Toetusleping

ERASMUS+ PROGRAMMI1 TOETUSLEPING Projekt 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472 Leping number 2025-KA121VET-29 DHS reg. nr: 16.1-2/25/1218 Otsus nr: 1.1-11/25/21 PREAMBUL Käesolev leping (edaspidi „leping“) on sõlmitud järgmiste lepinguosaliste vahel: ühelt poolt riiklik büroo (edaspidi „riiklik büroo“) (edaspidi „toetuse andja“), Haridus- ja Noorteamet valitsusasutus 77001292 A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, Eesti Vabariik Kontaktisik: Merike Sanglepp, [email protected] EE102280760, keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab Haridus- ja Noorteameti Noorte ja rahvusvahelistumise osakonna juht Rait Toompere Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja ülesannetes, ning teiselt poolt koordinaator: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus OID E10105601 Astangu 27, 13519 Tallinn, Harju maakond, Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus 70003566 Kontaktisik: Annemari Parmakson, [email protected] EE101530589, keda käesolevale lepingule allakirjutamisel esindab direktor Kert Valdaru. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm Erasmus+ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013. Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kui ei ole määratud teisiti, hõlmab viide toetusesaajale või toetusesaajatele koordinaatorit ja seotud üksusi (kui on). Kui lepingule kirjutab alla ainult üks toetusesaaja (edaspidi „ühe toetusesaajaga toetusleping“), käsitatakse kõiki viiteid koordinaatorile või toetusesaajatele mutatis mutandis viidetena sellele toetusesaajale. Eespool nimetatud lepinguosalised on sõlminud käesoleva lepingu. Allkirjastades lepingu ja ühinemisdokumendid, võtavad toetusesaajad toetuse vastu ja nõustuvad meedet rakendama enda vastutusel ja vastavalt lepingule, täites kõiki lepingus sätestatud kohustusi ja tingimusi. Lepingu osad: Preambul Tingimused Andmeleht 1. lisa Meetme kirjeldus, hinnanguline eelarve ja osalevate üksuste loetelu 2. lisa Kulude rahastamiskõlblikkusega seotud täiendav teave 3. lisa Kohaldatavad määrad 4. lisa Toetusesaajate ühinemisvorm (kui kohaldatakse) 5. lisa Erieeskirjad 6. lisa Toetusesaajate ja osalejate vahel sõlmitavate lepingute vormid (avaldatakse https://eeagentuur.ee/opirandeprojektide-toetuse-saajale/) 2 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 TINGIMUSED SISUKORD 1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED .................................................................................................................... 7 ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE ................................................................................................... 7 ARTIKKEL 2. MÕISTED........................................................................................................... 7 2. PEATÜKK MEEDE .............................................................................................................................. 8 ARTIKKEL 3. MEEDE .............................................................................................................. 8 ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV ....................................................................... 8 3. PEATÜKK TOETUS ............................................................................................................................ 8 ARTIKKEL 5. TOETUS ............................................................................................................. 8 5.1 Toetuse vorm ........................................................................................................... 8 5.2 Maksimaalne toetussumma ...................................................................................... 8 5.3 Rahastamismäär ....................................................................................................... 8 5.4 Hinnanguline eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid .............................. 8 5.5 Eelarve paindlikkus.................................................................................................. 9 ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA MAKSED .... 9 6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused ..................................................................... 9 6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused .................................. 10 6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed ................................................................. 10 6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 11 4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE ........................................................................................ 11 1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED, MUUD OSALEVAD ÜKSUSED JA OSALEJAD ............................................................................................... 11 ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD ......................................................................................... 11 ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED ....................................................................................... 13 ARTIKKEL 9. MUUD MEETMESSE KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED ..................... 13 9.1 Assotsieerunud partnerid ....................................................................................... 13 9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad meetmesse mitterahalise osalusega ................ 13 9.3 Alltöövõtjad ........................................................................................................... 14 9.4 Osalejad ................................................................................................................. 14 ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED .............................................. 14 10.1 ELi-välised osalevad üksused ................................................................................ 14 10.2 Osalevad üksused, mis on rahvusvahelised organisatsioonid ................................ 14 2. JAGU MEETME RAKENDAMISE EESKIRJAD ....................................................................... 15 ARTIKKEL 11. MEETME NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE ....................................... 15 11.1 Kohustus rakendada meedet nõuetekohaselt .......................................................... 15 11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 15 ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT .................................................................................... 15 12.1 Huvide konflikt ...................................................................................................... 15 12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 15 ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS ............................................... 15 13.1 Tundlik teave ......................................................................................................... 15 13.2 Salastatud teave...................................................................................................... 16 13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 16 3 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED ........................................................................... 17 14.1 Eetika ..................................................................................................................... 17 14.2 Väärtused ............................................................................................................... 17 14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 17 ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE............................................................................................ 17 15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt ................................................................ 17 15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt............................................................... 17 15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 18 ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED............................ 18 16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus ......................................................... 18 16.2 Tulemuste omandiõigus ......................................................................................... 18 16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet poliitika, teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil .......................... 19 16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta ............... 20 16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 20 ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS ...................................... 20 17.1 Teavitamine – levitamine – meetme reklaamimine ............................................... 20 17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta...................................... 20 17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine ................................................................. 21 17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad .................................. 21 17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 21 ARTIKKEL 18. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD ............................................. 21 18.1 Meetme rakendamise erieeskirjad .......................................................................... 21 18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 22 3. JAGU TOETUSE HALDAMINE ................................................................................................. 22 ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS .................................................. 22 19.1 Teabenõuded .......................................................................................................... 22 19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis ............................................................................................................................ 22 19.3 Teave meedet mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta ....................................... 22 19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 22 ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE .......................................................................... 23 20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine................................................... 23 20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 23 ARTIKKEL 21. ARUANDLUS ................................................................................................ 23 21.1 Pidev aruandlus ...................................................................................................... 23 21.2 Perioodiline aruanne .............................................................................................. 23 21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse ...................... 24 21.4 Aruande keel .......................................................................................................... 25 21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 25 ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE SUMMADE ARVUTAMINE ............................................................................... 25 22.1 Maksed ja maksete tegemise kord ......................................................................... 25 22.2 Sissenõudmine ....................................................................................................... 25 22.3 Tasumisele kuuluvad summad ............................................................................... 26 22.4 Täitmisele pööratud nõue ....................................................................................... 29 4 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 30 ARTIKKEL 23. TAGATISED .................................................................................................. 30 23.1 Ettemaksetagatis .................................................................................................... 30 23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 31 ARTIKKEL 24. TÕENDID....................................................................................................... 31 ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED. TULEMUSTE PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE ......................................... 31 25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid .................................................... 31 25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate toetuste puhul ......................................................................................................... 33 25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks .............. 33 25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja auditid ja uurimised ............................................................................................... 33 25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal järelduste tegemine ................................................................................................ 33 25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed ......................................................................... 35 ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED ................................................................................... 35 5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED ..................................................... 35 1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE .............................................. 35 ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE ....................................... 35 27.1 Tingimused ............................................................................................................ 35 27.2 Menetlus ................................................................................................................ 35 27.3 Mõju ....................................................................................................................... 35 ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE ........................................................................ 36 28.1 Tingimused ............................................................................................................ 36 28.2 Menetlus ................................................................................................................ 36 28.3 Mõju ....................................................................................................................... 36 2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE ..................................................................................... 36 ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE .................................... 36 29.1 Tingimused ............................................................................................................ 36 29.2 Menetlus ................................................................................................................ 37 ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE.............................................................................. 37 30.1 Tingimused ............................................................................................................ 37 30.2 Menetlus ................................................................................................................ 38 ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE ................................................................ 38 31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel ................................................... 38 31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel ..................................... 39 ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA OSALEMISE LÕPETAMINE ...................................................................................................... 40 32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel .................................................. 40 32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel ................................... 41 32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse andja algatusel ................................................................................................................. 42 3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED .......................... 45 ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD .............................................................................................. 45 33.1 Toetuse andja vastutus ........................................................................................... 45 33.2 Toestusesaajate vastutus ........................................................................................ 46 ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED ........................................ 46 5 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD ....................................................................................................... 46 ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD ................................................................................... 46 6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED ................................................................................................................ 47 ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS .................................................... 47 36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine ............................ 47 36.2 Teate kuupäev ........................................................................................................ 47 ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE ...................................................................... 47 ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE ................................... 47 ARTIKKEL 39. MUUDATUSED ............................................................................................ 48 39.1 Tingimused ............................................................................................................ 48 39.2 Menetlus ................................................................................................................ 48 ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE ......................... 48 40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine .................................................... 48 40.2 Uute toetusesaajate lisamine .................................................................................. 49 ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE ......................................................................... 49 ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE LOOVUTAMINE .................................................................................................. 49 ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE .................... 49 43.1 Kohaldatav õigus ................................................................................................... 49 43.2 Vaidluste lahendamine ........................................................................................... 