Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tugiteenuste korraldamise kord

KÄSKKIRI Tallinn 23.12.2024 nr 1-3/44 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tugiteenuste korraldamise kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõige 2 punkti 6 alusel 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi keskus) tugiteenuste korraldamise kord (edaspidi kord) on keskuse poolt pakutavate tugiteenuste korraldust reguleeriv põhidokument. 1.2. Tugiteenuste eesmärk on toetada keskuse õppijat keskuse õppetöös osalemisel, iseseisva toimetuleku paranemisel ning hilisemal tööle või muule võimetekohasele tegevusele rakendumisel, lähtudes inimese eesmärkidest ja hinnatud vajadustest. 1.3. Korra alusel pakutavaid tugiteenuseid saab kasutada keskuse õppija. Keskuse õppijaks käesoleva korra tähenduses on keskuses kutseõppe- või täienduskoolituskursusel õppiv inimene. 1.4. Korra alusel käsitatakse tugiteenustena keskuses pakutavaid: 1.4.1. õppetööd toetavaid tugiteenuseid; 1.4.2. rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja teenust; 1.4.3. õpilaskodu tugiteenust; 1.4.4. viipekeele tõlketeenust; 1.4.5. tööhõivealast tugiteenust. 2. ÕPPETÖÖD TOETAVATE TUGITEENUSTE KORRALDUS 2.1. Õppetööd toetavaid tugiteenuseid osutavad keskuse erialaspetsialistid. 2.2. Õppetööd toetavad tugiteenused on: 2.2.1. füsioterapeudi teenus; 2.2.2. tegevusterapeudi teenus; 2.2.3. eripedagoogi teenus; 2.2.4. logopeedi teenus; 2.2.5. psühholoogi teenus; 2.2.6. muusikaterapeudi teenus; 2.2.7. kunstiterapeudi teenus. 2.3. Keskus ei paku tervishoiuteenuseid, arsti ega õe teenust. Tervisest tuleneva sekkumisvajaduse tekkimisel peab keskuse õppija pöörduma perearsti või erialaarsti vastuvõtule. 2.4. Õppetööd toetavaid tugiteenuseid saab kasutada keskuse õppija, kui tal on selleks spetsialistide poolt hinnatud vajadus ning eesmärgid, mille saavutamisele saab toetavate teenustega kaasa aidata. 2.5. Õppetööd toetavate tugiteenuste vajaduse hindamine toimub järgnevalt: 2.5.1. esmane info võimaliku tugiteenuste vajaduse kohta on kirjas õppija vastuvõtuhindamise kokkuvõttes; 2.5.2. teenuse alguses ja edaspidi vastavalt õppija enda, tema lähedaste või keskuse töötajate poolt tõstatatud vajadusele, toimub spetsialistide poolt täiendav hindamine teenuse vajaduse täpsustamiseks ning eesmärkide kokkuleppimiseks; 2.5.3. hindamise kohta koostab iga spetsialist kirjaliku kokkuvõtte, mis sisaldab infot teenuse vajaduse ja eesmärkide kohta; 2.5.4. spetsialist tutvustab kokkuvõtte sisu õppijale, samuti edastab spetsialist kirjaliku kokkuvõtte rühmajuhendajale; 2.5.5. kokkuleppe teenusel osalemise kohta fikseerib rühmajuhendaja õppija tegevuskavas; 2.5.6. kui keskuse spetsialistidel ei ole võimalik õppija soovitud tugiteenust osutada, siis nõustab spetsialist õppijat, tema rühmajuhendajat keskuse väliste teenuste võimaluste osas. 2.6. Õppetööd toetavaid tugiteenuseid viiakse läbi individuaalselt ja/või grupis, nõustamise või teraapia vormis. Teenusele võivad olla vajadusel kaasatud ka õppija lähedased või teised võrgustikuliikmed. 