Kiri

Vabariigi Valitsus KORRALDUS 5. aprill 2019 nr 99 Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine Korraldus kehtestatakse veeseaduse (14. märtsist kuni 30. juunini 2015. a kehtinud redaktsioonis) § 228 lõike 1 alusel ja kooskõlas ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõike 1 esimese lausega. 1. Asjaolud ja menetluse käik Saare Wind Energy OÜ (registrikood 12747106, edaspidi taotleja) esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 9. aprillil 2015. a hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Taotluse kohaselt kavandatakse Saaremaa läänerannikust 10–27 km kaugusele 100 tuulikuga meretuuleparki, koormatava ala suurus on ligikaudu 154,4 km2. Taotluse kohaselt on tuulepargi kavandatud võimsus 600 MW ning esialgsete toodanguarvutuste kohaselt on kogu toodangu maht ca 2,8 TWh aastas. Taotlusest nähtuvalt on kavandatava meretuulepargi (sh liitumistasud ja merekaablite rajamine) maksumus äriplaani raames tehtud arvutuste kohaselt suurusjärgus 1,7 miljardit eurot. Taotluse kohaselt moodustaks planeeritav elektritoodang Eesti 2014. aasta elektritoodangust (13 274 GWh) 21%. Taotluse kohaselt on meretuulepargi kasutamise otstarbeks elektrienergia tootmine ning suunamine põhivõrku. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil (2 × 20–25 aastat) pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist. Taotleja põhitegevus on muu elektrienergia tootmine (EMTAK kood 35119, NACE rahvusvaheline klassifikaator 35.11). Taotleja kinnitusel toodab ta päikesepaneelidega elektrit ning on väiketootja elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 7 lõike 2 mõistes. ELTS § 7 lõike 2 kohaselt on väiketootja tootja, kelle Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsus koos temaga ühte kontserni kuuluvate teiste tootjate Eestis asuvate tootmisseadmete netovõimsusega kokku ei ületa 10 MW. Enne hoonestusloa menetluse algatamise otsustamist ilmnes Kaitsepolitseiameti 13. novembri 2017. a osaliselt riigisaladusega kaitstud ja ülejäänud osas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumendist nr 4328-4 ja 11. septembri 2018. a riigisaladusega kaitstud dokumendist nr 4328-8 teave taotlejaga seotud isikute kohta, mis tõi kaasa vajaduse hinnata, kas taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut ning kas seetõttu on alust hoonestusloa menetluse algatamisest veeseaduse (edaspidi VeeS) § 228 lõike 1 alusel keelduda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas taotlejale 9. veebruaril 2019. a eelnõu tutvumiseks ja oma seisukohtade esitamiseks. Taotleja esitas 27. veebruari 2019. a kirjas eelnõu kohta oma vastuväited, mida käsitletakse asjakohases ulatuses õiguslike järelduste peatükis.  2 2. Õiguslikud järeldused Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) § 25 lõike 1 kohaselt menetletakse enne EhSRS jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. EhSRS jõustus 1. juulil 2015. a, seega 9. aprillil 2015. a esitatud taotluse menetlemisel tuleb lähtuda VeeS 14. märtsist kuni 30. juunini 2015. a kehtinud redaktsioonist. 14. märtsist kuni 30. juunini 2015. a kehtinud VeeS § 227 lõikest 1 tulenevalt otsustab avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamise Vabariigi Valitsus. VeeS § 228 lõike 1 kohaselt keeldub Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. VeeS § 2210 lõikest 2 tulenevalt võib Vabariigi Valitsus keelduda hoonestusloa andmisest juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut. Seega hindab Vabariigi Valitsus, kas taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut. Avalik kord on selliste sotsiaalsete normide kogum, mis on vajalik ühiskonna kui terviku toimimiseks ning mida riik õiguskorra kaudu sunni ähvardusel kaitseb. Ühiskondlik turvalisus on meie kõigi tunnetus, et riigis on