Tartu Maakohtu seisukoht töövaidluste analüüsiks

Vahur-Peeter Liin Teie 16.04.2023 nr Justiitsministeerium [email protected] Meie 27.04.2023 nr 12-1/23/304-2 Tartu Maakohtu seisukoht töövaidluste analüüsiks Justiitsministeerium soovis Tartu Maakohtu seisukohta töövaidluste analüüsiks. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kohtunikel ja kohtujuristidel esitada oma arvamus esitatud küsimustele. Esitatud arvamustes leiti üksmeelselt, et töövaidluskomisjonide (TVK) kaotamine ja töövaidluste lahendamiseks maakohtutes eraldi osakonna loomine, on ebamõistlik ja kulukas. Ei selgu konkreetselt, milline oleks kohtute antav lisandväärtus. Tehtud järeldustes välja toodud argumendid ja praeguse olukorra kirjeldus iseenesest räägivad TVK hea töö kasuks (hoolimata menetlusnormide puudulikkuses): TVK-s lahendatakse oluliselt suurem osa vaidlustest oluliselt kiiremini kui kohtutes (tabeli kohaselt keskmiselt 30-50 päeva vs vähemalt 380 päeva). Ilmselt on ka kulud TVK-s väiksemad (TVK juhatajate palk on eeldatavalt väiksem kui kohtunikul). Viimasel ajal on TVK-st kohtutesse jõudnud vaidlustes TVK-s koostatud otsused väga head- sisulised, hästi põhjendatud ja valdavas osas ka maakohtus nö pidama jäävad. See on ilmselgelt spetsialiseerumise tulemus. Kohtutel on lisandväärtusena pakkuda vaid mõningast prestiiži ja loomulikult sõltumatus, mis on seotud aga oluliselt suuremate nõudmistega menetluse läbi viimisel ning mis toovad kaasa menetluse pikema kestuse. Enamik TVK juhatajate poolt välja toodud probleemidest ei ole lahendatavad nende vaidluste kohtumenetlusse andmise läbi. Vast ainus, mis selle plaani kasuks rääkida võiks, on soov lõhkuda TVK-de seos Tööinspektsiooniga, et lükata ümber kahtlus TVK-de erapoolikusest. Avalduste kvaliteedi probleemid on ka kohtus ja need ei kaoks, kusjuures kohtumenetlus on alati vähem paindlik kui muud erimenetlused. Märgiti, et TVK-le on esitatud avaldusi, mida TVK on sisuliselt ja piisavalt hästi menetletud, kuid mida kohus ei oleks selle nõuete ebaselguse tõttu üldse menetlusse võtta saanud (nõuded on selgunud ka TVK-s alles menetluse jooksul) või mida ei peaks TVK lahendama. Siit ka üks võimalik põhjus, mis kohtud TVK läbinud asjades siiski hagiavaldusi küsivad. Märgiti probleemi lahendamiseks koolituste vajadust. Ka kohtute praktika ühtlustamiseks peeti vajalikuks kohtunike koolitusi. Tõendite väljanõudmist, eelmenetluse ajalist piiramist, selgitamiskohustust ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust tuleks kaaluda TVK-de puhul ja muuta seadusi. Kui menetlus venib ka nädal- paar pikemaks kuna TVK täidab selgitamiskohustust ja pooled esitavad enne istungit määratud aja Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; faks: 750 0611; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee jooksul täiendavaid tõendeid, on siiski TVK-s asjade läbi vaatamise aeg oluliselt lühem kui kohtus. Mis puudutab menetlustähtaegu kohtutes, siis TVK ülesannete andmisega kohtule see probleem ei kao, see võib üldist taset isegi alla tõmmata. Menetlusosalistele töövaidluste paremaks korraldamiseks tehtud ettepanekutest toodi välja vajadus üle vaadata avalduse esitamise näidisvorm. Seal peaks olema palju suunavaid küsimusi (millal tööle asusite? Millist tööd tegite? Milline oli töötasu ? Palun lisada tööleping, kui see on sõlmitud, jne). Märgiti, et menetluskulude kokkuhoidmine sõltub poolte mõistlikust käitumisest. Avaldati ka küsitavust, kas kohtuniku vaates nii väikeses riigis nii kitsalt spetsialiseerumine on hea plaan. Kui paika panna roteerumine teiste osakondadega (nt 5 aastat), siis see ei pruugi ikkagi tagada kohtupraktika järjepidevust ja kiiret menetlust. Kui töövaidluste lahendamine