2.7. Õppetööd toetavaid tugiteenuseid pakutakse üldjuhul keskuse ruumides, õppija praktikakohal, elukohas või muus asukohas, kus õppija vajab toetust edaspidiseks iseseisvaks hakkama saamiseks. 2.8. Õppetööd toetavate tugiteenuste vahe- ja lõpptulemused fikseerib rühmajuhendaja teenust osutanud spetsialisti kokkuvõtte põhjal õppija tegevuskavas vastavalt tegevuskavade loomise ja rakendamise korrale. 2.9. Keskuse õppetöölt lahkunud õppijal on õigus saada punktis 3.2 nimetatud spetsialisti nõustamist 6 kuu jooksul pärast lõpetamist juhul, kui tegevuskavas on kirjas edasiste tegevuste, teenuste, abivahendite või keskkonna kohanduste vajadus. 2.10. Kui õppija vajab keskuses õppetöö lõppedes jätkuvat kompleksset tuge, saab seda läbi sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooniteenuse. 2.11. Õppetööd toetava tugiteenuse spetsialisti otsene töö õppijaga: 2.11.1. Õppija tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. 2.11.2. Õppija rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamine. 2.11.3. Õppija toetamine eesmärkide seadistamisel. 2.11.4. Õppija toetamine tegevuskava koostamisel. 2.11.5. Õppija tegevuskavas kokkulepitud tegevuste ellu viimine. 2.11.6. Õppija tegevuste, teraapiate dokumenteerimine (spetsialisti hinnangu koostamine). 2.12. Õppetööd toetava tugiteenuse spetsialisti võrgustikutöö: 2.12.1. Osalemine tugi- ja rehabilitatsiooniteenuse vajaduse väljaselgitamisel ja tegevuskava koostamisel. 2.12.2. Koostöö rühmajuhendajaga õppija eesmärkide vahetulemuste hindamisel oma vastutusalas. 2.12.3. Koostöö vanemate/teiste lähedastega, kui õppija sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll õppija elukorralduses. 2.12.4. Lähtuma tegevuskavas kokkulepitud eesmärkidest ja panustades nende ellu viimisesse ning vajadusel osalema või ise kokku kutsuma meeskonnatööd. 2.12.5. Vajadusel ja rühmajuhendajaga kokkuleppel, toetama õppijat ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel, kui õppija lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajalike taotluste täitmise organiseerimine (transporditeenus, asenduskodu noorte taotlused raha saamiseks, isikliku abistaja teenus jne). 2  2.12.6. Õppija arvamuse ja ettepanekute vahendamine rühmajuhendajale ja vajadusel teistele spetsialistidele. 2.12.7. Õppija keskusest lahkumisel ja vajaduse olemasolul, tema seostamine järgnevate teenuste ja vajaliku toega (kohalik omavalitsus, lähedased, rehabilitatsiooniteenus, erihoolekandeteenuse vms). 2.13. Õppetööd toetava tugiteenuse spetsialisti töö dokumentidega: 2.13.1. Õppija toimik Astangu infosüsteemis (AIS) – vajalike dokumentide ja hinnangute olemasolu (meeskonnatööde protokollid, vahehindamised, soovitused jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine AISis vastava mooduli toetava rehabilitatsiooni dokumendis. 2.13.2. Õppija teenuste, tegevuste vahe- ja lõpptulemuste dokumenteerimine AISis toetava rehabilitatsiooni dokumendis. 2.13.3. Õppija toetamine erinevate avalduste täitmisel, kui õppija seda vajab. 2.13.4. Üleminekuplaani täitmine õppijale omapoolseteks edasisteks soovitusteks. 3. RÜHMAJUHENDAJA-SOTSIAALTÖÖTAJA TEENUS 3.1. Rühmajuhendaja töö eesmärgiks on rühmas olevate õppijate õppetöö ja tugiteenuste sujuvuse koordineerimine. 