Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse järgsete ülesannete täpsustamine

MINISTRI KÄSKKIRI 21.03.2025 nr 1.1-2/25/65 Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks Kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 3 alusel ning haridus- ja teadusministri 31. detsembri 2024. a käskkirja nr 347 „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine ning 2025. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ alusel: 1. Kutseõppeasutuse seaduse §-s 3 sätestatud kohustuste ja ülesannete täitmiseks, samuti „Haridus- ja noorteprogrammis 2025-2028“ püstitatud eesmärkide saavutamiseks antakse koolidele riigieelarvest tegevustoetus. Lähtuvalt eraldatavast tegevustoetusest, käesoleva käskkirja lisades antud ülesannetest, valdkondlikes OSKA uuringu aruannetes välja toodule ning piirkonna tööturu vajadustest, moodustab kool järgmise õppeaasta tasuta koolituskohad. 2. Kinnitan kutseõppeasutustele antavad ülesanded tegevustoetuse eest loodavate tasuta koolituskohtade loomiseks ja õppetöö korraldamiseks õppeasutuste lõikes järgmiste käskkirja lisadena: 1) Eesti Merekool lisa1; 2) Haapsalu Kutsehariduskeskus lisa 2; 3) Heino Elleri Muusikakool lisa 3; 4) Hiiumaa Ametikool lisa 4; 5) Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus lisa 5; 6) Järvamaa Kutsehariduskeskus lisa 6; 7) Kehtna Kutsehariduskeskus lisa 7; 8) Kuressaare Ametikool lisa 8; 9) Luua Metsanduskool lisa 9; 10) Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool lisa 10; 11) Pärnumaa Kutsehariduskeskus lisa 11; 12) Rakvere Ametikool lisa 12; 13) Räpina Aianduskool lisa 13; 14) Tallinna Ehituskool lisa 14; 15) Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool lisa 15; 16) Tallinna Majanduskool lisa 16; 17) Tallinna Muusika- ja Balletikool lisa 17; 18) Tallinna Polütehnikum lisa 18; 19) Tallinna Teeninduskool lisa 19; 20) Tallinna Tervishoiu Kõrgkool lisa 20; 21) Tallinna Tööstushariduskeskus lisa 21; 22) Tartu Kunstikool lisa 22; 23) Tartu Tervishoiu Kõrgkool lisa 23; 24) Valgamaa Kutseõppekeskus lisa 24; 25) Viljandi Kutseõppekeskus lisa 25; 26) Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus lisa 26; 27) Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool lisa 27. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Eesti Merekoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 948 056 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 273 637 eurot. 2. Koolile eraldatakse sihtotstarbelist toetust vormiriietuse soetamiseks 18 000 eurot. 3. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 5 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 4. Punktis 3 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 5. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: 4.-5.tase (va Kutse- 2.- Õppekavarühm kutse- keskharidus 3.tase keskharidus) Elektrienergia ja energeetika Mootorliikurid, laevandus ja Vastavuses OSKA 55 lennundustehnika soovitustega. Transporditeenused 6. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus 750kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaanik 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 750kW ja suurema peamasinate efektiivse 10% koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaanik Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt Vahimotorist 3.taseme kutseõpe 10%  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Haapsalu Kutsehariduskeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 3 414 691 eurot; 1.1.1 sh Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele 593 420 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 252 122 eurot; 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. mittestatsionaarse üldharidusõppe õpilastele; 3.3. 2.-3.taseme õppekavade õpilastele koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 2.- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm Märkus keskharidus 3.tase keskharidus) Ainult haridusliku Toiduainete töötlemine erivajadusega õpilastele. Alates 0 16 0 2026/27.õa uusi koolituskohti riigieelarvest ei Koduteenindus rahastata. Isikuareng 0 30 0 Majandusarvestus ja maksundus Sekretäri- ja kontoritöö Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Materjalide töötlemine (klaas, Vastavuses OSKA 135 paber, plast ja puit) soovitustega. Ehitus ja tsiviilrajatised Sotsiaaltöö ja nõustamine Lastehoid ja teenused noortele Majutamine ja toitlustamine Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Hooldustöötaja 3.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Majutusteenindus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Turismiteenindus Kutsekeskharidusõpe Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% vähendada vähemalt 20%, Abipagar 3.taseme kutseõpe erivajadusega õpilaste puhul 0% Puidutöötleja 2.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Puidutöötleja 3.taseme kutseõpe Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Heino Elleri Muusikakoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 2 769 945 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 95 902 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Vastavuses OSKA 34 0 Muusika ja esituskunstid soovitustega. 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Muusikateoreetik Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt Pilli- või lauluõppe juhendaja 5.taseme jätkuõpe 10%  Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Hiiumaa Ametikoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 712 572 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 44 707 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Ehitus ja tsiviilrajatised Vastavuses OSKA 0 0 Transporditeenused soovitustega. 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Palkmajaehitaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Puitehitiste restauraator 5.taseme jätkuõpe  Lisa 5 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 8 230 297 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 1 101 614 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. kinnipidamisasutuses kutseõppe taseme- ja/või täiendusõppes. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 60 0 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Majandusarvestus ja maksundus Juhtimine ja haldus Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Keemiatehnoloogia ja -protsessid Elektrienergia ja energeetika Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 560 Vastavuses OSKA soovitustega. Toiduainete töötlemine Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Ehitus ja tsiviilrajatised Koduteenindus Juuksuritöö ja iluteenindus Majutamine ja toitlustamine Kaevandamine ja rikastamine Reisimine, turism ja vaba aja veetmine Transporditeenused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Multimeedia nooremspetsialist 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Kujundusgraafik 5.taseme jätkuõpe Multimeedia nooremspetsialist Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Küünetehnik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Juuksur 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Juuksur Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja) 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Keevitus- ja metallitööd Kutsekeskharidusõpe Laborant Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Laotöötaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Laotöötaja Kutsekeskharidusõpe Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine sõiduautotehnik) 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada vähendada vähemalt 20%, Abipagar 3.taseme kutseõpe erivajadusega õpilaste puhul 0% Kondiiter 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Pagar 4.taseme esmaõpe Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Puhastusteenindaja 3.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Puitkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Kergete rõivaste rätsep 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Mehhatroonik 4.taseme esmaõpe Automaatik Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Mehhatroonik Kutsekeskharidusõpe Tootmisautomaatik 4.taseme jätkuõpe Turvasüsteemide tehnik 4.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10% Veokorraldaja-logistik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Krohvija 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Maaler 4.taseme esmaõpe Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada 6. Kool järgib pidajaga kooskõlastatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava (edaspidi tegevuskava), mis lähtub kooli arengukavast ja 13. oktoobril 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku riiklikust tegevuskavast. 7. Kool esitab hiljemalt 10.02.2026. a ministeeriumile (e-posti aadressil [email protected]) punkti 6 täitmise kohta aruande, milles kajastuvad mõõdetavate väärtustega tulemused ja hinnang tulemuste saavutamisele tegevuskava eesmärkide lõikes.  Lisa 6 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Järvamaa Kutsehariduskeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 4 522 789 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 518 506 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. mittestatsionaarse üldharidusõppe õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase Märkus keskharidus keskharidus) Alates 2026/27.