Tartu maakond, Tartu vald, Kõrveküla alevik, 22210 Kõrveküla-Lähte tee L3, Kubjaringi tänav L1 // Sinilille tänav // Vasula tee L3 ja Vasula tee 12 projekt - Maanteeamet

Failid

15-21928461-4 23.08.2019 Väljaminev kiri.bdoc4578 KB

Sisu (failidest)

57. 57. 33 45 55. 160-B-kai 57 Kaabl 79403:002:0567 79403:002:0232 . 2H 79403:002:0576 33 20 57. inr.1583 AHXAMK-W 3x Vasula tee 14 Vasula tee 16 Otsa tn 2 57. 79403:002:1155 tsetorus L=115, 57. 89 57. Vasula tee 12 99 50 55. 48 58. ÄH=0cm N 57. 14 Te X ekai ts 57. 09 e Vasul 79403: vöönd( sõi d 28 u A raj 0m a 57. 57. v 55. äl imi s 39 estservast30 m) 57. 37 55. 240Al 57. 54 53 55. 55. 40 58. 55. 68 36 57. +35Cu L=383, bet 55. 18 23 54. 55. a t 19 57. 14 55. 58 l i 58. 57. l l 57. 55. 39 57. 43 87 44 63 ELA SA multitoru kaitsmine poolitatava 33 002: 55. 55. 18 37 57. ÄH=0cm 30 57. 41 ÄH=0cm 90 57. 55B 221 55. 55. 57. 55. 9m B kaablikaitsetoruga (sh markepallid ja ee 18 36 . 29 39 81 A 58. 30 No 44 03 96 v 58. a 55. rcGr o upASt 55. 55. öönr- 1 4 torusulgurid otstesse) pi 14 50-1" Va 58. su 55. 58. l at 01 ee1 28 33 2j nn 58. u 57. ur 58. d 0569 ep 43 36 ääsut eej ap 57. 49 750N A-klass, D100, pikkus=17m 58. arkl 57. a" 55 11 57. 32 55. A 5. 21 ÄH=0cm 30 6 19 56 30 55. 42 57 32 1 55. .1 55. 38 55. 55. 55. 5 57. Elektri maakaablite kaitsmine poolitatava kaablikaitsetoruga 42 57. 2 vpa 31 57. 55. 29 25 34 5.5 56.25 57. 58 55. (sh markerpallid ja torusulgurid otstesse) 81 55. 56. 15 47 51 56. 55. keskmisekasvulised 81 8. KP 54.81 58. 38 55. 56 50 89 R 750N A-klass, D160, pikkus 3m 2 562 .1 12 7 56. Kül 55.77 g 02 n 55. 32 äh 55. lehtpuud t av .2 u 58. sep 35 55. 58. i ir1 30 R 31 0m ( 55. 562 .6 5 0km/ l 24 h ) 58. i 0 l 58. Kr 20 30 58. l 11 36 58. 58. 56. 7 08 55. 91 +5 563 .6 Tö 58. ö 1 ma 39 h 58. 0 t udep 55. i 32 ir 58. 55. 31 13 16 27 58. 56. 58. 14 25 26 . 55. 56 56 47 35 28 Kr aav . Kü 57. 33 30 T A l gnäht a 55. a vu 55. 55. sep 26 r i i 15 t u 56. 91 55.81 r6m ( 3 34 7+7 57. 77 0km/ h ) 0.61 30 58. 5 56. 87 56.09 C 2. 55 27 5 561 .7 44 48 56. 51 C 55.64 55. 52 6 562 .7 55. 56. 27 9.67 56.35 55. A 8+00 56. 91 56.54565 .9 R 55. 83 l 9 56.47 50 ELA099 55. 55. 58 42 odi 58. 14 56. 69 45 564 . 5 Kr A 8 55 +2 55. 33 Kr55.62 57. 5 56. .4 0 57. 89 6 58. .3 R Mk 5 0 selm eet 58. 8 4 +5 58. 0 . 6 56. 07 58. 60 5 55.28 70 55. 21 6 56. 21 5 56. 09 6 58. 20 57. 2 56.02 16 3 1 56. 55. 00 05 Kr 22 A 5 55. 40 10 5 ÄH=0cm 2 58. . . 56 25 56 57. 6 08 5 A 9+ 0 0 26 58. 23 56. .65 56.17 55. 92 58. 60 56 nni 0 . A 56. 57. .6 Ä 13 56 5 20 81 55. 9+2 28 Har Mk 57.75 H=0 5 57. R cm 0 .4 . 56. 08 58. 6 55. 6.24 5 96 95 55 23 56 55. pl aat 5 .5 .3 15 Ki . 6 57. 56 56. 53 . 91 5 0 7 600mm 6 56 9+5 57. 6 i 14 540mm 0 56. 5. .4 A duse t 15 5 5 99 A 58. 6 10 56. 94 56.60 5 56. 10 58. 5 56. 89 07 56. 9 80 +7 57. 05 56. 11 5 11 565 .3 2. 5 56. 3A 58. 57. 23 94 58. 55.94 79403: 10+0 n 6 .3 0 1 26 56 002: 0.5 A 55. 98 0048 l 55. 92 odi 57. 79403: 58 52 58. 55. 16 63 .0 Kr 11 5 98 56. 22210 Kõr 57. 58. vekül a-Läht . e 22 t ee L3 56. 94 57. 562 .0 selm eet 58. 09 55. 65 97 56.13 01 58. 55. 99 56. 56 55. 86 55. 62 47 53 55. 22 5 28 97 002: .4 .4 03 564 .4 42 TP 57. 56. 56. 56. 6 13 56. 5 ki 55. 33 56. 5 57. 5 58. 563 . 57. 56. 56. 24 vi L 37 ä 33 Kü h 1491 56. t 8657. l gn e 58. äht 64 a si vusep 55. 98 nni 62 i ir6 55. 98 m ( 92 03 3 0 k 14 m/ 72 l A h ) l 56. 21 ut 28 56. ki Ki 01 A 56. 56. 21 i 56. 55. 92 s 57. E 14 56. 56. l 16 TP 29 56. 09 A l B 55. 74 56. 55. 57. 564 .7 43 2H 57. 10 32 56. 56. Kü 48 l gnäht a 28 563 .6 vusep 56. i 55. ir1 89 56. 86 57. 0m ( 5 0k 56. m/ h ) 72 28 56. 28 Kubj 55. 14 55. 92 46 33 07 38 56. A 97 93 ar 41 i 56. 57. ngi t 56. 2 55. 57. 92 23 57. n 29 94 53 55. 56. 57. 21 56. 56. 79403:002:0783 56. 56. 80 35 60 56. 32 Käokinga 25 56. 56. 79403:002:0065 43 33 37 56. 57. 56. 55. 43 43 Hariduse tn 2 // Vasula tee 29 A 56. 56. 79403:002:0539 01 36 A 40 56. 91 56. 15 30 56 Vasula tee 31 De 200 43 . Teek 29 45 ai tsev 56. öönd( sõi duraj a L=7 .2m 56. väl imi ses 45 tservast30 m) i=2.0% 34 56. 56. 55. H 44 44 56. RK-1 restkaev 42 E 56. 17 (settepesaga 300L) 56. 15 D=560/500 Teekai tsevöönd( s 05 56.54 kaas v õi duraj a äl imi sests Mõõtkava 1:500 1. 55.34* vv SK-1 vaatluskaev ervast30 m) *kõrgused täpsustada ehituse käigus D=560/500 56.38 kaas 79403:002:0781 54.30* põhi 25 20 15 10 5 0 25[m] Kubjaringi tn 1 1. 54.30* vv 2. 54.30* sv 3. 55.20* sv (RK-1) 79403:002:0540 Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus *kõrgused täpsustada ehituse käigus Kubjaringi tn 2 1 .. .. .. .. Koordinaadid:L-est97 süsteemis Töö nr. 79403:002:0538 Mõõdist: GEOALUS Metricus OÜ 931-08.16 04.2019 Sinilille tn 1 Kõrgused: EH2000 süsteemis A-A C-C 0,25 2,50 0,25 TINGMÄRGID t peenar peenar a m ahasõi asal kergliiklustee haljasala Katastriüksuse piir a-Lähte tee Lähte Projektiga seotud projekti jooned Tartu 58 58 j hal Proj. muld ja murukülv Novar cGr o upASt öönr- 1 450-1" Vasul atee12 tugi tugi 60 Station 60 j uurdepääsut eej apar kla"Tar tuVal laval it sus 2,00 1,00 23,00 1,00 2,00 dutee Proj. asfaltkatte serv dosa dosa se se 4,00 2,50 künnis 57 57 künni künni 22210 Kõrvekül Proj. katendi serv ev sõi 59 proj. 59 kal kal 2.0%* Proj. betoonist äärekivi (290x150mm) ülekäigurada 5 1: Proj. äärekivi langetatud. 1, em asol 56 1, 5 56 1: 5 1, ÄH=0cm 58 58 4% 1: ÄH=0cm: Äärekivi kõrgus 0cm Proj. mulde alumine serv / kraavi välisserv Ol emasol evmaapi nd Ol 55 Kasvupi nnasepõhi 55 60 54. 50 54. Proj .jaol emasol evamaapi nnasamakõrgusj ooned (1:10) 57 1.4% 57 1.4% 10% 1.4% 1.5% (1:10) 8+25 8+50 Olemasoleva/proj sõidutee telg ja piketaaž 1.5% Sõidutee 10% 1.2% 1.2% betoonäärekivi Proj. liiklusmärgi post 54 KONSTRUKTSIOON 3 54 Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Võra hooldus, okste kärpimine 56 56 künnise kõrgus 10cm künnise kõrgus 10cm ol.ol. KP kaabel Ridakillustikust alus fr. 4/63 20 cm SK1 Proj. sademeveekanalisatsiooni torustik ol.ol. sademeveekan. 53 53 Dreenkiht Hmin 20 cm 600mm Proj. sademeveekanalisatsiooni restkaev 540mm 55 De=315 55 Täitepinnas Proj. sademeveekanalisatsiooni vaatluskaev KONSTRUKTSIOON 1B KONSTRUKTSIOON 1A KONSTRUKTSIOON 1B Profileeritud olemasolev aluspinnas Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm 54 Olemasolev tasafreesitud kate 54 KONSTRUKTSIOON 2 Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 6 cm Olemasolev tasafreesitud kate TORUSTIKU PAIGALDAMINE Olemasolev tasafreesitud kate TEOESTATUD KAEVIKU RISTLÕIGE RISTUMISEL OLEMASOLEVA KAABLIGA 53 53 olemasolev kaabel r r i i a" stu pi stu pi PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID a parkl kaitsehülss B-B kaabli toestus prussil Lähte (KONSTRUKTSIOON 1A) nni nni KUBJARINGI tn Sõidutee kahekihiline ülekate uurdepääsutee j ev ki ev ki ** ** Novarc Group AS töö nr-1450-1 1,00 5,50 1,00 6,00 3,50 3,50 2,79 1,00 1,00 2,80 Märkelint 60 Station 60 (KONSTRUKTSIOON 1B) ol.olev dosa dosa se se em asol em asol mahasõit riigitee nr 22210 Kõrveküla-Lähte mahasõit Sõidutee ühekihiline ülekate künni künni künnis künnis künnis kergliiklusteega kal kal (KONSTRUKTSIOON 2) 59 lõikumine 59 Sõidutee ja mahasõidu täiskonstruktsioon Ol Ol Märkelint Proj. toru (KONSTRUKTSIOON 3) a tee 12 j Jalgtee 58 58 (KONSTRUKTSIOON 4A) olemasolev kaabel pruss Purustatud kruusast sõidutee peenra kindlustamine "Vasul kaitsehülss 57 (1:10) 57 (1:10) 2.5%* 2.0%* koormarihm 1.5%* 1.5%*2.5%* 10% (KONSTRUKTSIOON 4B) 10% 0.5%* Muld ja murukülv 3 1: Tartu 56 Olemasoleva sõidutee künnise kõrgus 56 apn id TÄNAVAVALGUSTUS e Olmasoe lvma konstruktsiooni mitte 10cm lõhkuda ol.ol. survekanalisatsioon -pr oj.ül ekäi gur ajal eed- val gust i , met all mast i l 55 künnise kõrgus 10cm 55 Kasvupn inasepõhi -pr oj.val gust usema akaabel ,kaabl ikai ts e t orus ol.ol. sidekaabel ol.ol. gaasitrass -pr oj.t ugevasei nal i nek aabl ikai ts e t oru 54 ol.ol. sidekanalisatsioon KONSTRUKTSIOON 2 KONSTRUKTSIOON 1A Novarc. proj. Märkelint Proj. toru Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm sademeveekan. De=315 ol.ol. sademeveekan. Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 6 cm Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 6 cm KONSTRUKTSIOON 1B De=250 Projekteerija Landverk OÜ Tellija Töö nr. Ridakillustikust alus fr. 4/63 25 cm Olemasolev tasafreesitud kate Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Turu 34b, Tartu Tartu Vallavalitsus T1912 Olemasolev tasafreesitud kate Dreenkiht Hmin 35 cm [email protected] Objekti aadress KONSTRUKTSIOON 1B Töö nimetus NOVARC konstruktsioon ol.ol. ELA SA multitoru kaitsmine Registrikood:11889198 Täitepinnas Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm MTR: EEP003540 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Tartu maakod poolitatava kaablikaitsetoruga (sh Profileeritud olemasolev aluspinnas Olemasolev tasafreesitud kate Tartu vald Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 6 cm markepallid ja torusulgurid otstesse) Kontrollis Kõrveküla alevik 750N A-klass, D100, pikkus=17m Paekivist killustikalus fr.0/32 10 cm Märkused: Tarmo Rämmel Paekivist killustikalus fr.0/63 16 cm * Põikkalle vastavalt vertikaalplaneeringule Projekteerijad Joonis Projekti staadium ** Laius vastavalt asendiplaanile Tehnovõrkude koondlaan, vertikaalplaneering Dreenkiht Hmin 33 cm Põhiprojekt Mõõtkava 1:100 ja lõiked Täitepinnas (vajadusel) Tarmo Rämmel Fail Kuupäev Mõõt Joonis Profileeritud olemasolev aluspinnas 5 4 3 2 1 0 5[m] T1912_PP_TL-4-01_koondplaan-loiked 23.07.2019 - 4-01 Landverk road engineering Projekteerija Tellija Landverk OÜ Tartu Vallavalitsus Turu 34b, 50106 Tartu Haava tn 6, 60512 Tartumaa registrikood 11889198 registrikood 75006486 [email protected] [email protected] MTR: EEP003540 Töö number: T1912 Projekti staadium: Põhiprojekt Töö nimetus: Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Ehitise aadress: Tartu maakond, Tartu vald, Kõrveküla alevik. 22210 Kõrveküla – Lähte tee L3 (79403:002:0048), Kubjaringi tänav L1 // Sinilille tänav // Vasula tee L3 (79403:002:1515), Vasula tee 12 (79403:002:1155). Projektijuht: _________________ Ott Ojaperv Teedeosa vastutav projekteerija: _________________ Tarmo Rämmel Tänavavalgustuse vastutav projekteerija: _________________ Enn Kippasto Tartu 2019 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 SISUKORD I MAANTEEAMETI PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ....................................................................... 4 II KOOSKÕLASTUSED .................................................................................................................. 7 II SELETUSKIRI ............................................................................................................................ 8 Kasutatud viited ja lühendid............................................................................................................ 8 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................. 9 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED ............................................................................................................................ 9 1.2 LÄHTEMATERJALID ........................................................................................................................... 9 1.2.1 Lähteülesanne .................................................................................................................... 9 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid ................................................................. 10 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks...................................................................................... 10 1.2.4 Seotud planeeringud ........................................................................................................ 10 1.2.5 Seotud projektid............................................................................................................... 10 1.2.6 Uuringud .......................................................................................................................... 10 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................................................11 2.1 MAAOMAND ................................................................................................................................... 12 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE ........................................................................................... 12 2.2.1 Geodeetilised uuringud .................................................................................................... 12 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID ................................................................................................................ 12 2.3.1 Keskkonnakaitse .............................................................................................................. 12 2.3.2 Muinsuskaitse .................................................................................................................. 12 2.3.3 Veekaitsealad .................................................................................................................. 12 2.3.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk ............................................................................................ 12 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD ................................................................................... 12 3 TEEOSA PROJEKTLAHENDUS ...................................................................................................13 3.1 ÜLDANDMED .................................................................................................................................. 13 3.2 PLAANILAHENDUS .......................................................................................................................... 13 3.2.1 Asendiplaan ..................................................................................................................... 13 3.2.2 Vertikaalplaneerimine ..................................................................................................... 14 3.3 EHITUSOBJEKI ETTEVALMISTAMINE ............................................................................................... 14 3.3.1 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 14 3.4 MULLATÖÖD ................................................................................................................................... 14 3.4.1 Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................................ 14 3.4.2 Muldkeha ehitamine ........................................................................................................ 14 3.4.3 Dreenkiht ......................................................................................................................... 14 3.5 KATEND ........................................................................................................................................... 14 3.5.1 Katendikonstruktsioonid .................................................................................................. 14 3.6 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID ................................................................................... 16 3.6.1 Liiklusmärgid ja viidad ..................................................................................................... 16 3.6.2 Teekattemärgistus ........................................................................................................... 16 3.7 TEHNOVÕRGUD JA TRASSID ........................................................................................................... 16 3.7.1 Sidevarustus ..................................................................................................................... 16 3.7.2 Elektrivarustus ................................................................................................................. 16 3.7.3 Elektrivarustus ................................................................................................................. 16 2 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 3.7.4 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetrassid ..................................................................... 16 3.8 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ........................................................................................................... 17 3.8.1 Projekteeritud haljastus ................................................................................................... 17 4 TEEOSA TÖÖDE TEOSTAMINE..................................................................................................17 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS ......................................................................... 