3.2. Rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja teenus on õppeperioodidel igale õppijale pakutav teenus, õppijale õppetööga toimetuleku toetamiseks ning vajalike tugiteenuste saamiseks. 3.3. Rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja otsene töö õppijaga: 3.3.1. Õppija tundmaõppimine, usaldusliku suhte loomine. Õppija unistuste ja eesmärkide, soovide ja vajaduste väljaselgitamine. 3.3.2. Õppija toetamine tegevuskava loomisel ja elluviimisel (tegevuskava elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine, tulemuste hindamine). 3.3.3. Õppijale info vahendamine keskuses toimuvast (üritused, õppijate infokiri, keskuse töö, õpilasesindus, tunniplaan ja muu õppekorraldus jne). 3.3.4. Õpperühma sisekliima, suhete, reeglite, motivatsiooni, vastutuse, õppija enesehinnangu jms kujundamine. Iganädalane töö soovitavalt nädala arutelu vormis, rühmaüritused, väljasõidud. 3.3.5. Õppija toetamine teiste spetsialistide juurde pöördumisel ja teenuste taotlemisel või selle korraldamisel, suhtlemisel ameti- ja meditsiiniasutustega ning muul asjaajamisel keskuses. 3.3.6. Võimalusel sotsiaalse või tööalase rehabilitatsiooni teenuse raames tegevuskava koostamisel osalemine ja õppija toetamine tegevuskava koostamisel keskuses. 3.3.7. Õppijate esinduse liikmete toetamine koosolekuteks valmistumisel ja õpperühmaga info jagamisel. 3.3.8. Õpperühma ettevalmistamine õppetöövälistest üritustest osavõtuks, osalemine õppetöövälistel üritustel koos oma rühmaga. 3.3.9. Õppija toetamine edasise rakendumise leidmisel (sh külastab koos õppijaga teisi koole, elamis- või tööteenuse kohti). 3.4. Rühmajuhendaja- sotsiaaltöötaja võrgustikutöö: 3.4.1. Võrgustikutöö on koostöö vanemate ja/või teiste lähedastega ja/või teiste ametiasutuste esindajatega, kes õppija käekäigus osalevad (nt eestkostja kui selleks on kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse lastekaitseametnik või sotsiaaltöötaja). Võrgustikutöö eesmärk on informeerimine keskuses toimuvast ja kaasamine aruteludesse, otsuste tegemisse, kui õppija sõltub vanematest ja/või vanematel on oluline roll õppija elukorralduses. 3.4.2. Meeskonnatöö ja vestluse kokkukutsumine õppija tegevuskava loomiseks, vajadusel muudatuste tegemiseks, tulemuste hindamiseks ning muude oluliste küsimuste arutamiseks. 3.4.3. Koostöö õppekorralduse spetsialisti ja õpetajatega õppetööga seoses (sh individuaalse õppekava koostamine, varasemate õpingutulemuste arvestamine, õppija tunnustamine). 3  3.4.4. Kõikide õppijaga töötavate spetsialistide teavitamine õppija eesmärkidest (läbi tegevuskava või vajadusel eraldi meeskonnatöö/individuaalse suhtlemise kaudu) ja õppijat puudutavatest olulistest sündmustest, muudatustest. Kogu meeskond peab olema kursis õppija eripärade ja vajadustega ning lähtuma oma töös kokkulepitud eesmärkidest panustades nendesse läbi oma töö. 3.4.5. Õppespetsialisti, tööhõivespetsialisti, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajate ja teiste õppijaga tööd tegevate spetsialistide teavitamine õppija liitumisest keskuse tegevusega ja õppija teenuselt lahkumisest (sh nendest, kes õppetööle õppeaasta alguses ei ilmu). 