Haridus- ja Teadusministeerium
Meie 05.06.2025 nr 3.1-3/147-2
[email protected]
Munga 18
50088, Tartu
Arvamuse esitamine haridus- ja
teadusministeeriumi määruse
"Kutseõppeasutuses õpilase
arengu ja õppimise toetamise
tingimused ja kord" eelnõule
Austatud proua minister
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu Keskus) tänab Haridus- ja
Teadusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust määruse „Kutseõppeasutuses
õpilase arengu ja õppimise toetamise tingimused ja kord“ eelnõule.
1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tervitab üleminekut haridusliku erivajadusega
õpilase käsitluselt toe vajadusega õpilase käsitlusele. Leiame, et see toetab
õppijakesksust ning tagab individuaalse õpitee igale õpilasele. Samal ajal juhime
tähelepanu asjaolule, et määruse eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatud kohustuslik tingimus
tugispetsialisti teenuse näol on piirav ja tekitab olukorra, kus näiliselt vähendatakse
tuge vajavate õpilaste arvu. Nii näiteks, ratastooli kasutav õpilane vajab ilmselgelt
õppekeskkonna kohandust, või muukeelne õppija vajab täiendavat eesti keele tuge.
Samas ei pea selline õppija vajama tugispetsialisti teenust, mistõttu ei kvalifitseeru ta
toe vajadusega õpilase alla. See omakorda mõjutab kutseõppeasutuse rahastust, mis
omakorda tähendab, et kutseõppeasutuse majanduslik olukord ei võimalda teha
vajalikke kohandusi õppekeskkonnas. Astangu Keskuse praktika näitel, kutsevaliku
õppe õpilane, kes õpib kuni 8 õpilasega väikerühmas, mille juures on ka abiõpetaja,
saab piisaval määral individuaalset lähenemist, et mitte vajada täiendavalt
tugispetsialisti teenust. Seega, jällegi ei ole tegemist toe vajadusega õppijaga, kuigi
ilma selliste kohandusteta õppija hakkamasaamine oleks raskendatud. Taaskord
tekib olukord, kus kool kaotab rahastuses, sest selliste kohanduste tegemine nagu
väikerühma loomine ja abiõpetaja palkamine, on seotud eelarveliste võimalustega
ning kui tegemist ei ole toe vajadusega õpilasega, ei kaasne sellega ka vastavaid
eelarvelisi vahendeid. Eeltoodust tulenevalt teeb Astangu Keskus ettepaneku
kaaluda uuesti läbi toe vajadusega õpilase mõiste sisu ja seosed ka uue loodava
rahastusmudeliga, et tagada selle terviklikkus.
2. Määruse eelnõu § 3 lõikes 4 on kehtestatud kooli kohustus tagada õpilasele
karjääriteenuste kättesaadavus. Samaaegselt on määruse eelnõust, võrreldes
kehtiva määrusega, jäetud individuaalse karjääriplaani koostamine välja
tugimeetmete loetelust. Astangu Keskuse hinnangul on oluline tagada, et toe
vajadusega õppijate tugimeetmete hulka kuulub ka individuaalse karjääriplaani
koostamine, et tagada sellise õppija toetatud suunamine tööle. Täiendavalt leiame, et
karjääriteenuste kättesaadavus ei ole piisavalt kirjeldatud, et tagada selle teenuse
ühesugune rakendumine kõikides koolides. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt
viidatakse karjääriteenuse osutamisele toe vajadusega õpilasele Töötukassa poolt,
kuid leiame, et selle teenuse maht ei ole piisav toe vajadusega õpilasele. Näiteks
vajavad toe vajadusega õppijad (põhikooli LÕK või TÕK lõpetanud) abi CV ja
motivatsioonikirja koostamise, tuge praktikakohtade leidmisel ja sinna
kandideerimisel, ettevõtete nõustamisel praktika edukaks sooritamiseks (nt
tööohutusjuhendite selgitamine, mis on tavapäraselt keerulised ja pikad), ning
suuremat tuge töökoha leidmisel pärast kooli lõpetamist. Seletuskirjas on samuti
viidatud kooli võimalusele võtta tööle karjäärispetsialist, kuid leiame, et antud
ametikoha olemasolu koolis ei peaks olema kooli võimalus, vaid kohustus. Ettepanek
sisustada karjääriteenus täpsemalt ning täiendada tugimeetmete loetelu määruse
eelnõu § 6 lõikes 1 individuaalse karjääriplaaniga.
3. Määruse eelnõu § 3 lõike 6 kohaselt tagab kool õpilasele, kellel ilmneb andekus,
individuaalse õppekava rakendamise ning vajaduse korral täiendava juhendamise.
Samuti reguleerib individuaalse õppekava koostamist määruse eelnõu § 4 lõige 3.
Juhime tähelepanu asjaolule, et vormiliselt ei tohiks erineva erisusi individuaalse
õppekava koostamisel, st protsess peaks olema samasugune, sõltumata sellest, kas
tegemist on andekuse ilmnemisega või on õpilasel vaja nominaalaega pikendada.
Seetõttu on oluline, et individuaalse õppekava koostamise protsess oleks reguleeritud
ühetaoliselt (sh nt õpilase või seadusliku esindaja nõusolek jne), kuid hetkel
regulatsioon on selge ainult õppeaja pikendamise puhul. Ettepanek ühtlustada
individuaalse õppekava koostamise regulatsioon.
4. Määruse eelnõu § 3 lõike 7 kohaselt teavitab kool vajadusel õpilast või tema
seaduslikku esindajat pakutavatest tugiteenustest ja -meetmetest ning toetustest nii
õpingute ajal õppeprotsessi toetamiseks, kui ka õpingute lõpetamisel järgmisele
haridustasemele või tööturule siirdumiseks. Samas on seletuskirjas märgitud, et
koolile pannakse teavitamiskohustus. Astangu Keskus leiab, et hetkel ei tulene lõike
sõnastusest koolile eraldiseisvat teavituskohustust. Lisaks leiame, et info edastamine
kooli poolt peab olema pidev, ettevaatav ning osa õppijakesksest lähenemisest.
Ettepanek parendada sõnastust, et kajastada paremini kooli teavitamisega seotud
kohustusi.
5. Määruse eelnõu § 6 lõikes 1 loetletakse tugimeetmed, mida kool saab õpilase
toetamiseks rakendada. Astangu Keskuse poolt korraldatavalt kutseharidusasutuste
tugispetsialistide võrgustikult on tulnud tähelepanek, et põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 18 lõikega 1 võimaldatakse koolil individuaalse õppekava
alusel ka vähendada õpitulemusi. Kutseõppeasutuste praktika on näidanud, et ka
kutseõppes õppijal võib vaja minna õpitulemuste vähendamist, nt reaalainetes,
eeldusel, et tegemist ei ole erialaga vahetult seotud õppeainega. Ettepanek kaaluda
täiendada tugimeetmetega seotud loetelu õpitulemuste vähendamise võimalusega.
6. Määruse eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt on aluseks EHISesse märke tegemiseks
õpilasele tugimeetmete määramise kohta direktori käskkiri tugimeetme määramiseks.
Samal ajal on piisab vastava märke eemaldamiseks EHISest tugirühma otsusest
tugimeetme rakendamise lõpetamiseks. Palume hinnata täiendavalt, kas on piisav
tugirühma otsusest märke eemaldamiseks, kui märke tegemise aluseks on direktori
käskkiri.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Valdaru
direktor