17 4.2 AJUTINE LIILKLUSKORRALDUS ........................................................................................................ 18 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS ..................................................................................................................... 18 4.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine .......................................................................................... 18 4.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine............................................................................ 18 4.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ........................................................................... 18 4.3.4 Mullatööd ........................................................................................................................ 19 4.3.5 Aarekivid .......................................................................................................................... 19 4.3.6 Katend .............................................................................................................................. 19 4.3.7 Nõuded materjalidele ...................................................................................................... 20 4.3.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ................................................................................ 20 4.3.9 Tehnovõrgud .................................................................................................................... 20 4.3.10 Maastikukujundustööd .................................................................................................... 21 5 SADEMEVEEKANALISATSIOON ................................................................................................21 5.1 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED........................................................................ 22 5.2 KAEVUD........................................................................................................................................... 22 5.3 TORUSTIKU PAIGALDAMINE ........................................................................................................... 22 6 VÄLISVALGUSTUS ...................................................................................................................23 6.1 TEHNILINE LAHENDUS .................................................................................................................... 23 6.1.1 Projekteeritud välisvalgustus ........................................................................................... 23 6.1.2 Valgustitele esitatavad nõuded ....................................................................................... 24 6.1.3 Kaitseviisid ....................................................................................................................... 24 6.1.4 Projekteeritud 0,4 kV maakaabelliin................................................................................ 25 6.1.5 Maandus .......................................................................................................................... 25 6.1.6 Tähistused ........................................................................................................................ 25 6.2 MAASTIKU JA TEEDE TAASTAMINE ................................................................................................. 25 6.3 KÄIDUJUHEND ................................................................................................................................ 26 6.4 ANDMETABELID .............................................................................................................................. 26 6.4.1 Spetsifikatsioon ................................................................................................................ 26 6.4.2 Täpsustav mahtude tabel ................................................................................................ 27 7 KESKKONNAKAITSE.................................................................................................................28 8 OBJEKTI PILDISTAMINE ...........................................................................................................28 9 HOOLDUSJUHEND ..................................................................................................................29 TEETÖÖDE KOONDMAHUD: 1 Teetööde koondmahud 3 lehte JOONISTE LOETELU: 1 Tehnovõrkude koondplaan, vertikaalplaneering ja lõiked 4-01 2 Valgustuse asendiplaan, tingmärgid 4-02 3 Liikluskorraldus 4-03 3 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 I MAANTEEAMETI PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 4 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 5 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 6 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 II KOOSKÕLASTUSED 7 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 II SELETUSKIRI Kasutatud viited ja lühendid EVS – Eesti standard; TEK nõuded – Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; PJ – Pindamisjuhis; – „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis„ Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“, „Teealade MEJ kuivenduse projekteerimise juhend“, Muldkeha remondi projekteerimise juhis“ (peatükid 2 ja 3); MuKS - Muinsuskaitseseadus ; RHS - Riigihangete seadus; Normid – viide MKM (uus nimetus MTM) määrusele „Tee projekteerimise normid“; AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus; a/ööp – autot ööpäevas; sa/ööp – sõiduautot ööpäevas; MS – mahasõit; AB – bussipeatus; PA – puurauk; KS – kompleksstabiliseeritud alus; fr – fraktsioon; KOV – kohalik omavalitsus; ELASA – Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus. 8 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 1 ÜLDOSA Käesolev projekti on koostatud Tartu Vallavalitsuse ja Landverk OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu raames. Lepingu esemeks on riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekti koostamine. Projekti eesmärgiks on Vasula tee 12 kinnistule juurdepääsu rajamine. Projekteeritud objekt paikneb Tartu maakonnas, Tartu vallas, Kõrveküla alevikus. Projekti koosseis on järgnev: • AA_Üldosa • TL_Teed, liikluskorraldus ja välisvalgustus (Landverk OÜ ja Line Engineering OÜ) 1.1 TÖÖ ÜLDANDMED Töö nimetus: Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt. Töö teostaja: Landverk OÜ Töö tellija: Tartu Vallavalitsus Esindaja: Ott Ojaperv Aadress: Haava tn 6, 60512 Tartumaa Kontakt tel +372 522 7240 Kontakt tel +372 733 7750 Kontakt e-post: [email protected] Kontakt e-post: [email protected] 1.2 LÄHTEMATERJALID 1.2.1 Lähteülesanne Projekti koostamisel on aluseks võetud Tartu Vallavalitsuse poolt väljastatud hanke alusdokumendid ja Maanteeameti tehnilised tingimused. 9 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 1.2.2 Kasutatud õigusaktid, standardid ja juhendid Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid, mis on kätte saadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist, Standardikeskus ning Maanteeameti veebilehel rubriigist „Juhendid“. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda hanke ajal kehtivatest dokumentidest. 1.2.3 Lähteandmed projekteerimiseks Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Projekteerimise lähtetase – rahuldav Projektkiirus – 50 km/h ja 30 km/h 1.2.4 Seotud planeeringud • Aberon OÜ poolt koostatud „Vasula tee 12 maaüksuse ja lähiala detailplaneering“, töö nr DP1-11.2017, Tartu 2018 1.2.5 Seotud projektid • Liikluslahendus OÜ poolt koostatud „Tartu valla Kõrveküla aleviku Vasula tee 12 kinnistu detailplaneering“, „Ettepanekud lahenduse täiendamiseks (V1) ja nähtavuskolmnurgad“, töö nr 190701. • Sweco Projekt AS poolt koostatud „Vasula tee 12 juurdepääsutee ja parkla“, proj. nr 1450-1 1.2.6 Uuringud Nimetus Ettevõte Töö number Valmimise aeg Geodeesia Metricus OÜ 18G8178 05.2019 10 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Riigitee nr 22210 (Kõrveküla – Lähte tee) km 0.883 asuval Vasula tee ja Kubjaringi tänava ristmikul ei ole Maanteeameti registri ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel ühtegi liiklusõnnetust juhtunud. Riigiteel nr 22210 AKÖL aastal 2018 oli 1180 autot/ööp, millest sõiduautod ja pakiautod moodustavad 98%. 