õa Andmebaaside ja võrgu disain uusi koolituskohti 35 0 0 ning haldus riigieelarvest ei Majutamine ja toitlustamine rahastata. Isikuareng 0 8 0 Keemiatehnoloogia ja - protsessid Elektrienergia ja energeetika Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Ehitus ja tsiviilrajatised 230 Vastavuses OSKA soovitustega. Põllundus ja loomakasvatus Veterinaaria Kalandus Sotsiaaltöö ja nõustamine Koduteenindus Transporditeenused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Hooldustöötaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Puhastustööde juht 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10% Laotöötaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine sõiduautotehnik) 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Pottsepp-sell 3.taseme kutseõpe vähendada vähemalt 20% Puhastusteenindaja abiline 2.taseme kutseõpe Puhastusteenindaja 3.taseme kutseõpe Puhastusteenindaja (spetsialiseerumisel suurendada vähemalt 10% eripuhastustöötaja) 3.taseme kutseõpe Puhastus- ja kodumajandus Kutsekeskharidusõpe Puhastusteenindaja-juhendaja 4.taseme jätkuõpe Veokorraldaja-logistik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Veokorraldaja-logistik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Plaatija 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 7 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Kehtna Kutsehariduskeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 1 783 845 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 85 102 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. mittestatsionaarse üldharidusõppe õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 20 0 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 75 Vastavuses OSKA soovitustega. Arhitektuur ja linnaplaneerimine Majutamine ja toitlustamine Transporditeenused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Mootorsõidukidiagnostik (spetsialiseerumine liikurmasinadiagnostik) 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10% Mootorsõidukidiagnostik (spetsialiseerumine sõiduautodiagnostik) 5.taseme jätkuõpe Mootorsõidukitehnik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Vanemkokk 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10%  Lisa 8 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Kuressaare Ametikoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 3 272 289 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 366 688 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 15 0 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Käsitöö Majandusarvestus ja maksundus Juhtimine ja haldus Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja 135 Vastavuses OSKA soovitustega. puit) Ehitus ja tsiviilrajatised Lastehoid ja teenused noortele Sotsiaaltöö ja nõustamine Juuksuritöö ja iluteenindus Majutamine ja toitlustamine Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Kujundaja 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Kujundaja Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Hooldustöötaja 3.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Hooldustöötaja 4.taseme esmaõpe Spaateenindaja 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Juuksur 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Juuksur Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Turismiteenindus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Mööblirestauraator 4.taseme esmaõpe vähendada 100% Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% CNC puidutöötlemiskeskuse operaator 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Tekstiilkäsitöö 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 9 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Luua Metsanduskoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 1 870 160 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 72 652 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 2.- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm keskharidus 3.tase keskharidus) Isikuareng 0 12 0 Aiandus Vastavuses OSKA Metsandus 45 soovitustega. Reisimine, turism ja vaba aja veetmine 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Maastikuehitaja 3.taseme kutseõpe Maastikuehitaja 4.taseme esmaõpe Maastikuehitaja (osakutse haljasalade hooldaja) 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Maastikuehitaja (osakutse sillutise paigaldaja) 4.taseme esmaõpe Puukooliaednik 4.taseme esmaõpe Metsatööline 2.taseme kutseõpe Metsakasvatus 3.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Taksaator 4.taseme esmaõpe Metsur Kutsekeskharidusõpe Metsaväljaveo autojuht 4.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10%  Lisa 10 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 2 373 464 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 147 844 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: 4.-5.tase (va Kutse- 2.- Õppekavarühm kutse- keskharidus 3.tase keskharidus) Käsitöö Majandusarvestus ja maksundus Vastavuses OSKA 105 Toiduainete töötlemine soovitustega. Põllundus ja loomakasvatus Majutamine ja toitlustamine 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Klaasipuhuja assistent 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Turismiteenindus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Mesinik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mesindussaaduste tootja 5.taseme jätkuõpe Kondiiter 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Pagar 4.taseme esmaõpe Vanemkokk 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10%  Lisa 11 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Pärnumaa Kutsehariduskeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 3 657 881 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 522 713 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 2.- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm keskharidus 3.tase keskharidus) Isikuareng 0 30 0 Majandusarvestus ja maksundus Juhtimine ja haldus Hulgi- ja jaekaubandus Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Elektrienergia ja energeetika Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö Vastavuses OSKA Mootorliikurid, laevandus ja 420 soovitustega. lennundustehnika Toiduainete töötlemine Ehitus ja tsiviilrajatised Sotsiaaltöö ja nõustamine Juuksuritöö ja iluteenindus Majutamine ja toitlustamine Transporditeenused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Hooldustöötaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Spaateenindaja 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Kosmeetik 5.taseme esmaõpe Juuksur 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Keevitus- ja metallitööd Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Laojuht 5.taseme jätkuõpe vähendada vähemalt 10% Laotöötaja Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Majutusteenindus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Turismiteenindus Kutsekeskharidusõpe Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe Mootorsõidukitehnik võimalusel vähendada (spetsialiseerumine sõiduautotehnik) Kutsekeskharidusõpe Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Kondiiter 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Puitkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Elektroonikaseadmete tehnik Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 12 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Rakvere Ametikoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 3 370 181 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 321 529 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. mittestatsionaarse üldharidusõppe õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 2.- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm keskharidus 3.tase keskharidus) Isikuareng 0 20 0 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Mehaanika ja metallitöö Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Toiduainete töötlemine Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja 240 Vastavuses OSKA soovitustega. puit) Ehitus ja tsiviilrajatised Koduteenindus Majutamine ja toitlustamine Transporditeenused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Automaaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Automaaler Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Keevitaja 3.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Keevitus- ja metallitööd Kutsekeskharidusõpe Logistik 5.taseme jätkuõpe vähendada vähemalt 10% Turismiteenindus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% vähendada vähemalt 20%, Abipagar 3.taseme kutseõpe erivajadusega õpilaste puhul 0% Pagari- ja kondiitritoodete võimalusel vähendada tehnoloogia Kutsekeskharidusõpe CNC töötlemiskeskuse operaator 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Puhastusteenindaja abiline 2.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Puhastusteenindaja 3.taseme kutseõpe Puitkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Veokorraldaja-logistik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 13 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Räpina Aianduskoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 2 511 903 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 73 352 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 15 0 Käsitöö Looduskeskkond ja elusloodus 40 Vastavuses OSKA soovitustega. Aiandus 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus vähendada vähemalt 20%, Abiaednik 2.taseme kutseõpe erivajadusega õpilaste puhul 0% Keskkonnakaitse 5.