„Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele“ esialgne versioon tagasisidestamiseks

Saatja: "Anneli Vares" <[email protected]> Saaja: "Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK" <[email protected]> Teema: [POSSIBLE SPAM]Fwd: „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele“ esialgne versioon tagasisidestamiseks Kuupäev: 2025-07-23 15:52 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere head VATEKlased! Tülitame teid keset suurt suve nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise teemal. Nimelt on TAI koostanud soovitused nutiseadmete kasutamiseks koolides. Materjali eesmärk on toetada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 1. septembrist 2025 kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“ § 19 Kooli päevakava lõige 3 sätestava isiklike nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise kokkulepete väljatöötamise ja jõustamise protsessi. Määrus on ise alles eelnõu staatuses. Panime Eveliinaga kokku esialgse võimaliku VATEKi vastuse drafti. Palun lugege kriitiliselt, täpsustage ja täiendage vajadusel. Vabandame, et meil endil see aega võttis. Ootame teie tagasisidet 4. augustiks. Ette tänades Anneli ---------- Forwarded message --------- From: Tiia Pertel &lt;[email protected]&gt; Date: Thu, Jun 19, 2025 at 9:20 AM Subject: „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele“ esialgne versioon tagasisidestamiseks To: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Reg nr: 4-10/289 Reg kp: 17.06.2025 Tere Tervise Arengu Instituut on koostamas materjali „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele“. Materjali eesmärk on toetada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 1. septembrist 2025 kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale“ § 19 Kooli päevakava lõige 3 sätestava isiklike nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise kokkulepete väljatöötamise ja jõustamise protsessi. Hetkel veel eelnõu staatuses olev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 19 lõike 4 alusel. Eesmärk on kokku panna pigem lihtne ja ülevaatlik abivahend koolidele, mis toetaks ja lihtsustaks koostööd koolipere erinevate pooltega sh õpilased, lapsevanemad, koolipersonal. Tegemist on kujundamata ja keeletoimetamata soovituste esialgse versiooniga, millele ootame igakülgset tagasisidet, kommentaare ning täiendus- ja parandusettepanekuid. Soovime, et sellest materjalist oleks koolidele, lapsevanematele ja noortele endile võimalikult palju tuge koolikokkulepete koostamise protsessis nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise osas. Lisaks soovitustele oleme koostamas Eesti ja rahvusvahelistest uuringutulemustest kokkuvõtvat esitlust, mille avaldame koos soovitustega. Ootame tagasisidet hiljemalt 7. augustiks 2025 e-posti teel: [email protected]. Oleme väga tänulikud, kui jõuate tagasiside varem anda ning heameelega kohtume, et tekkinud mõtteid ja küsimusi arutada. Heade tervitustega Tiia Pertel Laste ja noorte valdkonna juht Tervise Arengu Instituut tel 5464 0221 Tervise Arengu Instituut Jälgi meid Facebookis Saatja: Anneli Vares <[email protected]> Saadetud: 23.07.2025 18:52 Adressaat: Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK <[email protected]> Koopia: Eveliina Ots <[email protected]> Teema: [POSSIBLE SPAM]Fwd: „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele“ esialgne versioon tagasisidestamiseks Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere head VATEKlased! Tülitame teid keset suurt suve nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise teemal. Nimelt on TAI koostanud soovitused nutiseadmete kasutamiseks koolides. Materjali eesmärk on toetada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 1. septembrist 2025 kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale § 19 Kooli päevakava lõige 3 sätestava isiklike nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise kokkulepete väljatöötamise ja jõustamise protsessi. Määrus on ise alles eelnõu staatuses. Panime Eveliinaga kokku esialgse võimaliku . Palun lugege kriitiliselt, täpsustage ja täiendage vajadusel. Vabandame, et meil endil see aega võttis. Ootame teie tagasisidet 4. augustiks. Ette tänades Anneli ---------- Forwarded message ---------From: Tiia Pertel &lt;&gt;Date: Thu, Jun 19, 2025 at 9:20 AMSubject: „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele esialgne versioon tagasisidestamiseksTo: &lt;&gt; Reg nr: 4-10/289Reg kp: 17.06.2025Tere Tervise Arengu Instituut on koostamas materjali „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele. Materjali eesmärk on toetada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 1. septembrist 2025 kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale § 19 Kooli päevakava lõige 3 sätestava isiklike nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise kokkulepete väljatöötamise ja jõustamise protsessi. Hetkel veel eelnõu staatuses olev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 19 lõike 4 alusel. Eesmärk on kokku panna pigem lihtne ja ülevaatlik abivahend koolidele, mis toetaks ja lihtsustaks koostööd koolipere erinevate pooltega sh õpilased, lapsevanemad, koolipersonal. Tegemist on kujundamata ja keeletoimetamata soovituste esialgse versiooniga, millele ootame igakülgset tagasisidet, kommentaare ning täiendus- ja parandusettepanekuid. Soovime, et sellest materjalist oleks koolidele, lapsevanematele ja noortele endile võimalikult palju tuge koolikokkulepete koostamise protsessis nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise osas. Lisaks soovitustele oleme koostamas Eesti ja rahvusvahelistest uuringutulemustest kokkuvõtvat esitlust, mille avaldame koos soovitustega. Ootame tagasisidet hiljemalt 7. augustiks 2025 e-posti teel: .Oleme väga tänulikud, kui jõuate tagasiside varem anda ning heameelega kohtume, et tekkinud mõtteid ja küsimusi arutada. Heade tervitustega Tiia Pertel Laste ja noorte valdkonna juht Tervise Arengu Instituut tel 5464 0221 Jälgi meid Tervise Arengu Instituut N utiseadmete kasutamise soovitused koolide le, l apsevanematele ja noortele (esialgne versioon konsulteerimiseks) Tallinn 2025 Tervise Arengu Instituudi missioon on olla teaduspõhiste tervislike valikute kujundaja . Koostajad: Agne Kivisaar, Tiia Pertel, Saara Reete Tamminen Materjali koostamisele aitasid Tervise Arengu Instituudist kaasa Merle Havik, Karin Streimann, Eha Nurk, Leila Oja , … Materjali koostamisel on konsulteeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi st: Jürgen Rakaselg , Marjeta Venno , Riin Saadjärv; Eesti Õpilasesinduste Lii dust Ats Mattias Tamm , Karl Erik Kirss ; MTÜ Lastekaitse Lii dust Malle Hallimäe , Kerli Valner; … Trükis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2025. a. Igasugune materjali reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma Tervise Arengu Instituudi nõusolekuta. Esikaane foto: Küljendamine: ISBN … (pdf) Koostajad: Agne Kivisaar, Tiia Pertel, Saara Reete Tamminen Materjali koostamisele aitasid Tervise Arengu Instituudist kaasa Merle Havik, Karin Streimann, Eha Nurk, Leila Oja , … Materjali koostamisel on konsulteeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi st: Jürgen Rakaselg , Marjeta Venno , Riin Saadjärv; Eesti Õpilasesinduste Lii dust Ats Mattias Tamm , Karl Erik Kirss ; MTÜ Lastekaitse Lii dust Malle Hallimäe , Kerli Valner; … Trükis on valminud Tervise Arengu Instituudi tellimusel 2025. a. Igasugune materjali reprodutseerimine ja levitamine on keelatud ilma Tervise Arengu Instituudi nõusolekuta. Esikaane foto: Küljendamine: ISBN … (pdf) SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \t "Muu;1;Kasutatud kirjandus;1;Moisted;1;Muu uus lk;1" 1 Soovitused koolidele PAGEREF _Toc200686399 \h 8 1.1 Nutiseadmete kasutamine koolis PAGEREF _Toc200686400 \h 8 1.2 Oskuste arendamine PAGEREF _Toc200686401 \h 9 1.3 Kokkulepete tegemine koolis PAGEREF _Toc200686402 \h 11 1.4 Varane märkamine ja abi pakkumine PAGEREF _Toc200686403 \h 14 2 Soovitused lapsevanematele PAGEREF _Toc200686404 \h 15 2.1 Soovitused väikelaste vanematele PAGEREF _Toc200686405 \h 15 2.2 Soovitused 7–12-a laste vanematele PAGEREF _Toc200686406 \h 16 2.3 Soovitused 13-18-a laste vanematele PAGEREF _Toc200686407 \h 17 2.4 Abi otsimine ja eneseabi PAGEREF _Toc200686408 \h 18 3 Tervisemõjud PAGEREF _Toc200686409 \h 19 4 Soovitused noortele PAGEREF _Toc200686410 \h 24 5 Kasutatud kirjandus PAGEREF _Toc200686411 \h 26 LISA 1. Liikumise- ja uneaja ning ekraanikasutuse soovitused vanusegrupiti PAGEREF _Toc200686412 \h 31 Mõisted Digipädevus s uutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus ( 1 ) Digitehnoloogia tark- ja riistvara, mille abil luuakse, salvestatakse, edastatakse, esitletakse ja rakendatakse andmeid ja infot digitaalsel kujul, näiteks arvutid, võrguseadmed, infosüsteemid, nutirakendused, digiteenused ( 2 ) Ekraaniaeg aeg, mille inimene veedab mis tahes ekraani ees (mobiiltelefon, televiisor, arvuti, tahvel jms), tarbides seal pakutavat sisu ilma aktiivse kehalise pingutuseta (3) Ennetustegevus e e nnetusteenus , -toetus, -vahend vms, mis aitab probleemi või selle süvenemist ära hoida ( 4 ) FOMO ( fear of missing out ) v iitab ärevustundele, mis tekib teadmisest, et võid jääda ilma kogemusest, mida teised kogevad ( 86 ) Nutiseade erinevaid tarkvararakendusi, ekraani ja andureid sisaldav kaasaskantav elektrooniline seade, mis ühendub teiste nutiseadmete, arvutite ja veebikeskkondadega traadita sidevõrgu kaudu (nt nutitelefon, tahvelarvuti, aktiivsusmonitor, e- luger ) ( 2 ) Digiseade digitaalne seade, näiteks mobiiltelefon, sülearvuti, tahvelarvuti, lauaarvuti, e- luger , mängukonsool, televiisor, VR-seade, robootikaseade ( 2 ) Digisõltuvus käitumuslik sõltuvus, mille puhul inimene kasutab digiseadmeid ja teenuseid sundtegevusena ning katkestamatult, ka siis kui see kahjus tab tema vaimse t ja füüsilist tervist, suhteid või igapäeva elu . Sarnaselt traditsioonilise le sõltuvushäire le kujuneb tolerantsus ja võõrutus nähud (5) Küberkiusamine t ahtlik ja korduv kiusamine, mis leiab aset läbi elektrooniliste või digitaalsete vahendite ( 6 ) Meediapädevuseks nimetatakse teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mille abil suudame mõista meid ümbritsevat infot, seda analüüsida ja kriitiliselt hinnata ning ise adekvaatselt edasi anda nii vastu võetud kui ka ise loodud sõnumeid ( 7 ) Probleemne nutitelefoni kasutamine (PSU – problematic smartphone use ) p robleemseks nutitelefoni kasutamiseks peetakse käitumismustrit, mis hõlmab igapäevaelu negatiivselt mõjutavaid nii psühholoogilisi (nt keskendumisraskused, kontrolli kaotus) kui ka füüsilisi sümptomeid (nt tolerantsuse suurenemine, võõrutusnähud) ( 8 ) Skrollima (kõnekeelne väljend) tek sti, pilti või videot arvuti või kaamera ekraanil edasi kerima ( 9 ) Sotsiaalemotsionaalne pädevus s otsiaalemotsionaalne pädevus on inimese teadmiste, oskuste ja uskumuste komplekt, mis võimaldab suhtlusolukordades iseenda mõtlemise, tunnete ja käitumise teadvustamist ning paindlikku juhtimist, teiste perspektiivi mõistmist ja suhtlusoskuste kasutamist püstitatud eesmärkide saavutamiseks. ( 10 ) Taskuhääling raadioprogramm, video vm multimeedia fail, mida saab internetist oma arvutisse või nutitelefoni alla laadida või striimida ; vastav salvestusviis ( 9 ) Sotsiaalmeedia digiteenus, mille abil kasutajad loovad ja jagavad teistega