11 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 2.1 MAAOMAND Äralõikeid või servituute ette nähtud ei ole. 2.2 UURINGUTE TULEMUSTE KOKKUVÕTE 2.2.1 Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud Metricus OÜ poolt töö number 18G8178. Tööde teostamise aeg oli 05.2019. Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused EH2000. 2.3 KAITSEALUSED OBJEKTID 2.3.1 Keskkonnakaitse • Projektalal puuduvad kaitsealused objektid. 2.3.2 Muinsuskaitse • Projektalal puuduvad kaitsealused objektid. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 44-3) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametit. 2.3.3 Veekaitsealad • Projektalal puuduvad kaitsealused objektid. 2.3.4 Geodeetiline mõõdistusvõrk • Töötsoonis geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid puuduvad. 2.4 PROJEKTALAL PAIKNEVAD TEHNOVÕRGUD Sidevarustus: Projekteeritaval alal asuvad side maakaablid, sidekanalisatsioon ja ELA SA multitoru. Sidevarustuse haldajad on Telia Eesti AS ja ELA SA. Töid võib teostada ainult Telia ja ELA SA volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Elektrivarustus: Projektalal asuvad MP ja KP maakaablid. Elektrivarustuse haldaja on Elektrilevi OÜ Tänavavalgustus: Projekteeritaval alal asuvad olemasolevad tänavavalgustusmastid. Tänavavalgustuse haldaja on Tartu Valla Kommunaal OÜ. Kanalisatsiooni- ja veevarustus: Projektalal asuvad kanalisatsiooni-, survekanalisatsiooni-, vee- ja sademeveetrassid. Torustike haldaja on AS Tartu Veevärk. Gaasitrassid: Projektalal asub gaasitorustik, mille haldaja on AS Termox. Maakütte torustik: Vasula tee 12 kinnistul paikneb olemasolev maakütte torustik, mis ei ole enam kasutuses. 12 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 3 TEEOSA PROJEKTLAHENDUS Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja muudest asjakohastest dokumentidest s.h töömahtude loend. Töömahtude loendis on toodud konstruktiivsed põhitööde mahud, mis võimaldab hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse arvutamisel kontrollida projekti mahte ning arvestada kõigi asjakohaste ehitustehnoloogiast tingitud kuludega, et mitte eksida ehitusprojekti realiseerimise kogumaksumuses ning tagada ehitusprojekti kogu mahus väljaehitamiseks vajalikud vahendid. Ehitusprojekti dokumendid täiendavad üksteist ja moodustavad terviku. Vastuolude esinemisel sama staadiumi erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ja viimasena muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada valitud ehitustehnoloogiast või ehitustoodetest tulenevalt vajalike tööjooniste ning monteeritavate, tehases toodetavate elementide tootmiseks vajalike töö- ja tootejooniste koostamisega ning kaasnevate kuludega. Toote- ja tööjoonised ei ole koostatud ehitusprojekti osa. Töövõtjal tuleb arvestada kõigi vajalike kooskõlastuste ja lubade hankimisega ning seonduvate kuludega s.h vee erikasutusluba vajadusel. 3.1 ÜLDANDMED Projekteeritav tõstetud ristmik asub kõrvalmaanteel nr 22210 Kõrveküla-Lähte tee (Vasula tee) kilomeetril 0,883. Lubatud sõidukiirus riigiteel on 30 km/h, sõidutee asfaltkatte kogulaius kahesuunalisel teel on 7.0m. 3.2 PLAANILAHENDUS Projekteeritud plaanilahendus koos vertikaalplaneeringu ja liikluskorraldusega on välja toodud joonistel 4-01-4-03. Projektlahenduse koostamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud tehnilised tingimused, Tellija poolt väljastatud lähtematerjalidest ja Novarc Group AS poolt koostatud projekt nr. 1450-1 „Vasula tee 12 juurdepääsutee ja parkla“. Mahasõidu taguse 54 kohase parkla rajamisega ei kaasne olulist liiklussageduse kasvu. Ristmikule ei ole ette nähtud laiendusi ega eraldi pöörderadasid. Ristmike läbilaskvusarvutus ei ole vajalik kuna projekteeritava ristmikuala tunni liiklussagedus (kõik suunad kokku) on alla 600 auto tunnis (EVS 843:2016 P7.2.5 (2)). Ristmik tuleb kanaliseerida, kui summaarne liiklussagedus ületab 1500 sa/h. Antud lõigus oli riigiteel nr 22210 AKÖL 2018 aasta seisuga 1180 autot/ööp. 3.2.1 Asendiplaan Mahasõit on projekteeritud vastavalt Novarc Group OÜ tööle 5.6m laiuse asfalteeritud kattega, mille ääres on 0cm kõrgused äärekivid. Mahasõidu raadised on 6m, raadiuste valikul on arvestatud olemasoleva kinnistu piire ja eeldatavat liikluskoosseisu. Projekteeritud mahasõit on kontrollitud sõiduauto, prügiauto ja bussi pöördešabloonidega. Lähte poolt asulasse tuleva liikluse rahustamiseks ja ülekäigurajal liiklejate ohutuse tõstmiseks on mahasõidu ja ülekäiguraja esisele alale projekteeritud künnis. Künnise projekteerimisel on lähtutud Maanteeameti koduleheküljel olevast joonisest „Trapetsikujuluse künnise tüüpjoonis“, mille kohaselt on 30km/h alasse projekteeritud künnise kaldosa 10%. Künnise pealmise tasase osa pikkus riigiteel on 15m. Staadionile ja kooli suunduvate kergliiklejate tarbeks on projekteeritud 2.5m laiune kergliiklustee koos ülekäigurajaga. Ülekäigurada on valgustatud, markeeritud ja tähistatud fluorestseeriva taustekraaniga 13 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 liiklusmärkidega 543+544. Vältimaks jalakäijate sattumist künnise järsule kaldosale on künnise algust nihutatud Lähte suunas. Olemasolev sõidutee äärekivi tuleb ülekäiguraja laiuselt langetada. Uue mahasõidu ja ülekäiguraja nähtavuskolmnurgad on kavandatud lähtudes „rahuldavast“ proj. lähtetasemest. Mahasõidu nähtavuskolmnurgad on 7x60m ja ülekäiguraja nähtavuskolmnurgad on 3x25m. 3.2.2 Vertikaalplaneerimine Säilitatud on olemasolevad riigitee põikkalded 2,0…2.5% (lõige B-B) ja pikikalded 1,2%…1,5% (lõige A- A). Mahasõitude pikikalded jäävad vahemikku 1,5%...2% (lõige B-B). Kõrveküla keskuse poolt tuleva parempoolse sõiduraja sadevesi juhitakse Kubjaringi tn asuvasse olemasolevasse restkaevu. Selleks tuleb olemasoleva äärekivi kõrval olev asfaltkate 10cm laiuselt jätta olemasolevale kõrgusele ja alles siis rajada künnise kaldosa. Kõrveküla keskuse poolt tulles paremale jääva sõiduraja vesi juhitakse sarnaselt olemasolevale olukorrale haljasalale ja Novarc Group AS poolt rajatud parkla sademeveesüsteemi. 3.3 EHITUSOBJEKI ETTEVALMISTAMINE 3.3.1 Raadamine, juurimine ja puhastamine Tee maa-ala tuleb puhastada. Kasvama jäetakse võimalikult suur osa olemasolevast kõrghaljastusest. Vajadusel piiratakse nähtavuse parandamiseks kõrghaljastuse võra. 3.4 MULLATÖÖD 3.4.1 Kasvupinnase eemaldamine Konstruktsioonide alune kasvupinnas tuleb kogu paksuses eemaldada. 3.4.2 Muldkeha ehitamine Uus katendi konstruktsioon on projekteeritud olemasolevale ja uuele muldele. Uue muldkeha nõlvus on vahemikus 1.1,5-1:3. 3.4.3 Dreenkiht Dreenkiht on ette nähtud rajada kogu sõidutee laienduse, uue mahasõidu ja kergliiklustee ulatuses. 3.5 KATEND 3.5.1 Katendikonstruktsioonid Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvide ja viirutustega. 1. KONSTRUKTSIOON 1A (Sõidutee kahekihiline ülekate) Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 6 cm Olemasolev tasafreesitud kate 2. KONSTRUKTSIOON 1B (Sõidutee ühekihiline ülekate) 14 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Olemasolev tasafreesitud kate 3. KONSTRUKTSIOON 2 (Sõidutee ja mahasõidu täiskonstruktsioon) Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 5 cm Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 6 cm Ridakillustikust alus fr. 4/63 25 cm Dreenkiht Hmin 35 cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 4. KONSTRUKTSIOON 3 (Jalgtee) Katendi kiht Kihi paksus Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Ridakillustikust alus fr. 4/63 20 cm Dreenkiht 20 cm Täitepinnas (vajadusel) Profileeritud olemasolev aluspinnas 5. KONSTRUKTSIOON 4A (Purustatud kruusast sõidutee peenra kindlustamine) Katendi kiht Kihi paksus Optimaalse terakoostisega segu 5-11cm 6. KONSTRUKTSIOON 4B (Haljastus) Katendi kiht Kihi paksus Murukülv Kasvualus 5-7cm 15 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 3.6 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID 3.6.1 Liiklusmärgid ja viidad Kogu Kõrveküla Põhikooli esise kuni projekteeritud staadioni parkla mahasõiduni on ette nähtud kiiruspiirang 30 km/h, seega tuleb asendada PK 8+67 märgipostil olev LM 351 „40“ km/h kiirusepiiranguga „30“ km/h. Projekteeritud mahasõidu ette tuleb paigaldada LM 221 „anna teed“. Lähte poolt Kõrvekülla sisenejate tarbeks on ennem künnist projekteeritud liiklusmärgid 166 „ees on künnis“ ja 351 „kiirusepiirang 30 km/h“. Künnise kaldosad on tähistatud liiklusmärkidega 688a ja 688b. Ülekäigurada on tähistatud fluorestseeriva taustekraaniga liiklusmärkidega 543+544. Liiklusmärgid peavad kuuluma suurusgruppi I. 3.6.2 Teekattemärgistus Kuna olemasolevalt on säilinud ainult sõidutee telje teekattemärgistus ja serva märgistus on peaaegu täielikult kulunud, projekteeritakse ainult uus sõidutee telje teekattemärgistus. Lisake teljele kantavale teekattemärgistusele on projekteeritud: • künnise kaldosa tähistav märgistus 977; • ülekäigurada tähistav 2.5m laiune märgistus 945; • teeandekohta tähistav märgistus 943. 