49 ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE ............................................................................................... 50 6 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 1. PEATÜKK ÜLDSÄTTED ARTIKKEL 1. LEPINGU ESE Käesolevas lepingus on sätestatud õigused, kohustused ja tingimused, mida kohaldatakse 2. peatükis sätestatud meetme rakendamiseks antava toetuse suhtes. ARTIKKEL 2. MÕISTED Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid: „meede“ – käesoleva lepingu raames rahastatav projekt; „toetus“ – käesoleva lepingu raames antav toetus; „osalevad üksused“ – üksused, kes osalevad meetmes toetusesaajatena, seotud üksustena, assotsieerunud partneritena, mitterahalise osalusega kolmandate isikutena, alltöövõtjatena või kolmandatele isikutele mõeldud rahalise toetuse saajatena; „osalejad“ – üksikisikud, kes osalevad projektis täiel määral ja kellele võidakse maksta osa Euroopa Liidu toetusest, mis on ette nähtud nende osalemiskulude (eeskätt reisi- ja elamiskulude) katmiseks; „toetusesaajad“ – lepingule (kas otse või ühinemisdokumendi kaudu) alla kirjutanud osalised; „assotsieerunud partnerid“ – üksused, kes osalevad meetmes, kuid kellel puudub õigus nõuda kulude hüvitamist või maksete tegemist; „alltöövõtt“ – meetmega seotud ülesannete osaks olevate kaupade, tööde või teenuste lepingud (vt 1. lisa); „mitterahaline osalus“ – mitterahaline osalus ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 2 punkti 38 tähenduses, st mitterahalised vahendid, mille kolmandad isikud teevad tasuta kättesaadavaks. „pettus“ – pettus ELi direktiivi 2017/13712 artikli 3 ja nõukogu 26. juuli 1995. aasta aktiga3 koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses, samuti mis tahes muu ebaseaduslik või kriminaalne tegevus, mille eesmärk on saada rahalist või isiklikku kasu; „eeskirjade eiramine“ – mis tahes liiki rikkumine (seaduse või lepingu rikkumine), mis võib mõjutada ELi finantshuve, sealhulgas eeskirjade eiramine määruse (EL) nr 2988/954 artikli 1 lõike 2 tähenduses; 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). 3 EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48. 4 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). 7 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 „tõsine ametialane rikkumine“ – mis tahes vastuvõetamatu või sobimatu käitumine oma kutsealal, eelkõige töötajate poolt, sealhulgas tõsine ametialane rikkumine ELi finantsmääruse 2024/25095 artikli 138 lõike 1 punkti c tähenduses. „kohaldatav ELi, rahvusvaheline ja siseriiklik õigus“ – kõik asjaomases valdkonnas kohaldatavad õigusaktid või muud (siduvad või mittesiduvad) eeskirjad ja suunised. 2. PEATÜKK MEEDE ARTIKKEL 3. MEEDE Toetus antakse andmelehel esitatud meetme jaoks (vt punkt 1), nagu on kirjeldatud 1. lisas. ARTIKKEL 4. KESTUS JA ALGUSKUUPÄEV Meetme kestus ja alguskuupäev on esitatud andmelehel (vt punkt 1). 3. PEATÜKK TOETUS ARTIKKEL 5. TOETUS 5.1 Toetuse vorm Toetus on meetmetoetus6, mida antakse eelarvepõhise mitmeliigilise toetusena (st toetus põhineb ühikuhinna alusel antaval toetusel, kuid sisaldab ka tegelikke kulusid). 5.2 Maksimaalne toetussumma Maksimaalne toetussumma on esitatud andmelehel (vt punkt 3) ja hinnangulises eelarves (1. lisa). 5.3 Rahastamismäär Kulude rahastamismäär on esitatud andmelehel (vt punkt 3). Ühikuhinna alusel antavate toetuste suhtes rahastamismäärasid ei kohaldata. 5.4 Hinnanguline eelarve, eelarvekategooriad ja rahastamisvormid Meetme hinnanguline eelarve on esitatud 1. lisas. 5 „Ametialane rikkumine“ hõlmab eelkõige järgmist: kutseala eetikanormide rikkumine; väärkäitumine, mis mõjutab ametialast usaldusväärsust; üldtunnustatud kutse-eetikanormide rikkumine; valeandmete esitamine/teabe moonutamine; osalemine kartellis või muus konkurentsi moonutavas kokkuleppes; intellektuaalomandiõiguste rikkumine; püüd mõjutada otsustusprotsesse, kasutades valeandmete esitamise teel ära huvide konflikti, või saada riigiasutustelt konfidentsiaalset teavet eelise saamiseks; diskrimineerimisele, vihkamisele, vägivallale või muule ELi väärtustega vastuolus olevale tegevusele õhutamine, kui see mõjutab negatiivselt või võib mõjutada juriidilise kohustuse täitmist. 6 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 183 lõike 2 punktis a esitatud määratlus: „meetmetoetus“ – ELi toetus sellise meetme rahastamiseks, „mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitikaeesmärki“. 8 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 See sisaldab meetme hinnangulisi rahastamiskõlblikke kulusid ja ühikuhinna alusel antavaid toetusi osalevate üksuste ja eelarvekategooriate kaupa. 1. lisas on esitatud ka iga eelarvekategooria puhul kasutatavad kulu- ja makseliigid (rahastamisvormid)7. Ühikuhinna alusel antavate toetuste arvutamise üksikasju on selgitatud 2. lisas. 5.5 Eelarve paindlikkus Eelarve jaotust võib - ilma lepingu muudatuseta (vt artikkel 39) - korrigeerida ümberpaigutustega (eelarvekategooriate vahel), kui see ei too kaasa sisulisi või olulisi muudatusi 1. lisas esitatud meetme kirjelduses. Kuid: - muud muudatused nõuavad muutmist või lihtsustatud heakskiitmist, kui see on 5. lisas konkreetselt sätestatud. ARTIKKEL 6. RAHASTAMISKÕLBLIKUD JA -KÕLBMATUD KULUD JA MAKSED Et kulud ja maksed oleksid rahastamiskõlblikud, peavad need vastama käesolevas artiklis sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele. 6.1 Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused Rahastamiskõlblikkuse üldtingimused on järgmised: (a) tegelikud kulud (kui neid on): (i) peavad olema toetusesaajal tegelikult kantud; (ii) peavad olema kantud artiklis 4 osutatud perioodi jooksul; (iii) tuleb deklareerida ühe artikli 6 punktis 6.2 ja 1. lisas sätestatud eelarvekategooria alusel; (iv) peavad olema tekkinud seoses 1. lisas kirjeldatud meetmega ja on selle rakendamiseks vajalikud; (v) peavad olema tuvastatavad ja kontrollitavad ning eelkõige peavad need olema kajastatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses vastavalt toetusesaaja asukohariigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele ja toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale; (vi) peavad olema kooskõlas riigis kohaldatavate maksu-, töö- ja sotsiaalkindlustusseadustega ning 7 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikkel 125. 9 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 (vii) peavad olema mõistlikud, põhjendatud ja kooskõlas finantsjuhtimise põhimõttega, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe seisukohast; (b) ühikuhinna alusel antavad toetused: (i) tuleb deklareerida ühe artikli 6 punktis 6.2 ja 1. lisas sätestatud eelarvekategooria alusel; (ii) ühikud peavad: - olema toetusesaaja poolt artiklis 4 osutatud perioodil tegelikult kasutatud või toodetud; - olema vajalikud meetme rakendamiseks või selle käigus toodetud ja (iii) ühikute arv peab olema tuvastatav ja kontrollitav ning eelkõige peavad seda toetama andmed ja dokumendid (vt artikkel 20); Kaudsed kulud Kaudsed kulud hüvitatakse kindlasummalises määras vastavalt andmelehele (vt punkt 3). 6.2 Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused Iga eelarvekategooria rahastamiskõlblikkuse eritingimused on esitatud 2. lisas. 6.3 Rahastamiskõlbmatud kulud ja maksed Rahastamiskõlbmatud on järgmised kulud või maksed: (a) kulud või maksed, mis ei vasta eespool sätestatud tingimustele (artikli 6 punktid 6.1 ja 6.2), eelkõige: (i) toetusesaaja kapitalitasuvusega seotud kulud või tema makstavad dividendid; (ii) võlg ja võla teenindamise kulud; (iii) reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või võlgadeks; (iv) tasumisele kuuluvad intressid; (v) valuutakursikahjum; (vi) pangakulud, mida toetusesaaja pank nõuab toetuse andja poolt tehtud ülekannete eest; (vii) ülemäärased või põhjendamatud kulud; (viii) mahaarvatav või tagastatav käibemaks (sealhulgas ametiasutusena tegutsevate avalik-õiguslike asutuste makstud käibemaks); (ix) toetuslepingu peatamise ajal rakendatud tegevusega seotud kulud või maksed (vt artikkel 31); (x) kolmandate isikute mitterahaline osalus; 10 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 (b) kulud või maksed, mis on deklareeritud muude ELi toetuste (või ELi liikmesriigi, ELi- välise riigi või ELi eelarvet täitva muu asutuse antud toetuste) alusel, välja arvatud järgmistel juhtudel: (i) kui meetmetoetust kombineeritakse samal ajavahemikul antava tegevustoetusega8 ja toetusesaaja suudab tõendada, et tegevustoetus ei kata mingeid meetmetoetusega seotud (otseseid või kaudseid) kulusid; (c) riiklike ametiasutuste (või piirkondlike/kohalike omavalitsuste) töötajate kulud seoses tegevusega, mis on osa ametiasutuse tavapärasest tegevusest (st toetusest sõltumata tegevus); (d) ELi institutsioonide, organite ja asutuste töötajatega seotud kulud või maksed (eelkõige reisi- ja elamiskulud); (e) muu: (i) taotlusvooru kutse tingimuste kohaselt konkreetselt rahastamiskõlbmatuks tunnistatud kulud või maksed. 6.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja deklareerib kulud või maksed, mis ei ole rahastamiskõlblikud, lükatakse need tagasi (vt artikkel 27). Võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. 4. PEATÜKK TOETUSE RAKENDAMINE 1. JAGU KONSORTSIUM: TOETUSESAAJAD, SEOTUD ÜKSUSED, MUUD OSALEVAD ÜKSUSED JA OSALEJAD ARTIKKEL 7. TOETUSESAAJAD Toetusesaajad, kes on lepingule alla kirjutanud, vastutavad täielikult toetuse andja ees lepingu rakendamise ja kõigi selle kohustuste täitmise eest. Nad peavad rakendama lepingut oma parimate võimete kohaselt, heas usus ning vastavalt kõigile lepingus sätestatud kohustustele ja tingimustele. Neil peavad olema asjakohased vahendid meetme rakendamiseks omal vastutusel ja kooskõlas artikliga 11. Kui nad toetuvad teistele osalevatele üksustele (vt artiklid 8 ja 9), jäävad nad toetuse andja ja teiste toetusesaajate ees ainuvastutajaks. Nad vastutavad ühiselt meetme tehnilise rakendamise eest. Kui üks toetusesaaja ei rakenda oma osa meetmest, peavad teised toetusesaajad tagama, et seda osa rakendab keegi teine (ilma et maksimaalset toetussummat suurendataks või muudetaks; vt artikkel 39). Iga toetusesaaja finantsvastutus sissenõudmiste korral on sätestatud artiklis 22. 8 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 183 lõike 2 punktis b esitatud määratlus: „tegevustoetus“ – ELi toetus, mille abil rahastatakse „mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb liidu üldistes huvides või kellel on liidu poliitika osaks olev ja seda toetav eesmärk“. 11 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Toetusesaajad (ja nende meede) peavad jääma kogu meetme kestuse ajaks rahastamiskõlblikuks selle ELi programmi alusel, millest toetust rahastatakse. Kulud ja maksed on rahastamiskõlblikud üksnes juhul, kui toetusesaaja ja meede on rahastamiskõlblikud. Toetusesaajate ülesanded ja vastutus jaotuvad järgmiselt. (a) Iga toetusesaaja peab: (i) ajakohastama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis säilitatavat teavet (vt artikkel 19); (ii) andma toetuse andjale (ja teistele toetusesaajatele) viivitamata teada kõigist sündmustest või asjaoludest, mis võivad märkimisväärselt mõjutada meetme rakendamist või põhjustada sellega seoses viivitusi (vt artikkel 19); (iii) esitama koordinaatorile aegsasti - ettemaksetagatised (kui nõutakse, vt artikkel 23); - finantsaruanded; - panuse tulemustesse ja tehnilistesse aruannetesse (vt artikkel 21); - mis tahes muud dokumendid või teabe, mida toetuse andja lepingu alusel nõuab. (b) Koordinaator peab: (i) teostama järelevalvet meetme korrektse rakendamise üle (vt artikkel 11); (ii) vahendama kogu suhtlust konsortsiumi ja toetuse andja vahel, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud või toetuse andja on määranud teisiti, ja eelkõige tegema järgmist: - esitama toetuse andjale ettemaksetagatised (kui see on kohaldatav); - nõudma vajalikke dokumente ja teavet, need läbi vaatama ja veenduma enne nende toetuse andjale esitamist nende kvaliteedis ja täielikkuses; - esitama toetuse andjale tulemused ja aruanded; - teavitama toetuse andjat teistele toetusesaajatele tehtud maksetest (maksete jaotuse aruanne; vajaduse korral, vt artiklid 22 ja 32); (iii) jagama toetuse andjalt saadud maksed põhjendamatu viivituseta teistele toetusesaajatele (vt artikkel 22). Koordinaator ei tohi ülalnimetatud ülesandeid delegeerida ega edastada neid allhankelepinguga ühelegi teisele toetusesaajale või kolmandale isikule (sealhulgas seotud üksused). Ametiasutustest koordinaatorid võivad siiski delegeerida eespool punkti b alapunkti ii viimases taandes ja alapunktis iii sätestatud ülesanded haldusvolitusega üksustele, mille nad on loonud või mida nad kontrollivad. Sel juhul vastutab koordinaator ainuisikuliselt maksete ja lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest. 12 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Peale selle võivad koordinaatorid, kes on ainsad toetusesaajad9, delegeerida eespool punkti b alapunktides i–iii sätestatud ülesanded ühele oma liikmetest. Koordinaator vastutab ainuisikuliselt lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest. Toetusesaajad peavad meetme korrektse rakendamise tagamiseks sõlmima omavahelised kokkulepped töökorralduse ja koordineerimise kohta. Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 1), tuleb see kord sätestada toetusesaajatevahelises kirjalikus konsortsiumilepingus, mis hõlmab näiteks järgmist: - konsortsiumi sisekorraldus; - programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendile juurdepääsu haldamine; - erinevad maksete jaotamise põhimõtted ja finantsvastutus sissenõudmise korral (kui see on kohaldatav); - täiendavad eeskirjad taustteabe ja tulemustega seotud õiguste ja kohustuste kohta (vt artikkel 16); - sisevaidluste lahendamise kord; - vastutust, kahjude hüvitamist ja konfidentsiaalsust käsitlevad kokkulepped toetusesaajate vahel. Omavahelised kokkulepped ei tohi sisaldada ühtegi käesoleva lepinguga vastuolus olevat sätet. ARTIKKEL 8. SEOTUD ÜKSUSED Ei kohaldata. ARTIKKEL 9. MUUD MEETMESSE KAASATUD OSALEVAD ÜKSUSED 9.1 Assotsieerunud partnerid Ei kohaldata. 9.2 Kolmandad isikud, kes panustavad meetmesse mitterahalise osalusega Muud kolmandad isikud võivad panustada meetmesse mitterahalise osalusega (st töötajad, seadmed, muud kaubad, tööd ja teenused jne, mis on tasuta), kui see on meetme rakendamiseks vajalik. Mitterahalise osalusega panustavad kolmandad isikud ei täida meetme ülesandeid. Nad ei või nõuda meetmega seotud kulude hüvitamist ega toetust ning mitterahalise osaluse kulud ei ole rahastamiskõlblikud. 9 Vt ELi finantsmääruse 2024/2509 artikli 190 lõikes 2 esitatud määratlus: „[k]ui mitu üksust täidavad toetuse saamise kriteeriume ja moodustavad koos ühe üksuse, võib seda üksust käsitada ainsa toetusesaajana, sealhulgas juhul, kui üksus on moodustatud konkreetselt selle meetme jaoks, millele toetust antakse.“ 13 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 9.3 Alltöövõtjad Alltöövõtjad võivad meetmes osaleda, kui see on meetme rakendamiseks vajalik. Alltöövõtjad peavad täitma meetmega seotud ülesandeid vastavalt artiklile 11. Toetusesaajate allhankekulud loetakse täielikult kaetuks ühikuhinna alusel antavate toetustega (olenemata tegelikest kantud alltöövõtukuludest, kui neid on). Toetusesaajad peavad tagama, et nende artikli 11 (nõuetekohane rakendamine), artikli 12 (huvide konflikt), artikli 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikli 14 (eetika), artikli 17 punkti 17.2 (nähtavus), artikli 18 (erieeskirjad meetme rakendamiseks), artikli 19 (teabe esitamine) ja artikli 20 (andmete säilitamine) kohaseid lepingulisi kohustusi kohaldatakse ka alltöövõtjate suhtes. Toetusesaajad peavad tagama, et artiklis 25 nimetatud asutused (nt toetuse andja, OLAF, kontrollikoda jne) saavad kasutada oma õigusi ka alltöövõtjate suhtes. 9.4 Osalejad Kui projekti rakendamise ajal peab toetusesaaja andma osalejatele toetust, peab ta seda tegema vastavalt käesoleva lepingu 1., 2., 3. ja 5. lisas ette nähtud tingimustele. ARTIKKEL 10. ERISTAATUSEGA OSALEVAD ÜKSUSED 10.1 ELi-välised osalevad üksused Osalevad üksused, mille asukoht on kolmandas riigis (kui selliseid üksusi on), kohustuvad täitma neile lepingust tulenevaid kohustusi ja: - järgima üldpõhimõtteid (sh põhiõigusi ja -väärtusi ning eetikapõhimõtteid, keskkonna- ja tööstandardeid, salastatud teavet käsitlevad reegleid, intellektuaalomandi õigusi, rahastamise nähtavuse põhimõtet ja isikuandmete kaitset); - kasutama artikli 24 kohaste sertifikaatide esitamisel kvalifitseeritud välisaudiitoreid, kes on sõltumatud ja vastavad ELi direktiivis 2006/43/EÜ10 sätestatutega võrreldavatele standarditele; - võimaldama artikli 25 kohaste kontrollide puhul viia selles artiklis nimetatud asutustel (nt toetuse andja, OLAF, kontrollikoda jne) läbi kontrolle, hindamisi, auditeid ja uurimisi (sealhulgas kohapealseid kontrolle, külaskäike ja inspekteerimisi). Vaidluste lahendamise suhtes kohaldatakse erieeskirju (vt andmelehe punkt 5). 10.2 Osalevad üksused, mis on rahvusvahelised organisatsioonid Ei kohaldata. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87). 14 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 2. JAGU MEETME RAKENDAMISE EESKIRJAD ARTIKKEL 11. MEETME NÕUETEKOHANE RAKENDAMINE 11.1 Kohustus rakendada meedet nõuetekohaselt Toetusesaajad peavad rakendama meedet vastavalt 1. lisas kirjeldatule ning kooskõlas lepingu sätetega, taotlusvooru kutse tingimustega, kohaldatavate kvaliteedistandarditega ning samuti kõigi kohaldatavates ELi, rahvusvahelistes ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslike kohustustega. 11.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 12. HUVIDE KONFLIKT 12.1 Huvide konflikt Toetusesaajad peavad võtma kõik meetmed, mis aitavad ennetada olukorda, kus lepingu erapooletut ja objektiivset rakendamist ohustavad perekonna- või emotsionaalsete sidemete, poliitiliste, rahvuslike või majanduslike huvide või muu otsese või kaudse huviga seotud põhjused (edaspidi „huvide konflikt“). Nad peavad teavitama viivitamata toetuse andjat ametlikult olukorrast, mis kujutab endast huvide konflikti või võib seda tõenäoliselt põhjustada, ning võtma kohe kõik vajalikud meetmed sellise olukorra parandamiseks. Toetuse andja võib kontrollida võetud meetmete sobivust ja nõuda, et kindlaksmääratud tähtajaks võetakse kasutusele lisameetmeid. 12.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust vähendada (vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või toetusesaaja osalemise lõpetada (vt artikkel 32). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 13. KONFIDENTSIAALSUS JA TURVALISUS 13.1 Tundlik teave Lepinguosalised peavad hoidma konfidentsiaalsena mis tahes andmeid, dokumente või muud materjali (mis tahes vormis), mis on kirjalikult määratletud tundliku teabena (edaspidi „tundlik teave“), meetme rakendamise ajal ja vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6). Toetusesaaja taotlusel võib toetuse andja nõustuda hoidma sellist teavet konfidentsiaalsena pikema aja jooksul. 