sõnumeid, pilte, veebilinke ja videoid ( 2 ) L ühendid WHO Maailma Terviseorganisatsioon OECD FOMO Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon Fear of missing out ehk ilmajäetus e või kõrvalejäetuse hirm AAMS Ameerika Ühendriikide Unemeditsiini Akadeemia Sissejuhatus Kõigi inimeste, sh l aste ja noorte igapäevaelu toimub üha enam digikeskkonnas , mistõttu on oluline, et nad oskaksid uute oskustega toime tulla ja ol eksid tehnoloogilises maailmas samavõrd kaitstud kui füüsilises maailmas. Kuigi mitmed riigid on läinud nutiseadmete koolis keelustamise teed, siis rahvusvahelised uuringud näitavad, et l ihtne nutiseadmete keelamine koolis ei ole piisav noorukite digikäitumise, vaimse tervise või haridustulemuste parandamiseks (11) . Vajalik on lai a põhisem lähenemine , mis arvestab lapse igapäevaelu tasakaalu, sh digi- ja meediapädevuse, une ja liikumise toetamist ning õpetajate , vanemate ja laste endi kaasamist . Seepärast sisaldab m aterjal “Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele” soovitusi koolidele, lapsevanematele ja las tele, keskendudes nii oskuste arendamisele kui ka kokkulepete sõlmimisele kooli - ja kodu keskkonnas . Lapsevanemate ja noorte soovituste lõpus on toodu d ülevaade eneseabi ja abi otsimise võimaluste kohta . Eraldi käsitletakse tervisemõjusid, sealhulgas nutiseadmete probleemse ja liig kasutamise seoseid aju arengu, vaimse, sotsiaalse ja füüsilise tervise ga, sh une, kehakaalu, silmade tervisega . Materjal i lisas 1 on toodud l iikumise- , uneaja ning ekraanikasutuse soovitused vanusegrupiti . Kuni 12-aastastele lastele mõeldud soovitused on eelkõige suunatud laste vanematele ja teistele lastega igapäevaselt kokku puutuvatele täiskasvanutele. 13-18-aastaste soovitused on mõeldud noortele endile, kuid sisaldavad ka teavet selle kohta, kuidas lapse vanemad , teised täiskasvanud ja noore d omavahel saavad toetada üksteist soovitus te järgi misel . Soovitused tuginevad teaduskirjanduse l , uuringute l , riiklike l ja rahvusvaheliste l soovituste l ning teadmistel selle st , mida eri vanuses lapsed ja noor ed kasvamiseks , arenemiseks ning heaoluks vajavad . Soovitused on e elkõige suunatud kooliealise lapse digiseadmete kasutamise s uunamiseks ja toetamiseks. Nutiseadmed on tänapäeva laste elu ja identiteedi oluline osa ja meil kõigil on ühine ülesanne laste digiseadmete kasutamist parimal võimalikul viisil toetada. Kuna tehnoloogiline keskkond meie ümber muutub väga kiiresti, ajakohastatakse käesolevaid soovitusi pidevalt. Soovitused koolidele Nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise osas on koolil soovituslik määratleda eesmär gid (näiteks õpilaste füüsilise aktiivsuse suurendamine, sotsiaalsete oskuste arendamine või õppetööle keskendumi se ja tähelepanu parandamine , digi- ja meediapädevuse arendamine jm). Konkreetsete eesmärkide seadmine võimaldab tagada asjakohase ja eesmärgipärase nutiseadmete kasutuse koolis (1 2 ) . Õpilased peavad olema kaasatud nutiseadmete kasutamisega seotud kokkulepete tegemisse , sest nend e arvamuse väljaselgitamine saab anda väärtuslikku sisendit nende vajadustest ja ettepanekutest . Samuti järgivad nad kokkuleppeid meelsamini, kui on olnud otsustamises osalised (1 3 ) . Nutiseadmete kasutamine koolis Haridusasutustel tuleks nutiseadmete (nutitelefonid, tahvelarvutid, nutikellad , mängukonsoolid jm seadmed) kasutu sel mõelda nende kas utamisele õppetöö ajal (klassiruumis, õppekäikudel jms), aga ka väljaspool õppetööd (vahetundides, liikumisel ühest kohast teise , ühisüritustel jms ). Nutiseadmete kasutami ne õppetöö ajal Nii õpilaste kui ka õpetajate hinnangul võivad nutiseadmed õppetööd segada ( HYPERLINK "https://doi.org/10.1080/87567555.2015.1005040" 14, 15 ) . Probleem ne nutiseadme kasutus võib aga mõjutada negatiivselt ka õpitulemusi ( HYPERLINK "https://doi.org/10.1556/2006.2024.00014" \h 8 ) . Õppetööga mitte seotud eesmärgil nutiseadmete kasutamine õppetöö ajal võib negatiivselt mõjutada õpilaste kognitiivset võimekust ja tähelepanu ning pärssida keskendumist ja õppimist ( 16 , 17, 18 ) . Nutiseadmete kasutamise reguleerimine õppetöö ajaks võib aga soodusta da paremate õpitulemuste saavutamist ( 19 ) . Kui nutiseadmeid kasutada õppetöö ajal õppetööga seotud eesmärgil, on võimalik arendada õpilaste digipädevus t ( 20 ) . Oskuslikult nutiseadmete integreerimisel õppetöösse on võimalik õpilasi digimaailma väljakutseteks ette valmistada. Isiklikke ja kooli nutiseadmeid saab kasutada õppetöövahenditena, otside s õppetööks vajalikku informatsiooni ning kasutades eesmärgipäraselt hariduslikke rakendusi ( 21, 22 ) . Nõuande d : N utiseadmeid ei kasutata õppetöö ajal õppetööga mitte seotud tegevusteks. Õpetaja loal kasutatakse nutiseadmeid (kooli ja/või isiklikke seadmeid) eesmärgipäraselt õppetöö ajal õppetööga seotud tegevustek s. Oluline on leida tasakaal nutiseadmete kasutamise vahel, nii et need toetaksid keskendumist ja õpitulemusi ega muutuks tähelepanu hajutavaks. Selleks , et nutiseadmed ei segaks õppetööle keskendumist on soovituslik hoida n utiseadmeid hääletul režiimil või välja lülitatuna ning ühiselt kokkulepitud kohas (näit eks paigutatud õpilase koolikotti või mujale ühiselt määratud hoiukohta). Klassi- ja tunnikokkulepete tegemisel õppeaasta alguses lepi b õpetaja õpilastega kokku nutiseadmete kasutamisega seonduv a . Nutiseadmete kasutamine õppetöö välisel ajal koolis Õpilased veedavad koolipäeva jooksul aega ka väljaspool klassiruumi , vahetundides, liikumisel ühest kohast teise jm. Selleks, et nutiseadmete kasutamise asemel õpilased vahetundides ro hkem liiguksid, on soovitav võimaldada muid alternatiivseid tegevusi , korraldada aastaringselt õuevahetunde ning luua kooli sise - ja välis ruumis keskkond, mis toetab lisaks õppetegevusele ka liikumist (23, 24) . Vahetundides muude tegevuste soodustamine (õuevahetunnid, aktiivsed ühistegevused jm) muudavad tõenäolisemaks selle, et õpilaste vahel on rohkem vahetut suhtlust, mis omakorda toetab sotsiaal sete oskuste arengut ( 25 ) . Nutiseadmete kasutamise osas vahetundides on soovitav aga silmas pidada, et õpilased kasutavad erandina nutiseadmeid koolipäeva jooksul sõprade või vanematega suhtlemiseks, et leppida kokku elukorralduslikke küsimusi. Õpilased veedavad suurema osa koolitundidest istudes ( 26 ). Selleks, et koolikeskkond soodustaks istumise ja ekraaniaja asemel õpilaste liikumist, saab integreerida liikumispause ja aktiivseid tegevusi nii klassi - kui ka kooliruum i s ning kooliõ ues (27) . Kooliõues viibides saavad õpilased suurendada enda liikumisaktiivsust koolipäeva jooksul ( 24 ) . Erinevaid ideid õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamiseks võib leida Liikuma Kutsuva kooli ideepangast: HYPERLINK "https://www.liikumakutsuvkool.ee/ideepank" \h https://www.liikumakutsuvkool.ee/ideepank . Selleks, et soodustada nutiseadmete kasutamise asemel õpilaste omavahelist suhtlust, võivad toetavaks osutuda organiseeritud aktiivsed vahetunnid (24) . Õpetaja või õpilasest mängujuh i poolt läbiviidud o rganiseeritud aktiiv n e vahetun d või b aidata vähendada kiusamist ning ennetada õpilastevaheliste konfliktide teket ( 28). Nõuanded : Õ ppetöö välisel ajal soodustada nutiseadmete kasutamise asemel füüsilist aktiivsust ja õpilaste omavahelist vahetut suhtlust soodustavaid tegevusi (rühmamängud, liikumistegevused , aktiivsed vahetunnid , lauamängud jms) . Selleks, et õpilased eelistaksid õppetöö välisel ajal nutiseadmetes ajaveetmisele muid tegevusi, o n oluline luua selleks sobiv keskkond . Laudade ja ühiskasuta ta vate alade paigutuses tasub mõelda sellele, et liikumine nende vahel oleks loomulik ja soodustaks aktiivsust ja liikumispause, tagada võimalusi lauamängude kasutamiseks, lauatenniseks, alasid raamatute lugemiseks ja rühmamängudeks (sh näiteks nutivabad alad) . Ühisüritusele minnes jätta nutiseadmed algava tunni kooliruumi või hoida seadmeid hääletul või v älja lülitatud režiimil. Nutiseadmete kasutamise piiramisel õppetöö välisel ajal koolis pea b arvestama õpilaste vanust. Noorema tes kooliastme te s on põhjendatud konkreetsemad piirangud, näiteks terve koolipäeva väl tel nutiseadmete hoidmine oma koolikotis hääletul režiimil või kindlas hoiukohas, mis on eelnevalt kokku lepitud . Vanemates klassides võiks peamine rõhk olla õpilaste teadlikkuse ja vastutustundliku nutiseadmete kasutamise kujundamisel, näiteks nutivabade alade ja aegade kokkuleppimise kaudu. Oskuste arendamine Digi - ja meedia pädevus e toetamine koolis Digipädevus on üheks riiklikus õppekavas toodud üldpädevuseks ( 1) . Hea digipädevus aita b õpilastel turvaliselt ja vastutustundlikult digikeskkondades tegutseda. Digipädevuse arendamine on oluline osa kaasaaegsest haridustest ning aitab õpilastel mõista digikeskkonna võimalusi ja riske. Digipädevuse valdkondadeks on info- ja andmekirjaoskus, suhtlus ja koostöö digikeskkonnas, digisisu loomine, digiturvalisus (sealhulgas küberkiusamine) ning probleemilahendus ( 29) . Samuti tuleb suunata rohkem tähelepanu laste ja noorte selliste oskuste arendamisele, mis aitavad neil teavet kriitiliselt hinnata ja luua kvaliteetset sisu luua ( 30) . Digi - ja meedia pädevuse arendamine, sealhulgas küberkiusamise ennetamine on tänapäeva koolikeskkonnas olulisel kohal ning omavahel tihedalt seotud. Nõuanded : L uua võimalused õpetajate digi - ja meedia pädevuse toetamiseks ja arendamiseks . Ühe võimalusena pakub Haridus- ja Noorteamet erinevaid koolitus i õpetajatele, eesmärgiga toetada tehnoloogia kasutamist koolitunnis ning arendada iga haridustaseme õpetaja digi - ja meedia pädevus t. Koolituste ja materjalidega on võimalik tutvuda veebilehekül ged el: Digikoolitused | Haridus- ja Noorteamet ja https://oppekava.ee/meediapadevus/ Eesmärgipäraselt i ntegreerida digitaalse id tööriist u, keskkondi ja õppimisvahend eid i gapäevasesse õppetöösse koolis . Teadmisi võimaldab kinnistada ja korrata muu hulgas näiteks HYPERLINK "https://kahoot.it/" \h Kahoot kesk k ond , õpilaste omavahelist koostööd võib aidata soodustada keskkon d HYPERLINK "https://padlet.com/" \h Padlet , arutelu soodustamiseks võib sobida aga rakendus HYPERLINK "https://www.mentimeter.com/" \h Mentimeter . Siinkohal on tegemist vaid mõne näitega, koolil tasub valida sobivaid ja turvalisi programme ja digi keskkondi vastavalt õppeesmärkidele. Sotsiaal-emotsionaals e pädevuse arendamine Sotsiaal-emotsionaalne pädevus on inimese tead m ised, oskused ja hoiaku d , mis võimaldavad oma emotsioone ja suhteid teadlikult juhtida ( 31 ). Head sotsiaal-emotsionaalsed oskused aitavad läbi hea eneseregulatsiooni, suhtlemis - ja emotsioonide juhtimise oskus t e juhtida noorel enda digikäitumist ja ennetada probleemset nut iseadmete kasutust ( 13 ). Ennetustegevused, mis keskenduvad eneseregulatsiooni ja sotsiaal -emotsionaalsete oskuste arendamisele ja positiivse suhtluskultuuri loomisele, võivad osutuda edukaks kooli keskkonnas (küber) kiusamise vähendamisel ( 3 3). Eestis on sellisteks ennetustegevusteks näiteks KiVa kiusamisvastane programm, VEPA metoodika, Liikuma K utsuv K ool ja Vaikuseminutid. Ennetuse teadusnõukogu hinnangul tõendatud tasemega ennetustegevused on leitavad veebileheküljelt: https://www.tai.ee/et/tervis-ja-heaolu/ennetuse-teadusnoukogu . Õpetajate endi suurem sotsiaal-emotsionaalne pädevus aitab hoida suhteid õpilastega, parandada õpetajate töörahulolu- ja stressi ning toetab õpilastes sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamist ( 34, 35). Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengu t toeta vad ka Gordoni õpetajate kool ja Vaikuseminutite koolitusprogramm õpetajale (36). Nõuanded : Õpetajatel on võimalus Peaasi keskkonnas läbida tasuta sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamise veebikursus. Veebikursus on leitav veebilehekül jelt: Veebikursus: Sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine – Peaasi.ee. 1.-6. klassi õ pilaste s otsiaal-emotsionaals e pädevuse arendamis eks on võimalik kasutada spetsiifilisi lühitegevusi (IVAd ehk tuumiktegevused ), mis samm-sammul iselt oskus te arendamist toetavad. Vanuseastmete kaupa grupee ritud IVAd on leitavad veebileheküljelt: HYPERLINK "https://peaasi.ee/sotsiaal-emotsionaalsete-oskuste-arendamise-tuumiktegevused-ehk-ivad-materjalid/" \h Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamise tuumiktegevused ehk ivad | materjalid – Peaasi.ee. Õpilased ise toovad välja, et viidaks enam läbi nn Mina 2.0 laadseid tunde, kus õpetatakse erinevaid igapäevaelu oskusi: nt ajaplaneerimine, uneharjumused, tervislik eluviis ja ka teadlik nutikasutus ( 40 ) V õtta toetava koolikeskkonna loomiseks kooliüleselt kasutusele tulemuslik ud ennetustegevus ed , mis toetavad õpilaste sotsiaalseid oskuseid . Eestis tõendatud tasemega ennetustegevused on leitavad veebileheküljelt: https://www.tai.ee/et/tervis-ja-heaolu/ennetuse-teadusnoukogu P akkuda õpetajatele võimalust osaleda sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamise koolitustel (näiteks Gordoni õpetajate kool, Vaikuseminutite koolitusprogramm õpetajale). Küberkiusamise ennetamine ja märkamine Digipädevus ei seisne ainult tehniliste teadmiste ja oskuste omandamises, vaid digiohtude ja turvalise internetikasutuse õppimises. Küberkiusamise n ä ol tehakse kiusatavale küberruumis (näiteks sotsiaalmeedias) korduvalt ja sihilikult kahju . Küberkiusamine võib oluliselt mõjutada noore heaolu ja turvatunnet ning seda ka haridusasutuses . Internetis kiusamise ohvriks langenud noortele meeldib vähem koolis käia, nende õppeedukus on kehvem ning nad kogevad suurema tõenäos us ega kiusamist ka koolikeskkonnas ( 37 ). Küberkiusu on õpetajatel, vanematel jt raskem märgata ja sellega tegeleda, kui küberruumi välist kiusamist. Koolikeskkonnas alguse saanud kiusamine võib jätkuda küberruumis koolivälisel ajal. Lapsevanemate aktiivne huvi ja kaasatus kiusamisjuhtumitega tegelemisel on seotud vähenenud küberkiusamisega ning õ petajate vähene sekkumine k oolikeskkonnas toimuvatesse kiusamisjuhtumitesse on aga seotud suurenenud küberkiusamisega ( 3 3) . Nõuanded : Küberkiusamise ennetamiseks t eha järjepideva l t teavitustööd interneti turvalise kasutamise oskuste , andmete väärkasutamis e ja ilma nõusolekuta piltide, videote või muude salvestiste tegemise ja jagamise osas . Oluline on see, et õpilased saaksid ja julgeksid kiusamisjuhtumite (sealhulgas küberkiusamine) korral pöörduda õpetaja või muu turvalise koolitöötaja poole . Kiusatud lapsel võib kooli vastu usaldus kaduda. Seetõttu tasuks õpilastele tutvustada ka muid võimalusi, kuhu (küber)kiusamise korral pöörduda (näiteks Lasteabi, politsei). Kaasata lapsevanemaid küberkiusamise ennetamisel : arutada koos küberkiusamise ja nutiseadmete kasutamise teemadel ning sõlmida ühiseid kokkuleppeid. Kokkulepete tegemine koolis La psed veedavad koolis suurema osa päevast , seetõttu on oluline, et koolis tehakse nutiseadmete kasutamise osas õpilastega kokkuleppeid. Selleks, et nutiseadmete kasutamine koolis toeta ks õpilaste sotsiaalset aga ka akadeemilist arengut parimal võimalikul viisil , on oluline kõigepealt kaardistada osapoolte ootused ja vajadused ning vastavalt sellele luua üheskoos selged kokkulepped. Kokkulepete väljatöötamisse on oluline kaasata õpilased ning arutada nendega üheskoos läbi kõik tekkinud küsimused ja teemad nutiseadmete kasutamise osas nii õppetöö s kui ka õppetöövälisel ajal (vahetundides, kooliüritustel, väljasõitudel, jms) . Olles osaline kokkulepete loomise protsessis kujuneb õpilases vastutustunne , kuuluvustunne ja tugevam side nende täitmise osas (38) . Samuti toetab kaasav protsess noorte eneseregulatsiooni ja kriitilis e mõtlemise oskust ( 13 ). Soovitused kokkulepete loomiseks ja suhtle miseks kooliperega Nutiseadmete kasutamist puudutavad kokkulepped on tõhusamad, kui kõik osapooled : kooli juhtkonna liikmed , õpetajad, tugipersonal, õpilased aga ka hoolekogu ning lapsevanemad nende koostamises osale vad . Eriti oluline on kaasata õpilasi ja mitte ainult õpilasesinduste eestkõnelejaid, vaid kõik i lapsi ja noori eakohaselt , kes selles teemas kaasa mõe l da soovivad , sest vaid nii tunnetavad n oored vastutust, mis kokkulepetega kaasneb ja seetõttu suudavad neid leppeid hiljem paremini ka täita ( 13 ) . Õpilaste seisukohtade arvestamine ja nende kaasamine kokkulepete loomisse suurendab noorte autonoomset motivatsiooni, mis omakorda toetab õpilaste tegevusvõimekust ning psühholoogilisi baasvajadusi, vähendades sellega probleemset käitumist ja nutiseadmete liig kasutamist ( 13 ). Õpilaste arvamustega arvestamine parandab olulisel määral ka õhkkonda koolis , mille üheks komponendiks on sõbra likud suhted õpilaste ja koolipersonali vahe l. H ead suhted õpetajatega on oluline kaitsetegur ka nuti seadmete liigkasutuse ennetusel ( 13 ) . Oluline on, et kokkulepped oleksid kooskõlas Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega , sh et nutiseadme (nt telefoni) hoiustamine tunni aja l toimub vabatahtlikkuse printsiibil (32) . Tõhusa õppimise ja keskendumise toetamiseks piisab, kui telefoni kasutuspiirang sisaldab nõuet, et nutiseadmed pea vad olema hääletul režiimil ja mitte nähtaval kohal (nt ei tohi olla laual), et vältida visuaalseid ja helilisi segajaid, mis ka PISA uuringu andmete l sage li õpilaste tähelepanu ja keskendumist häirivad ( 15 ). Oluline on õpilastele selgitada, mi llised tegurid nende õppimist soodustavad või häirivad, aidates seeläbi neil paremini oma harjumusi juhtida. Kui esineb kokkulep ete rikkumisi, siis esmalt on soovita v kasutada vestlust ja suulist hoiatust ning alles korduva kokkulepete eira mise korral kasutada rangemaid mõjutusmeetmeid vastavalt kokku lepitud juhistele . Kohustuslik hoiustamine võib olla õigustatud juhul, kui see on põhjendatud, asjakohane ja proportsionaalne ( 87) . Kokkulepete tegemine koolis nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise osas võiks toimuda samm-sammult ja eri koolipere liikmeid kaasavalt. Järgnevalt toome välja kokkulepete tegemise ja ellu viimise põhisammud (39, 40, 41 , 42 ) : 1. SAMM Olemasolevate põhimõtete analüüs ja vajadus t e välja selgitamine Enamikel koolidel on kodukorras kokku lepitud nutiseadmete kasutamisega seotud põhimõtted. Alustuseks võiks koos kooliperega üle vaadata olemasolevad kokkulepped ning analüüsida nende toimivust , kitsaskohti ja osapoolte vajadusi . Selleks saab kasutada erinevaid viise, näiteks saavad k lassijuhatajad viia õpilastega arutelud läbi klassijuhatajatundides ja koguda tagasisidet ning sisendit viiakse läbi koolisisene küsitlus õpilaste, õpetajate , tugipersonali, lapsevanemate hulgas, et saada ülevaade olemasolevate kokkulepete toimivus es t , kitsaskoht adest ja osapoolte vajadustest nutise admete kasutamis e ja kasutamise piiram ise osas viiakse läbi vestlusringe eri osapooltega, näiteks lapsevanemad, huvitatud õpilased. Õ pilased ise on välja toonud, et kokkulepete välja töötamisele võiks eelneda erinevaid temaatilisi noori kaasavaid ning nende vajadusi hindavaid grupitöid, seminare, aktiivseid ainetunde , mis aita ks tõsta õpilaste teadlikkust nutitelefonide kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest vaimsele, sotsiaalsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule ( 40 ) Analüüsile järgnevalt lepitakse kokku nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise osas koolis kokku eesmärgid kooli juhtkonna, õpetajate, õpilaste ning lapsevanemate esindajate ühisel arutelul. 2. SAMM K okkulepete väljatöötamine Analüüsitulemustest ja e esmärkidest lähtuvalt sõnastatakse s elged ja konkreetsed kokkulepped , kuidas koolis nutiseadmeid kasutatakse ja kasutamist piiratakse nii õppetöös kui õppetöövälisel ajal (vahetunnid, kooliüritused, väljasõidud jms) (vt osa 1.1) ja kuidas toetatakse oskuste arendamist ( vt osa 1.2) . Kokkulepete väljatöötamisse kaasata kindlasti õpilaste esindajad. Kokkulepped peaksid sisaldama tegevusi ja vastutusi kokkulepete elluviimiseks ja elluviimise jälgimiseks ning mis järgneb juhul, kui kokkuleppeid ei täideta . Oluline on läbi rääkida, kellele ja millal kokkulepped kehtivad, sealhulgas õpetajad, koolitöötajad, lapsevanemad. Eri kooliastmetes tasub kokkulepete ja piirangute tegemisel lähtuda l a ste arenguastmetest ja haavatavusest ning autonoomsusvajadusest, kuid igas vanuses lapsele on oluline selgitada miks kokkulepped on vajalikud ning kuidas need lapse heaolu toetavad. Oluline on ka läbi rääkida ja kokku leppida, kelle poole pöörduda ja kuidas toimida, kui lapsel või noorel on probleeme nutiseadmete liigkasutamisega. Näiteks et iga õpilane saab esmaselt ise pöörduda abi või nõu saamiseks klassijuhataja, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi või kooliõe poole. Kuidas käitub ja k elle poole vajadusel pöördub klassijuhataja või muu kooli töötaja, kes märkab, et lapsel või noorel on probleeme nutiseadmete kasutamisega n ing kelle poole lapsevanem võiks pöörduda. 3. SAMM Kokkulepete sõlmimine ja kommunikatsioon Lõplikult sõnastatud kokkuleppeid tutvustatakse kõikidele osapooltele (klassijuhatajatunnid või temaatilised ainetunnid, lastevanemate koosolekud, kooli digitaalses infovahetuskeskkonnas, sotsiaalmeedias, kooli infokirjas jms). Tutvustamisel on oluline rõhutada, miks kokkulepped koostati (eesmärgid) ja kuidas kokkulepped eesmärkide saavutamist toetavad (näiteks õppimist, keskendumist, digipädevust, turvalisust). Aeg-ajalt tasub kokkuleppeid meelde tuletada ja neile viidata, näiteks tunnustada neid, kes kokkuleppeid järgivad. Visuaalsed meeldetuletused plakatite või märgiste näol klassides , muudes kooliruumides aitavad kokkuleppeid meeles hoida või neile kergelt viidata. Tasub läbi arutada, kuidas eri osapooled (õpetajad, tugipersonal, lapsevanemad, aga ka õpilased) saavad kaasa aidata kokkulepete järgimise toetamisele ning vajadusel teavitada või sekkuda kokkulepete rikkumis se. 4 . SAMM Jälgimine ja tagasiside Mõelda läbi kuidas kokkuleppeid tutvustatakse uutele õpilastele, töötajatele, lapsevanematele. Kokkulepete puhul on oluline tagada nende järjepidev ja õiglane kohaldamine ning soovitav on õpilastel, kooli töötajatel ja lapsevanematel kokkulepete juurde regulaarselt tagasi tulla, et vältida aja möödudes nende ununemist. Regulaarne tagasiside kogumine õpilaste, õpetajate , tugipersonali ja lapse vanemate seas, et hinnata, kuidas kokkulepped toimivad , näiteks kord aastas kas läbi küsitluse, vestlusringide vms moel. Vajadusel kokkulepete kohandamine v astavalt tegelikule olukorrale või uu enenud vajadustele (nt iga õppeaasta alguses, 2 aasta järel, vms). Varane märkamine ja abi pakkumine Iga lapse tegelik digikeskkond ja –tegevus on ainulaadne ja samas ebavõrdne, kuna kõigil lastel ei ole samu kaitse tegureid ja ressursse, mis aitaksid neil digitehnoloogiatest ja - meediast maksimumi võtta ning nendega seotud riske maandada ( 41, 