K1 V1
200/160
KS1
K200-20
41,88
41,88
V1
1) 40,27 PVC SN8 De160
K1
KS1
2) 40,27 PVC SN8 De160
1,61
42,30
Siiber DN150
K1 V1
KS1
39,80
1600/630
Pumpla "Laine"
42,30
K1 V1
K1 61,2 0,006
KS1
42,30
1) 40,50 PE PN10 De110
m i=
400/315
K-46 2) 39,80 PVC SN8 De160
6,6
V1
6 5,4
310L=
42,63 3,70
0L=L=
42,34
6KS
42,63 Maakraan DN25
PE81 PDNeD11e6101→
K1 0 De
1) 41,26 PVC SN8 De160 40,54
2) 41,26 PVC SN8 De160 200/160
V1
K200-19
PVPCE SPNN10
1,37
KS
42,34
42,63 42,34
Maakraan DN25 40,83 1) 40,97 PVC SN8 De160
K1 V1
2) 40,97 PVC SN8 De160 Ristumine kõrvalmaantee
KS1
2
1,37 11310 Aruvalla-Jägala tee
L=6,8me160
km 23,042
V1
2
L=7,2 2
K1
1 1
De3
K1
i=0,006
V1
8D
PVC SN8
KS1
K1
V1 D e160 →
PVC SN←
K1 L=40
PE PN16
K1
V1 ,9m i=0,
V1
K1
V1 K1 006
PE PN16 V1
De32 L= K1
V1
V1
40,5
K1
K1 3
V1 K1 2 1 42,30
V1
V1K1 KS-59
KS1
V1K1 40,30
V1K1 42,35
42,50 V1K1
V-97 40,70 V1K1 KS-66
V1
PVC SN8
K1
V1K1
V1K1
De1 60 →
L=83
40,55
,2m i=0,
42,50 PE PN10 V1K1 006 560/500
KS1
Maakraan DN50 40,70 De63 L=
57,9 V1K1
V1K1
K-44
V1K1
K1 42,30
42,50
V1
K1
42,30
V1
K1
Läbipesukaev 40,70 PE PN10
V1
K1 V1
K1 2 2
42,26 De110 L= V1
K1
1 1
2 1) 40,43 PVC SN8 De160
K-45
560/500 Maakraan DN50 40,46 20,1 1
2) 40,43 PVC SN8 De160
42,50 42,28 1,87
KS1
V-96 40,48
V1
42,50 42,35
1) 40,93 PVC SN8 De160 42,26 40,55
V-95.1
V-196 40,46
,6
2) 41,02 PVC SN8 De160
0 L=23
42,30
,7
Maakraan DN50
0 L=16
Paigaldada hülsis,
0 De11 V1 1
3) 40,93 PVC SN8 De160
KS
1,57 40,50
PE De250 SN16
0 De11
42,30
PE De160 SN16 40,50
V-95
PE PN1
V1KS1
42,30
PE PN1
40,50
V-94
42,78
40,98
V-93
V1KS1
42,78 2
KS-58 40,98
1
41,34
39,54
Maakraan DN50
KS1
V1
2
21 41,34
39,54
KS-53
1
41,34
KS1
V-88
KS1
V1
V1
41,34 39,54
Maakraan DN25 39,54
KS1
,5 1
V1
V1
37KS
110 L=38,5
KS1110 L=
KS1
V1
V1
De
KS1PE PN10De
PE PN10
47,3 KS1
V1
V1
V 32 L=
46,5
3 L=
De61
e
KS1
16 D
V1
KS1
N10
N
H=43.53
PE P
PE P
43,30 63
V-84 41,30
S11
De
KV
1
V1
1 0 ,3 2 V1
KS1
KS1 V1
PN =6 90
V1 KS1 V1
43,30 4,16 PE L KS1 De
KS1 V1
KS1 V1
KS-49 41,50 10 ,1 KS1 V1 42,93
2 3
PNL=7 KS1 V1
V-85 41,13
KSV11
KS1 V1
PE KS1 V1
43,18 KS1 V1 PE PN
V1PE PN10 42,93
1
10 De 63 L= 8,
V-84.1 KS1 De
V190 L=11 53
118,V1 KS-50 41,13 43,20
V1
KS1
41,38 KS1
KS1 V1 V-86 41,10
43,18 V1
KSV11
KS1
KS1
KS1 V1
41,38
KS-64 KS1 V1 43,20
KS1 V1
KS1V1 KS-51 41,20
KS1V1
V1
25,88
KSV1
1
KSV1
L=24,
1 V1
KS1V1
KS 1 2 1 V1 PE PN10 De63 L=3
KS1
PE PN16 De32
110L=
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
7,5
V1 L=6,8
KS1
V1
43,30
KS1
PE PN10 De90 L=3
De110
KS1 V1 2 3 2
7,2
KS1
V1 1
V-87
V1
KS1
1
41,10
10De
PE PN10 De63
L=7,4
43,30
PN10
V1
KS1
KS-52
PEPN
41,10
KS
PE
1
V1
43,50
V1
V-83 41,70
KS1
KS
43,50
1
V1
KS-48 41,70
V1
2
KS
1
1
V1
PE
KS1
PE
PN1
V1
KS
PN1
1
0 DV1
0D
e63 KS1 6,0
e63
V S1
L=4
29,8 1
KS1 0 L=29,8
K
L=4
6,2 V1
110 L=
11
41,81
10 DeV1
10 De
Läbipesukaev 40,01 44,02
KS
KS-47 42,22
1
V1
41,81
PE PN
PE PN
Maakraan DN50 40,01
KS1
V1
400/315
KS
K-36 1600/630
1
Pumpla "Okka"
V1
41,90 42,10
41,90 42,10
KS1
V1
1) 40,19 PVC SN8 De160
KS
1) 40,30 PE PN10 De110 44,02
1
2) 40,63 PVC SN8 De160 V-82
V1
2) 40,13 PVC SN8 De160 42,22 42,40
3) 40,19 PVC SN8 De160 3,50 2 V-89 40,60 2
1,71 44,02
200/160 42,10 43,60 1
2
42,22
Maakraan DN25 42,40 1
K200-15 40,13
Siiber DN150 V-77 41,80 1
560/500 KS-54 40,60
41,77 6,86 K-39
KS1V1
KS1 V1
560/500
44,02
K1
41,77 K-34 Ristumine kõrvalmaantee
1) 40,26 PVC SN8 De160 42,10 560/500
11310 Aruvalla-Jägala tee 44,02
2) 40,26 PVC SN8 De160 42,10 K-37 1) 42,65 PVC SN8 De160
km 22,897
06
43,60
KS1 V1
KSV1
1,51 1) 40,14 PVC SN8 De160 2) 42,65 PVC SN8 De160
0,0
,9
K1
1
43,60 1,37
0 L=27
8 De16 ← L=28,6
2) 40,74 PVC SN8 De160
,8m i=
41,77 1) 42,14 PVC SN8 De160 43,64
V-153 39,97 PVC SN→8 De16 3) 40,14 PVC SN8 De160 V-159 41,84
L=11,6m 0 PVC SN→8 De16 2) 42,14 PVC SN8 De160
1,96
0 De11
0 L=27
44,34
KS1 V1
L=8,5m 1 0
0
KSV11
2 1 i=0,006 3) 42,26 PVC SN8 De160 43,68
0 De11
KS-45 42,34
K1
41,99 K1
V1
K1 3 1 i=0,006 1 121 2 2 KS1
V-74 41,88
V-80 40,19 PE PN16 De
V1
32 L=12,0 2 K1 2
K1 KS1 1,46
PE PN1
V1 V1 K1 KS1
3
PE PN10 De
V1 K1 KS1
43,64 44,34
PE PN1
V1 K1 KS1
200/160
K200-16 L=8,5
63 V1
V1
K1 KS1
K1 PVC SN8 De
160 ←
L=78,5m i= Maakraan DN50 41,84 V-76 42,24
V1
1
KSK1
1
0,018
V1 1
KSK1
KS
V1 KS1K1
PVC SN
42,02
V1
K1
V1 KS1K1
1
KS1
PE PN10 De V1 KS1 K1
42,02
2
42,20 63 L=77,6 V1
V1 KS1 K1
V-78 V1 KS1 K1
V1 KS1 K1
1) 40,65 PVC SN8 De160 40,40 V1 K1 KS1
1 2 KS1
44,01
V1
V1
K1 KS1
PE PN10 De PVC SN8 De
2) 40,65 PVC SN8 De160 42,30 160 ←
V1 K1 1
KS-46
KSK1
3 63 L=26,2
KS11
L=55,9m i=
V1 1 V
K1
V-79
KSK1
0,006
V1 KS1K1
42,21
KS1
1,37 40,40
V1
V1 KS1K1
PE PN10 De63
L=9,52 PE PN10 De
K1
KS1 K1
3
V1
PE P
V1 K1 KS1 110 L=17,3 560/500
PE P
560/500 2
42,02 KS1
K-38
K1
1 V1 1 2
V-156 40,22 K-35 1 V1
K1
KS1 1
N10 V1
K1
PE PN10 De
43,90 110 L=18,0V1 44,01
N10
42,30 2 V-164 3
De63
44,01
KS1
200/160
KS1
42,30 42,10
De63
K200-17
V1
1) 40,14 PVC SN8 De160 43,80 1) 42,48 PVC SN8 De160
L=62
K1
V1
2) 42,48 PVC SN8 De160
V1
L=62
2) 40,14 PVC SN8 De160
0,006
43,80 Paigaldada hülsis, 3) 42,78 PVC SN8 De160
2,16
,6
1) 42,29 PVC SN8 De160
KS1
43,68
,2
KS1
,2m i=
PE De160 SN16 1,53
L=22,7
2) 42,29 PVC SN8 De160 Siiber DN100 41,88
V1
PE De250 SN16 44,01
8 De16 → V1 K1
1,51
V1
V-81
0 L=23
PE De160 SN16
6 De32
,5
34,3
42,21
110 L=33
KS1
MÄRKUSED:
KS1
De110 L=
V1
1. Kõrgused EH2000 süsteemis;
PE PN1
K1
V1
V1
2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis;
PE PN10 De
PVC SN
KS1
3. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vaata seletuskirjast;
PE PN10
KS1
V1
4. Ehitustööde materjalide mahud vaata põhimaterjalide tabelis;
K1
V1
V1
5. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 44,28 42,74
V-168 KS-56 40,94
KS1
6. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada tööd käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 1
42,48
KS1
V1
7. Enne ehitustööde algust täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad ja eesvoolude sügavused; 42,74
V1
2 200/160
8. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni; 44,79
K200-18 V-91 40,94
KS-44 42,79 44,28
42,73
KS1
9. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos; 44,28 KS-55 40,93
KS1
V1
10. Katendite taastamine on lahedatud eraldi projektiga; 44,79 1) 42,91 PVC SN8 De160
V1
V-75 42,79 2) 42,91 PVC SN8 De160 42,74
11. Ehitustööde käigus eemaldatavad liiklusmärgid tuleb peale ehitustööde lõppu taastada. 2 V-90 40,74 63 2
1,37 De 31
N10 1
PE P L=8,4 2
1
1 43,42 KSV11
VK-4-06 KS-57 41,62 2
D e32
L=15,6 1
N16
L=14,5
2
KS
2
1 PE P L=8,4
Tingmärgid: 43,42
V1
V-92 41,62 1
De110
-Katastriüksuse piir
De110
43,42
KS1
-Katastriüksuse tunnus Maakraan DN50 41,62
PE PN10
-Katastriüksuse lähiaadress
PE PN10
V1
VK-4-05 -Kalmistu sanitaarkaitsevöönd 44,60
43,42
Maakraan DN25 41,62
KS1
-Olemasolev madalpingekaabel 200/160 2
42,80 42,74
K200-14 1 2
3
Maakraan DN50 40,94
-Olemasolev madalpinge õhuliin 44,20 1
42,73
-Olemasolev sidetrass 44,20 560/500
K-14 Läbipesukaev 40,93
V1
1) 42,38 PVC SN8 De160
K1
-Olemasolev side õhuliin 2) 42,38 PVC SN8 De160
44,60 42,74
44,60 Maakraan DN25 40,94
,5
-Olemasolev sidetrass 1,82 Tupik
0 L=22
1) 42,36 PVC SN8 De160
45,45 42,74
V1
-Olemasolev veetoru 43,91 2) 42,36 PVC SN8 De160
0,006
VK-4-04 Maakraan DN25 42,11 Maakraan DN50 40,94
K1
45,45
0 De11
3) 42,80 PE PN10 De110
-Olemasolev survekanalisatsioon 1) 43,40 PVC SN8 De160
,7m i=
2,24
2,05
PE PN1
-Olemasolev kanalisatsioon
V1
560/500
0 L=32
K1
-Tee kaitsevöönd K-20
8 De16 ←
45,45
V1 V1 V1
-Projekteeritud veetoru 44,62 45,45
V1
K1 K1 K1 -Projekteeritud reoveekanalisatsioon V-73 1) 43,38 PVC SN8 De160
K1
42,82 45,45 MUUDATUS NR KUUPÄEV PROJEKTEERIS SELGITUS
-Projekteeritud survekanalisatsioon
PVC SN
KS1 KS1 KS1 2) 43,38 PVC SN8 De160 2
V-105
VK-4-03 -Suundpuuritav toru 2,07 1 43,65 Projekeerija: Tellija: Töö nr: Kuupäev: Staadium:
45,45
,3
560/500
22.01
PVC SN8 De160
AS VIIMSI
Maakraan DN25 KEEVITUS
0 L=11
-Projekteeritud kaeviku piirjooned K-19 2025-002 TP
K1
43,65 OÜ Raven
V1
45,44 2025
K1
V1
Kaeviku riigitee poolne REG. KOOD. 10041320
PE PN16 De4
560/500 45,44
0 De11
560/500
K-60 -Kaevu nimetus K-13 Tähis: Leht: Lehti kokku:
43,17 -Projekteeritud maapinna kõrgus serv toestada 1) 43,26 PVC SN8 De160
44,53
K1
-Olemasoleva maapinna kõrgus 2) 43,26 PVC SN8 De160 Objekt:
PE PN1
V1
43,17 44,53
→
VK-4-02
K1
L=19,0m i=0,006
V1
-Proj kanalisatsioonitoru 2,18
1) 39,63 PVC SN8 De160 1) 42,17 PVC SN8 De160 Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK
0 L=75,1V1
2
2) 39,63 PVC SN8 De160 -Proj kanalisatsioonitoru 44,53 2) 42,17 PVC SN8 De160 VK-4-05 5 6
3) 41,62 PVC SN8 De160 -Proj kanalisatsioonitoru V-72 42,73 1
2,36 projekteerimis-ehitustööd
K1
3,54 -Kaevu sügavus 400/315
6
K-12
0
i=0,0
Joonis: Mõõtkava:
K1
V1
-Projekteeritud reovee kanalisatsiooni kaev 44,33 Vastutav spets:
,9
E.Antons /digiallkiri/
=19
2
-Projekteeritud pumpla 44,33
9,5m
1
Projekteeris:
10 L
200/160 1) 42,05 PVC SN8 De160 K.Kartau /digiallkiri/
-Projekteeritud siiber, kape maa peal K200-13 Asendiplaan 4 1:500
L=1
2) 42,19 PVC SN8 De160
K1
De1
V1
K
60 ←
VK-4-01 -Survekanalisatsiooni sõlm (maa-alune) 44,00 3) 42,05 PVC SN8 De160
V11
Kontrollis: J.Ritso /digiallkiri/
N10
-Veetorustiku sõlm (maa-alune) 44,00
De1
2,28 K
Projekteeris:
PE P
V11
1) 42,19 PVC SN8 De160
SN8
K1
V1
2) 42,19 PVC SN8 De160
PVC
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Sisukord
1.1 Üldandmed 3
1.2 Alusdokumendid 5
1.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus 5
1.4 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus 5
1.4.1 Geoloogia 5
1.5 Kitsendused 5
1.5.1 Tehnovõrgud 5
1.5.2 Looduskaitse objekt 5
1.5.3 Kultuuri ja arheoloogilised väärtusega alad 6
1.5.4 Geodeetilised märgid 6
Muinsuskaitse 6
2. Projekteeritud lahendus 7
2.1 Üldist 7
2.2 Veevarustus 7
2.2.1 Olemasolev olukord 7
2.2.2 Projekteeritud lahendus 7
2.2.3 Liitumispunktid 8
2.2.4 Veetoru paigaldamise reeglid 8
2.2.5 Tuletõrjehüdrandid 9
2.2.6 Materjal 9
2.3 Kanalisatsioonitorustik 11
2.3.1 Olemasolev olukord 11
2.3.2 Üldist 11
2.3.3 Projekteeritud lahendus 11
2.3.4 Liitumispunktid 12
2.3.5 Kanalisatsiooni paigaldamise reeglid 12
2.3.6 Pumplad 13
2.3.7 Materjal 13
3. Nõuded ehitustööle 14
3.1 Kvaliteedikontroll 14
3.2 Eeltööd 14
3.3 Kaevetööd 15
3.4.1 Kaeviku hoidmine kuivana 15
3.4.2 Talvel tehtavad tööd 15
3.5 Pinnase kaevetööd 15
1 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3.6 Toestus 15
3.7 Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus 16
3.8 Torustiku rajamine 16
3.8.1 Aluskiht 16
3.8.2 Algtäide 16
3.8.3 Lõpptäide (tagasitäide) 17
3.8.4 Rajamine kinnisel meetodil 17
3.9 Torustiku soojustamine 17
3.10 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 18
4.1 Üldnõuded 18
4.2 Veetorustiku kontroll ja kasutusele võtmine 19
4.3 Isevoolsete torustike testimine 19
4.4 Kanalisatsioonivõrgu hooldamine 19
5 Keskkonnaaspektid ja jäätmekava 20
5.1 Üldist 20
5.2 Kõrghaljastuse kaitsmine 20
5.3 Jäätmekava 21
6 Katendite taastamine 21
6.1 Üldist 21
6.2 Projektlahendus 22
2 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
1. Sissejuhatus
1.1 Üldandmed
TÖÖ NIMETUS: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööd
OBJEKTI ASUKOHT: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
TÖÖ EESMÄRK: Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine
TÖÖ LIIK: Tööprojekt
TÖÖ TELLIJA: OÜ Raven
Tel 5645 1976
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Viimsi Keevitus AS
Registrikood 10041320
Kaluri tee 13, 74001 Haabneeme
Tel 609 0343
http://www.viimsikeevitus.ee
Kontrollijad: Jaak Ritso – Diplomeeritud veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 7 nr 167575
Eero Antons – Diplomeeritud veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 7 nr 149326
3 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Pilt 1.Objekti asukoht
4 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
1.2 Alusdokumendid
Projekti koostamise aluseks on:
⎯ Geodeetiline alusplaan: Reib OÜ töö nr TT-7056;
⎯ Geoloogia: maa-ameti portaali andmed
(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ehitusgeoloogia ),
⎯ Raasiku Vallavalitsuse 02.12.2024 korraldus nr 462;
⎯ Transpordiameti tingimused; Kooskõlastuskiri nr 7.1-2/24/19488-2.
Projekteerimistöödel on olnud aluseks projekteerimisnormid ja nõuded:
⎯ OÜ Raven Tellija Tingimused
⎯ RIIGIKOGU SEADUS 11.02.2015 EHITUSSEADUSTIK
⎯ RIIGIKOGU SEADUS 30.01.2019 VEESEADUS
⎯ RIIGIKOGU SEADUS 15.02.2023 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUS
⎯ SISEMINISTRI MÄÄRUS 18.02.2021 NR 10 VEEVÕTUKOHA RAJAMISE,
KATSETAMISE, KASUTAMISE, KORRASHOIU, TÄHISTAMISE JA
TEABEVAHETUSE NÕUDED, TINGIMUSED NING KORD
⎯ EVS 812-6:2012 EHITISE TULEOHUTUS. OSA 6 TULETÕRJEVEEVARUSTUS
⎯ EVS 835:2022 HOONE VEEVÄRK
⎯ EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD
⎯ EVS 846:2021 HOONE KANALISATSIOON
⎯ EVS 848:2021 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK
⎯ EVS 921:2022 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK
⎯ EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT
⎯ MAA SISSE JA VETTE PAIGALDATAVATE PLASTTORUDE PAIGALDUS-JUHEND
RYL77
⎯ Raasiku Vallavolikogu 27.11.2012 määrus nr 19 „Raasiku valla heakorraeeskiri“
⎯ Raasiku Vallavolikogu 08.10.2019 määrus nr 18 „Raasiku valla kaevetööde eeskiri“;
⎯ Raasiku Vallavolikogu 08.02.2022 määrus nr 3 „Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri“.
