Emajõe Veevärk AS taotlus veetorustiku paigaldamiseks 22136 Kambja-Rebase

Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Mõõtkava 1:500 Aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla, 22136 Kambja - Rebase tee Katastritunnus: 28203:005:0041 Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase (tee nr 22136) km-l 0,397 - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike ristumisel maanteega, pindalaga 54,0 m 2 - Katastriüksuse piir - projekteeritav veetorustik kinnisel meetodil ,kasutusõigusega alal 12,6 m Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Mõõtkava 1:500 Aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla, 22136 Kambja - Rebase tee Katastritunnus: 28203:005:0041 Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase (tee nr 22136) km-l 0,397 - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike ristumisel maanteega, pindalaga 54,0 m 2 - Katastriüksuse piir - projekteeritav veetorustik kinnisel meetodil ,kasutusõigusega alal 12,6 m  LANG Mvert 1:50 Mhor 1:100 PLAAN (m ABS) TORU TÜÜP KAEVU TÄHIS 90.00 90.50 91.00 91.50 92.00 92.50 93.00 93.50 TORU LÄBIMÕÕT KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU KÕRGUS ÜLALT SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA PIKKUS (m) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) De63 90.70 H=2.16 2.16 90.70 92.80 92.80 V-1 Puurimise teemaa piir De63 90.70 0.027 stardikaeviku asukoht Ø100 ≈91.81 Olemasolev sidekanalisatsioon asfaldkate Veetoru kaitsehül Kõrvalmaantee Kambja - Rebase ss PE De90 L=31 ,0 m teemaa piir Ø300 92.40 37.0 PE PN10 De63 - 37.0m Olemasolev sademevee truup Ø50 ≈92.52 Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase (tee nr 22136) km-l 0,397 Olemasolev sidekaabel Puurimise 37.0 stardikaeviku asukoht De32 91.70 H=2.16 2.16 91.70 93.80 93.80 V-2 De50 De63 91.70 91.70 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Kambja aleviku vee- ja AS Emajõe Veevärk Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 2. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Kambja vald, Kambja alevik 1. Torustike asukoht vt joonis AS-4-02 Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: (tee nr 22136) km-l 0,397 Joonise Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev Rekonstrueerimine VK-6-07 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-01 /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 TP  Tükkmaterjalist katte taastamine 1. kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine Kaeviku ristlõige tükkmaterjalist kate liiv h=6 cm Kaeviku ristlõige asfaltbetoon AC 16 surf h = 7 cm Tüüp nr 1 Tüüp nr 3 killustik h=30 cm Paekillustik (kiilutud) fraktsioon (kõnnitee korral h=20 cm) asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaldi lõike 8-12 ja 32-64, h=30 cm 0.30 0.30 asfaltbetoon asukoht asfaltbetoon asukoht kaeviku serv kaeviku serv Dreenkiht kruusliivast (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 1,0 m/ööpäevas), h=30 cm killustikalus killustikalus Survetoru korral täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt märkelint 0,5 m/ööpäevas) Survetoru korral märkelint Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamine min 0.5m asfaltbetoon AC surf 8 h = 5 cm min 0.5m Paekillustik (kiilutud) fraktsioon 8-12 ja 16-32 , h=15 cm täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt a 0,5m/ööpäevas) a min 0.2 De min 0.2 Kruuskatte taastamine min 0.7 min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Purustatud kruus, segu nr 6, h=12 cm Kruus filtr.m ≥1,0 m/ööp, h=20 cm Täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) Kaeviku ristlõige Tüüp nr 4 Kaeviku ristlõige Haljasala katte taastamine 0.30 0.30 asfaldi lõike muru (külvinorm20...30g/m2) Tüüp nr 2 asukoht asfaltbetoon kaeviku serv kasvupinnas h = 10 cm, maksimaalne osakeste suurus 20 mm 0.30 0.30 asfaldi lõike asukoht asfaltbetoon killustikalus kaeviku serv tasandatud aluspinnas killustikalus Survetoru korral Märkused: märkelint 1. Asfaltsegu AC 8 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC85/20, LA30, F2, FI25, , täpsustus 5 2. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule jalgtee katendis kiilumismeetodil, segu nr 7 kategooriad: GC80/20, C50/30, LA35, F4, FI35, f 4. 3. 1 kihilise asfaltsegu AC 16 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC90/15, FI20, LA25, AN19, FNaCl4 täpsustus 3 ja 4 min 0.5m 4. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule 1 kihilise sõidutee katendis kiilumismeetodil, segu nr 6 kategooriad: GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f 4. Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: 5. Ühikud toodud meetrites. 6. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. Töö nimetus: Tellija: 7. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu Altren AS Emajõe Veevärk min 0.2 De min 0.2 geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. Kambja aleviku vee- ja min 0.7 min 1.0 8. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt nihkunud, tuleb see uuesti paigaldada. Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: 9. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, äärekivi betoneerimisel min. betooni klass C15/20. MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ 10. Kõrgused EH2000 süsteemis Tel: +372 53402723 11. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. eomeister OÜ 201 a. Töö nr 1 - - 72 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Kambja vald, Kambja alevik Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: taastamise ristlõiked min 0.7 Joonise Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_VK-6-01.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 Rekonstrueerimine TP VK-6-01  Puurimise stardikaeviku asukoht Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase (tee nr 22136) km-l 0,397 93.00 Ve 0 L= (93.00) De eto 9 ru 31.0 93.30 ka m (93.30) its eh 93.35 ü (93.35) lss PE Puurimise stardikaeviku asukoht 12 3 1 2 1 2 3 1 2 1 2 3 1 2 3 1 2 1 2 3 2 1 1 2 4 1 2 1 3 2 3 1 3 2 3 1 2 1 1 4 2 2 3 1 1 2 3 2 1 2 1 3 2 2 1 1 2 3 Märkused: 1. Asfaltsegu AC 8 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC85/20, LA30, F2, FI25, , täpsustus 5 2. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule jalgtee katendis kiilumismeetodil, segu nr 7 kategooriad: GC80/20, C50/30, LA35, F4, FI35, f 4. 3. 1 kihilise asfaltsegu AC 16 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC90/15, FI20, LA25, AN19, FNaCl4 täpsustus 3 ja 4 4. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule 1 kihilise sõidutee katendis kiilumismeetodil, segu nr 6 kategooriad: GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f 4. 5. Ühikud toodud meetrites. 6. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. 7. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. 8. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt nihkunud, tuleb see uuesti paigaldada. 9. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, äärekivi betoneerimisel min. betooni klass C15/20. 10. Kõrgused EH2000 süsteemis 11. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Kobras AS 201 a. Töö nr 201 -144 Tingmärgid: Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: - 1 kihiline asfaltkate 578 m² Töö nimetus: Tellija: - murukate 755 m² Altren Kambja aleviku vee- ja AS Emajõe Veevärk - kruuskate 10 m² Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ - plaatkate 15 m² Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Kambja vald, Kambja alevik - kõnnitee asfalt (kergliiklustee alas) 24 m² Katete taastamise asendiplaan Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: Tiit Korn Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg - freespuru 43 m² Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 Rekonstrueerimine TP AS-4-02  Tingmärgid: K-15 - proj. reoveekanalisatsioonikaevu tähis Olemasolevad kommunikatsioonid : Ø560 - kaevu läbimõõt - Olemasolev gaasitorustik 65.28 - proj. maapind 62.05 - väljuva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev sademeveekanalisatsioon 63.15 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev reoveekanalisatsioon 62.05 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev veetorustik 3.23 - kaevu sügavus - Olemasolev soojatorustik - Olemasolev madalpingekaabel - Olemasolev keskpingekaabel Projekteeritud veesõlme tähis - Olemasolev sidekanalisatsioon Proj. maapind - Olemasolev sidekaabel - Olemasolev survekanalisatsioon - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis - Likvideeritav puu Toru põhja kõrgusmärk Projekteeritud kommunikatsioonid : - proj. veetorustik - proj. reoveekanalisatsioonitorustik - proj. veetorustik kinnisel meetodil - proj. reoveekanalisatsioonikaev - proj. maakraan De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus De110 L=26.5 m - Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus 75.63* - Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus 33.10 - olemasolev maapind 31.60 - toru põhja kõrgusmärk - puu kaitsevöönd R=2.0 m - teekaitsevöönd Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren AS Emajõe Veevärk Kambja aleviku vee- ja Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Kambja vald, Kambja alevik Tingmärgid Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 Rekonstrueerimine TP AS-4-01  Vahur Laas Altren Projekt OÜ Teie 12.08.2019 [email protected] Meie 15.08.2019 nr 15-2/19/37403-2 Veeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22136 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veetorustiku paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22136 km 0,4 kinniselt, kaitsetorus, km 0,39-40 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Altern Projekt OÜ töö nr VK1918 „Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis-ehitustööd“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: VK1918_PP_AA-3-01_seletus.doc VK1918_TP_VK-6-07_MNTristumine.pdf VK1918_TP_VK-6-01_ristloiked.pdf VK1918_TP_AS-4-03_katted.pdf VK1918_TP_AS-4-01_tingmargid.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  MTR nr. EEP002873 reg. 21.02.2014 Töö nr: VK1918 Tellija: Emajõe Veevärk AS Registrikood 11044696, Sõbra tn 56 Tartu, Tartu Tartumaa 51013, tel. +372 7311840 Töövõtja: Trassiehitus OÜ Registrikood 11941852, J Savimäe tn 1 Vahi alevik, Tartu vald Tartumaa 60534, tel.+372 5178488 Alltöövõtja: Altren Projekt OÜ Registrikood 12609551, Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113, tel. +372 53402723 KAMBJA ALEVIKU VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMISE PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD. TÖÖPROJEKT Juhataja: Vahur Laas Projektijuht: Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist (diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7): Vahur Laas Vastutav spetsialist (diplomeeritud teedeinsener, tase 7): Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Altren Projekt OÜ Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Tel: 53402723 Registrikood 12609551 Rannu vald Tartumaa 61113 2019 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 2/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 5 1.2 PROJEKTLAHENDUS..................................................................................................................... 6 1.3 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 7 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID .............................................. 8 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID .............................................................................. 8 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 9 2.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ................................................. 9 2.2.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 9 2.2.3 Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ............................................................ 10 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ...................................................................................... 10 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 10 3.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................... 11 3.2.1 Torud ja toruühendused ..................................................................................................... 11 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped .................................................................. 11 3.2.2.1 Kiilsiibrid .................................................................................................................................. 12 3.3 KIIRLIITEÄÄRIKUD JA –MUHVID ................................................................................................... 12 3.4 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 13 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 13 3.6 REOVEEKANALISATSIOONIKAEVUD ............................................................................................. 13 3.7 KAEVUKAANED JA TÄNAVAKAPED ............................................................................................... 14 4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 14 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID................................................................................................ 14 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 14 4.2.1 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 14 4.2.2 Ehitiste kaitsmine ............................................................................................................... 14 4.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine ....................................................................................... 15 4.2.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine .......................................................................... 16 4.2.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................. 17 4.2.6 Ehitustööde aegne müratase ja vibratsioon ....................................................................... 17 4.2.7 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 17 4.2.8 Aruandlus ........................................................................................................................... 18 4.2.9 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................... 18 4.2.10 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................ 18 4.2.11 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ................................................................... 18 4.2.12 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele ..................................................................................... 19 4.2.13 Geodeetiliste märkide kaitsmine .................................................................................... 19 4.2.14 Kaablite kaitsmine .......................................................................................................... 20 4.2.15 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine .................................................................... 21 4.2.15.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ....................................................................... 21 4.2.15.2 Liikluse taasavamine .............................................................................................................. 21 4.3 LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ..................................................................................................... 22 5 KATETE EEMALDAMINE ...................................................................................................... 22 5.1 KRUUSKATTE EEMALDAMINE ...................................................................................................... 22 5.2 KASVUPINNASE EEMALDAMINE ................................................................................................... 22 6 KAEVETÖÖD ......................................................................................................................... 22 6.1.1 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ................................................................................ 23 6.1.2 Ehituskaeviku toestamine................................................................................................... 24 6.1.3 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................... 24 6.1.4 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ...................................................................................... 25 6.1.5 Ehituskaeviku tagasitäide ................................................................................................... 25 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 3/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.6 Algtäide............................................................................................................................... 25 6.1.7 Lõpptäide ............................................................................................................................ 26 6.1.8 Tagasitäite tihendamine ..................................................................................................... 26 6.1.9 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ....................................................................... 26 6.1.10 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 27 6.1.11 Torustiku soojustamine .................................................................................................. 27 6.1.12 Märketraat ning märke- ja hoiatuslint ............................................................................. 28 6.1.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 28 6.1.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 28 6.1.15 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ..................................................... 29 7 KATETE TAASTAMINE ......................................................................................................... 29 7.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST................................................................................................... 29 7.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................... 30 7.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................... 30 7.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ............................................................................................ 31 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE ........................................................................................................ 32 7.6 HALJASTUSE TAASTAMINE ......................................................................................................... 33 7.7 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE ........................................................................... 33 8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................................... 34 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................................... 34 8.1 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 34 8.2 TORUSTIKUD ............................................................................................................................ 34 8.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 34 8.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ............................................................................... 36 8.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................. 36 8.2.4 Survetorustike survekatse .................................................................................................. 36 8.2.5 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine ...................................................... 37 8.2.6 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu..................................................................... 37 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 4/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt TÖÖKIRJELDUS 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projekt on koostatud AS Emajõe Veevärk tellimusel. Projektiga on lahendatud Kambja aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekontrueerimise projekteerimis-ehitustööd Kase ja Männi tänava vahelise ala piirkonnas. Asukoha skeem Objekti asukoht Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 5/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 1.2 PROJEKTLAHENDUS Projektiga on lahendatud Kambja aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekontrueerimise projekteerimis-ehitustööd Kase ja Männi tänava vahelise ala piirkonnas. Projekteeritud torustike piirkonda jäävad kortermajad saavad uued vee- ja kanalisatsioonitorustiku ühendused. Ehitustööde käigus ühendatakse olemasolevad torud ümber uuele torustikule kinnistupiiril. Reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Männi tn 21 haljasala kinnistul paiknev olemasolev reoveekanalisatsioonitorustik. Veetorustik ristub Kambja-Rebase maanteega. Maantee alt läbi tuleb veetorustik rajada kinnisel meetodil. Eelnevalt tuleb kinnisel meetodil paigaldada hülss. Tehnovõrkude paiknemine kõrvalmaantee Kambja-Rebase (tee nr 22136) alas. Rajatis Rajatis Rajatis tee Rajatise riigiteealusel kaitsevööndis ristumine maal (km) (km) (km) Veetorustik 0,397 Torustikud rajatakse suures osas lahtise kaevega ja osaliselt kinnisel meetodil. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorusse on keelatud. Ehitatavate torustike pikkused on järgmised: o veetorustiku kogupikkus 503 o reoveetorustiku kogupikkus 466 m Torustike pikkus kokku 969 m. Veetorustik Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk. Antud projektis on peatorustikud projekteeritud PE PN10 De63 mm torudest. Kinnistuühendused on projekteeritud PE PN10 De32-63 mm. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse tänavatorustikuga on kinnistutele projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veeühendustorustik üldjuhul PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Ühendustorustikele on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud teleskoopse spindlipikenduse ja kapega varustatud maakraan. Torustike läbimõõdud ja paiknemine on toodud joonisel AS-4-02, sõlmede Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 6/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt skeemid on toodud joonisel VK-7-01. Torustik rajatakse suures osa lahtise kaevega ja osaliselt kinnisel meetodil. Reoveetorustik Kanalisatsioonitorustike dimensioneerimisel on eelkõige aluseks standard EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk. Käesolevas projektis on tänavatorustik projekteeritud PVC SN8 De160 mm torudest. Kinnistu reoveekanalisatsiooni torustik on ette nähtud rajada PVC SN8 De160 mm torust. Iga kinnistu jaoks, mis jääb tänava äärde kuhu paigaldatakse kanalisatsioonitorustik, tuleb rajada liitumispunkt. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). 1.3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:  Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Kobras AS 2019 a. Töö nr 2019-144. Kõrgused EH2000 süsteemis.  AS Emajõe Veevärk poolt väljastatud üldised nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 7/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 - Hoone Veevärk - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 – Linnatänavad - EVS 932:2017 - Ehitusprojekt - EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus - RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ –le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010 käskkirjaga nr 383. - EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid - EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained - EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3: 2009 - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215 - „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 - „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“. Maanteeameti peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088 - EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; - EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid; - EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 8/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine - Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); - Killustikaluse ehitamise nõuded ja kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded on esitatud „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215. 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab üks kuni kaks nädalat enne tänavalõigul ehitustööde alustamist teavitama elanikke tööde algusest. Töövõtja peab informeerima elanikkonda kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti peab Töövõtja saatma kirjaliku teatise igale ehitustöödega külgneva kinnistu omanikule kaks kuni kolm nädalat enne ehitustööde algust. Kinnistute omanikele, kelle kinnistul on vaja ehitustöid teostada, tuleb saata tähitud kiri ning veenduda, et omanik on selle ka kätte saanud. Teatise vorm tuleb kooskõlastada Inseneriga. 2.2.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast. - Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus liitumispunktis on üldjuhul 1,4 m arvestatuna maapinnast toru peale, kui joonisel ei ole märgitud teisiti. - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru alla. - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 9/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 2.2.3 Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti) koos maakraaniga (maakraan koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan paigaldatakse 0,3 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Kinnistuühendus tuleb varustada otsakorgiga. Vältimaks liitumiskaevu vajumist kinnistusisese torustiku ühendamisel, tuleb Töövõtjal paigaldada liitumiskaevust kuni kinnistu piirini kanalisatsioonitoru De160 ning lõpetada torustik otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Kanalisatsioonitorustiku sügavus maapinnast liitumispunktis peab olema minimaalselt 1,4 m toru peale (v.a. juhul, kui olemasoleva liitumispunkti sügavus on väiksem ning eesvool ei võimalda liitumispunkti sügavamale rajada). 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 3.1 ÜLDNÕUDED Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kasutatavad materjalid peavad olema korrosiooni- ja happekindlad või töödeldud nii, et need oleksid küllaldaselt kaitstud. Need ei tohi sisaldada toksilisi aineid, soodustada mikrobioloogilist kasvu või anda neis olevale või kokkupuutuvale veele tugevamat maitset, lõhna, suurendada hägusust või muuta vee värvust. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Töövõtja peab esitama kasutatavate materjalide nimekiri, valitud ehitustoodete mark ja seadmete eeldatav tootja. Enne ehitustööde algust mõistliku aja jooksul peab Töövõtja esitama Insenerile lõplikuks heakskiitmiseks Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 10/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ühtki materjali ei tohi kasutada Inseneri kirjaliku kooskõlastuseta. Seadmete ja torustikuelementide valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. 3.2 VEETORUSTIK 3.2.1 Torud ja toruühendused Veetoru materjaliks on PE (polüetüleen). Lahtise kaevikuga rajatavate survetorustike materjal peab vastama standardile EN12201 nõuetele. Torustiku paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita tuleb kasutada PE100 RC valmistatud survetorusid. Survetorustikud rajada PE torudest surveklassiga vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikuse klassiga vähemalt SN8 (8 kN/m²). Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Standardi tähis peab olema kantud torule. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). PE torud tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine pole lubatud. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Käsiratta suurus peab olema valitud selliselt, et avamiseks vajalik jõud ei ületaks 200 N. Tempermalmist siibrid ja maakraanid peavad olema surveklassiga vähemalt PN10 ja peavad vastama standarditele DIN 3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN 3202, äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Siibrite korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 vastavalt DIN 1693. Maakraanide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN 1691 või POM-plastist. Siibrite ja Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 11/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Siibrikiil peab olema elastse tihenduspinnaga. Maakraanid peavad olema tõmbekindlate muhvühendustega või keevisühendustega PE torule. Veetorustikule paigaldatavad maakraanid peavad sobiva joogiveetorustikul kasutamiseks. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 3.2.2.1 Kiilsiibrid  Kiilsiibrid peavad vastamajärgnevatele minimumnõuetele:  Spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI 316;  O-rõngad materjalist NBR;  Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;  Tagumine tihend materjalist EPDM;  Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;  Lametihend materjalist EPDM;  Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);  Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;  DIN 2501 äärikud Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 3.3 KIIRLIITEÄÄRIKUD JA –MUHVID Lubatud tüüpi kiirliiteäärikuid tuleb kasutada ääriktorude, armatuuri ja siibrite ühendamiseks sileda otsaga torudega. Ühendus tehakse vastavalt tootja juhistele. Asbesttsemendit, malmist, või teisest materjalidest sileda otsaga torude ühendamisel kiirliitemuhvidega peab Töövõtja ühenduse tegemisel arvestama kasutatavate meetodite ja seadmete osas tootjapoolsete soovitustega. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 12/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 3.4 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Torud peavad olema täisseinalised. Mitmekihiliste, standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 3.6 REOVEEKANALISATSIOONIKAEVUD Kaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598-2:2016 nõuetele. Torustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. Erandina (Inseneri loal) võib väljavoolul olla kuni 15º põlv. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega mille sügavus on minimaalselt ½ toru läbimõõdust (külgharud peavad suubuma läbivoolurenni sujuvalt läbivoolu suunas maksimaalselt 45° all; voolurennide põhi peab olema sile). Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Põlvede kasutamine on keelatud. Vajadusel kaev ankurdatakse (olenevalt pinnavee tasemest). Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 13/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevuluugid (kraed) varustatakse tihenditega. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 200 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 350 mm. 3.7 KAEVUKAANED JA TÄNAVAKAPED Kaevukaaned, tänavakaped peavad olema malmist, ümmarguse kujuga ja toodetud vastavalt EN 124-le. Kõik kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad”). Tänaval asetsevad kaevukaaned peavad vastama klassile D400. Väljaspool liiklusala paigaldatavad kaevud võib varustada EN124 C250 vastava luugiga. Sisenemisega kanalisatsioonikaevudel peab sisenemisdiameeter olema vähemalt 600 mm. Reo- ja sadeveekaevude kaantel peab olema markeering „KANAL”. Veekaevude kaantel ”VESI”. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ning kapesid. Haljasaladel paigaldada kapede ja kaevu luukide alla betoonist tugirõngas. Plastist tugiplaatide kasutamine on keelatud. 4 EHITUSTÖÖD 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.2.1 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. 4.2.2 Ehitiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 14/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtjal tuleb taastada kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või kahjustatud pinnakatted ja vara ning ta vastutab selle eest, et kõik paigaldatu, ehitatu ja rekonstrueeritu oleks kaitstud määrdumise, vigastuste või hävimise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamise või tagasilükkamisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma omaniku, kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei kahjustada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui tehnilistes tingimustes pole määratud teisiti. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt ja sisuliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Kõikide tööde teostamise käigus tuleb minimeerida riskid, mis võiksid mõjutada olemasolevate funktsioneerivate seadmete tööd. Kõikidele paigaldatavatele seadmetele ja sõlmedele tuleb tagada hea ligipääs nende kasutamiseks ja hooldamiseks (remondi- ja montaažitööd, sanitaarprofülaktiline puhastus ja läbipesu). 4.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja omal kulul fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse, teekatete jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogi objektide kaupa. Fotod esitada Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal enne töödega alustamist. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 15/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka (kahjustuste ulatuse määrab Insener/Tellija). 4.2.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Tööde käigus (sh olemasolevate torustike rekonstrueerimine jms) tekkivad jäätmed, sh.ohtlikud jäätmed (sh reoveesetted, reostunud vesi, asbesti sisaldavad lammutusjäägid) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma seaduslikul viisil. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustuskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Alalisi jääkpinnase ladustamise kohti Tellija ei garanteeri ja Töövõtja peab ise leidmavõimalused jääkpinnase seaduslikul viisil utiliseerimiseks. Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka juurdepääsude rajamine,hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine. Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Juhul, kui eeltoodud nõude eiramine toob kaasa trahvi või sunniraha määramise ladustusala valdajale, peab need tasuma Töövõtja. Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Inseneri. Tuleb arvestada, et tekkivate jäätmete hulgas võib olla ohtlike jäätmeid, mille puhul tuleb vältida nende kahjulikku toimet. Niisugused jäätmed tuleb teistest eraldada ja anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele käitlejatele. Jäätmekäitlusnõuete täitmisele tuleb pöörata suurt rõhku kogu rekonstrueerimise protsessis. Vältida tuleb olukorda, kus jäätmed võivad ohtu seada inimeste elu ja tervise. Juhul kui eeltoodud nõuete eiramine toob kaasa trahvi, peab selle eest vastutama ja tasuma Töövõtja. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 16/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 4.2.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. 4.2.6 Ehitustööde aegne müratase ja vibratsioon Müra ehitustööde ajal peab vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr. 42 toodudnõuetele. Töömasinad peavad vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. amäärusele nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord“. 4.2.7 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 17/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 4.2.8 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.2.9 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). 4.2.10 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemas olevaid torustikke haldab AS Emajõe Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada AS-le Emajõe Veevärk vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult AS Emajõe Veevärk või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 4.2.11 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile või kohaliku omavalitsuse esindajale. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 18/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes. Enne ehituse alustamist tuleb kooskõlastada ehitusplatsi(de) generaalplaan(id), mille peal peavad olema kajastatud kõik ladustamistsoonid. Ehitaja peab täitma kõiki Tähtvere Vallavalitsuse poolt kehtestatud ettekirjutusi ja nõudeid. 4.2.12 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1500 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. Ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Insenerile, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt heaks kiidetud. 4.2.13 Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 19/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. 4.2.14 Kaablite kaitsmine Tööd elektri- ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli omaniku või tema poolt volitatud ettevõttega. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja olemasolevate elektrirajatiste valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse. Tuleb järgida kõiki kaabli omaniku või volitatud isiku poolt seatud tingimusi. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Lahti kaevatud elektrikaablitrass tuleb paigaldada ja vajadusel kaitsta vastavalt OÜ Eesti Energia Jaotusvõrgu 0,4 – 20 kV võrgustandardile 10421629-JV ST. Minimaalne horisontaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3m. Kui vahekaugus jääb väiksem, tuleb kaabel paigaldada kaeviku ulatuses kaitsetorusse. Sidekaablite puhul tuleb järgida AS Elion Ettevõtted ja ELA SA poolt koostatud Liinirajatiste ühispaiknemise tingimustes sätestatut. Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100. Rakendatavad meetmed töötamiseks Elion Ettevõtte AS ja ELA SA liinirajatiste kaitsevööndis o Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Elioni liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Elioni ja Ela SA ehitusjärelvalve poolt väljastatud tööloa alusel. o Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. o Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaitsmise ja toestamise joonis vt. Joonis VK-6-02. o Minimaalne horisontaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3 m. Kui vahekaugus jääb väiksem, tuleb kaabel paigaldada kaeviku ulatuses kaitsetorusse. o Kõik sideliinirajatiste kaitseks, kontrolliks, purunenud sidekanalisatsiooni ja sidekaablite remondiks ning vajadusel uute torude paigaldamiseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis teostada Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 20/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Olenevalt kontrolli tulemustest tuleb kaablikanalisatsiooni läbitavus taastada. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. 4.2.15 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 4.2.15.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 4.2.15.2 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 21/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.3 LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi ehitisele (sh. kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale) ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 5 KATETE EEMALDAMINE Töövõtja fikseerib kaevetöödele eelnenud pinnakatte liigi ning kooskõlastab kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Insenerile. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik fikseeritakse kaeveloa taotleja poolt, kooskõlastatakse kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Insenerile. Kõik teehooldusega seotud kulud tuleb katta Töövõtja kuni lõigu vastuvõtmiseni Inseneri poolt. 5.1 KRUUSKATTE EEMALDAMINE Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 5.2 KASVUPINNASE EEMALDAMINE Haljasalade kasvupinnase kiht (minimaalselt 15 cm sügavuseni) tuleb kaevetööde trassilt (s.h. väljakaevatava materjali paigaldamise alalt kaeviku servas) ja materjalide transpordi marsruudilt eemaldada enne tööde alustamist. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada ametlikul ladustuskohas eraldatud ala. 6 KAEVETÖÖD Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks "EVS-EN 1997- 1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 22/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Üldeeskirjad" kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 6.1.1 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 ptk.3 ja MaaRYL 2000 ptk.15. Tööde käigus väljakaevatav pinnas tuleb Töövõtja kulul vedada Töövõtja poolt otsitud ja Inseneriga kooskõlastatud territooriumile. Pinnas tuleb ladustuspaigas laiali planeerida maksimaalselt 0,3 m paksuste kihtide kaupa. Täidetavalt alalt tuleb kasvukihi pinnas koorida ja paigutada kohapeal vallidesse. Täidetava ala täpne asukoht näidatakse Tellija poolt ära tööde käigus. Kui ülejääv väljakaevatud materjal tuleb ladustada tasulisse kohta (nt prügimägi vms), siis tasu materjali ladustamise eest maksab Töövõtja. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 23/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 6.1.2 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+NA:2006 - Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad juhistest. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Tänava alal varisenud pinnas kaevatakse välja ja asendatakse nõutud tagasitäite materjaliga. Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 6.1.3 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 24/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.4 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 6.1.5 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. 6.1.6 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 25/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.7 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 6.1.8 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 6.1.9 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);  Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);  Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 26/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus - kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast. - torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. 6.1.10 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15. Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike või spetsiaalset ühendusliitmikku. Ühenduste tihendamine montaaźivahuga vms ei ole lubatud. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. Projekteeritud veetorustiku ühendamisel olemasoleva plasttorustikuga tuleb kasutada elekterkeevisdetaile, terasest toru puhul keere+ keevis detaile ning malmi puhul tõmbekindelaid äärikuid. Töövõtja peab arvestama kuludega mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. Töövõtja peab arvestama kulutustega mis võivad tekkida teadmata kõrgusega veetorustike ümbertõstmise ja ühendamisega. Töövõtja peab arvestama, et kõigi olemasolevate kinnistuühenduste täpne läbimõõt pole teada, selgub tööde käigus ja vajadusel tuleb korrigeerida kinnitatud projektlahendust. 6.1.11 Torustiku soojustamine Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks. Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on 1,2 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on 1,2 m. Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on 1,8 m maapinnast toru peale. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 27/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on 1,5 m. 6.1.12 Märketraat ning märke- ja hoiatuslint Kaevikute täitmisel tuleb torustikele paigaldada min 100 mm laiune plast märkelint. Märkelint asetada piki toru telge 30 – 40 cm kõrgusele toru ülapinnast. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised: • veetorustik – sinine, tekstiga VESI; • isevoolne kanalisatsioonitorustik - roheline, tekstiga KANALISATSIOON • survekanalisatsioonitorustik – pruun, tekstiga SURVEKANALISATSIOON; Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorustikele tuleb mõlemale torule paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldatakse toruga koos roostevabast terasest 4 mm tross. 6.1.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: - asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; - kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast; - betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole. Riigi maale kruuskatte ja haljasalale jäävad kaped ning kaevukaaned tuleb paigaldada -30 cm madalamale projekteeritavast pinnast. Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. 6.1.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 28/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaset eelnevale. 6.1.15 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. 7 KATETE TAASTAMINE 7.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Asfaltkatte ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: o „Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2004.a käskkirjaga nr. 215 o „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215 o „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 o „Pindamisjuhis MA 2017-20“. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 29/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt o “ Juhis passiivse ohutuse tagamiseks sõidukipiirdesüsteemide abil 2016“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.04.2016 käskkiri nr 0093 o “Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkirjaga nr 255 o “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98 o „Avaliku ja kommertsliiniveoga koormatud riigimaanteede lõikude sulgemistest ja ümbersõitudest teavitamise kord“ kinnitatud MA peadirektori 03.04.2014.a käskkirjaga nr 0116 o „Teetööde tehniline kirjeldus MA 2016-016“, Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234 o Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264); o Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); o „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Maanteeameti peadirektori 09.04.2018 käskkiri nr 1-2/18/098 o Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 11.04.2016.a. määrus nr 101, RT I, 08.04.2016, 4) Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 7.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Asfaltkattega sõidutee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus. Olemasolev sõidutee tuleb taastada asendiplaanil ja ristlõikel näidatud mahus (vaata jooniseid AS-4-03 ja VK-6-01). Riigi maale kruuskatte ja haljasalale jäävad kaped ning kaevukaaned tuleb paigaldada -30 cm madalamale projekteeritavast pinnast. Torustike projekti kattetaastuse mahtu kuulub kõrvalmaantee Kambja - Rebase kinnistu peal rajatavate torustike kattetaastustööd. Kokku on haljastustööde maht maanteealas ca 2 m2 ja kõnnitee asfaltkatte maht ca 24 m2. Maanteealas tehtava tööde maksumus on kokku ca 300 eurot+km. 7.3 NÕUDED MATERJALIDELE Asfaltsega AC 8 Surf 70/100 jämetäitematerjali (fr >4mm) omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele: - Gc85/20, LA30, F2, FI25, täpsustus 5 (asf. katendite eh. Juhis 25.11.2014a Tabel1). Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 30/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt - Sideaine minimaalne sisaldus segus 3,6% Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule jalgtee katendis kiilumismeetodil: - jalgtee katendis: GC80/20, C50/30, LA35, F4, Fl35, f4. 1 kihiline asfaltsegu AC 16 Surf 70/100 jämetäitematerjali (fr >4mm) omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele: - GC90/15, FI20, LA25, AN19, FNaCl4 täpsustus 3 ja 4 (asf. katendite eh. Juhis 25.11.2014a Tabel1). - Sideaine minimaalne sisaldus segus 3,6% Ühekihilise asfaltkattega tänaval min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule sõidutee katendis kiilumismeetodil: - sõidutee katendis: GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4. Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2 mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/24h (Proctor-teim). Katendi ehitus teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 toodud nõuetega). Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. 7.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 31/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Asfaltkatte taastamine peab toimuma asfaldilaoturiga. Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Asfalteerimine vihma ajal on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901-1:2009, EVS 901-2: 2009, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MKM määrusele nr 10 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded ”. Katendite tüübid 1 kihilise sõidutee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (graniit killustik 6 cm kohustuslik) Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 32....64, kiilutud 30 cm 8...12 (E=170 MPa) Dreenkiht kruusliivast K/F≥1m/24h (k=0.98) 30 cm Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) Jalgtee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 16....32, kiilutud 15 cm 8...12 (E=140 MPa) Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon segu nr 6 paksusega vähemalt 12 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 32/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt cm ja selle alla vähemalt 20 cm paksune kruusast kiht. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. 7.6 HALJASTUSE TAASTAMINE Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale linnavalitsuse heakorraspetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Haljastuse taastamisel kasutada varjumuru seemet. Külvamiseks sobilik aeg on 01. Mai – 01. September. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Torustike projekti kattetaastuse mahtu kuulub kõrvalmaantee Tartu-Ilmatsalu- Rõhu tee (nr 22103) km-l 2.623 ristumisega seotud kattetaastustööd. Kokku on haljastustööde maht maanteealas ca 75 m 2. Maanteealas tehtava haljastustööde maksumus on ca 200 eurot+km. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. 7.7 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Munakivikatte korral tuleb kasutada betoonisegu. Katte taastamise ristlõige vt joonis VK-6-01. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 33/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks. Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Kinnisel meetodil paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistusele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Vaata veel Tellija tingimusi peatükk „5 Teostusjoonised“. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 8.1 ÜLEVAATUSED Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 8.2 TORUSTIKUD 8.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele, mille pikkus on üle 2 m, Inseneri nõudel ka lühematele ja kuni vähemalt liitumiskaevuni) tuleb läbi viia kaameravaatlus "EVS-EN 13508-2:2003+A1:2011 Investigation and assessment of drain and sewer systems outside buildings - Part 2: Visual inspection coding system" ja EN 13508-2 " Ehitiste väliste reoveesüsteemide Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 34/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt seisund - 2.osa: Visuaalse vaatluse koodisüsteem" ja isevoolsete kanalisatsioonitorustike vaatlusjuhendile (Nordic Innovation Centre väljaanne veebruar 2005). Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitada Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus, jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360- kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Inseneri tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneril jälgida uuringuprotsessi. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 35/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 8.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike veepidavuskatsed viiakse läbi vastavalt EN 1610-le.. 8.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. 8.2.4 Survetorustike survekatse Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu vastavalt standardis EVS 847- 3:2003 sätestatule. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.  Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).  Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.  Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.  Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 36/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. 8.2.5 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 8.2.6 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms. Lehekülgi kokku : 36 lk Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/ Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 37/37 LANG Mvert 1:50 Mhor 1:100 PLAAN (m ABS) TORU TÜÜP KAEVU TÄHIS 90.00 90.50 91.00 91.50 92.00 92.50 93.00 93.50 TORU LÄBIMÕÕT KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU KÕRGUS ÜLALT SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA PIKKUS (m) MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) De63 90.70 H=2.16 2.16 90.70 92.80 92.80 V-1 Puurimise teemaa piir De63 90.70 0.027 stardikaeviku asukoht Ø100 ≈91.81 Olemasolev sidekanalisatsioon asfaldkate Veetoru kaitsehül Kõrvalmaantee Kambja - Rebase ss PE De90 L=31 ,0 m teemaa piir Ø300 92.40 37.0 PE PN10 De63 - 37.0m Olemasolev sademevee truup Ø50 ≈92.52 Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase (tee nr 22136) km-l 0,397 Olemasolev sidekaabel Puurimise 37.0 stardikaeviku asukoht De32 91.70 H=2.16 2.16 91.70 93.80 93.80 V-2 De50 De63 91.70 91.70 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Kambja aleviku vee- ja AS Emajõe Veevärk Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 2. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Kambja vald, Kambja alevik 1. Torustike asukoht vt joonis AS-4-02 Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: (tee nr 22136) km-l 0,397 Joonise Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev Rekonstrueerimine VK-6-07 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-01 /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 TP  Tükkmaterjalist katte taastamine 1. kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine Kaeviku ristlõige tükkmaterjalist kate liiv h=6 cm Kaeviku ristlõige asfaltbetoon AC 16 surf h = 7 cm Tüüp nr 1 Tüüp nr 3 killustik h=30 cm Paekillustik (kiilutud) fraktsioon (kõnnitee korral h=20 cm) asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaldi lõike 8-12 ja 32-64, h=30 cm 0.30 0.30 asfaltbetoon asukoht asfaltbetoon asukoht kaeviku serv kaeviku serv Dreenkiht kruusliivast (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 1,0 m/ööpäevas), h=30 cm killustikalus killustikalus Survetoru korral täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt märkelint 0,5 m/ööpäevas) Survetoru korral märkelint Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamine min 0.5m asfaltbetoon AC surf 8 h = 5 cm min 0.5m Paekillustik (kiilutud) fraktsioon 8-12 ja 16-32 , h=15 cm täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt a 0,5m/ööpäevas) a min 0.2 De min 0.2 Kruuskatte taastamine min 0.7 min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Purustatud kruus, segu nr 6, h=12 cm Kruus filtr.m ≥1,0 m/ööp, h=20 cm Täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) Kaeviku ristlõige Tüüp nr 4 Kaeviku ristlõige Haljasala katte taastamine 0.30 0.30 asfaldi lõike muru (külvinorm20...30g/m2) Tüüp nr 2 asukoht asfaltbetoon kaeviku serv kasvupinnas h = 10 cm, maksimaalne osakeste suurus 20 mm 0.30 0.30 asfaldi lõike asukoht asfaltbetoon killustikalus kaeviku serv tasandatud aluspinnas killustikalus Survetoru korral Märkused: märkelint 1. Asfaltsegu AC 8 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC85/20, LA30, F2, FI25, , täpsustus 5 2. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule jalgtee katendis kiilumismeetodil, segu nr 7 kategooriad: GC80/20, C50/30, LA35, F4, FI35, f 4. 3. 1 kihilise asfaltsegu AC 16 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC90/15, FI20, LA25, AN19, FNaCl4 täpsustus 3 ja 4 min 0.5m 4. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule 1 kihilise sõidutee katendis kiilumismeetodil, segu nr 6 kategooriad: GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f 4. Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: 5. Ühikud toodud meetrites. 6. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. Töö nimetus: Tellija: 7. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu Altren AS Emajõe Veevärk min 0.2 De min 0.2 geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. Kambja aleviku vee- ja min 0.7 min 1.0 8. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt nihkunud, tuleb see uuesti paigaldada. Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: 9. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, äärekivi betoneerimisel min. betooni klass C15/20. MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ 10. Kõrgused EH2000 süsteemis Tel: +372 53402723 11. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. eomeister OÜ 201 a. Töö nr 1 - - 72 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Kambja vald, Kambja alevik Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: taastamise ristlõiked min 0.7 Joonise Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_VK-6-01.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 Rekonstrueerimine TP VK-6-01  Puurimise stardikaeviku asukoht Ristumine kõrvalmaantee Kambja - Rebase (tee nr 22136) km-l 0,397 93.00 Ve 0 L= (93.00) De eto 9 ru 31.0 93.30 ka m (93.30) its eh 93.35 ü (93.35) lss PE Puurimise stardikaeviku asukoht 12 3 1 2 1 2 3 1 2 1 2 3 1 2 3 1 2 1 2 3 2 1 1 2 4 1 2 1 3 2 3 1 3 2 3 1 2 1 1 4 2 2 3 1 1 2 3 2 1 2 1 3 2 2 1 1 2 3 Märkused: 1. Asfaltsegu AC 8 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC85/20, LA30, F2, FI25, , täpsustus 5 2. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule jalgtee katendis kiilumismeetodil, segu nr 7 kategooriad: GC80/20, C50/30, LA35, F4, FI35, f 4. 3. 1 kihilise asfaltsegu AC 16 surf (70/100) jämeteramaterjal d>4mm peab rahuldama kategooriad: GC90/15, FI20, LA25, AN19, FNaCl4 täpsustus 3 ja 4 4. Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule 1 kihilise sõidutee katendis kiilumismeetodil, segu nr 6 kategooriad: GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f 4. 5. Ühikud toodud meetrites. 6. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. 7. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. 8. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt nihkunud, tuleb see uuesti paigaldada. 9. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, äärekivi betoneerimisel min. betooni klass C15/20. 10. Kõrgused EH2000 süsteemis 11. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Kobras AS 201 a. Töö nr 201 -144 Tingmärgid: Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: - 1 kihiline asfaltkate 578 m² Töö nimetus: Tellija: - murukate 755 m² Altren Kambja aleviku vee- ja AS Emajõe Veevärk - kruuskate 10 m² Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ - plaatkate 15 m² Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Kambja vald, Kambja alevik - kõnnitee asfalt (kergliiklustee alas) 24 m² Katete taastamise asendiplaan Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: Tiit Korn Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg - freespuru 43 m² Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 Rekonstrueerimine TP AS-4-02  Tingmärgid: K-15 - proj. reoveekanalisatsioonikaevu tähis Olemasolevad kommunikatsioonid : Ø560 - kaevu läbimõõt - Olemasolev gaasitorustik 65.28 - proj. maapind 62.05 - väljuva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev sademeveekanalisatsioon 63.15 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev reoveekanalisatsioon 62.05 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev veetorustik 3.23 - kaevu sügavus - Olemasolev soojatorustik - Olemasolev madalpingekaabel - Olemasolev keskpingekaabel Projekteeritud veesõlme tähis - Olemasolev sidekanalisatsioon Proj. maapind - Olemasolev sidekaabel - Olemasolev survekanalisatsioon - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis - Likvideeritav puu Toru põhja kõrgusmärk Projekteeritud kommunikatsioonid : - proj. veetorustik - proj. reoveekanalisatsioonitorustik - proj. veetorustik kinnisel meetodil - proj. reoveekanalisatsioonikaev - proj. maakraan De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus De110 L=26.5 m - Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus 75.63* - Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus 33.10 - olemasolev maapind 31.60 - toru põhja kõrgusmärk - puu kaitsevöönd R=2.0 m - teekaitsevöönd Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren AS Emajõe Veevärk Kambja aleviku vee- ja Projekt OÜ kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimis-ehitustööd Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Kambja vald, Kambja alevik Tingmärgid Töö nr : VK1918 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1918_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Johannes Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 31.07.2019 Rekonstrueerimine TP AS-4-01  Vahur Laas Altren Projekt OÜ Teie 12.08.2019 [email protected] Meie 15.08.2019 nr 15-2/19/37403-2 Veeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22136 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veetorustiku paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22136 km 0,4 kinniselt, kaitsetorus, km 0,39-40 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Altern Projekt OÜ töö nr VK1918 „Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis-ehitustööd“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja taristu teenuste osakond Lisad: VK1918_PP_AA-3-01_seletus.doc VK1918_TP_VK-6-07_MNTristumine.pdf VK1918_TP_VK-6-01_ristloiked.pdf VK1918_TP_AS-4-03_katted.pdf VK1918_TP_AS-4-01_tingmargid.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  MTR nr. EEP002873 reg. 21.02.2014 Töö nr: VK1918 Tellija: Emajõe Veevärk AS Registrikood 11044696, Sõbra tn 56 Tartu, Tartu Tartumaa 51013, tel. +372 7311840 Töövõtja: Trassiehitus OÜ Registrikood 11941852, J Savimäe tn 1 Vahi alevik, Tartu vald Tartumaa 60534, tel.+372 5178488 Alltöövõtja: Altren Projekt OÜ Registrikood 12609551, Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113, tel. +372 53402723 KAMBJA ALEVIKU VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE REKONSTRUEERIMISE PROJEKTEERIMIS-EHITUSTÖÖD. TÖÖPROJEKT Juhataja: Vahur Laas Projektijuht: Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist (diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7): Vahur Laas Vastutav spetsialist (diplomeeritud teedeinsener, tase 7): Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Altren Projekt OÜ Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Tel: 53402723 Registrikood 12609551 Rannu vald Tartumaa 61113 2019 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 2/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 5 1.2 PROJEKTLAHENDUS..................................................................................................................... 6 1.3 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 7 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID .............................................. 8 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID .............................................................................. 8 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 9 2.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ................................................. 9 2.2.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 9 2.2.3 Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ............................................................ 10 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ...................................................................................... 10 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 10 3.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................... 11 3.2.1 Torud ja toruühendused ..................................................................................................... 11 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped .................................................................. 11 3.2.2.1 Kiilsiibrid .................................................................................................................................. 12 3.3 KIIRLIITEÄÄRIKUD JA –MUHVID ................................................................................................... 12 3.4 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 13 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 13 3.6 REOVEEKANALISATSIOONIKAEVUD ............................................................................................. 13 3.7 KAEVUKAANED JA TÄNAVAKAPED ............................................................................................... 14 4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 14 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID................................................................................................ 14 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 14 4.2.1 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 14 4.2.2 Ehitiste kaitsmine ............................................................................................................... 14 4.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine ....................................................................................... 15 4.2.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine .......................................................................... 16 4.2.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................. 17 4.2.6 Ehitustööde aegne müratase ja vibratsioon ....................................................................... 17 4.2.7 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 17 4.2.8 Aruandlus ........................................................................................................................... 18 4.2.9 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................... 18 4.2.10 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................ 18 4.2.11 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ................................................................... 18 4.2.12 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele ..................................................................................... 19 4.2.13 Geodeetiliste märkide kaitsmine .................................................................................... 19 4.2.14 Kaablite kaitsmine .......................................................................................................... 20 4.2.15 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine .................................................................... 21 4.2.15.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ....................................................................... 21 4.2.15.2 Liikluse taasavamine .............................................................................................................. 21 4.3 LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ..................................................................................................... 22 5 KATETE EEMALDAMINE ...................................................................................................... 22 5.1 KRUUSKATTE EEMALDAMINE ...................................................................................................... 22 5.2 KASVUPINNASE EEMALDAMINE ................................................................................................... 22 6 KAEVETÖÖD ......................................................................................................................... 22 6.1.1 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ................................................................................ 23 6.1.2 Ehituskaeviku toestamine................................................................................................... 24 6.1.3 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................... 24 6.1.4 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ...................................................................................... 25 6.1.5 Ehituskaeviku tagasitäide ................................................................................................... 25 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 3/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.6 Algtäide............................................................................................................................... 25 6.1.7 Lõpptäide ............................................................................................................................ 26 6.1.8 Tagasitäite tihendamine ..................................................................................................... 26 6.1.9 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ....................................................................... 26 6.1.10 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 27 6.1.11 Torustiku soojustamine .................................................................................................. 27 6.1.12 Märketraat ning märke- ja hoiatuslint ............................................................................. 28 6.1.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 28 6.1.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 28 6.1.15 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ..................................................... 29 7 KATETE TAASTAMINE ......................................................................................................... 29 7.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST................................................................................................... 29 7.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................... 30 7.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................... 30 7.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ............................................................................................ 31 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE ........................................................................................................ 32 7.6 HALJASTUSE TAASTAMINE ......................................................................................................... 33 7.7 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE ........................................................................... 33 8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................................... 34 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................................... 34 8.1 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 34 8.2 TORUSTIKUD ............................................................................................................................ 34 8.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 34 8.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ............................................................................... 36 8.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................. 36 8.2.4 Survetorustike survekatse .................................................................................................. 36 8.2.5 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine ...................................................... 37 8.2.6 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu..................................................................... 37 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 4/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt TÖÖKIRJELDUS 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projekt on koostatud AS Emajõe Veevärk tellimusel. Projektiga on lahendatud Kambja aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekontrueerimise projekteerimis-ehitustööd Kase ja Männi tänava vahelise ala piirkonnas. Asukoha skeem Objekti asukoht Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 5/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 1.2 PROJEKTLAHENDUS Projektiga on lahendatud Kambja aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekontrueerimise projekteerimis-ehitustööd Kase ja Männi tänava vahelise ala piirkonnas. Projekteeritud torustike piirkonda jäävad kortermajad saavad uued vee- ja kanalisatsioonitorustiku ühendused. Ehitustööde käigus ühendatakse olemasolevad torud ümber uuele torustikule kinnistupiiril. Reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Männi tn 21 haljasala kinnistul paiknev olemasolev reoveekanalisatsioonitorustik. Veetorustik ristub Kambja-Rebase maanteega. Maantee alt läbi tuleb veetorustik rajada kinnisel meetodil. Eelnevalt tuleb kinnisel meetodil paigaldada hülss. Tehnovõrkude paiknemine kõrvalmaantee Kambja-Rebase (tee nr 22136) alas. Rajatis Rajatis Rajatis tee Rajatise riigiteealusel kaitsevööndis ristumine maal (km) (km) (km) Veetorustik 0,397 Torustikud rajatakse suures osas lahtise kaevega ja osaliselt kinnisel meetodil. Drenaaži- ja sademevee juhtimine reoveekanalisatsioonitorusse on keelatud. Ehitatavate torustike pikkused on järgmised: o veetorustiku kogupikkus 503 o reoveetorustiku kogupikkus 466 m Torustike pikkus kokku 969 m. Veetorustik Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk. Antud projektis on peatorustikud projekteeritud PE PN10 De63 mm torudest. Kinnistuühendused on projekteeritud PE PN10 De32-63 mm. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse tänavatorustikuga on kinnistutele projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veeühendustorustik üldjuhul PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Ühendustorustikele on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud teleskoopse spindlipikenduse ja kapega varustatud maakraan. Torustike läbimõõdud ja paiknemine on toodud joonisel AS-4-02, sõlmede Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 6/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt skeemid on toodud joonisel VK-7-01. Torustik rajatakse suures osa lahtise kaevega ja osaliselt kinnisel meetodil. Reoveetorustik Kanalisatsioonitorustike dimensioneerimisel on eelkõige aluseks standard EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk. Käesolevas projektis on tänavatorustik projekteeritud PVC SN8 De160 mm torudest. Kinnistu reoveekanalisatsiooni torustik on ette nähtud rajada PVC SN8 De160 mm torust. Iga kinnistu jaoks, mis jääb tänava äärde kuhu paigaldatakse kanalisatsioonitorustik, tuleb rajada liitumispunkt. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). 1.3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:  Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Kobras AS 2019 a. Töö nr 2019-144. Kõrgused EH2000 süsteemis.  AS Emajõe Veevärk poolt väljastatud üldised nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 7/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 - Hoone Veevärk - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 – Linnatänavad - EVS 932:2017 - Ehitusprojekt - EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus - RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ –le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010 käskkirjaga nr 383. - EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid - EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained - EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3: 2009 - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215 - „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 - „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“. Maanteeameti peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088 - EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; - EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid; - EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 8/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine - Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); - Killustikaluse ehitamise nõuded ja kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded on esitatud „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215. 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab üks kuni kaks nädalat enne tänavalõigul ehitustööde alustamist teavitama elanikke tööde algusest. Töövõtja peab informeerima elanikkonda kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti peab Töövõtja saatma kirjaliku teatise igale ehitustöödega külgneva kinnistu omanikule kaks kuni kolm nädalat enne ehitustööde algust. Kinnistute omanikele, kelle kinnistul on vaja ehitustöid teostada, tuleb saata tähitud kiri ning veenduda, et omanik on selle ka kätte saanud. Teatise vorm tuleb kooskõlastada Inseneriga. 2.2.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast. - Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus liitumispunktis on üldjuhul 1,4 m arvestatuna maapinnast toru peale, kui joonisel ei ole märgitud teisiti. - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru alla. - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 9/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 2.2.3 Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti) koos maakraaniga (maakraan koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan paigaldatakse 0,3 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Kinnistuühendus tuleb varustada otsakorgiga. Vältimaks liitumiskaevu vajumist kinnistusisese torustiku ühendamisel, tuleb Töövõtjal paigaldada liitumiskaevust kuni kinnistu piirini kanalisatsioonitoru De160 ning lõpetada torustik otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Kanalisatsioonitorustiku sügavus maapinnast liitumispunktis peab olema minimaalselt 1,4 m toru peale (v.a. juhul, kui olemasoleva liitumispunkti sügavus on väiksem ning eesvool ei võimalda liitumispunkti sügavamale rajada). 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 3.1 ÜLDNÕUDED Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kasutatavad materjalid peavad olema korrosiooni- ja happekindlad või töödeldud nii, et need oleksid küllaldaselt kaitstud. Need ei tohi sisaldada toksilisi aineid, soodustada mikrobioloogilist kasvu või anda neis olevale või kokkupuutuvale veele tugevamat maitset, lõhna, suurendada hägusust või muuta vee värvust. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Töövõtja peab esitama kasutatavate materjalide nimekiri, valitud ehitustoodete mark ja seadmete eeldatav tootja. Enne ehitustööde algust mõistliku aja jooksul peab Töövõtja esitama Insenerile lõplikuks heakskiitmiseks Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 10/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Ühtki materjali ei tohi kasutada Inseneri kirjaliku kooskõlastuseta. Seadmete ja torustikuelementide valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. 3.2 VEETORUSTIK 3.2.1 Torud ja toruühendused Veetoru materjaliks on PE (polüetüleen). Lahtise kaevikuga rajatavate survetorustike materjal peab vastama standardile EN12201 nõuetele. Torustiku paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita tuleb kasutada PE100 RC valmistatud survetorusid. Survetorustikud rajada PE torudest surveklassiga vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikuse klassiga vähemalt SN8 (8 kN/m²). Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Standardi tähis peab olema kantud torule. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). PE torud tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine pole lubatud. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Käsiratta suurus peab olema valitud selliselt, et avamiseks vajalik jõud ei ületaks 200 N. Tempermalmist siibrid ja maakraanid peavad olema surveklassiga vähemalt PN10 ja peavad vastama standarditele DIN 3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN 3202, äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Siibrite korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 vastavalt DIN 1693. Maakraanide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN 1691 või POM-plastist. Siibrite ja Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 11/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Siibrikiil peab olema elastse tihenduspinnaga. Maakraanid peavad olema tõmbekindlate muhvühendustega või keevisühendustega PE torule. Veetorustikule paigaldatavad maakraanid peavad sobiva joogiveetorustikul kasutamiseks. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 3.2.2.1 Kiilsiibrid  Kiilsiibrid peavad vastamajärgnevatele minimumnõuetele:  Spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI 316;  O-rõngad materjalist NBR;  Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;  Tagumine tihend materjalist EPDM;  Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;  Lametihend materjalist EPDM;  Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);  Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;  DIN 2501 äärikud Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 3.3 KIIRLIITEÄÄRIKUD JA –MUHVID Lubatud tüüpi kiirliiteäärikuid tuleb kasutada ääriktorude, armatuuri ja siibrite ühendamiseks sileda otsaga torudega. Ühendus tehakse vastavalt tootja juhistele. Asbesttsemendit, malmist, või teisest materjalidest sileda otsaga torude ühendamisel kiirliitemuhvidega peab Töövõtja ühenduse tegemisel arvestama kasutatavate meetodite ja seadmete osas tootjapoolsete soovitustega. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 12/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 3.4 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Torud peavad olema täisseinalised. Mitmekihiliste, standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 3.6 REOVEEKANALISATSIOONIKAEVUD Kaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598-2:2016 nõuetele. Torustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. Erandina (Inseneri loal) võib väljavoolul olla kuni 15º põlv. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega mille sügavus on minimaalselt ½ toru läbimõõdust (külgharud peavad suubuma läbivoolurenni sujuvalt läbivoolu suunas maksimaalselt 45° all; voolurennide põhi peab olema sile). Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Põlvede kasutamine on keelatud. Vajadusel kaev ankurdatakse (olenevalt pinnavee tasemest). Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 13/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevuluugid (kraed) varustatakse tihenditega. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 200 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 350 mm. 3.7 KAEVUKAANED JA TÄNAVAKAPED Kaevukaaned, tänavakaped peavad olema malmist, ümmarguse kujuga ja toodetud vastavalt EN 124-le. Kõik kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad”). Tänaval asetsevad kaevukaaned peavad vastama klassile D400. Väljaspool liiklusala paigaldatavad kaevud võib varustada EN124 C250 vastava luugiga. Sisenemisega kanalisatsioonikaevudel peab sisenemisdiameeter olema vähemalt 600 mm. Reo- ja sadeveekaevude kaantel peab olema markeering „KANAL”. Veekaevude kaantel ”VESI”. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi kaevuluuke ning kapesid. Haljasaladel paigaldada kapede ja kaevu luukide alla betoonist tugirõngas. Plastist tugiplaatide kasutamine on keelatud. 4 EHITUSTÖÖD 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.2.1 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. 4.2.2 Ehitiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 14/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtjal tuleb taastada kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või kahjustatud pinnakatted ja vara ning ta vastutab selle eest, et kõik paigaldatu, ehitatu ja rekonstrueeritu oleks kaitstud määrdumise, vigastuste või hävimise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamise või tagasilükkamisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma omaniku, kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei kahjustada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui tehnilistes tingimustes pole määratud teisiti. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt ja sisuliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Kõikide tööde teostamise käigus tuleb minimeerida riskid, mis võiksid mõjutada olemasolevate funktsioneerivate seadmete tööd. Kõikidele paigaldatavatele seadmetele ja sõlmedele tuleb tagada hea ligipääs nende kasutamiseks ja hooldamiseks (remondi- ja montaažitööd, sanitaarprofülaktiline puhastus ja läbipesu). 4.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja omal kulul fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse, teekatete jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogi objektide kaupa. Fotod esitada Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal enne töödega alustamist. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 15/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka (kahjustuste ulatuse määrab Insener/Tellija). 4.2.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Tööde käigus (sh olemasolevate torustike rekonstrueerimine jms) tekkivad jäätmed, sh.ohtlikud jäätmed (sh reoveesetted, reostunud vesi, asbesti sisaldavad lammutusjäägid) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma seaduslikul viisil. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustuskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Alalisi jääkpinnase ladustamise kohti Tellija ei garanteeri ja Töövõtja peab ise leidmavõimalused jääkpinnase seaduslikul viisil utiliseerimiseks. Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka juurdepääsude rajamine,hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine. Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Juhul, kui eeltoodud nõude eiramine toob kaasa trahvi või sunniraha määramise ladustusala valdajale, peab need tasuma Töövõtja. Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Inseneri. Tuleb arvestada, et tekkivate jäätmete hulgas võib olla ohtlike jäätmeid, mille puhul tuleb vältida nende kahjulikku toimet. Niisugused jäätmed tuleb teistest eraldada ja anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele käitlejatele. Jäätmekäitlusnõuete täitmisele tuleb pöörata suurt rõhku kogu rekonstrueerimise protsessis. Vältida tuleb olukorda, kus jäätmed võivad ohtu seada inimeste elu ja tervise. Juhul kui eeltoodud nõuete eiramine toob kaasa trahvi, peab selle eest vastutama ja tasuma Töövõtja. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 16/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 4.2.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. 4.2.6 Ehitustööde aegne müratase ja vibratsioon Müra ehitustööde ajal peab vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr. 42 toodudnõuetele. Töömasinad peavad vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. amäärusele nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord“. 4.2.7 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 17/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 4.2.8 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.2.9 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). 4.2.10 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemas olevaid torustikke haldab AS Emajõe Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada AS-le Emajõe Veevärk vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult AS Emajõe Veevärk või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 4.2.11 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile või kohaliku omavalitsuse esindajale. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 18/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes. Enne ehituse alustamist tuleb kooskõlastada ehitusplatsi(de) generaalplaan(id), mille peal peavad olema kajastatud kõik ladustamistsoonid. Ehitaja peab täitma kõiki Tähtvere Vallavalitsuse poolt kehtestatud ettekirjutusi ja nõudeid. 4.2.12 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1500 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. Ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Insenerile, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt heaks kiidetud. 4.2.13 Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 19/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. 4.2.14 Kaablite kaitsmine Tööd elektri- ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli omaniku või tema poolt volitatud ettevõttega. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja olemasolevate elektrirajatiste valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse. Tuleb järgida kõiki kaabli omaniku või volitatud isiku poolt seatud tingimusi. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Lahti kaevatud elektrikaablitrass tuleb paigaldada ja vajadusel kaitsta vastavalt OÜ Eesti Energia Jaotusvõrgu 0,4 – 20 kV võrgustandardile 10421629-JV ST. Minimaalne horisontaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3m. Kui vahekaugus jääb väiksem, tuleb kaabel paigaldada kaeviku ulatuses kaitsetorusse. Sidekaablite puhul tuleb järgida AS Elion Ettevõtted ja ELA SA poolt koostatud Liinirajatiste ühispaiknemise tingimustes sätestatut. Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100. Rakendatavad meetmed töötamiseks Elion Ettevõtte AS ja ELA SA liinirajatiste kaitsevööndis o Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Elioni liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Elioni ja Ela SA ehitusjärelvalve poolt väljastatud tööloa alusel. o Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. o Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaitsmise ja toestamise joonis vt. Joonis VK-6-02. o Minimaalne horisontaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3 m. Kui vahekaugus jääb väiksem, tuleb kaabel paigaldada kaeviku ulatuses kaitsetorusse. o Kõik sideliinirajatiste kaitseks, kontrolliks, purunenud sidekanalisatsiooni ja sidekaablite remondiks ning vajadusel uute torude paigaldamiseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis teostada Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 20/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Olenevalt kontrolli tulemustest tuleb kaablikanalisatsiooni läbitavus taastada. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. 4.2.15 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 4.2.15.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 4.2.15.2 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 21/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.3 LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi ehitisele (sh. kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale) ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 5 KATETE EEMALDAMINE Töövõtja fikseerib kaevetöödele eelnenud pinnakatte liigi ning kooskõlastab kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Insenerile. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik fikseeritakse kaeveloa taotleja poolt, kooskõlastatakse kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Insenerile. Kõik teehooldusega seotud kulud tuleb katta Töövõtja kuni lõigu vastuvõtmiseni Inseneri poolt. 5.1 KRUUSKATTE EEMALDAMINE Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 5.2 KASVUPINNASE EEMALDAMINE Haljasalade kasvupinnase kiht (minimaalselt 15 cm sügavuseni) tuleb kaevetööde trassilt (s.h. väljakaevatava materjali paigaldamise alalt kaeviku servas) ja materjalide transpordi marsruudilt eemaldada enne tööde alustamist. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada ametlikul ladustuskohas eraldatud ala. 6 KAEVETÖÖD Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks "EVS-EN 1997- 1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 22/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Üldeeskirjad" kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 6.1.1 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 ptk.3 ja MaaRYL 2000 ptk.15. Tööde käigus väljakaevatav pinnas tuleb Töövõtja kulul vedada Töövõtja poolt otsitud ja Inseneriga kooskõlastatud territooriumile. Pinnas tuleb ladustuspaigas laiali planeerida maksimaalselt 0,3 m paksuste kihtide kaupa. Täidetavalt alalt tuleb kasvukihi pinnas koorida ja paigutada kohapeal vallidesse. Täidetava ala täpne asukoht näidatakse Tellija poolt ära tööde käigus. Kui ülejääv väljakaevatud materjal tuleb ladustada tasulisse kohta (nt prügimägi vms), siis tasu materjali ladustamise eest maksab Töövõtja. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 23/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 6.1.2 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+NA:2006 - Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad juhistest. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Tänava alal varisenud pinnas kaevatakse välja ja asendatakse nõutud tagasitäite materjaliga. Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 6.1.3 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 24/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.4 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 6.1.5 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. 6.1.6 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 25/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.7 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 6.1.8 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 6.1.9 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);  Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);  Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 26/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus - kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast. - torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. 6.1.10 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15. Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike või spetsiaalset ühendusliitmikku. Ühenduste tihendamine montaaźivahuga vms ei ole lubatud. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. Projekteeritud veetorustiku ühendamisel olemasoleva plasttorustikuga tuleb kasutada elekterkeevisdetaile, terasest toru puhul keere+ keevis detaile ning malmi puhul tõmbekindelaid äärikuid. Töövõtja peab arvestama kuludega mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. Töövõtja peab arvestama kulutustega mis võivad tekkida teadmata kõrgusega veetorustike ümbertõstmise ja ühendamisega. Töövõtja peab arvestama, et kõigi olemasolevate kinnistuühenduste täpne läbimõõt pole teada, selgub tööde käigus ja vajadusel tuleb korrigeerida kinnitatud projektlahendust. 6.1.11 Torustiku soojustamine Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks. Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on 1,2 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on 1,2 m. Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on 1,8 m maapinnast toru peale. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 27/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on 1,5 m. 6.1.12 Märketraat ning märke- ja hoiatuslint Kaevikute täitmisel tuleb torustikele paigaldada min 100 mm laiune plast märkelint. Märkelint asetada piki toru telge 30 – 40 cm kõrgusele toru ülapinnast. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised: • veetorustik – sinine, tekstiga VESI; • isevoolne kanalisatsioonitorustik - roheline, tekstiga KANALISATSIOON • survekanalisatsioonitorustik – pruun, tekstiga SURVEKANALISATSIOON; Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorustikele tuleb mõlemale torule paigaldada vaskjuhe või integreeritud juhtmega varustatud plastlint, mille kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme või juhtmega varustatud plastlindi otsad tuuakse välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Kinnisel meetodil paigaldatavale torustikule paigaldatakse toruga koos roostevabast terasest 4 mm tross. 6.1.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: - asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; - kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast; - betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole. Riigi maale kruuskatte ja haljasalale jäävad kaped ning kaevukaaned tuleb paigaldada -30 cm madalamale projekteeritavast pinnast. Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. 6.1.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 28/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaset eelnevale. 6.1.15 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. 7 KATETE TAASTAMINE 7.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Asfaltkatte ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: o „Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2004.a käskkirjaga nr. 215 o „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215 o „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 o „Pindamisjuhis MA 2017-20“. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 29/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt o “ Juhis passiivse ohutuse tagamiseks sõidukipiirdesüsteemide abil 2016“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.04.2016 käskkiri nr 0093 o “Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkirjaga nr 255 o “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98 o „Avaliku ja kommertsliiniveoga koormatud riigimaanteede lõikude sulgemistest ja ümbersõitudest teavitamise kord“ kinnitatud MA peadirektori 03.04.2014.a käskkirjaga nr 0116 o „Teetööde tehniline kirjeldus MA 2016-016“, Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234 o Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264); o Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); o „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Maanteeameti peadirektori 09.04.2018 käskkiri nr 1-2/18/098 o Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 11.04.2016.a. määrus nr 101, RT I, 08.04.2016, 4) Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 7.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Asfaltkattega sõidutee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus. Olemasolev sõidutee tuleb taastada asendiplaanil ja ristlõikel näidatud mahus (vaata jooniseid AS-4-03 ja VK-6-01). Riigi maale kruuskatte ja haljasalale jäävad kaped ning kaevukaaned tuleb paigaldada -30 cm madalamale projekteeritavast pinnast. Torustike projekti kattetaastuse mahtu kuulub kõrvalmaantee Kambja - Rebase kinnistu peal rajatavate torustike kattetaastustööd. Kokku on haljastustööde maht maanteealas ca 2 m2 ja kõnnitee asfaltkatte maht ca 24 m2. Maanteealas tehtava tööde maksumus on kokku ca 300 eurot+km. 7.3 NÕUDED MATERJALIDELE Asfaltsega AC 8 Surf 70/100 jämetäitematerjali (fr >4mm) omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele: - Gc85/20, LA30, F2, FI25, täpsustus 5 (asf. katendite eh. Juhis 25.11.2014a Tabel1). Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 30/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt - Sideaine minimaalne sisaldus segus 3,6% Min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule jalgtee katendis kiilumismeetodil: - jalgtee katendis: GC80/20, C50/30, LA35, F4, Fl35, f4. 1 kihiline asfaltsegu AC 16 Surf 70/100 jämetäitematerjali (fr >4mm) omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele: - GC90/15, FI20, LA25, AN19, FNaCl4 täpsustus 3 ja 4 (asf. katendite eh. Juhis 25.11.2014a Tabel1). - Sideaine minimaalne sisaldus segus 3,6% Ühekihilise asfaltkattega tänaval min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule sõidutee katendis kiilumismeetodil: - sõidutee katendis: GC80/20, C50/10, LA35, F4, Fl35, f4. Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2 mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/24h (Proctor-teim). Katendi ehitus teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 toodud nõuetega). Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. 7.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 31/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Asfaltkatte taastamine peab toimuma asfaldilaoturiga. Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Asfalteerimine vihma ajal on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901-1:2009, EVS 901-2: 2009, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MKM määrusele nr 10 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded ”. Katendite tüübid 1 kihilise sõidutee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (graniit killustik 6 cm kohustuslik) Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 32....64, kiilutud 30 cm 8...12 (E=170 MPa) Dreenkiht kruusliivast K/F≥1m/24h (k=0.98) 30 cm Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) Jalgtee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 16....32, kiilutud 15 cm 8...12 (E=140 MPa) Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon segu nr 6 paksusega vähemalt 12 Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 32/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt cm ja selle alla vähemalt 20 cm paksune kruusast kiht. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. 7.6 HALJASTUSE TAASTAMINE Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale linnavalitsuse heakorraspetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Haljastuse taastamisel kasutada varjumuru seemet. Külvamiseks sobilik aeg on 01. Mai – 01. September. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Torustike projekti kattetaastuse mahtu kuulub kõrvalmaantee Tartu-Ilmatsalu- Rõhu tee (nr 22103) km-l 2.623 ristumisega seotud kattetaastustööd. Kokku on haljastustööde maht maanteealas ca 75 m 2. Maanteealas tehtava haljastustööde maksumus on ca 200 eurot+km. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. 7.7 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Munakivikatte korral tuleb kasutada betoonisegu. Katte taastamise ristlõige vt joonis VK-6-01. Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 33/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt 8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks. Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Kinnisel meetodil paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistusele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Vaata veel Tellija tingimusi peatükk „5 Teostusjoonised“. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 8.1 ÜLEVAATUSED Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 8.2 TORUSTIKUD 8.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele, mille pikkus on üle 2 m, Inseneri nõudel ka lühematele ja kuni vähemalt liitumiskaevuni) tuleb läbi viia kaameravaatlus "EVS-EN 13508-2:2003+A1:2011 Investigation and assessment of drain and sewer systems outside buildings - Part 2: Visual inspection coding system" ja EN 13508-2 " Ehitiste väliste reoveesüsteemide Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 34/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt seisund - 2.osa: Visuaalse vaatluse koodisüsteem" ja isevoolsete kanalisatsioonitorustike vaatlusjuhendile (Nordic Innovation Centre väljaanne veebruar 2005). Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitada Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus, jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360- kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Inseneri tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneril jälgida uuringuprotsessi. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 35/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 8.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike veepidavuskatsed viiakse läbi vastavalt EN 1610-le.. 8.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. 8.2.4 Survetorustike survekatse Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu vastavalt standardis EVS 847- 3:2003 sätestatule. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.  Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).  Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.  Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.  Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 36/37 Kambja aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekteerimis-ehitustööd. Töö nr VK1918. Projekti staadium: Tööprojekt võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. 8.2.5 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 8.2.6 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms. Lehekülgi kokku : 36 lk Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/ Altren Projekt OÜ 12.08.2019 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 37/37  Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Mõõtkava 1:500 Aadress: Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla, 22136 Kambja - Rebase tee Katastritunnus: 28203:005:0041 X = 658543.130 Y = 6457987.248 V Ristumine kõrvalmaantee S Kambja - Rebase (tee nr S 22136) km-l 0,397 S V Ettevaatust V ELA SASmultitoru! V V S X = 658549.426 Y = 6457975.402 K V S K V S V K V V V V 2T V K S 2T - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike ristumisel maanteega, pindalaga 26 ,8 m 2 - Katastriüksuse piir - projekteeritav veetorustik kinnisel meetodil ,kasutusõigusega alal 12,6 m KAITSEVÖÖNDI ALA ON 1,0 M VEETORUSTIKU VÄLISPINNAST