15 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Lepinguosalised võivad kasutada tundlikku teavet üksnes lepingu täitmiseks, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Toetusesaajad võivad avaldada tundliku teabe oma töötajatele või teistele osalevatele üksustele ainult juhul, kui nad (a) vajavad seda teavet lepingu rakendamiseks ja (b) on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust. Toetuse andja võib avaldada tundliku teabe oma töötajatele ning teistele ELi institutsioonidele ja asutustele. Lisaks võib ta avaldada tundlikku teavet kolmandatele isikutele, kui (a) see on vajalik lepingu täitmiseks või ELi finantshuvide kaitseks ja (b) teabe saajad on kohustatud järgima konfidentsiaalsuskohustust. Konfidentsiaalsuskohustuse kohaldamine lõpetatakse, kui (a) teavet avaldav lepinguosaline nõustub teise osalise sellest kohustusest vabastama; (b) teave muutub avalikult kättesaadavaks konfidentsiaalsuskohustust rikkumata; (c) tundliku teabe avaldamist nõutakse ELi, rahvusvaheliste või riigi õigusnormidega. Konfidentsiaalsust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas. 13.2 Salastatud teave Lepinguosalised peavad käsitlema salastatud teavet kooskõlas kohaldatavate ELi, rahvusvaheliste või siseriiklike õigusaktidega salastatud teabe kohta (eelkõige otsus 2015/44411 ja selle rakenduseeskirjad). Salastatud teavet sisaldavad tulemused tuleb esitada vastavalt toetuse andjaga kokku lepitud erikorrale. Salastatud teavet hõlmavate meetmega seotud ülesannete korral võib alltöövõtulepingu sõlmida üksnes pärast toetuse andjalt sõnaselge (kirjaliku) nõusoleku saamist. Salastatud teavet ei või avaldada ühelegi kolmandale isikule (sealhulgas meetme rakendamises osalevatele üksustele) ilma toetuse andja eelneva sõnaselge kirjaliku nõusolekuta. Konkreetsed turvaeeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas. 13.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). 11 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53). 16 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 14. EETIKA JA VÄÄRTUSED 14.1 Eetika Meede tuleb ellu viia kooskõlas rangeimate eetikanormidega ning kohaldatavate eetikapõhimõtteid käsitlevate ELi, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega. 14.2 Väärtused Toetusesaajad kohustuvad juhinduma ELi põhiväärtustest (nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõigused, sealhulgas vähemuste õigused) ning tagama nende austamise. 14.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 15. ANDMEKAITSE 15.1 Andmete töötlemine toetuse andja poolt Lepinguga hõlmatud isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse avalduses (kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/erasmus-esc-personal-data) märgitud vastutava töötleja vastutusel kooskõlas kohaldatavate andmekaitsealaste õigusaktidega, eelkõige määrusega 2018/172512 ja sellega seotud riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega ning eesmärkidel, mis on sätestatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil. 15.2 Andmete töötlemine toetusesaajate poolt Toetusesaajad töötlevad lepingukohaseid isikuandmeid kooskõlas kohaldatavate ELi, rahvusvaheliste ja riiklike andmekaitsealaste õigusaktidega (eelkõige määrusega (EL) 2016/67913 ja määrusega (EL) 2018/172514). Toetusesaajad on töötlemistegevuses volitatud töötlejad. Nad peavad tagama, et: - isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektidele läbipaistev; 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ. 17 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 - isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus; - isikuandmed on asjakohased, olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise otstarbe seisukohalt; - isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; - isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada ainult seni, kuni see on vajalik andmete töötlemise eesmärkidel, ja - isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab andmete piisava turvalisuse. Toetusesaajad võivad anda oma töötajatele juurdepääsu ainult neile isikuandmetele, mis on lepingu rakendamiseks, haldamiseks ja järelevalveks rangelt vajalikud. Toetusesaajad peavad tagama, et töötajatel on konfidentsiaalsuskohustus. Toetusesaajad peavad teavitama isikuid, kelle andmed esitatakse toetuse andjale, ja esitama neile isikuandmete kaitse avalduse, mis on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/erasmus- esc-personal-data. 15.3 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 16. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED – TAUSTTEAVE JA TULEMUSED – JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED 16.1 Taustteave ja taustteabele juurdepääsu õigus Toetusesaajad peavad andma üksteisele ja teistele osalevatele üksustele juurdepääsu taustteabele, mis on meetme rakendamiseks vajalik, kui 5. lisas sätestatud erieeskirjadest ei tulene teisiti. „Taustteave“ – kõik andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist või laadist (materiaalne või immateriaalne), sh sellised õigused nagu intellektuaalomandiõigus, mis (a) oli toetusesaajate valduses enne nende ühinemist lepinguga ja (a) on vajalik meetme rakendamiseks või tulemuste kasutamiseks. Kui taustteabe suhtes kohaldatakse kolmanda isiku õigusi, peab asjaomane toetusesaaja tagama, et suudab täita lepingust tulenevaid kohustusi. 16.2 Tulemuste omandiõigus Toetuse andja ei saa meetme raames saadud tulemuste suhtes omandiõigust. 18 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 „Tulemused“ – tegevuse materiaalne või immateriaalne tulemus, näiteks andmed, oskusteave või teave, olenemata selle vormist või laadist, selle kaitsmise võimalikkusest või võimatusest, samuti sellega kaasnevad õigused, sealhulgas intellektuaalomandiõigused. 16.3 Toetuse andja õigused kasutada saadud materjale, dokumente ja teavet poliitika, teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil Toetuse andjal ja Euroopa Komisjonil on õigus kasutada meetmega seotud mittetundlikku teavet ning toetusesaajatelt saadud materjale ja dokumente (eelkõige avaldamiseks mõeldud kokkuvõtteid, tulemusi ja mis tahes muud materjali, näiteks pilte või audiovisuaalset materjali, paberkandjal või elektrooniliselt) poliitika, teabe esitamise, teavitamise, levitamise ja avaldamise eesmärgil nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda. Õigus kasutada toetusesaajate materjale, dokumente ja teavet antakse kasutustasuta, mittevälistava ja tagasivõtmatu litsentsina, mis hõlmab järgmisi õigusi: (a) kasutamine enda tarbeks (eelkõige tehes need kättesaadavaks toetuse andja või Euroopa Komisjoni heaks töötavatele isikutele või mis tahes muule ELi teenistusele (sh institutsioonid, organid, asutused jne) või teise liikmesriigi institutsioonile või organile; nende kopeerimine või taasesitamine kas tervikuna või osaliselt piiramatul arvul ja edastamine pressitalituste kaudu); (b) levitamine üldsusele (eelkõige avaldamine paberkandjal ning elektrooniliselt või digitaalselt, avaldamine internetis allalaaditava või mitteallalaaditava failina, levitamine ringhäälingukanalite kaudu, avalik väljapanek või esitlemine, levitamine pressitalituste kaudu või kandmine avalikesse andmebaasidesse või registritesse); (c) toimetamine või ümbersõnastamine (sh lühendamine, kokkuvõtete tegemine, muude elementide (nt metaandmed, selgitused, muud graafilised, visuaalsed, audio- või tekstielemendid) lisamine, väljavõtete (nt audio- või videofailid) tegemine, osadeks jaotamine, kogumikus kasutamine); (d) tõlkimine; (e) säilitamine paberkandjal, elektrooniliselt või muul kujul; (f) arhiveerimine kooskõlas kohaldatavate dokumendihalduse eeskirjadega; (g) õigus lubada kolmandatel isikutel tegutseda tema nimel või anda punktides b, c, d ja f sätestatud kasutusviiside jaoks all-litsentse kolmandatele isikutele, kui see on vajalik toetuse andja teabeesitamis-, teavitamis- ja avaldamistegevuseks; (h) saadud materjalide, dokumentide ja teabe töötlemine, analüüsimine, koondamine ning tuletatud teoste koostamine. Kasutusõigused antakse kogu asjaomaste tööstus- või intellektuaalomandi õiguste kehtivusajaks. Kui materjalide või dokumentide suhtes kehtivad isiklikud õigused või kolmandate isikute õigused (sealhulgas intellektuaalomandi õigused või füüsiliste isikute õigused oma kujutisele ja häälele), peavad toetusesaajad tagama, et täidavad käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi (eelkõige hangivad vajalikud litsentsid ja load asjaomastelt õiguste omajatelt). 19 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Vajaduse korral lisab toetuse andja järgmise teabe: „© – [aasta] – [autoriõiguse omaniku nimi]. Kõik õigused kaitstud. Litsents on teatavatel tingimustel antud [toetuse andja nimi][Euroopa Komisjonile].“ 16.4 Erieeskirjad intellektuaalomandi õiguste, tulemuste ja taustteabe kohta Intellektuaalomandi õigusi, tulemusi ja taustteavet käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas. 16.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 17. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS 17.1 Teavitamine – levitamine – meetme reklaamimine Kui toetuse andjaga pole kokku lepitud teisiti, peavad toetusesaajad meedet ja selle tulemusi reklaamima ning esitama selleks eri sihtrühmadele (sh meedia ja üldsus) strateegiliselt ja tõhusalt sihtotstarbelist teavet kooskõlas 1. lisaga. Toetusesaajad peavad enne sellise teavitamis- või levitamistegevuse alustamist, millel on eeldatavasti suur meediamõju, teavitama projektist toetuse andjat. 17.2 Nähtavus – ELi lipp ja märge rahastamise päritolu kohta Kui toetuse andjaga ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb toetusesaajate meetmega seotud teavitamise (sh meediasuhted, konverentsid, seminarid, teabematerjalid, näiteks brošüürid, teabelehed, plakatid, esitlused jne, mida esitatakse elektrooniliselt, traditsioonilise või sotsiaalmeedia kaudu jne) ja levitamise korral ning toetusega rahastatud mis tahes taristu, seadmete, sõidukite, tarvikute või oluliste tulemuste puhul mainida ELi toetust ning kujutada Euroopa Liidu lippu (embleemi), samuti esitada märge rahastamise päritolu kohta (mis vajaduse korral tõlgitakse kohalikesse keeltesse): 20 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 embleem peab jääma eristatavaks ja eraldiseisvaks ning seda ei või muuta muude visuaalsete märkide, kaubamärkide või teksti lisamisega. Peale embleemi ei tohi ELi toetuse esiletõstmiseks kasutada ühtki muud visuaalset identiteeti ega logo. Kui embleem esitatakse koos teiste logodega (nt toetusesaajate või sponsorite logod), peab see olema esitatud vähemalt sama silmatorkavalt ja nähtavalt kui teised logod. Toetusesaajad võivad käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel kasutada embleemi toetuse andjalt eelnevalt heakskiitu saamata. See ei anna neile siiski embleemi kasutamise ainuõigust. Lisaks ei tohi nad embleemi või samalaadset kaubamärki või logo omastada kas registreerimise kaudu ega muul viisil. 17.3 Teabe kvaliteet – vastutuse välistamine Meetmega seotud teavitamis- või levitamistegevuses tuleb kasutada faktiliselt täpset teavet. Lisaks tuleb märkida järgmine vastutuse välistamise klausel (tõlgituna kohalikesse keeltesse, kui see on asjakohane). „Rahastanud Euroopa Liit. Avaldatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või [toetuse andja nimi] seisukohti ja arvamusi. Euroopa Liit ega toetuse andja nende eest ei vastuta.“ 17.4 Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad Teavitamist, levitamist ja nähtavust käsitlevad erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas. 17.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 18. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD 18.1 Meetme rakendamise erieeskirjad Meetme rakendamise erieeskirjad (kui neid on) on esitatud 5. lisas. 21 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 18.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). Sellise rikkumise puhul võidakse võtta ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. 3. JAGU TOETUSE HALDAMINE ARTIKKEL19. ÜLDINE TEABE ESITAMISEKOHUSTUS 19.1 Teabenõuded Toetusesaajad peavad esitama – nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda kooskõlas artikliga 7 – kogu teabe, mida taotletakse deklareeritud kulude või maksete rahastamise kõlblikkuse, meetme nõuetekohase rakendamise ja lepingust tulenevate mis tahes muude kohustuste täitmise kontrollimiseks. Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus, sealhulgas elektrooniliselt. 19.2 Andmete ajakohastamine programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis Toetusesaajad peavad kogu aeg, st nii meetme rakendamise ajal kui ka pärast seda, ajakohastama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis säilitatavat teavet, eelkõige oma nime, aadressi ning andmeid seaduslike esindajate, õigusliku vormi ja organisatsiooni liigi kohta. 19.3 Teave meedet mõjutavate sündmuste ja asjaolude kohta Toetusesaaja peab viivitamata teavitama toetuse andjat (ja teisi toetusesaajaid) järgmisest: (a) sündmused, mis võivad tõenäoliselt mõjutada meetme rakendamist või ELi finantshuve või põhjustada meetme rakendamisel viivitusi, eelkõige (i) muutused oma õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras (sealhulgas muudatused, mis on seotud mõne enne toetuse allkirjastamist allkirjastatud kirjalikus kinnituses loetletud menetlusest kõrvalejätmise alusega); b) asjaolud, mis mõjutavad: (ii) toetuse andmise otsust või (iii) lepingust tulenevate nõuete täitmist. 19.4 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, võib toetust vähendada (vt artikkel 28). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. 22 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 ARTIKKEL 20. ANDMETE SÄILITAMINE 20.1 Andmete ja tõendavate dokumentide säilitamine Toetusesaajad peavad vähemalt kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6) säilitama andmeid ja tõendavaid dokumente, mis tõendavad meetme nõuetekohast rakendamist kooskõlas vastava valdkonna heakskiidetud standarditega (kui neid on). Lisaks peavad toetusesaajad sama ajavahemiku kohta säilitama deklareeritud summade põhjendamiseks järgmised dokumendid: (a) tegelikud kulud: deklareeritud kulusid tõendavad piisavad andmed ja tõendusdokumendid, näiteks lepingud, alltöövõtulepingud, arved ja raamatupidamisdokumendid. Lisaks peavad toetusesaaja tavapärane raamatupidamisarvestus ja sisekontrollikord võimaldama otseselt võrrelda deklareeritud summasid, nende raamatupidamisarvestuses kajastatud summasid ja tõendavates dokumentides sisalduvaid summasid; (b) ühikuhinnad ja osalused: toetusesaajad ei pea säilitama konkreetseid andmeid tegelike kulude kohta, vaid peavad säilitama piisavad andmed ja muud täiendavad dokumendid deklareeritud ühikute arvu tõendamiseks. Andmed ja tõendusdokumendid tuleb teha taotluse korral kättesaadavaks (vt artikkel 19) või esitada need kontrolli, hindamise, auditi või uurimise eesmärgil (vt artikkel 25). Poolelioleva kontrolli, auditi, uurimise, kohtuvaidluse või muu lepingust tulenevate nõuete menetlemise korral peavad toetusesaajad säilitama need andmed ja tõendusdokumendid nimetatud menetluste lõpuni. Toetusesaajad peavad säilitama algdokumendid. Digitaalseid või digitaliseeritud dokumente käsitatakse algdokumentidena, kui need on kohaldatavate riigi õigusaktide kohaselt lubatud. Toetuse andja võib heaks kiita muud dokumendid peale algdokumentide, kui need tagavad samaväärse kindlusastme. 20.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse tagasi (vt artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 21. ARUANDLUS 21.1 Pidev aruandlus Olukorrast olenevalt peab koordinaator esitama eduaruande vastavalt andmelehel sätestatud ajakavale (vt punkt 4.2) ja 5. lisas sätestatud tingimustele. 21.2 Perioodiline aruanne Lisaks peavad toetusesaajad esitama aruande maksete taotlemiseks vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2). 23 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 - täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) taotlemiseks: perioodiline aruanne - lõppmakse taotlemiseks: lõpparuanne. Perioodilised aruanded sisaldavad tehnilist osa ja finantsosa. Tehniline osa hõlmab ülevaadet meetme rakendamisest. Selle koostamisel tuleb kasutada riikliku büroo esitatud vormi. Finantsosa hõlmab järgmist: – aruanne eelmise ettemakse kasutamise kohta; – finantsaruanded (iga toetusesaaja kohta eraldi ja koondaruanne kõigi toetusesaajate kohta ning seotud üksuste kohta, kui neid on); – selgitus vahendite kasutamise kohta (või üksikasjalik kuluaruannete tabel, kui seda nõutakse). Finantsaruannetes tuleb üksikasjalikult kirjeldada aruandeperioodil rakendatud rahastamiskõlblikke ühikuhinna alusel antud toetusi ja kulusid. Toetuse andja ei võta arvesse finantsaruandes deklareerimata jäetud, ühikuhinna alusel antavaid toetusi. Finantsaruannete allkirjastamisega (programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis) kinnitavad toetusesaajad, et: – esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja tõene; – deklareeritud kulud ja ühikuhinna alusel antavad toetused on rahastamiskõlblikud (vt artikkel 6); – toetusi on võimalik põhjendada piisavate andmete ja tõendatavate dokumentidega (vt artikkel 20 ja 2. lisa), mis esitatakse taotluse korral (vt artikkel 19) või kontrolli, hindamise, auditi ja uurimise käigus (vt artikkel 25). 21.3 Finantsaruannetes kasutatav vääring ja konverteerimine eurodesse Finantsaruanded tuleb koostada eurodes. Toetusesaajad, kelle üldine raamatupidamisarvestus toimub muus vääringus kui euro, peavad oma raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud konverteerima eurodesse Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud päevakursside keskmise alusel (EKP veebisaidil), mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes (http://www.ecb.europa.eu/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html). Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu suhtes, siis konverteeritakse see Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes. Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama muus vääringus tekkinud kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava kohaselt. 24 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 21.4 Aruande keel Aruanded peavad olema lepingu keeles, kui toetuse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti (vt andmeleht, punkt 4.2). 21.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui esitatud aruanne ei ole käesoleva artikliga kooskõlas, võib toetuse andja maksetähtaja arvestamise peatada (vt artikkel 29) ja kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. Kui koordinaator ei täida oma aruandluskohustusi, võib toetuse andja toetuse andmise või koordinaatori osalemise lõpetada (vt artikkel 32) või kohaldada muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 22. MAKSED JA SISSENÕUDMISED. TASUMISELE KUULUVATE SUMMADE ARVUTAMINE 22.1 Maksed ja maksete tegemise kord Maksed tehakse vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja maksekorrale (vt punkt 4.2). Need makstakse eurodes koordinaatori näidatud pangakontole (vt andmelehe punkt 4.2) ja need tuleb jaotada põhjendamatu viivituseta (esialgse ettemakse jaotamise suhtes võidakse kohaldada piiranguid; vt andmelehe punkt 4.2). Kõnealusele pangakontole tehtavad maksed vabastavad toetuse andja maksekohustusest. Ülekandekulud tasutakse järgmiselt: - toetuse andja maksab oma panga küsitud ülekandetasu; - toetusesaaja maksab oma panga küsitud ülekandetasu; - korduva ülekande põhjustanud lepinguosaline maksab kõik korduva ülekande kulud. Toetuse andja maksed loetakse teostatuks kuupäeval, mil need tema kontolt debiteeritakse. 22.2 Sissenõudmine Sissenõudmisi tehakse juhul, kui toetusesaaja osalemise lõpetamise korral, lõppmakse tegemise ajal või pärast seda selgub, et toetuse andja on maksnud liiga palju ja peab alusetult makstud summad tagasi nõudma. Sissenõudmiste üldine vastutuskord (esmane vastutus) on järgmine. Lõppmakse tegemisel vastutab sissenõudmiste eest täielikult koordinaator, isegi kui ta ei ole olnud alusetult makstud summade lõppsaaja. Toetusesaaja osalemise lõpetamisel või pärast lõppmakse tegemist nõutakse summad sisse otse asjaomastelt toetusesaajatelt. Toetusesaajad vastutavad täielikult endaga seotud üksuste võlgade tagasimaksmise eest. 25 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Täitmisele pööratud nõuete korral (vt artikli 22 punkt 22.4): - toetusesaajad vastutavad teise toetusesaaja lepingujärgsete võlgade (sealhulgas viivised) tagasimaksmise eest solidaarselt, kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 4.4). 