AS ELVESO taotlus ühisveevärgitorustiku rajamiseks 11330 Järveküla-Jüri tee KV67393

Töökirjeldus SISUKORD 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 3 1.1 PROJEKTI EESMÄRK .................................................................................................................................... 3 1.2 OBJEKTI ASUKOHT ...................................................................................................................................... 3 1.3 OLUKORRA KIRJELDUS................................................................................................................................ 3 1.4 LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................................ 3 1.5 TARBITAVA VEE KOGUS .............................................................................................................................. 4 1.6 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 4 1.7 ÜLDINE ÜLEVAADE TEOSTATAVATEST TÖÖDEST ........................................................................................ 4 1.8 TEOSTATAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 5 1.9 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ........................................................................................................... 5 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................................................................ 6 2.1 ALUSPLAAN ................................................................................................................................................ 6 2.2 TEHNILISED TINGIMUSED ............................................................................................................................ 6 2.3 STANDARDID JA JUHENDID.......................................................................................................................... 6 2.1 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ...................................................................................................................... 6 2.1.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ................................................................................................... 6 3 TÖÖOHUTUS ............................................................................................................................................... 8 4 EHITUSTÖÖD.............................................................................................................................................. 9 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................................ 9 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED ............................................................................................. 9 4.3 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................................. 9 4.4 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ................................................................. 10 4.5 TÖÖD ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDIS ............................................................................................ 10 4.6 PUUDE KAITSMINE .................................................................................................................................... 10 4.7 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................. 10 4.8 KATETE EEMALDAMINE ............................................................................................................................ 10 4.9 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS ...................................................................... 10 4.10 KAEVETÖÖD......................................................................................................................................... 11 4.11 KINNISEL MEETODIL RAJATAVAD TORUSTIKUD.................................................................................... 12 4.12 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .............................................................. 13 5 KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 14 5.1 ÜLDIST...................................................................................................................................................... 14 5.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ..................................................................................................................... 14 5.3 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE .................................................................................................. 15 5.4 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE ................................................................................................................ 15 5.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE ...................................................................................................................... 15 5.6 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE............................................................................................................ 15 5.7 HALJASTUSE TAASTAMINE ........................................................................................................................ 15 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON .......................................................................................................... 17 7 NÕUDED MATERJALIDELE ................................................................................................................. 18 7.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................................. 18 7.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................................... 18 7.3 SIIBRID, MAAKRAANID JA KLAPID ............................................................................................................. 18 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 20 8.1 VEETORUSTIKU LÄBIPESU JA DESINFITSEERIMINE ..................................................................................... 20 Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 1/20 Töökirjeldus 8.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE................................................................................................................ 20 Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 2/20 Töökirjeldus 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on Peetri alevikus Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee piirkonnas ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine. 1.2 Objekti asukoht Projekti asukohaks on Peetri alevik, mis asub Harjumaal Rae vallas. Projektipiirkond asub kaitsmata põhjaveega alal. Projektipiirkonnad Joonis 1. Projektala asukoha plaan 1.3 Olukorra kirjeldus Käesoleval ajal on Peetri alevikus Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee piirkonnas ühisveevärgiga ühendatud kõik tarbijad. Olemasolevad veevarustuse tänavatorustikud on rajatud peamiselt De110 läbimõõduga PE plasttorudest. Piirkonna arengut ning perspektiivi silmas pidades on vajalik uue suurema läbimõõduga veetorustiku rajamine. Käesoleval hetkel Salu tee ja Järveküla-Jüri tee piirkonnas ühenduspunktide vahel asuv olemasolev De110 veetorustik peab jääma tööle ka peale uue De200 ja De250 veetorustiku projekteerimist ja ehitamist. Uusmaa tee piirkonnas tuleb olemasoleva De110 veetoru asemele rajada uus De200 läbimõõduga veetoru. 