1.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus
1.3.1 Üldist
Praegusel ajal on alal valdavalt eramud ning olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon
puuduvad. Kinnistutel on olemas enda kaevud ja kogumismahutid/lampkastid.
1.4 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus
1.4.1 Geoloogia
Antud projekti raames ei ole teostatud geoloogilisi uuringuid. Kasutatud on varem tehtud
geoloogilisi aruandeid.
1.5 Kitsendused
1.5.1 Tehnovõrgud
Projekti alal on olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid:
⎯ elektripaigaldiste kaitsevööndid;
⎯ sidepaigaldiste kaitsevööndid;
⎯ tee kaitsevöönd.
1.5.2 Looduskaitse objekt
Looduskaitselised piirangud alal puuduvad.
5 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
1.5.3 Kultuuri ja arheoloogilised väärtusega alad
Alal asub Muinsuskaitse kinnismälestis, Raasiku vana kalmistu.
1.5.4 Geodeetilised märgid
Alal ei paikne geodeetiliste märkide kaitsevööndeid:
Muinsuskaitse
Projektis ette nähtud tööd toimuvad ajaloomälestise Raasiku vana kalmistu (reg-nr 14819) alal
ja kaitsevööndis.
Antud piirkond on ka laiemalt rikkaliku ajaloo- ning arheoloogiapärandiga, millest kõik ei kuulu
riikliku kaitse alla. Raasiku asulakeskuses paikneva praeguse Harju-Jaani kiriku (reg-
nr 21529) ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse ning kiriku asukoht on selle aja jooksul
muutunud. Mõnede allikate kohaselt on piirkonnas olnud ka kirikuga seotud asula, mille
paiknemine ning ulatus on ebaselge.
Eelnevale tuginedes ei ole arheoloogiline jälgimine vee- ja kanalisatsioonitrassi
paigaldamisega seotud kaevetöödel (avatud kaevised ning viigukohad) esialgu vajalik. Sellele
vaatamata tuleb olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi (muuhulgas inimluude) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS
§ 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit).
6 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
2. Projekteeritud lahendus
2.1 Üldist
Torustike kulgemine plaaniliselt on näidatud joonisel VK-4-01 – VK-4-06.
Enne torustike ehitustöödega alustamist täpsustada olemasolevate kanalisatsiooni torustike
eesvoolu kõrgusmärk ning ristuvate kommunikatsioonide kõrgusmärgid.
Kõik ehitustööd tehakse vastavalt hanke tingimustele ja ohutustehnika eeskirjadele.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleksid
tagatud. Vastutus toestuse eest kuulub töövõtjale.
Andmed projekteeritud torude kohta on toodud materjalide loetelus.
Juhul kui ehitustööde teostamiseks on vajalik sulgeda riigitee täies mahus või muudetakse
olemasolevat liikluskorraldust pikemaks ajaks, siis kandub riigitee hooldamise kohustus (sh
liikluskorraldus, lume-libedusetõrje, teekatendi hoole, teeäärte niitmistööd) lõigus km 22,30-
23,70 ehitusperioodiks üle tehnovõrkude valdajale. Riigitee osalise sulgemise puhul
lühiajaliselt teehoolet üle ei anta.
Planeeritud tööde osas, mis on seotud vee ja kanalisatsioonitorustiku ehitusega oleme võtnud
arvesse kruntide juurdepääsu küsimused ning elutähtsate teenuste tagamise vajadused.
Ehitustöid planeeritakse nii, et kiirabi, politsei ja muud tähtsad teenused pääsevad vajalikesse
kohtadesse. Ehituse ajakava tuleb koostada paindlikult, et vältida teenuste katkestusi.
Ekskavaatorite ja teiste töömasinate tööde käigus hoitakse pidevalt silmas, et sõiduteed
oleksid avatud ka prügi ja reovee ära viimiseks, kaevetööde käigus vahetult sissesõidutee
juures võib esineda ligipääsu piiranguid, mille pikkus on 1-2 tööpäeva, sellest teavitatakse
eelnevalt kinnistuomanikke. Vajadusel suunatakse liiklust, et tagada juurdepääs.
Kinnistuomanikud ja kohaliku piirkonna elanikud saavad eelnevalt teated võimalike tõkete ja
muudatuste kohta, et nad saaksid erakorraliste olukordade korral õigeaegselt reageerida.
2.2 Veevarustus
2.2.1 Olemasolev olukord
Projektiga käsitletaval alal pole olemasolevaid veetorustikke.
2.2.2 Projekteeritud lahendus
Transpordiameti maaga on projekteeritud kuus veetorustiku ristumist, millest kaks teostatakse
suundpuurimise teel. Suundpuurimise teel on projekteeritud teega ristumine kohtades, kus
tegemist on survetorustikega ning torudel ei pea olema kindlat kallet. Lahtise kaevikuga
meetod on valitud kohtades kus on lisaks survetorustikule vaja paigaldada ka isevoolne
kanalisatsioon.
Suundpuurimisega teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,392
2. 22,690
Lahtise kaevikuga teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,775
2. 22,897
7 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3. 23,042
4. 23,150
Torustikku paigaldatakse piki teed ka suundpuurimise teel. Seda 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele 22,925-23,043.
Lisaks on projekteeritud veetorustiku paigaldus lahtise kaevikuga piki 11310 Aruvalla-Jägala
tee kõrvalmaantee kilomeetritele 22,740-22,925 ja 23,043-23,150. Lahtise kaeviku meetod on
valitud, sest isevoolset kanalisatsioonitorustikku pole võimalik sellises vahemaas ja pinnases
paigaldada selliselt, et vajalikud langud torustiku toimimiseks oleks tagatud. Kuna isevoolne
kanalisatsioon ja veetorustik paigaldatakse samas kaevikus siis teostatakse mõlemad lahtise
kaevikuga.
Projekti eesmärgiks on Raasiku reoveekogumisalal ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni
väljaehitamine, tagamaks kõigile piirkonna elanikele nõuetekohane ja keskkonnasäästlik
avalik teenus. Raasiku alevik paikneb piirkonnas, mis Eesti Geoloogiakeskuse koostatud
põhjavee kaitstuse kaardi alusel paikneb suuremas osas nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,
aleviku idaosas on ka kaitsmata põhjaveega piirkond. Sellistes piirkondades on kõrge
põhjavee reostusoht, näiteks lekkiva reovee kogumismahuti kasutamisel.
Torustikud on võimalikult suurel määral projekteeritud valla maadele kuid osaliselt ka
Transpordiameti maale. Transpordiameti maa-alas on torustike paigaldus projekteeritud
võimalikult suures osas kinnisel meetodil (suundpuurimise teel). Kohtades, kus paigaldatakse
kõrvuti isevoolne kanalisatsioonitoru ja veetoru on ka veetoru paigaldus projekteeritud lahtisel
meetodil.
Projekteeritud on uus veetorustik joonistel VK-4-01 – VK-4-06 näidatud aladele.
Riigiteega ristumise kohtades tuleb torustik paigaldada PE De160 SN16 kaitsehülssi.
Lahtise kaeviku korral tuleb kaeviku parameetrid transpordiameti maal rajada vastavalt
juhendile „Tööohutus ehitusplatsil“ tabel lk 19 (kaevandinõlva lubatud kalded kuni
kuuemeetrise kaevesügavuse korral).
Kinnistu liitumispunktidesse tuleb paigaldada maakraanid. Tänavatorustikuks on ette nähtud
kasutada PE De63-110 PN10 veetorusid. Tupiktänavate lõppu on projekteeritud
läbipesukaevud.
Torustike kõrgematesse punktidesse, milles pole tarbijaid on projekteeritud
õhueralduskaevud, et torustikku sattuv õhk pääseks torustikust välja.
Riigitee maa-alasse jäävad kaevud, mis jäävad haljasalale ja kruuskattega teede/mahasõitude
alale tuleb paigaldada 15 cm sügavusele katte/haljasala alla.
2.2.3 Liitumispunktid
Liitumispunktiks on maakraan vastavalt toru läbimõõdule (antud juhul DN25-DN50).
Väljavõte tuleb teostada peatorustikust elektrikeevis sadulühendusega. Maakraani otsa tuleb
rajada torustik kuni kinnistu piirini. Ehitustööde lõpus (peale torustiku katsetamist ja
vastuvõtmist) tuleb toru ots keeviskorgiga sulgeda ja matta maa alla minimaalselt 1,8 m
sügavusele.
Riigitee äärsete liitumiste korral tuleb torustik rajada 2 m kinnistu sisse.
2.2.4 Veetoru paigaldamise reeglid
Veetorustik tuleb rajada vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks peale
pinnakatete taastamist minimaalselt 1,80 m pinnast.
Kõik toruotsad tuleb sulgeda pimeotsakorkidega, et vältida pinnase sattumist torustikku.
8 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Survetorustikud peavad olema tähistatud märkekaabliga. Märkekaabliks võib kasutada
vähemalt 2,5 mm² ristlõikega vaskkaablit, millel on plastisolatsioon (ning lubatud pinnasesse
paigaldada). Pinnasesse jäävad kaabli jätkud tuleb teha veetihedad ning isoleerida
kuumkahaneva kattega. Märkekaabli otsad peab tooma seadme- või hüdrandikaevu, kapede
alla ning kinnistu tarnetorul veemõõdusõlme. Märkekaabli otsad peavad ulatuma vähemalt
10 cm seadme- või hüdrandikaevust või kapede alt välja. Torustiku märkekaabel peab
asetsema hüdrandi välise korpuse all, st kui hüdrandil on kaas peal, siis märkekaabel ei tohi
olla näha.
Veetoru kohale 0,3 - 0,4 m kõrgusele tuleb paigaldada sinine märkelint kirjaga “Veetorustik”.
Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 10-15 cm.
2.2.5 Tuletõrjehüdrandid
Projektiga on ette nähtud paigaldada 6 maapealset tuletõrjehüdranti (hüdrantide asukohti
vt joonis VK-4-01 – VK-4-06, tegevusraadius 200 m arvestatuna hüdrandist hooneni.
Veevõrgust peab olema tagatud tulekustutusvee saamine vooluhulgaga vähemalt 10l/s 3 tunni
vältel.
Paigaldatavad maapealsed hüdrandid peavad vastama harmoniseeritud standardile
EVS-EN 14384:2005 Sambakujulised tuletõrjehüdrandid.
Hüdrantide surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga,
automaatse tühjendusklapiga ja siibriga varustatud soojustatud maapealseid hüdrante.
Maapealsete hüdrantide automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažitoruga, millega
tagatakse plasttoru tühjendamine. Drenaažitoru tuleb katta killustikuga või olema mähitud
filterkangasse.
Hüdrantide ühendustoru ei tohi olla väiksem kui De110 ning maapealse hüdrandi
paigaldamisel trassile tuleb kasutada torukolmikut.
Tuletõrjehüdrante peab olema võimalik avada ühesuguse võtme abil.
Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt siseministri määrusele 18.02.2021 nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“.
Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit
paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist
ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema
valatud betoonist vundamendi sisse.
2.2.6 Materjal
Veetoru materjaliks on PE De32 x 3 (PN16, SDR11), PE De63 x 3,8 (PN10, SDR17) ja PE
De110 x 6,6 (PN10 SDR17) mis vastab standardile EVS-EN 12201-1:2011 „Plastics piping
systems for water supply, and for drainage and sewerage under pressure – Polyethylene (PE)“.
PE veevarustuse torustike värvus peab olema must sinise triibuga või sinist värvi.
Kaevikuta meetodi korral peab kasutatav veetoru olema toodetud vastavalt PAS1075 nõutele
ja selle tootmiseks kasutatav materjal peab vastama PAS1075 nõuetele.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
PE torude ühendamiseks tuleb kasutada kas elektrikeevismuhve või põkk-keevitust. Lubatud
on ka vajadusel ühendamine äärikute või spetsiaalsete ühendusdetailide abil. Tuleb vältida
mehaanilisi liitmikke. Nõusoleku nende kasutamiseks annab Insener.
9 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga.
Elektrikeevis ühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees,
mitte sisepinnal.
Puursadula kasutamisel ei tohi kasutada eraldi monteeritavat kuulkraani.
PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide
spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid tarnetorudel tuleb ühendada
äärikühendustega, kui pole teisiti nõutud.
Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EVS EN 1092-1:2018 „Äärikud ja nende
ühendused. Ümmargused äärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja lisaseadmetele,
PN klassifikatsiooniga. Osa 1: terasäärkiud, EVS EN 1515-1:2000 „Flanges and their joints –
Bolting – Part 1: Selection of bolting, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja tihendid peavad vastama
roostevaba terase klassile 316. Vahetihendid peavad vastama EVS EN 1514 Osadele 1-4
(„Äärikud ja nende ühendused. Tihendite mõõtmed PN-tähistusega äärikute jaoks. Osa 1:
Mittemetallist lamedad tihendid sissepandava osaga või ilma“, „Flanges and their joints -
Gaskets for PN-designated flanges - Part 2: Spiral wound gaskets for use with steel flanges“,
„Äärikud ja nende ühendused. Tihendite mõõtmed PN-tähistusega äärikute jaoks.Osa 3:
Mittemetallist PTFE ümbrisega tihendid“, „Äärikud ja nende ühendused. Tihendite mõõtmed
PN-tähistusega äärikute jaoks.Osa 4: Gofreeritud lamedad või soonega metalltihendid ja
täidetud metalltihendid kasutamiseks koos terasäärikutega“) sarnaselt roostevaba terasest
torudele. Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on
keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid,
seibid jne).
Maa-aluste veetorustike sulgarmatuurina kasutada pinnasesse paigaldatavaid
kummkiilsiibreid (nn „lühike“ komplekt) ja maakraane. Kummkiilsiibrid ja maakraanid peavad
vastama standardile DIN EN 1171 „Industrial valves – Cast iron gate valves“, rõhuklass PN16,
kere ja kate kõrgtugevast malmist.
Siibrite ja maakraanide surveklass peab olema PN16 ja korpuse ja kaane materjal peab olema
tempermalm ning korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 μm. Sulgarmatuuride spindli
materjal peab olema roostevaba teras, korpuse kaane kinnituspoldid peavad olema
roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga.
Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad
sulguma päripäeva. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus,
ääriku paksus jne).
Sulgseadmetena võib kasutada ainult valumalmist tooteid. Plastikust sulgseadmed ei ole
lubatud paigaldada.
„Kaped“ ehk sulgseadmete spindlipikenduste luugikomplektid, peavad vastama standardile
EVS-EN 124-1:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate
aladele“. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud
kontaktpindadega mittekolksuvaid „kapesid“. Kiviparketi / haljasala korral kasutada
mitteujuvaid „kapesid“. Kapede kandejõud liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning
haljasaladel minimaalselt 25 t. Kõik riigitee teemaal olevad kaevud ja kaped peavad olema
kandejõuga 40t.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi. Spindlipikenduse
ümber peab olema teleskoopne kaitsetoru mis ulatub kapest kuni siibrini välja.
Spindlipikenduse ülemise osa kaugus “kape” luugist peab olema vahemikus 10-20 cm.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
10 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
2.3 Kanalisatsioonitorustik
2.3.1 Olemasolev olukord
Projektpiirkonna kinnistutel ühiskanalisatsioon puudub. Osaliselt on olemas kinnistutel asuvad
kinnistu sisesed kanalisatsioonilahendused, mida peab aeg-ajalt tühjendama. Kinnistutele
rajatakse kanalisatsiooni liitumispunktid, et kinnistutel oleks võimalik ühiskanalisatsiooniga
liituda. Rajatava süsteemi eesvoolu ehitatakse praegusel ajal. See on projekteeritud
Skepast&Puhkim OÜ tööga nr 24000098.
Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga.
2.3.2 Üldist
Projekteeritavate alade kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine
kanalisatsioonitorusse on keelatud.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu
juures +10cm.
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2021 esitatud
nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab
olema vähemalt kord ööpäevas ≥0,7 m/s.
2.3.3 Projekteeritud lahendus
Projektpiirkonnas on ette nähtud isevoolsete ning survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine.
Lisaks tuleb rajada kolm reoveepumplat joonisel näidatud asukohtadesse. Rajatavate torustike
vesi suunatakse varasemalt rajatavasse reoveetorustikku.
Kanalisatsioonisüsteemid on võimalikus ulatuses projekteeritud isevoolselt valla ja
eramaadele. Kohtadesse kuhu isevoolset kanalisatsiooni projekteerida pole otstarbekas on
projekteeritud survekanalisatsioon. Kohtades, kus polnud võimalik torustikke paigaldada valla
või eramaadele on torustik projekteeritud transpordiameti maale. Transpordimaale torustike
paigaldus on valitud kui valla maid pole olnud läheduses ja eramaadele paigaldamiseks ei
saadud eramaaomanike nõusolekuid.
Transpordiameti maale on projekteeritud kuus kanalisatsiooni ristumist maanteeega, millest
kaks teostatakse suundpuurimise teel ning 4 lahtise kaevikuga.
Suundpuurimisega teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,392
2. 22,690
Lahtise kaevikuga teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,775
2. 22,897
3. 23,042
4. 23,150
Torustikku paigaldatakse piki teed ka suundpuurimise teel. Seda 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele 22,925-23,043.
Lisaks on projekteeritud kanalisatsioonitorustiku paigaldus lahtise kaevikuga piki 11310
Aruvalla-Jägala tee kõrvalmaantee kilomeetritele 22,740-22,925 ja 23,043-23,150. Lahtise
kaeviku meetod on valitud, sest isevoolset kanalisatsioonitorustikku pole võimalik sellises
11 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
vahemaas ja pinnases paigaldada selliselt, et vajalikud langud torustiku toimimiseks oleks
tagatud.
Kinnistutele, millele on projekteeritud survetorustiku liitumine kanalisatsioonitorustikuga, tuleb
perspektiivsel liitumisel paigaldada kinnistu sisene reoveepumpla.
Survetorustiku kõrgematesse punktidesse, milles pole tarbijaid on projekteeritud
õhueralduskaevud, et torustikku sattuv õhk pääseks torustikust välja.
Torustike asukohta vt joonis VK-4-01 – VK-4-06.
Kõikidele rajatavate torustikega piirnevatele kinnistutele rajatakse kanalisatsiooni
liitumispunkt.
Isevoolse kanalisatsiooni tänavatorustik on projekteeritud De160 SN8 PVC torudest.
Torustikule on projekteeritud PE De400/315 ja De560/500 kontrollkaevud.
Projekteeritud torude mahtusid vaata mahutabelis (AA-8-01).
Lahtise kaeviku korral tuleb kaeviku parameetrid transpordiameti maal rajada vastavalt
juhendile „Tööohutus ehitusplatsil“ tabel lk 19 (kaevandinõlva lubatud kalded kuni
kuuemeetrise kaevesügavuse korral).
Riigitee maa-alasse jäävad kaevud, mis jäävad haljasalale ja kruuskattega teede/mahasõitude
alale tuleb paigaldada 15 cm sügavusele katte/haljasala alla.
2.3.4 Liitumispunktid
Isevoolse kanalisatsiooni liitumispunktiks on kinnistu piirini viidud kanalisatsioonitoru tupikots.
Riigitee äärsete liitumiste korral tuleb torustik rajada 2 m kinnistu sisse.
2.3.5 Kanalisatsiooni paigaldamise reeglid
Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 – 6 mm/m hälbega 0,2 %,
Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi
kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude
ehitamist:
⎯ Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm;
⎯ Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud
kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta;
⎯ Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid
kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu
suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle
ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud
täpsusnõudeid.
Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded
Projekteeritud torustiku Maksimaalne kalde Maksimaalne kõrguse
kalle (%ₒ) kõrvalekalle (%ₒ) kõrvalekalle (mm)
>5 1,5 50
3-5 1,0 30
<3 1,0 20
12 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele tuleb paigaldada vähemalt
100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”.