22.3 Tasumisele kuuluvad summad 22.3.1 Ettemaksed Ettemakse eesmärk on anda toetusesaajatele käibevahendeid. See summa jääb lõppmakse tegemiseni ELi varaks. Esimeste ettemaksete (kui need on ette nähtud) puhul on maksmisele kuuluv summa, ajakava ja maksekord sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2). Täiendavate ettemaksete (kui need on ette nähtud) puhul on tasumisele kuuluv summa, ajakava ja maksekord samuti sätestatud andmelehel (vt punkt 4.2). Kui aga eelmise ettemakse kasutamise aruandest nähtub, et sellest kasutati vähem kui 70%, vähendatakse andmelehel esitatud summat 70% künnise ja kasutatud summa vahe võrra. Ettemakseid (või nende osi) võib tasaarveldada (ilma toetusesaajate nõusolekuta) summadega, mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale maksta. Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30). 22.3.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral võlgnetav summa. Sissenõudmine Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral määrab toetuse andja kindlaks asjaomasele toetusesaajale makstava esialgse summa. Maksed (kui neid on) tehakse järgmise lõppmaksega. Asjaomasele toetusesaajale ette nähtav tasumisele kuuluv summa arvutatakse heakskiidetud ELi kogutoetuse alusel. Toetuse andja arvutab esmalt toetusesaajale kõigil aruandeperioodidel antud heakskiidetud ELi rahalise toetuse, arvutades ELi maksimaalse toetuse kulude katmiseks (rakendades toetusesaaja heakskiidetud kulude suhtes rahastamismäära), lisades heakskiidetud ühikuhinna alusel antavad toetused, kui neid on. Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks saadakse heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma toetusesaajale. Seejärel arvutatakse lõppsaldo, arvates sellele toetussaajale heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusummast maha saadud maksed (kui neid on; vt aruanne tehtud maksete kohta, artikkel 32): { {toetusesaajale antava heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma}, millest arvatakse maha {saadud ettemaksed (kui neid on)}}. 26 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kui lõppsaldo on positiivne, lisatakse see summa konsortsiumile tehtava järgmise lõppmakse hulka. Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt: toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate, - milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, võlgnetava summa, sissenõutava summa ja sissenõudmise põhjused ning - palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata sissenõudmist jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa ja palub see summa koordinaatorile maksta (kinnituskiri). Hiljem võetakse neid summasid arvesse ka lõppmakse tegemisel. 22.3.3 Vahemaksed Ei kohaldata. 22.3.4 Lõppmakse – Lõplik toetussumma – Tulud ja kasum – Sissenõudmine Lõppmaksega (jääkmaksega) hüvitatakse rahastamiskõlblike kulude ja maksete ülejäänud osa, mida on meetme rakendamiseks jaoks taotletud (kui neid on). Lõppmakse tehakse vastavalt andmelehel esitatud kavale ja üksikasjadele (vt punkt 4.2). Makse sõltub lõpparuande heakskiitmisest. Aruande heakskiitmine ei tähenda, et sellega tunnistatakse selle sisu nõuetele vastavaks, usaldusväärseks, täielikuks või tõeseks. Meetme lõplik toetussumma arvutatakse heakskiidetud ELi kogutoetuse alusel. Toetuse andja arvutab esmalt meetme jaoks kõigil aruandeperioodidel antud heakskiidetud ELi rahalise toetuse, arvutades ELi maksimaalse toetuse kulude katmiseks (rakendades iga toetusesaaja heakskiidetud kogukulude suhtes rahastamismäära), lisades heakskiidetud ühikuhinna alusel antavad toetused, kui neid on. Pärast seda võtab toetuse andja arvesse toetuste vähendamisi (kui neid on). Tulemuseks saadakse heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma. Kui tulemuseks saadud summa on artikli 5 punktis 5.2 sätestatud maksimaalsest toetussummast suurem, rakendatakse viimati nimetatud summat. Seejärel arvutatakse lõppsaldo (lõppmakse), arvates lõplikust toetussummast maha juba tehtud ettevahemakse(te) (kui ettemakse(d) on tehtud) kogusumma: {lõplik toetussumma millest arvatakse maha {juba tehtud ettemakse(d) (kui neid on tehtud)}}. 27 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kui lõppsaldo on positiivne, makstakse see koordinaatorile välja. Lõppmakset (või selle osa) võib tasaarveldada (ilma toetusesaajate nõusolekuta) summadega, mille toetusesaaja võlgneb toetuse andjale, kuni summani, mis tuleb kõnealusele toetusesaajale maksta. Makseid ei tehta, kui maksetähtaja arvestamine või maksed on peatatud (vt artiklid 29 ja 30). Kui lõppsaldo on negatiivne, nõutakse see sisse järgmise menetluse kohaselt: toetuse andja saadab koordinaatorile eelteate, - milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest ja esitatakse lõplik toetussumma, sissenõutav summa ja sissenõudmise põhjused ning - palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab esitatud märkustele vaatamata sissenõudmist jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse tingimuste ja kuupäeva kohta. Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude täitmisele vastavalt artikli 22 punktile 22.4. 22.3.5 Lõppmaksele järgnev audit – Lõpliku toetussumma muutmine – Sissenõudmine Kui toetuse andja pärast lõppmakse tegemist (eelkõige pärast kontrolle, hindamisi, auditeid või uurimisi; vt artikkel 25) lükkab kulud või maksed tagasi (vt artikkel 27) või vähendab toetust (vt artikkel 28), arvutab ta erinevuse meetme lõplikust toetussummast toetusesaajale eraldatud osa15 ja asjaomasele toetusesaajale muudetud lõpliku toetussumma. Toetusesaaja osa meetme lõplikust toetussummast16 arvutatakse järgmiselt: {{toetusesaajale antava heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusumma17, mis jagatakse meetme jaoks heakskiidetud ELi rahalise toetuse kogusummaga18} mis korrutatakse meetme lõpliku toetussummaga . } Toetusesaaja jaoks ettenähtud muudetud lõpliku toetussumma kindlaksmääramiseks liidetakse „muudetud heakskiidetud kulud“ ja „muudetud heakskiidetud maksed“ ning võetakse arvesse toetuste vähendamist (kui neid on). 15 Kohaldades artikli 22.3.4 kohast arvutust. 16 Lõppmakse etapis. 17 Kohaldades artikli 22.3.2 kohast arvutust. 18 Kohaldades artikli 22.3.4 kohast arvutust. 28 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kui muudetud lõplik toetussumma on toetusesaajale ettenähtud lõplikust toetussummast väiksem, on toetusesaajalt tagasinõutavsumma järgmine: {toetusesaaja osa meetme lõplikus toetussummas, millest arvatakse maha toetusesaaja muudetud lõplik toetussumma}. Sissenõudmismenetlus Toetuse andja saadab asjaomasele toetusesaajale eelteate, - milles teatab ametlikult sissenõudmiskavatsusest, sissenõutava summa ja sissenõudmise põhjused ning - palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kui märkusi ei esitata (või toetuse andja otsustab saadud märkustele vaatamata sissenõudmist jätkata), kinnitab ta sissenõutava summa (kinnituskiri) ning võlateate makse tingimuste ja kuupäeva kohta. Seotud üksuste vastu (kui neid on) suunatud sissenõudmisi menetletakse toetusesaajate kaudu. Kui makset ei ole võlateates ettenähtud kuupäevaks tehtud, pöörab toetuse andja nõude täitmisele vastavalt artikli 22 punktile 22.4. 22.4 Täitmisele pööratud nõue Kui makset ei ole võlateates ette nähtud kuupäevaks tehtud, nõutakse tasumisele kuuluv summa sisse, (a) tasaarveldades selle (ilma koordinaatori või toetusesaaja nõusolekuta) mis tahes summaga, mis toetuse andja võlgneb koordinaatorile või toetusesaajale. Erandjuhul võib summa ELi finantshuvide kaitseks tasaarveldades enne võlateates märgitud maksetähtaega. (b) kasutades finantstagatist/-tagatisi (kui see on kohaldatav); (c) pidades teisi toetusesaajaid solidaarselt vastutavaks (kui teisi toetusesaajaid on; vt andmelehe punkt 4.4); (d) andes asja kohtusse (vt artikkel 43). Sissenõutav summa suureneb artikli 22 punktis 22.5 sätestatud viivise võrra alates võlateates esitatud maksekuupäevale järgnevast päevast kuni selle kuupäevani (k.a), kui kogu summa on tasutud. Osamaksete arvutamisel võetakse kõigepealt arvesse kulud, tasud ja viivisintress ning alles seejärel põhisumma. 29 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Sissenõudmismenetluse käigus tasutavad pangakulud katab toetusesaaja, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/236619. 22.5 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed 22.5.1 Kui toetuse andja ei pea maksetähtajast kinni (vt eespool), on toetusesaajatel õigus saada viivist vastavalt Euroopa Keskpanga (EKP) eurodes toimuvate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavale viiteintressimäärale, millele lisandub andmelehel nimetatud määr (punkt 4.2). EKP viiteintressimäär on viimase maksekuu esimesel päeval kehtiv määr, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias. Kui viivis on kuni 200 eurot, makstakse see koordinaatorile üksnes juhul, kui asjaomane taotlus esitatakse kahe kuu jooksul pärast hilinenud makse kättesaamist. Viivist ei tule maksta, kui kõik toetusesaajad on ELi liikmesriigid (sealhulgas piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse asutused või muud avaliku sektori asutused, kes tegutsevad käesoleva lepingu kohaldamisel liikmesriigi nimel). Maksetähtaja arvestamise või maksete peatamist (vt artiklid 29 ja 30) ei käsitata hilinenud maksena. Viivis hõlmab ajavahemikku makse tähtpäevale järgnevast päevast (vt eespool) kuni makse kuupäevani (k.a). Viivist ei võeta lõpliku toetussumma arvutamisel arvesse. 22.5.2 Kui koordinaator ei täida mõnd käesolevast artiklist tulenevat kohustust, võib toetust vähendada (vt artikkel 28) ning toetuse maksmise või koordinaatori osalemise võib lõpetada (vt artikkel 32). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 23. TAGATISED 23.1 Ettemaksetagatis Kui toetuse andja seda nõuab (vt andmelehe punkt 4.2), peavad toetusesaajad esitama ettemaksetagatise/finantstagatise (ühe või mitu) vastavalt andmelehel esitatud ajakavale ja summadele. Koordinaator peab esitama need toetuse andjale aegsasti enne ettemakset, millega need on seotud. Tagatis peab vastama järgmistele tingimustele: (a) tagatise peab esitama ELis asuv pank või tunnustatud finantseerimisasutus või – koordinaatori taotlusel ja toetuse andja nõusolekul – samaväärset tagatist pakkuv kolmas isik või pank või finantseerimisasutus väljaspool ELi; 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35). 30 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 (b) tagatise andja vastutab kui esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andja ega nõua, et toetuse andja esitaks nõuded põhivõlgniku (st asjaomane toetusesaaja) vastu, ning (c) tagatis jääb sõnaselgelt jõusse kuni lõppmakse tegemiseni, või kui lõppmakse asemel toimub sissenõudmine, siis ajani, kui toetusesaaja võlateatest teavitamisest on möödunud viis kuud. Tagatis vabastatakse järgmise kuu jooksul. 23.2 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaajad ei täida oma kohustust esitada ettemaksetagatis, siis ettemakset ei tehta. Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 24. TÕENDID Ei kohaldata. ARTIKKEL 25. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED. TULEMUSTE PÕHJAL JÄRELDUSTE TEGEMINE 25.1 Toetuse andja kontrollid, hindamised ja auditid 25.1.1 Sisekontroll Toetuse andja võib meetme rakendamise ajal või pärast seda kontrollida meetme nõuetekohast rakendamist ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, hinnates muu hulgas kulusid ja makseid, tulemusi ja aruandeid. 25.1.2 Projektide hindamine Toetuse andja võib hinnata meetme nõuetekohast rakendamist ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist (projekti üld- või erihindamised). Projekti võib hakata hindama meetme rakendamise ajal ja teha seda kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6). Hindamisest teatatakse ametlikult koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale ning selle alguskuupäevana käsitatakse teate saamise kuupäeva. Vajaduse korral võivad toetuse andjat abistada sõltumatud väliseksperdid. Kui toetuse andja kasutab väliseksperte, teavitatakse sellest koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat, kellel on õigus esitada vastuväiteid, viidates ärisaladusele või huvide konfliktile. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ning esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kogu teabe ja andmed lisaks juba esitatud tulemustele ja aruannetele (sh teabe vahendite kasutamise kohta). Toetuse andja võib nõuda toetusesaajatelt sellise teabe esitamist vahetult talle. Tundlikku teavet ja dokumente käsitletakse vastavalt artiklile 13. Koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat võidakse kutsuda kohtumistele, sealhulgas kohtumistele välisekspertidega. 31 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kohapealse kontrollkäigu korral peab toetusesaaja võimaldama juurdepääsu (sh välisekspertidele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on hõlpsasti kättesaadav. Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus, sealhulgas elektrooniliselt. Hindamistulemuste põhjal koostatakse projekti hindamise aruanne. Toetuse andja esitab projekti hindamise aruande koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale, kellel on teate kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva. Projekti hinnatakse (ja hindamisaruanded koostatakse) lepingus kasutatud keeles. 25.1.3 Auditid Toetuse andja võib teha auditeid, et kontrollida meetme nõuetekohast rakendamist ja lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Selliseid auditeid võib alustada meetme rakendamise ajal ja kuni andmelehel sätestatud tähtajani (vt punkt 6). Neist teatatakse ametlikult asjaomasele toetusesaajale ning nende alguskuupäevana käsitatakse teatamise kuupäeva. Toetuse andja võib kasutada oma audititalitust, delegeerida auditeid kesksele talitusele või kasutada väliseid audiitorühinguid. Kui toetuse andja kasutab välist audiitorühingut, teavitatakse sellest asjaomast toetusesaajat ja tal on õigus esitada vastuväiteid, viidates ärisaladusele või huvide konfliktile. Asjaomane toetusesaaja peab tegema igakülgset koostööd ja esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kogu teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed palgatõendid või muu isiklik teave), mis on lepingu täitmise kontrollimiseks vajalik. Tundlikku teavet ja dokumente käsitletakse vastavalt artiklile 13. Kohapealse kontrollkäigu korral peab asjaomane toetusesaaja võimaldama pääsu (sh välisaudiitoritele) oma valdustesse ja ruumidesse ning tagama, et nõutud teave on hõlpsasti kättesaadav. Esitatav teave peab olema tõene, täpne ja täielik ning see tuleb esitada nõutud vormingus, sealhulgas elektrooniliselt. Auditileidude põhjal koostatakse auditiaruande kavand. Audiitorid edastavad ametliku auditiaruande kavandi asjaomasele toetusesaajale, kellel on teate kättesaamisest alates märkuste esitamiseks aega 30 päeva (ärakuulamisega auditimenetlus). Lõplikus auditiaruandes võetakse arvesse asjaomase toetusesaaja märkusi ja sellest teatatakse neile ametlikult. Auditid (sh auditiaruanded) peavad olema lepingu keeles, välja arvatud siis, kui toetuse andjaga ei ole kokku lepitud teisiti (vt andmelehe punkt 4.2). 32 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 25.2 Euroopa Komisjoni kontrollid, hindamised ja auditid teiste toetuse andjate toetuste puhul Euroopa Komisjonil on samad kontrolli-, hindamis- ja auditeerimisõigused kui toetuse andjal. 25.3 Juurdepääs dokumentidele lihtsustatud rahastamisvormide hindamiseks Toetusesaajad peavad andma Euroopa Komisjonile juurdepääsu oma kohustuslikele dokumentidele, et korrapäraselt hinnata ELi programmides kasutatavaid lihtsustatud rahastamisvorme. 25.4 Euroopa Pettustevastase Ameti, Euroopa Prokuratuuri ja Euroopa Kontrollikoja auditid ja uurimised Meetme rakendamise ajal või pärast seda võivad kontrollimisi, hindamisi, auditeid ja uurimisi teha ka järgmised asutused: 20 21 - Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) määruste nr 883/2013 ja nr 2185/96 alusel; - Euroopa Prokuratuur (EPPO) määruse (EL) 2017/1939 alusel; - Euroopa Kontrollikoda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 ja ELi finantsmääruse 2024/2509 artiklile 263. Nende asutuste taotluse korral peab asjaomane toetusesaaja esitama nõutud vormis täieliku, täpse ja tervikliku teabe (sh täielikud raamatupidamisaruanded, individuaalsed palgatõendid või muud isikuandmed, sh elektroonilised andmed) ning võimaldama pääsu oma valdustesse ja ruumidesse kohapealseteks kontrollkäikudeks või inspekteerimiseks, nagu on sätestatud kõnealustes määrustes. Selleks peab asjaomane toetusesaaja säilitama kogu meetmega seotud asjakohast teavet vähemalt kuni andmelehel (punkt 6) sätestatud tähtaja lõpuni ning igal juhul kuni pooleliolevate kontrollide, hindamiste, auditite, uurimiste, kohtuvaidluste või nõuete muu menetlemise lõpule viimiseni. 25.5 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed. Tulemuste põhjal järelduste tegemine 25.5.1 Kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste tagajärjed käesoleva toetuse puhul Käesoleva toetusega seoses tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste põhjal võidakse toetus tagasi lükata (vt artikkel 27), toetust vähendada (vt artikkel 28) või kohaldada 5. peatükis kirjeldatud muid meetmeid. 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1). 21 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). 33 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kui toetus lükatakse tagasi või toetust vähendatakse pärast lõppmakse tegemist, muudetakse selle tulemusel lõplikku toetussummat (vt artikkel 22). Meetme rakendamise ajal tehtud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemuste põhjal võidakse esitada muutmistaotlus (vt artikkel 39), et muuta 1. lisas esitatud meetme kirjeldust. Kui kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste käigus avastatakse mis tahes ELi toetuse puhul süsteemseid või korduvaid vigu, õigusnormi rikkumine, pettus või kohustuste täitmata jätmine, võivad sellel olla tagajärjed muudele samadel tingimustel antud ELi toetustele (edaspidi „laiendamine muudele toetustele“). Lisaks võivad OLAFi või EPPO uurimise tulemused kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise siseriiklike õigusnormide alusel. 25.5.2 Laiendamine muudele toetustele Muude toetustega seotud kontrollide, hindamiste, auditite või uurimiste tulemusi võib laiendada käesoleva toetuse suhtes, kui: (a) leitakse, et asjaomane toetusesaaja on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või korduvaid vigu, eiranud eeskirju, pannud toime pettuse või jätnud kohustused täitmata nii, et see avaldab käesolevale toetusele suurt mõju, ja (b) nendest tulemustest on asjaomast toetusesaajat ametlikult teavitatud – ja lisatud neist tulemustest mõjutatud toetuste loetelu – andmelehel audititele kehtestatud tähtaja jooksul (vt punkt 6). Toetuse andja teatab asjaomasele toetusesaajale ametlikult kavatsusest tulemusi laiendada ja esitab tulemustest mõjutatud toetuste loetelu. Kui laiendamine puudutab kulude või maksete tagasilükkamist, peab teade sisaldama järgmist: (a) ettepanekut esitada märkused tulemustest mõjutatud toetuste loetelu kohta; (b) nõue esitada kõigi mõjutatud toetuste kohta muudetud finantsaruanded; (c) ekstrapoleerimise korrektsiooni määr, mis on määratud kindlaks süsteemsete või korduvate vigade alusel selliste summade arvutamiseks, mis tuleb tagasi lükata, kui asjaomane toetusesaaja: (i) leiab, et muudetud finantsaruannete esitamine ei ole võimalik või teostatav, või (ii) ei esita muudetud finantsaruandeid. Kui laiendamine on seotud toetuste vähendamisega, peab teade sisaldama järgmist: (a) ettepanek esitada märkused tulemustest mõjutatud toetuste loetelu kohta ja (b) ekstrapoleerimise korrektsiooni määr, mis on määratud kindlaks süsteemsete või korduvate vigade ja proportsionaalsuse põhimõtte alusel. 34 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Asjaomasel toetusesaajal on märkuste ja muudetud finantsaruannete esitamiseks või nõuetekohaselt põhjendatud alternatiivse parandusmeetodi/-määra väljapakkumiseks aega 60 päeva pärast teate kättesaamist. Selle põhjal analüüsib toetuse andja mõju ja teeb otsuse rakendamise kohta (st alustab tagasilükkamis- või toetuse vähendamise menetlusi kas muudetud finantsaruannete või teatatud/alternatiivse meetodi/määra või nende kombinatsiooni alusel; vt artiklid 27 ja 28). 25.6 Nõuete täitmata jätmise tagajärjed Kui toetusesaaja ei täida käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, käsitatakse ebapiisavalt põhjendatud kulusid või makseid rahastamiskõlbmatuna (vt artikkel 6) ja need lükatakse tagasi (vt artikkel 27) ning toetust võidakse vähendada (vt artikkel 28). Selliste rikkumiste tagajärjel võidakse rakendada ka muid 5. peatükis kirjeldatud meetmeid. ARTIKKEL 26. MÕJU HINDAMISED Ei kohaldata. 5. PEATÜKK NÕUETE TÄITMATA JÄTMISE TAGAJÄRJED 1. JAGU TAGASILÜKKAMINE JA TOETUSE VÄHENDAMINE ARTIKKEL 27. KULUDE JA MAKSETE TAGASILÜKKAMINE 27.1 Tingimused Toetuse andja lükkab toetusesaaja osalemise lõpetamise või lõppmakse tegemise ajal või pärast seda tagasi kõik rahastamiskõlbmatud kindlasummalised maksed (vt artikkel 6), eelkõige pärast kontrolle, hindamisi, auditeid või uurimisi (vt artikkel 25). Tagasilükkamise põhjus võib olla ka muude toetuste kohta saadud tulemuste laiendamine käesolevale toetusele (vt artikkel 25). Rahastamiskõlbmatud kulud või maksed lükatakse tagasi. 27.2 Menetlus Kui tagasilükkamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat ametlikult tagasilükkamisest, vähendatavast summast ja selle põhjustest. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul pärast teate saamist esitada oma märkused, kui ta tagasilükkamisega ei nõustu (maksete läbivaatamise menetlus). Kui tagasilükkamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22 sätestatud eelteatega ärakuulamismenetlust. 27.3 Mõju Kui toetuse andja lükkab kulud või maksed tagasi, arvab ta need deklareeritud kuludest või maksetest maha ja arvutab seejärel välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral nõuab vajaliku summa sisse; vt artikkel 22). 35 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 ARTIKKEL 28. TOETUSE VÄHENDAMINE 28.1 Tingimused Toetuse andja võib toetusesaaja osalemise lõpetamise korral või lõppmakse tegemise ajal või pärast seda toetusesaaja toetust vähendada, kui (a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist: (i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või (ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, taotlusvooru tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane) jne) või (b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või korduvaid vigu, rikkunud õigusnorme, pannud toime pettuse või jätnud olulisel määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste põhjal järelduste tegemine; vt artikkel 25.5). Vähendamissumma arvutatakse iga asjaomase toetusesaaja kohta, nii et see on proportsionaalne vigadega, eeskirjade eiramisega, pettusega või kohustuste täitmata jätmise tõsiduse ja kestusega, kohaldades heakskiidetud ELi rahalise toetuse suhtes individuaalset vähendusmäära. 28.2 Menetlus Kui toetuse vähendamine ei too kaasa sissenõudmist, teavitab toetuse andja koordinaatorit või asjaomast toetusesaajat ametlikult vähendamisest, vähendatavast summast ja vähendamise põhjustest. Koordinaator või asjaomane toetusesaaja võib 30 päeva jooksul pärast teate saamist esitada oma märkused, kui ta vähendamisega ei nõustu (maksete läbivaatamise menetlus). Kui toetuse vähendamine toob kaasa sissenõudmise, järgib toetuse andja artiklis 22 sätestatud eelteatega ärakuulamismenetlust. 28.3 Mõju Kui toetuse andja vähendab toetust, arvab ta vähendussumma toetusest maha ja arvutab seejärel välja tasumisele kuuluva summa (ning vajaduse korral nõuab vajaliku summa sisse, vt artikkel 22). 2. JAGU PEATAMINE JA LÕPETAMINE ARTIKKEL 29. MAKSETÄHTAJA ARVESTAMISE PEATAMINE 29.1 Tingimused Toetuse andja võib igal ajal peatada maksetähtaja arvestamise, kui makset ei saa töödelda, sest 36 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 (a) nõutud aruannet (vt artikkel 21) ei ole esitatud või see on puudulik või on vaja täiendavat teavet, (b) on kahtlusi makstava summa suhtes (nt on käimas tulemuste põhjal järelduste tegemise menetlus, on küsitavusi seoses rahastamiskõlblikkusega, on tekkinud toetuse vähendamise vajadus jne) ning on vaja täiendavaid kontrolle, hindamisi, auditeid või uurimisi või (c) on muid küsimusi, mis mõjutavad ELi finantshuve. 29.2 Menetlus Toetuse andja teatab koordinaatorile ametlikult peatamisest ja selle põhjustest. Peatamine jõustub teate saatmise päeval. Kui maksetähtaja arvestamise peatamise tingimused ei ole enam täidetud, siis peatamine lõpetatakse ja järelejäänud makseperioodi taasalustatakse (vt andmelehe punkt 4.2). Kui peatamine kestab üle kahe kuu, võib koordinaator küsida toetuse andjalt kinnitust selle kohta, kas peatamine kestab edasi. Kui maksetähtaja arvestamise peatamise põhjuseks on aruande mittevastavus nõuetele ja muudetud aruannet pole esitatud (või see esitati, kuid lükati samuti tagasi), võib toetuse andja ka lepingu lõpetada või lõpetada koordinaatori osalemise (vt artikkel 32). ARTIKKEL 30. MAKSETE PEATAMINE 30.1 Tingimused Toetuse andja võib igal ajal kas täielikult või osaliselt peatada ühele või mitmele toetusesaajale tehtavad maksed, kui (a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et ta on teinud järgmist: (i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või (ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane) või ei ole teinud koostööd kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimise jne puhul) või (b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või korduvaid vigu, rikkunud õigusnorme, pannud toime pettuse või jätnud olulisel määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste põhjal järelduste tegemine; vt artikkel 25.5). 37 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kui ühe või mitme toetusesaaja maksed on peatatud, teeb toetuse andja osalise(d) makse(d) selle osa (nende osade) kohta, mis ei ole peatatud. Kui peatamine hõlmab lõppmakset, siis käsitatakse pärast peatamise lõpetamist ülejäänud summa(de) tasumist (või sissenõudmist) meedet lõpetava lõppmakse tasumisena. 30.2 Menetlus Enne maksete peatamist saadab toetuse andja asjaomasele toetusesaajale eelteate, - milles teatab ametlikult maksete peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning - palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata menetlust jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse. Toetuse andja teavitab pärast peatamismenetluse lõppu ka koordinaatorit. Peatamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval. Kui maksete jätkamise tingimused on täidetud, siis peatamine lõpetatakse. Toetuse andja teavitab ametlikult asjaomast toetusesaajat (ja koordinaatorit) ja määrab kindlaks peatamise lõpetamise kuupäeva. Peatamise ajal asjaomastele toetusesaajatele ettemakseid ei tehta. ARTIKKEL 31. TOETUSLEPINGU PEATAMINE 31.1 Toetuslepingu peatamine konsortsiumi taotlusel 31.1.1 Tingimused ja kord Toetusesaajad võivad taotleda toetuse või selle mis tahes osa rakendamise peatamist, kui erakordsed asjaolud – eelkõige vääramatu jõud (vt artikkel 35) – muudavad selle rakendamise võimatuks või erakordselt raskeks. Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet: - muutmise põhjused; - peatamise jõustumise kuupäev (see kuupäev võib olla varasem kui muutmistaotluse esitamise kuupäev) ja - meetme rakendamise jätkamise eeldatav kuupäev. Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud kuupäeval. Kui olukord võimaldab meetme rakendamist jätkata, peab koordinaator kohe taotlema veel kord lepingu muutmist, et määrata kindlaks peatamise lõpetamise kuupäev ja meetme jätkamise kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva), pikendada meetme kestust ja teha muid muudatusi, mis on vajalikud meetme kohandamiseks uue olukorraga (vt artikkel 39), välja arvatud juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32). Peatamine lõpetatakse muutmistaotluses 38 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 sätestatud peatamise lõpetamise kuupäeval. See kuupäev peab olema varasem kui muutmistaotluse esitamise kuupäev. Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Samuti ei tohi siis teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi. Kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Toetuse peatamise ajal rakendatud tegevustega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6 punkt 6.3). 31.2 Toetuslepingu täitmise peatamine toetuse andja algatusel 31.2.1 Tingimused Toetuse andja võib toetuse või selle mis tahes osa peatada, kui (a) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist või on kahtlus, et ta on teinud järgmist: (i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või (ii) käesoleva lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane) või ei ole teinud koostööd kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimise jne puhul) või (b) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või korduvaid vigu, rikkunud õigusnorme, pannud toime pettuse või jätnud olulisel määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste põhjal järelduste tegemine; vt artikkel 25.5). 31.2.2 Menetlus Enne toetuse peatamist saadab toetuse andja koordinaatorile eelteate, - milles teatab ametlikult toetuse peatamise kavatsusest ja selle põhjustest ning - palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata menetlust jätkata, kinnitab ta peatamise (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse. Peatamine jõustub päeval pärast seda, kui kinnituskiri on saadetud (või teates osutatud hilisemal kuupäeval). Kui meetme rakendamise jätkamise tingimused on täidetud, teavitab toetuse andja koordinaatorit sellest ametlikult peatamise lõpetamise kirjaga, milles ta määrab kindlaks peatamise lõpetamise kuupäeva ja palub koordinaatoril taotleda lepingu muutmist, et määrata kindlaks jätkamise kuupäev (üks päev pärast peatamise lõpetamise kuupäeva), pikendada meetme kestust ja teha muid muudatusi, mis on vajalikud meetme kohandamiseks uue 39 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 olukorraga (vt artikkel 39), välja arvatud juhul, kui toetus on lõpetatud (vt artikkel 32). Peatamine lõpetatakse peatamise lõpetamise kirjas kindlaks määratud peatamise lõpetamise kuupäeval. See kuupäev võib olla varasem kirja saatmise kuupäevast. Peatamise ajal ettemakseid ei tehta. Peale selle ei tohi teha ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi, selliste kulutuste tegemine tuleb peatada ja uusi kulutusi ei või teha. Peatamise ajal rakendatud tegevusega seotud kulud või maksed ei ole rahastamiskõlblikud (vt artikli 6 punkt 6.3). Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate kahjude hüvitamist (vt artikkel 33). Toetuse peatamine ei mõjuta toetuse andja õigust lõpetada toetuse andmine või toetusesaaja osalemine (vt artikkel 32) või toetust vähendada (vt artikkel 28). ARTIKKEL 32. TOETUSLEPINGU LÕPETAMINE VÕI TOETUSESAAJA OSALEMISE LÕPETAMINE 32.1 Toetuslepingu lõpetamine konsortsiumi taotlusel 32.1.1 Tingimused ja kord Toetusesaajad võivad taotleda toetuse lõpetamist. Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet: - muutmise põhjused; - kuupäev, mil konsortsium lõpetab meetmega seotud töö (töö lõpetamise kuupäev), ja - lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema hilisem kui muutmistaotluse esitamise kuupäev. Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval. Kui põhjendusi ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib ta asuda seisukohale, et toetus on lõpetatud ebakorrektselt. 32.1.2 Mõju Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama lõpparuande (viimase poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni). Toetuse andja arvutab lõpliku toetussumma ja lõppmakse esitatud aruande alusel, võttes arvesse enne töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevustega seoses tekkinud kulusid ja tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud. Kui toetuse andja ei saa aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta). Ebakorrektne lõpetamine võib tuua kaasa toetuse vähendamise (vt artikkel 28). 40 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist. 32.2 Toetusesaaja osalemise lõpetamine konsortsiumi taotlusel 32.2.1 Tingimused ja kord Koordinaator võib taotleda ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist asjaomase toetusesaaja taotlusel või teiste toetusesaajate nimel. Koordinaator peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 39), mis sisaldab järgmist teavet: - muutmise põhjused; - asjaomase toetusesaaja arvamus (või tõend selle kohta, et tema arvamust on kirjalikult küsitud); - kuupäev, mil toetusesaaja lõpetab meetmega seotud töö (töö lõpetamise kuupäev); - lõpetamise jõustumise kuupäev (lõpetamiskuupäev); see kuupäev peab olema hilisem kui muutmistaotluse esitamise kuupäev. Kui lõpetamine puudutab koordinaatorit ja seda tehakse tema nõusolekuta, peab taotluse tegema teine toetusesaaja (tegutsedes konsortsiumi nimel). Lõpetamine jõustub muutmistaotluses nimetatud lõpetamiskuupäeval. Kui teavet ei esitata või kui toetuse andja leiab, et põhjused lõpetamist ei õigusta, võib ta pidada toetusesaaja osalemise lõpetamist ebakorrektseks. 32.2.2 Mõju Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama: (i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta; (ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpetamisaruande poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö edenemisest, finantsaruannet ja selgitust vahendite kasutamise kohta; (iii) teise muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos muude vajalike muudatustega (nt osalemise lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve ümberjaotamine; uue toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud toetusesaaja asendamiseks; koordinaatori vahetamine jne). Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes arvesse enne töö lõpetamise kuupäeva rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud. 41 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi perioodilisse aruandesse (vt artikkel 21). Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta). Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, järeldab ta, et: - koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et - asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma. Kui toetuse andja kiidab teise muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut ja viiakse sisse vajalikud muudatused (vt artikkel 39). Kui toetuse andja lükkab teise muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, võib toetuse andmise lõpetada (vt artikkel 32). Ebakorrektse lõpetamise tõttu võidakse toetust vähendada (vt artikkel 28) või toetuse andmine lõpetada (vt artikkel 32). Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist. 32.3 Toetuslepingu lõpetamine või toetusesaaja osalemise lõpetamine toetuse andja algatusel 32.3.1 Tingimused Toetuse andja võib toetuslepingu või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetada, kui (a) üks või mitu toetusesaajat ei ühine lepinguga (vt artikkel 40); (b) muudatus meetmes või toetusesaaja õiguslikus, rahalises, tehnilises, organisatsioonilises või omandiõigusega seotud olukorras mõjutab tõenäoliselt oluliselt meetme rakendamist või seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse (sealhulgas muudatused, mis on seotud ühega kirjalikus kinnituses loetletud menetlusest kõrvalejätmise alustest); (c) pärast ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist seaksid lepingusse tehtavad vajalikud muudatused (ja nende mõju meetmele) kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet; (d) meetme rakendamine on muutunud võimatuks või selle jätkamiseks vajalikud muudatused seaksid kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuksid taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet; 42 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 (e) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandva isiku) suhtes on algatatud pankrotimenetlus vms (sealhulgas maksejõuetusmenetlus, likvideerimine, likvideerija või kohtupoolne haldamine, kokkulepe võlausaldajatega, äritegevuse peatamine jne); (f) toetusesaaja (või tema võlgade eest piiramatut vastutust kandev isik) rikub sotsiaalkindlustus- või maksukohustusi; (g) toetusesaaja (või esindus-, otsustus- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on tunnistatud süüdi tõsises ametialases rikkumises; (h) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on pannud toime pettuse või korruptiivse teo või on seotud kuritegeliku organisatsiooniga, rahapesuga, terrorismiga seotud kuritegudega (sealhulgas terrorismi rahastamine), lapstööjõu kasutamisega või inimkaubandusega; (i) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on loodud teises jurisdiktsioonis kavatsusega hoida kõrvale maksu-, sotsiaal- või muudest juriidilistest kohustustest päritoluriigis (või selleks on loodud muu üksus); (j) toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on teinud järgmist: (i) teinud olulisi vigu, eiranud eeskirju või pannud toime pettuse või (ii) lepingu täitmise või toetuse andmise menetluse ajal oma kohustusi tõsiselt rikkunud (sh meetme ebakorrektse rakendamisega, projektikonkursi tingimuste täitmata jätmisega, valeandmete esitamisega, nõutava teabe esitamata jätmisega, eetika- või turvaeeskirjade rikkumisega (kui see on asjakohane), ei ole teinud koostööd kontrollide, hindamiste, auditite ja uurimiste jne puhul); (k) tulemuste põhjal järelduste tegemine: toetusesaaja (või esindus-, otsustamis- või kontrollivolitustega isik või toetuse andmise/rakendamise seisukohast oluline isik) on muude sarnastel tingimustel antud ELi toetuste puhul teinud süsteemseid või korduvaid vigu, rikkunud õigusnormi, pannud toime pettuse või jätnud olulisel määral täitmata kohustused, millel on käesolevale toetusele oluline mõju (tulemuste põhjal järelduste tegemine, vt artikkel 25.5); (l) hoolimata toetuse andja konkreetsest nõudest ei taotle toetusesaaja koordinaatori kaudu lepingu muutmist, et lõpetada mõne temaga seotud üksuse või assotsieerunud partneri osalemine, kes on mõnes punktides (d), (f), (e), (g), (h), (i) või (j) nimetatud olukorras, ja jaotada oma ülesandeid ümber. 32.3.2 Menetlus Enne toetuse või ühe või mitme toetusesaaja osalemise lõpetamist saadab toetuse andja koordinaatorile või asjaomasele toetusesaajale eelteate, 43 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 - milles teatab ametlikult lõpetamiskavatsusest ja selle põhjustest ning - palub esitada võimalikud märkused 30 päeva jooksul alates teate saamisest. Kui toetuse andjale märkusi ei esitata või kui ta otsustab esitatud märkustele vaatamata menetlust jätkata, kinnitab ta lõpetamise ja selle jõustumise kuupäeva (kinnituskiri). Muudel juhtudel edastab ta ametliku teate selle kohta, et menetlus lõpetatakse. Toetusesaaja osalemise lõpetamise korral teavitab toetuse andja menetluse lõpus ka koordinaatorit. Lõpetamine jõustub kinnitusteate saatmisele järgneval päeval (või teates osutatud hilisemal kuupäeval; „lõpetamiskuupäev“). 32.3.3 Mõju (a) Toetuslepingu lõpetamise korral: Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama lõpparuande (poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni). Toetuse andja arvutab lõpliku toetussumma ja lõppmakse esitatud aruande alusel, võttes arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud. Kui leping lõpetatakse aruandluskohustuse täitmata jätmise tõttu, ei või koordinaator pärast lõpetamist enam ühtegi aruannet esitada. Kui toetuse andja ei saa aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta). Lõpetamine ei mõjuta toetuse andja õigust toetust vähendada (vt artikkel 28) või haldussanktsioone kehtestada (artikkel 34). Toetusesaajad ei või nõuda toetuse andja poolt algatatud lõpetamisest tulenevate kahjude hüvitamist (vt artikkel 33). Toetusesaajate kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist. (b) Toetusesaaja osalemise lõpetamine Koordinaator peab 60 päeva jooksul pärast lõpetamise jõustumist esitama: (i) aruande asjaomasele toetusesaajale tehtud maksete kohta; 44 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 (ii) asjaomase toetusesaaja esitatud lõpparuande poolelioleva aruandeperioodi kohta kuni lõpetamiseni, mis sisaldab ülevaadet töö edenemisest, finantsaruannet ja selgitust vahendite kasutamise kohta; (iii) muutmistaotluse (vt artikkel 39) koos vajalike muudatustega (nt osalemise lõpetanud toetusesaaja ülesannete ja hinnangulise eelarve ümberjaotamine; uue toetusesaaja lisamine osalemise lõpetanud toetusesaaja asendamiseks; koordinaatori vahetamine jne). Toetuse andja arvutab toetusesaajale makstava summa esitatud aruande alusel, võttes arvesse enne lõpetamise jõustumist rakendatud tegevusega seoses tekkinud kulusid ja tehtud makseid (vt artikkel 22). Alles pärast lõpetamist täitmisele kuuluvate lepingutega seotud kulud ei ole rahastamiskõlblikud. Lõpetamisaruandes esitatud teave peab olema lisatud ka järgmise aruandeperioodi perioodilisse aruandesse (vt artikkel 21). Kui toetuse andja ei saa lõpetamisaruannet ettenähtud tähtaja jooksul, võetakse arvesse ainult heakskiidetud perioodilises aruandes sisalduvaid kulusid ja makseid (kui ühtegi perioodilist aruannet ei ole heaks kiidetud, siis kulusid arvesse ei võeta / makseid ei tehta). Kui toetuse andja ei saa maksete jaotust puudutavat aruannet ettenähtud tähtaja jooksul, järeldab ta, et: - koordinaator ei teinud asjaomasele toetusesaajale ühtegi makset ja et - asjaomane toetusesaaja ei pea koordinaatorile midagi tagasi maksma. Kui toetuse andja kiidab muutmistaotluse heaks, muudetakse lepingut, et viia sinna sisse vajalikud muudatused (vt artikkel 39). Kui toetuse andja lükkab muutmistaotluse tagasi seetõttu, et see seab kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikub toetuse taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet, võib toetuse andmise lõpetada (vt artikkel 32). Asjaomase toetusesaaja kohustused (eelkõige artikkel 13 (konfidentsiaalsus ja turvalisus), artikkel 16 (intellektuaalomandi õigused), artikkel 17 (teavitamine, levitamine ja nähtavus), artikkel 21 (aruandlus), artikkel 25 (kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised), artikkel 26 (mõju hindamine), artikkel 27 (tagasilükkamine), artikkel 28 (toetuse vähendamine) ja artikkel 42 (nõuete loovutamine)) kehtivad ka pärast lõpetamist. 3. JAGU MUUD TAGAJÄRJED: KAHJUTASUD JA HALDUSKARISTUSED ARTIKKEL 33. KAHJUTASUD 33.1 Toetuse andja vastutus Toetuse andja ei vastuta toetusesaajatele või kolmandatele isikutele käesoleva lepingu rakendamise, sealhulgas raske hooletuse tagajärjel tekitatud kahju eest. 45 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Toetuse andja ei vastuta toetusesaajate või teiste meetmes osalevate üksuste poolt käesoleva lepingu rakendamise tagajärjel tekitatud kahju eest. 33.2 Toestusesaajate vastutus Toetusesaajad peavad hüvitama toetuse andjale kogu kahju, mis on talle tekkinud meetme rakendamise tagajärjel või põhjusel, et meedet ei rakendatud täielikus kooskõlas lepinguga, kui kahju põhjus oli raske hooletus või tahtlik tegevus. Vastutus ei laiene kaudsele kahjule ega kaudsega samalaadsele kahjule (näiteks saamata jäänud kasum, tulu või leping), kui kahju põhjus ei olnud tahtlik tegevus või konfidentsiaalsuse rikkumine. ARTIKKEL 34. HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED Ühtki käesoleva lepingu sätet ei või tõlgendada nii, nagu takistaks see halduskaristuste (st ELi toetuse andmise menetlusest kõrvalejätmine ja/või rahalised karistused) või muude avalik- õiguslike meetmete võtmist lisaks käesolevas lepingus sätestatud lepingulistele meetmetele või nende alternatiivina (vt näiteks ELi finantsmääruse 2024/2509 artiklid 137–148 ning määruse nr 2988/9522 artiklid 4 ja 7). 4. JAGU VÄÄRAMATU JÕUD ARTIKKEL 35. VÄÄRAMATU JÕUD Lepinguosalist, kellel vääramatu jõud takistas lepingust tulenevate kohustuste täitmist, ei loeta oma kohustusi mittetäitnuks. „Vääramatu jõud“ on igasugune olukord või sündmus, mis: - takistab kummalgi lepinguosalisel täita lepingust tulenevaid kohustusi, - on ettenägematu, erandlik olukord ja lepinguosalistest olenematud, - ei olnud põhjustatud nendepoolsest (ega meetmesse kaasatud muude osalevate üksuste poolsest) veast ega hooletusest ning - osutub vältimatuks hoolimata nõuetekohasest hoolsusest. Igast olukorrast, mille puhul on tegemist vääramatu jõuga, tuleb teisele lepinguosalisele ametlikult viivitamata teatada, nimetades selle iseloomu, tõenäolise kestuse ja eeldatavad mõjud. Lepinguosalised peavad kohe võtma kõik vajalikud sammud vääramatust jõust tuleneva kahju piiramiseks ja andma oma parima, et jätkata meetme rakendamist nii kiiresti kui võimalik. 22 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). 46 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 6. PEATÜKK LÕPPSÄTTED ARTIKKEL 36. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS 36.1 Teabevahetuse vormid ja -vahendid. Elektrooniline haldamine Lepingu raames toimuv teabevahetus (teave, taotlused, esildised, ametlikud teated jne) peab: - olema kirjalik, - olema selgelt seotud lepinguga (projekti number ja nimi, kui see on olemas) ning - toimuma ettenähtud vorme ja näidiseid kasutades. Lepinguosalised peaksid vahetama teateid (v.a ametlikud teated) elektrooniliste vahenditega. Ametlikud teated tuleb saata tähitud postiga koos kohaletoimetamise kinnitusega (ametlik teade paberkandjal). Ametlikke teateid võib saata ka elektrooniliselt, kui asjaomases liikmesriigis kohaldatav õigus seda lubab, eelkõige koos väljastusteatega. 36.2 Teate kuupäev Teated loetakse edastatuks siis, kui saatev lepinguosaline on need saatnud (st kuupäeval ja kellaajal, mil need saadeti). Tähitud postiga paberkandjal saadetud ametlikud teated koos kättetoimetamiskinnitusega loetakse edastatuks kas: - postiteenistuse registreeritud kättetoimetamiskuupäeval või - postkontorist kättesaamise ajal. ARTIKKEL 37. LEPINGU TÕLGENDAMINE Andmelehe sätted on lepingu ülejäänud tingimuste suhtes ülimuslikud. 5. lisa on Tingimuste suhtes ülimuslik; Tingimused on ülimuslikud muude lisade kui 5. lisa suhtes. Meetme hinnanguline eelarve on 1. lisas esitatud meetme kirjelduse suhtes ülimuslik. ARTIKKEL 38. PERIOODIDE JA TÄHTAEGADE ARVUTAMINE Vastavalt määrusele nr 1182/7123 arvutatakse päevades, kuudes või aastates väljendatud ajavahemikke alates neid alustava sündmuse toimumise hetkest. 23 Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1). 47 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Sündmuse toimumise päeva ei loeta perioodi sisse. „Päeva“ all mõistetakse kalendri-, mitte tööpäeva. ARTIKKEL 39. MUUDATUSED 39.1 Tingimused Lepingut võib muuta, v.a juhul, kui muudatus põhjustab lepingu sellise muutmise, mis seaks kahtluse alla toetuse andmise otsuse või rikuks taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Muudatuste tegemist võivad taotleda kõik lepinguosalised. 39.2 Menetlus Muudatust taotlev lepinguosaline peab esitama muutmistaotluse (vt artikkel 36). Toetusesaajate nimel esitab ja võtab muutmistaotlused vastu koordinaator (vt 4. lisa). Kui taotletakse koordinaatori muutmist tema nõusolekuta, peab taotluse tegema teine toetusesaaja (tegutsedes teiste toetusesaajate nimel). Muutmistaotluses tuleb esitada: - muutmise põhjused; - asjakohased tõendusdokumendid ning - koordinaatori muutmiseks ilma tema nõusolekuta: koordinaatori arvamus (või tõend selle kohta, et tema arvamust on kirjalikult küsitud). Toetuse andja võib nõuda lisateavet. Kui taotluse saanud lepinguosaline nõustub, peab ta allkirjastama muudatuse 45 päeva jooksul pärast teate (või muu lisateabe, mida toetuse andja on nõudnud) saamist. Kui ta ei nõustu, peab ta oma mittenõustumisest ametlikult teatama samaks tähtajaks. Tähtaega võib pikendada, kui see on taotluse hindamiseks vajalik. Kui teadet tähtajaks ei saada, loetakse taotlus tagasilükatuks. Muudatus jõustub päeval, mil vastuvõttev lepinguosaline selle allkirjastab. Muudatus hakkab kehtima selle jõustumise kuupäeval või mõnel muul muudatuses märgitud kuupäeval. ARTIKKEL 40. ÜHINEMINE JA UUTE TOETUSESAAJATE LISAMINE 40.1 Preambulis nimetatud toetusesaajate ühinemine Toetusesaaja, kes ei ole koordinaator, ühineb toetuslepinguga ühinemisdokumendi allkirjastamisega (vt 4. lisa). 48 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Nad võtavad endale lepingujärgsed õigused ja kohustused alates selle jõustumiskuupäevast (vt artikkel 44). 40.2 Uute toetusesaajate lisamine Põhjendatud juhtudel võivad toetusesaajad taotleda uue toetusesaaja lisamist. Selleks peab koordinaator esitama muutmistaotluse vastavalt artiklile 39. Taotlusele tuleb lisada uue toetusesaaja allkirjastatud ühinemisdokument (vt 4. lisa). Uute toetusesaajate suhtes kehtivad kõik lepingujärgsed õigused ja kohustused alates nende ühinemisdokumentides (vt 4. lisa) nimetatud ühinemiskuupäevast. ARTIKKEL 41. LEPINGU LOOVUTAMINE Ei kohaldata. ARTIKKEL 42. TOETUSE ANDJA VASTU OLEVATE MAKSENÕUETE LOOVUTAMINE Toetusesaajad ei või toetuse andja vastu olevaid maksenõudeid loovutada ühelegi kolmandale isikule, välja arvatud juhul, kui toetuse andja on koordinaatori poolt asjaomase toetusesaaja nimel esitatud kirjaliku põhjendatud taotluse alusel selle sõnaselgelt kirjalikult heaks kiitnud. Kui toetuse andja ei ole loovutamist heaks kiitnud või kui selle tingimusi ei järgita, ei ole loovutamisel talle mingisugust mõju. Mingil juhul ei vabasta loovutamine toetusesaajaid kohustustest, mis neil on toetuse andja suhtes. ARTIKKEL 43. KOHALDATAV ÕIGUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE 43.1 Kohaldatav õigus Lepingu suhtes kohaldatakse ELi õigust, millele vajaduse korral lisandub toetuse andja liikmesriigi õigus. 43.2 Vaidluste lahendamine Kui vaidlus puudutab käesoleva lepingu tõlgendamist, kohaldamist või kehtivust, peavad lepinguosalised esitama hagi toetuse andja liikmesriigi pädevale kohtule. Kolmandate riikide toetusesaajate puhul (kui neid on) tuleb sellised vaidlused esitada Brüsseli (Belgia) kohtutele, välja arvatud juhul, kui ELi programmiga ühinemise lepinguga on nähtud ette ELi kohtute otsuste täitmisele pööratavus. Kui vaidlus puudutab halduskaristusi, tasaarveldamist või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 299 alusel tehtud täitmisele pööratavat otsust (vt artiklid 22 ja 34), peab toetusesaaja esitama hagi Üldkohtule või hagi Euroopa Kohtule vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263. 49 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 ARTIKKEL 44. JÕUSTUMINE Leping jõustub päeval, mil selle viimasena allkirjastab toetuse andja. ALLKIRJAD Koordinaatori nimel Toetuse andja nimel Kert Valdaru Rait Toompere (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) 50  Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 ANDMELEHT 1. Üldandmed Projekti kokkuvõte: vt 1. lisa (kui kohaldub) Projekti number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472 Projekti nimi: - Taotlusvoor: Taotlusvooru kutse 2025 - EAC/A08/2024 Erasmus+ programm Meetme liik: Akrediteeritud asutuste õpirändeprojektid kutsehariduses (KA121-VET) Toetuse andja: EE01 - Haridus- ja Noorteamet (Harno) Projekti alguskuupäev: 01.06.2025 Projekti lõppkuupäev: 31.08.2026 Projekti kestus: 15 kuud Konsortsiumikokkulepe: ei 2. Osalevad üksused Osalevate üksuste loetelu: vt 1. lisa. 3. Toetus Eraldatud maksimaalne toetussumma: 106 115,00 eurot Toetuse vorm: eelarvepõhine mitmeliigiline: ühikuhinna alusel antav toetus ja tegelikud kulud Toetuse liik: meetmetoetus Eelarvekategooriad/tegevusliigid: ühikuhinna alusel antav toetus: - reisikulu - korraldustoetus - elamiskulude toetus - kaasamistoetus organisatsioonidele - keeleõppetoetus - ettevalmistavad kohtumised - kursusetasud tegelikud kulud: - erakorralised kulud - kaasamistoetus osalejatele 1 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Kulude rahastamiskõlblikkuse variandid (rahastamismäär): - erakorralised kulud: 80% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest välja arvatud viisa, viisaga seotud kulud, elamisload, vaktsineerimine ja arstitõendid, mis moodustavad 100% rahastamiskõlblikest otsekuludest - kaasamistoetus osalejatele: 100% - käibemaks: jah – kui see ei ole mahaarvatav või ei kuulu tagastamisele Eelarve paindlikkus: jah (paindlikkus teatavatel tingimustel, vt 5. lisa artikkel 2). 4. Aruandlus, maksed ja sissenõudmine 4.1 Pidev aruandlus (artikkel 21) Tulemused: ei 4.2 Perioodiline aruandlus ja maksed Aruandlus- ja maksegraafik (artiklid 21, 22): Aruandlus Maksed Aruandeperioodid Väljundi Lõpptähtaeg Väljundi Tähtaeg (maksetähtaeg) liik liik Aruande- Kuupäev Kuupäev perioodi nr alates kuni 30 päeva alates lepingu jõustumisest või Ettemakse ettemaksetagatise saamisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem 60 päeva pärast 60 päeva jooksul pärast 1 01.06.2025 31.08.2026 Lõpparuanne aruandeperioodi Lõppmakse lõpparuande laekumist lõppu Ettemaksed ja tagatised: Ettemakse Ettemaksetagatis Väljundi liik Summa Tagatissumma* Ettemakse 84 892,00 ; 80% Ei kohaldata * Ettemaksetagatise summa peab olema sama suur kui ettemakse summa. 2 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Aruandlus- ja maksekord (artiklid 21, 22): Kasumi taotlemise keeld: ei kohaldata Viivis: EKP + 3,5% Pangakonto omaniku nimi: Rahandusministeerium Pangakonto andmed: AS SEB Pank, EEUHEE2X, EE891010220034796011 ja viitenumber 2800047737 1 Ümberarvestamine eurodesse: topeltkonverteerimine Aruandekeel: kõik maksetaotlused ja aruanded tuleb esitada eesti keeles 4.3 Sertifikaadid (artikkel 24) Ei kohaldata. 4.4 Sissenõudmine (artikkel 22) Esmane vastutus sissenõudmiste eest: Toetusesaaja osalemise lõpetamine: asjaomased toetusesaajad Lõppmakse: koordinaator Pärast lõppmakse tegemist: asjaomased toetusesaajad Solidaarne vastutus täitmisele pööratud nõuete eest (maksete tasumata jätmise korral): teiste toetusesaajate piiratud solidaarvastutus – kuni toetusesaaja maksimaalse toetussummani 5. Nõuete täitmata jätmise tagajärjed, kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamise foorum Kohaldatav õigus (artikkel 43): ELi toetusesaajad: üldjuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi õigus. ELi-välised toetusesaajad: erijuhul kohaldatav õigus: ELi õigus + toetuse andja liikmesriigi õigus + rahvusvaheliste organisatsioonide õiguse üldpõhimõtted ja rahvusvahelise õiguse üldnormid 1 Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse muus vääringus kui euro, peavad oma raamatupidamisarvestuses kajastatud muus vääringus kantud kulud konverteerima eurodesse Euroopa Liidu Teataja C–seerias avaldatud tegelike päevakursside keskmise alusel (EKP veebisaidil), mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes. Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu suhtes, siis konverteeritakse Euroopa Komisjoni veebisaidil (InforEuro) avaldatud kuu raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mis on arvutatud asjaomase aruandeperioodi suhtes. Toetusesaajad, kelle üldist raamatupidamisarvestust peetakse eurodes, peavad arvestama muus vääringus tekkinud kulud eurodesse ümber oma tavapärase raamatupidamistava kohaselt. 3 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 Vaidluste lahendamise foorum (artikkel 43): Tavapärane vaidluste lahendamise foorum: ELi toetusesaajad: toetuse andja liikmesriigi pädevad kohtud ELi-välised toetusesaajad: Brüsseli (Belgia) kohtud (välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise lepinguga on ette nähtud ELi kohtu otsuste täitmisele pööratavus) 6. Muu Erieeskirjad (5. lisa): jah - maksimaalne toetussumma - eelarve paindlikkus - alltöövõtjad - toetus osalejatele - kaasamistoetus osalejatele - andmekaitse - intellektuaalomandi õigused, taustteave ja tulemused, juurdepääsu- ja kasutusõigused - teavitamine, levitamine ja nähtavus - meetme rakendamise erieeskirjad - aruandlus - tasumisele kuuluv summa - kontrollid, hindamised, auditid ja uurimised - toetuse vähendamine - lepinguosaliste teabevahetus - akrediteerimise seire ja kontroll - veebipõhine keeletugi (OLS) - osalejate kaitse ja turvalisus - siseriikliku õigusega nõutavad lisasätted Tavapärased tähtajad pärast projekti lõppu2: konfidentsiaalsus: 5 aastat pärast lõppmakse tegemist dokumentide säilitamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse tegemist hindamine: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse tegemist 2 Kooskõlas siseriikliku õigusega võib maksimaalset ajavahemikku kohandada, kui see on pikem kui viis aastat. 4 Programmi Erasmus+ 2025. aasta toetusleping Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472, Leping number: 2025-KA121VET-29 auditid: 5 aastat (või 3 aastat toetuste puhul, mis ei ületa 60 000 eurot) pärast lõppmakse tegemist muudest toetustest saadud tulemuste laiendamine käesolevale toetusele: kuni 5 aastat (või kuni 3 aastat kuni 60 000 euro suuruste toetuste puhul) pärast lõppmakse tegemist. 5  Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472 Kuupäev 2025-06-18 Eelarve versiooni number: 0003 Projekt: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472 Taotlusvormi ID-number / Taotluse esitamise ID-number KA121-VET-146B1869 / 1657518 Akrediteeringu number 2022-1-EE01-KA120-VET-000106207 Akrediteeringu tüüp Akrediteering individuaalse organisatsioonina Eraldatud kogutoetus 106 115,00 Üleilmse õpirände tegevuste maksimaalne toetus 21 223,00 Maksimaalne toetus kursustele ja koolitustele 53 058,00 Toetusesaaja peab oma toetuse kasutamisel juhinduma Erasmus kvaiteedistandardist ja järgmistest tähtsuse järjekorras reastatud eesmärkidest: 1. eraldatud toetuse täielik kasutamine; 2. eespool nimetatud akrediteeringu numbriga seotud Erasmuse Plaani eesmärkide saavutamine; 3. käesoleva lisa jaotises “Tegevused” määratletud sihttegevuste elluviimine. Jaotises "Tegevused" esitatud soovituslikke eesmärke käsitlevas tabelis on iga eesmärgi puhul näidatud paindlikkusmarginaal. Kui projektitoetus on täielikult ära kasutatud, loetakse mis tahes väärtuse saavutamine paindlikkusmarginaali piires, et eesmärk on täielikult saavutatud. Üldjuhul peab toetusesaaja õpirännete elluviimisel seadma prioriteediks tegevused ja osalejate kategooriad, mis on eelarve eraldamise etapis märgitud prioriteetseks. Muudatused, mis ületavad standardset paindlikkusmarginaali, on lubatud ja ei nõua toetuslepingu muutmist. Toetusesaaja selgitab selliseid suuremaid muudatusi lõpparuandes. Muudatused ja esitatud selgitused vaadatakse üle lõpparuande hindamise osana. Põhjendatud muudatused võivad mõjutada positiivselt projekti aruande üldist hinnangut, sõltuvalt esitatud selgituste kvaliteedist (eelkõige toetusesaaja Erasmuse Plaani eesmärkidega seoses). Rahvusvaheliseks tegevuseks (programmiväliseid kolmandaid riike hõlmavad tegevused) antava toetuse kogusumma ei tohi ületada eelnevalt „Üleilmse õpirände tegevuste maksimaalne toetus“ osutatud summat. Eelarvekategooriaid „Kaasamistoetus osalejatele“ ja „Erakorralised suured reisikulud“ ei arvestata selle piirangu sisse. Kui piirmäär on saavutatud, siis rahvusvahelises tegevuses osalejate sihtarvu ei kohaldata. Rahvusvaheliste tegevuste (programmiväliste kolmandate riikidega seotud tegevused) toetuse kogusumma ei tohi ületada „Üleilmse õpirände tegevuste maksimaalne toetus“ osutatud summat. Eelarvekategooriaid „Kaasamistoetus osalejatele“ ja „Erakorralised suured reisikulud“ ei arvestata selle piirinagu sisse. Kui piirmäär on saavutatud, ei kohaldata rahvusvahelises tegevuses osalejate sihtarvu. 