Justiitsministeerium Teie 21.02.2023 nr 8-1/1370
[email protected]
Meie 08.03.2023 nr 10-3/23/157-2
Tartu Maakohtu arvamus juristieksami seaduse eelnõu kohta
Justiitsministeerium esitas Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks juristieksami seaduse
eelnõu. Tartu Maakohtu seisukoha koostamiseks paluti kõigil kohtunikel ja kohtujuristidel esitada
oma arvamus.
Kokkuvõtlikult esitati mitmeid arvamusi, milles muuhulgas leiti, et eksamitulemuse peale vaide
esitamise juures võiks olla ka kirjas, et vaide esitajal on soovi korral võimalik oma tööga tutvuda.
Vahel juhtub, et inimesed eksamisituatsioonis närveerides teevad lohakusvigu, ajavad midagi sassi
jne. Ja siis pärast arvavad, et nad vastasid õigesti, kuna nad tegelikult õiget vastust teavad.
Võimalus oma tööga tutvuda vähendaks asjatute apellatsioonide arvu. Kui on karta, et tuleb liiga
palju soove oma tööd näha, saab kehtestada selle tasu või nt luua võimalus tööd näha alles pärast
vaide esitamist (aga siis saaks nt vaide tagasi võtta, kui selgub, et vaie on esitatud ilmaasjata).
Lisaks leiti, et väga keerulisse olukorda satuvad need, kellel ei ole praegu juristieksam tehtud, kuid
kes peavad seda tegema ning kes on pärast ülikooli lõpetamist töötanud üksnes ühes
õigusvaldkonnas. Juristieksam eeldab ju ka teistest õigusharudest teadmisi. Nt kui aastaid
maakohtus üksnes tsiviilasjadega tegelenud kohtujurist soovib saada kohtunikuks. Seni piisas
üksnes kohtunikueksamist, mis oli ka õigusvaldkonnapõhine. Nüüd tuleb aga teha lisaks kõiki
kolme õigusvaldkonda hõlmav juristieksam. Kas selliste inimeste järeleaitamiseks plaanitakse
korralda mingeid kursuseid või teha kättesaadavaks kokkuvõtvaid juhendmaterjale või
näidiskaasuseid? Probleem oleks oluline just esimestel aastatel, kui eksami peavad sooritama ka
need lepingulised esindajad, kes pole advokatuuri liikmed. Ajapikku lahendab probleemi ilmselt
see, et § 11 kohaselt avaldatakse toimunud juristieksamite ülesanded ja lahendused, aga esimestel
eksamitel pole neid ka veel.
Arvamustes tuuakse välja, et juristieksam on tunnustamist väärt idee. Samas, kuna kohtutes on
hetkel suundumus eelkõige eri valdkondade (eraõigus, süüteomenetlus, haldusmenetlus)
spetsialiseerumisele, siis kohtunikueksami eri õigusvaldkondade eksamite asendamine ühe üldise
juristieksamiga praegust praktilist suundumust ei näi üldse toetavat. Vastuolu on eelkõige selles,
et kohtus peab kohtuametnik olema oma valdkonna väga hea spetsialist (kohtunikueksam eri
valdkondades) ja samas oskama ka kõike muud väga hästi (juristieksam). On ilmselge, et kõike ja
väga hästi ei saa kohtujurist ega kohtunik erinevatest õigusvaldkondadest igapäevaselt teada.
Näiteks kriminaalkohtunik on küll võimeline lahendama eraõiguse ja haldusõiguse kaasuseid, kuid
Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; faks: 750 0611; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
ilmselgelt, kui ta on mitu aastat süüteomenetlusega tegelenud, siis eraõiguse ja haldusõiguse
teoreetilisi teadmisi tuleb asja õigemaks lahendamiseks hakata uuesti meelde tuletama. Inimese
aju on paraku selliselt ehitatud, et teadmised, mida igapäevaselt ei rakendata, hakkavad ununema.
Sama kehtib ka eri valdkondade kohtujuristide kohta, kes on kohtunike peamine kasvulava. Samuti
on inimestel erinevad teadmised, lähtuvalt valdkondade kitsamast tööliinist (eeluurimine,
täitmismenetlus, üldmenetlus süüteomenetluses jne, pankrotimenetlus, täitemenetlus tsiviilõiguses
jne). Kuigi leiti, et valdkondadeüleste teadmiste omamine tuleb kohtutöös kasuks, siis arvati, et
kohtunikuks kandideerijatele peaks jääma võimalus ka pärast 01.01.2027 kuupäeva valida kas
üldise juristieksami või kohtunikueksami (sh eri õigusvaldkondade eksamite) vahel. Juristieksamil
on näiteks süüteomenetlus üldse hindamise kaalukausil viimane, s.o 1, mis ei ole aktsepteeritav ja
vähendab selle valdkonna osakaalu ja tähtsust.
Avaldati ka arvamust, et seletuskirja kohaselt on §-s 3 nimetatud ametid ja elukutsed valitud
seetõttu, et nendes tegutsemiseks peab sooritama kutseeksami. Samas on nimekirjas kohtunõunik,
kellena töötamiseks ei pea sooritama kutseeksamit. Kõrvale on jäetud nt kohtujurist, kelle töö
seletuskirja kohaselt seisneb iseseisva otsustaja toetamises. Seletuskirjas on selgitatud, et
kohtunõunik lisati §-i 3 seetõttu, et kuigi nende töö on samuti toetav, nõuab nende töö - kohtu
tegevuse analüütiline toetamine - kõrgemat erialast asjatundlikkust. Avaldati arvamust, et
kohtupraktika analüüsimine ja selleks kõrgema erialase asjatundlikkuse vajadus ei anna alust
ainult kohtunõuniku §-i 3 lisamiseks ning selline põhjendus ei ole piisav. Kui kohtunõunik on
nimekirjas, siis peaks seal olema ka kohtujurist, sest need ametikohad on omavahel väga sarnased.
Märgiti, et kohtujuristiks ei saa nt pelgalt kandideerimisega. Selleks on vaja osaleda avalikul
konkursil ja sooritada eksam. Konkursi läbimisele viitab põhimõtteliselt ka eelnõu § 15 lg 1. Kui
soovitakse saada kohtunike järelkasvu kohtujuristide seast, siis seda soodustaks juristide §-i 3
lisamine. Kohtujuristid, kes on ametis olnud vähemalt 3-5 aastat, ei peaks minu meelest
kohtunikuks kandideerimisel tegema sisuliselt kahte eksamit tänase ühe asemel. Seega peaks ka
kohtujuristi amet olema §-s 3. Kui siiski leitakse, et kohtujurist nimekirjas olema ei peaks, siis
tuleks nimekirjast eemaldada ka kohtunõunik.
Toetati Advokatuuri mittekuuluvatele lepingulistele esindajatele kohtus esindamiseks
juristieksami nõude kehtestamist, kuid märgiti, et see ei pruugi vähendada kohtu töökoormust
puudustega menetlusdokumentide menetlemisel. Juba praegu on teada mõningaid nn „esindajaid“,
kes koostavad puudustega menetlusdokumente kliendile ja lasevad kliendil endal dokumendile
alla kirjutada ja kohtule esitada iseennast esindajana märkimata. Kohtus menetlusosalisel seega
esindajat pole ja kõik on juriidiliselt korrektne. Võib eeldada, et ebakvaliteetset õigusabi pakkuvad
juristid tegutsevad siiski juristieksamit läbimata edasi, küll mitte esindajana, kuid koostades
erinevaid dokumente. Seda probleemi võib leevendada nt õigusbüroode pidajale/töötajatele
juristieksami tegemise nõude kehtestamine, kuid ilmselt on see laiem probleem, mis vajaks
käsitlemist muu seadus(t)ega.
Eelnõu näeb ette 3-aastase üleminekuaja juristieksami nõude üldisele kehtima hakkamisele.
Seletuskirjas: Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei kehtestata juristieksami nõuet neile, kes on
enne üleminekuaja lõppu astunud õigusametisse või -kutsesse. Seda ka siis, kui nad pärast
üleminekuaega liiguvad ühest õigusametist teise või teevad juristitöös pausi. Leiti, et „pausi
tegemine“ ei kajastu piisavalt selgelt § 15 lg-s 2.
Märgiti, et §-s 7 lg 2 – 3:2:1 proportsioon ei arvesta piisavalt sellega, et enamik inimesi on tänaseks
spetsialiseerunud, samamoodi võimaldavad osad §-s 3 märgitud ametikohad kohe
spetsialiseerumist. Seega ei ole päris õige 3:2:1 (tsiviil: haldus: kriminaal) proportsioon. Pigem
võiks olla proportsioon selliselt, et 1) isik ise valib vastavalt enda spetsialiseerumisele
proportsiooni (nt haldus: kriminaal: tsiviil, kriminaal: tsiviil: haldus või muu variant) või 2) eksam
ongi vastavalt valdkondadele (valida võib ka mitu valdkonda korraga) ning selle kohta tehakse
märge tunnistusele, et milliste valdkondade osas on eksam läbitud.
Lisaks leiti, et juristieksami tasu pole põhjendatud siduda VV kehtestatud kuutasu alammääraga,
sest alammäär pidevalt tõuseb. Jah, see on mugav, aga lõpuks võib kujuneda sama olukord nagu
elatisegagi. Kuigi eelnõu näeb ette võimaluse menetlusabiks, võib see lõpuks tähendada suuremat
koormust juristieksami komisjonile menetlusabi taotluste lahendamiseks. Tasu võiks olla
konkreetne summa, nt praegu 200 eurot, mille suurus vaadatakse üle näiteks iga kahe aasta või
muu aja pärast.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liivi Loide
Tartu Maakohtu esimees