2.3.6 Pumplad
Projektalale on projekteeritud kolm reoveepumplat, Hallikivi, Okka ja Laine.
Pumplasse peab olema paigaldatud kaks pumpa, millest kumbki peab olema võimeline
arendama pumpla määratud tootlikkust Hallikivi Q=5 l/s ja tõstekõrgus H=13 m, Okka Q=5 l/s
ja tõstekõrgus H=9 m, Laine Q=5 l/s ja tõstekõrgus H=10 m. Eriolukorras peavad pumbad
saama töötada ka samaaegselt. Reoveepumplas peab olema töörežiimis üks pump töös, teine
pump ooteasendis. Pumbad peavad töötama vaheldumisi, automaatika peab juhtima neid nii,
et tööperioodi vältel oleks pumpade töötunnid võrdsed. Pumpla korpuse materjal peab olema
PE kere rõngasjäikus vähemalt SN4.
Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutustele, vastavalt kasutatavate
materjalide iseärasustele ja projekteerija arvutuslikele betoonplaadi gabariitidele. Pumpla
peab olema betoonist vundamendil, et maa-alune veetase ei kergitaks konstruktsiooni.
Rajatava pumpla ankurdamiseks tuleb kasutada 2,6 m x 2,6 m x 0,3 m suurust betoonplaati.
Pumplate kinnitamine peab toimuma tehase instruktsioonidele, materjalide iseärasusele ja
projektis arvutatud betoonplaatide suurusele vastavalt. Pumpla ankurduseks alusplaadile
kasutatavad poldid ja klambrid peavad olema happekindlast roostevabast terasest AISI 316.
Pumplad peavad olema varustatud loomuliku ventilatsiooniga: värske õhu juurdevool
reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal maksimaalsest veetasemest) ja väljatõmme
reservuaari ülaosast. Õhutustorude (DN 100) otsad peavad paiknema kuni 700 mm kõrgusel
maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad
olema võimalikult vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla
konstruktsiooni külge. Pumpla õhutustorudel peavad olema filtrid (nt aktiivsöefiltrid), et
pumplast ei leviks reovee lõhn väljapoole pumplat.
Sisemised torustikud ja pumpade redelid ning platvormid peavad olema valmistatud
happekindlast roostevabast terasest (AISI 316).
Reoveepumplatel peab olema pumplasse ohutuks sisenemiseks teleskoopne käsipuu, millest
saab pumplasse sisenedes kinni võtta, et oleks tagatud pumplasse ohutu sisenemine.
Pumpla luuk peab peab olema alumiiniumist rihvelplekist, soojustatud (soojustus peab olema
altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud avatud asendi
fiksaatoriga ja kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Luuk ei
tohi avaneda sellele küljele, kus asuvad juhtsiinid või redel.
Pumpla elektri ja automaatika projekt koostatakse eraldi.
2.3.7 Materjal
Projekteeritava isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on De160. Isevoolse
kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8. Survekanalisatsioon on projekteeritud
PE De63 RC ja PE De110 materjalist
Kanalisatsioonitorustik, mis on väiksem või võrdne De250, peab vastama standardile EVS-
EN1401 „Maa-alused isevoolsed drenaaži ja kanalisatsiooni plasttorustikud. Plastifitseerimata
polüvinüülkloriid (PVC-U). Osa 1: Torude, liitmike ja torustike spetsifikatsioonid“ või EVS EN
13476 „Plastics piping systems for non-pressure underground drainage and sewerage -
Structured-wall piping systems of unplasticized poly(vinyl chloride) (PVC-U), polypropylene
(PP) and polyethylene (PE) - Part 1:General requirements and performance characteristics“
vastavast polüvinüülkloriid(PVC)torust. Kanalisatsioonitoru peab olema täisseintoru, kihilise
seinaga torusid ei ole lubatud kasutada.
13 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja omama sertifikaadid kinnitamaks toru
kvaliteeti.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud
kasutatavatele torudele.
Kontrollkaevude läbimõõduks on De400/315 ja De560/500mm. Kaevud peavad vastama
standardile SFS 3468 „Muoviputket. Maahan asennettavat muovikaivot. Laatuvaatimukset“ või
EVS-EN 13598-2 „Maa-alused surveta äravoolu ja kanalisatsiooni plasttorustikud.
Plastifitseerimata polü(vinüülkloriid) (PVC-U), polüpropüleen (PP) ja polüetüleen (PE). Osa 2:
Hooldus- ja kontrollkaevude spetsifikatsioonid“. Kaevud peavad olema PE materjalist.
Kaevudeks kasutada tehasetoodanguna valmistatud kaeve.
Kaevude teleskoobi maksimaalne lubatud pikkus (lõpliku vertikaalplaneeringu korral) on
800 mm ja teleskoop peab ulatuma kaevu sisse minimaalselt 200 mm.
Kaevud peavad olema torustiku diameetrile vastavad ning sobiva luugiga. Vaatluskaevude
konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama
torustiku kontrolliks TV-vaatluskaamera läbipääsu. Kaevude tõusutoru rõngasjäikuse klass
peab olema vähemalt SN2 kuni 2,5 m sügavustel kaevudel. 2,5 m sügavused ja sügavamad,
kui 2,5 m kaevud tuleb teha rõngasjäikusega SN4. Kaevude luugina võib kasutada ainult
umbset luuki, kaevude luuk ei tohi asetseda ümbritsevast maapinnast madalamal. Välistatud
peab olema sademevee sattumine reoveekanalisatsiooni.
Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate
voolurennidega, mille sügavus on minimaalselt 1/2 toru läbimõõdust (külgharud peavad
suubuma läbi voolurenni sujuvalt läbivoolu suunas maksimaalselt 45o all; voolurennide põhi
peab olema sile). Põlvede kasutamine ilma Tellija nõusolekuta on keelatud. Kaevu
tõusutorusse teha läbiviigud vastavalt tehasepoolsetele juhistele, kasutades selleks ette
nähtud tihendeid ja läbiviike.
Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
kattega. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Kaevu luugid peavad olema tihedalt kraes
paigutatuna. Kaevuluugid peavad vastama standardi EN124 klassile D ning liiklusvahendite
ülesõidul säilitama oma stabiilsuse. Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema
teetasapinnaga ühel kõrgusel. Kõik riigitee teemaal olevad kaevud ja kaped peavad olema
kandejõuga 40t.
3. Nõuded ehitustööle
3.1 Kvaliteedikontroll
Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustööd vastavad projektile.
Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist hangitakse nõuetekohased
sertifikaadid, millele projektis või standardlahendustes on viidatud.
Kõik kontrollid teostatakse vastavalt RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend” näidatud katsetusmetoodikale.
3.2 Eeltööd
Enne tööde algust tuleb välja selgitada varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid,
torustikud ja muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse
töötama.
Lisaks tuleb välja selgitada need rajatised ja seadmed, millele ehitustöödest tekkiv vibratsioon
võib mõjuda kahjustavalt.
14 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Vibratsiooniõrnad kohad tuleb vastavalt kaitsta või tuleb püüda piirata töötamisega seotud
vibratsiooni.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, tuleb torud toestada nii, et nad ei
liiguks ehitustööde jooksul.
3.3 Kaevetööd
3.4.1 Kaeviku hoidmine kuivana
Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale
tihendada kuni nõutud tasemeni.
Vajaduse korral tuleb põhjavee taset alandada pinnasevett kaevikust välja pumbates lähedal
asuvasse kraavi. Kraavi vee pumpamine on lubatud juhul, kui kraavi pumbatav vesi ei tekita
kraavi ümbritsetavatel kinnistutel üleujutusohtu või kui kraav toimib, st pumbatud vesi jõuab
eesvoolu. Vajadusel tuleb kraav enne puhastada.
3.4.2 Talvel tehtavad tööd
Külmade ilmadega takistatakse kaevikupõhja jäätumist järgmiselt:
⎯ kaevik tuleb lõpliku sügavuseni kaevata vahetult enne torude paigaldamist;
⎯ tuleb kasutada selleks sobilikke kaitsemeetmeid.
Tuleb takistada kaeviku külgseinade jäätumist allpool torustiku pealispinda.
3.5 Pinnase kaevetööd
Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette
paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele.
Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina
kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid
ohtusid.
Kaevude ligidal tuleb kaevik vajaduse korral teha laiemaks selliselt, et kaevikuseinad jääksid
vähemalt 400 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Tuleb arvestada ka tihendamisseadme
laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama.
Kaeviku paiknemine ja sügavus tuleb fikseerida töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil
enne aluskihi tegemist.
Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa tuleb kaevata
ettevaatlikult, et mitte rikkuda allapoole jääva pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi
tuleb tasandada ja sellest tuleb eemaldada kivid.
Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võib
kaeviku põhja rajada astmeliselt.
Kasutusest väljajääv üleliigne väljakaevatud pinnas tuleb laadida transpordivahendile ja
transportida ilma vaheladustuseta jäätmekäitlusluba omava ettevõtte ladestuspaika.
3.6 Toestus
Toestuse abil tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist
murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse.
Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi,
olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid.
15 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3.7 Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus
1. Kaeviku ristlõige on projekteeritud arvestades juhendmaterjali RIL77. Ühes ja samas
kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on ≥0,2m.
2. Veetorude ja survekanalisatsiooni paigaldussügavus on 1,8m toru peale.
3. Minimaalne kaugus olemasolevate torude ja uute vee- ja kanalisatsioonitorude telgede
vahel on ≥0,5m.
4. Külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus ning torude kaugus kaevise
servadest peab olema vähemalt 200mm, kaevu seina ja toru vaheline kaugus aga vähemalt
100mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt
200mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline,
et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100mm.
5. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrguvaldajate trassidega tuleb
lähtuda standardist EVS 843 – Linnatänavad. Juhul kui olemasolevad kommunikatsioonid
paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilistes uuringutes ja joonistel kirjeldatud, siis
korrigeeritakse vajadusel projektilahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse
selgumist.
3.8 Torustiku rajamine
Enne paigaldust kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi.
Isevoolsete torude paigaldust alustada allavoolu asetsevast otsast. Torud peavad olema
paigaldatud projektijärgsele asukohale ja kõrgusele.
Lahtisel meetodil ehitatava toru kohale (30-40 cm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
Kaevud paigaldatakse vertikaalselt, hälve tohib olla max 10 mm 1 m kohta.
3.8.1 Aluskiht
Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse
torule õige lang ja paigaldussügavus.
Plastmassist toru all tuleb aluskihina kasutada looduslikku kivimaterjali, liiv, killustik või
kivipuru, suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust.
Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi.
Aluskihina ei tohi kasutada savi.
3.8.2 Algtäide
Kaeviku algtäide peab koosnema vett läbilaskvast pinnasest: liivast, killustikust või kivipurust.
Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada aineid, mis võivad
keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi
kasutada.
Esmase algtäite paksus on 20 cm. Vajadusel (tee alustes konstruktsioonides), algtäide
tihendatakse torude külgedelt 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide
ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale
tulevaid täitekihte võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m
paksune algtäite kiht.
Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata.
Enne täitmist tuleb kontrollida, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust
tuleb eemaldada võimalik jää ja lumi. Algtäide tuleb kaevikusse paigaldada ettevaatlikult, toru
16 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tuleb teha käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt
ega saaks viga. Algtäide tuleb panna torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks.
Esimene täitekiht tuleb teha maksimaalselt toru poole kõrguseni.
Täitekihte peab juurde lisama ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäide ulatub üldkasutatavatel
teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool üldkasutatavate teede ala ulatub algtäide
vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Tihendamise puhul ei tohi tihendatava kihi
paksus ületada 50 cm.
3.8.3 Lõpptäide (tagasitäide)
Lõpptäide peab koosnema vett läbilaskvast pinnasest: liivast, killustikust või kivipurust.
Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest,
kuid mitte rohkem kui 300 mm.
Külma ilmaga tuleb enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud
pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi sisaldada eelpool nimetatut. Talvistes tingimustes on ainus
tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.
Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud
kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus olema sarnane ümbritseva loodusliku
pinnase tihedusega. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peab täide jääma samale kõrgusele
ümbritseva maapinnaga.
3.8.4 Rajamine kinnisel meetodil
Projekti raames on osaliselt ette nähtud kinnisel meetodil torustike rajamine.
Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamise selliselt, nagu projektis on ette
nähtud. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule ei tohi ületada lubatud
tõmbejõudu. Vajadusel tuleb kasutada puurimislahust – vee ja bentoniitsavi segu. Üleliigse
puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.
Kaevikuta ehitusmeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075
sertifikatsiooni nõuetele.
Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse
soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama
torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja
soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget
kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.
Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma
poolt.
Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EVS_EN 12889:2000 „Äravoolu
ja kanalisatsioonitorude kaevikuta paigaldamine ja katsetamine“ nõuetele. Järgida tuleb
torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija tingimusi.
3.9 Torustiku soojustamine
Rajatavad torustikud tuleb soojustada maa sisse sobivate soojustusplaatidega kui
paigaldamissügavus (sh kraavi ja truubi põhjast) on:
⎯ Vee- ja survekanalisatsiooni torustiku puhul väiksem kui 1,8 m maapinnast toru peale;
⎯ Isevoolse kanalisatsiooni puhul väiksem kui 1,20 m maapinnast toru peale;
Soojustusplaadina tuleb kasutada pinnasesse paigaldamiseks sobivat soojustusplaati: paksus
100mm, survetugevus lühiajaline 250kN/m2, pikaajaline 90 kN/m2, nt Styrofoam XPS 250 või
samaväärne. Plaat tuleb paigaldada 0,6m mõlemale poole soojustatavat toru ning 150mm
kõrgusele toru kohale.
17 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3.10 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste
valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud
rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (nt. toestamine) rajatiste vahetus läheduses
töötamisel.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näiteks vibratsiooni vms. kahjustava mõju
vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui
inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus
kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest
põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada.
Tööde teostajal tuleb arvestada ning vajadusel valmis olla projekteeritud rajatise ehitamiseks
projektiga ette nähtust erinevale kõrgusele.
3.10.1 Üldised nõuded töötamisel sideliini ja elektrikaabli kaitsevööndis
Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja
kirjaliku tööloa alusel.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabli trassist.
Ristumisel tuleb side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta
vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste
vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida
kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust.
Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid
välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil).
Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel,
kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.
Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada
veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma
min 0,4m pehmet pinnast.
Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades
kaabliotsijat.
Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.
Juhul kui ehitustööde käigus kahjustatakse eraomandis olevaid rajatisi (aedasid jms) tuleb
need taastada ehitustegevusele eelnenud seisukorda või paremasse seisukorda.
4.1 Üldnõuded
Ehitustööd peab dokumenteerima vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele
nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad
nõuded“.
Koostada ja esitada ehitustööde teostusjoonised.
Enne tööde algust tuleb ehitusettevõttel kooskõlastada kasutatavad toru- ja pinnasmaterjalid.
Ehitusettevõtte koostab materjalide koondtabeli. Peale materjalide kooskõlastamist
edastatakse kooskõlastatud materjalide koondtabel Tellijale, Omanikujärelevalvele ja Vee-
ettevõtjale.
18 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
4.2 Veetorustiku kontroll ja kasutusele võtmine
Üldjuhul veetorustikule teostatakse:
1) Survekatse:
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:
- Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet
eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
- Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks
(torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).
- Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt
2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.
- Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on
püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu
vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
- Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt
valitud punkti(de)st.
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel
kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne
olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel
tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.
2) Veeanalüüs:
Atesteeritud proovivõtja poolt võetakse veeanalüüs, mida Terviseameti atesteeritud laboris
uuritakse vähemalt järgmiste näitajate osas:
a. Coli-laadsed bakterid (esinemise korral määrata bakteri liik!)
b. Enterokokid c. Escherichia coli
d. Kolooniate arv 22°C
1) Märkekaabli kontroll
2) Armatuuri toimivuse kontroll
3) Tuletõrjehüdrantide kontroll. Sealhulgas mõõdetakse hüdrandist staatilist rõhku ja
tootlikkust 1 bar dünaamilise rõhu juures.
4.3 Isevoolsete torustike testimine
Üldjuhul teostatakse reoveetorustikule järgnevad katsetused:
1) Kaameravaatlus:
Kaameravaatlus teostatakse peale torustiku survepesu
2) Visuaalne kaevude ja torustiku kontroll.
4.4 Kanalisatsioonivõrgu hooldamine
Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad:
1. Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus- mitte vähem kui kord kolme aasta
tagant, avastatud vigade parandus;
2. Võrgu profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –mitte harvemini kui üks kord aastas
(restkaevud, kraavid, torustikud);
3. Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine;
4. Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont;
5. Avariide kiire likvideerimine.
19 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
5 Keskkonnaaspektid ja jäätmekava
5.1 Üldist
Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) tuleb
sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning taaskasutada või kõrvaldada sellekohase jäätmeloaga
ehitusjäätmete käitluskohas.
Keskkonnale ohtlikud jäätmed (asbestsement-torud, asfalt) tuleb koguda muudest jäätmetest
eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ohtlike
jäätmete veol peab iga saadetisega kaasnema saatekiri (vt ohtlike jäätmete saatekirjade
infosüsteemi).
Üleliigne väljakaevatud pinnas tuleb viia tellija ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud
kohta. Kui väljakaevatav pinnas ei ole tehnogeene, tuleb selle võõrandamiseks taotleda luba
Keskkonnaametilt.
Ehitustööd tuleb teostada head ehitustava järgides, vältida tuleb looduskeskkonna kvaliteedi
ja elanike elukeskkonna kvaliteedi kahjustamist, tuleb tagada turvalisus kogu tööde teostamise
alal.
Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi
ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras,
masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku,
välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus.
Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest
koheselt kohalikku omavalitsust.
Mürahäiringu leevendamiseks tuleb töid teostada päevasel ajal, vältides nädalavahetusi ja
riigipühi.
5.2 Kõrghaljastuse kaitsmine
Kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis
võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis
jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb
korrektselt maha saagida.
Kaevikusse ulatuvad puu juured tuleb lahti saagida. Kuivaperioodil tuleb kahjustatud juurtega
puid kasta ning paljastunud juured tuleb katta kuivamise vältimiseks.
Olemasolevate puude ümber tuleb säilitada olemasolev maapinna kõrgus. Kaevetöödel tuleb
vältida väljakaevatava pinnase ladustamist või kuhjamist olemasolevate põõsaste peale.
Vältida tuleb ka pinnase ladustamist puude juurestiku kaitsealale (puude alla). Puistematerjali
ladustamisel murule tuleb puude alla panna isoleeriv kangas või kile. Raskete
mehhanismidega puude all mitte liikuda, puude alla mitte ladustada ka ehitusmaterjale.
Säilitada tuleb võimalikult palju elujõulist kõrghaljastust. Vältimatult segavad puud tuleb
likvideerida.
Haljastuse võib likvideerida ainult kinnistu omanikuga eelnevalt kooskõlastades. Puud tuleb
järgata maksimaalselt 3 m pikkusteks. Puid, oksi ja raiejäätmeid käitleb puude langetaja.
Haljastuse kaitse:
(1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva
pinnasega, tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise
tagajärjel.
20 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
(2) Kaevetööga seotud alal tuleb üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piirata piki juurestiku
kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
(3) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal tuleb puudele paigaldada tüvekaitsed ning
kaevetöö tuleb teha kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
(4) Tehnovõrkude paigaldamist segavate, üle 4cm läbimõõduga, puujuurte läbilõikamine tuleb
kooskõlastada keskkonnaametiga. Peenemad juured tuleb läbi lõigata sirgelt, terava
lõikevahendiga.
(5) Kuival perioodil tuleb kahjustatud juurtega puid kasta ning paljastunud juured tuleb katta
kuivamise vältimiseks.
(6) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta
viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
(7) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti
poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
Meetmed - puu tüve kaitseks
Töötavad masinad tekitavad kaitsmata puudele kergesti mehhaanilisi vigastusi. Puu tüve
kaitseks tuleb selle ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele tuleb panna
pehmendus (autokummid vms). Prussidest kaitse peab olema kogu tüve ulatuses esimeste
oksteni.
Ehitamise ajal tuleb puude kaitsmisel lähtuda standardist EVS939-3:2020 Puittaimed
haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse.