1.4 Lähteülesanne Käesoleva projekti eesmärk on rekonstrueerida Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee veetorustikud järgmistes lõikudes:  Salu tee – alates Kuldala teest kuni Küti teeni  Uusmaa tee – alates Kopli teest kuni Järveküla-Jüri teeni  Järveküla-Jüri tee – alates Niidu teest kuni Väljaotsa teeni Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 3/20 Töökirjeldus 1.5 Tarbitava vee kogus Torustike läbimõõtude määramisel on lähtutud hankedokumendis toodud läbimõõtudest, mille aluseks on olnud veetorustike modelleerimine piirkonnas. 1.6 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Käesoleva töö mahus ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute teostamist. Varasemate uuringute põhjal jääb Uusmaa teel ning Järveküla-Jüri teel projektipiirkonna läheduses lubjakivi ca 0,7 kuni ca 3 m sügavusele. Ehitise rajamisel tuleb arvestada ehitusalal ilmnevate tegelike geoloogiliste tingimustega. 1.7 Üldine ülevaade teostatavatest töödest Projekti raames on ette nähtud veevarustuse torustike rekonstrueerimine Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee piirkonnas. Sealhulgas on vajalik asendada olemasolev De110 veetorustik De200 veetoruga Uusmaa teel ning rajada uus De200 veetoru Salu tee ja uus De250 veetoru Järveküla-Jüri tee piirkonnas selliselt, et olemasolev De110 veetorustik jääb tööle peale uue toru rajamist. Torustike rajamine on ette nähtud valdavalt kinnisel meetodil. Töövõtjal tuleb teostada järgmised tööd (kaasaarvatud, kuid mitte vaid nimetatud töödega piiritletud), k.a materjalide tarne:  torustike ning kaevude ehitus ja rekonstrueerimine;  taastamis- ja haljastustööd. Töövõtja poolt teostatavad peamised tööd torustike rajamisel on järgmised: kõigi lammutustööde teostamiseks ja ehitusplatsi puhastamiseks (ka puude mahavõtmiseks), torustike asukoha mahamärkimiseks, kaevetööde ja kuivendustööde elluviimiseks, kraavkaeviku toestuse rajamiseks, torustike aluse ja tagasitäite tegemiseks, tagasitäite ning rajatiste all ja ümber vajalike veetõrjetööde teostamiseks, mullete rajamiseks, väljakaevatud pinnase eemaldamiseks ja äraveoks, torustike tugitarindite rajamiseks, torustike tarnimiseks ja nende paigaldamiseks vajalikule sügavusele (k.a. siibrite jm juurdekuuluva paigaldamine), kaevude ja kambritega ühendamiseks, olemasolevate torustikega ühendamiseks, torustike läbipesuks, TV-uuringuks, katsetamiseks ja desinfitseerimiseks, rajatiste ja teede aluse pinnase tihendamiseks, teekallete rajamiseks, teekatete ja kõnniteede taastamiseks (või ümberehitamiseks), pinnaseläbindustöödel vajaliku tihenduse teostamiseks, kogu mittesobiva materjali äraveoks, ehitusplatsi korrastamiseks ja muude Joonistel näidatud ja omanikujärelevalve poolt tööde lõpetamiseks nõutud seotud ja asjaomaste tööde teostamiseks vajaliku tööjõu mobiliseerimine ning seadmete, masinate ja materjalide tagamine ning ehitus- rekonstrueerimis- ja taastamistööde läbiviimine. Tööd hõlmavad ka kõiki Joonistel ja Töökirjelduses äratoodud kanalisatsiooni- ja veetorustike majaühenduste ehitamist. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 4/20 Töökirjeldus 1.8 Teostatavad tööd Projektipiirkonna ligikaudsed torustike pikkused on esitatud alljärgnevas tabelis: Nimetus Ühik KOGUS Veetorustik Salu tee piirkonnas m 528 Veetorustik Uusmaa tee piirkonnas m 152 Veetorustik Järveküla-Jüri tee piirkonnas m 508 Torustikud kokku 1 188 1.9 Prioriteedid projekti lugemisel Vastuolude ilmnemisel Töökirjelduses, Joonistel ja Töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige Töökirjelduses esitatust, seejärel Joonistel esitatust ning seejärel Töömahuloendites esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. Peamiste materjalide loetelu tuleb käsitleda kui informatiivset abimaterjali pakkumuse koostamise hõlbustamiseks. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 5/20 Töökirjeldus 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID 2.1 Alusplaan Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koostanud Geodeesia24 OÜ, mai 2019 a. Töö nr 2805-19-1. 2.2 Tehnilised tingimused Projekteerimistöödele on väljastatud järgmised tehnilised tingimused: 1. Hinnaküsimine „Peetri alevik, Salu tee, Uusmaa tee ja Järveküla-Jüri tee veetorustike projekteerimine ning ehitamine“ dokumendid; 2. AS Elveso tehnilised üldnõuded 14.11.2018. 2.3 Standardid ja juhendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:  EVS 932-2017 – Ehitusprojekt  EVS 835:2014 – Hoone veevärk  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)  EVS 901-1:2009 - Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid  EVS 901-2:2016 - Tee-ehitus. Osa 2:Bituumensideained  EVS 901-3: 2009 - Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud  RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded  KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus.  SiseM nr 37, 8.08.2010 Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule  Majandus- ja taristuministri 18.07.2015.a määrus nr 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel.  Rae Vallavolikogu 30.11.2010 määrus nr 41 Rae valla kaevetööde eeskiri.  Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002 Töövõtjal tuleb arvestada kõigi projekteerimis- ja tehnilisi tingimusi väljastanud ning kooskõlastusi andnud ametkondade, kinnistuomanike jne märkustega. 2.1 Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.1.1 Olemasolevad kommunikatsioonid Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on arvestatud üldjuhul 1,0 m kaablite peale. Kohtades, kus projekteeritud torustik ristub olemasoleva kaabliga on arvestatud, et kaabli saab vajadusel ümber paigaldada 0,7 m Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 6/20 Töökirjeldus sügavusele (kaabli peale). Juhul, kui olemasolevad teadmata sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevat kirjeldatud, siis tuleb vajadusel projektlahendust korrigeerida ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist projekteerija poolt. Võimalikud täiendavad kulud ehitustööde osas katab täielikult Töövõtja. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 7/20 Töökirjeldus 3 TÖÖOHUTUS Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 8/20 Töökirjeldus 4 EHITUSTÖÖD 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on Töövõtja vastutusel. 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77 ning Rae valla kaevetööde eeskirja nõuetest. Kui käesolevas töökirjelduses või joonistel toodud nõuded on nimetatud nõuetest rangemad, on ülimuslikud töökirjelduses või joonistel toodud nõuded. 4.3 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Projekteeritud veetorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise abil, osaliselt avatud kaevikuga. Täpne torustike rajamise meetod täpsustatakse lõplikult ehitustööde käigus ning sõltub muuhulgas surfimise tulemustest. Juhul kui projekteeritud trassi koridoris on olemasolevad torustikud rajatud avatud kaevikuga, on uute torustike rajamisel eelistatud samuti avatud kaeviku kasutamine. Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonistel AS-01...AS-03 ning torustike pikiprofiilid joonistel PR-01...PR-03. Asendiplaanil näidatud suundpuurimise kaevikute asukohad ja mõõtmed on orienteeruvad ning võivad muutuda ehitustööde käigus lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja ehitusgeoloogilistest tingimustest konkreetsel lõigul. Veetorustik on projekteeritud PE De250, De200, De110 ja De63 survetorudest. Uusmaa teel tuleb kõik olemasolevad veeühendused ümber ühendada uuele projekteeritud veetorule joonisel näidatud kohas. Järveküla-Jüri teel tuleb projekteeritavale veetorule sõlmes V-2 ühendada olemasolev Niidu tee De110 veetorustiku sõlm V-3 (vt joonis S-01). Olemasolev torustik tuleb uue toruga ühendada. Salu tee piirkonnas on projekteeritava torustiku käänukohtades sõlmedes V-17, V-18 ja V-21 ette nähtud De200 45° elekterkeevispõlvede kasutamine torustiku suuna muutmisel. Vajadusel tuleb sõlmede lahendusi ehitustööde käigus täpsustada vastavalt olemasolevate sõlmede tegelikule ehitusele. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Käesoleva projektiga nähakse ette olemasoleva Uusmaa tee ääres asuva maa-pealse tuletõrjehüdrandi ümber ühendamine ning tõstmine maapinnaga ühte tasapinda (hetkel asub augus). Projekteeritud veetorustik ristub sidekaablite ja -kanalisatsiooniga, madal- ja kõrgepinge kaablitega, vee-, kanalisatsiooni ning sademeveekanalisatsiooni torustikega ja truubitorudega. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 9/20 Töökirjeldus 4.4 Töötamine Telia Eesti AS liinirajatiste kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja poolt väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud Joonisel L-02. 4.5 Tööd elektri õhuliinide kaitsevööndis Projekteeritud veetorustik paikneb kohati keskpinge (1-20 kV) õhuliinide kaitsevööndis. Tööd elektrirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli/liini valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist. 4.6 Puude kaitsmine Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. 4.7 Liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 18.07.2015.a määrusele nr 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel. 4.8 Katete eemaldamine Katete eemaldamisel järgida tee omaniku nõudeid ning Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ning Rae valla kaevetööde eeskirjast. 4.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse veetorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla – Jüri teemaal ning tee kaitsevööndis. Veetorustike ristumisi riigimaanteega ette pole nähtud. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 10/20 Töökirjeldus Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ning Maanteeameti peadirektori 29.12.2017.a käskkirjaga nr 0334 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja võsa likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja võsa likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. 4.10 Kaevetööd Projekteeritud veetorustik rajatakse osaliselt avatud kaevikuga. Minimaalne kaeviku laius on 700 mm. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada selleks ette nähtud ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna vajumeid. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav, omanikujärelevalve teostaja ja AS Elveso poolt eelnevalt heaks kiidetud. Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel ehituskaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 11/20 Töökirjeldus väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaevik tuleb Töövõtjal toestada ka juhul, kui omanikujärelevalve peab seda vajalikuks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 juhendit ning toru aluse, tasanduskihi rajamisel ja tagasitäite tegemisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid. Plasttorude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ning Rae valla kaevetööde eeskirjast. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud Joonisel L-01 ja L-02. 4.11 Kinnisel meetodil rajatavad torustikud Projekteeritud veetorustik rajatakse valdavalt kinnisel meetodil suundpuurimise abil. Kinnisel meetodil toru rajamisel kasutatakse selleks otstarbeks ettenähud ja vastavalt markeeritud toru (PE 100 RC), mis peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga. Suundpuurimise kaevikute orienteeruvad asukohad on näidatud asendiplaanidel. Töövõtja võib ise määrata kaevikute asukohad sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast. On eeldatud, et ehitajale teadaolev geoloogiline ja geodeetiline informatsioon on piisav sobiva torude suundpuurimise seadmestiku valikuks. Juhul, kui Töövõtja peaks tööde käigus siiski kohtama takistusi või ettenägematuid raskusi, tuleb tööd peatada ning teavitada viivitamatult omanikujärelevalve, et olukorda hinnata ja vajadusel kaevikute asukohti ning toru rajamise meetodit täpsustada. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Tõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Puurimise stardikaevik peab olema rajatud piisava suurusega mahutamaks liigset puurimislahust (bentoniiti). Bentoniidi valgumine haljasaladele ja/või tänavaaladele ei ole lubatud. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse elekter- või põkk-keevisega. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN10. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 12/20 Töökirjeldus 4.12 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Olemasolevate rajatiste likvideerimist ei tohi alustada enne, kui uus süsteem on töösse pandud. Olemasoleva veevarustuse katkestamiseks torustike ümberühendamisel tuleb töövõtjal esitada taotlus ASile Elveso, kes korraldab siibrite sulgemisi ja avamise, määrab veekatkestuse maksimaalse pikkuse ja vajadusel ajutise veevarustuse tagamise tingimused. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 13/20 Töökirjeldus 5 KATETE TAASTAMINE 5.1 Üldist Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:  Rae valla kaevetööde eeskiri;  Eesti standard EVS 901;  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314); Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud Joonisel L-01. 5.2 Asfaltkatte taastamine Enne asfaltkatte taastamist lõigatakse olemasolev asfaltkate minimaalselt 30 cm kauguselt kaeviku servast ühtlase laiusena lahti ja eemaldatakse (asfalt taastatakse kaeviku kohal + 0,3 m mõlemale poole kaeviku servast). Kaevatavate kaevikute kohal oleva asfaltbetoonkatte servad lõigata lahti (või freesida) kaeviku pikisuunas ühtlase laiusega. Kui lahtilõigatud (või freesitud) asfaltkatte serv jääb sõidutee olemasoleva katte servast või äärekivist lähemale kui 1,0 m tuleb nendesse lõikudesse paigaldada uus asfaltkate asfaltkatte servani või äärekivini. Vuugid tuleb kruntida vuugiliimiga 80 g/m2. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate üles võtta ja taastada tee või tänav täies laiuses. Piki teed toimuvate kaevetööde korral taastatakse kuni 2,0 m laiused jalgratta- ja jalgteede katted ning kõik alla viie aasta vanused asfaltkatted kogu sõidutee/jalgtee laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse tee või teelõigu katte pinda üle 50%, taastatakse teekate kogu pikkuses ja kogu ristlõike laiuselt. Kuni 5 aasta vanuste asfaltkatete üleskaevamisel tuleb katend taastada mõlemal pool kaevet vähemalt 1,0 m laiemalt. Kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 14/20 Töökirjeldus Taastatava asfaltkatte alla ehitada paekillustikust fr.16/32 aluskiht h=20cm, kiilumismeetodil killustikuga fr.8/12. Elastsusmoodul killustikaluse peal peab olema 170 MPa vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.08.15 määrusele nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Asfaltkatte taastamisel ja materjalide valikul lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest (MA peadirektori 23.12.2015 käskkiri nr 0314). Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. Asfaltkatte väiksemahulisel taastamisel (<10 m2) võib asfaltseguna kasutada külma polümeerasfalti. 5.3 Tükkmaterjalist katte taastamine Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. 5.4 Killustikkatte taastamine Killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava killustikkattega tee ülemine kiht valmistada killustikust fraktsiooniga maksimaalselt 20 mm paksusega 10 cm ja alumine kiht jämedateralisest killustikust paksusega 10 cm. Killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. 5.5 Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. 