43 ). Haavatavus digikeskkonnas sõltub vanusest, arengutasemest, vaimse tervise olukorrast ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast ning on sageli seotud sellega, et laps on haavatavam ka väljaspool digikeskkonda ( 43 ). Riskitegurid, mis suurendavad noorte haavatavust digikeskkonnas, jagunevad individuaalseteks ja keskkondlikeks. Individuaalsed riskid hõlmavad vaimse tervise probleeme, madalat enesehinnangut, impulsiivsust, FOMO-t ja kehva toimetulekut. Keskkondlikud riskid on seotud näiteks kehvade peresuhte, vanemate halva eeskuju , kokkulepete ja piirangute puudumisega nutiseadmete kasutamisele kooliväliselt , kiusamisega ning kehvemate sotsiaalmajanduslik e tingimustega ( 43 ) Nõuanded Koolitöötajatel koostöös lapsevanematega jälgida ja märgata probleemset nutitelefoni kasutamist. Näiteks, kui laps tunneb igavust või ärevust ilma ekraanita, on vastupanus piirangutele, kui ekraanid segavad und, õppimist või suhtlust või kui digitegevusega seoses ilmnevad negatiivsed tunded. Sarnased üksikud episoodid on normaalsed, aga püsiv muster võib viidata probleemsele nutiseadme kasutamisele. Lapse haavatavuse varane märkamine ja võimaluste piires lapsele ja perele toe pakkumine (näiteks vaimse tervise pro b leemid, kiusamine jms) . Kokku leppida kelle poole pöörduda ja kuidas toimida, kui la psel või noorel on probleeme nutiseadmete probleemse või liig kasutamisega. Kaardistada spetsialistid ja organisatsioonid, kelle poole kooliväliselt abi saamiseks pere suunata kohalikus omavalitsuses või maakonnas suunata . Soovitused lapsevanematele Tänapäeva maailmas kuulu vad igapäe vaelu juurde elementaarsed tehnoloogilised oskused ja pädev us digikeskkondade võimaluste kasutamiseks. Määravaks saab olulise eristamine ebaolulisusest ja oskus tar bida vajalikku sisu võrreldes sotsiaalmeedias skrollimise ja niisama netis surfamisega. Lapsevanema roll on la st toeta da , et ta vastavalt vanusele oskaks digimaailmas liikudes end järk-järgult ise kõige paremal viisi juhtida . Lapse aju kiire areng teeb ta eriti vastuvõtlik uks uutele kogemustele ja seda ka digimaailmas, kus meelepärast sisu on väga palju . Just meeldiva , aga mürarohke teabe tõttu kaob lapsel kergemini reaalsustaju ning sellega seoses enesekontroll , sest üle ergastat ud aju soovib aina enam mõnusaid ajaveetmise võimalusi uuesti läbi elada . Nooremad l apsed ei oska sageli ise piire seada ega tasakaalu l eida , vaid soovivad aina enam kogeda meeldivaid emotsioone, mis tõttu aeg internetiavarustes pikeneb märkamatult ( 44 ). Liigne aeg värvikire vas ja sekunditega muutuvas nutimaailmas vähenda b lapse keskendumisvõimet, tähelepanu koondamise oskust ning enesekontrolli. Täiskasvanu ülesanne on märgata lapse vajadusi ning luua toetav keskkond tema ümber (41) . Vanem saab oma last kõige paremini toetada heade ja lähedaste suhete kaudu, vastastikku lugupidavate kokkulepete sõlmimise ja piiride kehtestamisega. Vanema enda käitumine on samuti oluline, sest sageli õpib laps kõige rohkem vanema eeskujust: harjumustest ja tegevustest, mitte niivõrd tema reeglitest, käskudest või keeldudest. Vanemana on hea meeles pidada, et sõlmitud kokkulepped lastega võiks kehtida ka vanematel endal (45) . Lisaks headele suhetele, lapsega vestlustele ja üheskoos kokkulepete tegemisele, on vahel abiks ka päevase ajalise piirangu seadmine nutiseadmetele, mida laps kasutab. Enamus tänaseid nutiseadmete tootjad pakuvad ekraaniaja limiitide seadistamist paroolidega ja ilma. Koos lapsega saab arutada, miks selle piirangu kehtestamine nooremas vanuseastmes ( 7 -1 2- a astased ) mõnele meelelahutuslikule rakendusele (nt TikTok , Instagram , YouTube äpp ) vajalik võib olla. Oluline on, et see ei toimuks autoritaarsel viisil käskude ja keeldude vormis. Turvaline ajaliste piiride seadmine lapse nutitelefonile ja arvutile aitab paremini lapse vajadusi igapäeva eluga hakkamasaamisel toetada. Soovitused väikelaste vanematele 0-2 - aastaste laste vanemad Lapsed vanuses 0- 2 eluaastat arenevad kõige paremini, kui nende ümber olevad inimesed nendega igapäevaselt räägivad, mängivad, neile loevad, laulavad jms. Samuti on laste motoorsete oskuste arenguks oluline, et nad saaksid palju liikuda, ümbrust avastada ja mängida . Uuringud näitavad, et uni on väikelaste tervise ja arengu jaoks eriti oluline , sest just magades toimub aju aren emine. Alla 2-aastased lapsed ei suuda digimeedia sisu omandada, kuna nende nägemine ja kognitiivsed võimed ei ole veel piisavalt küpsed, mis tõttu ei soovitata väikelastel nutiseadmeid kasutada, sest puudub positiiv ne mõju tervisele (41, 46) . 3-6-aastaste laste vanemad Väikelapsi on parem hoida kirevatest ekraanidest nii kaua eemal kui võimalik, sageli on aga tehnoloogiline maailm meie igapäevaellu nii põimunud, et on keeruline sellest kedagi puutumata jätta. Kuna väikelapsele on igasugune inforohke meedium kergesti väsi must tekitav , siis võiksid esimesed kokkupuuted digiseadmetega olla lühikesed: 10-15 minutit ja parem, kui see ekraan oleks suurem (teler, suurem monitor või tahvelarvuti) mitte mobiiltelefon (47) . V äike lapsele sobi vad rakendused ja programmid, mis on eakoha sed , arendav ad ja harivad ning vältida tasub sisu , mis s isalda b reklaame, on algoritmide poolt juhitud ning tundmatut või sobimatut materjali. Kõige parem oleks interaktiivset sisu vaadata esimes tel kordadel lapsega koos ja selgitada talle sisu (41, 46) . Loo head harjumused ja rutiin, et tagada lapsele tasakaal une, liikumise, suhtluse ja mängimise vahel. S ellel arenguetapil on lapse kõige tähtsam tegevus ümbritseva maailma avastamine läbi mängimise ja liikumise. Jälgi, et ekraaniaeg ei hakkaks neid tegevusi segama ega ületaks 1h päevas ( näiteks 3-4-aastastel 30 minutit) (41, 46 , 47 ) . N õuanded : Kujunda harjumus, et nutiseadmeid ei kasuta ükski pereliige söögilaua s ja pere ühistel tegevustel (omavaheline suhtlemine, lauamängude mängimine, pere ühisüritused , jms koosveedetud aeg) . K ui laps on ärritunud , viha- või nutuhoos vms , ära anna emotsiooni mahasurumiseks või kiire mugavustunde loomiseks lapsele nutiseadet . L aps peab õppima iseseisvalt oma tunnetega toime tulema . Ekraanikasutus alla 2-aastastel 0 minutit päevas, erandkorras lühiajalised (maksimaalselt 10-15 minutit) reaalajas videokõned vanema toel lähedas(t)ega, kuna see võib toetada lapse sotsiaalset arengut. Ekraanikasutus alates 2. eluaastast alla 60 minuti päevas ( näiteks 3-4-aastastel kuni 30 minutit) , ühe sessiooni pikkus maksimaalselt 10-15 minutit. Kasutage lapsevanema juhendamisel vaid harivat, eakohast ja lapse arengut toetavat sisu. Soovitused 7 – 12-a laste vanematele Lapse kasvades muutub nutiseadmete kasutamise piiramine järjest keerulisemaks, sest meid ümbritsev igapäevakeskkond eeldab tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi . Mitmed laste igapäevas test töövahendi test asuvad täna veebikeskkonnas : l apse tunniplaan ja kooliülesanded on kirjas veebis, tihtipeale ka kodune töö tuleb ära teha arvutit või mobiiltelefoni kasutades . S amuti toimub suur osa koolivälisest suhtlusest nii õpetaja kui eakaaslastega int eraktiivses maailmas, ühistranspordiga koolis , treeningu l või huvialaringis käiv laps vaatab bussiaegasid veebist, jne . Lastele piiride seadmin e võib olla keeruline, eriti kui vanem on eemal ja laps liigub märkamatult kasulikult sisult meelelahutuslikult skrollimisele. Siiski on võimalik lapsega luua head suhted, tunda igapäevaselt huvi tema tegemiste ja koolielu vastu ning üheskoos aega veeta ja ka ekraanide kasutamise osas ühiseid kokkuleppeid teha. Sellises vanuses on hea, kui lapse päevane ekraanide ees veedetud passiivne aeg meelelahutuslik e l eesmärkidel ei ületaks nt kahte tundi (41) . Erinevad teadusuuringud on näidanud, et pikk ekraanide ees viibimise aeg võib põhjusta da nii uneprobleeme ( uni on pinnapealsem ning lühem ) kui ka ärevust, isegi depressiooni (41, 43, 45 ) . Nutiseadmes veedetud aeg tuleb tihtipeale millegi olulisema arvelt : sageli ebapiisava keha lise liikumise või õppetöö asemel . Samuti vajab aju puhkust stimulatsioonist ja rohkest teabe st, mida tehismaailm pakub (48) . N õuanded: Kujunda koos lapsega päevakava, et igasse päeva jääks aega õppimiseks, piisavaks liikumiseks, suhtlemiseks sõpradega, vabaks ajaks ja piisavaks uneajaks. Näiteks saate kokku leppida, et vähemalt üks tund enne und ekraan e (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms) ei kasuta ; iga 20 minuti nutiseadme kasutamise järel teha 20 sekundi line puhkepaus silmade le . Tunne huvi, mida laps nutiseadmetes teeb: milliseid internetikeskkondi ja rakendusi igapäevaselt kasutab, kellega suhtleb jne . Ole kursis, millised on erinevate keskkondade kasutamisele kehtestatud vanusepiirangud ja kas need on lapsele külastamiseks mõeldud . Aruta lapsega internetimaailma võimaluste ja ohtude üle . Näiteks s uuna haridusliku, arendava sisu kasutamist ja arenda kriitilist meelt . Selgita, millised on head tavad teiste inimeste, aga ka o bjektide, nähtuste, jms pildistamisel ja filmimisel . Lepi lapsega kokku igapäevane nutiseadmete ja muude ekraanide kasutami se aeg ning jälg i , et kokku lepe toimiks . Kujunda harjumus, et nutiseadmeid ei kasuta ükski pereliige söögilauas ja pere ühistel tegevustel (omavaheline suhtlemine, lauamängude mängimine, pere ühisüritused, jms koosveedetud aeg). Leppige kokku, et kooliteel (minnes kui ka koolist tulles) nutiseadet laps ei kasuta, see kehtib ka vanema puhul, kui ta nt last kooli viib ja toob. Ole vanemana eeskujuks ja kasuta kodus ning lapse juuresolekul nutiseadet nii vähe kui võimalik (kindlasti mitte autoroolis, lapsega aega veetes või temaga vesteldes, jms olukordades). Jälgi ja mär ka lapse probleemset või ülemäärast ekraan kasutamist ning vajadusel otsige abi . Soovitused 13-18-a laste vanematele Teismeiga (lapsed vanuses 13–15 eluaastat) pakub noortele ja nende vanematele mitmesuguseid katsumusi, sest selles vanuses katsetatakse piire ning eksperimenteeritakse kõige uue ja põnevaga. Oluline on jääda vanemana seejuures noort toetavaks, samuti kehtestada turvalised piirid ning jääda kindlaks lapsega sõlmitud kokkulepete osas. Seevastu 16–18-aastased noored on oma arengus etapis, kus tegeletakse tuleviku planeerimisega ning täiskasvanu eluks oluliste oskuste omandamisega, mis lihtsustab ka vanemate toetust ( 60 ). Oluline on luua ja hoida lapsega head suhted, tunda igapäevaselt huvi tema tegemiste ja koolielu vastu ning üheskoos aega veeta ja ka ekraanide kasutamise osas ühiseid kokkuleppeid teha. Oleks hea, kui selles vanuseastmes lapse ja noore päevane ekraanide ees veedetud passiivne aeg meelelahutuslikel eesmärkidel ei ületaks nt 2-3 tundi. Tunne huvi, mida laps nutiseadmetes teeb: milliseid internetikeskkondi igapäevaselt kasutab, kellega suhtleb, jne. Tunne huvi, mis lapsele meeldib digimaailmas, milliseid tundeid erinevate keskkondade kasutamine temas tekitab , jms. Ole uudishimulik, mitte hinnanguid andev . Aruta lapsega internetimaailma võimaluste ja ohtude üle, õpeta ka last märkama küberkiusamist jms . Toeta la st, et leida tasakaal õppimise, piisava liikumise, sõpradega suhtlemise, vaba aja , nutiseadmete ja ekraanide kasutamise ja küllalda se une vahel . Arut age ja leppige lapsega kokku mõistlik aeg nutiseadmete ja ekraanide kasutamise osas . Toeta last kokkulepetest kinni pidamisel. Toeta last kasutama loovust arendavat ja harivat sisu Toeta last