Puid, mida soovitakse ehitustööde käigus langetada, kuid mida pole märgitud projekti joonisel,
tuleb kooskõlastada Raasiku Vallavalitsuse esindajaga.
5.3 Jäätmekava
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele.
Tekkinud jäätmete kohta tuleb esitada ehitustööde lõpus ülevaade ning esitada jäätmete
üleandmist tõendavad jäätmeõiendid, kus on kajastatud üleantavad jäätmeliigid võimalikult
täpselt.
Kui väljakaevatav pinnas ei ole tehnogeene, tuleb selle võõrandamiseks taotleda luba
Keskkonnaametilt.
6 Katendite taastamine
6.1 Üldist
Enne töödega alustamist fikseerida töödele eelnev olukord (teekate, mahasõidud,
liikluskorraldusvahendid, tänavavalgustus, truubid jm töömaale jääv) kuupäevaliselt tõestavate
fotode või videomaterjalidega. Kõik tee osad tuleb taastada vähemalt töödele eelnenud või
paremasse seisukorda.
21 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt,
muru, betoon, kruus jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Taastada tuleb minimaalselt ehituseelsele olukorrale samaväärne seisund.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms
taastades piirkonna endine välisilme ja kvaliteet.
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles
on esitatud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning
see tuleb kooskõlastada tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega.
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 90
“Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs
majavaldustele.
Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on
vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja
vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele.
6.2 Projektlahendus
Katendite taastamise jaoks on koostatud eraldi projekt Esprii OÜ töö nr 25001.
22 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
PE PN10 De
42,30 43,90 110 L=18,0 44,01
200/160
2 V-164 3
44,01
KS1
42,30 K200-17 42,10
V1
1) 40,14 PVC SN8 De160 1) 42,48 PVC SN8 De160
43,80
K1
V1
2) 40,14 PVC SN8 De160 2) 42,48 PVC SN8 De160
0,006
43,80 Paigaldada hülsis,
2,16 1) 42,29 PVC SN8 De160 3) 42,78 PVC SN8 De160
43,68
KS1
,2m i=
PE De160 SN16
L=22,7
2) 42,29 PVC SN8 De160 Siiber DN100 41,88 1,53
V1
PE De250 SN16 44,01
8 De16 → VK1 1
1,51
V-81
0 L=23
PE De160 SN16
6 De32
,5
34,3
42,21
110 L=33
KS1
De110 L=
V1
PE PN1
PVC SN K1
V1
PE PN10 De
PE PN10
KS1
V1
K1
V1
44,28
1
42,48
V-168
KS1
V1
2 200/160
K200-18
44,79 44,28
KS-44 42,79
44,28
KS1
V1
44,79 1) 42,91 PVC SN8 De160
V-75 42,79 2) 42,91 PVC SN8 De160
2
1,37
1
L=15,6 1
,5
KS
0 L=14
V1
0 De11
De110
KS1
PE PN1
PE PN10
V1
44,60
KS1
200/160 2
42,80
3
K200-14 1 2
44,20 1
44,20 560/500
K-14
V1
1) 42,38 PVC SN8 De160
K1
44,60
2) 42,38 PVC SN8 De160 44,60
,5
1,82 Tupik
0 L=22
1) 42,36 PVC SN8 De160
45,45
V1
43,91 2) 42,36 PVC SN8 De160
06
Maakraan DN25 42,11
K1
45,45
0 De11
m i=0,0
3) 42,80 PE PN10 De110
2,24 1) 43,40 PVC SN8 De160
2,05
PE PN1
V1
L=32,7
560/500
K1
K-20
De160 ←
45,45
44,62 45,45
V1
V-73 1) 43,38 PVC SN8 De160
K1
42,82 45,45
8
PVC SN
2) 43,38 PVC SN8 De160 2
V-105
2,07 1 43,65
45,45
,3
560/500
PVC SN8 De160
Maakraan DN25
0 L=11
K-19
K1
43,65
V1
45,44
K1
V1
Kaeviku riigitee poolne
PE PN16 De4
45,44
0 De11
560/500
serv toestada K-13 1) 43,26 PVC SN8 De160
44,53
K1
2) 43,26 PVC SN8 De160
PE PN1
V1
44,53
→
K1
L=19,0m i=0,006
V1
2,18
1) 42,17 PVC SN8 De160
0 L=75,1V1
2
44,53 2) 42,17 PVC SN8 De160
V-72 42,73 1
2,36
K1
400/315
06
K-12
i=0,0
K1
V1
44,33
9,9
2
44,33
L=1
,5m
1
200/160 1) 42,05 PVC SN8 De160
=19
e110
K200-13 2) 42,19 PVC SN8 De160
K1
V1
De1 ←
K
V11
60 L
44,00
10 D
3) 42,05 PVC SN8 De160
44,00 2,28
N
K
PE P
V11
1) 42,19 PVC SN8 De160
SN8
K1
V1
2) 42,19 PVC SN8 De160
PVC
1,81
K
V11
200/160
K200-11
2 3
44,00 21 44,03 6
K
Maakraan DN25 42,20 1 44,03 0,
00
V11
560/500 i=
44,33 K-15 1) 42,52 PVC SN8 De160 2m
V1
K1
V-71 42,53 4,
K
43,82
V11
06 ,0 2) 42,52 PVC SN8 De160 ←L=5
43,82 1,51 16
0
,60
44,03 De
20i=
1) 42,10 PVC SN8 De160 Maakraan DN25 8
VK11
SN
21,2m
2) 42,10 PVC SN8 De160 42,23
110 L=
V1
K1
C
Ristumine kõrvalmaantee 1,72 400/315 PV
VK11
K-17
0 L=
11310 Aruvalla-Jägala tee
8 De1106De←
43,82 44,30
km 22,775 V-54 42,02 44,30 VK11
V1
K1
PVC SPNE PN
44,20 1) 42,21 PVC SN8 De160
42,20
Siiber DN100 2) 42,21 PVC SN8 De160 VK11
560/500 43,80 2,09 560/500
K-11 Siiber DN100 K-18
V1
K1
41,80 44,30 VK11
44,20 V-52 45,22
2
44,20 3 ← De160 42,50 45,22
PE PN10 De K1
110 L=15,7 PVC SN8 De ← De160 PVC SN8 ,2m ←
PVC SN8 De160 L=52,0m i=0,006
2 45,22
160 ←
1
1) 41,84 PVC SN8 De160 1 V1
V1
K1
K1 L=43,2m i= 8
PVC SN8,
2
L=10 6 2 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
V1 V-51 1) 42,52 PVC SN8 De160
i=0,00 1 K1 K1 K1 V1 V1
V1
PE PN0,0 43,42
V1 V1
6
V1 3
10 06 L= 5m
K1 K1 V1 V1 V1
2) 42,94 PVC SN8 De160
V1
2) 41,93 PVC SN8 De160 2
,00
V1
PVC L=11,006
De
K1
V1 110 L=28,3 i=0,006 1
13
K1 V1
PE PN10 De110 L=51,8 45,17
K1
8
K1
L=9,
V1 K1
3) 41,84 PVC SN8 De160 10 De110 3) 42,52 PVC SN8 De160
V1
m i=0
K1
K1
2
V-120
V1 K1 1 V1
,6
4 PE PN
SN8 ,0m
V1
i=0
De110 43,37
← De1
0 L=15
2,36 PE PN108,9 2,70
PE PN16 De32
V1
Paigaldada hülsis, 44,03 45,14
PVC SN8 De160
L=
V-53
L=16,7
400/315 Siiber DN100 43,34 560/500
L=8,8
K-10 PE De250 SN16 42,03 K-21
L=9,1m
i=0,006
60
K1
V1
0 De11
K1
K1
160 ←
44,30 45,14
←
45,07
V1
44,20 PE De160 SN16 V-50 43,34
44,30 V-70 1 60 1
45,07
→ De
2
PE PN1
N8 De
1) 41,74 PVC SN8 De160 42,20 1
45,14 N8 ,6m
4
1) 42,59 PVC SN8 De160
C S=10 006 K1
3
2) 41,74 PVC SN8 De160 44,20 560/500 Siiber DN100 43,34 V 2) 43,22 PVC SN8 De160
K1
P L 0,
Siiber DN100 2 K-16 , 0
V1
PVC S
2,56 i= 10 V1
42,20 44,03 2L
= 3) 42,59 PVC SN8 De160
K1 e3
K1
2
200/160 1
6D 4) 43,43 PVC SN8 De160
V1
44,30 K200-12 44,03 2
N1
V-69 42,20
6
P 2,48
L=15,2m i=0,00
1
43,65 1) 42,15 PVC SN8 De160 PE
L=13,8
2) 42,52 PVC SN8 De160 45,07
K1
Kaeviku riigitee poolne 43,65
3) 42,15 PVC SN8 De160 Maakraan DN25
K1
1) 42,20 PVC SN8 De160
V1
43,27
V1
serv toestada 4) 42,15 PVC SN8 De160 45,07
2) 42,20 PVC SN8 De160
PE PN10 De110
43,18 44,50
V-68.1 41,38 V-68 1,45 1,88 V-49
PVC SN8 De160 ←
42,10 43,27
K1
200/160
43,65
K1
K200-10
V1
43,18
V1
KS-63 41,38 Maakraan DN25 41,85 45,00
43,18 PE PN10 De110
Juhul kui ehitustööde 45,00
L=48,7m i=0,006
K1
2 L=11,3
KS-30 41,38 560/500
V1
1) 43,49 PVC SN8 De160
KS1 V1
11 12 K-9 käigus kahjustatakse
K1
1 2 2 3
V1
1
2) 43,49 PVC SN8 De160
8,4
K1
2 PVC SN← 44,50
V1
8 De160 truupi, tuleb truup taastada 1,51
PE PN10 De110 L=4
L=7,6m 44,50
KS1
KS1
1600/630 i=0,006
Pumpla "Hallikivi" 1) 41,65 PVC SN8 De160
45,00
K1
PVC SN8 De160 →
2) 42,70 PE PN10 De63
V1
43,27 Maakraan DN25
V1
43,27 3) 41,65 PVC SN8 De160 43,20
KS1
2,85
KS1
1) 41,47 PE PN10 De110
2) 41,59 PVC SN8 De160
K1
V1
3,50
V1
43,49
KS1
KS1
Siiber DN150 41,60
K1
V1
V1
63 L=49,7 KS1
KS1
0 L=50,5
K1
V1
L=52,7
V1
560/500
PE PN10 De11
PE PN10 DeKS1
KS1
K-22
PE PN10 De110
200/160
K200-9
K1
44,90
V1
44,80 →
PVC SN8
V1
De160 44,90
44,80 L=7,5m
1) 43,29 PVC SN8 De160
2 1 i=0,006 1 1) 42,88 PVC SN8 De160
KS1
4 2
KS1
K1
2) 43,38 PVC SN8 De160
V1
2) 43,29 PVC SN8 De160 PE PN16 De32 3
L=7,1 3) 42,88 PVC SN8 De160
V1
1,51
4) 43,25 PVC SN8 De160
44,80 2,02
KS1
KS1
Maakraan DN25 43,00
K1
V1
41,80 44,90
Maakraan DN25
V1
Maakraan DN50 40,00 43,10
i=0,006
41,80 44,90
V-48
KS1
K1
KS1
Maakraan DN25 40,00 42,40
V1
PE PN10 De110 L=30,0
KS-43 40,60 43,10
L=30,0m
V1
42,40
V-67.1 40,50
PVC SN8 De160 →
K1
KS1
KS1
V1
1 2 KS1
V1 KS1
PE PN10 De63 L=4
V1
V1 KS1
V1 KS1
V1 KS1 4,7
V1 KS1
PE PN16 De32 L=4 V1 KS1
V1 1
2
4,3
KS1V1
K1
KS1
V1
1
2
9,02 400/315
K-23
PE PN10 De110 L=32,4
43,22
KS1 KS1
45,01
V1 V1 KS1
KS-62 41,42
KS1
43,50
V1 KS1
V1 1
K1
V1 KS1V1
PE PN10 De110 L=32,8
V1
7,08 2
41,70
KS-29 45,01
43,50 1) 43,06 PVC SN8 De160
2) 43,50 PVC SN8 De160
KS1
43,22 V-66 1
V-67 41,42 41,70 2
3) 43,06 PVC SN8 De160
V1
45,01
V-47 43,21 3
1,95
Paigaldada hülsis, 45,01
KS1
Maakraan DN25
V1
K1
kinnisel meetodil 43,21
V1
3,7m i=0,006
PE De160 SN16
2,9
PE De160 SN16
PE PN10 De110 L=2
KS1
V1
K1
V1
L=2
PVC SN8 De160 →
Raasiku vana kalmistu 44,90
KS1
V1
K1
V-46
V1
43,10
44,92
43,12
Maakraan DN25
KS1
V1
K1
Ristumine kõrvalmaantee
V1
400/315
11310 Aruvalla-Jägala tee K-24
44,90 1
km 22,690 44,90
2
KS1
3
V1
L=68,3
L=69,1
1) 43,20 PVC SN8 De160
V1
2) 43,41 PVC SN8 De160
K1
3) 43,20 PVC SN8 De160
PE PN10 De110
PE PN10 De110
KS1
1,70
V1
K1V1
KS1
V1
K1V1
560/500
K-27
2,9m i=0,006
45,38
2,1
V1
KS1
45,38
PE PN10 De110 L=4
V1
1) 43,97 PVC SN8 De160
K1
2) 43,97 PVC SN8 De160
L=4
3) 44,38 PE PN10 De63
V1
PVC SN8 De160 →
KS1
1,41
V1
400/315
K1
K-26
45,30
V1
KS1
45,30
V1
1) 43,80 PVC SN8 De160
K1
45,32 2) 43,80 PVC SN8 De160
V-65 43,52
KS1V1
3) 43,80 PVC SN8 De160 45,02
MÄRKUSED: 45,35 1,50 V-118 43,22 45,01
V1
KS-28 43,55 Siiber DN100
K1
1. Kõrgused EH2000 süsteemis;
45,02 43,21
2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis;
KS1V1
45,34 PE PN10 De110
Maakraan DN25 43,22 45,01
3. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vaata seletuskirjast; V-64 43,54 L=8,8
43,21
V-43
V1
PE PN10 De110
K1
4. Ehitustööde materjalide mahud vaata põhimaterjalide tabelis; L=8,7 560/500
45,34 2 V1
2
1PE PN10 De63 K-25
PVC SN8 De160 →
2
KS-27 43,54 L=24,2
KS1
KS1
L=27,5m i=0,006 PE PN10 De110
5. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende
KS1
1 3 2
45,01
KS1
1 KS1 1 PE PN16 De32 L=36,2
1 K1 K1 K1 K1 K1
3 1
K1 V1 V1 V1 V1
L=8,9 1
K1 K1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 V1 3
omaniku juhendite kohaselt; 2
2 PVC SN8 De160 →
K1
L=57,9m i=0,006
K1 K1 K1 K1 45,01
V1
2
1) 43,46 PVC SN8 De160
KS1
6. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada tööd käsitsi, vajadusel võrgud toestada;
9,0
45,38 45,25 2) 43,56 PVC SN8 De160
KS1
PE PN10 De110 L=13,1
7. Enne ehitustööde algust täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad ja eesvoolude sügavused; KS-34 V-45
2,4
PE PN10 De110 L=1
43,45 3) 43,46 PVC SN8 De160
De160
43,58
K1
8. Kõik jooned ja objektid hallis toonis tähistavad mõõdistamise aegset situatsiooni;
PE PN10 De110 L=2
V1
45,34 45,25 1,55
L=13,8m
KS1V1
i=0,006
9. Joonised ja seletuskiri on projekti lahutamatud osad ning neid tuleb käsitleda koos; KS-33 Maakraan DN25 45,00
→
43,54 43,45
PVC SN8
Siiber DN100
KS1
10. Katendite taastamine on lahedatud eraldi projektiga; 45,70 45,03
Õhueralduskaev V-44 43,23 43,20
K1
11. Ehitustööde käigus eemaldatavad liiklusmärgid tuleb peale ehitustööde lõppu taastada;
V1
43,90 400/315
KS1 V1
45,73 45,00 K-28
12. Kõikidel kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi (muuhulgas inimluude) ilmsikstuleku V-42 43,20
V-63 1
45,00
KS1
võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning 43,93 45,00
teatama sellest Muinsuskaitseametile. 3,422 45,73 2
1) 43,64 PVC SN8 De160
Maakraan DN25
V1
43,93 2) 43,64 PVC SN8 De160
Tingmärgid: 1
1,36
KS1
V1
K1
-Katastriüksuse piir
KS1
-Katastriüksuse tunnus
-Katastriüksuse lähiaadress
V1
KS1
V1
K1
-Kalmistu sanitaarkaitsevöönd
2,3 KS1
PE PN10 De63 L=6
-Muinsuskaitseline ala
V1
KS1
V1
K1
-Olemasolev madalpingekaabel
KS1
-Olemasolev madalpinge õhuliin
V1
-Olemasolev sidetrass
V1
K1
KS1
KS1
-Olemasolev side õhuliin
1,1
3
PE PN10 De110 L=4
-Olemasolev sidetrass
L=59,5m i=0,01
V1
2,5
V1
K1
-Olemasolev veetoru
KS1
PE PN10 De110 L=59,5
PE PN10 De110 L=5
KS1
-Olemasolev survekanalisatsioon
V1
PVC SN8 De160 →
-Olemasolev kanalisatsioon
V1
K1
KS1
KS1
-Tee kaitsevöönd
-Projekteeritud veetoru
V1
V1 V1 V1
-Projekteeritud reoveekanalisatsioon
V1
K1
K1 K1 K1
KS1
KS1
KS1 KS1 KS1 -Projekteeritud survekanalisatsioon
-Suundpuuritav toru 45,60
V1
KS-32
V1
K1
-Projekteeritud kaeviku piirjooned 43,80
KS1
45,60
KS1
560/500 43,80
Maakraan DN50
-Kaevu nimetus
V1
K-60 3,16
-Projekteeritud maapinna kõrgus
V1
K1
43,17 2
1 3 2
43,17 -Olemasoleva maapinna kõrgus
KS1
1
1) 39,63 PVC SN8 De160 -Proj kanalisatsioonitoru
PE PN10 De110
-Proj kanalisatsioonitoru
KS1
2) 39,63 PVC SN8 De160
V1
K1
L=8,5
3) 41,62 PVC SN8 De160 -Proj kanalisatsioonitoru 45,57
45,60
V1
KS-26 43,77 Maakraan DN25
3,54 -Kaevu sügavus
KS1
43,80 45,80
45,57 V-41 44,00
-Projekteeritud reovee kanalisatsiooni kaev V-61 43,77 2 45,60
KS1
V-62
V1
K1
-Projekteeritud pumpla 1 43,60 K200-7
200/160
46,00 560/500
-Projekteeritud siiber, kape maa peal K-29
KS1KS1
1
-Survekanalisatsiooni sõlm (maa-alune) 46,00 45,80
V1
8
1) 44,54 PVC SN8 De160 2
=9,
-Veetorustiku sõlm (maa-alune) 45,80
2) 44,54 PVC SN8 De160
V1 10 L
0
1) 44,44 PVC SN8 De160
6
L=9 8 De1
1,46
KS1KS1
De1
VK-4-06 2) 44,44 PVC SN8 De160
i=0 m
K1
,007
SN→
V1
4
1,36
,
N10
46,00
7,9
Maakraan DN25 44,20
L=33,1
560/500
PVC
PE PN10 De63 L=4
PE P
2 1 3
1 K-30
45,87
KS1KS1
2
V1
PE PN10 De110
45,87
L=39,4
1) 44,51 PVC SN8 De160
K1
VK-4-05
V1
2) 44,51 PVC SN8 De160
PE PN10 De110
KS1KS1
3) 44,51 PVC SN8 De160
V1
1,36
K1
V1
45,87
V-40
KS1KS1
44,07
V1
Kaeviku riigitee poolne
K1
V1
serv toestada
KS1KS1
V1
45,20
VK-4-04 KS-25
K1
43,40
V1
2
45,20
1
Maakraan DN50
V1
2,95 43,40
14
KS1
0,0
45,20
KS1
L=56,5m i=K1
45,20 Maakraan DN25
V1
110 L=56,5
V-60 43,40 2
2 1 1 43,40
44,68
KS-24 42,88 MUUDATUS NR KUUPÄEV PROJEKTEERIS SELGITUS
KS1
K1
160 →
V1
V1
VK-4-03
PE PN10 De
44,68 Projekeerija: Tellija: Töö nr: Kuupäev: Staadium:
L=12,0
V-59 42,88 2
22.01
PVC SN8 De
45,21
KS-31 AS VIIMSI KEEVITUS 2025-002 TP
1
OÜ Raven 2025
PE PN10 De110
43,41
K1
REG. KOOD. 10041320
V1
V1
Tähis: Leht: Lehti kokku:
KS1
Objekt:
VK-4-02
K1
V1
Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK
V1
VK-4-04 4 6
KS1
L=29,1
projekteerimis-ehitustööd
K1
V1
PE PN10 De110
V1
560/500 Joonis: Mõõtkava:
K-31 Vastutav spets: E.Antons /digiallkiri/
KS1
46,74
Projekteeris:
K1
46,74 K.Kartau /digiallkiri/
V1
1) 45,31 PVC SN8 De160 Asendiplaan 3 1:500
V1
VK-4-01 2) 45,31 PVC SN8 De160 Kontrollis: J.Ritso /digiallkiri/
KS1
3) 45,31 PVC SN8 De160
0 De110 L=51,6
Projekteeris:
K1
V1
44,52 1,43
V1
KS-23
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Sisukord
1.1 Üldandmed 3
1.2 Alusdokumendid 5
1.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus 5
1.4 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus 5
1.4.1 Geoloogia 5
1.5 Kitsendused 5
1.5.1 Tehnovõrgud 5
1.5.2 Looduskaitse objekt 5
1.5.3 Kultuuri ja arheoloogilised väärtusega alad 6
1.5.4 Geodeetilised märgid 6
Muinsuskaitse 6
2. Projekteeritud lahendus 7
2.1 Üldist 7
2.2 Veevarustus 7
2.2.1 Olemasolev olukord 7
2.2.2 Projekteeritud lahendus 7
2.2.3 Liitumispunktid 8
2.2.4 Veetoru paigaldamise reeglid 8
2.2.5 Tuletõrjehüdrandid 9
2.2.6 Materjal 9
2.3 Kanalisatsioonitorustik 11
2.3.1 Olemasolev olukord 11
2.3.2 Üldist 11
2.3.3 Projekteeritud lahendus 11
2.3.4 Liitumispunktid 12
2.3.5 Kanalisatsiooni paigaldamise reeglid 12
2.3.6 Pumplad 13
2.3.7 Materjal 13
3. Nõuded ehitustööle 14
3.1 Kvaliteedikontroll 14
3.2 Eeltööd 14
3.3 Kaevetööd 15
3.4.1 Kaeviku hoidmine kuivana 15
3.4.2 Talvel tehtavad tööd 15
3.5 Pinnase kaevetööd 15
1 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3.6 Toestus 15
3.7 Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus 16
3.8 Torustiku rajamine 16
3.8.1 Aluskiht 16
3.8.2 Algtäide 16
3.8.3 Lõpptäide (tagasitäide) 17
3.8.4 Rajamine kinnisel meetodil 17
3.9 Torustiku soojustamine 17
3.10 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 18
4.1 Üldnõuded 18
4.2 Veetorustiku kontroll ja kasutusele võtmine 19
4.3 Isevoolsete torustike testimine 19
4.4 Kanalisatsioonivõrgu hooldamine 19
5 Keskkonnaaspektid ja jäätmekava 20
5.1 Üldist 20
5.2 Kõrghaljastuse kaitsmine 20
5.3 Jäätmekava 21
6 Katendite taastamine 21
6.1 Üldist 21
6.2 Projektlahendus 22
2 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
1. Sissejuhatus
1.1 Üldandmed
TÖÖ NIMETUS: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööd
OBJEKTI ASUKOHT: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
TÖÖ EESMÄRK: Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine
TÖÖ LIIK: Tööprojekt
TÖÖ TELLIJA: OÜ Raven
Tel 5645 1976
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Viimsi Keevitus AS
Registrikood 10041320
Kaluri tee 13, 74001 Haabneeme
Tel 609 0343
http://www.viimsikeevitus.ee
Kontrollijad: Jaak Ritso – Diplomeeritud veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 7 nr 167575
Eero Antons – Diplomeeritud veevarustuse- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 7 nr 149326
3 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Pilt 1.Objekti asukoht
4 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
1.2 Alusdokumendid
Projekti koostamise aluseks on:
⎯ Geodeetiline alusplaan: Reib OÜ töö nr TT-7056;
⎯ Geoloogia: maa-ameti portaali andmed
(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ehitusgeoloogia ),
⎯ Raasiku Vallavalitsuse 02.12.2024 korraldus nr 462;
⎯ Transpordiameti tingimused; Kooskõlastuskiri nr 7.1-2/24/19488-2.
