13.11.2017 nr 127
MINISTRI KÄSKKIRI
Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara
kasutamise ja käsutamise kord
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 4, riigivaraseaduse § 2 lg 7, § 4 lg 5, § 8 lg 6, § 10 lg 6, § 12 lg 6,
§ 19 lg 4, § 37 lg 6, § 55 lg 2 ja § 57 lg 1 alusel kehtestan Justiitsministeeriumi ja
Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste riigivara valitsemise korra järgmiselt:
1. Üldsätted
1.1. Justiitsministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisel oleva riigivara valitsemisel
juhindutakse riigivaraseadusest, arvestades käesoleva korraga kehtestatud erisusi.
1.2. Ministeeriumi kantsleril on üldvolitus (edasivolitamise õigusega) käsutada ministeeriumi
valitsemisel olevat riigivara ja täita muid riigivara valitseja ülesandeid. Volitus ei kehti juhul, kui
see ei ole kooskõlas käesoleva korra muude sätetega või muu õigusaktiga, milles on selline
pädevus antud ainuüksi kõrgemalseisvale isikule või organile.
1.3. Volitatud asutusel on asutuse valduses oleva riigivara osas õigus ja kohustus täita kõiki
riigivara valitseja ülesandeid, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas käesoleva korra või
muu õigusaktiga, milles on selline pädevus antud ainuüksi kõrgemalseisvale isikule või
organile.
1.4. Ministeeriumi kantsleril on üldvolitus (edasivolitamise õigusega) käsutada ministeeriumi
valduses olevat riigivara ja täita muid käesolevas korras sätestatud asutuse juhi ülesandeid.
1.5. Asutuse juht kehtestab asutuse valduses oleva riigivara kasutamise, käsutamise ja arvestuse
täpsema korra, sh inventuuride läbiviimise korra.
1.6. Vanglateenistuse relvastatud üksuse käsutuses olevate varade kasutamise, käsutamise ja
arvestuse korra kehtestab vajadusel vanglate valdkonna asekantsler.
1.7. Vara käsutamise, juhul kui käesolevas korras või mõnes muus õigusaktis ei ole sätestatud
teisiti, otsustab:
1.7.1. minister - kui riigivaraseadusest tulenevalt on vajalik Vabariigi Valituse eelnev nõusolek;
1.7.2. kantsler - kui riigivaraseadusest tulenevalt on vajalik riigivara valitseja otsus;
1.7.3. vanglate valdkonna asekantsler – vanglateenistuse relvastatud üksuse teenistusrelvad ja
laskemoon;
1.7.4. asutuse juht või asutuse juhi poolt volitatud isik - vallasvara hariliku väärtusega alla 30 000
euro.
1.8. Ministeeriumi valitsemisalas on riigivara kasutamise eesmärgiks riigivõimu teostamine, kui
konkreetse vara jaoks ei ole asutuse juht määranud muud eesmärki.
1.9. Juhul kui asutuse sisekorra või muu dokumendiga ei ole määratud teisiti, on varade eest
vastutavaks isikuks ja varade arvestuse eest vastutavaks isikuks asutuse juht.
2. Mõisted
2.1. asutus – volitatud asutus või ministeerium vara valdaja ülesannetes;
2.2. kasutaja – asutuse teenistuja, kellele on vara kasutusse antud;
2.3. RIK IT-vara – Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt ministeeriumi valitsemisalale
hangitud IT-vara (sh rendivara);
2.4. RTIP – ministeeriumi valitsemisalas kasutusel olev elektrooniline arvepidamiskeskkond
Riigitöötaja iseteenindusportaal;
2.5. teenistuja – ministeeriumi või volitatud asutustega töö- või teenistussuhetes olevad ametnikud
ja töötajad või Rahandusministeeriumi ühisosakonna töötajad;
2.6. varade arvestuse eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab varade kasutamise ja
käsutamise toimingute korrektse läbiviimise ning vastavas programmis kajastamise eest.
2.7. vara eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab konkreetse vara säilimise ja vara sihipärase
kasutamise eest;
2.8. vara kirjeldus – vara täielik nimetus, identifitseerivad andmed (sh võimalusel tehnilised
andmed), soetamise aeg ja soetamismaksumus, jääkväärtus (põhivara puhul) ning riigi
kinnisvararegistris või muudes registrites registreeritud vara puhul vastav
registreerimisnumber;
2.9. vara käsutamine – vara üleandmine, kasutamiseks andmine, võõrandamine, kõlbmatuks
tunnistamine, mahakandmine või hävitamine.