5.6 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon kooskõlastada Rae Vallavalitsusega. Ajutise kattega maa-ala korrashoid ja hooldamine, sh lumetõrje (igal ajal) on töövõtja kohustus. 5.7 Haljastuse taastamine Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 15 cm. Pinnas, mida Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 15/20 Töökirjeldus kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 16/20 Töökirjeldus 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 17/20 Töökirjeldus 7 NÕUDED MATERJALIDELE 7.1 Üldnõuded Kõik materjalid peavad rajamise käigus olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada ja käidelda vastavalt tootja juhistele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid kasutusest kõrvaldada. Kõik materjalid tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. 7.2 Veetorustik Veetorustikena on lubatud kasutada PE plasttorusid. Kõikide veetorude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2). PE torud peavad vastama EN12201 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada ainult põkk- ja muhvkeevis ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühendamisel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud värviga, epoksiidkattega vms. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritseval pinnasele ja kandejõuga 400kN. Rajatavate veetorustike sõlmed on toodud projekti joonisel S-01...S-04. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C. Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Projekteeritud veetoru välispinna kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300 mm. Kaeviku tüüpristlõige on toodud joonisel L-01. Paigaldatud veetoru kohale, 0,3 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada traadiga märkelint. 7.3 Siibrid, maakraanid ja klapid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad, hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 18/20 Töökirjeldus Tempermalmist siibrid on surveklassiga PN16. Siibrid peavad vastama standarditele DIN 3202 F4 (EN558) äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid. Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad vastama standardile DIN 3352 ning peavad olema varustatud PE torudele sobivate muhvotstega. Majaühenduste maakraanide surveklass peab olema PN16. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Maakraanid ja spindlipikendused peavad olema tarnitud ühelt tootjalt. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 19/20 Töökirjeldus 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Torustike katsetused ja kontrolltoimingud teostatakse lähtuvalt standarditest ja juhenditest ning omanikujärelevalve ettekirjutustest. 8.1 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Läbipesu tuleb teostada hüdrantide ja/või selleks ettenähtud läbipesu kaevude kaudu. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (ja eelpoolnimetatud määruse muudatusele, sotsiaalministri 28. juuni 2002. a määrus nr 94). Torustiku rajamisel peab olema tagatud võimalus veetorustiku desinfitseerimiseks. Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada. 8.2 Survetorustike survekatse Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri;  Enne surveproovi tuleb täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud);  Surveproovi alustades tuleb tõsta vee rõhk torus 10,0 baarini ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi, tagamaks toru venimise;  Seejärel vähendada rõhku 4,0 baarini ja jälgida 30 minuti jooksul rõhu vähenemist. Lubatud vähenemine on 0,2 baari;  Survekatse järel lastakse surve alla 0 baarini, surve allalaskmine toimub omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st. Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab Töövõtja. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 20/20   Alkranel OÜ Teie 15.07.2019 [email protected] Meie 29.07.2019 nr 15-2/19/33020-2 Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine Edastasite 15.07.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks töö nr 04-04-19-VK „Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine“, mille lahenduse kohaselt kavandatakse riigitee nr 11330 Järveküla-Jüri tee maaüksusele km 2,93-2,96 ning riigitee kaitsevööndisse km 2,57 ja 2,89-3,41. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Alkranel OÜ töö nr töö nr 04-04-19-VK „Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11330 teelõik km 0,59-5,67 oli taastusremondi objekt 2014.-2015. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2015. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan, Pikiprofiil, Seletuskiri Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (2) Töökirjeldus SISUKORD 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................................ 3 1.1 PROJEKTI EESMÄRK .................................................................................................................................... 3 1.2 OBJEKTI ASUKOHT ...................................................................................................................................... 3 1.3 OLUKORRA KIRJELDUS................................................................................................................................ 3 1.4 LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................................ 3 1.5 TARBITAVA VEE KOGUS .............................................................................................................................. 4 1.6 PROJEKTALA EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 4 1.7 ÜLDINE ÜLEVAADE TEOSTATAVATEST TÖÖDEST ........................................................................................ 4 1.8 TEOSTATAVAD TÖÖD .................................................................................................................................. 5 1.9 PRIORITEEDID PROJEKTI LUGEMISEL ........................................................................................................... 5 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID ........................................................................................ 6 2.1 ALUSPLAAN ................................................................................................................................................ 6 2.2 TEHNILISED TINGIMUSED ............................................................................................................................ 6 2.3 STANDARDID JA JUHENDID.......................................................................................................................... 6 2.1 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ...................................................................................................................... 6 2.1.1 Olemasolevad kommunikatsioonid ................................................................................................... 6 3 TÖÖOHUTUS ............................................................................................................................................... 8 4 EHITUSTÖÖD.............................................................................................................................................. 9 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID ................................................................................................................ 9 4.2 EHITUSTÖÖDE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED ............................................................................................. 9 4.3 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................................. 