Projekteerimistöödel on olnud aluseks projekteerimisnormid ja nõuded:
⎯ OÜ Raven Tellija Tingimused
⎯ RIIGIKOGU SEADUS 11.02.2015 EHITUSSEADUSTIK
⎯ RIIGIKOGU SEADUS 30.01.2019 VEESEADUS
⎯ RIIGIKOGU SEADUS 15.02.2023 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUS
⎯ SISEMINISTRI MÄÄRUS 18.02.2021 NR 10 VEEVÕTUKOHA RAJAMISE,
KATSETAMISE, KASUTAMISE, KORRASHOIU, TÄHISTAMISE JA
TEABEVAHETUSE NÕUDED, TINGIMUSED NING KORD
⎯ EVS 812-6:2012 EHITISE TULEOHUTUS. OSA 6 TULETÕRJEVEEVARUSTUS
⎯ EVS 835:2022 HOONE VEEVÄRK
⎯ EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD
⎯ EVS 846:2021 HOONE KANALISATSIOON
⎯ EVS 848:2021 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK
⎯ EVS 921:2022 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK
⎯ EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT
⎯ MAA SISSE JA VETTE PAIGALDATAVATE PLASTTORUDE PAIGALDUS-JUHEND
RYL77
⎯ Raasiku Vallavolikogu 27.11.2012 määrus nr 19 „Raasiku valla heakorraeeskiri“
⎯ Raasiku Vallavolikogu 08.10.2019 määrus nr 18 „Raasiku valla kaevetööde eeskiri“;
⎯ Raasiku Vallavolikogu 08.02.2022 määrus nr 3 „Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri“.
1.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus
1.3.1 Üldist
Praegusel ajal on alal valdavalt eramud ning olemasolev ühisveevärk ja kanalisatsioon
puuduvad. Kinnistutel on olemas enda kaevud ja kogumismahutid/lampkastid.
1.4 Geoloogia ja reljeefi kirjeldus
1.4.1 Geoloogia
Antud projekti raames ei ole teostatud geoloogilisi uuringuid. Kasutatud on varem tehtud
geoloogilisi aruandeid.
1.5 Kitsendused
1.5.1 Tehnovõrgud
Projekti alal on olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid:
⎯ elektripaigaldiste kaitsevööndid;
⎯ sidepaigaldiste kaitsevööndid;
⎯ tee kaitsevöönd.
1.5.2 Looduskaitse objekt
Looduskaitselised piirangud alal puuduvad.
5 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
1.5.3 Kultuuri ja arheoloogilised väärtusega alad
Alal asub Muinsuskaitse kinnismälestis, Raasiku vana kalmistu.
1.5.4 Geodeetilised märgid
Alal ei paikne geodeetiliste märkide kaitsevööndeid:
Muinsuskaitse
Projektis ette nähtud tööd toimuvad ajaloomälestise Raasiku vana kalmistu (reg-nr 14819) alal
ja kaitsevööndis.
Antud piirkond on ka laiemalt rikkaliku ajaloo- ning arheoloogiapärandiga, millest kõik ei kuulu
riikliku kaitse alla. Raasiku asulakeskuses paikneva praeguse Harju-Jaani kiriku (reg-
nr 21529) ajalugu ulatub tagasi 13. sajandisse ning kiriku asukoht on selle aja jooksul
muutunud. Mõnede allikate kohaselt on piirkonnas olnud ka kirikuga seotud asula, mille
paiknemine ning ulatus on ebaselge.
Eelnevale tuginedes ei ole arheoloogiline jälgimine vee- ja kanalisatsioonitrassi
paigaldamisega seotud kaevetöödel (avatud kaevised ning viigukohad) esialgu vajalik. Sellele
vaatamata tuleb olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi (muuhulgas inimluude) ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS
§ 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit).
6 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
2. Projekteeritud lahendus
2.1 Üldist
Torustike kulgemine plaaniliselt on näidatud joonisel VK-4-01 – VK-4-06.
Enne torustike ehitustöödega alustamist täpsustada olemasolevate kanalisatsiooni torustike
eesvoolu kõrgusmärk ning ristuvate kommunikatsioonide kõrgusmärgid.
Kõik ehitustööd tehakse vastavalt hanke tingimustele ja ohutustehnika eeskirjadele.
Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleksid
tagatud. Vastutus toestuse eest kuulub töövõtjale.
Andmed projekteeritud torude kohta on toodud materjalide loetelus.
Juhul kui ehitustööde teostamiseks on vajalik sulgeda riigitee täies mahus või muudetakse
olemasolevat liikluskorraldust pikemaks ajaks, siis kandub riigitee hooldamise kohustus (sh
liikluskorraldus, lume-libedusetõrje, teekatendi hoole, teeäärte niitmistööd) lõigus km 22,30-
23,70 ehitusperioodiks üle tehnovõrkude valdajale. Riigitee osalise sulgemise puhul
lühiajaliselt teehoolet üle ei anta.
Planeeritud tööde osas, mis on seotud vee ja kanalisatsioonitorustiku ehitusega oleme võtnud
arvesse kruntide juurdepääsu küsimused ning elutähtsate teenuste tagamise vajadused.
Ehitustöid planeeritakse nii, et kiirabi, politsei ja muud tähtsad teenused pääsevad vajalikesse
kohtadesse. Ehituse ajakava tuleb koostada paindlikult, et vältida teenuste katkestusi.
Ekskavaatorite ja teiste töömasinate tööde käigus hoitakse pidevalt silmas, et sõiduteed
oleksid avatud ka prügi ja reovee ära viimiseks, kaevetööde käigus vahetult sissesõidutee
juures võib esineda ligipääsu piiranguid, mille pikkus on 1-2 tööpäeva, sellest teavitatakse
eelnevalt kinnistuomanikke. Vajadusel suunatakse liiklust, et tagada juurdepääs.
Kinnistuomanikud ja kohaliku piirkonna elanikud saavad eelnevalt teated võimalike tõkete ja
muudatuste kohta, et nad saaksid erakorraliste olukordade korral õigeaegselt reageerida.
2.2 Veevarustus
2.2.1 Olemasolev olukord
Projektiga käsitletaval alal pole olemasolevaid veetorustikke.
2.2.2 Projekteeritud lahendus
Transpordiameti maaga on projekteeritud kuus veetorustiku ristumist, millest kaks teostatakse
suundpuurimise teel. Suundpuurimise teel on projekteeritud teega ristumine kohtades, kus
tegemist on survetorustikega ning torudel ei pea olema kindlat kallet. Lahtise kaevikuga
meetod on valitud kohtades kus on lisaks survetorustikule vaja paigaldada ka isevoolne
kanalisatsioon.
Suundpuurimisega teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,392
2. 22,690
Lahtise kaevikuga teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,775
2. 22,897
7 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3. 23,042
4. 23,150
Torustikku paigaldatakse piki teed ka suundpuurimise teel. Seda 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele 22,925-23,043.
Lisaks on projekteeritud veetorustiku paigaldus lahtise kaevikuga piki 11310 Aruvalla-Jägala
tee kõrvalmaantee kilomeetritele 22,740-22,925 ja 23,043-23,150. Lahtise kaeviku meetod on
valitud, sest isevoolset kanalisatsioonitorustikku pole võimalik sellises vahemaas ja pinnases
paigaldada selliselt, et vajalikud langud torustiku toimimiseks oleks tagatud. Kuna isevoolne
kanalisatsioon ja veetorustik paigaldatakse samas kaevikus siis teostatakse mõlemad lahtise
kaevikuga.
Projekti eesmärgiks on Raasiku reoveekogumisalal ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni
väljaehitamine, tagamaks kõigile piirkonna elanikele nõuetekohane ja keskkonnasäästlik
avalik teenus. Raasiku alevik paikneb piirkonnas, mis Eesti Geoloogiakeskuse koostatud
põhjavee kaitstuse kaardi alusel paikneb suuremas osas nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,
aleviku idaosas on ka kaitsmata põhjaveega piirkond. Sellistes piirkondades on kõrge
põhjavee reostusoht, näiteks lekkiva reovee kogumismahuti kasutamisel.
Torustikud on võimalikult suurel määral projekteeritud valla maadele kuid osaliselt ka
Transpordiameti maale. Transpordiameti maa-alas on torustike paigaldus projekteeritud
võimalikult suures osas kinnisel meetodil (suundpuurimise teel). Kohtades, kus paigaldatakse
kõrvuti isevoolne kanalisatsioonitoru ja veetoru on ka veetoru paigaldus projekteeritud lahtisel
meetodil.
Projekteeritud on uus veetorustik joonistel VK-4-01 – VK-4-06 näidatud aladele.
Riigiteega ristumise kohtades tuleb torustik paigaldada PE De160 SN16 kaitsehülssi.
Lahtise kaeviku korral tuleb kaeviku parameetrid transpordiameti maal rajada vastavalt
juhendile „Tööohutus ehitusplatsil“ tabel lk 19 (kaevandinõlva lubatud kalded kuni
kuuemeetrise kaevesügavuse korral).
Kinnistu liitumispunktidesse tuleb paigaldada maakraanid. Tänavatorustikuks on ette nähtud
kasutada PE De63-110 PN10 veetorusid. Tupiktänavate lõppu on projekteeritud
läbipesukaevud.
Torustike kõrgematesse punktidesse, milles pole tarbijaid on projekteeritud
õhueralduskaevud, et torustikku sattuv õhk pääseks torustikust välja.
Riigitee maa-alasse jäävad kaevud, mis jäävad haljasalale ja kruuskattega teede/mahasõitude
alale tuleb paigaldada 15 cm sügavusele katte/haljasala alla.
2.2.3 Liitumispunktid
Liitumispunktiks on maakraan vastavalt toru läbimõõdule (antud juhul DN25-DN50).
Väljavõte tuleb teostada peatorustikust elektrikeevis sadulühendusega. Maakraani otsa tuleb
rajada torustik kuni kinnistu piirini. Ehitustööde lõpus (peale torustiku katsetamist ja
vastuvõtmist) tuleb toru ots keeviskorgiga sulgeda ja matta maa alla minimaalselt 1,8 m
sügavusele.
Riigitee äärsete liitumiste korral tuleb torustik rajada 2 m kinnistu sisse.
2.2.4 Veetoru paigaldamise reeglid
Veetorustik tuleb rajada vastavalt maapinna profiilile nii, et torustiku peale jääks peale
pinnakatete taastamist minimaalselt 1,80 m pinnast.
Kõik toruotsad tuleb sulgeda pimeotsakorkidega, et vältida pinnase sattumist torustikku.
8 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Survetorustikud peavad olema tähistatud märkekaabliga. Märkekaabliks võib kasutada
vähemalt 2,5 mm² ristlõikega vaskkaablit, millel on plastisolatsioon (ning lubatud pinnasesse
paigaldada). Pinnasesse jäävad kaabli jätkud tuleb teha veetihedad ning isoleerida
kuumkahaneva kattega. Märkekaabli otsad peab tooma seadme- või hüdrandikaevu, kapede
alla ning kinnistu tarnetorul veemõõdusõlme. Märkekaabli otsad peavad ulatuma vähemalt
10 cm seadme- või hüdrandikaevust või kapede alt välja. Torustiku märkekaabel peab
asetsema hüdrandi välise korpuse all, st kui hüdrandil on kaas peal, siis märkekaabel ei tohi
olla näha.
Veetoru kohale 0,3 - 0,4 m kõrgusele tuleb paigaldada sinine märkelint kirjaga “Veetorustik”.
Maakraani/siibri spindel peab jääma maapinnast mitte sügavamale kui 10-15 cm.
2.2.5 Tuletõrjehüdrandid
Projektiga on ette nähtud paigaldada 6 maapealset tuletõrjehüdranti (hüdrantide asukohti
vt joonis VK-4-01 – VK-4-06, tegevusraadius 200 m arvestatuna hüdrandist hooneni.
Veevõrgust peab olema tagatud tulekustutusvee saamine vooluhulgaga vähemalt 10l/s 3 tunni
vältel.
Paigaldatavad maapealsed hüdrandid peavad vastama harmoniseeritud standardile
EVS-EN 14384:2005 Sambakujulised tuletõrjehüdrandid.
Hüdrantide surveklass peab olema PN10. Kasutada tuleb teleskoopilise tõusutoruga,
automaatse tühjendusklapiga ja siibriga varustatud soojustatud maapealseid hüdrante.
Maapealsete hüdrantide automaattühjendusklapp tuleb ühendada drenaažitoruga, millega
tagatakse plasttoru tühjendamine. Drenaažitoru tuleb katta killustikuga või olema mähitud
filterkangasse.
Hüdrantide ühendustoru ei tohi olla väiksem kui De110 ning maapealse hüdrandi
paigaldamisel trassile tuleb kasutada torukolmikut.
Tuletõrjehüdrante peab olema võimalik avada ühesuguse võtme abil.
Tuletõrjehüdrandid tuleb tähistada vastavalt siseministri määrusele 18.02.2021 nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“.
Kui hüdrandi viita ei ole võimalik paigaldada aiale, hoone seinale või posti külge, tuleb viit
paigaldada metallist alusplaadile, mis toetub kahele postile. Postid peavad olema metallist
ümar- või nelikanttorust, mõõduga minimaalselt 25 mm. Postide alumine osa peab olema
valatud betoonist vundamendi sisse.
2.2.6 Materjal
Veetoru materjaliks on PE De32 x 3 (PN16, SDR11), PE De63 x 3,8 (PN10, SDR17) ja PE
De110 x 6,6 (PN10 SDR17) mis vastab standardile EVS-EN 12201-1:2011 „Plastics piping
systems for water supply, and for drainage and sewerage under pressure – Polyethylene (PE)“.
PE veevarustuse torustike värvus peab olema must sinise triibuga või sinist värvi.
Kaevikuta meetodi korral peab kasutatav veetoru olema toodetud vastavalt PAS1075 nõutele
ja selle tootmiseks kasutatav materjal peab vastama PAS1075 nõuetele.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
PE torude ühendamiseks tuleb kasutada kas elektrikeevismuhve või põkk-keevitust. Lubatud
on ka vajadusel ühendamine äärikute või spetsiaalsete ühendusdetailide abil. Tuleb vältida
mehaanilisi liitmikke. Nõusoleku nende kasutamiseks annab Insener.
9 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga.
Elektrikeevis ühendusliitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees,
mitte sisepinnal.
Puursadula kasutamisel ei tohi kasutada eraldi monteeritavat kuulkraani.
PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide
spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid tarnetorudel tuleb ühendada
äärikühendustega, kui pole teisiti nõutud.
Äärikud ja poldid peavad vastama standarditele EVS EN 1092-1:2018 „Äärikud ja nende
ühendused. Ümmargused äärikud torudele, ventiilidele, ühendusdetailidele ja lisaseadmetele,
PN klassifikatsiooniga. Osa 1: terasäärkiud, EVS EN 1515-1:2000 „Flanges and their joints –
Bolting – Part 1: Selection of bolting, PN 10/16. Kõik poldid, mutrid ja tihendid peavad vastama
roostevaba terase klassile 316. Vahetihendid peavad vastama EVS EN 1514 Osadele 1-4
(„Äärikud ja nende ühendused. Tihendite mõõtmed PN-tähistusega äärikute jaoks. Osa 1:
Mittemetallist lamedad tihendid sissepandava osaga või ilma“, „Flanges and their joints -
Gaskets for PN-designated flanges - Part 2: Spiral wound gaskets for use with steel flanges“,
„Äärikud ja nende ühendused. Tihendite mõõtmed PN-tähistusega äärikute jaoks.Osa 3:
Mittemetallist PTFE ümbrisega tihendid“, „Äärikud ja nende ühendused. Tihendite mõõtmed
PN-tähistusega äärikute jaoks.Osa 4: Gofreeritud lamedad või soonega metalltihendid ja
täidetud metalltihendid kasutamiseks koos terasäärikutega“) sarnaselt roostevaba terasest
torudele. Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on
keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid,
seibid jne).