3. Vara arvestus
3.1. Vara üle peab arvestust asutus, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud
vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske.
3.2. Ministeeriumi valitsemisel olev vara jaguneb põhivaraks, väheväärtuslikuks varaks ja
kulumaterjaliks.
3.2.1. Põhivara on riigivara, mille üle asutus on kohustatud pidama bilansilist arvestust
raamatupidamise eeskirjade kohaselt;
3.2.2. Väheväärtuslik vara on riigivara, mis ei ole põhivara ja mille soetusmaksumus on võrdne või
suurem asutuse poolt määratud väheväärtusliku vara soetusmaksumuse alampiirist. Asutus
võib väheväärtusliku varana käsitleda ka detailsemalt määratletud varaobjekte.
3.2.3. Kulumaterjal on riigivara, mille soetusmaksumus on väiksem asutuse poolt määratud
väheväärtusliku vara soetusmaksumuse alampiirist või mis vastab muule asutuse
kehtestatud määratlusele, millele vastav vara loetakse kulumaterjaliks.
3.3. Vara üle peetakse arvestust järgmiselt:
3.3.1. Põhivara üle peetakse arvestust raamatupidamise eeskirjade kohaselt.
3.3.2. Väheväärtusliku vara üle peetakse analüütilist arvestust varade koguselises ja summalises
väljenduses varaliikide lõikes vastavalt asutuses määratud korrale.
3.3.3. Kulumaterjali üle arvestust ei peeta.
3.3.4. Varude üle peetakse arvestust vastavalt asutuses määratud korrale.
3.3.5. Teavikute üle raamatupidamisarvestust ei peeta. Teavikute üle peetakse arvestust vastavalt
asutuses määratud korrale.
3.3.6. Autoriõiguste (sh litsentside) üle peetakse arvestust vastavalt asutuses määratud korrale .
3.4. Vara registreerimise registrites (sh kinnistusraamat, riigi kinnisvararegister, ehitisregister,
autoregister) korraldab asutuse varade arvestuse eest vastutav isik (kui asutus ei ole
määranud teisiti), kes vastutab ka asjakohaste muudatuste tegemise eest nendes registrites.
3.5. Vallasvara, mille üle peetakse arvestust, märgistatakse unikaalse inventarinumbriga. Varade
arvestamise eest vastutav isik (kui asutus ei ole määranud teisiti) korraldab vastava kleebise
kinnitamise varale.
3.6. Iga arvelevõetud põhivara põhiandmed kanduvad RTIPi elektroonilisele varakaardile, millele
kantakse täiendavad andmed vastavalt Justiitsministeeriumi valitsemisala raamatupidamise
sise-eeskirjale. Asutuse poolt määratud tingimustel koostatakse väheväärtusliku vara kohta
varakaart RTIPis, millele kantakse andmed vastavalt põhivara varakaardile, v.a parendused,
amortisatsiooni norm ja kulum.
3.7. RIK IT-varade üle peetakse arvestust Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt hallatavas
riistvara andmebaasis.
4. Vara asutusesisene kasutamine
4.1. Vara antakse teenistujale kasutamiseks teenistusülesannete täitmiseks. Vara antakse
teenistuja isiklikku kasutusse või mitmele teenistujale ühiskasutamiseks.
2
4.2. Kasutusse antud vara tuleb kasutada heaperemehelikult. Teenistuja vastutab varale tekkinud
kahju eest vastavalt avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses
sätestatule.
4.3. Asutuse poolt määratud juhtudel antakse vara isiklikku kasutusse akti alusel, millega
määratakse vastav teenistuja vara eest vastutavaks isikuks ning milles teenistuja kinnitab, et
ta on teadlik vara kasutamiseks võtmisega kaasnevast vastutusest. Nimetatud akt
vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.4. RIK IT-vara annab kasutusse Registrite ja Infosüsteemide Keskus vastavalt
Justiitsministeeriumi infotehnoloogia valdkonda reguleerivale korrale.
4.5. Vara väljapoole viimisel peab teenistuja tagama, et vara ei ole kolmandatele isikutele
kättesaadav.
4.6. Vara kasutusse saamisel peab kasutaja veenduma selle töökorras olekus. Kasutaja peab vara
peale kasutamist tagastama samas seisukorras nagu ta selle oma kasutusse sai, arvestades
selle normaalset kulumist.