3.7 TEHNOVÕRGUD JA TRASSID Tehnovõrkude ümberehitust antud projekti raames ette ei nähta. Projektalal on maksimaalne kaeve sügavus 45cm. Projektalas olevate kaevude kaaned tõstetakse projektijärgsesse tasapinda. Tehnovõrkude kaitsmisest on räägitud antud seletuskirja punktis 4 TEETÖÖDE TEOSTAMINE. 3.7.1 Sidevarustus Sidetrasside ümbertõstmist antud projekti raames ette ei nähta. Uue mahasõidu alla jääv ELA SA multitoru tuleb kaitsta poolitatava kaablikaitsetoruga (sh markepallid ja torusulguris otstesse) 750N A-klass, D100. Peale kaitstava ELA SA multitoru ei jää projekteeritavate konstruktsioonide alla rohkem sidekaableid. 3.7.2 Elektrivarustus Elektri maakaablite ümbertõstmist ja kaitsmist antud projekti raames ette ei nähta. Olemasolev KP kaabel asub sõidutee all lõigus, kus toimub ainult tasafreesimine ja ülekate. 2m pikkune lõik vasakul pool riigiteed asub mahasõidu uue muldkeha all, kuid seal on väljakaeve sügavus ca 20cm. 3.7.3 Elektrivarustus Elektri maakaablite ümbertõstmist 3.7.4 Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetrassid Kõik olemasolevad sademevee-kanalisatsioonikaevude kaaned, veekaevude kaaned, ning veetorustiku kaped, tuleb tõsta samasse tasapinda projekteeritud katetega ja haljasaladega. Kui tegemist on olemasolevate betoonkaevudega, siis tuleb kaevukaante tõstmiseks projekteeritud tasapinda kasutada, vastavalt vajadusele, betoonist tõsterõngaid. 16 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Katte väljaehitamise järgselt peavad kõigi vee- ja reoveekanalisatsiooni kaevude teleskoobid küündima tõusutorusse min 30 cm. Juhul kui mõõt on väiksem tuleb kaevu teleskoobid asendada vastavalt AS Emajõe Veevärk nõuetele. Vajadusel tuleb välja vahetada olemasolevad kaevukaaned ja luugid. Rajatiste kahjustamisel tööde käigus tagada oma kuludega rajatiste taastamine. 3.8 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 3.8.1 Projekteeritud haljastus Projekteeritud alale ei ole ette nähtud uut kõrghaljastust. Projektiga on ette nähtud haljastada mulde- ja kraavide nõlvad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7cm. 4 TEEOSA TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 ÜLDISED NÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEKS Tööde teostamisel lähtuda hanke ajal kehtivast „Teetööde tehniline kirjeldus“ esitatust. Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes norm- dokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides. Pakkumisdokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks pakkumisdokumentatsioonis toodu. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heale ehitustavale ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate protseduuridega. Kui projektlahendis on viide mingile kindlale tootele, siis tuleb lähtuda RHS §88 lg 6 „või sellega samaväärne“, mis lubab kasutada mistahes samasuguste või paremate näitajatega toodet. Ehitustööde teostamisel erakinnistutelt lähtuda maaomanike kooskõlastusteste tingimustest. Kõik tööd, mis teostatakse erakinnistutel, tuleb eelnevalt kinnistu omanikega kirjalikult kooskõlastada. Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt tähistada ning paigaldada ehitusaegne liikluskorraldus. Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on Töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt KOV-iga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Töövõtja peab hoolitsema, et ehitustööde käigus teostataks kõik seaduste ja määrustega määratud ülevaatused ja kontrollid vastavate ametiisikute poolt. Kontrollidest tuleb eelnevalt Tellijat teavitada, kuid mitte vähem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 17 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde Tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööd teostada käsitsi. Kaitsevööndi ulatus valikul lähtuda määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ Töövõtja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Kui piiritähis looduses puudub, tuleb see fikseerida maaomaniku ja Tellija esindaja juuresolekul. Piirinaabrite piiride tähised, mis on looduses leitud ja fikseeritud, peavad säilima ehitusperioodi lõpuni. Kui ehituse käigus piirinaabrite piiride tähised saavad kahjustada või hävinevad, peab need töövõtja oma kuludega taastama. 4.2 AJUTINE LIILKLUSKORRALDUS Enne töödega alustamist tuleb koostada Ajutise liikluskorralduse projekt, mis tuleb kooskõlastada Tellija ja Maanteeametiga vähemalt 10 päeva enne ajutise liikluskorralduse kehtestamist. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 14.11.2018.a nr 1-2/18/458 kinnitatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel MA 2018-009“ ning majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Liikluse sulgemine riigiteel ei ole lubatud. 4.3 TEETÖÖDE KIRJELDUS 4.3.1 Ehitusobjekti väljamärkimine Ennem põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida vajalikud elemendid. Olemasolevad geodeetilised punktid tuleb säilitada. 4.3.2 Raadamine, juurimine ja puhastamine Kogu maa-ala, kus töid teostatakse, tuleb puhastada prügist jne. Olemasoleva kõrghaljastuse võra piiramistööd peab toimuma vastavat kutsetunnistust omava arboristi juuresolekul. 4.3.3 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine Olemasolevad töötsooni jäävad säilitatavad puud tuleb ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puu oksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. 18 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Viide: Kadi Tuul, 2006 „Linnahaljastus“. 4.3.4 Mullatööd Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Vajadusel toestada olemasolevad aiad ja väravad. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud, kaevekohad ja muldkeha hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või truubid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt. Kasvupinnase eemaldamine Projekteeritavate uute konstruktsioonide alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada re-kultiveeritavate- ja haljasalade täiteks. Ülejääva kõlbmatu pinnase peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Kaevetööd Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Muldkeha ehitamine Muldkeha pealispind tuleb planeerida ning tihendada. Täitepinnas, mis paigaldatakse muldkeha laienduste all, tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Juurdeveetava täitepinnase filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5m/ööp. Dreenkihi ehitamine Dreenkihi ehitamiseks kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1,0m/ööp (filtratsioon EVS 901-20 järgi). 4.3.5 Aarekivid Projekteeritud betoonäärekivi peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) vastavalt EVS-EN 1340 nõuetele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Äärekivide parameetreid võib muuta Tellija kirjalikul nõusolekul. 4.3.6 Katend Killustikust aluste rajamine Õigele kõrgusele välja ehitatud ja tihendatud muldkehale ja dreenkihile rajatakse projektsed killustikalused. Killustikalused ehitada vastavalt juhisele KKEJ. 19 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Asfaltkate Asfaltkatted ehitada vastavalt juhisele AKEJ; Asfaltkate kruntida vastavalt juhisele AKEJ; Kõik vuukide teostamise ja katete kruntimise töömahud tuleb arvestada asfaltkatete paigaldamise töömahtude juurde ja eraldi ei tasustata. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhisele AKEJ; Tugipeenrad Optimaalse terakoostisega segu peab vastama määruses TEK nõuded ning terakoostise osas lisale 10. 4.3.7 Nõuded materjalidele • Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100: 1500 ≤ „AKÖL 20“ < 3000 (AKEJ, Tabel 1, veerg 3); • Asfaltbetoon AC 16 base 70/100: 1500 ≤ „AKÖL 20“ < 3000 (AKEJ, Tabel 1, veerg 3); • Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100: 900 ≤ „AKÖL 20“ < 1500 (AKEJ, Tabel 1, veerg 2); • Killustik: „AKÖL 20“ 500–3000 (KKEJ, Tabel 1, veerg 6); • Optimaalse terakoostisega segu (pos 6) (TEK nõuded lisa-10). 