9 4.4 TÖÖTAMINE TELIA EESTI AS LIINIRAJATISTE KAITSEVÖÖNDIS ................................................................. 10 4.5 TÖÖD ELEKTRI ÕHULIINIDE KAITSEVÖÖNDIS ............................................................................................ 10 4.6 PUUDE KAITSMINE .................................................................................................................................... 10 4.7 LIIKLUSKORRALDUS ................................................................................................................................. 10 4.8 KATETE EEMALDAMINE ............................................................................................................................ 10 4.9 TEGEVUSED RIIGIMAANTEEL JA MAANTEE KAITSETSOONIS ...................................................................... 10 4.10 KAEVETÖÖD......................................................................................................................................... 11 4.11 KINNISEL MEETODIL RAJATAVAD TORUSTIKUD.................................................................................... 12 4.12 MAHAJÄETAVATE TORUSTIKE JA KAEVUDE LIKVIDEERIMINE .............................................................. 13 5 KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 14 5.1 ÜLDIST...................................................................................................................................................... 14 5.2 ASFALTKATTE TAASTAMINE ..................................................................................................................... 14 5.3 TÜKKMATERJALIST KATTE TAASTAMINE .................................................................................................. 15 5.4 KILLUSTIKKATTE TAASTAMINE ................................................................................................................ 15 5.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE ...................................................................................................................... 15 5.6 TEEKATETE AJUTINE TAASTAMINE............................................................................................................ 15 5.7 HALJASTUSE TAASTAMINE ........................................................................................................................ 15 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON .......................................................................................................... 17 7 NÕUDED MATERJALIDELE ................................................................................................................. 18 7.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................................. 18 7.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................................... 18 7.3 SIIBRID, MAAKRAANID JA KLAPID ............................................................................................................. 18 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 20 8.1 VEETORUSTIKU LÄBIPESU JA DESINFITSEERIMINE ..................................................................................... 20 Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 1/20 Töökirjeldus 8.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE................................................................................................................ 20 Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 2/20 Töökirjeldus 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on Peetri alevikus Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee piirkonnas ühisveevarustuse torustiku rekonstrueerimine. 1.2 Objekti asukoht Projekti asukohaks on Peetri alevik, mis asub Harjumaal Rae vallas. Projektipiirkond asub kaitsmata põhjaveega alal. Projektipiirkonnad Joonis 1. Projektala asukoha plaan 1.3 Olukorra kirjeldus Käesoleval ajal on Peetri alevikus Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee piirkonnas ühisveevärgiga ühendatud kõik tarbijad. Olemasolevad veevarustuse tänavatorustikud on rajatud peamiselt De110 läbimõõduga PE plasttorudest. Piirkonna arengut ning perspektiivi silmas pidades on vajalik uue suurema läbimõõduga veetorustiku rajamine. Käesoleval hetkel Salu tee ja Järveküla-Jüri tee piirkonnas ühenduspunktide vahel asuv olemasolev De110 veetorustik peab jääma tööle ka peale uue De200 ja De250 veetorustiku projekteerimist ja ehitamist. Uusmaa tee piirkonnas tuleb olemasoleva De110 veetoru asemele rajada uus De200 läbimõõduga veetoru. 1.4 Lähteülesanne Käesoleva projekti eesmärk on rekonstrueerida Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee veetorustikud järgmistes lõikudes:  Salu tee – alates Kuldala teest kuni Küti teeni  Uusmaa tee – alates Kopli teest kuni Järveküla-Jüri teeni  Järveküla-Jüri tee – alates Niidu teest kuni Väljaotsa teeni Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 3/20 Töökirjeldus 1.5 Tarbitava vee kogus Torustike läbimõõtude määramisel on lähtutud hankedokumendis toodud läbimõõtudest, mille aluseks on olnud veetorustike modelleerimine piirkonnas. 1.6 Projektala ehitusgeoloogilised tingimused Käesoleva töö mahus ei olnud ette nähtud ehitusgeoloogiliste uuringute teostamist. Varasemate uuringute põhjal jääb Uusmaa teel ning Järveküla-Jüri teel projektipiirkonna läheduses lubjakivi ca 0,7 kuni ca 3 m sügavusele. Ehitise rajamisel tuleb arvestada ehitusalal ilmnevate tegelike geoloogiliste tingimustega. 1.7 Üldine ülevaade teostatavatest töödest Projekti raames on ette nähtud veevarustuse torustike rekonstrueerimine Salu tee, Uusmaa tee ning Järveküla-Jüri tee piirkonnas. Sealhulgas on vajalik asendada olemasolev De110 veetorustik De200 veetoruga Uusmaa teel ning rajada uus De200 veetoru Salu tee ja uus De250 veetoru Järveküla-Jüri tee piirkonnas selliselt, et olemasolev De110 veetorustik jääb tööle peale uue toru rajamist. Torustike rajamine on ette nähtud valdavalt kinnisel meetodil. Töövõtjal tuleb teostada järgmised tööd (kaasaarvatud, kuid mitte vaid nimetatud töödega piiritletud), k.a materjalide tarne:  torustike ning kaevude ehitus ja rekonstrueerimine;  taastamis- ja haljastustööd. Töövõtja poolt teostatavad peamised tööd torustike rajamisel on järgmised: kõigi lammutustööde teostamiseks ja ehitusplatsi puhastamiseks (ka puude mahavõtmiseks), torustike asukoha mahamärkimiseks, kaevetööde ja kuivendustööde elluviimiseks, kraavkaeviku toestuse rajamiseks, torustike aluse ja tagasitäite tegemiseks, tagasitäite ning rajatiste all ja ümber vajalike veetõrjetööde teostamiseks, mullete rajamiseks, väljakaevatud pinnase eemaldamiseks ja äraveoks, torustike tugitarindite rajamiseks, torustike tarnimiseks ja nende paigaldamiseks vajalikule sügavusele (k.a. siibrite jm juurdekuuluva paigaldamine), kaevude ja kambritega ühendamiseks, olemasolevate torustikega ühendamiseks, torustike läbipesuks, TV-uuringuks, katsetamiseks ja desinfitseerimiseks, rajatiste ja teede aluse pinnase tihendamiseks, teekallete rajamiseks, teekatete ja kõnniteede taastamiseks (või ümberehitamiseks), pinnaseläbindustöödel vajaliku tihenduse teostamiseks, kogu mittesobiva materjali äraveoks, ehitusplatsi korrastamiseks ja muude Joonistel näidatud ja omanikujärelevalve poolt tööde lõpetamiseks nõutud seotud ja asjaomaste tööde teostamiseks vajaliku tööjõu mobiliseerimine ning seadmete, masinate ja materjalide tagamine ning ehitus- rekonstrueerimis- ja taastamistööde läbiviimine. Tööd hõlmavad ka kõiki Joonistel ja Töökirjelduses äratoodud kanalisatsiooni- ja veetorustike majaühenduste ehitamist. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 4/20 Töökirjeldus 1.8 Teostatavad tööd Projektipiirkonna ligikaudsed torustike pikkused on esitatud alljärgnevas tabelis: Nimetus Ühik KOGUS Veetorustik Salu tee piirkonnas m 528 Veetorustik Uusmaa tee piirkonnas m 152 Veetorustik Järveküla-Jüri tee piirkonnas m 508 Torustikud kokku 1 188 1.9 Prioriteedid projekti lugemisel Vastuolude ilmnemisel Töökirjelduses, Joonistel ja Töömahuloendites esitatud info vahel tuleb lähtuda eelkõige Töökirjelduses esitatust, seejärel Joonistel esitatust ning seejärel Töömahuloendites esitatust. Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. Peamiste materjalide loetelu tuleb käsitleda kui informatiivset abimaterjali pakkumuse koostamise hõlbustamiseks. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 5/20 Töökirjeldus 2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID 2.1 Alusplaan Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koostanud Geodeesia24 OÜ, mai 2019 a. Töö nr 2805-19-1. 2.2 Tehnilised tingimused Projekteerimistöödele on väljastatud järgmised tehnilised tingimused: 1. Hinnaküsimine „Peetri alevik, Salu tee, Uusmaa tee ja Järveküla-Jüri tee veetorustike projekteerimine ning ehitamine“ dokumendid; 2. AS Elveso tehnilised üldnõuded 14.11.2018. 2.3 Standardid ja juhendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:  EVS 932-2017 – Ehitusprojekt  EVS 835:2014 – Hoone veevärk  EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus  EVS 843:2016 – Linnatänavad (ptk 10: Tehnovõrgud)  EVS 901-1:2009 - Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid  EVS 901-2:2016 - Tee-ehitus. Osa 2:Bituumensideained  EVS 901-3: 2009 - Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud  RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  MaaRYL 2010. Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;  MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedinõuded  KeM 16.12.2005 a. määrus nr.76. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatus.  SiseM nr 37, 8.08.2010 Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule  Majandus- ja taristuministri 18.07.2015.a määrus nr 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel.  Rae Vallavolikogu 30.11.2010 määrus nr 41 Rae valla kaevetööde eeskiri.  Tööinspektsiooni juhend Kaeva ohutult 2002 Töövõtjal tuleb arvestada kõigi projekteerimis- ja tehnilisi tingimusi väljastanud ning kooskõlastusi andnud ametkondade, kinnistuomanike jne märkustega. 2.1 Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.1.1 Olemasolevad kommunikatsioonid Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast on arvestatud üldjuhul 1,0 m kaablite peale. Kohtades, kus projekteeritud torustik ristub olemasoleva kaabliga on arvestatud, et kaabli saab vajadusel ümber paigaldada 0,7 m Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 6/20 Töökirjeldus sügavusele (kaabli peale). Juhul, kui olemasolevad teadmata sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui eelnevat kirjeldatud, siis tuleb vajadusel projektlahendust korrigeerida ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist projekteerija poolt. Võimalikud täiendavad kulud ehitustööde osas katab täielikult Töövõtja. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 7/20 Töökirjeldus 3 TÖÖOHUTUS Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid ja muud sarnased meetmed peavad olema rakendatud. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 8/20 Töökirjeldus 4 EHITUSTÖÖD 4.1 Seadusandlus ja standardid Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on Töövõtja vastutusel. 4.2 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded Torustike rajamisel tuleb juhinduda RIL77 ning Rae valla kaevetööde eeskirja nõuetest. Kui käesolevas töökirjelduses või joonistel toodud nõuded on nimetatud nõuetest rangemad, on ülimuslikud töökirjelduses või joonistel toodud nõuded. 4.3 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Projekteeritud veetorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise abil, osaliselt avatud kaevikuga. Täpne torustike rajamise meetod täpsustatakse lõplikult ehitustööde käigus ning sõltub muuhulgas surfimise tulemustest. Juhul kui projekteeritud trassi koridoris on olemasolevad torustikud rajatud avatud kaevikuga, on uute torustike rajamisel eelistatud samuti avatud kaeviku kasutamine. Torustike paiknemine asendiplaanil on esitatud joonistel AS-01...AS-03 ning torustike pikiprofiilid joonistel PR-01...PR-03. Asendiplaanil näidatud suundpuurimise kaevikute asukohad ja mõõtmed on orienteeruvad ning võivad muutuda ehitustööde käigus lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast ja ehitusgeoloogilistest tingimustest konkreetsel lõigul. Veetorustik on projekteeritud PE De250, De200, De110 ja De63 survetorudest. Uusmaa teel tuleb kõik olemasolevad veeühendused ümber ühendada uuele projekteeritud veetorule joonisel näidatud kohas. Järveküla-Jüri teel tuleb projekteeritavale veetorule sõlmes V-2 ühendada olemasolev Niidu tee De110 veetorustiku sõlm V-3 (vt joonis S-01). Olemasolev torustik tuleb uue toruga ühendada. Salu tee piirkonnas on projekteeritava torustiku käänukohtades sõlmedes V-17, V-18 ja V-21 ette nähtud De200 45° elekterkeevispõlvede kasutamine torustiku suuna muutmisel. Vajadusel tuleb sõlmede lahendusi ehitustööde käigus täpsustada vastavalt olemasolevate sõlmede tegelikule ehitusele. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8 m mõõdetuna maapinnast toru peale. Käesoleva projektiga nähakse ette olemasoleva Uusmaa tee ääres asuva maa-pealse tuletõrjehüdrandi ümber ühendamine ning tõstmine maapinnaga ühte tasapinda (hetkel asub augus). Projekteeritud veetorustik ristub sidekaablite ja -kanalisatsiooniga, madal- ja kõrgepinge kaablitega, vee-, kanalisatsiooni ning sademeveekanalisatsiooni torustikega ja truubitorudega. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 9/20 Töökirjeldus 4.4 Töötamine Telia Eesti AS liinirajatiste kaitsevööndis Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia Eesti AS´ile kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu haldaja poolt väljastatud tööloa alusel. Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga on esitatud Joonisel L-02. 4.5 Tööd elektri õhuliinide kaitsevööndis Projekteeritud veetorustik paikneb kohati keskpinge (1-20 kV) õhuliinide kaitsevööndis. Tööd elektrirajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli/liini valdajaga või tema poolt volitatud ettevõttega. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist. 4.6 Puude kaitsmine Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud puude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m on mehhanismidega keelatud, kaevetööd tuleb antud tsoonis teha käsitsi. Puude tüved ja võrad peavad olema ehitustööde ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega. 4.7 Liikluskorraldus Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus vastavalt tee omaniku juhistele. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuministri 18.07.2015.a määrusele nr 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel. 4.8 Katete eemaldamine Katete eemaldamisel järgida tee omaniku nõudeid ning Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ning Rae valla kaevetööde eeskirjast. 4.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse veetorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 11330 Järveküla – Jüri teemaal ning tee kaitsevööndis. Veetorustike ristumisi riigimaanteega ette pole nähtud. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 10/20 Töökirjeldus Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada, demonteeritud paigaldised/rajatised utiliseerida ning kahjustatud riigitee rajatised, kraavid, truubid, mulle ning teekate taastada. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ ning Maanteeameti peadirektori 29.12.2017.a käskkirjaga nr 0334 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kaevetöödel maantee kaitsetsoonis tuleb arvestada sellega, et ei kahjustataks maantee katet (kaeviku sügavus, varisemisnurk) ega ka teeäärset kõrghaljastust. Kõrghaljastuse lähedusse tehnovõrgu projekteerimisel tuleb arvestada puude ja võsa likvideerimisega kui kaeviku serv satub lähemale kui 1,0 meetrit puu tüvest. Teemaal olevate puude ja võsa likvideerimine tuleb kooskõlastada ainult kohaliku omavalitsusega, kui tegu pole kaitsealuste puudega. Teemaalt väljapool oleva kõrghaljastuse likvideerimine tuleb kooskõlastada maaomaniku ja kohaliku omavalitsusega. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. 4.10 Kaevetööd Projekteeritud veetorustik rajatakse osaliselt avatud kaevikuga. Minimaalne kaeviku laius on 700 mm. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud kõrvalasuvate hoonete kahjustamine. Tee/tänava alt tuleb olemasolev ja tagasitäiteks mittesobilik pinnas ära vedada selleks ette nähtud ladestamispaika. Mittesobilik pinnas asendada tagasitäiteks sobiliku pinnasega - tihendatava tagasitäiteliivaga. Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna vajumeid. Täiteks võib kasutada väljakaevatavat pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav, omanikujärelevalve teostaja ja AS Elveso poolt eelnevalt heaks kiidetud. Pinnasevee olemasolu korral tuleb kogu kaeviku lahtioleku ajal teostada veetõrjet. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel ehituskaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine ehituskaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 11/20 Töökirjeldus väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sadeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaeviku seinad tuleb vajadusel toestada. Toestuse viis tuleb valida sõltuvalt kaeviku sügavusest ja pinnase liigist. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Ehituskaevik tuleb Töövõtjal toestada ka juhul, kui omanikujärelevalve peab seda vajalikuks. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Pinnasetöödel järgida MaaRYL 2010 juhendit ning toru aluse, tasanduskihi rajamisel ja tagasitäite tegemisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Aluskiht, tasanduskiht ja algtäide tuleb tihendada 95% tiheduseni. Lõpptäide tuleb liikluspiirkonnas tihendada minimaalselt 98% tiheduseni. Tihendamiseks tuleb kasutada mehaanilisi seadmeid. Plasttorude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ning Rae valla kaevetööde eeskirjast. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud Joonisel L-01 ja L-02. 4.11 Kinnisel meetodil rajatavad torustikud Projekteeritud veetorustik rajatakse valdavalt kinnisel meetodil suundpuurimise abil. Kinnisel meetodil toru rajamisel kasutatakse selleks otstarbeks ettenähud ja vastavalt markeeritud toru (PE 100 RC), mis peab olema kaetud spetsiaalse kaitsekihiga. Suundpuurimise kaevikute orienteeruvad asukohad on näidatud asendiplaanidel. Töövõtja võib ise määrata kaevikute asukohad sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast. On eeldatud, et ehitajale teadaolev geoloogiline ja geodeetiline informatsioon on piisav sobiva torude suundpuurimise seadmestiku valikuks. Juhul, kui Töövõtja peaks tööde käigus siiski kohtama takistusi või ettenägematuid raskusi, tuleb tööd peatada ning teavitada viivitamatult omanikujärelevalve, et olukorda hinnata ja vajadusel kaevikute asukohti ning toru rajamise meetodit täpsustada. Puurimisseadmed peavad võimaldama torustiku paigaldamist nii, nagu on näidatud joonistel. Juhtsüsteem peab võimaldama torustiku paigaldamist 5 cm täpsusega nii vertikaal- kui horisontaalsuunas. Tõmbejõud, mis mõjuvad paigaldatavale torule, ei tohi ületada lubatud tõmbejõudu. Suundpuurimisel ülejääva puurimislahuse eemaldamise eest vastutab Töövõtja. Puurimise stardikaevik peab olema rajatud piisava suurusega mahutamaks liigset puurimislahust (bentoniiti). Bentoniidi valgumine haljasaladele ja/või tänavaaladele ei ole lubatud. Kõik suundpuurimisega paigaldatavad kõrgsurve polüetüleentorud (PE) ühendatakse elekter- või põkk-keevisega. Ühendused peavad vastama tootja soovitustele ja survekatsele PN10. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 12/20 Töökirjeldus 4.12 Mahajäetavate torustike ja kaevude likvideerimine Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Olemasolevate rajatiste likvideerimist ei tohi alustada enne, kui uus süsteem on töösse pandud. Olemasoleva veevarustuse katkestamiseks torustike ümberühendamisel tuleb töövõtjal esitada taotlus ASile Elveso, kes korraldab siibrite sulgemisi ja avamise, määrab veekatkestuse maksimaalse pikkuse ja vajadusel ajutise veevarustuse tagamise tingimused. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 13/20 Töökirjeldus 5 KATETE TAASTAMINE 5.1 Üldist Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus omanikujärelevalve poolt. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Katete taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest:  Rae valla kaevetööde eeskiri;  Eesti standard EVS 901;  MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314); Katete taastamise tüüpristlõiked on esitatud Joonisel L-01. 5.2 Asfaltkatte taastamine Enne asfaltkatte taastamist lõigatakse olemasolev asfaltkate minimaalselt 30 cm kauguselt kaeviku servast ühtlase laiusena lahti ja eemaldatakse (asfalt taastatakse kaeviku kohal + 0,3 m mõlemale poole kaeviku servast). Kaevatavate kaevikute kohal oleva asfaltbetoonkatte servad lõigata lahti (või freesida) kaeviku pikisuunas ühtlase laiusega. Kui lahtilõigatud (või freesitud) asfaltkatte serv jääb sõidutee olemasoleva katte servast või äärekivist lähemale kui 1,0 m tuleb nendesse lõikudesse paigaldada uus asfaltkate asfaltkatte servani või äärekivini. Vuugid tuleb kruntida vuugiliimiga 80 g/m2. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate üles võtta ja taastada tee või tänav täies laiuses. Piki teed toimuvate kaevetööde korral taastatakse kuni 2,0 m laiused jalgratta- ja jalgteede katted ning kõik alla viie aasta vanused asfaltkatted kogu sõidutee/jalgtee laiuselt, vahetades vajadusel ka äärekivid. Kui kaevetööde käigus rikutakse tee või teelõigu katte pinda üle 50%, taastatakse teekate kogu pikkuses ja kogu ristlõike laiuselt. Kuni 5 aasta vanuste asfaltkatete üleskaevamisel tuleb katend taastada mõlemal pool kaevet vähemalt 1,0 m laiemalt. Kõnnitee pikisuunalisel kaevamisel tuleb paigaldada uus asfaltkate kogu kõnnitee laiuselt. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 14/20 Töökirjeldus Taastatava asfaltkatte alla ehitada paekillustikust fr.16/32 aluskiht h=20cm, kiilumismeetodil killustikuga fr.8/12. Elastsusmoodul killustikaluse peal peab olema 170 MPa vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.08.15 määrusele nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Asfaltkatte taastamisel ja materjalide valikul lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest (MA peadirektori 23.12.2015 käskkiri nr 0314). Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. Asfaltkatte väiksemahulisel taastamisel (<10 m2) võib asfaltseguna kasutada külma polümeerasfalti. 5.3 Tükkmaterjalist katte taastamine Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. 5.4 Killustikkatte taastamine Killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava killustikkattega tee ülemine kiht valmistada killustikust fraktsiooniga maksimaalselt 20 mm paksusega 10 cm ja alumine kiht jämedateralisest killustikust paksusega 10 cm. Killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. 