Maa-aluste veetorustike sulgarmatuurina kasutada pinnasesse paigaldatavaid
kummkiilsiibreid (nn „lühike“ komplekt) ja maakraane. Kummkiilsiibrid ja maakraanid peavad
vastama standardile DIN EN 1171 „Industrial valves – Cast iron gate valves“, rõhuklass PN16,
kere ja kate kõrgtugevast malmist.
Siibrite ja maakraanide surveklass peab olema PN16 ja korpuse ja kaane materjal peab olema
tempermalm ning korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 μm. Sulgarmatuuride spindli
materjal peab olema roostevaba teras, korpuse kaane kinnituspoldid peavad olema
roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga.
Siibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad
sulguma päripäeva. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus,
ääriku paksus jne).
Sulgseadmetena võib kasutada ainult valumalmist tooteid. Plastikust sulgseadmed ei ole
lubatud paigaldada.
„Kaped“ ehk sulgseadmete spindlipikenduste luugikomplektid, peavad vastama standardile
EVS-EN 124-1:2015 „Restkaevude päised ja hoolduskaevude päised sõiduteede ja jalakäijate
aladele“. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud
kontaktpindadega mittekolksuvaid „kapesid“. Kiviparketi / haljasala korral kasutada
mitteujuvaid „kapesid“. Kapede kandejõud liiklusega piirkondades peab olema 40 t ning
haljasaladel minimaalselt 25 t. Kõik riigitee teemaal olevad kaevud ja kaped peavad olema
kandejõuga 40t.
Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult teleskoopseid spindlipikendusi. Spindlipikenduse
ümber peab olema teleskoopne kaitsetoru mis ulatub kapest kuni siibrini välja.
Spindlipikenduse ülemise osa kaugus “kape” luugist peab olema vahemikus 10-20 cm.
Joogivee torustikule paigaldatud tarvikud ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti.
10 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
2.3 Kanalisatsioonitorustik
2.3.1 Olemasolev olukord
Projektpiirkonna kinnistutel ühiskanalisatsioon puudub. Osaliselt on olemas kinnistutel asuvad
kinnistu sisesed kanalisatsioonilahendused, mida peab aeg-ajalt tühjendama. Kinnistutele
rajatakse kanalisatsiooni liitumispunktid, et kinnistutel oleks võimalik ühiskanalisatsiooniga
liituda. Rajatava süsteemi eesvoolu ehitatakse praegusel ajal. See on projekteeritud
Skepast&Puhkim OÜ tööga nr 24000098.
Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga.
2.3.2 Üldist
Projekteeritavate alade kanalisatsioon on lahkvoolne. Sademevee juhtimine
kanalisatsioonitorusse on keelatud.
Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on maapinna kõrgusarv kanalisatsiooni liitumiskaevu
juures +10cm.
Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2021 esitatud
nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab
olema vähemalt kord ööpäevas ≥0,7 m/s.
2.3.3 Projekteeritud lahendus
Projektpiirkonnas on ette nähtud isevoolsete ning survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine.
Lisaks tuleb rajada kolm reoveepumplat joonisel näidatud asukohtadesse. Rajatavate torustike
vesi suunatakse varasemalt rajatavasse reoveetorustikku.
Kanalisatsioonisüsteemid on võimalikus ulatuses projekteeritud isevoolselt valla ja
eramaadele. Kohtadesse kuhu isevoolset kanalisatsiooni projekteerida pole otstarbekas on
projekteeritud survekanalisatsioon. Kohtades, kus polnud võimalik torustikke paigaldada valla
või eramaadele on torustik projekteeritud transpordiameti maale. Transpordimaale torustike
paigaldus on valitud kui valla maid pole olnud läheduses ja eramaadele paigaldamiseks ei
saadud eramaaomanike nõusolekuid.
Transpordiameti maale on projekteeritud kuus kanalisatsiooni ristumist maanteeega, millest
kaks teostatakse suundpuurimise teel ning 4 lahtise kaevikuga.
Suundpuurimisega teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,392
2. 22,690
Lahtise kaevikuga teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele:
1. 22,775
2. 22,897
3. 23,042
4. 23,150
Torustikku paigaldatakse piki teed ka suundpuurimise teel. Seda 11310 Aruvalla-Jägala tee
kõrvalmaantee kilomeetritele 22,925-23,043.
Lisaks on projekteeritud kanalisatsioonitorustiku paigaldus lahtise kaevikuga piki 11310
Aruvalla-Jägala tee kõrvalmaantee kilomeetritele 22,740-22,925 ja 23,043-23,150. Lahtise
kaeviku meetod on valitud, sest isevoolset kanalisatsioonitorustikku pole võimalik sellises
11 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
vahemaas ja pinnases paigaldada selliselt, et vajalikud langud torustiku toimimiseks oleks
tagatud.
Kinnistutele, millele on projekteeritud survetorustiku liitumine kanalisatsioonitorustikuga, tuleb
perspektiivsel liitumisel paigaldada kinnistu sisene reoveepumpla.
Survetorustiku kõrgematesse punktidesse, milles pole tarbijaid on projekteeritud
õhueralduskaevud, et torustikku sattuv õhk pääseks torustikust välja.
Torustike asukohta vt joonis VK-4-01 – VK-4-06.
Kõikidele rajatavate torustikega piirnevatele kinnistutele rajatakse kanalisatsiooni
liitumispunkt.
Isevoolse kanalisatsiooni tänavatorustik on projekteeritud De160 SN8 PVC torudest.
Torustikule on projekteeritud PE De400/315 ja De560/500 kontrollkaevud.
Projekteeritud torude mahtusid vaata mahutabelis (AA-8-01).
Lahtise kaeviku korral tuleb kaeviku parameetrid transpordiameti maal rajada vastavalt
juhendile „Tööohutus ehitusplatsil“ tabel lk 19 (kaevandinõlva lubatud kalded kuni
kuuemeetrise kaevesügavuse korral).
Riigitee maa-alasse jäävad kaevud, mis jäävad haljasalale ja kruuskattega teede/mahasõitude
alale tuleb paigaldada 15 cm sügavusele katte/haljasala alla.
2.3.4 Liitumispunktid
Isevoolse kanalisatsiooni liitumispunktiks on kinnistu piirini viidud kanalisatsioonitoru tupikots.
Riigitee äärsete liitumiste korral tuleb torustik rajada 2 m kinnistu sisse.
2.3.5 Kanalisatsiooni paigaldamise reeglid
Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 – 6 mm/m hälbega 0,2 %,
Vastavalt standardile EVS 484:2013 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi
kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude
ehitamist:
⎯ Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm;
⎯ Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud
kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta;
⎯ Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid
kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu
suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle
ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud
täpsusnõudeid.
Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded
Projekteeritud torustiku Maksimaalne kalde Maksimaalne kõrguse
kalle (%ₒ) kõrvalekalle (%ₒ) kõrvalekalle (mm)
>5 1,5 50
3-5 1,0 30
<3 1,0 20
12 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele tuleb paigaldada vähemalt
100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL”.
2.3.6 Pumplad
Projektalale on projekteeritud kolm reoveepumplat, Hallikivi, Okka ja Laine.
Pumplasse peab olema paigaldatud kaks pumpa, millest kumbki peab olema võimeline
arendama pumpla määratud tootlikkust Hallikivi Q=5 l/s ja tõstekõrgus H=13 m, Okka Q=5 l/s
ja tõstekõrgus H=9 m, Laine Q=5 l/s ja tõstekõrgus H=10 m. Eriolukorras peavad pumbad
saama töötada ka samaaegselt. Reoveepumplas peab olema töörežiimis üks pump töös, teine
pump ooteasendis. Pumbad peavad töötama vaheldumisi, automaatika peab juhtima neid nii,
et tööperioodi vältel oleks pumpade töötunnid võrdsed. Pumpla korpuse materjal peab olema
PE kere rõngasjäikus vähemalt SN4.
Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutustele, vastavalt kasutatavate
materjalide iseärasustele ja projekteerija arvutuslikele betoonplaadi gabariitidele. Pumpla
peab olema betoonist vundamendil, et maa-alune veetase ei kergitaks konstruktsiooni.
Rajatava pumpla ankurdamiseks tuleb kasutada 2,6 m x 2,6 m x 0,3 m suurust betoonplaati.
Pumplate kinnitamine peab toimuma tehase instruktsioonidele, materjalide iseärasusele ja
projektis arvutatud betoonplaatide suurusele vastavalt. Pumpla ankurduseks alusplaadile
kasutatavad poldid ja klambrid peavad olema happekindlast roostevabast terasest AISI 316.
Pumplad peavad olema varustatud loomuliku ventilatsiooniga: värske õhu juurdevool
reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal maksimaalsest veetasemest) ja väljatõmme
reservuaari ülaosast. Õhutustorude (DN 100) otsad peavad paiknema kuni 700 mm kõrgusel
maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad
olema võimalikult vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla
konstruktsiooni külge. Pumpla õhutustorudel peavad olema filtrid (nt aktiivsöefiltrid), et
pumplast ei leviks reovee lõhn väljapoole pumplat.
Sisemised torustikud ja pumpade redelid ning platvormid peavad olema valmistatud
happekindlast roostevabast terasest (AISI 316).
Reoveepumplatel peab olema pumplasse ohutuks sisenemiseks teleskoopne käsipuu, millest
saab pumplasse sisenedes kinni võtta, et oleks tagatud pumplasse ohutu sisenemine.
Pumpla luuk peab peab olema alumiiniumist rihvelplekist, soojustatud (soojustus peab olema
altpoolt kaetud mehaanilise vigastamise vältimiseks) ning varustatud avatud asendi
fiksaatoriga ja kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Luuk ei
tohi avaneda sellele küljele, kus asuvad juhtsiinid või redel.
Pumpla elektri ja automaatika projekt koostatakse eraldi.
2.3.7 Materjal
Projekteeritava isevoolse kanalisatsioonitorustiku läbimõõt on De160. Isevoolse
kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8. Survekanalisatsioon on projekteeritud
PE De63 RC ja PE De110 materjalist
Kanalisatsioonitorustik, mis on väiksem või võrdne De250, peab vastama standardile EVS-
EN1401 „Maa-alused isevoolsed drenaaži ja kanalisatsiooni plasttorustikud. Plastifitseerimata
polüvinüülkloriid (PVC-U). Osa 1: Torude, liitmike ja torustike spetsifikatsioonid“ või EVS EN
13476 „Plastics piping systems for non-pressure underground drainage and sewerage -
Structured-wall piping systems of unplasticized poly(vinyl chloride) (PVC-U), polypropylene
(PP) and polyethylene (PE) - Part 1:General requirements and performance characteristics“
vastavast polüvinüülkloriid(PVC)torust. Kanalisatsioonitoru peab olema täisseintoru, kihilise
seinaga torusid ei ole lubatud kasutada.
13 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Kasutatavad torud peavad olema sertifitseeritud ja omama sertifikaadid kinnitamaks toru
kvaliteeti.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud
kasutatavatele torudele.
Kontrollkaevude läbimõõduks on De400/315 ja De560/500mm. Kaevud peavad vastama
standardile SFS 3468 „Muoviputket. Maahan asennettavat muovikaivot. Laatuvaatimukset“ või
EVS-EN 13598-2 „Maa-alused surveta äravoolu ja kanalisatsiooni plasttorustikud.
Plastifitseerimata polü(vinüülkloriid) (PVC-U), polüpropüleen (PP) ja polüetüleen (PE). Osa 2:
Hooldus- ja kontrollkaevude spetsifikatsioonid“. Kaevud peavad olema PE materjalist.
Kaevudeks kasutada tehasetoodanguna valmistatud kaeve.
Kaevude teleskoobi maksimaalne lubatud pikkus (lõpliku vertikaalplaneeringu korral) on
800 mm ja teleskoop peab ulatuma kaevu sisse minimaalselt 200 mm.
Kaevud peavad olema torustiku diameetrile vastavad ning sobiva luugiga. Vaatluskaevude
konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama
torustiku kontrolliks TV-vaatluskaamera läbipääsu. Kaevude tõusutoru rõngasjäikuse klass
peab olema vähemalt SN2 kuni 2,5 m sügavustel kaevudel. 2,5 m sügavused ja sügavamad,
kui 2,5 m kaevud tuleb teha rõngasjäikusega SN4. Kaevude luugina võib kasutada ainult
umbset luuki, kaevude luuk ei tohi asetseda ümbritsevast maapinnast madalamal. Välistatud
peab olema sademevee sattumine reoveekanalisatsiooni.
Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate
voolurennidega, mille sügavus on minimaalselt 1/2 toru läbimõõdust (külgharud peavad
suubuma läbi voolurenni sujuvalt läbivoolu suunas maksimaalselt 45o all; voolurennide põhi
peab olema sile). Põlvede kasutamine ilma Tellija nõusolekuta on keelatud. Kaevu
tõusutorusse teha läbiviigud vastavalt tehasepoolsetele juhistele, kasutades selleks ette
nähtud tihendeid ja läbiviike.
Kaevud peavad olema veetihedad. Kaaned peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
kattega. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Kaevu luugid peavad olema tihedalt kraes
paigutatuna. Kaevuluugid peavad vastama standardi EN124 klassile D ning liiklusvahendite
ülesõidul säilitama oma stabiilsuse. Tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema
teetasapinnaga ühel kõrgusel. Kõik riigitee teemaal olevad kaevud ja kaped peavad olema
kandejõuga 40t.
3. Nõuded ehitustööle
3.1 Kvaliteedikontroll
Kvaliteedikontrolli abil jälgitakse, et kasutatavad materjalid ja ehitustööd vastavad projektile.
Enne valmisdetailide ja materjalide kasutusele võtmist hangitakse nõuetekohased
sertifikaadid, millele projektis või standardlahendustes on viidatud.
Kõik kontrollid teostatakse vastavalt RIL 77 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud.
Paigaldusjuhend” näidatud katsetusmetoodikale.
3.2 Eeltööd
Enne tööde algust tuleb välja selgitada varasemast ajast tööplatsil paiknevad kaablid,
torustikud ja muud maa-alused kommunikatsioonid, mille vahetus läheduses hakatakse
töötama.
Lisaks tuleb välja selgitada need rajatised ja seadmed, millele ehitustöödest tekkiv vibratsioon
võib mõjuda kahjustavalt.
14 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Vibratsiooniõrnad kohad tuleb vastavalt kaitsta või tuleb püüda piirata töötamisega seotud
vibratsiooni.
Kui kaevetöid tehakse olemasolevate torude kõrval või all, tuleb torud toestada nii, et nad ei
liiguks ehitustööde jooksul.
3.3 Kaevetööd
3.4.1 Kaeviku hoidmine kuivana
Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale
tihendada kuni nõutud tasemeni.
Vajaduse korral tuleb põhjavee taset alandada pinnasevett kaevikust välja pumbates lähedal
asuvasse kraavi. Kraavi vee pumpamine on lubatud juhul, kui kraavi pumbatav vesi ei tekita
kraavi ümbritsetavatel kinnistutel üleujutusohtu või kui kraav toimib, st pumbatud vesi jõuab
eesvoolu. Vajadusel tuleb kraav enne puhastada.
3.4.2 Talvel tehtavad tööd
Külmade ilmadega takistatakse kaevikupõhja jäätumist järgmiselt:
⎯ kaevik tuleb lõpliku sügavuseni kaevata vahetult enne torude paigaldamist;
⎯ tuleb kasutada selleks sobilikke kaitsemeetmeid.
Tuleb takistada kaeviku külgseinade jäätumist allpool torustiku pealispinda.
3.5 Pinnase kaevetööd
Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77 Maa sisse ja vette
paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele.
Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina
kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid
ohtusid.
Kaevude ligidal tuleb kaevik vajaduse korral teha laiemaks selliselt, et kaevikuseinad jääksid
vähemalt 400 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Tuleb arvestada ka tihendamisseadme
laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama.
Kaeviku paiknemine ja sügavus tuleb fikseerida töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil
enne aluskihi tegemist.
Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa tuleb kaevata
ettevaatlikult, et mitte rikkuda allapoole jääva pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi
tuleb tasandada ja sellest tuleb eemaldada kivid.
Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võib
kaeviku põhja rajada astmeliselt.
Kasutusest väljajääv üleliigne väljakaevatud pinnas tuleb laadida transpordivahendile ja
transportida ilma vaheladustuseta jäätmekäitlusluba omava ettevõtte ladestuspaika.
3.6 Toestus
Toestuse abil tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist
murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse.
Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi,
olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid.
15 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3.7 Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus
1. Kaeviku ristlõige on projekteeritud arvestades juhendmaterjali RIL77. Ühes ja samas
kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on ≥0,2m.
2. Veetorude ja survekanalisatsiooni paigaldussügavus on 1,8m toru peale.
3. Minimaalne kaugus olemasolevate torude ja uute vee- ja kanalisatsioonitorude telgede
vahel on ≥0,5m.
4. Külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus ning torude kaugus kaevise
servadest peab olema vähemalt 200mm, kaevu seina ja toru vaheline kaugus aga vähemalt
100mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt
200mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline,
et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100mm.
5. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrguvaldajate trassidega tuleb
lähtuda standardist EVS 843 – Linnatänavad. Juhul kui olemasolevad kommunikatsioonid
paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilistes uuringutes ja joonistel kirjeldatud, siis
korrigeeritakse vajadusel projektilahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse
selgumist.
3.8 Torustiku rajamine
Enne paigaldust kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi.
Isevoolsete torude paigaldust alustada allavoolu asetsevast otsast. Torud peavad olema
paigaldatud projektijärgsele asukohale ja kõrgusele.
Lahtisel meetodil ehitatava toru kohale (30-40 cm toru laest) tuleb paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
Kaevud paigaldatakse vertikaalselt, hälve tohib olla max 10 mm 1 m kohta.
3.8.1 Aluskiht
Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse
torule õige lang ja paigaldussügavus.
Plastmassist toru all tuleb aluskihina kasutada looduslikku kivimaterjali, liiv, killustik või
kivipuru, suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust.
Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi.
Aluskihina ei tohi kasutada savi.
3.8.2 Algtäide
Kaeviku algtäide peab koosnema vett läbilaskvast pinnasest: liivast, killustikust või kivipurust.
Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada aineid, mis võivad
keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi
kasutada.
Esmase algtäite paksus on 20 cm. Vajadusel (tee alustes konstruktsioonides), algtäide
tihendatakse torude külgedelt 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide
ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale
tulevaid täitekihte võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m
paksune algtäite kiht.
Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata.
Enne täitmist tuleb kontrollida, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust
tuleb eemaldada võimalik jää ja lumi. Algtäide tuleb kaevikusse paigaldada ettevaatlikult, toru
16 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tuleb teha käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt
ega saaks viga. Algtäide tuleb panna torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks.
Esimene täitekiht tuleb teha maksimaalselt toru poole kõrguseni.
Täitekihte peab juurde lisama ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäide ulatub üldkasutatavatel
teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool üldkasutatavate teede ala ulatub algtäide
vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Tihendamise puhul ei tohi tihendatava kihi
paksus ületada 50 cm.
3.8.3 Lõpptäide (tagasitäide)
Lõpptäide peab koosnema vett läbilaskvast pinnasest: liivast, killustikust või kivipurust.
Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest,
kuid mitte rohkem kui 300 mm.
Külma ilmaga tuleb enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud
pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi sisaldada eelpool nimetatut. Talvistes tingimustes on ainus
tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.
Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud
kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus olema sarnane ümbritseva loodusliku
pinnase tihedusega. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peab täide jääma samale kõrgusele
ümbritseva maapinnaga.
3.8.4 Rajamine kinnisel meetodil
Projekti raames on osaliselt ette nähtud kinnisel meetodil torustike rajamine.
Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamise selliselt, nagu projektis on ette
nähtud. Tagasitõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule ei tohi ületada lubatud
tõmbejõudu. Vajadusel tuleb kasutada puurimislahust – vee ja bentoniitsavi segu. Üleliigse
puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja.
Kaevikuta ehitusmeetodil rajatavad torud peavad olema toodetud vastavalt PAS1075
sertifikatsiooni nõuetele.
Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (HDPE) ühendatakse
soovitatavalt põkk-keevitusega (eriti suuremate läbimõõtude korral). Ehitaja peab kasutama
torude ühendamiseks sobivat põkk-keevitusaparatuuri. Ühendused peavad vastama Tootja
soovitustele ja survekatsele. Põkk-keevitusel tekkiv krae peab olema ühtlane, näidates õiget
kokkusulamist. Ühendused, mis ei vasta neile nõuetele tuleb lahti lõigata ja uuesti teha.
Puurimismeeskond peab olema läbinud sertifitseeritud koolituse puurimisseadme tootjafirma
poolt.
Kõik torustiku kaevikuta paigaldamise tööd peavad vastama EVS_EN 12889:2000 „Äravoolu
ja kanalisatsioonitorude kaevikuta paigaldamine ja katsetamine“ nõuetele. Järgida tuleb
torupaigaldustööde üldisi põhimõtteid ja head ehitustava ning Tellija tingimusi.
3.9 Torustiku soojustamine
Rajatavad torustikud tuleb soojustada maa sisse sobivate soojustusplaatidega kui
paigaldamissügavus (sh kraavi ja truubi põhjast) on:
⎯ Vee- ja survekanalisatsiooni torustiku puhul väiksem kui 1,8 m maapinnast toru peale;
⎯ Isevoolse kanalisatsiooni puhul väiksem kui 1,20 m maapinnast toru peale;
Soojustusplaadina tuleb kasutada pinnasesse paigaldamiseks sobivat soojustusplaati: paksus
100mm, survetugevus lühiajaline 250kN/m2, pikaajaline 90 kN/m2, nt Styrofoam XPS 250 või
samaväärne. Plaat tuleb paigaldada 0,6m mõlemale poole soojustatavat toru ning 150mm
kõrgusele toru kohale.
17 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
3.10 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste
valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud
rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (nt. toestamine) rajatiste vahetus läheduses
töötamisel.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomule tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näiteks vibratsiooni vms. kahjustava mõju
vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui
inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus
kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest
põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada.
Tööde teostajal tuleb arvestada ning vajadusel valmis olla projekteeritud rajatise ehitamiseks
projektiga ette nähtust erinevale kõrgusele.
3.10.1 Üldised nõuded töötamisel sideliini ja elektrikaabli kaitsevööndis
Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja
kirjaliku tööloa alusel.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2 m kaabli trassist.
Ristumisel tuleb side- ja elektrirajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada ning kaitsta
vigastuste eest ja pinnase varisemise eest. Lahtikaevatud trassid tuleb kaitsta mehhaaniliste
vigastuste vältimiseks. Kaevamisel tuleb kasutada kilpe ja tugesid, et vältida
kommunikatsioonide alla vajumist ja vigastust.
Juhul kui kaevetööd on piki kaabelliini selle kaitsetsoonis vajalikud, siis tuleb esmalt kaablid
välja kaevata ja turvata (näiteks üles riputades vm viisil).
Maandatud sidekaablite väljakaevamisel või teise kommunikatsiooni kaitsetoru lõhkumisel,
kaitsta kaabel karbikuga või lahtivõetava PVC toruga TEL-PEH110 ja üles riputada.
Pinnase tihendamine kommunikatsiooni pealt löökmehhanismidega on keelatud, kasutada
veemeetodit. Katete taastamisel tagada kaablite normikohane sügavus, kaablitele peab jääma
min 0,4m pehmet pinnast.
Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate trasside asukohad kasutades
kaabliotsijat.
Töötamine raske tehnikaga kaevude peal ja nende ülesõit on keelatud.
Juhul kui ehitustööde käigus kahjustatakse eraomandis olevaid rajatisi (aedasid jms) tuleb
need taastada ehitustegevusele eelnenud seisukorda või paremasse seisukorda.
4.1 Üldnõuded
Ehitustööd peab dokumenteerima vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele
nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele
esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad
nõuded“.
Koostada ja esitada ehitustööde teostusjoonised.
Enne tööde algust tuleb ehitusettevõttel kooskõlastada kasutatavad toru- ja pinnasmaterjalid.
Ehitusettevõtte koostab materjalide koondtabeli. Peale materjalide kooskõlastamist
edastatakse kooskõlastatud materjalide koondtabel Tellijale, Omanikujärelevalvele ja Vee-
ettevõtjale.
18 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
4.2 Veetorustiku kontroll ja kasutusele võtmine
Üldjuhul veetorustikule teostatakse:
1) Survekatse:
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:
- Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet
eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
- Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks
(torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).
- Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt
2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.
- Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on
püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu
vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
- Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt
valitud punkti(de)st.
Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel
kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne
olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel
tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist.
2) Veeanalüüs:
Atesteeritud proovivõtja poolt võetakse veeanalüüs, mida Terviseameti atesteeritud laboris
uuritakse vähemalt järgmiste näitajate osas:
a. Coli-laadsed bakterid (esinemise korral määrata bakteri liik!)
b. Enterokokid c. Escherichia coli
d. Kolooniate arv 22°C
1) Märkekaabli kontroll
2) Armatuuri toimivuse kontroll
3) Tuletõrjehüdrantide kontroll. Sealhulgas mõõdetakse hüdrandist staatilist rõhku ja
tootlikkust 1 bar dünaamilise rõhu juures.
4.3 Isevoolsete torustike testimine
Üldjuhul teostatakse reoveetorustikule järgnevad katsetused:
1) Kaameravaatlus:
Kaameravaatlus teostatakse peale torustiku survepesu
2) Visuaalne kaevude ja torustiku kontroll.
4.4 Kanalisatsioonivõrgu hooldamine
Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad:
1. Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus- mitte vähem kui kord kolme aasta
tagant, avastatud vigade parandus;
2. Võrgu profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –mitte harvemini kui üks kord aastas
(restkaevud, kraavid, torustikud);
3. Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine;
4. Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont;
5. Avariide kiire likvideerimine.
19 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
5 Keskkonnaaspektid ja jäätmekava
5.1 Üldist
Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) tuleb
sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning taaskasutada või kõrvaldada sellekohase jäätmeloaga
ehitusjäätmete käitluskohas.
Keskkonnale ohtlikud jäätmed (asbestsement-torud, asfalt) tuleb koguda muudest jäätmetest
eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ohtlike
jäätmete veol peab iga saadetisega kaasnema saatekiri (vt ohtlike jäätmete saatekirjade
infosüsteemi).
Üleliigne väljakaevatud pinnas tuleb viia tellija ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud
kohta. Kui väljakaevatav pinnas ei ole tehnogeene, tuleb selle võõrandamiseks taotleda luba
Keskkonnaametilt.
Ehitustööd tuleb teostada head ehitustava järgides, vältida tuleb looduskeskkonna kvaliteedi
ja elanike elukeskkonna kvaliteedi kahjustamist, tuleb tagada turvalisus kogu tööde teostamise
alal.
Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi
ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras,
masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku,
välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus.
Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest
koheselt kohalikku omavalitsust.
Mürahäiringu leevendamiseks tuleb töid teostada päevasel ajal, vältides nädalavahetusi ja
riigipühi.
5.2 Kõrghaljastuse kaitsmine
Kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis
võimaluse korral (olenevalt võrast) peab ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis
jäävad tööde käigus vältimatult ette või on juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb
korrektselt maha saagida.
Kaevikusse ulatuvad puu juured tuleb lahti saagida. Kuivaperioodil tuleb kahjustatud juurtega
puid kasta ning paljastunud juured tuleb katta kuivamise vältimiseks.
Olemasolevate puude ümber tuleb säilitada olemasolev maapinna kõrgus. Kaevetöödel tuleb
vältida väljakaevatava pinnase ladustamist või kuhjamist olemasolevate põõsaste peale.
Vältida tuleb ka pinnase ladustamist puude juurestiku kaitsealale (puude alla). Puistematerjali
ladustamisel murule tuleb puude alla panna isoleeriv kangas või kile. Raskete
mehhanismidega puude all mitte liikuda, puude alla mitte ladustada ka ehitusmaterjale.
Säilitada tuleb võimalikult palju elujõulist kõrghaljastust. Vältimatult segavad puud tuleb
likvideerida.
Haljastuse võib likvideerida ainult kinnistu omanikuga eelnevalt kooskõlastades. Puud tuleb
järgata maksimaalselt 3 m pikkusteks. Puid, oksi ja raiejäätmeid käitleb puude langetaja.
Haljastuse kaitse:
(1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva
pinnasega, tuleb rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise
tagajärjel.
20 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
(2) Kaevetööga seotud alal tuleb üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piirata piki juurestiku
kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
(3) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal tuleb puudele paigaldada tüvekaitsed ning
kaevetöö tuleb teha kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
(4) Tehnovõrkude paigaldamist segavate, üle 4cm läbimõõduga, puujuurte läbilõikamine tuleb
kooskõlastada keskkonnaametiga. Peenemad juured tuleb läbi lõigata sirgelt, terava
lõikevahendiga.
(5) Kuival perioodil tuleb kahjustatud juurtega puid kasta ning paljastunud juured tuleb katta
kuivamise vältimiseks.
(6) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal tuleb maapind katta
viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
(7) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti
poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
Meetmed - puu tüve kaitseks
Töötavad masinad tekitavad kaitsmata puudele kergesti mehhaanilisi vigastusi. Puu tüve
kaitseks tuleb selle ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele tuleb panna
pehmendus (autokummid vms). Prussidest kaitse peab olema kogu tüve ulatuses esimeste
oksteni.
Ehitamise ajal tuleb puude kaitsmisel lähtuda standardist EVS939-3:2020 Puittaimed
haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse.
Puid, mida soovitakse ehitustööde käigus langetada, kuid mida pole märgitud projekti joonisel,
tuleb kooskõlastada Raasiku Vallavalitsuse esindajaga.
5.3 Jäätmekava
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult
piirnevatel aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt
esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele.
Tekkinud jäätmete kohta tuleb esitada ehitustööde lõpus ülevaade ning esitada jäätmete
üleandmist tõendavad jäätmeõiendid, kus on kajastatud üleantavad jäätmeliigid võimalikult
täpselt.
Kui väljakaevatav pinnas ei ole tehnogeene, tuleb selle võõrandamiseks taotleda luba
Keskkonnaametilt.
6 Katendite taastamine
6.1 Üldist
Enne töödega alustamist fikseerida töödele eelnev olukord (teekate, mahasõidud,
liikluskorraldusvahendid, tänavavalgustus, truubid jm töömaale jääv) kuupäevaliselt tõestavate
fotode või videomaterjalidega. Kõik tee osad tuleb taastada vähemalt töödele eelnenud või
paremasse seisukorda.
21 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Objekt: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd
Aadress: Raasiku alevik, Raasiku vald, Harju maakond
Töö nr: 2025-002
Tellija: OÜ Raven Registri kood: 10307716
Staadium: Tööprojekt
Kuupäev: 21.02.2025 Versioon: v02
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt,
muru, betoon, kruus jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus.
Taastada tuleb minimaalselt ehituseelsele olukorrale samaväärne seisund.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms
taastades piirkonna endine välisilme ja kvaliteet.
Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles
on esitatud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning
see tuleb kooskõlastada tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega.
Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 90
“Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs
majavaldustele.
Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on
vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja
vastutab tööplatsi korrasoleku eest.
Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele.
6.2 Projektlahendus
Katendite taastamise jaoks on koostatud eraldi projekt Esprii OÜ töö nr 25001.
22 (22)
Koostas: AS Viimsi Keevitus Aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme, Viimsi vald 74001 tel 609 0343
Projekteerija: Kert Kartau MTR registreeringu number: EP10041320-0001
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
SISUKORD
1 ÜLDOSA .....................................................................................................................................................3
2 OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................4
2.1 Lähtematerjalid ..................................................................................................................................5
3 UURINGUD ................................................................................................................................................5
3.1 Geodeetilised uuringud .....................................................................................................................5
3.2 Geoloogilised uuringud .....................................................................................................................5
4 PROJEKTLAHENDUS ...............................................................................................................................6
4.1 Üldandmed ........................................................................................................................................6
4.2 Plaanilahendus ..................................................................................................................................6
4.3 Vertikaalplaneerimine ........................................................................................................................8
4.4 Eeltööd ..............................................................................................................................................8
4.5 Mullatööd ...........................................................................................................................................8
4.6 Dreenkiht ...........................................................................................................................................8
4.7 Killustikalus........................................................................................................................................8
4.8 Äärekivid ja sillutuskivid ....................................................................................................................9
4.9 Pindamine .........................................................................................................................................9
4.10 Kruuskatte taastamine ....................................................................................................................10
4.11 Katend .............................................................................................................................................10
4.11.1 Katendikontruktsioonid ...........................................................................................................10
4.11.2 Nõuded materjalidele .............................................................................................................11
4.11.3 Katendite rajamine..................................................................................................................12
4.12 Liikluskorraldus ...............................................................................................................................12
4.12.1 Ehitusaegne liikluskorraldus ...................................................................................................12
4.12.2 Liiklusmärgid ...........................................................................................................................12
4.12.3 Teekatte märgistus .................................................................................................................12
4.13 Haljastus..........................................................................................................................................12
5 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL .....................................................................................14
5.1 Tööde organiseerimine ...................................................................................................................14
5.2 Tööohutusmeetodid ........................................................................................................................15
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 1 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
5.3 Looduskeskkonna kaitse .................................................................................................................15
5.4 Puude kaitsmine ehitustööde ajal ...................................................................................................15
5.5 Kaevetööd .......................................................................................................................................16
5.6 Materjalide kvaliteet ja garantii ........................................................................................................16
Joonised:
TL-4-01 – Asendiplaan
TL-4-02 – Asendiplaan
TL-4-03 – Asendiplaan
TL-6-01 – Tüüpristlõiked
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 2 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
SELETUSKIRI
1 ÜLDOSA
Projekt on koostatud AS Viimsi Keevitus tellimusel. Töö eesmärgiks on Harju maakonnas, Raasiku vallas,
Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööde käigus rikutavate katete taastamise
projekti koostamine.
Projekti nimetus: Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööde katete
taastamise projekt.
Töö nr: 25001
Projekti staadium: Põhiprojekt.
Projekti asukoht: Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik
Tellija andmed: AS Viimsi Keevitus
aadress: Kaluri tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa 74001
telefon: +372 60 90 343
e-mail:
[email protected]
reg.nr.: 10041320
Projekteerija andmed: OÜ Esprii
aadress: Kaisla 3 Tallinn 13516
tel +372 502 6788
e-mail:
[email protected]
reg nr: 12566284
Projekti koostamisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid.
Seadused on leitavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardid – www.evs.ee
ning juhendid Transpordiameti veebilehel rubriigist „Juhendid“ – https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 3 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
2 OLEMASOLEV OLUKORD
Viimsi Keevitus AS teostab OÜ Raven tellimusel Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustöid.
Torustikud on projekteeritud järgnevate Transpordiameti hallatavatele kõrvalmaanteede teemaale või
teekaitsevööndisse:
• 11310 Aruvalla-Jägala tee km 22,392 – 23,155
o teeregistri andmetel liiklussagedus 2023 aastal 380 a/ööp, katte vanus 14 a;
• 11316 Raasiku jaama tee km 0,006 – 0,489
o teeregistri andmetel liiklussagedus 2023 aastal 368 a/ööp, katte vanus 43 a;
Lisaks on torustikud projekteeritud kohalikele tänavatele:
• Paju tn
• Kirikumõisa tee
• Vabriku tn
• Pae tn
• Depoo tn
• Kingu tn
• Liivaku tn
• Okka tn
• Kivi tn
• Kärka tn.
Käesoleva tööga projekteeritakse katete taastamine.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 4 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
Joonis 1. Objekti asukoht
2.1 LÄHTEMATERJALID
Projekti koostamise aluseks on:
• Raasiku Vallavalitsuse korraldus nr 462; 02.12.2024
• Transpordiameti tingimused; Kooskõlastuskiri nr 7.1-2/24/19488-2; 20.11.2024
• Reib OÜ poolt koostatud geodeetiline mõõdistus; töö nr TT-7056
• Viimsi Keevitus AS poolt koostatud „Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööd“; töö nr 2025-002.
3 UURINGUD
3.1 GEODEETILISED UURINGUD
Geodeetiline alusplaan on koostatud Reib OÜ poolt; töö nr TT-7056.
Digitaalne geodeetiline alusplaan on mõõtkavas 1:500, koordinaatsüsteem: L-EST’97, kõrgussüsteem:
EH2000.
3.2 GEOLOOGILISED UURINGUD
Käesoleva projekti raames eraldi geoloogilisi uuringuid ei teostatud.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 5 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
4 PROJEKTLAHENDUS
4.1 ÜLDANDMED
Projektlahenduse väljatöötamisel on arvestatud kehtivate seaduste, normide, olemasolevate krundipiiride,
Tellija ja maaomanike soovidega ning teede ja tehnovõrkude paiknemistega.
4.2 PLAANILAHENDUS
Vastavalt Viimsi Keevitus AS tööle on torustikud võimalikult suurel määral projekteeritud valla või eramaadele,
kuid osaliselt ka Transpordiameti maale. Transpordimaale torustike paigaldus valiti, kui valla maid polnud
läheduses ja eramaadele paigaldamiseks ei saadud eramaaomanike nõusolekuid. Transpordiameti maa-alas
on torustike paigaldus projekteeritud võimalikult suures osas kinnisel meetodil (suundpuurimise teel).
Kohtades, kus paigaldatakse kõrvuti isevoolne kanalisatsioonitoru ja veetoru on tööd projekteeritud teostada
lahtisel meetodil.
Transpordiameti maaga on projekteeritud kuus veetorustiku ja kanalisatsioonitorustiku ristumist, millest kaks
teostatakse suundpuurimise teel. Suundpuurimise teel on projekteeritud teega ristumine kohtades, kus
tegemist on survetorustikega ning torudel ei pea olema kindlat kallet. Lahtise kaevikuga meetod on valitud
kohtades kus on lisaks survekanalisatsioonile vaja paigaldada isevoolne kanalisatsioon.
Suundpuurimisega teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee kõrvalmaantee
km 22,392 ja km 22,690.
Lahtise kaevikuga teostatavad ristumised on projekteeritud 11310 Aruvalla-Jägala tee kõrvalmaantee
km 22,775, km 22,897, km 23,042 ja km 23,150.
Lisaks paigaldatakse torustikku piki teed suundpuurimise teel. Seda 11310 Aruvalla-Jägala tee kõrvalmaantee
kilomeetritele 22,925 – 23,043.
Lahtise kaevikuga torustiku paigaldus on projekteeritud piki 11310 Aruvalla-Jägala tee kõrvalmaantee
kilomeetritele 22,740-22,925 ja 23,043-23,097. Lahtise kaeviku meetod on valitud, sest isevoolset
kanalisatsioonitorustikku pole võimalik sellises vahemaas ja pinnases paigaldada selliselt, et vajalikud langud
torustiku toimimiseks oleks tagatud. Kuna isevoolne kanalisatsioon ja veetorustik paigaldatakse samas
kaevikus siis teostatakse mõlemad lahtise kaevikuga.
Riigitee maa-alasse jäävad kaevud, mis jäävad haljasalale ja kruuskattega teede/mahasõitude alale tuleb
paigaldada 15 cm sügavusele katte/haljasala alla.
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte
paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peavad teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee
ekspluatatsiooninõuded.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 6 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis tuleb 48 tunni jooksul rajada ajutine teekate:
• suurema liiklusintensiivsusega teedel asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist;
• ülejäänud liiklusaladel freespurust, killustikust fr 0...32 mm või kiviparketist.
Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite
lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi
paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist.
Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte
uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule
viidud.
Kui tööde käigus teekatet rikutakse laiemalt kui 0,5 m, tuleb kuni 7 m laiuste asfaltkattega teede kate taastada
kogu laiuse ulatuses ja üle 7 m laiuste teede kate kuni tee teljeni. Juhul kui teekatet rikutakse tööde käigus
vähem kui 0,5 m, siis taastatakse teekate freesimislaiusega + sisaldab ka alljärgnevas kirjeldatud liiv- ja
killustikaluskihtide rajamist.
Kui teega ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 10 m, tuleb asfaltkate nende kohal
taastada ühise paigana.
Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.
Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti
lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena
paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla
kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid
mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.
Kõik tööde käigus rikutud katted ja haljastus tuleb taastada.
Kui ehitustööde teostamiseks on vajalik sulgeda riigitee täies mahus või muudetakse olemasolevat
liikluskorraldust pikemaks ajaks, siis kandub riigitee hooldamise kohustus (sh liikluskorraldus, lume- ja
libedusetõrje, teekatendi hoole, teeäärte niitmistööd) lõigus km 22,30 – 23,70 ehitusperioodiks üle
tehnovõrkude valdajale. Riigitee osalise sulgemise puhul lühiajaliselt teehoolet üle ei anta.
NB! Riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala tee teelõik km 17,850-28,278 on 2025. aastal pindamistööde
objekt. Sel teemal tuleb täpsustada Transpordiametiga, millal on pindamine täpsemalt ette nähtud
teostada. Eelistatud olukord on, et torustike rajamine ja katete taastamine toimub enne pindamistöid.
Taastatavad katendid on kajastatud asendiplaanidel.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 7 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
4.3 VERTIKAALPLANEERIMINE
Teekatendid tuleb taastada lähtuvalt olemasolevast vertikaalplaneeringust. Olemasolev vertikaal on kajastatud
asendiplaani joonistel.
Sõidutee äärne peenar tuleb rajada 4% kaldega sõiduteest eemale.
Kõik katete kokkuviimised tuleb teostada sujuvalt.
4.4 EELTÖÖD
Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide
kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast
huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada
tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised.
Maa-ala tuleb puhastada võsast, põõsastest, kividest, prügist jne.
4.5 MULLATÖÖD
Muldkeha ehitamisel ja täitepinnasena kasutada materjali, mille filtratsioonimoodul on vähemalt
0,5 m/ööpäevas. Muldkeha minimaalne tihendustegur kt=0,95.
Täitepinnasse materjali valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga.
4.6 DREENKIHT
Dreenkiht ehitada vastavalt Transpordiameti juhendile „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja
remondi juhis 2016“.
Nõuded dreenkihile:
• Dreenkihi materjali filtratsioonimoodul – Kf ≥ 1 m/ööp EVS-901-20 järgi.
• Dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab
olema vähemalt 65 MPa.
• Dreenkihi minimaalne tihendustegur kt=0,98.
Dreenkihi materjali valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga.
4.7 KILLUSTIKALUS
Killustikalus ehitada kiilumismeetodil, juhindudes Transpordiameti juhendist „Killustikust katendikihtide
ehitamise juhis 2022“.
Killustikaluse ehitamisel kasutatavad materjalid peavad vastama minimaalselt järgnevatele nõuetele:
• (GC80/20; C50/10; LA35; F4; FI35; f4)
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 8 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega peab
olema minimaalselt:
• 170 MPa – Sõiduteel
• 140 MPa – Kergliiklustee all
• 130 MPa – Tugipeenrad
4.8 ÄÄREKIVID JA SILLUTUSKIVID
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist.
Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning asendada uutega.
Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladustuskohas. Kui äärekivi on lõhutud, tuleb see taastada
vaadates üldpilti. Kui üks äärekivi läheb katki, siis peab taastama täpselt samasugusega või siis panema uued
tervel lõigul.
Tänavakividest/plaatidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast
torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine kivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel
asendada sama tüüpi kividega. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning
tööohutuse tagamiseks. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel,
ladustamisel ja taas paigaldamisel.
Asendatavad betoonist äärekivid peavad olema valmistatud vastavalt EVS-EN 1340 nõuetele:
• vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle
1,0 kg/m2
• paindetugevus klass 1
• kulumiskindluse klass 3
Asendatavad betoonist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1338.
Tänavakividest teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses
seisukorras. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks
ehitustöödele eelnenuga.
4.9 PINDAMINE
Projektiga ei ole pindamist ette nähtud, aga Riigitee nr 11310 Aruvalla-Jägala tee teelõik km 17,850-28,726
on 2025. aastal Transpordiameti pindamistööde objekt. Kui torustiku rajamisi ja katete taastamist ei suudeta
enne pindamistöid teostada tuleb TÜÜP 1 katendikonstruktsioonile rajada 1,5x ühekordne kahe puistega
pindamine kogu tee laiuses, ka lõikudes, kus teekate taastatakse sõiduraja laiuses.
Töö tuleb kindlasti üle täpsustada Transpordiametiga.
Pindamine teostada vastavalt pindamisjuhisele.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 9 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
Pindamisel kasutada killustikke fr 8/12 ja fr 4/8.
Minimaalsed nõuded pindamisel kasutatavatele täitematerjalidele on:
• (GC85/20; LA30; AN19; FNaCl4; FI20; f1)
4.10 KRUUSKATTE TAASTAMINE
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras.
Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0/16 pos 5 paksus
minimaalselt 12 cm. Ja alumine kiht fraktsioon 0/63 pos 4.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole.
Pärast kruuskattega tee taastamist tuleb Töövõtjal omal kulul tellida tee kaltsiumkloriidiga töötlemine.
Töödelda tuleb kogu tee ulatuses, kulunorm 1 tonn/km kohta.
4.11 KATEND
4.11.1 KATENDIKONTRUKTSIOONID
Katendi projekteerimisel on lähtutud Teeregistrist pärinevatele andmetele, Transpordiameti juhendist
„Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele“, ja Tellija Tingimustest. Katendite konstruktsioonid on
kajastatud asendiplaanil.
Projekteeritud katendikonstruktsioonid on järgnevad:
Katend TÜÜP 1*
AC 16 surf (tardkivi) 4 cm
AC 20 base 6 cm
Killustikalus, E=170 MPa 25 cm
Dreenkiht, (k=0,98) min 30 cm
Vajadusel täitepinnas, (k=0,95)
Olemasolev tihendatud aluspinnas
* vajadusel tuleb konstruktsioon pinnata. Vaata ptk 4.9.
Katend TÜÜP 2
AC 16 surf (tardkivi) 6 cm
Killustikalus, E=170 MPa 25 cm
Dreenkiht, (k=0,98) min 30 cm
Vajadusel täitepinnas, (k=0,95)
Olemasolev tihendatud aluspinnas
Katend TÜÜP 3
AC 8 surf (tardkivi) 5 cm
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 10 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
Killustikalus, E=140 MPa 20 cm
Dreenkiht, (k=0,98) min 20 cm
Vajadusel täitepinnas, (k=0,95)
Olemasolev tihendatud aluspinnas
Katend TÜÜP 4
Purukruus (pos 5) E=130 MPa 12 cm
Purukruus (pos 4) 20 cm
Dreenkiht, (k=0,98) min 20 cm
Vajadusel täitepinnas, (k=0,95)
Olemasolev tihendatud aluspinnas
Katend TÜÜP 5
Sillutuskivi 8 cm
Paigalduskiht* 3 cm
Killustikalus, E=170 MPa 30 cm
Dreenkiht, (k=0,98) min 20 cm
Vajadusel täitepinnas, (k=0,95)
Olemasolev tihendatud aluspinnas
*paigalduskihina kasutada liiva-tsemendi (suhe 5:1) segust kihti
Muru taastamine
klass I murukülv
Kasvupinnas 15 cm
Vajadusel täitepinnas
4.11.2 NÕUDED MATERJALIDELE
Asfaltkatetes kasutatavad materjalid peavad vastama EVS 901-3:2021 Tabel 7 ja 9, AKÖL 900-1499 toodud
nõuetele. Minimaalsed nõuded asfalteerimisel kasutatavatele täitematerjalidele on:
• AC 16 surf – GC85/20; C50/30; LA30; AN19; FNaCl4; FI25; f4
• AC 20 base – GC85/20; C50/30; LA35; F4; FI25; f4
• AC 8 surf – GC85/20; C50/30; LA30; FNaCl4; FI25; f4
Sõidutee peenrad kindlustatakse purustatud kruusaga fr. 0-16 (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Lisa 10
pos 5). Üle 4 mm teri peab olema >50 % ning peenosiste sisaldus 8-15%. Tugipeenarde elastsusmoodul
mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 11 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
4.11.3 KATENDITE RAJAMINE
Katendite rajamine teostada vastavalt järgmistele normidele:
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 03.08.2015 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
• Transpordiameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2021“;
• Transpordiameti juhend „Pindamisjuhend 2023“
• Transpordiameti juhend „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2022“;
• Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis 2016“;
• Transpordiameti juhend „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised 2006“;
• Transpordiameti juhend „Riigiteede haljastustööde juhis MA 2018-13“;
• EVS 901-1:2020 Osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid;
• EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained;
• EVS 901-3:2021 Osa 3. Asfaltsegud.
*Kui erinevate juhendite nõuete vahel on ebakõlasid tuleb lähtuda rangemast nõudest.
4.12 LIIKLUSKORRALDUS
4.12.1 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS
Enne ehituse algust tuleb koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja see kooskõlastada
Transpordiameti ja Raasiku Vallavalitsusega. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda Transpordiameti juhendist
„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel MA
2018-009“ ning majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
4.12.2 LIIKLUSMÄRGID
Projektiga ei ole ette nähtud liiklusmärkide muutmist.
Ehitustöödele ettejäävad säilivad liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning pärast tööde
lõppu paigaldada algsele kohale. Kui liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada,
tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega töövõtja kulul.
4.12.3 TEEKATTE MÄRGISTUS
Tööde käigus rikutud teekattemärgistus tuleb taastada. Teekattemärgistus teostada termovaluplastikuga.
Katte märgistustööd on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614 “Teemärgised ja nende kasutamine”.
4.13 HALJASTUS
Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised alad klass I murukülviga. Seemne külvamistihedus peab
olema 20 – 30 g/m². Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on
head idanemis ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist,
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 12 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
millest üks peab olema punane aruhein ( Festuca rubra ) osakaaluga vähemalt 55%. Kasutatav muruseeme
peab olema kvaliteetne.
Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium
repens) ei tohi olla üle 5%.
Haljasalad rajada kasvualusele mis on tihendatult/peale rullimist vähemalt 15 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast
juurde vedada (nõue kehtib ka rekonstrueeritavate murualade puhul, nt reoveepuhastite ja joogiveerajatiste
territooriumil). Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema
piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks.
Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive vms suurusega üle 20 mm ega mitmeaastasi juurumbrohte.
Kasvualuse rajamiseks võib kasutada eelnevalt kooritud kasvupinnast, kui see vastab kasvumullale esitatud
nõuetele.
Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 13 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
5 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL
Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt:
• Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele;
• kohaliku võimu ettekirjutustele;
• kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele;
• Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele;
• üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst.
Ehitustööde teostamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri määruse nr 43 (vastu võetud 13.07.2018)
„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nõudeid. Tööde aegne liikluskorraldus tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga ja Raasiku vallavalitsusega. Tee-ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda
majandus- ja taristuministri 03.08.2015. a määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja
Transpordiameti juhenditest.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid.
Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (maha voolamine) on välistatud.
Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat
sotsiaal- ja looduskeskkonda.
Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusest nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid”.
Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad ja tuleb taastada.
5.1 TÖÖDE ORGANISEERIMINE
Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid
ehitusmehhanisme.
Töövõtja ei tohi alustada ehitustöid ilma ehitusloata. Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale
asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Teede ehitusel
on kohustuslik kaasata vastavat pädevust omav omanikujärelevalveinsener.
Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning
teostusmõõdistuse.
Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma
kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju.
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 14 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
5.2 TÖÖOHUTUSMEETODID
Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning
tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded ehituses“ (vastu võetud 08.12.1999. a).
Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde
alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist.
Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid, samuti ei tohi teostatavad ehitustööd ohustada ehituse
mõjupiirkonnas olevaid/elavaid isikuid. Ehitustööde teostajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja
olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjast huvitatud osapooli. Kinnistuomanikke tuleb
teavitada ka likvideerimistöödest (nt puud, piirdeaed, hekk jmt) ning nende poolse soovi korral võimaldada see
neil endil teostada. Piirinaabreid tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui
ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.
5.3 LOODUSKESKKONNA KAITSE
Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse objektiks on pinnas,
põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (juhul kui puud projekti kohaselt kuuluvad säilitamisele või ümberistutamisele).
Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb rakendada kõiki
sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu
tervisele, varale ega keskkonnale. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt Raasiku
Vallavolikogu 08.02.2022 nr 3 „Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/426022022040).
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10 m.
Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja
keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit.
5.4 PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL
Puutüve ümber tuleb siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid
vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks
puuoksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju.
Jälgida tuleb, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Tallamise
eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni.
Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, siis kaetakse koht kõigepealt ~200 mm paksuse
liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 15 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Harju maakond, Raasiku vald, Raasiku alevik Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-
ehitustööde katete taastamise projekt
ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude
oksi.
Üle 40 mm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse,
siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.
5.5 KAEVETÖÖD
Kaevetöid tuleb alustada ettevalmistustöödest. Kaevetöödel lähtuda Raasiku Vallavolikogu määrusest
"Raasiku valla kaevetööde eeskiri, Vastu võetud 08.10.2019 nr 18".
(https://www.riigiteataja.ee/akt/422102019018)
Kõik kaevikud teeb töövõtja nende mõõdete, kallete ja sügavusega, mis on dikteeritud ehitustööde teostamise
vajadusest.
Väljakaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei segaks edaspidist ehitustegevust ja oleks välditud
materjalide kaevikusse libisemine ja kukkumine.
5.6 MATERJALIDE KVALITEET JA GARANTII
Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis
kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab
garantii töövõtja.
Töövõtjal tuleb tõendada materjali kvaliteeti vastavalt „Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtutoimingute loetelu
Maanteeameti peadirektori 01.04.2019 käskkiri nr 1-2/19/197“nõuetele. (kontrolltoimingute sagedused veerg
7 alusel)
OÜ Esprii Koostanud: Germo Ilvesmets
Töö nr 25001 Dokumendi tunnus: TL-3-01
Põhiprojekt 16 / 16 Kuupäev: 21.02.2025
Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan
IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi ja IKÕ ala pindala
Pos nr (plaanil) registriosa nr sihtotstarve ruutmeetrites m2
65101:008:0009;
Pos 4 9223550 11310 Aruvalla-Jägala tee; 894
Transpordimaa
K1
V1
V11
KS
K1
V1
V11
KS
K1
V1
K1S1
V
K1V1
KS1
KVS11
V1
K1
KS1
V1
K1
KV
S1
K1
K1 KS1
1
V1
KVS1
K1
K1 KS1
1
11
VK KS1
V1
KS1 KV11
KS1 KV11
KS1 K1
V1 K1
KS1
K1
V1
K1 KS1
VK1S1
V1
K1 V
1 K1 V
K11
1
V
K1 V1
K1 V1
K1
K1S1
KS1
V
K11
Pos 4
V
KVS11
V1
KS1
Pos 4
KSV11
V11
KS
V11
KS
V1
K1
V11
V1
KS
K1
H=43.53
KS1V1
KSV
11
KSV11
V1
KS 1
KVS11
KV1
1
V11
KS
V11
K
V11
KS
K1
V 1
K1S1
V
V
K1
1
KVS11
K1
V1 K1 K1 K1
V1 K1
V1
K1 V1
K1 V1
KV1
1
KV
S1
K1
1
IKÕ seadmise ala
Kinnistu piir
V1
K1
K1 K1 Projekteeritud survekanalisatsioon 240,9 m
KS1 KS1 Projekteeritud survekanalisatsioon 272,3 m
V1 V1 V1 Projekteeritud veetorustik 414,5 m
Ol.ol sidekaabel
Ol.ol sidekanalisatsioon
V1
Ol.ol elektrikaabel
KS1
Projekteeritud kanalisatsioonikaev
KS1
Projekti nimi / aadress Töö nr
Raasiku reoveekogumisala kirdeosa ÜVK projekteerimis-ehitustööd 2025-002
Koostaja: Mõõtkava Leht / formaat Kuupäev
Kert Kartau 1:500 A2 24.01.2025
Kert Kartau
Aktsiaselts Viimsi Keevitus Teie 25.02.2025
[email protected]
Kaluri tee 13 Meie 06.03.2025 nr 7.1-2/25/19488-8
74001, Harju maakond, Haabneeme
alevik, Viimsi vald
Raasiku aleviku reoveekogumisala kirdeosa
ÜVK projekteerimis-ehitustööde projekti
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Raasiku valla Raasiku
aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (edaspidi tehnovõrk) projekti.
Tehnovõrk kavandatakse riigitee nr 11316 Raasiku Jaama tee km 0,00-0,50 ja km 0,66 ning riigitee
nr 11310 Aruvalla-Jägala tee km 22,39-23,15 kaitsevööndisse ja riigitee alusele maale.
Transpordiamet on 20.11.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/19488-2 kooskõlastanud ehitisregistris
projekteerimistingimuste nr 2411802/03640 eelnõu ning 19.02.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/19488-5
projekti varasema versiooni ning ehitusloa eelnõu.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 2, § 44 p 4 ja § 99 lg 3 jätame
kooskõlastamata nimetatud projekti ning esitame alltoodult oma selgitused ja põhjendused:
Lähtuvalt EhS § 70 lg 2 p 1 on ehitise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist ja selle korrakohast
kasutamist.
Transpordiamet täidab omaniku ülesandeid riigiteede osas (EhS § 92 lg 6) ning peab tagama
teehoiu korraldamise, teede ja teede toimimiseks vajalike rajatiste korrashoiu, et tagatud oleksid
tingimused ohutuks liiklemiseks (EhS § 97 lg 1). Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda
ümbritsev maa-ala, mis on vajalik ehitise toimimiseks ning kaitsevööndis kehtivatest piirangutest
võib kõrvale kalduda ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust (EhS § 70).
Teehoiuna käsitletakse tee ehitamist, korrashoidu, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee
kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning haldamisega seotud muud tegevust.
Samuti kui kavandatakse tehnovõrkude rajamist tee piirides on tee omanikul õigus määrata
nõudeid (mõõtudele, tehnoloogiale jne) § 99 lg 3.
1. Suundpuurimise teel on riigiteel nr 11310 torustike paigaldamine kavandatud lisaks
seletuskirjas märgitule ka vahemikus km 22,39–22,74. Täiendada seletuskirjasid.
2. Kanalisatsioonikaev K-13 viia teepeenrast välja, 1,5 m kaugusele sõidutee katte servast.
3. Kanalisatsioonikaev K-14 viia Jägala mnt 53 (65101:008:0170) juurdepääsutee rattajäljest
välja nihutades kaevu piki trassi 1-1,5 m lõuna poole.
4. Depoo tn riigitee poolne avatud kaeviku serv näha ette toestatuna.
5. IKO-5 plaanil kajastub hüdrant Jägala mnt 53 kinnistul, kuid asendiplaani joonisel Okka
tänaval. Palun korrigeerida IKÕ plaani.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Palume projekti materjalides teha vastavad muudatused ning esitada korrigeeritud projekt uuesti
Transpordiametile läbivaatamiseks. Tehnovõrkude rajamisega kaasneb suuremahulisem riigitee
katete taastamine ning selleks sõlmib tehnovõrgu omanik Transpordiametiga riigiteede katete
taastamise lepingu, millega ühtlasi kooskõlastatakse ka tehnovõrkude projekt (eraldi
kooskõlastuskirja ei väljastata).
Juhime tähelepanu, et ehitisregistris ei saa Transpordiamet anda ehitusloa eelnõule (menetlus nr
471348), mille aluseks on ehitusloa taotlus nr 2511271/00785, kooskõlastust enne, kui tehnovõrgu
omanik on sõlminud Transpordiametiga riigiteede katete taastamise lepingu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Veltri
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Lisa: VK-osa
asendiplaan
seletuskiri
IKÕ plaanid
TL -osa
asendiplaan
seletuskiri
Annika Matson
54620384,
[email protected]
2 (2)