4.7. Asutusel on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist, eelkõige juhul, kui peaks ilmnema vara
mittesihipärane kasutamine või hooletu hoidmine.
4.8. Vara mittesihipärase kasutamise, selle kahjustamise, hävinemise, kadumise jms juhtumeid
menetleb asutus, kelle teenistuja antud vara eest vastutab, v.a RIK IT-vara, mille puhul viib
menetluse läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
4.9. Kasutajal ei ole õigust anda vara kolmandate isikute kasutusse.
4.10. Kasutaja teatab häiretest vara töös asutusesiseselt määratud üksusele või isikule, kes
korraldab häire põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse ja remondi.
4.11. Töö- või teenistussuhte lõppemisel tagastatakse kasutusse antud vara teenistuja viimasel
tööpäeval või muul kokkulepitud ajal.
4.12. Siinse peatüki põhimõtted kehtivad ka juhul, kui vara antakse kasutamiseks teise asutuse
teenistujale.
5. Teisele riigiasutusele vara üleandmine ja kasutamiseks andmine
5.1. Vara kui tervikut üldjuhul teisele riigiasutusele kasutamiseks ei anta. Sellisel juhul antakse
vara teisele riigiasutusele üle. Vara võib teisele riigiasutusele kasutamiseks anda kui teisel
riigiasutusel on vaja kasutada osa asjast või ajutiselt asja tervikuna.
5.2. Kinnisasi või piiratud asjaõigus ning vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem,
antakse teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle ja võetakse neilt vastu ning
antakse neile kasutamiseks või võetakse neilt kasutamiseks ministeeriumi kantsleri ja teise
riigivara valitseja pädeva isiku vahelisel kokkuleppel.
5.3. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse teisele riigivara valitsejale või
selle volitatud asutusele üle ja võetakse neilt vastu ning antakse neile kasutamiseks või
võetakse neilt kasutamiseks vastavate asutuste vahelisel kokkuleppel.
5.4. Ministeeriumi valitsemisala piires antakse vara üle teisele asutusele ning antakse vara teisele
asutusele kasutamiseks asutuste vahelisel kokkuleppel.
5.5. Riigivara üleandmise või kasutusse andmise kokkulepe vormistatakse vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis, võimaluse korral RTIPis. Riigivara üleandmise
kokkuleppeks loetakse ka otsustusõiguslike isikute poolt koostatud akti.
6. Kolmandale isikule vara kasutamiseks andmine ja võõrandamine
6.1. Asutusele mittevajalik kinnisasi või piiratud asjaõigus ning vallasasi, mille harilik väärtus on
30 000 eurot või rohkem, antakse teisele isikule kasutusse, võõrandatakse vastavalt
riigivaraseaduse sätestatule.
6.2. Asutusele mittevajalik põhivara, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse
kasutamiseks või võõrandatakse üldjuhul enampakkumise või valikpakkumise korras.
Objektiivselt põhjendatud juhtudel võib sellist vara võõrandada otsustuskorras.
3
6.3. Asutusele mittevajalik väheväärtuslik vara antakse kasutamiseks või võõrandatakse üldjuhul
otsustuskorras. Väheväärtusliku vara otsustuskorras kasutamiseks andmise või võõrandamise
vastu huvi puudumisel eeldatakse, et vara ei ole riigivaraseaduse § 55 lg 1 p 1 tähenduses
otstarbekas kasutamiseks anda või võõrandada ning selline vara tunnistatakse kõlbmatuks.
6.4. Asutuse põhitegevust tutvustavad või informatiivse loomuga trükised ja teavikud ning meened,
mille igaühe soetusmaksumus ei ületa 500 eurot, võõrandatakse otsustuskorras üldjuhul
tasuta. Võõrandamisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja otstarbekuse põhimõttest ning riigi
huvidest.
6.5. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, ja riigivaraseaduse § 19 lg 4 punktis 1
nimetatud juhtudel kinnisvara otsustuskorras kasutamiseks andmise või võõrandamise korral
ei pea eraldi vara käsutamise otsust vormistama, kui vara käsutamise leping sisaldab
vastavalt riigivaraseaduse § 21 lg 1 p 1, 3, 6 ja 8 või riigivaraseaduse § 38 lg 1 p 1, 2, 7 ja 8
sätestatud andmeid.
6.6. Vara kasutusse andmise või võõrandamise lepingut ei pea sõlmima kirjalikult juhul, kui
kasutusse antava või võõrandatava vallasvara kasutustasu või müügihind jääb alla asutuse
määratud maksumuse, mille puhul asjade ostmisel kehtib kirjaliku lepingu sõlmimise kohutus.