5.5 Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Katte taastamise ristlõige vt Joonis L-01. 5.6 Teekatete ajutine taastamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamine ja selle konstruktsioon kooskõlastada Rae Vallavalitsusega. Ajutise kattega maa-ala korrashoid ja hooldamine, sh lumetõrje (igal ajal) on töövõtja kohustus. 5.7 Haljastuse taastamine Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20–30 g/m². Kasutatav muruseemne segu peab vastavalt kasutuskohale olema kas varjutaluvus või tallamiskindel. Kasutatava kasvupinnas peab olema sõelutud ning selle omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks. Kasvupinnase minimaalne paksus peab olema 15 cm. Pinnas, mida Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 15/20 Töökirjeldus kasutatakse haljastuses, ei tohi sisaldada kive, klompe, taimi, juuri ja muud kõrvalist materjali, samuti õlijäätmeid ja muid aineid, mis on kahjulikud taimedele. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 16/20 Töökirjeldus 6 TEOSTUSDOKUMENTATSIOON Töövõtja peab ette valmistama kasutusloa väljastamiseks vajalikud dokumendid vastavalt majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrusele nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. Teostusmõõdistused peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning Tellija erinõuetele. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 17/20 Töökirjeldus 7 NÕUDED MATERJALIDELE 7.1 Üldnõuded Kõik materjalid peavad rajamise käigus olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada ja käidelda vastavalt tootja juhistele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid kasutusest kõrvaldada. Kõik materjalid tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. 7.2 Veetorustik Veetorustikena on lubatud kasutada PE plasttorusid. Kõikide veetorude surveklass peab olema vähemalt PN10 (10 kN/m2). PE torud peavad vastama EN12201 standardile. Torud peavad olema sobivad paigaldamiseks talvetingimustes. PE survetorud ja nende plastdetailid ühendada ainult põkk- ja muhvkeevis ühendusega. Mehaaniliste surveliitmike (koonusliitmike) kasutamine torustike ühendamisel ei ole lubatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud värviga, epoksiidkattega vms. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritseval pinnasele ja kandejõuga 400kN. Rajatavate veetorustike sõlmed on toodud projekti joonisel S-01...S-04. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15° C. Torustike rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõuetest. Projekteeritud veetoru välispinna kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300 mm. Kaeviku tüüpristlõige on toodud joonisel L-01. Paigaldatud veetoru kohale, 0,3 m kõrgusele toru pealispinnast piki toru telge, paigaldada traadiga märkelint. 7.3 Siibrid, maakraanid ja klapid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad, hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 18/20 Töökirjeldus Tempermalmist siibrid on surveklassiga PN16. Siibrid peavad vastama standarditele DIN 3202 F4 (EN558) äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid. Hall- või tempermalmist maakraanid, mis paigaldatakse majaühendustele, peavad vastama standardile DIN 3352 ning peavad olema varustatud PE torudele sobivate muhvotstega. Majaühenduste maakraanide surveklass peab olema PN16. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja majaühenduste spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest ning teleskoopilised. Maakraanid ja spindlipikendused peavad olema tarnitud ühelt tootjalt. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kapede kandevõime peab olema 400 kN. Liiklusalal kasutada fikseeritud malmkaasi. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 19/20 Töökirjeldus 8 TORUSTIKU KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad ülevaatused ja kontrollid. Kontrollidest tuleb eelnevalt teatada omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Torustike katsetused ja kontrolltoimingud teostatakse lähtuvalt standarditest ja juhenditest ning omanikujärelevalve ettekirjutustest. 8.1 Veetorustiku läbipesu ja desinfitseerimine Ehitatud veetorustikule tuleb teostada torustiku läbipesu. Läbipesu tuleb teostada hüdrantide ja/või selleks ettenähtud läbipesu kaevude kaudu. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb torustikust võtta veeproov, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ (ja eelpoolnimetatud määruse muudatusele, sotsiaalministri 28. juuni 2002. a määrus nr 94). Torustiku rajamisel peab olema tagatud võimalus veetorustiku desinfitseerimiseks. Veetorustik tuleb desinfitseerida juhul, kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Veetorustik desinfitseeritakse kloorilahusega (konsulteerida kohaliku tervisekaitsetalitusega). Kasutusse antav torustik tuleb pärast desinfitseerimist desinfitseerivast lahusest puhastada. 8.2 Survetorustike survekatse Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri;  Enne surveproovi tuleb täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud);  Surveproovi alustades tuleb tõsta vee rõhk torus 10,0 baarini ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi, tagamaks toru venimise;  Seejärel vähendada rõhku 4,0 baarini ja jälgida 30 minuti jooksul rõhu vähenemist. Lubatud vähenemine on 0,2 baari;  Survekatse järel lastakse surve alla 0 baarini, surve allalaskmine toimub omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st. Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik kontrollimisega seotud kulud kannab Töövõtja. Töö nr: 04-04-19-VK. Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine. Tööprojekt Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa Koostaja: OÜ Alkranel, 21.06.19. Vastutav spetsialist: Erkki Metsa lk 20/20   Alkranel OÜ Teie 15.07.2019 [email protected] Meie 29.07.2019 nr 15-2/19/33020-2 Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine Edastasite 15.07.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks töö nr 04-04-19-VK „Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine“, mille lahenduse kohaselt kavandatakse riigitee nr 11330 Järveküla-Jüri tee maaüksusele km 2,93-2,96 ning riigitee kaitsevööndisse km 2,57 ja 2,89-3,41. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Alkranel OÜ töö nr töö nr 04-04-19-VK „Peetri aleviku veetorustike rekonstrueerimine“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11330 teelõik km 0,59-5,67 oli taastusremondi objekt 2014.-2015. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2015. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Asendiplaan, Pikiprofiil, Seletuskiri Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (2) Saatja: Sandra Valter <[email protected]> Saadetud: 16.08.2019 14:37 Adressaat: Sandra Valter <[email protected]> Teema: FW: Taotlus Manused: image001.png; 11330 Järveküla- Jüri tee Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehit.....asice From: ELVESO Info <[email protected]> Sent: Friday, August 16, 2019 2:20 PM To: [email protected] Cc: ELVESO Info <[email protected]> Subject: Taotlus Tere! Edastan taotluse. Lugupidamisega Merike Saikovski Klienditeeninduse juhatja AS ELVESO Tel: 603 1480 E-post: [email protected] www.elveso.ee Edastatud informatsioon on mõeldud ainult sellele era- või juriidilisele isikule, kellele see on adresseeritud ning võib sisaldada konfidentsiaalset ja/või salastatud materjali. Selle informatsiooni läbilugemine, taasedastamine, levitamine või muul viisil kasutamine või tegutsemine sellest tulenevalt teiste era- või juriidiliste isikute poolt kui eeldatav saaja, on keelatud. Kui te saite antud sõnumi ekslikult, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage materjal arvutist.