harjumuse kujundamisel, et nutiseadmeid ei kasuta ükski pereliige söögilauas ja pere ühistel tegevustel (omavaheline suhtlemine, lauamängude mängimine, pere ühisüritused, jms koosveedetud aeg). Leppige kokku, et kooliteel (minnes kui ka koolist tulles) nutiseadet laps ei kasuta, see kehtib ka vanema puhul, kui ta nt last kooli viib ja toob. Ole vanemana eeskujuks ja kasuta kodus ning lapse juuresolekul nutiseadet nii vähe kui võimalik (kindlasti mitte autoroolis, lapsega aega veetes või temaga vesteldes, jms olukordades). Jälgi ja märka lapse probleemset või ülemäärast ekraankasutamist ning vajadusel otsige abi. Abi otsimine ja eneseabi Kui laps või noor digiseadmeid liigkasutab ning see hakkab mõjutama tema heaolu või suhteid, võib lapsevanem vajada tuge ja praktilisi nõuandeid. All on toodud mõned usaldusväärseid allikaid ja kontaktid, mis pakuvad teavet, eneseabivõtteid ning professionaalset nõustamist. Kasulikud allikad ja kontaktid: Ülevaade, kuidas digimaailmas laste turvalisust toetada: https://www.tarkvanem.ee/digimaailm/ Praktilised soovitused vanematele lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks : Lapsevanematele - Targalt Internetis Praktilised soovitused vanematele, kuidas aidata last digiseadme liig kasutamise korral: https://15410.ee/digisoltuvus/#1528186122224-5e4eeef0-8770 Eneseabivõtteid digiseadmete liig kasutamise kontrolli alla saamiseks: https://15410.ee/digisoltuvus/#1528186084956-e0e3ae28-c3d0 Lasteabi tasuta nõu ja abi lapsega seotud murede korral ööpäevaringselt: Lasteabitelefon: 116111 Lasteabi veebilehekülg: www.lasteabi.ee Veebipolitseinikute nõu ja tugi digimaailma probleemide korral: https://www.politsei.ee/et/veebipolitseinikud Tervisemõju d Digiseadmed pakuvad lastele ja noortele väärtuslikke võimalusi õppimiseks, loovuse arendamiseks, teabe otsimiseks , tervist toetava eluviisi järgimiseks , suhtl emiseks ja paljuks muuks laste ja noorte tervis t ja heaolu toetavaks ( 41, 43 ) . Teiselt poolt saab digimeedia problemaatiline ja liig kasutamine suurendada erinevaid riske, mis mõjutavad nii vaimset, füüsilist kui ka sotsiaalset tervis t ja üldist heaolu ( 41, 43 ). Laste ja noorte kokkupuude digimeedia ohtudega ei ole ühetaoline, vaid sõltub vanusest, arengutasemest, vaimse tervise olukorrast ja sotsiaal- majanduslikust keskkonnast . Haavatavus digikeskkonnas on sageli seotud sellega, et laps on haavatavam ka väljaspool digikeskkonda ( 43 ) . Suur osa olemasolevatest uuringutest ja metaanalüüsidest põhinevad ristläbilõikeuuringutel, mi lle puhul ei saa välja tuua selgeid põhjuslikke seoseid ning mis ei näita pikaajalisi mõjusid ja laste ja noorte heaolule ( 41, 43 ). Mõju arenevale ajule Digitehnoloogia mõju s laste ja noorte arenevale ajule on oluline lähtuda ealisest arenguetapist. Mitmed suured uuringud on näidanud, et ülemäärane ekraaniaeg on seotud kognitiivsete oskuste (nt tähelepanu, emotsionaalne küpsus, pidurdusvõime) halvenemisega alla 6-aastastel lastel ( 49-52 ). Süstemaatilised ülevaated näitavad, et liiga varane ja ülemäärane ekraanikasutus on seotud kehvema keeleoskusega ja kõne arenguga , seevastu aga hariv sisu, vanema juhendatud kasutus ja hilisem ekraanikasutuse algus (alates 24 kuust) toeta va d kõne arengut ( 53 ). Mitmed uuringute ülevaated toovad välja negatiivse seose a ktiivsus-tähelepanuhäire s ümptomite ja ülemäärase ekraaniaja vahel ning selle, et mõju on kahesuunaline. Aktiivsus-tähelepanuhäire sümptomitega lapsed kasutavad rohkem ekraane, mis omakorda süvendab sümptomeid ( 54 ). Ka noorte digimeedia kasutusel on oluline arvestada aju arenguga ning eristada mõõdukat ja probleeme tekitavat digimeedia kasutust. Noorukieas arenevad kiiresti emotsioone ja impulsiivsust juhtivad ajuosad ning aeglasemalt käitumist reguleerivad ajupiirkonnad, mis teeb noored haavatavamaks digimeedia liig kasutamisele. Järjest enam on uuringutega näidatud, et kvaliteetsed videomängud võivad soodustada nii kognitiivset arengut kui ka sotsiaalset suhtlust, kuid ülemäärane mängimine võib viia sõltuvuskäitumiseni. Kui sotsiaalmeediast on enam mõjutatud tüdrukud, siis videomängude liialdamisega seotud probleemid esinevad enam poistel, kuid on kasvamas ka tüdrukute hulgas ( 55 ) , sarnast trendi näeme ka Eestis ( 37 ) . Nõuanded : A lla 2-aastastel vältida ekraanikasutust, 2–6-aastastel maksimaalselt 1 tund päevas vanema juhendamisel . Väikelastel eelistada täiskasvanu juhendamisel lapse eakohast arengut toetavat harivat sisu . Vastavalt lapse ja noore arengule , kas suunata ja piirata lapse nutiseadmete kasutamist ja ekraaniaega või toetada noort nende seadmete tasakaalustatud ja turvalisel kasutamisel . Hoida ekraaniaeg tasakaalus liikumise, ekraanivaba suhtlemise , muu aktiivselt veedetud vaba aja ja uneaja ga . Vaimne ja sotsiaalne tervis Digitehnoloogia saab toetada ja parandada vaimset tervist läbi hariduslike rakenduste, paindlike suhtlemisvõimaluste ja (tervise)teenuste kättesaadavamaks tegemise, aga ka meelelahutuse kaudu . Haavatava sihtrühmana vajavad lapsed ja noored kaitsmist paljude erinevate digimeedia kasutamise ga kaasnevate negatiivsete mõjude eest, nagu sobimatu sisu, agressiivne veebiturundus ja juurdepääs ebaseaduslikele ning tervist kahjustavatele toodetele, küberkiusamine ja -ahistamine, laste ja noorte seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitamine, vihakõne, radikaliseerumine jne, mis kõik võivad kahjustada nende vaimset tervist ( 56 ). Viimasel kümnendil on vaimse tervise probleemide sagenemine noorte hulgas kokku langenud digitehnoloogia (nt nutiseadmed, sotsiaalmeedia) kasutamise suurene mise ga ( 57 ). Suur osa olemasolevatest uuringutest on ristläbilõikeuuringud, mis ei näita pikaajalisi mõjusid ja põhjuslikke seoseid . Küll on leitud, et üks ja sama tegevus võib avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju (nt eneseväljendus vs kokkupuude kahjuliku sisuga). Vähe on veel teadusuuringuid selle kohta, milline on pikaajaline mõju noorte heaolule ( 43 ) . Sotsiaalmeediat kasutab valdav enamik noori, tüdrukud enam kui poisid. Üle kolme tunni päevas sotsiaalmeedias (nt YouTube, TikTok , Instagram ) viibimist võib olla seotud suurenenud riskiga vaimse tervise probleemideks, eriti depressiooniks ( 55 ). Är e vuse ja depressiooni sümptomitega noored on omakorda sotsiaalmeedia negatiivsest külgedest enam mõjutatud (näiteks sotsiaalne võrdlemine, madalam enesehinnang, ilmajäämishirm) ( 58 ; 59 ). Pelgalt ekraaniaja mõju noorte vaimse tervise probleemide levikule on tõenäoliselt vähene ning enam tuleks keskenduda sisu , kasutusviiside ja –olukordade ning kasutaja haavatavusega seotud teguritele , et mõista paremini võimalikke seoseid vaimse tervisega ( 57 ; 43 ) . Nõuanded : Nutiseadmete kasutamisel eelistada hariduslikku ja arendavat sisu ning piirata ülemäärast ekraaniaega, eriti sotsiaalmeedia ja videomängude kasutust . Digimeedia ohtude eest laste ja noorte kaitsmiseks vastavalt lapse ja noore arenguastmele suunata ja piirata lapse digimeediakasutust või toetada noort ohutul ja turvalisel kasutamisel . Arendada laste ja noorte s otsiaal-emotsionaalsed oskuse i d sh enese juhtimis oskus , suhtlemisoskus, emotsioonidega toimetulekuoskus , probleemilahend us osakus t . Probleemne nutitelefoni kasutamine ja d igisõltuvus Probleemseks nutitelefoni kasutamiseks (PSU – problematic smartphone use ) peetakse käitumismustrit, mis hõlmab igapäevaelu negatiivselt mõjutavaid nii psühholoogilisi (nt keskendumisraskused, kontrolli kaotus) kui ka füüsilisi sümptomeid (nt tolerantsuse suurenemine, võõrutusnähud) , mis nutiseadmete kasutamisega seotult tekivad . Kujuneda võivad eri terviseprobleemid, näiteks peavalud, unehäired, seede- ja lihaskonna vaevused ning ärevus ja depressiivsus. Lisaks võib PSU suurendada liiklusõnnetuste riski, vähendada tööalast sooritusvõimet ning põhjustada tähelepanu- ja õpiraskusi. PSU-l on oluline negatiivne seos õppeedukusega, eriti alg- ja põhikooliõpilaste seas ( 8 ). Probleemne käitumine ei pruugi olla internetist või nutiseadmest endast, vaid tegevustest, mida nende vahendusel tehakse ( HYPERLINK "https://peaasi.ee/arvutisoltuvus/" \h 61 ). Sõltuvust tekitavast käitumisest tingitud häiretena on rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK-11) toodud hasartmängusõltuvus ja mängusõltuvus, mis võivad hõlmata nii veebi- kui ka tavakäitumist ( 62 ). Kuigi digisõltuvust ametliku psüühikahäirena ei ole rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis registreeritud, siis tähendab see olukorda, kus inimene kasutab digiseadmeid ( nutitelefon, arvuti, tahvelarvuti, mängukonsool, sotsiaalmeedia jm) sellisel määral, et see hakkab kahjustama tema suhteid, õppimist, töövõimet või igapäevaelu ( 63 ). Digisõltuvuse eri vormide (interneti, sotsiaalmeedia, nutitelefoni, videomängude vm digitegevuste sõltuvus) määratlemine vajab standardiseeritud lähenemist, mis arvestaks ka kiiresti muutuvat digitehnoloogilist keskkonda ( 64 ). Ainuüksi seadmes veedetud aeg ei tähenda sõltuvust - määrav on kasutamise mõju inimese elule ( 64 ). Sümptomid on komplekssed ja võivad sisalda da muuhulgas nutiseadme liig kasutust (pidev aja ületamine, kohustuste edasilükkamine, baasvajaduste (uni, söömine) eiramine; vajadus t järjest rohkem ja kauem seadmes olla; kooli- ja koduste kohustuste unarusse jätmist; erinevaid füüsilisi sümptomeid, nagu väsimus, unehäired; pere ja sõpradega suhtlemise vähenemine; tegevuste varjamine, pahameel lähedaste märkuste üle. Lisaks võib digitegevus muutuda inimese elu keskpunktiks, seadme puudumisel väljenduda võõrutusnähud (ärevus, viha, tühjusetunne) ja nutiseadet võidakse kasutada probleemide vältimiseks või meeleolu tõstmiseks ( 63 ). Sõltuvuskäitumisest tingitud häire diagnoosi saab panna vaid erialaspetsialist viies läbi hindamise. Nõuanded: Toetada lapsi ja noori nutiseadmete tasakaalustatud kasutamisel ja a idata õpilastel märgata enda probleemset või liig kasutust. Täiskasvanutel jälgida ja märgata, kui laps tunneb igavust või ärevust ilma ekraanita, on vastupanus piirangutele, kui ekraanid segavad und, õppimist või suhtlust või kui digitegevusega seoses ilmnevad negatiivsed tunded. Sarnased üksikud episoodid on normaalsed, aga püsiv muster võib viidata probleemsele nutiseadme kasutamisele. Probleemse nutitelefoni kasutuse või s õltuvuskäitumise kahtlus e korral pöörduda spetsialisti poole Keha line aktiivsus ja kehakaal Ekraaniaeg võib mõjutada lapse ja noore füüsilist tervist, sealhulgas üldist kehalist aktiivsust ja kehakaalu. Ekraaniaeg on sageli istuv tegevus , seega vähendab liikumisvõimalusi, mis omakorda võib tuua kaasa keha kaalu tõusu. Rohkem kui kaks tun di ekraaniaega päevas on seotud liigse keha kaaluga ( 65 ). Leitud on, et iga ülemäärane ekraaniajale kulutatud tund võib suurendad a liigse keha kaalu riski tervelt 13% võrra ( 66 ). Ekraaniaja tüüp mängib samuti olulist rolli, kuna liig set sotsiaalmeedia kasutamist on kirjeldatud kui olulist riskitegurit rasvumise osas põhikooli ja gümnaasiumiealistel noortel ( 67 ). Ülemäärane ekraaniaeg on se o tud laste ja noorte vähesema keha lise aktiivsuse ja intensiivsuse tasemega ning õues aktiivselt veedetud ajaga ( 68-70 ). Nõuanded : Toetada lapse ja noore igapäeva rutiini, kuhu kuuluvad füüsilis e aktiivsuse norme täitvad tegevused, nagu õues liikumine ja mängimine, sportimine või muu meelepärane aktiivne tegevus . Leida ekraaniajale alternatiivseid tegevusi , k ui liikumine tundub lapse või noore jaoks lõbus ja kaasahaarav, on liikumist lihtsam eelistada ekraaniaja asemel . Uni Piisav ja kvaliteetne uni on lapse ja noore arenguks ning terviseks oluline. Üle määra ne ekraaniaeg, sealhulgas nutiseadmete kasutus, on seotud lühema uneaja , kehvema unekvaliteedi, hilisema magamaminekuaja ning päevase väsimusega. Valdav enamus uuringuid, mis käsitle va d nutiseadmete kasutust enne uinumist või öösel, näita va d negatiivseid mõjusid unekvaliteedile kõigis laste ja noorte vanuserühmades ( 71, 72 ). Ebakvaliteetne uni , unehäired ja hilisem uinumine on omakorda seotud negatiivsete mõjudega nii vaimsele ja füüsilisele tervisele ( 73 ) . Teismeeas toimub unetsükli loomulik nihkumine hilisemaks ehk bioloogiline rütm muutub, mistõttu lükkuvad une- ja ärkamisajad hilisemaks. Sarnast arengulist muutust on täheldatud kõikides kultuurides ja ka loomadel, mis viitab bioloogilis t ele, mitte vaid sotsiaalsetele teguritele. Samuti näitavad uuringud, et tüdrukutel tekib selline muutus varem kui poistel, mis vastab nende varasemale puberteedialgusele. Selle üheks põhjuseks on muutused hormoon melatoniini eritumises, mis omakorda on tingitud nii bioloogilistest kui ka keskkondlikest teguritest. Teismeeas suureneb ka koormus nii kooli kui ka muude kohustustega seotult, mis omakorda võivad vähendada uneaega. Varane koolipäeva algus tähendab, et vähenenud une tõttu koguneb ajapikku unevõlg, mis võib hakata mõjutama heaolu , keskendumis - ja õppimis võimet ( 74 ) . Nõuanded : Väl tida ekraanide (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms ) kasutamist vähemalt üks tund enne und ja hoida n ee d laste magamistoast eemal. Toeta da normaalset ööpäevarütmi ja tasakaalustatud vaba aja veetmist, kus on piisav alt füüsili st aktiivsus t ja loomulik u s päevavalgus es õues viibimist . Nihutada koolipäeva algust hilisemaks , et see toetaks te ismeeas muutu vat bioloogilist une ‑ ärkvelolekurežiimi ning keskendumisvõimet ja üldist heaolu . Silmade tervis Silmade kuivuse, mis on üsna levinud ka noorte hulgas, võimalikeks elu viisiga seotud riskiteguriteks on igapäevane nutitelefoni ja ekraanide kasutamine, ekraaniaeg enne magamaminekut ja kontaktläätsede kandmine. Sümptomeid on aidanud leevendada regulaarsed ekraanikasutuse pausid , üldine ekraaniaja piiramine ning ekraaniaja vähendamine enne magamaminekut (75) . Lühinägevus ehk müoopia on maailmas järjest suurenemas ning kuna digitehnoloogia kasutamine järjest kasvab, siis on uuritud lühinägevuse kujunemise ja progresseerumise ennetamise riski- ja kaitsetegureid sh seoseid nutiseadmete kasutamisega . Uuringute põhjal on selgunud, et lühinägevuse kujunemine on seotud nii pärilike kui ka keskkonna teguritega ( 76 ) . Peamised keskkonnast lähtuvad müoopia kujunemise ja progresseerumise riskitegurid on pikk järjestikune (&gt;30 min) lähitöö , sh nutiseadme kasutamine, ja lühike vaatamiskaugus (alla 30 cm) ning seni kõige paremini tõendatud kaitsetegur on õues viibimine (&gt;40 min/päevas) ( 76, 77 ) . Nõuanded : J ärgida niinimetatud 2-20-20 põhimõtet: V iibida iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes I ga 20 minuti lähitöö järel , sh nutiseadmes olek, vaadata 20 sekundi vältel kaugusesse (vähemalt 6 meetrit, nt aknast välja , klassiruumi teise otsa) Võttes arvesse, et nutiseadmete kasutamise pikaajaliste tervisemõjude põhjuslike seoste osas ei ole piisavalt teadusuuringuid või põhinevad kirjeldused peamiselt läbilõikeuuringutel, siis on soovitused koostatud tuginedes nii rahvusvahelistel soovitustel kui ka teadusartiklite s toodu d soovituslikel ennetustegevustel . Soovitused noortele Nutiseadmed on igapäevaelu osa suhtlemisel, õppimisel, meelelahusel ja info otsimisel. Teisalt, on oluline teadvustada, et nutiseadmete liig kasutamine võib mõjutada und, keskendumist, vaimset heaolu ning suhteid lähedaste ja sõpradega. Selleks, et nutiseadmed toetaksid heaolu, on mõistlik järgida mõningaid soovitusi. Leia tasakaal tegevuste vahel Noored, kes veedavad päevas ülemääraselt aega ekraanide ees väljaspool õppetööd, võivad kogeda sagedamini ärevaid tundeid ja uneprobleeme ( 78 , 43 ) . Analüüsi enda ööpäevaseid tegevusi, sealhulgas ekraaniaega. Püüa saavutada hea tasakaal koolitööde, füüsilise aktiivsuse, vaba aja veetmise, sotsiaalsete suhete, une ja ekraaniaja vahel. Piira ekraanikasutust enne magamist Nutiseadmete ekraanidelt tulev sinine valgus võib häirida unerütmi reguleeriva hormooni melatoniini tootmist ja seeläbi une kvaliteeti ( 74 ) . Püüa vältida ekraanikasutust vähemalt 60 minutit enne magamaminekut ning veendu, et nutiseadme teavitused ei segaks und. Tee pause ekraanidest Pausid ekraanidest päeva jooksul aitavad hoida silmad puhanud, tee seda iga 15-20 minuti järel. Vahetunnis tee väike jalutus või muu liikumispaus, näiteks õues, ja eelista suhelda kellegagi otse, ilma ekraane kasutamata. Sea enda nutiseadmetes piirangud Kasuta rakendusi või telefoni sätteid, et jälgida oma ekraaniaega või sea limiidid mõnele rakendusele (näiteks sotsiaalmeediale). See aitab hoiduda ülemäärasest ekraaniajast. Hoia sotsiaalmeedia kasutus turvalisena Jaga teavet mõistlikult ja ära unusta, et kõik, mis internetti jõuab, võib sinna jääda. Ole teadlik, et mitmed sotsiaalmeedia platvormid on kontrollitud algoritmide poolt, mis määravad kuvatavat sisu. Kui midagi teeb sind ebakindlaks või häirib, räägi sellest usaldusväärse täiskasvanuga. Ole teadlik sotsiaalmeedia sisu mõjust Ole teadlik, et sotsiaalmeedias (näiteks Instagram , TikTok , Youtube ) võivad pildid ja muu sisu olla töödeldud. Filtrid võivad suurendada kehaga rahulolematust ja välimusega seotud survet. Looge sõpradega ühised kokkulepped Hirm millestki olulisest ilma jääda ning pidev vajadus kontrollida nutiseadme teavitusi või sotsiaalmeediat võib segada keskendumist ja puhkeaega. Arutage sõpradega ja leppige ühiselt kokku näiteks selles, et kui keegi ei vasta kohe, ei tähenda see, et ta pole huvitatud suhtlemisest ning, et kõik ei pea alati igast vestlusest osa võtma. Ole tähelepanelik küberkiusamise osas Küberkiusamine võib toimuda sotsiaalmeedias, sõnumirakendustes või mängude kaudu. Kui sind või kedagi teist küberkiusatakse , siis blokeeri või raporteeri kiusaja vastaval platvormil, salvesta tõendid ja jaga teavet usaldusväärse täiskasvanuga. Kui oled ise küberkiusanud , siis lõpeta tegevus, kustuta kogu materjal, püüa heastada tehtud kahju ja räägi usaldusväärse täiskasvanuga. Abi otsimine ja eneseabi Räägi turvalise täiskasvanuga, näiteks lapsevanem või kooli tugispetsialist (koolipsühholoog, kooliõde). L asteabitelefon: 116 111 ja veebilehekülg: www.lasteabi.ee Targa internetikasutuse kohta saab lugeda veebileheküljelt: noor.targaltinternetis.ee Enesekohast testi selle kohta, kas Sinu nutiseadmete kasut amine võib olla proble emne , saab teha veebileheküljel: Testi ennast - digisõltuvus v1 - Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus Kasutatud kirjandus 1. Põhikooli riiklik õppekava (13.08.2024). RT I, 10.08.2024, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv 2. Haridus- ja Noorteameti digipädevuse veebilehekülg: https://digipadevus.ee/sonastik/#sonastik , kasutatud 16.06.2025 3. Tervise Arengu Instituut. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2025. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-riiklikud-toitumise-liikumise-ja-uneaja-soovitused-tabelraamat 4. Tervisesõnastik. https://tervisesonastik.tai.ee/ , kasutatud 13.06.2025 5. Dresp-Langley B, Hutt A. Digital Addiction and Sleep . International Journal of Environmental Research and Public Health. 2022; 19(11):6910. https://doi.org/10.3390/ijerph19116910 6. Schneider SK, O’Donnell L, Stueve A, et al . Cyberbullying , school bullying , and Psychological distress : A regional census of high school students . American Journal of Public Health. 2011 Nov 18;102(1):171–7. HYPERLINK "https://doi.org/10.2105/ajph.2011.300308" https://doi.org/10.2105/ajph.2011.300308 7. Haridus- ja Noorteameti hallatav õppekava veebilehekülg: https://oppekava.ee/meediapadevus/ , kasutatud 13.06.2025 8. Paterna A, Alcaraz-Ibáñez M, Aguilar -Parra JM, et al . Problematic smartphone use and academic achievement : A systematic review and meta-analysis . Journal of Behavioral Addictions . 2024 Apr 26;13(2):313–26. https://doi.org/10.1556/2006.2024.00014 9. Eesti Keele Instituudi ühendsõnastik: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/skrollima/1/est , kasutatud 16.06.2025 10. Malleus-Kotšegarov E, Treial K, Jurman M. Teise klassi õpilaste suhtlus- ja enesemääratluspädevuse arvutitesti tulemuste seosed õpetajate ja lastevanemate hinnatud tugevuste ja raskustega. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, nr 10(1), 2022, 33–60 https://doi.org/10.12697/eha.2022.10.1.03 11. Goodyear V, Randhawa A, Adab P, et al . School phone policies and their association with mental wellbeing , phone use , and social media use (SMART Schools ): a cross-sectional observational study . The Lancet Regional Health - Europe. 2025 Feb 1;101211. https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2025.101211 12. Rahali M., Kidron B., Livingstone S. Smartphone policies in schools : What does the evidence say ? Digital Futures for Children centre , LSE and 5Rights Foundation ; 2024. https://eprints.lse.ac.uk/125554/1/Smartphone_policies_in_schools_Rahali_et_al_2024_002_.pdf 13. Ots L, Arro G, Oppi P, jt. Laste-noorte nutiseadmete kasutamise mõju ja sekkumiste analüüs. Tallinna Ülikool; 2025. https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2025/Laste-noorte-nutiseadmete-kasutamise-moju-ja-sekkumiste-analuus 14. Berry MJ, Westfall A. Dial D for distraction : The making and breaking of cell phone policies in the college classroom . College Teaching . 2015 Apr 3;63(2):62–71. HYPERLINK "https://doi.org/10.1080/87567555.2015.1005040" https://doi.org/10.1080/87567555.2015.1005040 15 . OECD. Managing screen time . PISA in Focus . 2024 May . HYPERLINK "https://doi.org/10.1787/7c225af4-en" https://doi.org/10.1787/7c225af4-en 16 . Skowronek J, Seifert A, Lindberg S. The mere presence of a smartphone reduces basal attentional performance . Scientific Reports . 2023 Jun 8;13(1). HYPERLINK "https://doi.org/10.1038/s41598-023-36256-4" https://doi.org/10.1038/s41598-023-36256-4 17 . Haidt J, Rausch Z. The Effects of Phone-Free Schools : A Collaborative Review . Unpublished manuscript , New York University , kasutatud 16.06.2025. 18. Duke É, Montag C. Smartphone addiction , daily interruptions and self-reported productivity . Addictive Behaviors Reports . 2017 Jul 19;6:90–5. https://doi.org/10.1016/j.abrep.2017.07.002 19. Beneito P, Vicente-Chirivella Ó. Banning mobile phones in schools : evidence from regional-level policies in Spain. Applied Economic Analysis . 2022 Jan 24;30(90):153–75. https://doi.org/10.1108/aea-05-2021-0112 20. Pedaste M, Leijen Ä, Kallas K, et al . How to increase the potential of digital learning in achieving both cognitive and non- cognitive learning outcomes ? (CO:RE Short Report Series on Key Topics ). Hamburg: Leibniz-Institut für Medienforschung | Hans- Bredow - Institut (HBI); 2022. https://doi.org/10.21241/ssoar/79415 21. O’Bannon BW, Thomas K. Teacher perceptions of using mobile phones in the classroom : Age matters ! Computers &amp; Education. 