3.4.6. Kõigi võtmeisikute (nende spetsialistide ring sõltub õppija eesmärkidest ja vajadustest) hinnangute koondamine enne tegevuskava koostamist ning tulemuste hindamist. 3.4.7. Õppija toetamine ametiasutuste, meditsiiniasutuste külastamisel, kui õppija lähivõrgustik seda teha ei saa. Vajadusel sõlmib rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja õppija toetamiseks kokkulepped mõne teise spetsialistiga, kes konkreetse õppijaga kokku puutub. 3.4.8. Õppija arvamuse ja ettepanekute vahendamine õpetajatele ja teistele spetsialistidele, juhtkonnale. 3.4.9. Õppija keskusest lahkumisel ja vajaduse olemasolul, tema seostamine koostöös keskuse spetsialistidega järgnevate teenuste ja vajaliku toega (kohalik omavalitsus, lähedased, rehabilitatsiooniteenus vms). 3.4.10. Õppija toetamine abivajaduse korral tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste taotlemiseks. 3.4.11. Õppija üleminekuplaani edastamine kui õppija siirdub hoolekandeteenustele või teise kooli õppima. 3.5. Rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja töö dokumentidega: 3.5.1. Õppija toimik AISis – vajalike dokumentide olemasolu (meeskonnatööde protokollid jne) ja ajakohase informatsiooni tagamine (sh päevaraamatus infovahetus). 3.5.2. Oluliste kõnede, kohtumiste ja kirjavahetuse dokumenteerimine AISis. 3.5.3. Õppija tegevuskava – koostamine, elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine vastavalt kirjeldatud tegevuskava loomise protsessile. 3.5.4. Õppija õppetöö tulemuste jälgimine Tahvlis ja vahetu suhtlemine nii õpetajate kui õppespetsialistiga õppija positiivsete õpitulemuste saavutamise nimel. 3.5.5. Üleminekuplaani koostamine teenuse katkestajatele ja lõpetajatele, kaasates selleks õppijaga tegelenud õpetajaid ja spetsialiste, kes annavad omapoolseid edasisi soovitusi. 3.5.6. Kohanemis- ja tööõppekursuse puhul õppetööd jätkavale õppijale uue õppeaasta alguse ja uue kursuse infomaterjali vormistamine. 3.5.7. Kutseõpperühma puhul – õppeinfosüsteemi Tahvel kasutamine, õpitulemuste jälgimine, õppetoetuse ja sõiduhüvitise taotluse vormistamine koostöös õppijaga, õpilaspileti vormistamine koostöös õppespetsialistiga, vajadusel individuaalse õppekava koostamine. 3.5.8. Õppija toetamine erinevate avalduste täitmiseks (sh ekspertiisitaotlused, isikliku abistaja ja transporditeenuse taotlused), kui õppija seda vajab. 3.6. Rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja teenuse kirjeldus on kirjeldatud rühmajuhendaja käsiraamatus, mida iga-aastaselt enne õppetöö algust uuendatakse koostöös rühmajuhendajatega. 3.7. Rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja teenuse kirjeldus ei ole ammendav ning täiendavaid ülesandeid võib tuleneda erinevatest keskuse kordadest. 4. ÕPILASKODU TUGITEENUS 4.1. Õpilaskodu tugiteenust pakuvad keskuse tegevusjuhendajad. 4 4.2. Tegevusjuhendaja teenus on õppeperioodidel igale õpilaskodus elavale õppijale pakutav teenus, kui õppija vajab nõustamist ja tuge igapäevategevustes ning igapäevaeluks vajalike oskuste arendamisel. 4.3. Tegevusjuhendaja otsene töö õppijaga: 4.3.1. Õppija igapäevaelu toetamine iseseisva toimetuleku soodustamiseks (hügieen, koristamine, toiduvalmistamine, pesupesemine, poes käimine, riietumine, vaba aja kasutamine jne) ning vajadusel abistamine. 