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Tekstiilkäsitööline 4.taseme esmaõpe Tekstiilkäsitööline, spetsialiseerumine vähendada vähemalt 20% (pitstehnikas esemete valmistaja) 5.taseme jätkuõpe  Lisa 14 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Ehituskoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 2 465 523 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 279 369 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. kinnipidamisasutuses kutseõppe taseme- ja/või täiendusõppes; 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm Kutse-keskharidus 2.-3.tase keskharidus) Isikuareng 0 60 0 Elektrienergia ja energeetika Materjalide töötlemine (klaas, paber, 175 Vastavuses OSKA soovitustega. plast ja puit) Ehitus ja tsiviilrajatised 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Mööblirestauraator 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% CNC puidutöötlemiskeskuse operaator 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Ehituspuusepp 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Puitkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe Maaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Plaatija 4.taseme esmaõpe Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe Restauraator-viimistleja 5.taseme jätkuõpe 6. Kool järgib pidajaga kooskõlastatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava (edaspidi tegevuskava), mis lähtub kooli arengukavast ja 13. oktoobril 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku riiklikust tegevuskavast. 7. Kool esitab hiljemalt 10.02.2026. a ministeeriumile (e-posti aadressil [email protected]) punkti 6 täitmise kohta aruande, milles kajastuvad mõõdetavate väärtustega tulemused ja hinnang tulemuste saavutamisele tegevuskava eesmärkide lõikes.  Lisa 15 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 3 633 837 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 445 469 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 60 0 Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö Mootorliikurid, laevandus ja 340 Vastavuses OSKA soovitustega. lennundustehnika Ehitus ja tsiviilrajatised 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Automaaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Automaaler Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Keevitaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Keevitus- ja metallitööd Kutsekeskharidusõpe Mootorsõidukitehnik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada CNC freespingi operaator 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% CNC treipingi operaator 4.taseme esmaõpe  Automaatik 4.taseme esmaõpe Automaatik Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Automaatik-tehnik 5.taseme jätkuõpe 6. Kool järgib pidajaga kooskõlastatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava (edaspidi tegevuskava), mis lähtub kooli arengukavast ja 13. oktoobril 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku riiklikust tegevuskavast. 7. Kool esitab hiljemalt 10.02.2026. a ministeeriumile (e-posti aadressil [email protected]) punkti 6 täitmise kohta aruande, milles kajastuvad mõõdetavate väärtustega tulemused ja hinnang tulemuste saavutamisele tegevuskava eesmärkide lõikes.  Lisa 16 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Majanduskoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 3 176 563 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja kutseõppe tasemeõppe punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Majandusarvestus ja maksundus Juhtimine ja haldus Vastavuses OSKA Turundus ja reklaam 0 0 soovitustega. Hulgi- ja jaekaubandus Sekretäri- ja kontoritöö Tööoskused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Ostu- ja hankespetsialist 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10% Personalispetsialist 5.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Õigusassistent 5.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20%  Lisa 17 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Muusika- ja Balletikoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 3 497 191 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 277 417 eurot; 1.3. raha üldharidusõppe pakkumiseks 4 127 889 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. üldharidusõppe õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Vastavuses OSKA 36 0 Muusika ja esituskunstid soovitustega. 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Pilliõppe juhendaja 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10%  Lisa 18 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Polütehnikumile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 4 522 771 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 535 575 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 20 0 Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Vastavuses OSKA Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs 385 0 soovitustega. Elektrienergia ja energeetika Elektroonika ja automaatika 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Multimeedia spetsialist 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Multimeedia spetsialist Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Visuaalmeedia spetsialist Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Lavavalgustehnik 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Automaatik Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Elektroonikaseadmete tehnik Kutsekeskharidusõpe Trükitehnoloogia 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Trükitehnoloogia Kutsekeskharidusõpe 6. Kool järgib pidajaga kooskõlastatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava (edaspidi tegevuskava), mis lähtub kooli arengukavast ja 13. oktoobril 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku riiklikust tegevuskavast. 7. Kool esitab hiljemalt 10.02.2026. a ministeeriumile (e-posti aadressil [email protected]) punkti 6 täitmise kohta aruande, milles kajastuvad mõõdetavate väärtustega tulemused ja hinnang tulemuste saavutamisele tegevuskava eesmärkide lõikes.  Lisa 19 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Teeninduskoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 2 639 152 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 375 614 eurot; 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. kinnipidamisasutuses kutseõppe taseme- ja/või täiendusõppes. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 60 0 Hulgi- ja jaekaubandus Toiduainete töötlemine 310 Vastavuses OSKA soovitustega. Juuksuritöö ja iluteenindus Majutamine ja toitlustamine 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Küünetehnik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Spaateenindaja 4.taseme esmaõpe Spaateenindaja Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Hotelliteenindus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada vähendada vähemalt 20%, Abipagar 3.taseme kutseõpe erivajadusega õpilaste puhul 0% Kondiiter 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada 6. Kool järgib pidajaga kooskõlastatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava (edaspidi tegevuskava), mis lähtub kooli arengukavast ja 13. oktoobril 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku riiklikust tegevuskavast. 7. Kool esitab hiljemalt 10.02.2026. a ministeeriumile (e-posti aadressil [email protected]) punkti 6 täitmise kohta aruande, milles kajastuvad mõõdetavate väärtustega tulemused ja hinnang tulemuste saavutamisele tegevuskava eesmärkide lõikes.  Lisa 20 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 808 802 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 107 327 eurot. 2. Koolile eraldatakse sihtotstarbelist toetust viipekeeletõlgi kuludeks 44 803 eurot. 3. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 5 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 4. Punktis 3 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 5. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Hambaravi Meditsiinidiagnostika- ja Vastavuses OSKA ravitehnoloogia 0 0 soovitustega. Lastehoid ja teenused noortele Sotsiaaltöö ja nõustamine 6. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Hooldustöötaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10%  Lisa 21 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tallinna Tööstushariduskeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 6 412 084 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 878 875 eurot. 2. Koolile eraldatakse sihtotstarbelist toetust viipekeeletõlgi kuludeks 7 623 eurot. 3. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 5 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 4. Punktis 3 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 5. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 60 0 Hulgi- ja jaekaubandus Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Elektrienergia ja energeetika Elektroonika ja automaatika Vastavuses OSKA Mehaanika ja metallitöö 600 0 soovitustega. Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine Juuksuritöö ja iluteenindus Transporditeenused 6. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Automaaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Mootorsõidukidiagnostik (spetsialiseerumine sõiduautodiagnostik) 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10% Juuksur 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Juuksur Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Keevitus ja metallitööd Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Logistik 5.taseme jätkuõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada CNC freespingi operaator 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Kergete rõivaste rätsep 4.taseme esmaõpe Kergete rõivaste rätsep Kutsekeskharidusõpe Sisekujundaja assistent tekstiilialal Kutsekeskharidusõpe Rätsep-stilist (spetsialiseerumine vähendada vähemalt 20% meeste rõivaste valmistamine) 5.taseme jätkuõpe Rätsep-stilist (spetsialiseerumine naiste ülerõivaste valmistamine) 5.taseme jätkuõpe Külmamehaanik 4.taseme esmaõpe Mehhatroonik 4.taseme esmaõpe Mehhatroonik Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Roboti operaator Kutsekeskharidusõpe Robotitehnik 5.taseme jätkuõpe Veokorraldaja-logistik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Veokorraldaja- logistik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada 7. Kool järgib pidajaga kooskõlastatud eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava (edaspidi tegevuskava), mis lähtub kooli arengukavast ja 13. oktoobril 2022. a Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku riiklikust tegevuskavast. 8. Kool esitab hiljemalt 10.02.2026. a ministeeriumile (e-posti aadressil [email protected]) punkti 7 täitmise kohta aruande, milles kajastuvad mõõdetavate väärtustega tulemused ja hinnang tulemuste saavutamisele tegevuskava eesmärkide lõikes.  Lisa 22 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tartu Kunstikoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 1 611 376 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 178 304 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 50 0 Isikuareng Vastavuses OSKA Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia 80 0 soovitustega. tootmine 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Kujundaja 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt Kunstnik-kujundaja 5.taseme jätkuõpe 20% Kujundaja Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 23 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 385 620 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 53 179 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia Teraapia ja taastusravi Vastavuses OSKA 0 0 Lastehoid ja teenused noortele soovitustega. Sotsiaaltöö ja nõustamine 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Hooldustöötaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10%  Lisa 24 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Valgamaa Kutseõppekeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 4 007 857 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 315 994 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 3.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 3.2. mittestatsionaarse üldharidusõppe õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 2.- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm Märkus keskharidus 3.tase keskharidus) 2.-3.tasemel õpe ainult haridusliku erivajadusega õpilastele. Alates 35 15 0 2026/27.õa uusi koolituskohti riigieelarvest ei Majutamine ja toitlustamine rahastata. Isikuareng 0 40 0 Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit) Vastavuses OSKA 55 Lastehoid ja teenused soovitustega. noortele Sotsiaaltöö ja nõustamine Transporditeenused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Hooldustöötaja 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Logistik 5.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Logistik 5.taseme jätkuõpe Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Puidutöötleja 2.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Puidutöötleja 3.taseme kutseõpe Veokorraldaja-logistik 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Veokorraldaja-logistik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 25 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Viljandi Kutseõppekeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 2 729 225 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 269 604 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase keskharidus keskharidus) Isikuareng 0 35 0 Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs Elektrienergia ja energeetika Mehaanika ja metallitöö 200 Vastavuses OSKA soovitustega. Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Ehitus ja tsiviilrajatised Majutamine ja toitlustamine Transporditeenused 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Automaaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Automaaler Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Keevitaja (osakutse 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% poolautomaatkeevitaja) Keevitus- ja metallitööd Kutsekeskharidusõpe Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine sõiduautotehnik) 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Ehituspuusepp 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Puitkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe Maaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Plaatija 4.taseme esmaõpe Ehitusviimistlus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada  Lisa 26 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskusele tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 2 248 863 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 146 057 eurot. 2. Koolile eraldatakse sihtotstarbelist toetust Võrumaa kompetentsikeskuse Tsenter toetuseks 40 000 eurot. 3. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 5 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 4. Punktis 3 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka: 4.1. haridusliku erivajadusega õpilastele; 4.2. mittestatsionaarse üldharidusõppe õpilastele. 5. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti minimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va kutse- Õppekavarühm 2.-3.tase Märkus keskharidus keskharidus) Ainult haridusliku 0 8 0 erivajadusega Koduteenindus õpilastele. Isikuareng 0 20 0 Juhtimine ja haldus Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö Vastavuses OSKA Materjalide töötlemine (klaas, 105 soovitustega. paber, plast ja puit) Ehitus ja tsiviilrajatised Majutamine ja toitlustamine 6. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Keevitaja (osakutsega poolautomaatkeevitaja) 4.taseme esmaõpe suurendada vähemalt 10% Keevitus- ja metallitööd Kutsekeskharidusõpe Turismiteenindus Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus Kutsekeskharidusõpe suurendada vähemalt 10% Vanemkokk 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10% Pottsepp-sell 3.taseme kutseõpe vähendada vähemalt 20% Puhastusteenindaja abiline 2.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Mehhatroonik Kutsekeskharidusõpe Mehhatroonik 5.taseme esmaõpe Mehhatroonik-tehnik 5.taseme jätkuõpe suurendada vähemalt 10% Metallide töötlemise tehnik- tehnoloog 5.taseme jätkuõpe Maaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10%  Lisa 27 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolile tegevustoetuse eraldamine 2025. aastaks 1. Koolile eraldatakse tegevustoetust järgmiselt: 1.1. baasraha 1 502 511 eurot; 1.2. raha kutsehariduse kättesaadavuse tagamiseks 207 255 eurot. 2. Saadud tegevustoetusega tagab kool 2025. aastal kutseõppe tasemeõppe 2024/25. õppeaasta 2025. aastal olemasolevatel koolituskohtadel ja punktis 4 nimetatud ulatuses 2025/26. õppeaastaks moodustatavatel koolituskohtadel. 3. Punktis 2 nimetatud koolituskohtadega tagab kool õppe ka haridusliku erivajadusega õpilastele. 4. Saadud tegevustoetusest avab kool 2025/26. õppeaastal vastuvõtuks riigieelarvest rahastatavaid kutseõppe koolituskohti maksimaalselt ette antud mahus järgmistes õppekavarühmades ja kutseõppe liikides: Kutse- 4.-5.tase (va Õppekavarühm kesk- 2.-3.tase kutse- Märkus haridus keskharidus) Isikuareng Ainult haridusliku Koduteenindus 0 48 0 erivajadusega Majutamine ja toitlustamine õpilastele. Käsitöö 0 0 15 Ainult sepa õppekaval Mootorliikurid, laevandus ja Avada kindlasti ka 5. 45 0 60 lennundustehnika taseme autoeriala õpe 5. Kool arvestab 2025/26 õppeaasta koolituskohtade kavandamisel ja õppekavade arendamisel tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA valdkondlikes uuringuaruannetes esitatud järeldusi ja OSKA valdkondade ekspertkogu ettepanekuid. Nendest lähtuvalt peab kool suurendama või vähendama alljärgnevas tabelis märgitud õppekavadel 2025/26. õppeaastaks moodustatavate riigieelarvest rahastatavate koolituskohtade arvu võrreldes 2024/25. õppeaastaga vastavalt tabelis märgitud muutusele: Õppekava Õppeliik Muutus Automaaler 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 20% Automaaler Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine sõiduautotehnik) 4.taseme esmaõpe vähendada vähemalt 10% Mootorsõidukitehnik Kutsekeskharidusõpe võimalusel vähendada Puhastusteenindaja abiline 2.taseme kutseõpe suurendada vähemalt 10% Puhastusteenindaja 3.taseme kutseõpe (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister   22.05.25, 16:30 Astangu Toimetulekukeskuse põhimääruse kinnitamine–Riigi Teataja xLaw märksõnastik Väljaandja: Sotsiaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 1997, 73, 415 Astangu Toimetulekukeskuse põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 24.03.1997 nr 12 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447) paragrahvi 43 lõike 5 alusel: Kinnitada Astangu Toimetulekukeskuse põhimäärus (lisatud). Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 24. märtsi 1997. a. määrusega nr. 12 Astangu Toimetulekukeskuse põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Astangu Toimetulekukeskus (edaspidi Keskus) on üleriigiline puuetega inimeste probleemidega tegelev hallatav riigiasutus. 2. Kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Sotsiaalministeerium. 3. Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Astangu 27, EE0035 Tallinn. 4. Keskusel on oma eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika. 5. Keskus juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest, sotsiaal- ja haridusministri määrustest ja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest. 6. Õppetöö ja muu tegevus Keskuses toimub eesti keeles või vajadusel mõnes muus puudega inimesele arusaadavas keeles. II. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 7. Keskuse põhieesmärgid on: 1) puuetega inimeste sotsiaalseid ja erivajadusi arvestava rehabilitatsiooniprogrammi ning sellele toetuva integreeritud ametikoolituse üleriigilise süsteemi kavandamine ja väljaarendamine; 2) õiguslike aluste ja haridusstandardite nõudeid järgivate eelduste, võimaluste ja tingimuste loomine puuetega inimeste tööõppeks ja -hõiveks ning sotsiaalseks toimetulekuks ühiskonnas. 8. Keskuse ülesanded on: 1) puuetega inimeste sotsiaalsete, meditsiiniliste ja kutsealaste rehabilitatsioonivajaduste väljaselgitamine, sobivate rehabilitatsioonikavade koostamine ning rakendamine Keskuses või vahendamine sotsiaal- ja haridusasutustes; 2) kutsehariduse, ametialase rehabilitatsiooni ja toimetulekuõppe korraldamine vastavalt kinnitatud õppekavadele; 3) sotsiaalsete, eripedagoogiliste, kutsesobivuse ja töövõime uurimuste korraldamine, rehabilitatsiooni- ja õppemetoodika väljatöötamine ning organisatsiooniliste abinõude kavandamine ja rakendamine vastavalt tööturu vajadustele; 4) sotsiaal- ja haridustöötajate, Keskuse personali tööalase ja vabahariduskoolituse korraldamine; 5) tegutsemine puuetega inimeste elu ja tööd puudutava üleriigilise teabe- ja nõustamiskeskusena; https://www.riigiteataja.ee/akt/31602 1/2 22.05.25, 16:30 Astangu Toimetulekukeskuse põhimääruse kinnitamine–Riigi Teataja 6) arendustegevuse korraldamine, üleriigiliste arendusprojektide väljatöötamises ja elluviimises osalemine; 7) puuetega inimestele sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste osutamine; 8) valitseda antud riigivara haldamine, kasutamine ja käsutamine õigusaktidega ettenähtud korras; 9) statistiliste ja raamatupidamisaruannete esitamine Sotsiaalministeeriumile ja teistele riigiasutustele õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. III. KESKUSE ÕIGUSED 9. Keskusel on temale pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada tööks vajalikku infot kõigilt ametkondadelt; 2) esitada Sotsiaalministeeriumile põhjendatud ettepanekuid sotsiaalhoolekandealaste õigusaktide väljatöötamiseks; 3) moodustada erialaprojektide väljatöötamiseks töögruppe, kaasates nendesse asjatundjaid; 4) osaleda üleriigiliste puuetega inimeste sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist arengut toetavate arendusprojektide väljatöötamises ja elluviimises; 5) osutada teenuseid juriidilistele ja füüsilistele isikutele ja asutustele nendega sõlmitavate lepingute alusel. 10. Keskusel on õigus oma põhiülesannete täitmiseks osta vajalikke seadmeid, pooltooteid ja materjale. 11. Keskusel on õigus teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid oma tegevuse täiustamiseks ja ümberkorraldamiseks. IV. KESKUSE JUHTIMINE JA STRUKTUUR 12. Keskust juhib direktor, kellega töölepingu sõlmib ja lõpetab ning kelle töötasustamise tingimused kehtestab sotsiaalminister. 13. Keskuse direktor: 1) kinnitab Keskuse koosseisu ja töötajate palgad; 2) kinnitab Keskuse töösisekorraeeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, ametijuhendid ja asjaajamise korra; 3) sõlmib ja lõpetab töölepingud Keskuse töötajatega, kohaldab nendele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 4) annab oma pädevuse piires õigusaktide alusel ja nende täitmiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis on kohustuslikud täitmiseks töötajatele; 5) sõlmib Keskuse nimel lepinguid, kokkuleppeid ja teostab tehinguid; 6) käsutab Keskuse haldusesse antud vara ja vahendeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja käesoleva põhimäärusega, juhib Keskuse finantsmajanduslikku tegevust ning kannab isiklikku vastutust selle eest; 7) esindab Keskust kõigis riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega ilma volikirjata; 8) annab volikirju Keskuse esindamiseks ning avab pankades arveid seadustega ja muude õigusaktidega ette nähtud korras. 14. Keskuse direktori asetäitjate pädevuse määrab kindlaks direktor oma käskkirjaga. Direktori asetäitjad tegutsevad Keskuse nimel ilma volikirjata. 15. Keskuses moodustatakse hoolekogu, mis tegutseb hoolekogu põhimääruse alusel. 16. Keskuse struktuuriüksused on osakonnad, kes oma tegevuses lähtuvad Keskuse põhieesmärkidest ja -ülesannetest. Osakondi juhivad osakonnajuhatajad, kelle pädevus ja vastutus määratakse kindlaks osakondade põhimääruste ja ametijuhenditega. V. KESKUSE ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 17. Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab Sotsiaalministeerium. 18. Keskuse ümberkorraldamisest ja tegevuse lõpetamisest teatatakse õppuritele, nende vanematele ja personalile vähemalt neli kuud ette. 19. Keskust ei või korraldada ümber või tegevust lõpetada õppeaasta kestel. 20. Tegevuse lõpetamise korral lähevad Keskuse valitsemisel olevad varad ja rahalised vahendid pärast kohustuste täitmist kreeditoride ees üle Sotsiaalministeeriumile. https://www.riigiteataja.ee/akt/31602 2/2  22.05.25, 16:29 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja xLaw märksõnastik Väljaandja: Sotsiaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.05.2004 Avaldamismärge: RTL 2001, 120, 1720 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus Vastu võetud 26.10.2001 nr 105 AVALDATUD : RTL 2001, 120, 1720 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88,1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58; 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358) paragrahvi 43 lõike 5 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» (RT I 1995, 21, 323, 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309; 2000, 33, 198) paragrahvi 6 punktiga 5, paragrahvi 17 lõikega 3 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 (RT I 1996, 73, 1300; 1998, 118¿120, 1898; 1999, 57, 603; 92, 828) kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga». 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (1) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi keskus) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas asuv puudest tingitud erivajadustega inimeste (edaspidi erivajadustega inimesed) sotsiaalse, pedagoogilise, kutsealase rehabiliteerimise ja füsioterapeutilisi teenuseid osutav hallatav riigiasutus. (2) Keskus on Astangu Toimetulekukeskuse õigusjärglane. (3) Keskuse nimetus inglise keeles on Astangu Vocational Rehabilitation Centre. § 2. Asukoht Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Astangu 27, 13519 Tallinn. § 3. Asjaajamis- ja õppekeel Keskuse asjaajamiskeeleks on eesti keel. Keskuse õppekeeleks on eesti keel ja/või vajadusel mõni muu erivajadustega inimestele arusaadav keel. § 4. Pitsat, eelarve, pangaarve, sümboolika Keskusel on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, eelarve, pangaarved ning kehtivate õigusaktidega kooskõlas olev sümboolika. 2. peatükk https://www.riigiteataja.ee/akt/27308 1/6 22.05.25, 16:29 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja KESKUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 5. Eesmärk Keskuse eesmärk on kaasa aidata erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku taseme tõstmisele ja integreerumisele avatud tööturule. § 6. Põhiülesanne Keskuse põhiülesanne on tegutsemine üleriigilise erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku ja kutsetegevuse arendamise koolitus-, teabe- ja metoodilise keskusena ning erivajadustega inimestele sotsiaalse, pedagoogilise, kutsealase rehabiliteerimise ja füsioterapeutiliste teenuste osutamine. § 7. Ülesanded Põhiülesannete täitmiseks keskuse ülesanded on: 1) toimetuleku, töö- ja tegevusvõime ning kutsesobivuse uuringute korraldamine; 2) sotsiaalse, pedagoogilise, meditsiinilise ja kutsealase rehabiliteerimise vajaduste hindamine; 3) isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni soovituse või -plaani koostamine; 4) tehniliste ja tegevusvõimet toetavate abivahendite vajaduse hindamine ja määramine; 5) õpi- ja töökeskkonna hindamine, nõustamine ja kohandamine; 6) rehabiliteerimis- ja (kutse)õppemetoodikate väljatöötamine ja rakendamine; 7) füsioterapeutiliste teenuste osutamine; 8) kutse-, eri- ja ametialase koolituse korraldamine; 9) kutsealase diagnostilise eelkoolituse korraldamine; 10) sotsiaal-, tervishoiu-, haridustöötajate ja täiskasvanute muu tööalase koolituse korraldamine; 11) sotsiaal- ja kutsenõustamine; 12) rehabilitatsiooniprotsessis osalemiseks transporditeenusega varustamine; 13) keskuse lõpetajate töölerakendumise toetamine; 14) Eesti ja välisriikide õpilaste ning üliõpilaste õppepraktika korraldamine ja juhendamine; 15) kohalike omavalitsuste ja tööandjatega tööturul väiksema konkurentsivõimega inimeste töölerakendamise ja kutsealase ettevalmistamise alase koostöö korraldamine; 16) rahvusvaheliste ja siseriiklike projektide kaudu tööturul väiksema konkurentsivõimega isikute tööhõive edendamise teoreetiliste aluste ja praktilise kogemuse kohandamine; 17) konverentside, kongresside, seminaride ning muude teadus- ja koolitusürituste korraldamine; 18) tööst tulenevate publikatsioonide avaldamine. 