4.3.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid Liiklusmärgid ja viidad Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormuse klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamendi valmistamisel tuleb kasutada vähemalt EVS-EN 206 toodud järgmiste keskkonnaklassidega betooni: külmakindlus XF2; karboniseerumine XC3; kloriidist põhjustatud korrosioon XD2. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud alumiiniumalustele. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II-klassi valgust peegeldavat kilet. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormuste korral. Vundament peab vastu võtma EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja MA juhisele „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Märkide paigalduskõrgus peab olema sarnase teiste samal teel olevate märkidega. 4.3.9 Tehnovõrgud Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtudes mitte olemasolevast, vaid projektsest maapinnast! Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. 20 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte. Olemasolevate kaevude (sh. kaablikaevude) luugid peavad jääma teekattega (sõidu- ja kõnniteega) ühele tasapinnale, need tööd toimuvad tellija või peatöövõtja kulul. Töövõtja peab teavitama kohalikku omavalitsust ehituse algusest, et vajadusel saaks organiseerida võimalike vajalike reservtorude ja kommunikatsioonide paigaldamise enne katte ehitust. Juhul kui maapinnas või veekogus töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Raskete vibraatoriga tihendusmasinate kasutamine mulde, süvendi põhja ja dreenkihi tihendamisel maa-aluste kommunikatsioonide peal ja kaitsetsoonis on keelatud! Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. 4.3.10 Maastikukujundustööd Projekteeritud haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad ja mulde nõlvad murukülviga (klass III). Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7cm. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastaseid juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. 5 SADEMEVEEKANALISATSIOON Sademeveekanalisatsiooni torud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 13476-3:2007 +A1:2009 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Projekteeritud torustike ja kaevude andmeid vaata asendiplaani jooniselt 4-01. 21 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 5.1 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Torude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 5.2 KAEVUD Kaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 300 mm. Astmega ühendused kaevudesse teha kaevutootja poolt ettenähtud läbiviiguliitmiku abil. Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Sademeveekanalisatsiooni kontroll- ja restkaevudena kasutada teleskoopseid kaeve 560/500. Restkaevude sette maht min. 300 liitrit. Kaevude paigaldamisel järgida tootja-poolseid juhiseid ja eelpool nimetatud kvaliteedinorme. Täidetakse MaaRYL 2000 16. ptk nõudeid. Kaevud paigaldada vertikaalselt. Maksimaalne lubatud kõrvalekalle 1 m ulatuses on 10 mm. Kaevudesse ei tohi olla pinnaseveelekkeid. Kaevu suubuvate erinevatest materjalidest torude ühendamiseks kaevuga kasutada spetsiaalseid ühendusliitmike. Iga asfalt- või tehiskivist kattel oleva kaevukrae all tuleb kasutada betoonrõngast kaevu ümbruse vajumiste vältimiseks, betoonrõngad tuleb paigaldada killustiku kihti. 5.3 TORUSTIKU PAIGALDAMINE Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Paigaldamisel arvestada tootja firma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Kaevikud tuleb toestada nii, et oleks tagatud vajalik tööohutus ja heakord. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Torustik paigaldatakse hästi tihendatud alusele, mille konstruktsioon on järgmine: Kaeviku põhja on ette nähtud tasanduskiht paksusega vähemalt min. 150mm sõltuvalt toru läbimõõdust. Tasanduskiht tehakse killustikust või kruusast (osakeste suurus 16-32mm, killustiku 22 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 purunemiskindlus LA≤30). Tasanduskiht tihendatakse vibroplaadi abil vältides aluspõhja struktuuri rikkumist. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 95%. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda. Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse algtäitematerjali kiht. Algtäite materjaliks on liiv või peenkillustik (fraktsiooniga 4-12mm) tihendusaste peab olema vähemalt 95%. Algtäitematerjal lisatakse kolmes osas. Esimene osa algtäitekihist ulatub poole toru kõrguseni. Kihi käsitsi tihendamise ajaks tuleb toru ankurdada, et toru töö käigus paigast ei nihkuks. Teises osas tehakse tagasitäidet toru pealispinnani ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi, kaugemalt võib tihendada mehhanismidega. Kolmas täitekiht ulatub 300mm üle toru pealispinna ja tihendatakse toru ümbruses käsitsi ja kaugemal mehhanismidega. Toru pealispinnast üks meeter ülespoole ei tohi pinnas sisaldada tahkeid osasid läbimõõduga üle 300mm. Täitekihi tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Projektis olevatel ristumisel kommunikatsioonidega tagada standardijärgsed vahekaugused. Olemasolevate kommunikatsioonide paiknemine on näidatud pikiprofiilidel orienteeruvalt. Ehitatavate veetorustike ristumistel teiste olemasolevate kommunikatsioonidega ning paralleelsel lahtikaevamisel tuleb olemasolevad kommunikatsioonid kaitsta ja toestada, vältimaks nende vigastamist, nihkumist ja vajumist (meetmed kooskõlastada kohapeal vastavate kommunikatsioonide valdajatega ehituse käigus). Lõpptäide liiklusaladel tuleb teostada mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse pinnasega. Nõuded tagasitäite materjalile: Järgida tuleb RIL 77 nõudeid, kuid täiendavalt peab materjal vastama järgmistele nõuetele: - Fraktsioon - ei tohi sisaldada üle 75mm mõõduga tükke; - Plastusindeks - maksimaalselt 15; - Voolavuspiir - maksimaalselt 35; - Filtratsioonimoodul - vähemalt 0,5 m/ööpäevas . Tihendada tuleb kihtide kaupa, kihipaksus sõltub kasutatavast tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 500mm. Lõpptäite tihendamise kvaliteeti kontrollitakse üldjuhul käsipenetromeetriga, Ehitustöövõtjal peab olema piisav arv (üks iga töölõigu kohta, kus tagasitäitetöid teostatakse) penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks. Iga tihendatava kihi kohta esitatakse Ehitustöövõtja poolt Omanikujärelevalvele tiheduse mõõtmise akt. Juhul, kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga tagasitäite kvaliteeti hinnata, kontrollitakse Ehitusettevõtja poolt tagasitäite elastsusmoodulit deflektomeetriga. Näitaja ΣE/3 (katseseeria viimase kolme katse keskmine) peab olema vähemalt 80Mpa ning ΣE/3 ja E(2) (katseseeria teise katse tulemus) suhe ei tohi ületada 1.3. 6 VÄLISVALGUSTUS 6.1 TEHNILINE LAHENDUS 6.1.1 Projekteeritud välisvalgustus Ülekäiguraja valgustus on projekteeritud olemasoleva Hariduse tn valgustuse-lülituskilbi VJK toitele, teosada elektriline ühendus olemasolevale tänavavalgustuse mastile Kubjaringi tn alguses. Juhistiku süsteem TN-C, valgusti mastis TN-C-S, 230/400V. Ülekäigu raja valgustus vastab standardile EVS 935. Paigaldada vastavalt valgustuse asendiplaanile 4-01 projekteeritud ülekäiguraja äärde uued koonilised kuumtsingitud terasmastid H=6m, ilma konsoolita (näiteks A106S).. Valgusarvutus ülekäigurajal on teostatud leed-valgustiga Vizulo LB SRL 053 750 L11 B048 (klass I, IP66, 5000K, valgusti tarbitav võimsus 53W, valgusvoog 7325lm, CRI>=70, valgustuse vähendust ei ole ettenähtud, IK08, CLO, valgustites tuleb kasutada liigpingepiirikut kaitsetase 1,5kV mille maksimaalne impulsspinge on 10kV). Projekteeritud valgustite metallmasti paigaldada klemmikomplekt koos sulavkaitsmega gG 4A. Valgustite metallmastid on projekteeritud klass I seadmeks. Jalandite reguleerimiskruvide kõrgus maapinnast 2cm kuni 5cm. Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Vähemalt 2m raadiuses jalandist peab olema tasane maapind. Kallakule paigalduse korral peab olema ühtlaselt langev/tõusev maapind. 23 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Projekteeritud valgustite sisse-väljalülitus olemasolevast valgustuse lülituskilbist. 6.1.2 Valgustitele esitatavad nõuded 1. Uute valgustitena kasutada dimmerdatavaid leedvalgusteid (eraldi kaablisoonega dimmerdatavad), 220-240V, 50-60Hz. 2. Valgustite valimisel arvestada lisaks valgusnäitajatele ka valgustite voolutarvet. 