Toetuskiri

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Meie: kuupäev digiallkirjas nr 4.2-3/805-1 Toetuskiri 2009. aastal viidi sisse sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille kohaselt vanaduspensioniikka jõudes kadus dementsuse diagnoosiga (RHK klassifikaatori järgi diagnoosikoodid F00-F03) erihoolekandeteenuse saajal õigus riigi poolt rahastatavale teenusele, kui dementsuse diagnoosile lisaks puudub isikul muu raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire või kui isik ei ole paigutatud teenust saama kohtumääruse alusel. Eelnõu muudatus oli tingitud asjaolust, et dementsusega eakate abistamise metoodika erineb oluliselt metoodikast, millest lähtutakse erihooldusteenuste osutamisel. Seetõttu oli otstarbekas käsitleda dementsusega inimeste hooldusteenust erihooldusest eraldiseisvana ning arendada seda edasi üldhooldusteenuste raames. Seaduse muudatuse raames kehtestati kuueaastane ülemineku periood ning vanaduspensioniikka jõudnud teenuse saajad peavad erihoolekandeteenuselt lahkuma hiljemalt 1. jaanuaril 2016. Seoses ülaltooduga kaardistas Sotsiaalministeerium 2015. aastal dementsusega inimeste hoolekande korralduse kõigis Eesti maakondades. Lisaks koguti teavet otse üldhooldusteenuse osutajatelt eesmärgiga saada ülevaade teenuse osutamisega seonduvatest probleemidest (andmed saatis 148 üldhooldekodust 54). Olulisemaid probleeme omavalitsustele valmistas raskekujulist dementsust põdevate inimeste sihtgrupp, kelle hooldust ei ole võimalik tagada mujal kui hoolekandeasutuses. Suure nõudluse tõttu hooldekodud valivad, millist klienti teenusele võtta, mistõttu nö raskematel klientidel on piiratud võimalus saada endale vajalikku teenust. Inimesed peavad asuma teenusele sinna kuhu neid võetakse. Käitumishäiretega dementsusega kliente hooldekodudesse reeglina ei soovita. Seetõttu on teenust vajava inimese lähedased ja omavalitsus tihti olukorra ees, kus sobivat teenusepakkujat on äärmiselt raske leida. Samas enamike (vastanud hooldekodudest 83%) üldhooldusteenust pakkuvate hoolekandeasutuste füüsiline keskkond ei toeta dementsusega klientide kvaliteetset hooldamist ning esineb suur vajadus luua dementsusega klientidele eraldi kinnised osakonnad. Olemasolevate hooldekodude planeeringud ei võimalda vajadusel eraldada käitumishäiretega kliente teistest. Sellega seoses tekivad asutusesisesed konfliktid, kus dementsusega kliendid häirivad tavakliente oma agressiivse käitumisega, eksivad tubadesse, võtavad klientide isiklikke esemeid, unehäiretest tingituna ekslevad öisel ajal ringi, häälitsevad, lõhuvad või rikuvad hooldekodu vara jne. Samuti puudub enamikel hooldekodudel võimalus lukustada välisuksi, õuealal puudub piirdeaed, mistõttu on pidev oht, et ebaadekvaatne klient lahkub hooldekodu territooriumilt pannes end ohtlikusse olukorda. Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Teenuseosutajatelt kogutud info põhjal on üldhooldusteenusel viibivatest klientidest ligi pooled (ca 45%) dementsuse diagnoosi või dementsuse ilmingutega. Nii näiteks viibis 2015. a juunikuu seisuga 54-s hoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldusteenusel 2891 klienti, kellest 25%-l (711 kliendil) oli diagnoositud dementsus (kõik dementsuse diagnoosi saanud ei vaja erikohtlemist). Kuna Eestis ei ole piisaval määral hooldekodusid, mis oleksid kohandatud ja valmis pakkuma dementsusega klientidele vajalikku hooldust, kasutavad kohalikud omavalitsused võimalusi paigutada dementsusega isik kohtu otsusega kinnisesse hoolekandeasutusse või statsionaarsele õendusabiteenusele ehkki inimene vajaks tegelikkuses selle asemel mõnda muud hoolekandeteenust, näiteks intervallhooldust. Vajalike teenuste puudumine tingib olukorra kus riigi poolt finantseeritud ja kallimad teenused on inimestele kättesaadavamad, mis omakorda on aga ebamõistlik ressursside raiskamine. Ülaltoodule tuginedes leiame, et dementsusega klientidele suunatud teenust pakkuv hooldekodu loomine on Eestile vajalik ja toetame AS Lõuna-Eesti Hooldekeskuse soovi ja tahet luua hooldekodu, milles osutatakse ööpäevaringseid hooldusteenuseid dementsuse diagnoosiga inimestele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna Sotsiaalkaitseminister Ruth Paju [email protected] 2 (2)