4.3.2. Vajadusel õpilaskodus elava õppija toetamine ühistranspordi piletite (sh Tallinna ja Harjumaa ühiskaart) soetamisel. 4.3.3. Lähedase abi puudumisel õpilaskodus elava õppija toetamine oma elukohast keskusesse ja tagasi liikumisel (saatmine bussijaama vms). 4.3.4. Rahaplaneerimise oskuste arendamine (muu hulgas meeldetuletus õpilaskodu majutustasu maksmise tähtaja saabumisest). 4.3.5. Vajaduse korral ravimite manustamisele suunamine, vastavalt arsti ettekirjutusele ja kokkulepetele lähedastega. 4.3.6. Ülevaate omamine õppija asukohast (majast väljas, huvialaringis, tundides). 4.3.7. Õpilaskodu reeglite ja majutuslepingu tingimuste rikkumisel õppijaga vestlemine, vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine ning mõjutusvahendi määramine (sh vajadusel esildise tegemine tugiteenuste arendamise osakonna juhile direktori käskkirja vormistamiseks). 4.3.8. Rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja palvel, mis on esitatud vähemalt 2 tööpäeva ette, koos külastamiseks vajamineva infoga, ning aja sobivusel õpilaskodus elava õppija toetamine ja transportimine meditsiini- ja ametiasutusse. 4.3.9. Õppija toetamine ja juhendamine erinevate õpilaskodus elamisega seotud avalduste täitmisel (praktikaperioodiks õpilaskodu tasust vabastamise avaldus, raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avaldus, majutuslepingu lõpetamise avaldus jne). 4.4. Tegevusjuhendaja võrgustikutöö: 4.4.1. Koostöö rühmajuhendajaga õppijaga seotud küsimustes (sh teavitamine õpilaskodus elava õppijaga seotud olulisest sündmustest, tekkinud teenusevajadusest). 4.4.2. Otsuse langetamine õppetöövälisel ajal õpilaskodus viibimise osas, mis on tehtud koostöös rühmajuhendajaga. 4.4.3. Koostöö keskuse spetsialistidega. Vajadusel meeskonnatöö kokkukutsumine. 4.4.4. Koostöö lähivõrgustikuga õpilaskodus elava õppija tervisliku seisundi osas, nt ravimite võtmisele suunamine, õpilaskodu majutuslepingu, majutustasu ja õpilaskodu reeglitega seoses, transpordiküsimuste (marsruudil keskus-kodu) lahendamisel, lähedase õpilaskodus majutumise soovi korral jne. 4.5. Tegevusjuhendaja töö dokumentidega: 4.5.1. Kokkulepitud sotsiaalse toimetuleku vahe- ja lõpptulemuste hindamine ning omapoolse hinnangu edastamine. 4.5.2. Majutuslepingu või selle muudatuse (sh lõpetamise) allkirjastamiseks ettevalmistamine. 4.5.3. Tööhõivespetsialisti teavitusel praktikale või haiglasse suunduva õppijaga õpilaskodu tasust vabastamise avalduse täitmine koos õppijaga. 4.5.4. Juhtumikirjelduse võtmine õppijalt, kui juhtum leidis aset õpilaskodus, rühmajuhendaja informeerimine juhtumist e-maili teel hiljemalt tööpäeva jooksul ning AISi päevaraamatus sissekande tegemine. 4.5.5. Raha ja pangakaardi seifis hoiustamise avalduste võtmine. 4.5.6. Õppijat puudutavate oluliste märkuste tegemine päevaraamatusse AISis. 4.5.7. Õpilaskodu korralduslike tabelite täitmine (nt tubadesse paigutamise tabel RJ kaustas). 4.6. Õpilaskodu töökorraldus on reguleeritud õpilaskodu majutamise sisekorraeeskirjas. 