3. peatükk KESKUSE JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 8. Juhtimine (1) Keskust juhib ja esindab direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu sotsiaalminister. (2) Direktor: 1) vastutab keskusele pandud ülesannete ning keskuse tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest; 2) sõlmib, muudab ja lõpetab keskuse töötajatega töölepingud; 3) kinnitab töötajate ametijuhendid, määrab ametipalgad; 4) kinnitab töösisekorra- ja õppekorralduse eeskirja; 5) annab välja keskuse töökorraldust reguleerivaid käskkirju; 6) tagab keskuse eelarve eelnõu koostamise ja eelarve täitmise; 7) peab läbirääkimisi, sõlmib lepinguid põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ja kontrollib sõlmitud lepingute täitmist; 8) vastutab keskuse valitsemisele antud riigivara säilimise ja sihipärase kasutamise eest; 9) kehtestab hinnad keskuse tasulistele teenustele, kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga; https://www.riigiteataja.ee/akt/27308 2/6 22.05.25, 16:29 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja 10) avab pankades pangakonto; 11) hoiab keskuse pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 12) vastutab keskuses siseauditi korraldamise eest; 13) vastutab keskuse tööohutuse ja tervisekaitsenõuete täitmise eest; 14) esitab Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid keskuse töö paremaks korraldamiseks; 15) täidab muid ülesandeid, mis tulenevad temaga sõlmitud töölepingust või on talle pandud sotsiaalministri määruse või käskkirjaga. (3) Direktoril on õigus moodustada erinevaid töögruppe ja komisjone keskusele pandud ülesannete täitmiseks. (4) Direktori vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (5) Direktori äraolekul asendab teda direktori poolt määratud asetäitja. (6) Direktoril on asetäitja arenduse ja õppetegevuse alal (edaspidi arendusdirektor), asetäitja haldusalal (edaspidi haldusdirektor) ja asetäitja rehabilitatsiooni alal (edaspidi rehabilitatsioonidirektor). (7) Direktori asetäitja ülesanded, pädevus ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendiga. § 9. Struktuuriüksused (1) Keskuse struktuuriüksused on arendusosakond, haldusosakond, kutseõppe osakond ja rehabilitatsiooniosakond. (2) Arendusosakonna ülesanded on keskuse arendustegevuse koordineerimine, õppekavaarendus, (kutse)õppe- ja töölistamise metoodikate väljatöötamine, rakendamine ja levitamine, täiskasvanukoolitus, erivajadustega inimeste kutsealase rehabiliteerimise süsteemi arendamisele kaasaaitamine, personalitöö planeerimine ja korraldamine, keskuse nõustamine õigusküsimustes. (3) Haldusosakonna ülesanded on keskuse aastaeelarve ettevalmistamine, keskuse varade haldamine, keskuse infotehnoloogiaalane arendamine ja tehniline teenindamine, keskuse raamatupidamisarvestuse pidamine, keskuse häireteta töö tagamiseks vajalike üldiseloomuga asjade toimetamine. (4) Kutseõppe osakonna ülesanded on keskuse õpilastele kutse-, eri- ja ametialase koolituse ja kutsealase diagnostilise eelkoolituse läbiviimine. (5) Rehabilitatsiooniosakonna ülesanded on keskuse õpilaste ja klientide toimetuleku, töö- ja tegevusvõime ning kutsesobivuse uuringud, rehabiliteerimise vajaduse hindamine, abivahendite vajaduse hindamine ja määramine, füsioteraapia, õpi- ja töökeskkonna hindamine, nõustamine ja kohandamine, sotsiaal- ja kutsenõustamine, isikliku sotsiaalse rehabilitatsiooni soovituse või plaani koostamine, keskuse õpilaste toetamine õppetöös ja kutseõppe praktika läbiviimisel sotsiaalteenuste osutamise ja vahendamise kaudu. (6) Osakonna ülesanded ja pädevus määratakse direktori poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. (7) Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle ülesanded, pädevus ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendiga. (8) Osakonna koosseisus võib moodustada talitusi, mille ülesanded määrab kindlaks direktor. (9) Talituse tööd koordineerib talituse juht. § 10. Õppenõukogu (1) Keskusel on õppenõukogu, kelle ülesanne on keskuse õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. (2) Õppenõukogu: 1) arutab keskuse õppetöö arendamisega seotud küsimusi, õppetöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) analüüsib õppetööd, pedagoogide enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele ja kavandab meetmeid keskuse töö parendamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab õppekavade rakendamise ja õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid keskuse õppekorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, eksamite korraldamise, õpilaste eksamitele lubamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi. (3) Õppenõukogu liikmeteks on keskuse arendusdirektor, pedagoogid, rühmajuhendajad ja direktori poolt määratud rehabilitatsoonispetsialistid. (4) Õppenõukogu koosseisu kinnitab iga uue õppeaasta alguses keskuse direktor. § 11. Õppenõukogu töökord (1) Õppenõukogu juhib ja kutsub kokku arendusdirektor. (2) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui neli korda õppeaastas. (3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. https://www.riigiteataja.ee/akt/27308 3/6 22.05.25, 16:29 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa 2/3 õppenõukogu liikmetest. (5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. 4. peatükk KESKUSE ÕPPEKORRALDUS § 12. Õppekorraldus (1) Õpe keskuses toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud puuetega inimeste kutseõppeasutustes õppimise tingimustele ja korrale. (2) Keskusesse võivad õppima asuda puudest tingitud erivajadustega või õpiraskustega inimesed, kellel on põhi- või keskharidus või läbitud kutsealane diagnostiline eelkoolitus keskuses. Kutsealast eelkoolitust diagnostilise õpetamise rühmades korraldatakse põhiharidust mitteomavatele erivajadusega inimestele. (3) Keskuses omandatakse kutsekeskharidus kutse-, eri- ja ametiala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel, kusjuures õppekava nominaalkestus põhihariduse baasil on vähemalt kolm aastat ning keskhariduse baasil vähemalt üks aasta. (4) Keskuses võib õpe toimuda päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. (5) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. (6) Õpingud loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist. (7) Keskuses korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust. § 13. Õppekavad (1) Keskus koostab õppekavad, vajadusel individuaalse kohandatud õppekava, lähtudes vastava kutse-, eri- ja ametiala riiklikust õppekavast, puudega inimese puudest tingitud erivajadustest ning rehabilitatsioonisoovitusest või -plaanist. (2) Keskuses rakendatavad õppekavad on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokumendid, mis määravad õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja lõpetamiseks. (3) Keskuse õppekavad ning selles tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab keskuse direktor. (4) Keskuse õppekavad ning selles tehtavad muudatused ja täiendused registreeritakse Haridusministeeriumis. 5. peatükk KESKUSE LIIKMESKOND § 14. Liikmeskond Keskuse liikmeskonna moodustavad keskuse rehabilitatsioonispetsialistid, pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased. § 15. Rehabilitatsioonispetsialistid (1) Keskuse rehabilitatsioonispetsialist on erialase keskeri-, kõrghariduse või erialase väljaõppega (minimaalselt kolm kuud) isik, kes teostab erialast tegevust inimese oskuste ja jääkvõimete ning tugisüsteemide väljaselgitamisel, arendamisel ja säilitamisel. (2) Rehabilitatsioonispetsialisti vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi alusel. (3) Rehabilitatsioonispetsialisti tööalased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis. § 16. Pedagoogid (1) Keskuse pedagoog on õppealal töötav isik, kelle ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbiviimine. https://www.riigiteataja.ee/akt/27308 4/6 22.05.25, 16:29 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja (2) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine haridusministri määrusega kehtestatud korras. (4) Pedagoogi tööalased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis. § 17. Muu personal (1) Muu personali ülesanne on keskuse muude ülesannete täitmise tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Muu personali tööalased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töölepingus ja ametijuhendis. § 18. Õpilaskond Keskuse õpilased moodustavad õpilaskonna. Täiskasvanute tööalase koolituse kursuslased õpilaskonda ei kuulu ja neile ei laiene õpilaste õigused ja kohustused. § 19. Õpilaskonna õigused Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindajaid keskuse õppenõukogusse; 4) otsustada ja korraldada muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. § 20. Õpilaskonna põhikiri (1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused, vastutus ja töökord. (2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond õpperühmade üldkoosolekul. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja keskuse direktorile kinnitamiseks. Keskuse direktor kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. § 21. Õpilasesindus Õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda suhetes keskusega, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. § 22. Õpilaste õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) tutvuda enne keskusesse õppima asumist keskuse õppekavade, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) nõuda õppekavajärgset õpetust; 3) nõuda võimetekohase õpikeskkonna rakendamist; 4) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 5) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 6) osaleda keskuse õppenõukogusse valitud õpilasesinduse esindajate kaudu keskuse õppenõukogu tegevuses; 7) kasutada õppevälises tegevuses tasuta keskuse ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid keskuse poolt kehtestatud korras; 8) saada õpilaspilet; 9) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu sätestatud korras ainelist abi või soodustusi; 10) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 11) keskuse poolt tagatud tervisekaitsele keskuses õppimise ajal. (2) Õpilasel on kohustus täita Eesti Vabariigi õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega, õppekorralduse ja õpilaskodu eeskirjadega pandud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral. 6. peatükk KESKUSE VARA, VAHENDID, ARUANDLUS, KONTROLL https://www.riigiteataja.ee/akt/27308 5/6 22.05.25, 16:29 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus–Riigi Teataja § 23. Vara ja vahendid (1) Keskuse vara moodustub Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevast riigivarast, mis on antud keskuse valdusse. (2) Keskuse rahalised ja muud vahendid saadakse: 1) riigieelarvest; 2) tasulistest teenustest; 3) programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest; 4) muudest allikatest. § 24. Aruandlus, kontroll (1) Keskus korraldab raamatupidamist ja statistilist arvestust ning aruandlust seaduse ja seaduse alusel antud aktidega ettenähtud korras. (2) Keskus tagab seaduse ja seaduse alusel antud aktidega kooskõlas revideerimise ning kontrolli oma tegevuse üle selleks volitatud isikutele. 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 25. Tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine (1) Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab sotsiaalminister, kuulanud ära keskuse ettepanekud. (2) Keskuse tegevus korraldatakse ümber või lõpetatakse pärast õppeaasta lõppu. (3) Keskuse tegevuse lõpetamisest teatatakse Haridusministeeriumile ning õpilastele ja keskuse personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 8. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 26. Määruse rakendamine (1) Tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 24. märtsi 1997. a määrus nr 12 «Astangu Toimetulekukeskuse põhimääruse kinnitamine» (RTL 1997, 73, 415). (2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV https://www.riigiteataja.ee/akt/27308 6/6  Sotsiaalkindlustusamet Meie 30.05.2025 nr 3.1-3/159-1 [email protected] Paldiski mnt 80 15092, Tallinn Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse järgsete ülesannete täpsustamine Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (edaspidi Astangu Keskus või keskus) täpsustab oma põhimääruse järgsete ülesannete täitmisega seonduvat. 1. Astangu Keskus on alates asutamisest täitnud õppeasutuse, sh kutseõpet pakkuva õppeasutuse rolli, seda just erivajadustega inimestele, sh alaealistele ehk lastele. Õppeasutuse roll on jätkunud läbi põhimääruste muutmiste. Sealhulgas on oluline välja tuua, et õpet on Astangu Keskus pakkunud erivajadustega inimestele juba pärast põhikooli lõpetamist, st alaealistele. Alla 18-aastane inimene ei ole täisealine, mistõttu tuleb teda käsitleda lapsena. 1.1 Astangu Keskus asutati sotsiaalministri 20.01.1995 käskkirjaga nr 10 „Astangu Toimetulekukeskuse moodustamise kohta“ (lisa 1 – Astangu Toimetulekukeskuse asutamise käskkiri). Samuti kinnitati Astangu Toimetulekukeskuse põhikiri käskkirja lisaga, mille punktide 1.1 ja 1.3 kohaselt on Astangu Keskus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda kuuluv puuetega inimeste probleemidega tegelev üleriigiline sotsiaal- ja haridusteenuseid osutav eelarveline riigiasutus. Punktist 2.1 nähtub, et Astangu Keskuse põhieesmärgiks on puuetega inimeste sotsiaalsete ja toimetulekualaste vajaduste väljaselgitamine, nende õpetamine ja vastava metoodika väljatöötamine. Põhieesmärgi täitmiseks oli punkti 2.2 alusel ellu kutsutud mh õppeosakond, kelle ülesanne oli rehabilitatsioonikava arendusliku ja haridusliku osa elluviimine kohapeal ja/või Astangu Keskuse vahendusel Kultuuri- ja Haridusministeeriumile alluvates õppeasutustes, õppekavade ja -metoodika väljatöötamine, pedagoogilise ja sotsiaaltööpersonali täiend- ja ümberõppe korraldamine. Asjaolu, et juba Astangu Keskuse asutamisel oli planeeritud, et keskuses viiakse läbi õpet, kinnitab ka põhikirja punkt 7.2, mille kohaselt „[k]eskuse reorganiseerimisest või sulgemisest teatatakse õppuritele, vanematele ja personalile vähemalt neli kuud ette.“ Antud juhul vanemate kaasamine on oluline märksõna, kuna viitab asjaolule, et Astangu Keskuses on algusest peale planeeritud õppima erivajadustega inimesed ka pärast põhikooli lõpetamist, st 1 alaealised ehk lapsed, sest juhul, kui õppur on täisealine, puudub vajadus ja õigus tema vanema kaasamiseks temaga seotud ja teda puudutava info edastamiseks. 1.2 Astangu Keskuse põhimäärus läks uuendamisele 1997. aastal. 24.03.1997 sotsiaalministri määrusega nr 12 „Astangu Toimetulekukeskuse põhimääruse kinnitamine“ (RTL 1997, 73, 415, lisa 2 – Astangu Toimetulekukeskuse põhimäärus 1997) kinnitatud põhimääruse punkti 8 alapunktis 2 tulenevalt oli Astangu Keskuse ülesandeks mh kutsehariduse ja toimetulekuõppe korraldamine vastavalt kinnitatud õppekavadele. Samuti kordab ka uuendatud põhimäärus punktis 18 uuesti üle, et „[k]eskuse ümberkorraldamisest ja tegevuse lõpetamisest teatatakse õppuritele, nende vanematele ja personalile vähemalt neli kuud ette.“ 1.3 Järgmine kord, kui Astangu Keskuse põhimäärus läks uuendamisele, oli 2001. aastal. Vaatamata sellele, et asutuse nimi oli muutunud, sätestas 26.10.2001 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 105 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus“ (RTL 2001, 120, 1720, lisa 3 – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus 2001) § 1 lõige 2, et Astangu Keskus on Astangu Toimetulekukeskuse õigusjärglane ning § 7 punkti 8 kohaselt on Astangu Keskuse ülesandeks kutse-, eri- ja ametialase koolituse korraldamine. 1.3.1 Põhimäärusesse kirjutati eraldi sisse §-i 10 õppenõukogu, mille ülesanne oli ülesanne on keskuse õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. Sellisteks ülesanneteks olid nt arutada keskuse õppetöö arendamisega seotud küsimusi, õppetöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid (§ 10 lg 2 p 1), analüüsida õppetööd, pedagoogide enesetäiendamist, andes hinnangu selle tulemustele ja kavandada meetmeid keskuse töö parendamiseks ja täiustamiseks (§ 10 lg 2 p 2), arutada ja teha ettepanekuid keskuse õppekorralduse ja sisekorra küsimustes (§ 10 lg 2 p 4), otsustada õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, eksamite korraldamise, õpilaste eksamitele lubamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi (§ 10 lg 2 p 5). 1.3.2 Määruse § 9 lõike 1 nägi ette Astangu Keskuse struktuuriüksusena ka kutseõppe osakonna, mille ülesandeks sama paragrahvi lõike 4 kohaselt oli „keskuse õpilastele kutse-, eri- ja ametialase koolituse ja kutsealase diagnostilise eelkoolituse läbiviimine.“ 1.3.3 Määruse §-s 12 reguleeritakse õppekorraldusega seonduvat. Nii näiteks lõige 1 sätestas, et „[õ]pe keskuses toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud puuetega inimeste kutseõppeasutustes õppimise tingimustele ja korrale.“ 1.3.4 Sama paragrahvi lõige 2 sätestas, et „[k]eskusesse võivad õppima asuda puudest tingitud erivajadustega või õpiraskustega inimesed, kellel on põhi- või keskharidus või läbitud kutsealane diagnostiline eelkoolitus keskuses. Kutsealast eelkoolitust diagnostilise õpetamise rühmades korraldatakse põhiharidust mitteomavatele erivajadusega inimestele.“ 1.3.5 Lisaks sätestas lõige 3, et Astangu Keskuses oli võimalik omandada „kutsekeskharidus kutse-, eri- ja ametiala riiklikule õppekavale vastava kutsekeskhariduse õppekava alusel, kusjuures õppekava nominaalkestus põhihariduse baasil on vähemalt kolm aastat ning keskhariduse baasil vähemalt üks aasta.“ 1.3.6 Täiendavalt reguleeris määrus ka Astangu Keskuse liikmeskonda § 14, mille hulka kuulusid ka pedagoogid. Pedagoogiks oli Astangu Keskuses § 16 lõike 1 kohaselt õppealal 2 töötav isik, kelle ülesanne on õppetöö korraldamine ja läbiviimine. Sama paragrahvi järgnevad lõiked reguleerivad täpsemalt pedagoogi tööga seonduvaid aspekte. 1.4 2001. aastal vastu võetud Astangu Keskuse põhimäärust muudeti seejärel 2004. aastal (sotsiaalministri 21.05.2004 määrus nr 51 „Sotsiaalministri 26. oktoobri 2001. a määruse nr 105 "Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus" muutmine“ (RTL 2004, 69, 1138)) ning seejärel 2007. aastal (sotsiaalministri 25.05.2007 määrus nr 46 „Sotsiaalministri 26. oktoobri 2001. a määruse nr 105 "Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus" muutmine“ (RTL 2007, 45, 773)), kuid need muudatused ei muutnud keskuse tegevuse põhiolemust ning keskus viis jätkuvalt läbi kutseõpet. 