7. Vara kõlbmatuks tunnistamine
7.1. Asutusele mittevajalik vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem, tunnistatakse
kõlbmatuks vastavalt riigivaraseaduse sätestatule.
7.2. Varaga seotud õiguste ja kohustuste olemasolul peab vara kõlbmatuks tunnistamise otsus
sisaldama märget õiguste ja kohustuste ülekandmise kohta.
7.3. Hävitamisele kuuluv vara hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult. Hävitamisel
tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse, Keskkonnaameti, Päästeameti ning teiste
asjakohaste ametite ja organisatsioonide juhiseid.
8. Riigivara käsutamise menetlus
8.1. Vara käsutamise korraldab asutus, kellele valduses vara on, ja täidab sellega seoses kõiki
riigivara valitseja ülesandeid.
8.2. RIK IT-vara käsutamist korraldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus koostöös asutusega.
8.3. Vallasvara harilik väärtus või kasutustasu selgitatakse välja kas turupõhise hinnavaatluse teel
(samaväärse vallasasja eest turul pakutav müügihind või kasutustasu) või vastava
kutsetunnistusega hindaja hindamisaruande põhjal. Juhul, kui hinnavaatlus või
hindamisaruanne on vara käsutamise otsuse tegemise hetkel vanem kui 6 kuud, peab asutus
veenduma, et hinnavaatluse või hindamisaruande aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud.
8.4. Vara käsutamine otsustuskorras peab olema objektiivselt põhjendatud kirjalikku taasesitamist
võimaldaval viisil.
8.5. Põhivara käsutamisele eelnevalt selgitab asutus välja, kas vara on vajalik ministeeriumi
valitsemisala asutustele või teistele riigivara valitsejatele. Väheväärtusliku vara käsutamisele
eelnevalt vara vajalikkuse välja selgitamisel lähtutakse otstarbekuse ja mõistlikkuse
1 3
põhimõttest. Seda punkti ei kohaldata korrakaitseseaduse §-des 78 –78 sätestatud eri- ja
enesekaitsevahenditele ning teenistusrelvadele.
8.6. Vara puhul, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus RTIP
kaudu ministeeriumile vara käsutamise taotluse, mis peab sisaldama:
8.6.1. vara kirjeldust;
8.6.2. vara käsutamise vajalikkuse põhjendust;
8.6.3. kinnitust, et vara ei ole vajalik ministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele või teistele
riigivara valitsejatele (v.a vara kasutusse andmisel või üleandmisel teisele riigiasutusele);
8.6.4. vara kasutusse andmise ja võõrandamise korral vara käsutamise viisi ettepanekut ja
põhjendust;
8.6.5. vara kasutusse andmise korral kasutamiseks andmise tähtaega või märget, et vara antakse
kasutamiseks tähtajatult;
8.6.6. valikpakkumise korral valikpakkumise lisatingimusi;
4
8.6.7. avaliku enampakkumise korral alghinna määramise ettepanekut ja hariliku väärtuse või
turupõhise kasutustasu hindamise dokumenti, kui alghind määratakse;
8.6.8. avaliku enampakkumise või valikpakkumise korral osavõtutasu määramise ettepanekut koos
andmetega avaliku enampakkumise või valikpakkumise läbiviimisega seotud hinnanguliste
kulude ja eeldatava pakkujate arvu kohta;
8.6.9. avaliku enampakkumise või valikpakkumise korral tagatise määramise ettepanekut, kui see
määratakse;
8.6.10. vara kasutusse andmise korral tasu muutmise reegleid;
8.6.11. otsustuskorras vara käsutamise või alghinnata valikpakkumise korral tasu määramise
tingimusi ja põhjendust;
8.6.12. vara otsustuskorras käsutamisel õigustatud isiku nime ja registri- või isikukoodi;
8.6.13. muid andmeid, mis on vajalikud vara käsutamise otsustamiseks.
8.7. Punkti 8.6 alapunktides nõutud info peab olema arvepidamiskeskkonda sisestatud
käsutamistoimingu algatamisel ning toimingu menetlusringi peab lisaks kantslerile olema
lisatud ministeeriumi valitsemisala varade käsutamist koordineeriv teenistuja.
8.8. Ministeerium vaatab taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust ning teeb otsuse vara
käsutamise kohta riigivaraseaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras
hiljemalt 15 päeva jooksul taotluse laekumisest arvates.
8.9. Vara käsutamise toimingu kohta koostatakse akt, võimaluse korral RTIPis. Akti allkirjastab
varade arvestuse eest vastutav isik, kui asutuse kehtestatud korras ei ole sätestatud teisiti. Akt
peab sisaldama:
8.9.1. akti koostaja(te) andmed (asutus, esindaja nimi);
8.9.2. toimingu teostamise aeg;
8.9.3. vara kirjeldust;
8.9.4. toimingu aluseks oleva otsuse andmed (v.a juhul kui otsuse vormistamine ei ole vajalik);
8.9.5. toimingu aluseks oleva lepingu andmed (v.a juhul kui lepingu sõlmimine ei ole vajalik);
8.9.6. kinnisvara korral ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta.
8.10. Põhivara käsutamise toimingu kohta peab info jõudma asutuse raamatupidajani hiljemalt 5
tööpäeva jooksul toimingu sooritamisest.
8.11. Kõigis vajalikes registrites peavad kanded olema tehtud hiljemalt dokumentide vormistamisele
järgneval kuul.
8.12. Asutus, kes korraldab vara kasutusele andmist või võõrandamist, korraldab vara kasutusse
andmisest või müügist laekunud summade riigi tuludesse kandmise, millest on maha arvatud
riigivaraseaduse §-s 64 või 65 nimetatud kulud.
9. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise pakkumismenetlus
9.1. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise läbiviimise korraldaja määrab enampakkumise või
valikpakkumise läbiviimise tingimused, mis peavad olema kooskõlas vara käsutamise otsuses
toodud tingimustega, tagama pakkujate võrdse kohtlemise, menetluse läbipaistvuse ja
kontrollitavuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise, tagades riigile parima
pakkumistulemuse.
9.2. Enampakkumise või valikpakkumise tingimused peavad sisaldama:
9.2.1. enampakkumise või valikpakkumise objektiks oleva vara kirjeldust (nimetus, asukoht,
kinnisasja puhul selle suurus, sihtotstarve ja võimalusel teave vara kasutuspiirangute kohta);
9.2.2. vara kasutamiseks andmise või võõrandamise korraldaja andmeid;
9.2.3. enampakkumise või valikpakkumise läbiviimise viisi (suuliselt, elektrooniliselt või kirjalikult);
9.2.4. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aega ja kohta, kirjaliku
enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäeva ja korda ning pakkumiste avamise
aega ning elektroonilise enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäeva ja korda ja
enampakkumise läbiviimise aadressi üldkasutatavas andmesidevõrgus;
9.2.5. kasutustasu või müügi alghinda, kui see on määratud;
9.2.6. valikpakkumise puhul kasutamiseks andmise või võõrandamise lisatingimusi ja parima
pakkumise väljaselgitamise aluseid;
9.2.7. kasutamiseks antava või võõrandatava riigivaraga tutvumise aega, kohta ja korda;
9.2.8. avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel osalemise tingimusi ja korda;
9.2.9. osavõtutasu rakendamise korral selle suurust, tasumise tähtpäeva ja korda;
5
9.2.10. tagatise rakendamise korral selle suurust, tagatisraha tasumise tähtpäeva ja korda või muu
tagatise esitamise tingimusi ja korda;
9.2.11. lepingu sõlmimise tähtaega ja olulisi tingimusi, sh vajadusel lepingu projekti;
9.2.12. andmeid enampakkumise tingimuste ja lepingu projekti kättesaadavuse kohta;
9.2.13. muid enampakkumise või valikpakkumise läbiviimise tingimusi.
9.3. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise teade avaldatakse väljaandes Ametlikud
Teadaanded vastavalt riigivaraseaduses sätestatud korrale ning teates tuleb märkida
vähemalt punktides 9.2.1 ja 9.2.12 nimetatud andmed. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla
30 000 euro, avaliku enampakkumise või valikpakkumise korraldamisel ei pea nimetatud
teadet avaldama.
9.4. Lisaks punktis 9.3 nimetatud teatele avaldatakse vajaduse korral enampakkumise või
valikpakkumise kohta informatsiooni ka muude infokanalite vahendusel, eesmärgiga tagada
piisav informeerimine. Sobilik infokanal valitakse lähtudes enampakkumise või valikpakkumise
objektist ja sihtgrupist.
9.5. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, kasutusse andmisel või võõrandamisel ei
pea teistkordsel enampakkumisel määrama alghinda ning ei pea sätestama tingimust, mille
kohaselt kasutamiseks andmisega või võõrandamisega seotud notaritasu või riigilõivu tasub
kasutusõiguse või vara omandaja.
9.6. Avaliku enampakkumise korraldaja esitab vara käsutamise otsustajale ettepaneku
enampakkumise tulemuste kinnitamiseks 5 tööpäeva jooksul riigivaraseaduse § 67 kohaselt
enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates.
9.7. Valikpakkumise korraldaja esitab vara käsutamise otsustajale ettepaneku valikpakkumise
tulemuste kinnitamiseks 5 tööpäeva jooksul valikpakkumise tulemuste selgumisest.
9.8. Vara puhul, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus
enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise taotluse, mis peab sisaldama:
9.8.1. ülevaadet enampakkumise või valikpakkumise läbiviimise kohta;
9.8.2. avaliku enampakkumise või valikpakkumise dokumente;
9.8.3. avaliku enampakkumise korral enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkumise teinud
isiku nime ja pakkumissummat;
9.8.4. valikpakkumise korral ettepanekut, kelle valikpakkumine parimaks tunnistada;
9.8.5. ettepanekut riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingu sõlmimise tähtaja
määramiseks.
9.9. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise,
sealhulgas nurjunuks tunnistamise otsuse teeb vara käsutamise otsustaja riigivaraseaduse
§-s 68 sätestatud alustel ja korras.
10. Inventuur
10.1. Asutus peab tagama vara heaperemeheliku kasutamise ning säilimise kontrolli, sh viima läbi
aastainventuuri ning vajadusel erakorralisi inventuure, lähtudes maksumusest või muudest
asjakohastest määratlustest (nt kaasatakse inventuuri väheväärtuslikud omastamisele ja
vargusele sensitiivsed varad).
10.2. Erakorralise inventuuri peab läbi viima varade eest vastutavate isikute vahetumise korral ning
varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (üleujutus,
põleng) kindlakstegemiseks.
10.3. Inventuuri läbiviimisel järgitakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis,
ministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelis, raamatupidamise sise-eeskirjas
ning asutuse varade kasutamist, käsutamist ja arvestust reguleerivates kordades sätestatud
nõudeid. Väheväärtusliku vara inventeerimise otsustab asutuse juht.
10.4. Inventuuri läbiviimiseks kasutatakse RTIPi.
10.5. RIK IT-vara inventuuri viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes vajadusel kaasab
asutuse poolt määratud teenistuja. Inventuuri võib korraldada kauglugemise teel.
10.6. Varade ja varude aastainventuur viiakse läbi 31. oktoobri seisuga.
10.7. Varade inventuuri lõppakt koosneb järgmistest dokumentidest:
6
10.7.1. inventeeritud varade koondakt, mille järgi tehakse võrdlus raamatupidamise andmetega;
10.7.2. inventuurikomisjoni varade märkuste akt, kus tuuakse välja vara mahakandmise ja muud
ettepanekud;
10.7.3. puudujääkide ja ülejääkide ning põhivara eluea muutmise ettepanekute aktid (vajaduse
ilmnemisel);
10.7.4. kasutajate, vara arvestuse eest vastutavate isikute ja teiste teenistujate seletused puudu-
ning ülejääkide, riknemiste ja teiste kahjude kohta.
10.8. Aastainventuuri lõppakti kinnitab asutuse juht. Erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab asutuse
juht või tema poolt selleks volitatud isik.
11. Lõppsätted
11.1. Asutused kehtestavad asutuse valduses oleva riigivara kasutamise, käsutamise ja arvestuse
täpsema korra, sh inventuuride läbiviimise korra 2 kuu jooksul alates käesoleva korra
jõustumisest. Kuni kordade kehtestamiseni lähtutakse enne käesoleva käskkirja jõustumist
kehtestatud kordadest niivõrd, kuivõrd nendes sätestatu ei ole vastuolus käesolevas korras
sätestatuga.
11.2. Tunnistan kehtetuks justiitsministri 01.07.2010 käskkirja nr 73 „Justiitsministeeriumi
valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinsalu
7
Tere!
Teile on saadetud Justiitsministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Justiitsministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise kord
Registreerimise kuupäev: 13.11.2017
Registreerimise number: 127.
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn
Tel. (372) 620 8100 , Faks (372) 620 8109
e-mail:
[email protected]
www.just.ee