1/2  Lisa 1 - KA1 - Projekt number: 2025-1-EE01-KA121-VET-000344472 Kuupäev 2025-06-18 Eelarve versiooni number: 0003 Tegevused: soovituslikud eesmärgid Kestus Vähemate Põimitud Üleilmse õpirände Keskkonnasäästlike Osalejate Tegevuse tüüp kokku võimalustega tegevustes tegevustes reisimisvõimalusi kasutavate arv (päevad) osalejate arv osalejate arv osalejate arv isikute arv Õppijate lühiajaline õpiränne kutsehariduses 15-23 149-223 15-23 0 0 0 Töövarjutamine 27-41 167-251 0 0 0 0 Kokku 42-64 316-474 15-23 0 0 0 Eraldatud toetus sisaldab vahendeid asjakohase arvu reisipäevade jaoks lisaks eespool esitatud tabelis osutatud tegevuste kestusele. Reisipäevi ei arvestata soovitusliku eesmärgi täitmise jälgimiseks. Lisaks sellele sisaldab eraldatud toetus ka vahendeid ettevalmistavate jaoks (ligikaudu 1-3 isikut). Need ligikaudsed arvud on käesolevas lisas esitatud üksnes teavitamise eesmärgil. Toetusesaaja võib otsustada eraldatud toetuse kasutamise üle, lähtudes tegelikest vajadustest rakendamise ajal, kohaldatavatest kvaliteedistandarditest ja kooskõlas eespool kirjeldatud eesmärkidega. Need arvud ei ole osa projekti soovituslikest eesmärkidest ega ole siduvad. Need võivad muutuda vastavalt tegelikele vajadustele rakendamise ajal, kooskõlas kaasamise ja tõhusa toetuse haldamise põhimõtetega. 2/2  2. LISA – KULUDE RAHASTAMISKÕLBLIKKUSEGA SEOTUD TÄIENDAV TEAVE 1. ÜHIKUHINNA ALUSEL ANTAV TOETUS 1.1 Reisitoetus Päritolukoht: lähetava organisatsiooni asukoht. Säästvad transpordivahendid: jalgratas, buss, autode ühiskasutus ja rong. Riiklik büroo võib tunnistada muud transpordivahendid säästvaks, tuginedes väljakujunenud tavadele ja lähtudes eraldi igast üksikjuhtumist. Ühikuhinna alusel antav reisitoetus säästvate transpordivahenditega reisimiseks (keskkonnasäästlik reisimine) on rahastamiskõlblik, kui suurem osa edasi-tagasi reisist tehakse säästvaid transpordivahendeid kasutades. Ühikuhinna alusel antav toetus vahemaa kohta: lähte- ja sihtkoha vahelise edasi-tagasi reisi eest makstud summa. Toimumiskoht: vastuvõtva organisatsiooni asukoht. Kui märgitakse erinev päritolu- või toimumiskoht, peab toetusesaaja seda erinevust põhjendama. Reisimisele kuluvat aega ei võeta arvesse selleks, et teha kindlaks vastavus programmijuhendis sätestatud õpirännete minimaalsele rahastamiskõlblikule kestusele. a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutamisel korrutatakse osalejate ja saatvate isikute arv läbitava vahemaa kohta asjaomase vahemaa ja reisiliigi (tavapärane või keskkonnasäästlik) puhul kehtiva ühikuhinnaga, nagu on sätestatud lepingu 3. lisas. Sobiva vahemaa kindlakstegemiseks peab toetusesaaja märkima ühesuunalise reisi kauguse, kasutades selleks veebipõhist vahemaa kalkulaatorit, mis asub komisjoni veebilehel http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm. Ühikuhindade alusel antava reisitoetuse kogusumma arvutab toetusesaaja programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis kohaldatavate ühikuhindade alusel. b) Toetuse saamise tingimus Reisitoetus on rahastamiskõlblik ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud. 1  c) Tõendusdokumendid Individuaalsete õpirännete puhul on tõendusdokumentideks: − tegevusest osavõtmise tõend Europassi õpirände tunnistus või muu dokument, millel on märgitud osaleja saavutatud õpiväljundid ning tegevuse algus- ja lõppkuupäev. Kui kaasati saatvad isikud tuleb nende nimed ja viibimisaeg kanda samale dokumendile või väljastada neile eraldi tõend. Tõendusdokumentidele peavad alla kirjutama vastuvõttev või saatev organisatsioon. Lisaks võib riiklik büroo individuaalsete õpirännete puhul (mis ei ole vormistatud töölähetusena) nõuda täiendava tõendusdokumendina toetusesaaja ja osaleja vahel sõlmitud õpirände toetuse kasutamise lepingut. Kutsutud ekspertide puhul asendatakse õpiväljundite loetelu eksperdi korraldatud koolituse kavaga, mille on allkirjastanud kutsuv organisatsioon ja kutsutud ekspert. Rühmategevuste puhul on tõendusdokumentideks osalejate ja neid saatvate isikute nimekiri ning rakendatud õppeprogramm, millele on märgitud tegevuse algus- ja lõppkuupäev, tegevuse ajakava ja kasutatud meetodid. Tõendusdokumentidele peavad alla kirjutama saatev ja vastuvõttev organisatsioon. Euroopa Liidu institutsiooni asukohas korraldatavate tegevuste puhul peavad tõendusdokumendid allkirjastama kaks saatvat organisatsiooni ja vastuvõtva organisatsiooni allkiri ei ole vajalik. Säästvate transpordivahendite kasutamise korral (keskkonnasäästlik reisimine) tuleb eespool osutatud tõendusdokumentidele lisaks esitada: tõendusdokumendina reisitoetust saava isiku allkirjastatud kirjalik kinnitus. Kui tegemist on rühmategevusega, siis allkirjastab kinnituse saatev organisatsioon. Kui reisi alguspunkt on päritolukohast erinev või kui lõpp-punkt erineb toimumiskohast, peab toetusesaaja esitama selle erinevuse põhjuse. Kui reisi ei toimunud või reisi rahastati muudest allikatest kui programm Erasmus+, märgib toetusesaaja oma aruandes, et reisimiseks ei ole rahalist toetust vaja. 1.2 Elamiskulude toetus a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse tegevuse päevade arv osaleja ja teda saatva isiku kohta asjaomase vastuvõtva riigi puhul kehtiva päeva ühikuhinnaga, 2 mis on kindlaks määratud lepingu 3. lisas. Reisipäevi võib lisada, kui see on konkreetse tegevuse puhul asjakohane. Kui kohalviibimine katkeb, ei võeta katkestusaega elamiskulude toetuse arvutamisel arvesse. Kui kohalviibimine katkeb vääramatu jõu tõttu, peab osalejal olema lubatud tegevust pärast katkestusaega jätkata (käesolevas lepingus sätestatud tingimustel). Kui osaleja lõpetab toetusesaajaga lepingu vääramatu jõu tõttu, on tal õigus saada toetuse summa, mis vastab õpirände perioodi tegelikule kestusele. Ülejäänud vahendid tuleb toetusesaajale tagasi maksta, välja arvatud juhul, kui pooled on omavahel teisiti kokku leppinud. b) Toetuse saamise tingimus Elamiskulude toetust antakse juhul, kui osaleja on tegevuse ettenähtud ajal tegelikult ellu viinud. c) Tõendusdokumendid Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud reisitoetuse puhul (vt punkt 1.1.c). d) Aruandlus Osalejad peavad täitma Euroopa Komisjoni koostatud standardse veebipõhise küsimustiku (osaleja aruanne) ja andma tagasisidet faktiliste asjaolude kohta ning hindama õpirännet, selle ettevalmistamist ja järelmeetmeid. Kutsutud ekspertidel ei paluta osaleja aruannet esitada. Rühmaviisilise õpirände puhul annab tagasisidet kogu rühma nimel vastutav saatev isik. 1.3 Korraldustoetus a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirändes osalejate koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud ühikuhinnaga. Saatvaid isikuid ja ettevalmistavatel kohtumistel osalevaid isikuid ei peeta õpirändes osalejateks ja neid võeta korraldustoetuse arvutamisel arvesse. b) Toetuse saamise tingimus Korraldustoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud. c) Tõendusdokumendid Samad tõendusdokumendid, mis on nõutud reisitoetuse puhul (vt punkt 1.1.c). 3 1.4 Projektijuhtimise kulud Ei kohaldata. 1.5 Juhendamiskulud Ei kohaldata. 1.6 Täiendav rahastamine noorte osalustegevusega seotud projektide raames füüsiliselt toimuvatele üritustele (noorte osalustegevusega seotud ürituste toetamine) Ei kohaldata. 1.7 Kaasamistoetus organisatsioonidele a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse õpirändes vähemate võimalustega osalejate koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud ühikuhinnaga. b) Toetuse saamise tingimus Kaasamistoetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegevuse tegelikult ellu viinud. c) Tõendusdokumendid Tõendusdokumendiks on samad tõendusdokumendid, mis on nõutud reisitoetuse puhul (vt punkt 1.1.c). Lisaks: dokumendid, mille asjaomane riiklik büroo on määratlenud asjakohaste tõenditena selle kohta, et osaleja kuulub mõnda programmijuhendis loetletud vähemate võimalustega osalejate kategooriasse. 1.8 Keeleõppetoetus a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse keeleõppetoetust saanud osalejate koguarv lepingu 3. lisas kindlaksmääratud ühikuhinnaga. Veebipõhist keeletuge (OLS) saanud osalejad jäetakse sellest arvutusest välja. Kui OLSi hindamise tulemus näitab, et OLS ei paku osalejale vajalikku taset nõutavas keeles, loetakse seda tulemust piisavaks põhjenduseks keeletoe ühikuhinna eraldamiseks, nagu on täpsustatud programmijuhendis. Pikaajalises õpirändes osalevad õppijad saavad täiendavat keeleõppe toetust, mis on võrdväärne sama ühikuhinnaga, mis on kindlaks määratud 3. lisas. 4  b) Toetuse saamise tingimus Ühikuhindade alusel antavat toetust antakse juhul, kui osaleja on tegelikult saanud keeleõppetuge. c) Tõendusdokumendid Tõendusdokumendiks on kirjalik kinnitus või tõend, mille on allkirjastanud kursuse korraldaja ja millel on märgitud osaleja nimi, õpetatud keel, pakutud keeletoe kirjeldus ja kestus, või kui keeleõpet pakub saatev või vastuvõttev organisatsioon, siis on tõendusdokumendiks kirjalik kinnitus, mille on allkirjastanud ja kuupäevastanud keeleõpet pakkunud organisatsioon ja millel on märgitud osaleja nimi, õpetatud keel ning saadud keeletoe kirjeldus ja kestus. d) Aruandlus Toetusesaaja peab andma aru osalejate kohta, kes on kasutanud keeletuge ja OLSi. 1.9 Kursusetasud a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse kursuse või koolituse päevade koguarv lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva ühikuhinnaga. Kursusetasude toetuse arvutamisel võetakse arvesse ainult õppetegevuse toimumise tegelikke päevi. b) Toetuse saamise tingimus Ühikuhinnal põhinevat kursusetasu toetust antakse ainult juhul, kui osaleja on tegelikult osalenud kursusel või koolitusel, mille eest tuleb maksta kursusetasu. c) Tõendusdokumendid Tõendusdokumendiks on arve või muu kirjalik kinnitus, mille kursuse korraldaja on väljastanud ja allkirjastanud ning millel on märgitud osaleja nimi, kursuse nimetus ning osaleja kursusest osavõtu algus- ja lõppkuupäev. 1.10 Ettevalmistavad kohtumised a) Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamine Ühikuhindade alusel antava toetuse kogusumma arvutamiseks korrutatakse ettevalmistavatel kohtumistel osalenud inimeste koguarv lepingu 3. lisa kohaselt kehtiva ühikuhinnaga. b) Toetuse saamise tingimus Ühikuhinnal põhinevat ettevalmistava kohtumise toetust antakse ainult juhul, kui osaleja on ettevalmistava külastuse tegelikult osalenud. 5  c) Tõendusdokumendid Tõendusdokumendiks on toimunud kohtumise päevakava koos kohumisel osalejate nimedega, millel on allkirjastanud kohtumisel osalejad ja vastuvõttev organisatsioon. 2. TEGELIKUD KULUD 2.1 Kaasamistoetus osalejatele a) Toetuse arvutamine Toetusega hüvitatakse 100% tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest. b) Rahastamiskõlblikud kulud Kulud, mis on otseselt seotud vähemate võimalustega osalejate ja neid saatvate isikutega. Kui isik taotleb reisikulude hüvitamist ja elamiskulude toetust selle eelarvekategooria raames, ei saa samale isikule nende kategooriate jaoks ühikuhindade alusel antavat toetust taotleda. c) Tõendusdokumendid Seonduvate kulude tasumise tõend arvena, millel on märgitud arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa ja vääring, arve kuupäev ning, kui see on asjakohane, vastuvõtva organisatsiooni allkirjastatud dokumendid, milles on märgitud saatva isiku riigis viibimise kinnitatud algus- ja lõppkuupäev. d) Aruandlus Toetusesaaja peab iga selle eelarvekategooria kuluartikli puhul märkima kulude liigi ja kantud kulude tegeliku summa. 2.2 Erakorralised kulud a) Toetuse arvutamine Toetusega hüvitatakse 80% järgmistest tegelikest rahastamiskõlblikest kuludest välja arvatud kulud seoses viisade, elamislubade, vaktsineerimise ja arstitõenditega, mille hüvitamismäär on 100%. b) Rahastamiskõlblikud kulud (i) Toetusesaaja esitatud ettemaksetagatisega seotud kulud, kui sellist tagatist nõuab riiklik büroo, nagu on sätestatud andmelehel (vt punkt 4). 6 (ii) Suured reisikulud: kõige säästlikumal ja tõhusamal viisil toimunud reisi kulud, kui ühikuhindade alusel makstav toetus ei kata vähemalt 70% reisikuludest. Erakorralised suured reisikulud asendavad reisitoetuse. (iii) Kulud, mis on seotud viisa, elamislubade, vaktsineerimiste ja arstitõenditega. c) Tõendusdokumendid Ettemaksetagatis: finantstagatise maksumuse tõend, kus on märgitud finantstagatise andnud asutuse nimi ja aadress, tagatise summa ja vääring, selle väljastamise kuupäev ning tagatise andnud asutuse seadusliku esindaja allkiri. Suured reisikulud: tasumise tõend ja sellega seotud tõendid seotud kulude tasumise kohta arvete alusel, milles on märgitud arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa ja vääring, arve kuupäev ning reisimarsruut. Kulud, mis on seotud viisade, elamislubade, vaktsineerimise ja arstitõenditega: seonduvate kulude maksetõend arvete alusel, kus on kirjas arve väljastanud asutuse nimi ja aadress, summa, vääring ning arve kuupäev. 7  3. LISA. KOHALDATAVAD MÄÄRAD 1. PÕHIMEEDE. KUTSEHARIDUSE JA -ÕPPE ÕPPIJATE JA TÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE 1. Reisitoetus Keskkonnasäästlik reisimine – Tavapärane reisimine – Reisi pikkus summa osaleja kohta summa osaleja kohta 10–99 km 56 eurot 28 eurot 100–499 km 285 eurot 211 eurot 500–1 999 km 417 eurot 309 eurot 2 000–2 999 km 535 eurot 395 eurot 3 000–3 999 km 785 eurot 580 eurot 4 000–7 999 km 1 188 eurot 1 188 eurot 8 000 km või enam 1 735 eurot 1 735 eurot 2. Elamiskulude toetus Õppijad Töötajad Vastuvõttev riik Baasmäära summa päeva kohta Baasmäära summa päeva kohta 1. rühma riigid: Austria, Belgia, Iirimaa, Island, Itaalia, Liechtenstein, Luksemburg, Madalmaad, 127 eurot 191 eurot Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani 2. rühma riigid: Eesti, Hispaania, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, 110 eurot 169 eurot Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi 3. rühma riigid: Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Põhja- 93 eurot 148 eurot Makedoonia Vabariik, Rumeenia, Serbia, Türgi Baasmäära alusel makstakse kuni tegevuse 14. päevani. Alates tegevuse 15. päevast makstav summa moodustab 70% baasmäärast. Makstavad summad ümardatakse lähima täiseuroni. Saatvate isikute suhtes kehtivad töötajatele ette nähtud määrad. Samu määrasid ja eeskirju kohaldatakse programmiväliste kolmandate riikidega seotud õpirännete suhtes. Need riigid liigitatakse riikide rühmadesse järgmiselt: 1. rühma riigid: Ameerika Ühendriigid, Angola, Andorra, Araabia Ühendemiraadid, Argentiina, Armeenia, Aserbaidžaan, Austraalia, Bahrein, Fääri saared, Gruusia, Hongkong, Iisrael, Jaapan, Kanada, Kuveit, Liibanon, Lõuna-Korea, Malaisia, Mehhiko, Moldova, Monaco, Saint Kitts ja Nevis, Saint Vincent ja Grenadiinid, San Marino, Saudi Araabia, Singapur, Sudaan, Šveits, Tai, Taiwan, Tansaania, Vatikani Linnriik, Vietnam, Ühendkuningriik. 2. rühma riigid: Albaania, Antigua ja Barbuda, Bahama, Bangladesh, Barbados, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Brunei, Costa Rica, Côte d’Ivoire, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Etioopia, Filipiinid, Gabon, Ghana, Grenada, Guyana, Haiti, Hiina, India, Indoneesia, Iraan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kasahstan, Katar, Keenia, Kiribati, Kongo DV, Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Libeeria, Liibüa, Lõuna- Aafrika, Malawi, Maroko, Mauritius, Mikroneesia, Montenegro, Mosambiik, Nigeeria, Omaan, Paapua Uus- Guinea, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Põhja-Korea, Rwanda, Saint Lucia, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Süüria, Tšaad, Tšiili, Türkmenistan, Uganda, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Venezuela. 3. rühma riigid: Afganistan, Alžeeria, Belau, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Botswana, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Colombia, Cooki saared, El Salvador, Ekvatoriaal-Guinea, Eritrea, Eswatini, Fidži, Gambia, Guatemala, Guinea, Guinea-Bissau, Honduras, Ida-Timor, Iraak, Kambodža, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Komoorid, Kongo Vabariik, Kosovo, Lesotho, Lõuna-Sudaan, Macau, Madagaskar, Maldiivid, Mali, Marshalli Saared, Mauritaania, Mongoolia, Myanmar, Namiibia, Nauru, Nepal, Nicaragua, Niger, Niue, Pakistan, Saalomoni Saared, Sambia, Samoa, São Tomé ja Príncipe, Somaalia, Sri Lanka, Suriname, Zimbabwe, Tadžikistan, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Tuvalu, Uus-Meremaa, Vanuatu. 3. Korraldustoetus Tegevuse liik Summa osaleja kohta - Kutseõppurite rühmaviisiline õpiränne - Kutsevõistlustel osalemine - Kursused ja koolitus 100 eurot - Kutsutud eksperdid - Õpetajapraktikantide vastuvõtmine - Kutsehariduses ja -õppes osalejate lühiajaline õpiränne 350 eurot; - Töövarjutamine alates sama liiki tegevuse 100st - Õpetamine või koolituse pakkumine osalejast 200 eurot - Kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajaline õpiränne (meede „ErasmusPro“) 500 eurot - mis tahes tegevus kolmandas riigis, mis ei ole programmiga liitunud. Saatvaid isikuid ei loeta õpirändes osalejateks ning neid ei võeta korraldustoetuse arvutamisel arvesse. 4. Kursusetasud 80 eurot osaleja kohta päevas. 5. Kaasamistoetus organisatsioonidele 125 eurot osaleja kohta vähemate võimalustega osalejatele õpirännete korraldamisega seotud kuludeks. 6. Ettevalmistavad kohtumised 680 eurot osaleja kohta. 7. Keeleõppetoetus 150 eurot osaleja kohta töövarjuna töötamisel, õpetamisel ja koolitamisel, kutsehariduses ja - õppes osalejate lühiajalises õpirändes ning kutsehariduses ja -õppes osalejate pikaajalises õpirändes (ErasmusPro), kui osaleja ei saa veebipõhist keeletuge nõutava keele või taseme puudumise või vähemate võimalustega osalejate ees seisvate eriliste takistuste tõttu. Lisaks: 150 eurone keeleõppe lisatoetus kutsehariduse ja -õppe õpilaste pikaajalises õpirändes („ErasmusPro“) osaleja kohta.  5. LISA. ERIEESKIRJAD SISUKORD 1. MAKSIMAALNE TOETUSSUMMA (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2) ........................................................... 2 1.1 Toetuse suurendamine vahendite ümberjaotamise tõttu ...................................................................... 2 1.2. Toetuse vähendamine, mis tuleneb rakendatud õpirännete vähesusest ............................................... 2 1.3. Toetuse suurendamine kaasamistoetuse ja erakorraliste kulude katmiseks ........................................ 2 2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5) ........................................................................... 2 3. ALLTÖÖVÕTJAD (ARTIKLI 9 PUNKT 9.3).......................................................................................... 2 4. TOETUS OSALEJATELE (ARTIKKEL 9.4)........................................................................................... 2 5. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE .................................................................................................... 3 6. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15) ........................................................................................................... 3 6.1 Aruandlus andmekaitsekohustuste täitmise kohta ............................................................................... 3 6.2. Osalejate teavitamine nende isikuandmete töötlemisest ..................................................................... 3 7. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED. JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16) .................................................................... 3 7.1 Taustteabe loetelu ................................................................................................................................ 3 7.2 Õppematerjalid .................................................................................................................................... 4 8. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4) ................................. 4 8.1 Programmi Erasmus+ projektitulemuste platvorm .............................................................................. 4 9. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18) ......................................................... 4 9.1 ELi piiravad meetmed.......................................................................................................................... 4 9.2 Kohustuslikud teabeüritused ja koolitus .............................................................................................. 4 10. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21) ............................................................................................................... 4 10.1 Programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahend ........................................................................ 4 10.2 Perioodiline aruanne ja eduaruanne ................................................................................................... 5 10.3 Lõpparuanne ...................................................................................................................................... 5 10.4 Lõpparuande hindamine .................................................................................................................... 5 11. TASUMISELE KUULUV SUMMA (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3) ........................................................ 5 12. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25) ............................... 6 12.1 Dokumendikontroll ............................................................................................................................ 6 12.2 Kohapealne kontroll........................................................................................................................... 6 12.3 Süsteemiaudit..................................................................................................................................... 7 13. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28) ..................................................................................... 7 14. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36) ................................................................ 7 15. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL .................................................................................... 8 16. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS) ..................................................................................................... 8 17. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS ............................................................................................. 8 18. NOORTEPASSI TUNNISTUS ................................................................................................................. 8 19. SISERIIKLIKU ÕIGUSEGA NÕUTAVAD LISASÄTTED ................................................................. 8 1 1. MAKSIMAALNE TOETUSSUMMA (ARTIKLI 5 PUNKT 5.2) 1.1 TOETUSE SUURENDAMINE VAHENDITE ÜMBERJAOTAMISE TÕTTU Kui riiklik büroo algatab toetuste ümberjaotamise, võib toetusesaaja esitada taotluse artikli 5 punktis 5.2 osutatud toetuse maksimumsumma suurendamiseks artikli 39 kohaselt lepingu muudatusena. Toetusesaaja peab taotlust toetama programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendi kaudu esitatud teabega, mis näitab, et ta on suuteline rakendama täiendavaid õpirändeid. 1.2. TOETUSE VÄHENDAMINE, MIS TULENEB RAKENDATUD ÕPIRÄNNETE VÄHESUSEST Ei kohaldata. 1.3. TOETUSE SUURENDAMINE KAASAMISTOETUSE JA ERAKORRALISTE KULUDE KATMISEKS Toetusesaaja võib esitada põhjendatud lisavahendite taotluse erakorralisteks kuludeks ja kaasamistoetuseks osalejatele tingimusel, et neid lisakulusid ei ole võimalik katta rahaliste vahendite ümberpaigutamisega olemasoleva toetussumma piires, ilma et see kahjustaks 1. lisas sätestatud eesmärkide saavutamist. Riiklik büroo väljastab nõutava muudatuse viivitamata, kui see on vajalik, et toetusesaajal oleks võimalik järgida osalejate kaasamistoetuse andmise eeskirju. 2. EELARVE PAINDLIKKUS (ARTIKLI 5 PUNKT 5.5) Artikli 5 punktiga 5.5 seoses tuleb teha muudatus, kui eelarveülekanded eelarvekategooriast „Kaasamistoetus osalejatele“ ületavad 15% selle kategooria koguvahenditest. 3. ALLTÖÖVÕTJAD (ARTIKLI 9 PUNKT 9.3) Toetusesaaja ei saa sõlmida alltöövõtulepinguid projekti põhiülesannete täitmiseks. Projektiülesannete täitmiseks tellitud alltöövõtt toetavalt organisatsioonilt peab vastama kvaliteedistandardites sätestatud nõuetele. Mittevastavuse korral võib riiklik büroo nõuda, et toetusesaaja lõpetaks abi saamise teatavate ülesannete täitmiseks ja täidaks neid ise. Kui tuvastatud probleeme ei lahendata, võib riiklik büroo vähendada toetust lõpparuande etapis (vt artikkel 28) või lõpetada toetuslepingu (vt artikkel 29). 4. TOETUS OSALEJATELE (ARTIKKEL 9.4) Kui projekti rakendamise ajal peab toetusesaaja andma osalejatele toetust, peab ta seda tegema vastavalt 1., 2. ja 3. lisas ette nähtud tingimustele. 2 Toetusesaaja peab kas: a) maksma järgmisi toetusi: reisitoetus, keeletugi, kursusetasud ja ettevalmistavate kohtumiste toetus täies ulatuses projektitegevustes osalejatele, kohaldades ühikuhinna alusel antava toetuse määrasid, mis on esitatud 3. lisas, või b) andma toetust, mis on ette nähtud samadele eespool osutatud eelarvekategooriatele, projektipõhises tegevuses osalejatele vajalike kaupade ja teenuste osutamise vormis. Sel juhul peab toetusesaaja tagama, et osutatud teenused vastavad vajalikele kvaliteedi- ja ohutusstandarditele. Toetusesaaja võib kahte eelmises punktis esitatud varianti kombineerida, kui on tagatud kõigi osalejate õiglane ja võrdne kohtlemine. Sel juhul tuleb iga variandi suhtes kehtivaid tingimusi kohaldada selle eelarvekategooria suhtes, mille puhul vastavat varianti on kasutatud. 5. KAASAMISTOETUS OSALEJATELE Vähemate võimalustega osalejatele peab toetusesaaja tagama, et võimaluse korral on kaasamistoetus eelrahastatud, et hõlbustada tegevustes osalemist. 6. ANDMEKAITSE (ARTIKKEL 15) 6.1 ARUANDLUS ANDMEKAITSEKOHUSTUSTE TÄITMISE KOHTA Toetusesaaja annab lõpparuandes aru meetmetest, mis on kasutusele võetud selleks, et tagada oma andmetöötlustoimingute vastavus määrusele 2018/1725 kooskõlas artiklis 15 sätestatud kohustustega, vähemalt järgmistel teemadel: töötlemise turvalisus, töötlemise konfidentsiaalsus, vastutava töötleja abistamine, andmete säilitamine, audititele, sealhulgas kontrollidele kaasaaitamine, isikuandmete registri pidamine kõikide vastutava töötleja nimel tehtavate töötlemistoimingute liikide kohta. 6.2. OSALEJATE TEAVITAMINE NENDE ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST Toetusesaajad esitavad osalejatele asjakohase isikuandmete kaitse avalduse, mis käsitleb nende isikuandmete töötlemist, enne kui need kodeeritakse programmi Erasmus+ õpirännete haldamise elektroonilistes süsteemides. 7. INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED. TAUSTTEAVE JA TULEMUSED. JUURDEPÄÄSU- JA KASUTUSÕIGUSED (ARTIKKEL 16) 7.1 TAUSTTEABE LOETELU Kui enne lepingu sõlmimist on olemas tööstus- ja intellektuaalomandi õigused, sealhulgas kolmandate isikute õigused, peab toetusesaaja koostama selliste olemasolevate tööstus- ja intellektuaalomandi õiguste loetelu, täpsustades õiguste omanikud. Koordinaator peab kõnealuse loetelu enne meetme rakendamise algust esitama toetuse andjale. 3 7.2 ÕPPEMATERJALID Kui toetusesaajad koostavad projekti raames õppematerjale, tuleb need teha veebis tasuta ja avatud litsentside alusel kättesaadavaks1. Toetusesaajad peavad tagama, et kasutatav veebisaidi aadress on kehtiv ja ajakohastatud. Kui veebimajutus lõpetatakse, peab toetusesaaja veebisaidi eemaldama organisatsioonide registreerimise süsteemist, et vältida ohtu, et keegi võtab domeeni üle ja kolib selle teistele veebisaitidele. 8. TEAVITAMINE, LEVITAMINE JA NÄHTAVUS (ARTIKLI 17 PUNKT 17.4) Toetusesaajad peavad teada andma programmi Erasmus+ raames saadud toetusest kõigis teavitus- ja reklaammaterjalides, sealhulgas veebisaitidel ja sotsiaalmeedias. Suunised visuaalse identiteedi kohta on toetusesaajale ja muudele kolmandatele isikutele kättesaadavad aadressil: https://commission.europa.eu/funding-tenders/managing-your-project/communicating-and- raising-eu-visibility_et 8.1 PROGRAMMI ERASMUS+ PROJEKTITULEMUSTE PLATVORM Kui projektil on tulemusi, mida saab jagada, teeb toetusesaaja need kättesaadavaks programmi Erasmus+ projektitulemuste platvormil (http://ec.europa.eu/programmes/erasmus- plus/projects). 9. MEETME RAKENDAMISE ERIEESKIRJAD (ARTIKKEL 18) 9.1 ELI PIIRAVAD MEETMED Toetusesaajad peavad tagama, et ELi toetustest ei saa kasu assotsieerunud partnerid, alltöövõtjad ega kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse saajad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravaid meetmeid. 9.2 KOHUSTUSLIKUD TEABEÜRITUSED JA KOOLITUS Toetusesaaja peab osalema teabeüritustel ja koolitustel, mida riiklik büroo peab kohustuslikeks. 10. ARUANDLUS (ARTIKKEL 21) 10.1 PROGRAMMI ERASMUS+ ARUANDLUS- JA HALDAMISVAHEND Koordinaator peab kasutama Euroopa Komisjoni loodud veebipõhist aruandlus- ja haldamisvahendit, et registreerida kogu teave projekti raames ellu viidud tegevuse kohta (sealhulgas tegevus, mis ei saa ELi otsest rahalist toetust) ning koostada ja esitada lõpparuanne, perioodiline aruanne (perioodilised aruanded) ja eduaruanne (eduaruanded) (kui need on kättesaadavad programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis ning artikli 21 punktis 1 Avatud litsents on vahend, mille abil töö omanik annab teistele loa tööd kasutada. Litsents on seotud konkreetse tööga. Sõltuvalt antava loa ulatusest või kehtestatavatest piirangutest on olemas erinevaid avatud litsentse. Toetusesaajal on vabadus valida välja litsents, mida oma töö puhul kohaldada. Avatud litsents tuleb tagada iga valminud töö puhul. Avatud litsents ei tähenda autoriõiguste või intellektuaalomandiõiguste üleandmist. 4 21.2 täpsustatud juhtudel). Toetusesaaja ei tohi aruandlusülesannet allhanke korras tellida ega anda toetusesaaja välistele isikutele juurdepääsu aruandlus- ja haldamisvahendile. Tegevused tuleb sisestada programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendisse enne nende alguskuupäeva ning need tuleb ajakohastada, kui vastav tegevus on lõpule viidud. 10.2 PERIOODILINE ARUANNE JA EDUARUANNE Perioodilised ja eduaruanded peavad sisaldama ülevaadet projekti rakendamisest. Lisaks peab perioodiline aruanne sisaldama finantsaruannet. Aruanded tuleb koostada kasutades programmi Erasmus+ aruandlus- ja haldamisvahendis kättesaadavat vormi või teise võimalusena riikliku büroo esitatud vormi (kui see on olemas). Aruande allkirjastamisega kinnitavad toetusesaajad, et esitatud teave on täielik, usaldusväärne ja tõene. 10.3 LÕPPARUANNE Lõpparuanne peab sisaldama projekti rakendamise ülevaadet ja finantsaruannet. Riiklik büroo võib nõuda tõendavaid dokumente kulude kohta, mida toetusesaaja lõpparuandes deklareerib. 10.4 LÕPPARUANDE HINDAMINE Toetusesaaja peab esitama lõpparuande pärast projekti lõppkuupäeva. Toetusesaaja võib lõpparuande esitada enne projekti lõppkuupäeva, kui kavandatud tegevus(ed) on lõpule viidud ja projekti kestus vastab programmijuhendis sätestatud minimaalsele kestusele. Lõpparuannet hinnatakse koos osalejate aruannete ja muude projektidokumentidega, mida nõutakse käesolevas toetuslepingus ja Erasmuse õpirände kvaliteedistandardites. Selleks, et hinnata, mil määral rakendati projekti kooskõlas käesoleva lepingu 1. lisas määratletud eesmärkide, heakskiidetud Erasmuse plaani ja Erasmuse õpirände kvaliteedistandarditega, kasutatakse ühtseid hindamiskriteeriume. Toetusesaaja peab esitama lõpparuande pärast projekti lõppkuupäeva või siis, kui kavandatud tegevus on lõpule viidud vastavalt programmijuhendis sätestatud minimaalsele kestusele. 11. TASUMISELE KUULUV SUMMA (ARTIKLI 22 PUNKT 22.3) Kui andmelehel ei ole ette nähtud täiendavaid ettemakseid, võib toetusesaaja neid siiski taotleda ilma toetuslepingu muutmist taotlemata. Taotlus peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja sellele tuleb lisada perioodiline aruanne. Taotlus ei tohi ületada 80% andmelehe punktis 4.2 täpsustatud maksimaalsest toetussummast ning seda võib esitada ainult üks kord, kui vähemalt 70% eelmiste ettemaksete summast on kasutatud. 5 Toetusesaaja peab tagama, et toetust saanud projektitegevus on rahastamiskõlblik vastavalt Erasmus+ programmijuhendis sätestatud eeskirjadele ja käesolevale lepingule. Riiklik büroo peab rahastamiskõlbmatuks mis tahes tegevust või kulu, mis ei vasta Erasmus+ programmijuhendis sätestatule. Sellistele tegevustele või kuludele vastavad toetussummad nõutakse täies ulatuses tagasi. 12. KONTROLLID, HINDAMISED, AUDITID JA UURIMISED (ARTIKKEL 25) Artiklite 21 ja 25 kohaldamisel peab toetusesaaja või asjaomased toetusesaajad esitama riiklikule büroole füüsilised või elektroonilised koopiad 2. lisas osutatud tõendusdokumentidest, kui riiklik büroo ei nõua originaaldokumentide esitamist. Riiklik büroo tagastab tõendusdokumentide originaalid pärast nende analüüsimist asjaomasele toetusesaajale. Kui toetusesaajal puudub seaduslik õigus saata originaaldokumente, saadetakse nende asemel tõendusdokumentide koopiad. Projekti suhtes võidakse kohaldada sisekontrolle ja projektide läbivaatamist, dokumendikontrolli, kohapealse kontrolli või süsteemiauditi vormis. Sellega seoses võib riiklik büroo nõuda, et toetusesaaja esitaks täiendavaid tõendusdokumente või tõendeid (mis ei ole loetletud 2. lisas), mida seda liiki kontrollide puhul üldiselt nõutakse. Toetusesaaja peab võimaldama riiklikul bürool kontrollida kõigi projektitegevuste ja osalejate tegelikkust ja rahastuskõlblikkust tuginedes dokumentaalsetele tõenditele (näiteks tegevuse käigus tehtud videod ja fotod, intervjuud töötajate ja osalejatega või mis tahes muude dokumentide abil, mis tõendavad tegevuste tegelikkust), et hoida ära topeltrahastamine või muude õigusnormide rikkumine. 12.1 DOKUMENDIKONTROLL Dokumendikontroll on tõendusdokumentide põhjalik kontroll riikliku büroo ruumides, mida võib teha lõpparuande etapi ajal või järel. Toetusesaaja esitab nõudmise korral riiklikule büroole tõendusdokumendid kõikide eelarvekategooriate kohta. 12.2 KOHAPEALNE KONTROLL Kohapealset kontrolli teeb riiklik büroo toetusesaaja ruumides või muudes projekti elluviimise asjakohastes ruumides. Kohapealse kontrolli käigus peavad toetusesaajad tegema riiklikule büroole läbivaatamise jaoks kättesaadavaks tõendusdokumentide originaalid ning võimaldama riiklikule büroole juurdepääsu toetusesaaja raamatupidamisarvestuses sisalduvatele projektikuludele. Kohapealne kontroll võib toimuda järgmises vormis: a) kohapealne kontroll projekti elluviimise ajal: tehakse projekti elluviimise ajal, et riiklik büroo saaks otse kontrollida, et kõik projektitegevused ja osalejad on tegelikult olemas ning toetuskõlblikud; 6  b) kohapealne kontroll pärast projekti lõpetamist: tehakse pärast projekti lõpetamist ja tavaliselt pärast lõpparuande kontrollimist. 12.3 SÜSTEEMIAUDIT Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida süsteemi, mille alusel toetusesaaja esitab programmi raames korrapäraseid toetusetaotlusi ja selle süsteemi vastavust toetusesaaja akrediteerimise tulemusel võetud kohustustele. Süsteemiauditi eesmärk on kontrollida, kas toetusesaaja vastab programmi Erasmus+ raames ettenähtud kohustuslikele rakendusstandarditele. 13. TOETUSE VÄHENDAMINE (ARTIKKEL 28) Riiklik büroo võib toetusesaaja esitatud lõpparuande või mis tahes muu asjakohase allika, sh osalejate aruannete, kontrollkäikude, akrediteerimisaruannete, dokumendikontrollide või kohapealsete kontrollide põhjal kindlaks teha, et projekti on ellu viidud puudulikult, osaliselt või hilinenult. Kooskõlas 5. lisa artikli 9 punktis 9.4 esitatud lõpparuande hindamismenetlusega võib riiklik büroo vähendada korraldustoetuseks antavat lõplikku toetussummat järgmiselt: - 10%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 50, kuid alla 60 punkti; - 25%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 40, kuid alla 50 punkti; - 50%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 25, kuid alla 40 punkti; - 75%, kui lõpparuandele antakse vähemalt 15, kuid alla 25 punkti; - 100%, kui lõpparuandele antakse vähem kui 15 punkti. Lisaks võib riiklik büroo vähendada kuni 100% korraldustoetuse lõplikku summat ja/või kursusetasusid, kui lõpparuande hindamise tulemusel või mõnest eespool nimetatud asjakohasest allikast nähtub, et Erasmuse õpirände kvaliteedistandardeid või programmijuhendis määratletud kvalitatiivseid nõudeid ei ole järgitud. Kohaldatav vähendamine peab olema proportsionaalne tuvastatud probleemide tõsiduse ja mõjuga. Puuduliku, osalise või hilinenud rakendamise korral vähendatakse maksimaalset eraldatud summat või aruandes esitatud lõpliku toetust. 14. LEPINGUOSALISTE TEABEVAHETUS (ARTIKKEL 36) Paberkandjal ametlikud teated, mis on adresseeritud toetuse andjale, tuleb saata riikliku büroo aadressile, mis on esitatud preambulis. Paberkandjal ametlikud teated, mis on adresseeritud toetusesaajale, tuleb saata tema juriidilisele aadressile, mis on esitatud preambulis. 7 15. AKREDITEERIMISE SEIRE JA KONTORLL Riiklik büroo jälgib Erasmuse akrediteeringu rakendamist vastavalt Erasmuse õpirände kvaliteedistandarditele ja programmijuhendis sätestatud eeskirjadele, mille alusel akrediteering anti. Kui jälgimise käigus ilmnevad puudused, annab riiklik büroo olukorra parandamiseks soovitusi ja/või kohustuslikke juhiseid. Vajaduse korral võib riiklik büroo võtta kasutusele täiendavaid parandusmeetmeid, mis on määratletud programmijuhendis, mille alusel akrediteering anti. 16. VEEBIPÕHINE KEELETUGI (OLS) Toetusesaaja peab edendama, jälgima ja toetama keelekursuste kasutamist veebipõhise keeletoe (OLS) platvormil. Toetusesaaja peab jälgima seda, kuidas osalejad OLSi kasutavad, tuginedes haldusvahendite kaudu esitatud teabele, ning andma lõpparuannetes aru selle kohta, mitu keeleoskuse hindamist ja kursust läbiti, kui selline statistika on kättesaadav. 17. OSALEJATE KAITSE JA TURVALISUS Toetusesaajal peavad olema tõhusad menetlused ja kord, et tagada tema projektis osalejate turvalisus ja kaitse. Toetusesaaja peab tagama, et õpirännetes osalejatel on olemas vajalik kindlustuskate. Enne kui alaealised projektis osalevad, peavad toetusesaajad tagama, et täielikult järgitakse kohaldatavat alaealiste kaitset ja turvalisust käsitlevat regulatsiooni, mis on kindlaks määratud lähetavas ja vastuvõtvas riigis kohaldatavates õigusaktides, sealhulgas, kuid mitte ainult: vanema või eestkostja nõusolek, kindlustuskokkulepped ja vanusepiirangud. 18. NOORTEPASSI TUNNISTUS Ei kohaldata. 19. SISERIIKLIKU ÕIGUSEGA NÕUTAVAD LISASÄTTED Ei kohaldata. 8