kus roopa sügavus ületab 15mm. Nimetatud ettepanekuid saab arutada komplektse lahendusena ning oleme valmis seda fikseerima ka 11.06.2019 koostatud garantiiaja ülevaatuse aktis. Tellija positiivse otsuse korral võiks sobilik tööde teostamise aeg jääda vahemikku 35 – 37 nädal 2019. Lisad 1. Töövõtja vastuskiri 16.07.2018.a. I-11/99 2. Tallinn-Pärnu-Ikla km 58,7-59,03 (Pärnu suund) defektide kronoloogia Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Helila Juhatuse liige Tallinna Teede AS Betooni 24 Tel. 606 1901 Swedbank AS Tallinn 11415 e-post: [email protected] EE652200001120240189 Reg. nr. 10344640 http:// www.ttas.ee SWIFT/BIC: HABAEE2X