1.5 Astangu Keskuse 2009. aastal uue põhimääruse (sotsiaalministri 02.07.2009 määrus nr 61 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus“ (RTL 2009, 54, 794)) vastuvõtmine oli tingitud käesoleva kirja punktides 2.3 ja 2.4 kirjeldatud olukorrast tulenevalt. Põhimääruse § 7 punkti 2 kohaselt oli Astangu Keskuse ülesanne jätkuvalt korraldada kutse- ja üldhariduse andmist erivajadustega inimestele, kuid nüüd juba „vajadusel koostöös haridusasutustega“. Samal ajal säilis keskuses õppetööd läbiviiv ja seda arendav üksus, kes nimetati ümber õppeosakonnaks (§ 9 lg 1 p 1). Antud põhimäärus tunnistati kehtetuks sotsiaalkaitseministri 21.06.2023 määrusega nr 38 „Sotsiaalministri 2. juuli 2009. a määruse nr 61 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus” kehtetuks tunnistamine“ (RT I, 28.06.2023, 15) seoses keskuse üleminekuga Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse. 1.6 Astangu Keskuse kehtiv põhimäärus võeti vastu haridus- ja teadusministri 22.06.2023 määrusega nr 21 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus“. Põhimääruse § 7 punkti 1 kohaselt on keskuse tegevusvaldkonnast tulenevalt põhiülesandeks korraldada ja teostada koostööd õppeasutustega kutse- ja üldhariduse andmiseks, mille põhjal toetada õppeasutusi hariduslike erivajadustega õppijate õppimisvõimaluste arendamisel. Seega on jätkunud Astangu Keskuse roll õppetöö läbiviimisel puuetega/ erivajadustega õppijatele. Eeltoodust tulenevalt leiame, et keskuse põhimääruse järgne ülesanne on algusest peale olnud kutseõppe pakkumine puuetega/ erivajadustega inimestele, sh on ilmne, et keskuse õppijate seas on olnud ja on praegugi alaealisi, mis tähendab, et tegemist on lastega. 2. Õppeasutusena toimimist toetas Astangu Keskuse asutamisel ka muu haridusasutusi puudutav regulatsioon. 2.1 Nii näiteks Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192) § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt oli Haridusministeeriumi ülesanne koordineerida ja juhendada kohalikke omavalitsusi ja vabariigi teisi ministeeriume hariduskorralduses, kooskõlastades nendega avalike haridusasutuste asutamise, reorganiseerimise ja sulgemise ettepanekuid vastavalt õigusaktides kehtestatud korrale. Samas sõnastuses punkt kehtib ka 2025. aasta Eesti Vabariigi haridusseaduse redaktsioonis (RT I, 15.03.2022, 4). Samuti nägi Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192) § 28 lõikes 1 ette, et haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse annab õppeasutusele haridusministeerium ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kontrollib haridusministeerium haridust tõendavate dokumentide väljaandmist Eestis. Astangu Keskus väljastaski tunnistusi ametlikul Eesti Vabariigi lõputunnistuse plangil, 3 mis omakorda tõendab, et keskus omas õppetöö läbiviimise õigust ja toimis õppeasutusena (lisa 4 – Astangu Keskuse lõputunnistuse näidis). 2.2 Astangu Keskus kanti Eesti Hariduse infosüsteemi (edaspidi EHIS) selle asutamise järgselt (lisa 5 – AKRK EHISe sissekanne 2004) 2004. aastal. Samas sissekandes on ka viide Astangu Keskuse õigusjärglasele ehk Astangu Toimetulekukeskusele. EHISesse ei olnudki võimalik varem sissekannet asutamise aasta kohta teha, kui 2004, sest EHIS ise asutati Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrusega nr 265 „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ (RT I 2004, 61, 434) ning see jõustus 01.09.2004. Sissekanne on tehtud 23.09.2004 ning sissekandest selgelt nähtub, et tegemist on kutseõppeasutusega (vt väli Õppeasutuse liik). 2.3 Eelviidatud EHISe sissekandel on ka märge, et õppeasutus on suletud 01.09.2006. Märge on tehtud seetõttu, et aset leidsid erinevad haridusmaastiku muudatused, mis mõjutasid ka Astangu Keskust. Nimelt, kuni 2006. a kevadeni andis Haridus- ja Teadusministeerium Astangu Keskusele õiguse väljastada kutseõppeasutuse lõpetamist tõendavat dokumenti (kutseõppeasutuse lõputunnistust) õppijatele eeldusel, et nad on läbinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris registreeritud õppekava. Alates 2007. aastast neid tunnistusi väljastada Haridus- ja Teadusministeerium enam ei lubanud ning kuni 2007. a kevadeni oldi olukorras, kus Astangu Keskuses viidi läbi kutseõpet Haridus- ja Teadusministeeriumi teadmisel, mis oli aga vastuolus kutseõppeasutuse seadusega, kuna kutseõppeasutuse seaduse § 4 lõike 4 alusel on riigikool Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. Sama säte näeb ette ka võimaluse erandiks, sätestades võimalusena riigikool asutada ka Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas. 2.4 Astangu Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Sotsiaalministeeriumiga leidsid toimiva lahenduse kutseõppe jätkumisele Astangu Keskuses, mis põhineb koostööleppel Astangu Keskuse ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse vahel (edaspidi koostöölepe, lisa 6 – Astangu Keskuse ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse vahel 2009. a sõlmitud kokkulepe). Koostööleppe punkti 1.1 kohaselt oli selle eesmärk määratleda poolte vahelised koostööpõhimõtted, et tagada erivajadusega õppijate kutseõppe edukas läbiviimine keskuses. Praktikas tähendas see, et Astangu Keskus viib läbi nõuetele vastavat kutseõpet konkreetsetes õppekavarühmades ja kokkulepitud koolituskohtade arvule (koostöökokkuleppe punkti 2.3.1 kohaselt on keskus kohustatud viima läbi kutseõpet keskuses vastavalt haridusseaduses, kutseõppeasutuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ja keskuses õpetatavate erialade õppekavades sätestatule). Õppija jaoks tähendas see, et füüsiline õppimiskeskkonnaks oli Astangu Keskus, kuid õppija oli Haapsalu Kutsehariduskeskuse õppijate nimekirjas ning talle väljastatakse Haapsalu Kutsehariduskeskuse lõputunnistus. Keskus ja Haapsalu Kutsehariduskeskus uuendasid kokkulepet 2015. aastal, kuid koostöö leppe alusel jätkub senini. 2.5 Koostöö jätkumist ning kutseõppe osutamist erivajadustega inimestele tõendab ka asjaolu, et 2024. aastal tehti uuesti kanne EHISesse Astangu Keskuse kohta, seekord märkega, et tegemist on Haapsalu Kutsehariduskeskuse filiaaliga (lisa 7 – AKRK EHISe sissekanne 2024). Sisuliselt kinnitati EHISesse sellega 2024. aastal asjaolu, mis on kehtinud juba alates 2009. aastast. 4 2.6 Seda, et Astangu Keskus viib läbi kutseõpet, tõendab ka haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Kutseõpet korraldavate õppeasutuste tegevustoetuse komponendid ja ülesanded koolituskohtade loomiseks 2025. aastaks“ kinnitatud lisa 2, mis näeb ette Haapsalu Kutsehariduskeskusele tegevustoetuse eraldamise 2025. aastaks (lisa 8 – haridus- ja teadusministri 21.03.2025 käskkiri). Lisa 2 punktist 1.1.1 nähtub selgelt Astangu Keskusele vahendite eraldamine ning punktist 3.3 just koostöös Astangu Keskusega 2.–3. taseme õppekavade pakkumine õpilastele. Just 2. taseme õppekavad (peamiselt kutsevaliku õpe) on suunatud põhihariduse lõpetanud noortele, kes soovivad jätkata haridusteed, kuid ei tea, kuidas või tulenevalt oma erivajadusest vajavad täiendavat aega vajalike oskuste või teadmiste omandamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiame, et on tõendatav asjaolu, et Astangu Keskus on õppeasutusena olnud tunnustatud ning muudatused õiguslikus staatuses ei ole olnud seotud põhitegevuse muutumisega. Vastupidi, keskus on jätkanud õppetöö läbiviimist ja õppimisvõimaluste pakkumist erivajadusega inimestele. 3. Astangu Keskuses pedagoogina töötamisele laieneb õigus saada väljateenitud aastate pensioni. 3.1 Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord (VAPS, RT I, 22.02.2023, 15) § 14 punkti 4 kohaselt on õpetajatel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides, õigus saada väljateenitud aastate pensioni. VAPS § 25 täpsustab täiendavalt, et eelnimetatud punktis nimetatud staaži hulka arvestatakse ka pedagoogina töötatud aeg. 3.2 Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 207 „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“ (RT I, 19.06.2024, 13) punkti 1 alapunktidega 7 ja 8 kinnitatakse vastavalt pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade loetelu ning pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staaži arvestamise kord. 3.3 Astangu Keskus soovib tähelepanu juhtida asjaolule, et nimetatud määruse punkti 1 alapunktiga 7 kinnitatud loetelu pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade kohta (edaspidi asutuste ja ametikohtade lisa) sätestab I peatüki punkti 2 alapunktis 7 sellise asutusena invaliidide kutsekooli. Võttes arvesse, et keeleline kasutus on edasi arenenud, saame selgelt aru, et invaliidide kutsekooli all on mõeldud puuetega/ erivajadustega inimestele kutseõppe osutamist. Seega, antud juhul ühtib määruses esitatud asutuste loetelu punkt Astangu Keskuse tegevusega alates asutamisest. 3.4 Asutuste ja ametikohtade II peatüki punkt 2 sätestab ametikohana õpetaja erivajadustega laste koolis. Keskus on varasemalt selgitanud, et Astangu Keskusesse tuleb inimene õppima pärast põhikooli lõpetamist, mil ta on veel alaealine. Ka lapse õiguste konventsiooni, millega Eesti on ühinenud (RT II 1996, 16, 56) artikkel 1 sätestab, et alla 18-aastane on laps. Seega, 5 Astangu Keskuses pedagoogina töötamisel on täidetud on ka teine kriteerium – õpetaja erivajadustega laste koolis. Eeltoodust tulenevalt leiame, et Astangu Keskuses pedagoogina töötamisele laieneb VAPSist tulenev õigus saada väljateenitud aastate pensioni. Astangu Keskus leiab, et hinnates VAPSist tulenevat õigust saada väljateenitud aastate pensioni, ei saa jääda ainult vormilise kontrolli juurde, vaid hindamine tuleb läbi viia sisuliselt. Seda eelkõige seetõttu, et läbi aastate on toimunud mitmeid muudatusi, sh haridussüsteemis, millest tulenevalt võis muutuda vorm või nimetus vms, kuid selguse loob alles sisulise hindamise läbiviimine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor Lisad: Lisa 1 – Astangu Toimetulekukeskuse asutamise käskkiri Lisa 2 – Astangu Toimetulekukeskuse põhimäärus 1997 Lisa 3 – Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus 2001 Lisa 4 – Astangu Keskuse lõputunnistuse näidis Lisa 5 – Astangu Keskuse EHISe sissekanne 2004 Lisa 6 – Astangu Keskuse ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse vahel 2009. a sõlmitud kokkulepe Lisa 7 – Astangu Keskuse EHISe sissekanne 2024 Lisa 8 – haridus- ja teadusministri 21.03.2025 käskkiri Veronika Kaska [email protected] 6