4.7. Õpilaskodu teenus on kirjeldatud tegevusjuhendaja käsiraamatus, mida iga-aastaselt enne õppetöö algust uuendatakse koostöös tegevusjuhendajatega. 5 5. VIIPEKEELE TÕLKETEENUS 5.1. Viipekeele tõlketeenust pakub keskuse viipekeeletõlk. 5.2. Viipekeele tõlketeenus on kättesaadav kuulmispuudega õppijale, kes kasutab suhtlemiseks viipekeelt ning keskuse töötajatele, kes soovivad suhelda kuulmispuudega õppijaga viipekeeles. 5.3. Viipekeele tõlketeenus on tagatud õppijale õppetöös, praktikakohas, õppetööd toetavatel tugiteenustel ning keskuse huviüritustel. 5.4. Lisaks viipekeele tõlketeenuse pakkumisele nõustab keskuse viipekeeletõlk keskuse õppijaid ja töötajaid kuulmispuudega inimestega suhtlemist puudutavates küsimustes. 6. TÖÖHÕIVEALANE TUGITEENUS 6.1. Tööhõivealase tugiteenuse eesmärk on valmistada õppija ette tööeluks, toetada sobiva praktikakoha ja töö otsingul ning aidata tööga kohanemisel. 6.2. Tööhõivealane tugiteenus on kättesaadav õppijatele ja keskuses õppinud vilistlasele. 6.3. Tööhõivealast tugiteenust pakub tööhõivespetsialist vastavalt õppekavale ning õppija tegevuskavas ja muudes õppija poolt kasutatavaid teenuseid reguleerivates dokumentides kirjeldatule. 6.4. Tööhõivealane tugiteenus keskuse õpperühmades õppijatele sisaldab: 6.4.1. karjäärikujundamine (karjääritunnid, ettevõtete külastused, õppija tegevusvõimaluste kaardistamine, huvide ja võimete hindamine, individuaalne nõustamine); 6.4.2. praktika (õppija toetamine praktikakoha leidmisel, praktikadokumentide vormistamisel, praktikabaasiga suhtlemisel, praktika sooritamisel ning tulemuste hindamisel); 6.4.3. tööle rakendumise toetamine (õppija toetamine töökoha leidmisel, kandideerimiseks vajalike dokumentide vormistamisel, töövestluseks valmistumisel, tööandjaga suhtlemisel, töölepingu sõlmimisel, tööga kohanemisel ja töö säilitamisel, õppija ja tema võrgustiku nõustamine). 6.5. Keskuse vilistlasel on õigus tööhõivealaseid tugiteenuseid saada kuni 6 kuud pärast lõpetamist, kui tema tegevuskavas on eesmärgiks tööle asumine. 6.6. Keskuse viimase 3 aasta vilistlastel, kes olnud aktiivsed tööturul vähemalt viimase 6 kuu jooksul, on õigus pöörduda keskuse poole tööhõivealase tugiteenuse saamiseks. Muudel juhtudel saab tööhõivealast tuge läbi riikliku rehabilitatsioonisüsteemi. 6.7. Tööhõivespetsialisti otsene töö õppijaga: 6.7.1. Õppija tundmaõppimine ning usaldusliku suhte loomine. Õppija tööalaste unistuste, soovide ja eesmärkide ja võimekuse väljaselgitamine (Jobpicsi või Hamet testi vajalikkuse märkamine ja testide läbiviimise organiseerimine). 6.7.2. Õppija toetamine tööhõivealaselt (karjääritundide läbiviimine; individuaalne töö; tugi sobiva töö- ja praktikabaasi leidmisel ning sinna kandideerimisel; tugi intervjuudel; toetamine praktika- ja töökohal; toetamine praktikal osalemisel või töötamiseks vajalike dokumentide vormistamisel; tööandja, Töötukassaga suhtlemisel; tööturuteenuste taotlemisel; ettevõtete külastamine; praktika- ja töölepingute sõlmimisel; üleminekuplaani töö- ja praktikaalase osa täitmine koostöös õppijaga). 6.7.3. Õppija toetamine praktikabaasi või töökohale jõudmisel (teekonna tutvustamine, selgeks õppimine, transpordi korraldamine koostöös teiste õppijaga seotud spetsialistidega). 6.7.4. Vastutab õppija rakendumise (sh tööle või tööturuteenustele minemise) eest. 6.7.5. Õppija toetamine tema individuaalse tegevuskava loomisel ja elluviimisel läbi tööhõive tugiteenuste (õppija tegevuskava töö- ja praktikaalaste tegevuste elluviimise regulaarne jälgimine, vajadusel muudatuste algatamine). 6.8. Vilistlasega kõigepealt lõpetamisega sama aasta oktoobris ja seejärel lõpetamisest aasta hiljem oktoobris kontakti võtmine rakendumisalase info koondamiseks. 6.9. Tööhõivespetsialisti võrgustikutöö: 6  6.9.1. Koostöö tööandjatega/ettevõtetega ja kutseõpetajaga. Töö ja töökoha hindamine õppija võimetest ja oskustest lähtuvalt, proovipäevade ja praktikaga seonduvad kokkulepped; ettevõttekülastuste organiseerimine ja nendel osalemine koos õppijatega; tööandja/praktikabaasi ettevalmistamine õppija tööle või praktikale võtmiseks lähtuvalt õppija erivajadusest; tööandja toetamine külastuse, telefonivestluse või e-posti vahendusel; tööandja nõustamine riiklikest tööturuteenustest, toetustest ja asjakohastest õigusaktidest, vajadusel osapoolte kokku viimine; tööandja informeerimine töö ja töökoha kohandamise võimalikkusest õppija erivajadusest lähtuvalt; tööandja toetamine, kui keskuse õppija osaleb töö- ja praktikaintervjuudel ning kandideerib tööle. 6.9.2. Koostöö õppija lähedastega, Töötukassaga, kohalike omavalitsuse üksustega jm ametkondadega tööhõivealaste küsimuste lahendamisel. 6.9.3. Koostöö spetsialistidega, kes puutuvad õppijaga tööülesannete käigus kokku. Meeskonnatööde kokkukutsumine (sh märtsikuine meeskonnatöö, kus selgitatakse välja õppija tegevus pärast keskuse lõpetamist). 6.9.4. Koostöö keskusest lahkunud vilistlastega. 6.10. Tööhõivespetsialisti dokumenditöö: 6.10.1. Praktikadokumentide vormistamine ja säilitamine keskuse dokumendihaldussüsteemis. 6.10.2. Praktikate toimumise info edastamine 1 nädal enne praktika algust õppespetsialistile, õpetajale, rühmajuhendajale, õpilaskodus elava õppija puhul õpilaskodu töötajale ja õppetöö arendamise osakonna valdkonna juhile. 6.10.3. Õppija tegevuskava – vajalike tööhõive alaste tugiteenuste, eesmärkide ja tegevuste elluviimise jälgimine, tulemuste hindamine koostöös õppija ja rühmajuhendajaga. 6.10.4. Lõpetanute tagasiside küsimustik – tööhõivespetsialist suhtleb oktoobrikuu jooksul sama aasta suvel lõpetanud õppijatega ja aasta tagasi lõpetanud õppijatega, et saada õppijate rakendumisega seotud tagasisidet. 6.10.5. Üleminekuplaani edastamine õppija nõusolekul Töötukassasse, hoolekandeteenuste osutajale kui õppija ei ole rakendunud 6 kuud pärast lõpetamist. 6.10.6. Töö ja praktikaga seotud tegevused, nende vahe- ja lõpptulemused on fikseeritud AISis vastavalt tegevuskavade loomise ja rakendamise korrale. Toimunud tunnid on fikseeritud õppeinfosüsteemis Tahvel. 7. LÕPPSÄTTED 7.1. Tunnistan kehtetuks direktori 10.09.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-3/29 "Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse hindamis-, nõustamis- ja tugiteenuste korraldamise kord". 7.2. Käskkiri jõustub allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 7