turvaline elada. Riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide demokraatlikku toimimist ei rikuta põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu. Kaitsepolitseiameti 13. novembri 2017. a dokumendis nr 4328-4 ja 11. septembri 2018. a dokumendis nr 4328-8 esitatud teave viitab Vabariigi Valitsuse hinnangul asjaolule, et taotleja võib olla mõjutatav ning avatud Eesti suhtes vaenulikele investoritele, laenuandjatele või muudele Eestit kahjustada soovivatele isikutele, sealhulgas Eesti suhtes vaenulike välisriikide mõjutustele. Vabariigi Valitsuse hinnangul annab Kaitsepolitseiameti dokumentides toodu alust põhjendatud kahtluseks, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada nii riigi julgeolekut kui ka avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Riigisaladuse kaitseks ei ole Kaitsepolitseiameti dokumentides märgitut võimalik korralduses täpsemalt esile tuua. Taotleja väidab oma 27. veebruari 2019. a seisukohtades, et etteheited temaga seotud isikute mõjutatavuse kohta on alusetud. Vabariigi Valitsuse hinnangul ei lükka taotleja kinnitused tema usaldusväärsuse ja mittemõjutatavuse kohta Kaitsepolitseiameti dokumentides toodud asjaolusid ümber ning ei sea Kaitsepolitseiameti ohuhinnangu õigsust kahtluse alla. Järgnevalt hindab Vabariigi Valitsus kõiki olulisi asjaolusid ja huve kaaludes, kas taotlejale hoonestusloa andmine on tema suhtes tuvastatud ohukahtluse tõttu VeeS § 2210 lõike 2 alusel välistatud. VeeS § 2210 lõikes 2 sätestatud keeldumisaluse eesmärk on Vabariigi Valitsuse hinnangul anda riigile võimalus vältida avaliku ressursi andmist sellise isiku kasutusse, kelle suhtes on tuvastatud riigi julgeoleku, avaliku korra või ühiskondliku turvalisuse oht või põhjendatud ohukahtlus. VeeS § 2210 lõike 2 alusel hoonestusloa andmisest keeldumine on eelkõige riigi ja  3 avalikest huvidest lähtuv otsustus. Hoonestusloa andmiseks ohukahtlusega isikule peab esinema muu oluline põhjus, mis kaalub konkreetsel juhul riigi julgeoleku, avaliku korra ja ühiskondliku turvalisuse kaitse vajaduse üles. Praegusel juhul sellised põhjused Vabariigi Valitsuse hinnangul puuduvad. Riigi energiapoliitika eesmärkide saavutamist või muud riigi jaoks olulist huvi või avalikku huvi hoonestusloa andmata jätmine ei kahjusta, sealhulgas puudub vajadus anda taotlejale hoonestusluba taotluses viidatud taastuvenergiale ülemineku eesmärkide saavutamiseks. Samuti leiab Vabariigi Valitsus, et hoonestusloa andmisel avaliku veekogu koormamiseks elektrijaamaga tuleb arvestada, et see on seotud elektriga varustamise toimepidevusega. ELTS § 211 punkti 1 kohaselt on hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 36 lõike 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja muu hulgas tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Kuivõrd taotletava hoonestusõiguse alusel rajatava elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW, taotletakse hoonestusluba elutähtsa teenuse1 osutamisega seotud ehitise rajamiseks. Elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine on oluline nii avaliku korra, ühiskondliku turvalisuse kui ka riigi julgeoleku seisukohalt. HOS § 36 lõike 1 punktist 1 tulenevalt on elektriga varustamine ja selle toimepidevuse tagamine riigis elutähtsate teenuste toimepidevuse2 seisukohalt prioriteetne. Seetõttu on oluline, et hoonestusluba elutähtsa teenuse osutamisega seotud elektrijaama rajamiseks ei antaks isikule, kelle puhul on kahtlus, et ta võib avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut ohustada. Taotleja leiab oma 27. veebruari 2019. a seisukohas, et korralduse eelnõu on motiveerimata ning eelnõus esitatud põhjendused otsitud ja paljasõnalised, ning palub hoonestusloa menetlus algatada. Taotleja leiab, et hoonestusloa algatamisest keeldumine riivab tema ettevõtlusvabadust ja tal on kehtivast regulatsioonist tulenevalt tekkinud õigustatud ootus. Samuti toob taotleja esile, et on taotlusega seoses asunud ellu viima meretuulepargi arendamiseks vajalikke tegevusi, mistõttu on ta kulutanud märkimisväärses mahus vahendeid ning mitmed inimesed on teinud ca viis aastat tööd. Lisaks leiab taotleja, et ta on omandanud taotluse esitamisega olulise väärtuse. Taotleja hindab projekti rahalist väärtust praeguses staadiumis vähemalt 5 miljonile eurole. Vabariigi Valitsus taotleja etteheidetega ei nõustu ja leiab, et esitatud vastuväited hoonestusloa menetlust järgmistel põhjustel siiski algatada ei võimalda. Taotleja ei ole oma vastuväidetes esitanud sisulisi argumente, mis lükkaks ümber korralduses ja selles viidatud dokumentides toodud asjaolusid. Vabariigi Valitsuse hinnangul ei saa taotlejal olla hoonestusloa menetluse regulatsioonist tulenevat põhjendatud ootust hoonestusloa menetluse algatamiseks ega loa saamiseks. Samuti ei saa taotlejal olla tekkinud põhjendatud ootust menetluse algatamiseks ja/või hoonestusloa saamiseks tulenevalt taotluse esitamise faktist või taotlusega seoses kantud kulutustest ja tehtud tööst. 1 Hädaolukorra seaduse (HOS) § 2 lõike 4 kohaselt on elutähtis teenus teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. 2 Elutähtsa teenuse toimepidevus on elutähtsa teenuse osutaja järjepideva toimimise suutlikkus ja järjepideva toimimise taastamise võime pärast elutähtsa teenuse katkestust (HOS § 2 lg 5).  4 Taotleja ettevõtlusvabadust käesolev korraldus Vabariigi Valitsuse hinnangul ei riiva. Koormatava mereala näol on tegemist avaliku veekoguga. VeeS § 5 lõikest 2 tulenevalt kuuluvad avalikud veekogud riigile ega ole tsiviilkäibes. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 16. detsembri 2013. a otsuse nr 3-4-1-27-13 punktis 44 leidnud, et ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Vabariigi Valitsuse hinnangul kehtib sama põhimõte ka avaliku veekogu kasutada andmisel ehk enne avaliku veekogu ehitisega koormamist lubava hoonestusloa andmist ettevõtlusvabadus sellisele tegevusele ei laiene. Isegi kui nõustuda, et korraldus piirab taotleja ettevõtlusvabadust, on hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades Vabariigi Valitsuse hinnangul praegusel juhul sobiv, vajalik ja proportsionaalne selle eesmärgiga, milleks on vajadus kaitsta riigi julgeolekut, avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Kuna taotleja suhtes on enne menetluse algatamist tuvastatud põhjendatud kahtlus, et ta võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut ning esineb ülekaalukas riigi ja avalik huvi, et hoonestusluba taotlejale tema suhtes tuvastatud ohukahtluse tõttu mitte anda, siis on taotlejale hoonestusloa andmine Vabariigi Valitsuse hinnangul ilmselgelt võimatu, mistõttu tuleb VeeS § 228 lõike 1 kohaselt hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda. 3. Vabariigi Valitsuse otsus Keelduda VeeS § 228 lõike 1 alusel Saare Wind Energy OÜ 9. aprilli 2015. a hoonestusloa taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamisest, kuna taotlejale hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. 4. Korralduse vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemisest arvates. 5. Korralduse teatavaks tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus Saare Wind Energy OÜ-le kättetoimetamisega teatavaks. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Veiko Väli Saare Wind Energy OÜ Meie 10.04.2019 nr 1.10-13/17-0251/2847 [email protected] Korralduse edastamine Saadame Teile Vabariigi Valitsuse 5. aprilli 2019. a korralduse nr 99 „Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Lisad: nimetatu 1 lehel Eda Paju 639 7610 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158