2014 Jan 30;74:15–25. https://doi.org/10.1016/j.compedu.2014.01.006 22. Laskin AV, Avena J. Introduction of mobile media into formal classroom learning environments . Journalism &amp; Mass Communication Educator . 2015 Aug 24;70(3):276–85. https://doi.org/10.1177/1077695815601170 23. Lemberg GM, Riso EM, Fjørtoft I, et al . School Children's Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess in Estonia: Using Accelerometers , Recess Observation , and Schoolyard Mapping . Children (Basel). 2023 Apr 10;10(4):702. doi : 10.3390/children10040702. PMID: 37189951; PMCID: PMC10136911. 24. Erwin HE, Ickes M, Ahn S, et al . Impact of Recess Interventions on Children’s Physical Activity —A Meta- Analysis . American Journal of Health Promotion . 2013 Jul 22;28(3):159–67. https://doi.org/10.4278/ajhp.120926-lit-470 25. Holmes RM. The outdoor recess activities of children at an urban school : longitudinal and intraperiod patterns . American Journal of Play , v4 n3 p327-351 Win 2012. 26. Bailey DP, Fairclough SJ, Savory LA, et al . Accelerometry-assessed sedentary behaviour and physical activity levels during the segmented school day in 10–14-year-old children : the HAPPY study . European Journal of Pediatrics . 2012 Sep 15;171(12):1805–13. HYPERLINK "https://doi.org/10.1007/s00431-012-1827-0 27" https://doi.org/10.1007/s00431-012-1827-0 27 . Liikuma Kutsuv Kool, Tartu Ülikooli liikumislabori veebilehe uuringute alamleht: https://www.liikumakutsuvkool.ee/teadusuuringud/ , kasutatud 16.06.2025. 28. Bleeker M, Beyler N, Dodd A.H, et al . Findings from a Randomized Experiment of Playworks : Selected Results from Cohort 1. Mathematica Policy Research Reports , Mathematica Policy Research; 2012. https://EconPapers.repec.org/RePEc:mpr:mprres:0991e24914c34ed0ba29abf3f4feba8a 29. Haridus- ja Noorteameti digipädevuse veebilehekülg: https://digipadevus.ee/digipadevus-ja-digipadevusmudel/ , kasutatud 16.06.2025 30. Haridus- ja Teadusministeerium, Riigikantselei. Meediapädevuse riiklik tegevuskava 2024-2026. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-03/Meediap%C3%A4devuse%20riiklik%20tegevuskava%20%28002%29.pdf 31. Bailey R, Stickle L, Brion-Meisels G, et al . Re- imagining social-emotional learning : Findings from a strategy-based approach . Phi Delta Kappan. 2019 Jan 22;100(5):53–8. https://doi.org/10.1177/0031721719827549 32. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ( 01.09.2024 ). RT I, 26.04.2024, 12 . https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410?leiaKehtiv 33. Nappa MR, Palladino BE, Nocentini A, et al . Do the face-to-face actions of adults have an online impact ? The effects of parent and teacher responses on cyberbullying among students . European Journal of Developmental Psychology . 2020 Dec 21;18(6):798–813. https://doi.org/10.1080/17405629.2020.1860746 34. Schonert-Reichl K.A. Social and Emotional Learning and Teachers . Future of Children , v27 n1 p137-155 Spr 2017. https://eric.ed.gov/?id=EJ1145076 35. Justo AR, Andretta I, Abs D. Dialectical behavioral therapy skills training as a social-emotional development program for teachers . Practice Innovations . 2018 Jul 30;3(3):168–81. https://doi.org/10.1037/pri0000071 36. Kivistik K, Pesti M, Juuse L, jt. Õpetajate sotsiaalemotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituste hindamise uuring. Aruanne. Tartu: Balti Uuringute Instituut; 2024. DOI: https://doi.org/10.23657/v4p3-xn80 37. Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-kooliopilaste-tervisekaitumine 38. Streimann K, Pertel T, Vilms T, jt. Ennetuse käsiraamat: sõltuvusainete tarvitamise ennetuse teaduslik käsitlus otsustajatele, arvamusliidritele ja poliitikakujundajatele. Kohandatud Euroopa ennetusõppekava (EMCDDA) põhjal. Tervise Arengu Instituut; 2020. https://www.tai.ee/et/valjaanded/ennetuse-kasiraamat 39. Böttger T, Zierer K. To Ban or Not to Ban ? A Rapid Review on the Impact of Smartphone Bans in Schools on Social Well-Being and Academic Performance . Education Sciences . 2024; 14(8):906. https://doi.org/10.3390/educsci14080906 40. Eesti Õpilasliidu VI avaliku poliitika sisendikorjeüritus, 22.05.2025 . 41. OECD. How’s Life for Children in the Digital Age? OECD Publishing, Paris, 2025. https://doi.org/10.1787/0854b900-en 42. Braun A, Maguire M, Ball SJ. Policy enactments in the UK secondary school : examining policy , practice and school positioning . Journal of Education Policy . 2010 Jul 1;25(4):547–60. https://doi.org/10.1080/02680931003698544 43. WHO. Addressing the digital determinants of youth mental health and well-being : policy brief . Copenhagen : WHO Regional Office for Europe; 2025. Licence : CC BY-NC-SA 3.0 IGO. WHO-EURO-2025-12187-51959-79685-eng.pdf 44. Saarna M. Nutiseadmetest, autoriteetsuse kriisist ja vastutusest. Eesti Rahvusringhääling, 2019. https://www.err.ee/897131/meelike-saarna-nutiseadmetest-autoriteetsuse-kriisist-ja-vastutusest 45. Canadian Paediatric Society , Digital Health Task Force , Ottawa, Ontario. Digital media : Promoting healthy screen use in school-aged children and adolescents . Paediatr Child Health. 2019 Sep;24(6):402-417. doi : 10.1093/ pch /pxz095. Epub 2019 Sep 5. PMID: 31528113; PMCID: PMC6736327. 46. Ponti M. Screen time and preschool children : Promoting health and development in a digital world . Paediatrics &amp; Child Health, Volume 28, Issue 3, June 2023, Pages 184–192, https://doi.org/10.1093/pch/pxac125 47. The Paediatric Society of New Zealand . Recommendations for the use of digital technologies : schools , kura and early childhood education . The Paediatric Society of NZ; 2024. https://www.paediatrics.org.nz/knowledge-hub/view-resource?id=59 48. Media use in School-Aged Children and Adolescents . PEDIATRICS. 2016 Oct 21;138(5). https://doi.org/10.1542/peds.2016-2592 49. Corkin MT, Peterson ER, Henderson AMEet al . Preschool screen media exposure , executive functions and symptoms of inattention / hyperactivity . Journal of Applied Developmental Psychology . 2021 Jan 21;73:101237. https://doi.org/10.1016/j.appdev.2020.101237 50. Jourdren M, Bucaille A, Ropars J. The Impact of screen exposure on attention abilities in Young Children : a Systematic review . Pediatric Neurology . 2023 Jan 16;142:76–88. https://doi.org/10.1016/j.pediatrneurol.2023.01.005 51. Kerai S, Almas A, Guhn M. et al . Screen time and developmental health : results from an early childhood study in Canada. BMC Public Health 22 , 310; 2022. https://doi.org/10.1186/s12889-022-12701-3 52. Madigan S, Browne D, Racine N, et al . Association Between Screen Time and Children’s Performance on a Developmental Screening Test. JAMA Pediatr . 2019;173(3):244–250. doi:10.1001/jamapediatrics.2018.5056 53. Alamri MM, Alrehaili MA, Albariqi W, et al . Relationship Between Speech Delay and Smart Media in Children : A Systematic Review . Cureus . 2023 Sep 17;15(9):e45396. doi : 10.7759/cureus.45396. PMID: 37854747; PMCID: PMC10580299. 54. Thorell LB, Burén J, Ström Wiman J. et al . Longitudinal associations between digital media use and ADHD symptoms in children and adolescents : a systematic literature review . Eur Child Adolesc Psychiatry 33 , 2503–2526; 2024. https://doi.org/10.1007/s00787-022-02130-3 55. Hutton JS, Piotrowski JT, Bagot K. et al . Digital Media and Developing Brains : Concerns and Opportunities . Curr Addict Rep 11 , 287–298; 2024. https://doi.org/10.1007/s40429-024-00545-3 56. European Commission . Communication from the Commission to the European Parliament , the Council , the European economic and social committee and the Committee of the regions on a comprehensive approach to mental health . European Commission Brussels, 7.6.2023 COM(2023) 298 final . https://health.ec.europa.eu/document/download/cef45b6d-a871-44d5-9d62-3cecc47eda89_en?filename=com_2023_298_1_act_en.pdf 57. Tang S, Werner- Seidler A, Torok M, et al . The relationship between screen time and mental health in young people : A systematic review of longitudinal studies . Clin Psychol Rev . 2021 Jun;86:102021. doi : 10.1016/j.cpr.2021.102021. Epub 2021 Mar 20. PMID: 33798997. 58. Santos RMS, Mendes CG, Sen Bressani G. et al . The associations between screen time and mental health in adolescents : a systematic review . BMC Psychol 11 , 127; 2023. https://doi.org/10.1186/s40359-023-01166-7 59. Fassi L, Ferguson AM, Przybylski AK. et al . Social media use in adolescents with and without mental health conditions . Nat Hum Behav ; 2025. https://doi.org/10.1038/s41562-025-02134-4 60. Kivisaar A, Vilms T. Kas algkoolieas lapsele ja murdeeas noorele sobib sama ennetustegevus? Tervise Arengu Instituut; 2025. https://tai.ee/et/uudised/kas-algkoolieas-lapsele-ja-murdeeas-noorele-sobib-sama-ennetustegevus , kasutatud 17.06.2025 61. MTÜ Peaasjad veebileht: https://peaasi.ee/arvutisoltuvus/ , kasutatud 17.06.2025 62. WHO. ICD-11. International Classification of Diseases 11th Revision . The global standard for diagnostic health information . https://icd.who.int/en/ , külastatud 09.06.2025 63. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse veebilehekülg. https://15410.ee/digisoltuvus/#1522919633650-80b9451d-3230 , külastatud 17.06.2025 64. Nawaz S. Rethinking classifications and metrics for problematic smartphone use and dependence : Addressing the call for reassessment . Computers in Human Behavior Reports . 2023 Sep 4;12:100327. https://doi.org/10.1016/j.chbr.2023.100327 65. Fang K, Mu M, Liu K, et al . Screen time and childhood overweight / obesity : A systematic review and meta-analysis . Child Care Health Dev . 2019, 45, 744–753. 66. Zhang G, Wu L, Zhou L, et al . Television watching and risk of childhood obesity : A meta-analysis . Eur . J. Public Health 2016, 26, 13–18. 67. Tremblay MS, LeBlanc AG, Kho ME, et al . Systematic review of sedentary behaviour and health indicators in school-aged children and youth . Int . J. Behav . Nutr . Phys . Act . 2011, 8, 98. 68. Hardy LL, Ding D, Peralta LR, et al . Association Between Sitting , Screen Time, Fitness Domains , and Fundamental Motor Skills in Children Aged 5-16 Years : Cross-Sectional Population Study . J. Phys . Act . Health 2018, 15, 933–940. 69. Hinten AE, Wolsey K, Henderson AME, et al . A Survey of Screen Media Access and Use in Primary School Children’s Households . Children 2022, 10, 28. 70. Jain S, Shrivastava S, Mathur A, et al . Prevalence and Determinants of Excessive Screen Viewing Time in Children Aged 3-15 Years and Its Effects on Physical Activity , Sleep , Eye Symptoms and Headache . Int . J. Environ . Res. Public Health 2023, 20, 3449. 71. Lund L, Sølvhøj IN, Danielsen D, et al . Electronic media use and sleep in children and adolescents in western countries : a systematic review . BMC Public Health. 2021 Sep 30;21(1). https://doi.org/10.1186/s12889-021-11640-9 72. Brautsch LAs, Lund L, Andersen MM, et al . Digital media use and sleep in late adolescence and young adulthood : A systematic review . Sleep Medicine Reviews . 2022 Dec 31;68:101742. https://doi.org/10.1016/j.smrv.2022.101742 73. Janssen X, Martin A, Hughes AR, et al . Associations of screen time , sedentary time and physical activity with sleep in under 5s: A systematic review and meta-analysis . Sleep Medicine Reviews . 2019 Nov 3;49:101226. https://doi.org/10.1016/j.smrv.2019.101226 74. Andersen CC, Kjær EKR, Vase CB, et al . Melatonin secretion across puberty : A systematic review and meta-analysis . Psychoneuroendocrinology . 