seni välja kujunenud süsteemi alusel nõuaks seaduste muutmist/täpsustamist, siis kõigi töövaidluste viimne kohtu alla tekitab suure probleemi, mille lahendamine on keerukas ja kulukas. Esmaseks küsimuseks on plaanitava tööosakonna suurus: 8 kohtunikku +1-2 kohtujuristi. Praegu on Eestis 7 TVK juhatajat+ neid asju lahendavad ka mitmed kohtunikud üle riigi. Pakutud plaani kohaselt moodustaks kõik kohtunikud siis selle ühe menetleja lisaks praegustele juhatajatele (abstraktne arvestus). Uue osakonna pakutud kohtunike arv on pehmelt öeldes optimistlik. Võttes arvesse esitatud tabelid, tuli keskmiseks aastaseks koormuseks 335 asja plaanitava kohtuniku kohta (kokku 2680 asja: 8). Praegu on tavalise tsiviilkohtunikule aastas jagatavate asjade arv 350-400 asja- seega jääks see veidi alla tavakohtuniku asjade arvu. Tavaline tsiviilkohtunik saab aga väga erinevaid asju- nii asju, mille lahendamiseks kulub kokku 1-2 tundi n-ö puhast menetlusaega, kui ka neid, mille menetlemiseks kulub nädalaid ja ka kuid (menetlusekestus kokku mitu aastat, 3-5 toimikut, mitmeid istungeid ja vahel kulub juba otsuse kirjutamiseks terve nädal ja ostus on 40-50 lk pikk). Kohtunike töö võrdlevaks mõõtmiseks on juurutatud nn koormuspunktisüsteem. Selles süsteemi kohaselt on praegu kohtus töövaidlusasja eest määratud 25 punti (see on ajahinnanguna 1 TKP= 0,26). Koormuspunktide järgi arvestatuna oleks plaanitav süsteemi puhul ühe kohtuniku koormus 8375 punkti. Isegi kui arvestada, et kõik TVK asjad pole nii mahukad ja keerukad kui keskmiselt kohtus menetletavad töövaidlusasjad, oleks ka poole väiksema punktide summa juures see ikkagi ligi 4200 punkti. Töökoormuspuntide süsteem lähtub selles, et kohtuniku keskmine töökoormus on ca 1600 punkti, kusjuures igal kohtunikul on abiks kohtujurist. Seega ületaks ka vähendatud punktisumma juures töökoormus normaalse koormuse 2,6 korda. Kuna aga uue plaani kohaselt on igale kohtunikule võimaldatud vaid 0,25 osa kohtujuristi tööajast, oleks kohtuniku enda koormus veelgi suurem. Eeltoodust tulenevalt oleks uude osakonda vajalik vähemalt 20 kohtunikku ja lisaks igale kohtunikule jurist. Lisaks vajab kohtunik menetluse läbi viimisel ka istungisekretäri abi: istungite protokollimine, dokumentide edastamine ja süstematiseerimine, registrite täitmine jms (võib-olla ei vaja iga kohtunik individuaalset sekretäri, kui kahele kohtunikule 1 sekretär oleks vajalik). Siit ka küsimus: kas uue osakonna kohtunikukohad planeeritakse luua juurde või tuleb need täita kohtute sisemiste ressursside arvel ? Kui need kohad plaanitakse juurde luua, siis esiteks on see riigile kulukam kui pidada ülal TVK-sid (kohtuniku+ juristi + sekretäri töötasu+ muud kulud- ruumid, tehnika, sõidukulud). Teiseks ükskõik, millise kohtu juurde see uus osakond ka luua, siis ilmselt pole praegu kuskil kohtus nii palju vabu ruume, et uus osakond sinna mahuks. Kolmandaks on kohtutel juba praegu probleem vabanevate kohtunikukohtade täitmisega- kohtuniku töö ei ole enam nii prestiižne ja tasu selle töömahu ja stressiga kooskõlas ning puuduvad varasemad sotsiaaltagatised. Juba praegu on vabanevatele kohtadele keerukas uusi kanditaate leida. Karta on, et konkursid luhtuvad või saame õigust mõistma inimesed, kes ei sobi selleks tööks ei isikuomadustelt ega teadmistelt. Kui aga plaanitakse uus osakond luua juba ametis olevate kohtunike baasil, siis esiteks suurendab selline kava oluliselt kõigi kohtunike koormust (aastas lisandub ju ca 2680 asja, so vähemalt 33500 punkti) ja teiseks karta on, et eelpool esitatud numbrite valguses ei oleks just palju kolleege, kes sooviksid sellele valdkonnale spetsialiseeruda (ja saada omale kolleegidest 2,6 korda suurem töökoormus). Osakonna loomine ühte kohtusse tähendaks siis ju ka seda, et spetsialiseerunud kohtunikke oleks vaja ühest kohtust teise üle viia, mida juba töötavad kolleegid ei pruugi soovida. Samuti ei selgu, kuidas on planeeritud istungite pidamine ja kelle kanda jäävad sellega seotud kulud. Kui töövaidluste osakond on ühe kohtu juures, kuid töötajad ja tööandjad üle riigi laiali, siis tuleb kellelgi istungile sõita. Kohtuniku kogemusest märgiti, et kui on eesmärk suurendada kompromisside arvu, siis vaidlusega asjas virtuaalselt peetav istung seda eesmärki ei teeni. Virtuaalsed istungid on asjakohased, kui on vajalik üht isikut ära kuulata või kui pooled tegelikult ei vaidle. Töövaidlusasjades on tavaliselt vaidlus sees (tihti ka isiklikul pinnal), mistõttu selleks, et viia pooled kompromissile, on nad vajalik saada ühe laua taha- see ei ole võimalik, kui üks või mõlemad läbirääkimistel osalejad on kaugel teleekraani taga. Seega peab istungile sõima kas kohtunik (see kajastub suurenevas ajakulus asja läbivaatamisel, mis ei ole juba kohtunikule menetlemiseks planeeritavate suure asjade arvu juures võimalik+ reaalne rahaline kulu kohtul) või sõidavad töötajad ja tööandjad- mis ei ole aga kooskõlas põhimõttega, et asja peaks saama siiski läbi vaadata elukoha lähedal ja menetlusosalisele (eriti nõrgemas postisoonis olevale töötajale) võimalikult väikeste kuludega- see põhimõte on praegu sätestatud TsMS § 92. Leiti, et töövaidluste puhul võiks jääda TVK menetlus ikkagi töötajatele suhteliselt lihtsalt kättesaadavaks ja lihtsaks arvestades nii asukohta kui ka iseenda esindamist. Suuline menetlus eeldab seda, et keegi hakkab sõitma- töötajad, kes ootavad töötasu ? Kohtu juurde tööosakonna loomisel peaks arvestama ka sellega, et töövaidlusi on nt nii Saaremaal, Hiiumaal ja Valgas. Kui tööosakond asuks ainult nt Harju Maakohtu juures, eeldab see kohtunikelt liiga palju sõitmist. Avaldati arvamust, et toodud ootused uuele süsteemile on optimistlikud ja naiivsed. Selleks, et saavutada soovitud eesmärki menetluses kohtus- TVK-de kiirus ja odavus+ kohtute autoriteet, on väga oluliselt vaja muuta kohtumenetlust, alustades põhimõtetest (näiteks kõrgemate kohtute lahenditega kindlustatud menetlusosaliste õigus esitada oma täiendatud seisukohti ja tõendeid peaaegu lõputult, st kui maakohus ka tõmbab kuskile piiri, siis leiab kõrgem kohus sageli, et kohus ei ole piisavalt täitnud selgitamiskohustust või selgitanud asjaolusid ammendavalt välja vms; menetlusosalistel juriidiliste teadmistega esindaja kohustus jne). Süsteemi ei saa teha kiiremaks asja lihtsamaks selgemaks, et paneme kohtule kohustuse pidada esimene istung 3 nädala jooksul (mis siis kui kohtunikul on kõik istungite ajad juba täis, eriti kui ta peab sõitma istungile; kui kohtunik on selleks ajaks planeerinud kirjutada pikka sisulist otsust; kui kohtunikul on sel ajal planeeritud puhkus jne). Märgiti, et koormusega 335 asja (so 8 kohtunikku), peaks kohtunik pidama nädalas vähemalt 7-8 eelmenetluse istungit (kompromissile suunamiseks jne), sinna lisaks asjade sisulised istungid ja kirjalik menetlus (ja võimalikud sõidud teistesse kohtumajadesse- kui see nii määratakse). Muu lahendusena on välja toodud tsiviilkohtumenetluses seadustikus eraldi sätete tegemine, mis võimaldaks mingis osas võrdsustada TVK vahekohtutega (TVK-d on olemuslikult vahekohtuga sarnane institutsioon). Kokkuvõtvalt leiti, et ei ole mõtet lõhkuda praegu toimuvat kiiret ja efektiivset süsteemi. Seda süsteemi on praegu võimalik paremaks teha teatud seadusemuudatustega. Uus süsteem oleks kulukam, aeglasem ja keerukam ning selle käima saamine võib olla komplitseeritud. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees