Arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kriminaalmenetluste üleandmise määruse eelnõu kohta

Justiitsministeerium Teie 14.04.2023 nr 9-2/2753-1 [email protected] Meie 27.04.2023 nr 10-3/23/301-2 Arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kriminaalmenetluste üleandmise määruse eelnõu kohta Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu kriminaalmenetluste üleandmise määruse eelnõu. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõigil süüteoasjadega tegelevatel kohtunikel ja kohtujuristidel esitada oma arvamus. Arvamuse esitas kohtujurist Harri Hõrak, mille tervikuna edastan. Kohtujurist leidis esitatud arvamuses, et kriminaalmenetluste üleandmise määruse vastuvõtmine on põhjendatud, sest siis on olemas liikmesriikide ülene regulatsioon, mis võimaldab anda kriminaalmenetluse üle teisele liikmesriigile, kui kriminaalmenetluse jätkamine teises liikmesriigis on mõistlik. Kriminaalmenetluse üleandmine teisele liikmesriigile on mõistlik näiteks juhul, kui tegu on toime pandud selles liikmesriigis või kui selles liikmesriigis on enamik süüdistatavaid, tunnistajaid ja kannatanuid. Võimalus anda kriminaalmenetlus üle teisele liikmesriigile aitab vältida juhtumeid, kus ühe ja sama isiku suhtes menetletakse sama süüdistust mitmes liikmesriigis. Ühtse regulatsiooni kehtestamine kriminaalmenetluse üleandmise suhtes soodustab kriminaalmenetluste üleandmist, sest siis on selge, millistel juhtudel saab kriminaalmenetluse üle anda ja millistel juhtudel võib teine liikmesriik keelduda kriminaalmenetluse üleandmisest. Kriminaalmenetluste üleandmise määruses on piisaval määral reguleeritud kriminaalmenetluse üleandmise taotluse esitamise aluseid, kriminaalmenetluse ülevõtmisest keeldumise aluseid ja süüdistatavate ja kannatanute õigusi seoses kriminaalmenetluse üleandmisega. Mõned sätted vajavad siiski täpsustamist. Artikli 2 punktis b kirjeldatakse muu pädeva asutuse mõistet ja artikli 2 punktis b on muu hulgas märgitud, et enne, kui taotlus esitatakse ülevõtvale asutusele, peab üleandva riigi kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör kontrollima, kas see vastab käesolevas määruses sätestatud kriminaalmenetluse üleandmise taotluse esitamise tingimustele, ning taotluse kinnitama. Kui kohtunik, kohus, eeluurimiskohtunik või prokurör on kriminaalmenetluse üleandmise taotluse kinnitanud, võib seda asutust kriminaalmenetluse üleandmise taotluse edastamisel käsitada ka üleandva asutusena. Sellest sõnastusest ei nähtu, kas üleandva riigi kohtunik või prokurör peab kontrollima taotluse või taotluse esitanud asutuse vastavust määruses sätestatud kriminaalmenetluse üleandmise taotluse esitamise tingimustele. Seega tuleks artikli 2 punkt b sõnastada nii, et oleks üheselt arusaadav, kas üleandva riigi kohtunik või prokurör peab Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; faks: 750 0611; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee kontrollima taotluse või taotluste esitanud asutuse vastavust kriminaalmenetluse üleandmise taotluse esitamise tingimustele. Artikli 3 lõike 1 punkt b on sõnastatud liiga keeruliselt ja on raskesti mõistetav. Praegu on artikli 3 lõike 1 punkti b sõnastus järgmine: „ülevõttev riik keeldub loovutamast kahtlustatavat või süüdistatavat, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus ning kes asub ülevõtvas riigis või on selle kodanik või elanik, kui ta leiab, et erandjuhtudel, kui konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal on põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest tooks üleandmine kaasa põhiõiguste harta artiklis 6 sätestatud asjakohase põhiõiguse ilmselge rikkumise“. Et artikli 3 lõike 1 punkt b oleks paremini arusaadav, tuleks see sõnastada nii: „ülevõttev riik keeldub loovutamast kahtlustatavat või süüdistatavat, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus ning kes asub ülevõtvas riigis või on selle kodanik või elanik, kuna konkreetsete ja objektiivsete tõendite põhjal on põhjendatult alust arvata, et tulenevalt asja konkreetsetest asjaoludest tooks üleandmine kaasa põhiõiguste harta artiklis 6 sätestatud asjakohase põhiõiguse ilmselge rikkumise“. Artikli 3 lõike 1 punkti c järgi kuulub ülevõtva riigi kohtualluvusse kuritegu ka juhul, kui enamik kuriteo tagajärgedest või oluline osa kuriteoga tekitatud kahjust, mis kuulub kuriteokoosseisu, tekkis ülevõtva riigi territooriumil. Samas pole artikli 3 lõike 1 punktis c sätestatud, mis on oluline osa kuriteoga tekitatud kahjust. Seega võiks täpsustada, kas oluline osa kuriteoga tekitatud kahjust on rohkem kui 50% kuriteoga tekitatud kahjust või on oluline osaga tegemist ka juhul, kui see hõlmab vähem kui 50% kuriteoga tekitatud kahjust. Samuti pole sätestatud, mille alusel tuleb hinnata, kas tegemist on olulise osaga kuriteoga tekitatud kahjust. Artiklis 3 võiks selgitada, mida tähendab oluline osa kahjust ja kuidas hinnata, kas tegemist on olulise osaga kahjust. Artiklisse 3 võiks lisada täiendava punkti, mis näeb ette, et ülevõtva riigi kohtualluvusse kuulub kuritegu ka juhul, kui ülevõtvas riigis toimetatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes samu asjaolusid käsitlevaid kriminaalmenetlusi ning kahtlustatav või süüdistatav on ülevõtva riigi kodanik või elanik. Kui isiku suhtes viiakse samade asjaolude suhtes läbi mitmes liikmesriigis kriminaalmenetlust, on mõistlik kõik kriminaalmenetlused üle anda liikmesriiki, mille kodanik või elanik on isik, kelle suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlusi. Praeguse sõnastuse järgi kuulub ülevõtva riigi kohtualluvusse kuritegu vaid juhul, kui ülevõtvas riigis toimetatakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes muid asjaolusid käsitlevaid kriminaalmenetlusi ning kahtlustatav või süüdistatav on ülevõtva riigi kodanik või elanik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liivi Loide Tartu Maakohtu esimees