2025 Jan 11;173:107281. https://doi.org/10.1016/j.psyneuen.2025.107281 75. Stapleton F, Velez FG, Lau C, et al . Dry eye disease in the young : A narrative review . The Ocular Surface . 2023 Dec 7;31:11–20. https://doi.org/10.1016/j.jtos.2023.12.001 76. Martínez -Albert N, Bueno-Gimeno I, Gené-Sampedro A. Risk Factors for Myopia : A Review . J. Clin . Med . 2023 , 12 , 6062. https://doi.org/10.3390/jcm12186062 77. Martinez‐Perez C, Sanchez‐Tena MA, Sánchez‐González J, et al . Influence of outdoor time on the spherical equivalent and axial length in childhood myopia : A meta‐analysis . Acta Ophthalmologica . 2025 Mar 11; https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/40066935/ 78. Twenge JM, Martin GN, Spitzberg BH. Trends in U.S. Adolescents ’ media use , 1976–2016: The rise of digital media , the decline of TV, and the ( near ) demise of print. Psychology of Popular Media Culture . 2018 Aug 20;8(4):329–45. https://doi.org/10.1037/ppm0000203 79. W HO. Guidelines on physical activity and sedentary behaviour . World Health Organization . Geneva ; 2020. https://www.who.int/publications/i/item/9789240015128 https://www.who.int/publications/i/item/9789240015128 8 0 . Child Sleep Duration Health Advisory. American Academy of Sleep Medicine , 2016. https://aasm.org/advocacy/position-statements/child-sleep-duration-health-advisory/ 8 1 . Davie M Screen time : how much is too much ?, Paediatrics and Child Health, Volume 32, Issue 8, 2022, Pages 307-310, ISSN 1751-7222, https://doi.org/10.1016/j.paed.2022.05.005 . 8 2 . Guellai B, Somogyi E, Esseily R, et al . Effects of screen exposure on young children’s cognitive development : A review . Frontiers in Psychology . 2022 Aug 17;13:923370. Frontiers | Effects of screen exposure on young children’s cognitive development : A review 8 3 . Straker L, Zabatiero J, Danby S, et al . Conflicting guidelines on young children's screen time and use of digital technology create policy and practice dilemmas. The Journal of pediatrics . 2018 Nov 1;202:300-3. Link: Conflicting Guidelines on Young Children's Screen Time and Use of Digital Technology Create Policy and Practice Dilemmas - The Journal of Pediatrics 8 4 . Panjeti-Madan VN, Ranganathan P. Impact of screen time on children’s development : cognitive , language , physical , and social and emotional domains . Multimodal Technologies and Interaction . 2023 May 16;7(5):52. https://doi.org/10.3390/mti7050052 8 5 . Dutheil F, Oueslati T, Delamarre L, et al . Myopia and Near Work: A Systematic Review and Meta- Analysis . Int J Environ Res Public Health. 2023 Jan 3;20(1):875. doi : 10.3390/ijerph20010875. PMID: 36613196; PMCID: PMC9820324. 86. Przybylski KA, Murayama K, DeHaan CR. Motivational , emotional , and behavioral correlates of fear of missing out . Computers in Human Behavior , Volume 29, Issue 4, 2013 . https://doi.org/10.1016/j.chb.2013.02.014 . 87. Õiguskantsler: õpilast ei saa kohustada panema oma telefoni hoiukasti . Postimees 27. okt. 2024. https://www.postimees.ee/8122861/oiguskantsler-opilast-ei-saa-kohustada-panema-oma-telefoni-hoiukasti LISA 1. Liikumise- ja uneaja ning ekraanikasutuse soovitused vanusegrupiti Liikumise- ja uneaja soovitused põhinevad Eesti riiklikutel toitumise, liikumise ja uneaja soovitustel, milles välja toodud ( 3 ) kehalise aktiivsuse soovitused põhinevad omakorda WHO ( 79 ) ning uneaja soovitused AASM soovitustel ( 8 0 ). Eesti riiklikes soovitustes on laste puhul veidi kohandatud nii liikumis- kui ka unesoovituste vanusepiire vastavalt Eesti koolisüsteemile ( 3 ). Rahvusvahelised uuringud näitavad üha selgemalt, et ekraanide mõju tervisele on keeruline hinnata - negatiivsete mõjude kõrval esineb ka positiivseid mõjusid, mistõttu ei piisa soovitustes pelgalt ajalimiitidele keskendumisest ( 57, 43 ). Lisaks minutitele ja tundidele on oluline jälgida, kuidas ekraaniaeg ja -kasutus mõjutab lapse igapäevaelu: toimetulekut, arengut, õppimist, suhteid, tervist ning eluviisi (sh toitumist, liikumist ja und) tervikuna ( 45-46, 8 1 -8 3 ). Seepärast oleme valinud alloleva lähenemise, mis keskendub lisaks ajale ka sisule, kasutusviisidele, laste ja noorte võimalikule haavatavusele ( 57, 43 ) ning täiskasvanute rollile laste ekraanikasutuse suunamisel, piiramisel ja jälgimisel (4 4 , 4 6, 8 4 ). 0–1-aastased Liikumissoovitused: imikueast alates on oluline õpetada ja arendada erinevaid eakohaseid liikumisoskusi liikuda vähemalt 30 minutit päevas ärkveloleku ajal kärus, söögitoolis vm (kinnitatult) istumine maksimaalselt 1 tund korraga Ekraanikasutus: 0 minutit päevas, erandkorras lühiajalised (maksimaalselt 10-15 minutit) reaalajas videokõned vanema toel lähedas(t)ega, kuna see võib toetada lapse sotsiaalset arengut (4 6-47 ) Unesoovitused: kuni 4-kuused: unemuster on individuaalne, üldjuhul vähemalt 16 tundi ööpäevas, sh 3–4 uinakut 4–12-kuused: 12–16 tundi, sh uinakud 1–2-aastased Liikumissoovitused: teha vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi ärkveloleku ajal kärus, söögitoolis vm istumine maksimaalselt 1 tund korraga Ekraanikasutus: alla 2-aastastel 0 minutit päevas, erandkorras lühiajalised (maksimaalselt 10-15 minutit) reaalajas videokõned vanema toel lähedas(t)ega, kuna see võib toetada lapse sotsiaalset arengut (4 6-47 ) alates 2. eluaastast alla 60 minuti päevas, ühe sessiooni pikkus maksimaalselt 10-15 minutit (4 6-47 ). Kasutada vanema juhendamisel vaid harivat, eakohast ja lapse arengut toetavat sisu (4 6 ). Unesoovitused: 11–14 tundi, sh 1 uinak 3–7-aastased Liikumissoovitused: teha vähemalt 180 minutit päevas, sh vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi alates 5. eluaastast teha vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi Ekraanikasutus: alla 60 minuti päevas passiivset istuvat ekraaniaega, ühe sessiooni pikkus maksimaalselt 10-15 minutit (4 6-47 ) Kasutada vanema juhendamisel vaid harivat, eakohast ja lapse arengut toetavat sisu (4 6 ) Vältida ekraanide (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms) kasutamist vähemalt üks tund enne und ( 8 4 , 71 ) Unesoovitused: 3–5-aastased: 10–13 tundi, sh vajadusel 1 uinak 6–7-aastased: 9–12 tundi 7–12-aastased Liikumissoovitused: Liikuda tuleb regulaarselt, sh teha vähemalt 60 minutit keskmiselt ühe päeva kohta mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi Ekraanikasutus: Vähendada koolitööga mitte seotud passiivset istuvat ekraaniaega ( 44 ) Iga 20-minutise lähitöö , sh nutiseadme kasutamise, järel teha 20 sekundi pikkune puhkepaus silmadele ( 8 5 ) Vältida ekraanide (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms) kasutamist vähemalt üks tund enne und ( 44, 71 ) Tasakaalustatud ekraanikasutuse toetamiseks saavad täiskasvanud 1) Arutada ja teha ekraanikasutuse, sh nutiseadmed, kokkuleppeid; 2) Suunata haridusliku, arendava sisu kasutamist ja meediapädevuse arengut; 3) Näidata ekraani- ja digimeediakasutusega eeskuju; 4) Jälgida ja märgata nutiseadmete probleemset või liig kasutamist ( 44 ). Unesoovitused: 9–12 tundi 13–18-aastased Liikumissoovitused: Liikuda tuleb regulaarselt, sh teha vähemalt 60 minutit keskmiselt ühe päeva kohta mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi vähemalt kolmel päeval nädalas lihaseid ja luid tugevdavad tegevusi Ekraanikasutus: Vähendada koolitööga mitte seotud passiivset istuvat ekraaniaega ( 44 ) Iga 20-minutise lähitöö , sh nutiseadme kasutamise, järel teha 20 sekundi pikkune puhkepaus silmadele ( 8 5 ) Vältida ekraanide (teler, tahvelarvuti, nutitelefon, arvuti jms) kasutamist vähemalt üks tund enne und ( 44, 7 1 ) Tasakaalustatud ekraanikasutuse toetamiseks saavad täiskasvanud 1) Arutada ja teha ekraanikasutuse, sh nutiseadmed, kokkuleppeid; 2) Toetada haridusliku, arendava sisu kasutamist ja meediapädevuse arengut; 3) Näidata ekraani- ja digimeediakasutusega eeskuju; 4) Jälgida ja märgata nutiseadmete probleemset või liig kasutamist ( 44 ). Unesoovitused: 8–10 tundi Alates 19. eluaastast (v.a lapseootel naised ja äsja sünnitanud emad) Liikumissoovitused: Liikuda tuleb regulaarselt, võimalusel vähemalt 30 minutit iga päev, sh teha 150–300 minutit (2,5-5 tundi) nädalas mõõduka intensiivsusega kehalisi tegevusi või 75–150 minutit (1,25-2,5 tundi) nädalas tugeva intensiivsusega kehalisi tegevusi või kombineerida mõlema intensiivsusega kehalisi tegevusi Tegevused peaksid kahel või rohkemal päeval nädalas sisaldama lihasharjutusi, mis tugevdavad kõiki peamisi lihasgruppe vähemalt kolmel päeval nädalas sisaldama tasakaalu- ja venitusharjutusi Ekraanikasutus: Kõik täiskasvanud peaksid vähendama istumis- ja ekraaniaega Iga 20-minutise lähitöö , sh nutiseadme kasutamise, järel teha 20 sekundi pikkune puhkepaus silmadele ( 8 5 ) Sirutus- ja venituspause tuleks teha vähemalt korra tunnis Unesoovitused: 6,5–11 tundi, enamikule sobib 7–9 tundi Haridus- ja Teadusministeerium 18.06.2025 nr 4-10/289 Materjali „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele“ esialgse versiooni esitamine tagasisidestamiseks Tervise Arengu Instituut on Haridus- ja Teadusministeeriumi palvel koostamas materjali „Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele“. Materjali eesmärk on toetada Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 1. septembrist 2025 kehtestatava määruse § 20 Kooli päevakava lõige 3 sätestava isiklike nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise kokkulepete väljatöötamise ja jõustamise protsessi toetamiseks. Eesmärk on kokku panna pigem lihtne ja ülevaatlik abivahend koolidele, mis toetaks ja lihtsustaks koostööd koolipere erinevate pooltega sh õpilased, lapsevanemad, koolipersonal. Tegemist on kujundamata ja keeletoimetamata soovituste esialgse versiooniga, millele ootame igakülgset tagasisidet, kommentaare ning täiendus- ja parandusettepanekuid. Soovime, et sellest materjalist oleks koolidele, lapsevanematele ja noortele endile võimalikult palju tuge koolikokkulepete koostamise protsessis nutiseadmete kasutamise ja kasutamise piiramise osas. Lisaks soovitustele oleme koostamas Eesti ja rahvusvahelistest uuringutulemustest kokkuvõtvat esitlust, mille avaldame koos soovitustega. Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 7. augustiks 2025 e-posti teel: [email protected]. Kui Teil tekib vahepeal küsimusi, andke meile palun e-posti teel teada ning vajadusel oleme valmis Teiega kohtuma, et tekkinud küsimusi ning soovituste esialgset versiooni arutada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marlen Piskunov tugikeskuse juht direktori ülesannetes Lisa: 1. Nutiseadmete kasutamise soovitused koolidele, lapsevanematele ja noortele (esialgne versioon konsulteerimiseks) 33 lehel Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn rg-kood 70006292 tel 659 3900 [email protected] tai.ee Sama: Sotsiaalministeerium Siseministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Koolijuhtide Ühendus Eesti Haridustehnoloogide Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Koolipsühholoogide Ühing Eesti Logopeedide Ühing MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Lastearstide Selts Eesti Oftalmoloogide Selts Eesti Lastevanemate Liit Eesti Füsioterapeutide Liit Õiguskantsleri Kantselei Eesti Psühhiaatrite Selts VATEK Sotsiaalkindlustusamet Eesti Unemeditsiini Selts MTÜ KiVa Tartu Ülikooli Liikumislabor Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut Politsei- ja Piirivalveamet Terviseamet Tiia Pertel [email protected] 2