3. Valgusti kaldenurk arvutada 0 kraadi juures. 4. Valgusti draiver peab omama CLO (constant lumen output) funktsiooni ehk valgusvoog peab olema terve valgusti eluea jooksul konstantne ning olema softstandardiga ehk ilma suure käivitusvooluta. 5. Valgustile peab olema teostatud valgusti IP ja IK katsetused tootjast sõltumatu Euroopa labori poolt. Valgusti niiskuskindlus peab olema minimaalselt IP66 ja vandaalikindlusklass minimaalselt IK08. 6. Valgusti peab omama eesti- või inglise keelset paigaldus- ja kasutusjuhendit. 7. Valgustid peavad omama kehtivat CE ja ENEC märgistust. Üleandmisel esitada dokumendi-kaustas sertifikaadid. 8. Valgusti leedmoodul peab olema testitud. Üleandmisel esitada nii LM80 kui LM79 testide protokollid. 9. Valgusti passiivosade eluiga peab olema vähemalt 15 aastat. Jalgtee valgustile lubatud värvus- temperatuur (CCT) ülekäigurajal 5000K. Valgustile maksimaalne lubatav erinevus nimivärvutemperatuurist on ± 150K. 10. Valgusti värviedastusindeks CRI kood peab olema 5000K korral suurem võrdne 70. 11. Valgustid ei tohi tekitada liigset räigust ja peavad vastama standardi EN13201-2 nõuetele. 12. Leed-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomulik soojusvahetus ja tuule ligipääs leedide jahutamiseks. Sund-jahutamist (näit ventilaator) kasutada ei ole lubatud. 13. Valgustite värvustemperatuuride vahe peab vastama standardile ANSI C78.377A CCT. 14. Valgusti peab töötama nominaalse funktsionaalsusega temperatuuril -40…+40ºC. 15. Valgusti hooldeväärtus (MF) peab olema vähemalt 90% 60 000h möödumisel, defektsete leed elementide koguarv peab jääma alla 10% (L80B10 at 25°C) ning valgustite tõrkeprotsent eluea jooksul L80B10 peab olema vähemalt 100 000h. 16. Valgustid peavad olema kaitstud kuni 10kV ülepinge eest. 17. Korpus peab võimaldama kiire juurdepääsu leedidele ja toiteseadmele. Kasutada ei ole lubatud omavahel galvaanilisi paare tekitavaid materjale, mis tekitab ajas erinevate osade kinniroostetamist. 18. Valgusti peab omama diffuusorina klaasist kaitseklaasi (mitte plasti), mis on vananemisja UV kindlam, kui tööprojektis pole näidatud teisiti. Klaasi võib ära jätta vaid selge põhjenduse korral. 19. Valgustil peab olema rõhutasandussüsteem, valgusti peab avamsel jääma pingetuks. 20. Pakutav valgusti või sellele eelnev modifikatsioon peab olema varasemalt paigaldatud. 6.1.3 Kaitseviisid Projekteeritud elektripaigaldises kasutatakse järgmisi kaitseviise: • kaitset otsepuute eest, mis takistab pingestatud osade tahtlikku ja juhuslikku puudutamist (tagatud valgusti masti luukide lukustamisega ja tehasetoodete elektriseadmete kasutamisega millede kaitseaste on määratud kasutuskohaga); 24 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 • puutepingekaitset, mis takistab ohtlikku puutepinge teket, selle püsima jäämist või pinge alla sattunud osade puudutamist. Kui maandus- ja potentsiaaliühtlustussüsteemiga ei suudeta tagada puutepinget alla 50V, tagatakse puutepingel üle 50V AC kaitseaparatuuri poolt toite automaatne väljalülitamine 0,4 s jooksul; • liigvoolukaitset, mis tagatakse elektromagnetilise ja soojusliku vabastiga kaitselülitite kasutamisega; • liigpingekaitse liigpingepiirikutega 6.1.4 Projekteeritud 0,4 kV maakaabelliin 0,4 kV kaabelliini väljaehitamisel juhinduda EE P342 0,4-20kV võrgustandard – 0,4kV kaabelliinid. Kaabli paigaldamisel pinnasesse järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega vt. Tabel 3.1. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis ja puutüvele lähemal kui 2m teostada käsitsi. Ehitustööde käigus näha ette meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitse tagamaks nende säilivus ehitustöödel, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega, ristumisel paigaldada elektrikaabel sidekanalisatsioonist sügavamale. Projekteeritud valgustite toitekaabliks on valitud AXPK 4G25 maakaabel. Maakaablid paigaldada pinnases kaablikaitsetorusse d75mm 450N ja sõidutee all kaablikaitsetorusse d75mm 750N. Tabel 3.1 Kaabli vahekaugused ja paigaldussügavused paigaldatuna torus Nimetus Vahekaugus v. Sügavus , m Pinnases, torus / sõidutee all ≥ 0,7 / > 1,2 Puutüvedest ≥ 2,0/ >2,0 / sügavus >1m vastavalt juurestikule Paralleelkulgemisel Ristumisel Vee- ja kanalisatsioonitoru ≥ 1,0/ >1,0 ≥ 0,25/ ≥0,5 Sidekaabel 0,25....0,5/ >0,5 ≥ 0,15/ ≥0,5 Elektrikaabel ≥ 0,07/ ≥0,1 ≥0,1/≥0,25...0,5 6.1.5 Maandus Projekteeritud valgusti mastidele ja kilpidele teostada maanduspaigaldis, R<30Ω vastavalt joonisele 4- 01. Metallmastid ühendada PE juhiga. 6.1.6 Tähistused Märkesiltide paigaldamisel lähtuda Elektrilevi OÜ ettevõttestandardist P346 0,4-20kV võrgustandard – tähistused. Masti klemmi-komplektile ja metallmasti siseküljele märkida faseering. Tähistused peavad olema vastupidavad keskkonna mõjudele. 6.2 MAASTIKU JA TEEDE TAASTAMINE Peale ehitustööde lõppu taastada pinnase ja teekatte endine olukord. Korrastada kõik ehitusjäljed! Väljakaevatav pinnas, mis jääb tagasitäitest üle, utiliseerida ladustades selleks omavalitsuses ettenähtud korrale. Kaevikute laius sõltub kaeve meetodist ja pinnasest. Kaevise täitmisel arvestada 25 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 pinnase hilisemat vajumist, sügavamale paigaldada peenem pinnas. Vt. kaevikute ristlõigete joonis 4- 01. Teede muldes täita kaevik sõelutud liivaga. 6.3 KÄIDUJUHEND Kaabelliinide koormusi ja pingeid võrgu mitmesugustes punktides mõõdetakse vastavalt normidele. Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi. Kaabelliine vaadatakse üle järgmise sagedusega: a) maasse, kanalitesse ja hoonete seintele paigaldatud kaablite trassid vähemalt – 1 kord 3 aasta jooksul; b) otsmuhvid 1 kord aastas. Andmed ülevaatustel avastatud ebanormaalsuste kohta tuleb kanda järgnevateks kõrvaldamiseks defektide raamatusse. Suurvee ajal ja pärast paduvihmasid tuleb ringkäike teha väljaspool järjekorda. Kaabelliinil ohtliku potentsiaali või uitvoolu ohtliku tiheduse avastamisel võetakse meetmed, et vältida kaabli kahjustamist elektrikorrosiooni tõttu. Kaabelliine remonditakse ülevaatuste ja teimide alusel välja töötatud graafiku järgi. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast otsast. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Seejuures peab olema tagatud kaablite puutumatuse järelvalve kogu tööde teostamise ajal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Töökohale paigaldatakse signaaltuled ja hoiatusplakatid. Valgusteid hooldada 4 aasta järel. Käidujuhendi täpsustab ehitaja vastavalt paigaldatud seadmetele. 6.4 ANDMETABELID 6.4.1 Spetsifikatsioon Seadme nimetus Tüüp Tehnilised Kogus Mõõtühik Märkus andmed Maakaabel AXPK 4G25 1kV 44 m+4% Otsamuhv 1kV 4 tk AXPK 4G25-le Kaablikaitsetoru 450N, Ø75mm 12 m+4% Kaablikaitsetoru 750N, Ø75mm 17 m+4% Kaablihoiatuslint 14 m+4% klass I, IP66, 2 tk Vt punkt- nõuded 5000K, valgusti valgustile Vizulo LB SRL tarbitav võimsus Leed-valgusti, 53W, valgusvoog 053 750 L11 ülekäigurada 7325lm, CRI>=70, B048 valgustuse vähen- dust ei ole ette- nähtud, IK08, 26 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 CLO, valgustites tuleb kasutada liigpinge-piirikut kaitsetase 1,5kV mille maksi- maalne impulss- pinge on 10kV Metallmasti 2 tk vundament Klemmikomplekt 3 tk valgusti masti Sular klemmi- 4A, gG 2 tk komplektile Maandustarvikud Maandusklemm 6 tk maandusvardale Maandusvarda Vt joonis 4-01 4 kmpl komplekt L=1,5m Cu 25mm² 40 m Võib asendada kogu ulatuses Maandusjuht HK 25 Rd10, kaasaarvatud ka mastides Katete taastamine Sõelutud liiv 5 m³ III klass, kiilutud, 0,4 m³ Masti vundamen- Paekillustik 16-32mm tide alla 0,5 m³ Masti vundamen- Kruusliiv tide tihenda- miseks Spetsifikatsioonis toodud seadmed võib asendada teiste firmade toodanguga arvestades, et seadmete parameetrid jääksid samaks (kooskõlastada tellija ja projekteerijaga). Ehitajal on kohustus enne hinnapakkumist tutvuda olukorraga kohapeal. Seletuskiri on spetsifikatsiooni osa. Kaevetööde maht sõltub tehnikast ja tööde järjekorrast. Katendid tee-ehitusprojektis 6.4.2 Täpsustav mahtude tabel Makseartilkli nr Nimetus Mõõtühik kogus 80308 Kaablikaeviku kaevamine kaabli/kaablite paigaldamisega m 12 torusse/torudesse koos taastamisega 80309 Kaabli paigaldus kinnisel meetodil m 17 80311 1kV elektrikaabli otsmuhv PVC-kaablile tk 4 80314 Kordusmaanduse rajamine R<30 oom tk 2 80316 Valgustuse metallmasti (h= 6m), jalandi ja valgusti montaaž tk 2 27 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 Kaabli ühendustööd olemasolevas valgustuse metallmastis tk 1 80324 Kontrolltoimingud objekt 1 80325 Mahamärkimine ja teostusmõõdistu jm 29 7 KESKKONNAKAITSE Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada keskkonda. Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on Töövõtja kohustus. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. 8 OBJEKTI PILDISTAMINE Enne ehitustööde algust peab Töövõtja üle vaatama ja fikseerima ehitusobjektil ning selle vahetus läheduses piirnevate kolmandatele isikutele kuuluva vara (hooned, rajatised, piiritähised jms) seisukorra. Antud fotod on tõestusmaterjaliks ehitustegevusele eelnenud olukorra fikseerimisel. Pildistamisel tuleb fikseerida hooned (pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele – praod, vajumise ilmingud jms), teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud, põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevud, postid), piirded, piirdeaiad, väravad, piirinaabrite piiritähised, säilitatavad puud, hekid jms. Fotod tuleb teha vahetult enne ehitustegevuse algust. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD-le või DVD-le, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku info kiire ülesleidmine ja pildistuse asukoht üheselt määratletav. Üks eksemplar igast CD–st või DVD–st tuleb esitada Tellijale enne ehitustööde alustamist vastaval lõigul. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele, piiritähistele jne tekitatud kahjude) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Tööde tegemise piirkonnas olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks 28 | 29 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Landverk OÜ Töö nr T1912 ning defektide likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 9 HOOLDUSJUHEND Antud projektiga pole erilahendusi ette nähtud ning tee hoolde teostamisel järgida Majandus ja taristuministri määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“ ning Maanteeameti poolt koostatud „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtteid“ Koostasid: Kontrollis: Tarmo Rämmel Ott Ojaperv 23-07-2019 23-07-2019 Enn Kippasto (alapunkt 6 VÄLISVALGUSTUS) 23-07-2019 29 | 29 854 o. 40 351 o. 30 351 o. . . 79403:002:0567 79403:002:0232 544 2H 79403:002:0576 854 o X o. 544 o o. Vasula tee 16 Otsa tn 2 30 351 79403:002:1155 8+79 Vasula tee 14 Vasula tee 12 8+87 688b 8+ 67 8+ 77 oo DEOVALVE 8+ 67 17. N 7+ 40 oo X . Vasul 79403: oo- oo-17 7+ 64 A VI 7. 688a 688a 7. 688b 543 543 o bet 54. a t 221 l il l 87 002: . B 221 ee 18 688b A 30 351 166 NovarcGr o upASt öönr- 1 4 pi 50-1" Vasul 8+ 93 atee12j nn uurd 0569 epääsut eej 9+ 38 A aparkl a" 173a o. 571 o. 10+ 74 2 vpa keskmisekasvulised 1 10+ 02 lehtpuud l ii klusmärgi l KÕRVEKÜLA asukoh i t l Kr l 7 977 70m k +50 Töömaht udepi ir augusel Kr aav Kül g Tar A näht avusepi ir6 t u 7 m ( 3 0km/ h ) +75 ol .ol e A 8+00 vser vamarkeer ing90% k l ul unu odi d A 8 Kr +2 Kr 5 ol . 943 Mk ol evma 2 1 selm eet rkeer ing9158+50 4 2. 5 16. 5 1 A 911 2 ol .ol evser vama Kr 9119 rkeer ingpu 23a udub 9 977 +0 945 ol A 911 922 0 nni .ol evser vama 977 rkeer i 9+2 Har Mk ngpuudub 5 pl aat ol .ol e Ki vmarkeer ing9 600mm 22 9+5 i 540mm 0 duse t Nähta mA ol . vuskol mn urk7 943 ol evser vamarke x60m 9+75 er ingpuudub (30km/h,rahul da v) 1 79403: 0+0 n 0 A A 97 002:0048 l 7 odi 79403: Kr 22210 Kõr vekül a-Läht etee L3 selm eet 002: TP ki vi Kü Läh 1491 l gnäht a te si vusep nni i ir6m ( 3 0km/ l A h ) l ut ki Ki A 543 i s E l TP A l 2H Nähtavuskomn l urk7m x60m Kül gnäht avusepi ir1 8+ 67 (30km/h,rahud la v) 0m ( 5 0km/ h ) Kubj 688a 8+ 71 A 688b ar 8+ 93 i ngi t 2 n 544 79403:002:0783 79403:002:0065 Käokinga 8+ 77 Hariduse tn 2 // Vasula tee 29 A 79403:002:0539 A . Vasula tee 31 435 o. 543 o 445 o. 7+ 60 644 o. 644 o. KUBJARI H 7+ 74 7. 30 351 o. oo-17. E 445 o. 688b oo 7+ 95 688a 544 o 854 o. n NGIt Mõõtkava 1:500 o. 8+ 85 KUBJARI KÕRVEKÜLA KOOL 541a o. . 8+78 79403:002:0781 25 20 15 10 5 0 25[m] NGIt 435 o. 8+78 Kubjaringi tn 1 73o. 5 n 79403:002:0540 Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus 21o. 8 200m Kubjaringi tn 2 221 o. 1 .. .. .. .. 63o. 3 688b Koordinaadid:L-est97 süsteemis paigaldada olemasolevale LM postile Töö nr. 79403:002:0538 Mõõdist: 574o GEOALUS Metricus OÜ . 931-08.16 04.2019 8+87 Sinilille tn 1 Kõrgused: EH2000 süsteemis TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katastriüksuse piir (KONSTRUKTSIOON 1A) Projektiga seotud projekti jooned Sõidutee kahekihiline ülekate Novar cGr o upASt öönr- 1 450-1" Vasul atee12 j uurdepääsut eej apar kla"Tar tuVal laval it sus (KONSTRUKTSIOON 1B) Sõidutee ühekihiline ülekate Proj. asfaltkatte serv Proj. katendi serv (KONSTRUKTSIOON 2) Proj. betoonist äärekivi (290x150mm) Sõidutee ja mahasõidu täiskonstruktsioon Proj. äärekivi (KONSTRUKTSIOON 3) Jalgtee Proj. mulde alumine serv / kraavi välisserv (KONSTRUKTSIOON 4A) 8+25 8+50 Olemasoleva/proj sõidutee telg ja piketaaž Purustatud kruusast sõidutee peenra kindlustamine Proj. liiklusmärgi post (KONSTRUKTSIOON 4B) Proj. liiklusmärk Muld ja murukülv 221 Olemasolev liiklusmärk TÄNAVAVALGUSTUS 221 o. -pr oj.ül ekäi gur ajal eed- val gust i , met all mast i l Võra hooldus, okste kärpimine Projekteerija Landverk OÜ Tellija Töö nr. Turu 34b, Tartu Tartu Vallavalitsus T1912 [email protected] Töö nimetus Objekti aadress Registrikood:11889198 MTR: EEP003540 Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt Tartu maakod Tartu vald Kontrollis Kõrveküla alevik Tarmo Rämmel Projekteerijad Joonis Projekti staadium Liikluskorraldus Põhiprojekt Tarmo Rämmel Fail Kuupäev Mõõt Joonis T1912_PP_TL-4-02_liikluskorraldus 23.07.2019 - 4-03 Ott Ojaperv Landverk OÜ Teie 23.07.2019 [email protected] Lutsu 5 Meie 23.08.2019 nr 15-2/19/28461-4 51006, Tartu Tartu vallas kohaliku tee ja riigitee 22210 Kõrveküla – Lähte ristumiskoha põhiprojekti kooskõlastus Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastuse saamiseks Tartu maakonnas Tartu vallas Kõrveküla alevikus riigitee nr 22210 Kõrveküla – Lähte km 0,883 kaitsevööndiga kattuval maa-alal riigitee tee ja kohaliku tee ristumiskoha põhiprojekti. Projektis on lahendatud. Kohalik tee on projekteeritud Vasula tee 12 kinnistul asuva olemasoleva kooli laiendamise projekti käigus ning kooskõlastatud Maanteeameti kirjaga 02.08.2019 nr 15-2/19/16982-5. Antud projektiga on projekteeritud tõstetud ristmik ning ülekäigurada. Künnise juurde on projekteeritud sajuvee ära juhtimiseks üks restkaev. Ülejäänult osalt voolab sajuvesi riigitee äärsetesse olemasolevatesse kraavidesse ning sealt olemasolevatesse restkaevudesse. Lahendatud on ka liikluskorraldus. Projekt vastab Maanteeameti 24.04.2019 nr 15-2/19/14391-2 kirjaga väljastatud nõuetele. Ristumiskoht on projekteeritud kooli külastajate teenindamiseks. Lähtuvalt EhS § 99 lg 3 kooskõlastame projekteerimisbüroo Landverk OÜ koostatud töö nr T1912 „Riigitee nr 22210 km 0.883 ristmiku projekt“. 1. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. Ristumiskoha ümberehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa taotlusele palume lisada käesolev kooskõlastus 2. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ Projekt esitada koos ehitusloa taotlusega. 3. Tehnovõrgu (tänavavalgustus, sademeveekanalisatsioon, õhu- ja maakaablid vms) paigaldamisel riigitee alusele maale (transpordimaale) kohustub tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerimist esitama Maanteeametile taotluse tehnovõrgu- ja rajatise talumise lepingu sõlmimiseks. Taotluse esitamiseks tuleb järgida alljärgnevaid Maanteeameti kodulehel avalikustatud materjale (www.mnt.ee – Blanketid – Teedeala): 1) „Protseduur tehnovõrgu ja -rajatiste teemaale ehitamiseks ja talumiseks vajaliku maakasutuse kokkuleppe sõlmimiseks“ Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 2) „Taotlus teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks“. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten juhataja Lisad: 1. Joonis T1912_PP_TL-4-01_tehnov-koondplaan-vert-loiked 2. Joonis T1912_PP_TL-4-03_liikluskorraldus 3. Seletuskiri T1912_PP_TL-3-01_seletuskiri 4. IKÕ plaanid (T1912_PP_TL-9-01-01_IKÕ-POS-1-2-Tartu- Vallavalitsus, T1912_PP_TL-9-01-02_IKÕ-POS-3-Tartu-Valla- Kommunaal-OÜ, T1912_PP_TL-9-01-03_IKÕ-POS-4-Tartu- Veevärk-AS) Priit Palgi 7408122 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →