Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord

KÄSKKIRI Tallinn 23.12.2024 nr 4.1-1/40-1 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõige 2 punkti 6 alusel 1. Reguleerimisala 1.1. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Keskus) õppijate tegevuskavade loomise ja elluviimise kord (edaspidi kord) laieneb Keskuse täienduskoolitusõppe (kohanemis-, tööõppekursused) ja kutseõppe erialade õppijate tegevuskavade loomisele ja elluviimisele. 2. Mõisted 2.1. Õppija – inimene, kes on kinnitatud õppijate nimekirja Keskuse direktori käskkirjaga õppijate registris või Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktori käskkirjaga Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi õppija). 2.2. Rühmajuhendaja-sotsiaaltöötaja (edaspidi ka RJ) – Keskuse töötaja, kes vastutab õppija teenuste koordineerimise ja sujuvuse ning Õppija Keskusest lahkumisel juhtumi üleandmise eest. 2.3. Meeskond – põhimeeskonna moodustab RJ, õpetaja ja tööhõivespetsialist. Vajadusel kaasab rühmajuhendaja teisi spetsialiste nii Keskusest kui väljastpoolt. 2.4. Rühmajuhendajate koordinaator – Keskuse töötaja, kes koordineerib elukvaliteedi tõstmisele suunatud lähenemise rakendamist ja tegevuskavade täitmist, sh nii sisulist kui ka tehnilist laadi küsimuste lahendamist. 2.5. Elukvaliteet – õppija jaoks olulised elu aspektid (isiklik areng, iseseisvus, füüsiline ja vaimne heaolu, sotsiaalne kaasatus, materiaalne heaolu), millest sõltub tema isiklik heaolu. 2.6. Tegevuskava – õppija võimetekohast arengut ja elukvaliteedi paranemist toetav alusdokument, mis kajastab õppija eesmärke, tegevusi, tulemusi ning erinevate osapoolte vastutust. 2.7. Eesmärk – õppija poolt välja toodud ja mõõdetavalt sõnastatud oodatav muutus, mida ta mõnes elukvaliteedi valdkonnas soovib saavutada. 2.8. Astangu infosüsteem (AIS) – Keskuse infosüsteem, kus asub elektroonne õppija toimik ning lisadokumendid (sh tegevuskava, meeskonnatööde protokollid jne). AISi kasutamist tegevuskavade loomisel ja elluviimisel reguleerib vastav AISi juhend. 3. Tegevuskava loomise protsess 3.1. Igale õppijale luuakse koostöös õppija, ja vajadusel tema lähedastega, tegevuskava, et pakkuda tema eesmärkidele vastavaid vajaduspõhiseid tegevusi ja teenuseid, mis aitavad kaasa elukvaliteedi tõusule või säilitamisele. 3.2. Eesmärke, tegevusi ja nende tulemusi (vahe- ja lõpptulemusi) lisab tegevuskavasse RJ, eesmärgiga omada õppijaga seonduvast terviklikku ülevaadet. 3.2.1. Spetsialistid sisestavad tugiteenuste vahetulemused detsembri viimaseks tööpäevaks ja lõpptulemused aprilli viimaseks tööpäevaks AISi õppija toimikusse (vastavalt õppetöö või reha moodulisse). 3.3. Tegevuskavasse lisatud tegevused peavad vastutajaga olema eelnevalt läbi räägitud esimesel võimalusel. 3.4. Eelnevalt kokkulepitud tegevuste elluviimine toimub koostöös õppija, rühmajuhendaja ja tegevust läbiviiva spetsialistiga. 3.5. Individuaalse õppekava loomiseks või varasemate õpingute arvestamiseks pöördub rühmajuhendaja õppespetsialisti poole. Õppespetsialist kaasab vajalikud meeskonnaliikmed dokumentide vormistamise protsessi. 3.6. Õppija tegevuskava loomisel ning selle elluviimisel lähtutakse allpool kirjeldatud tööprotsessist: I ÕPPIJAGA TUTTAVAKS SAAMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument August Õppija eelinfoga tutvumine AISis RJ AIS isikumoodul hindamise kokkuvõte August/ Õppija tundmaõppimine, et olla teadlik õppija Kõik õppijaga Vajadusel september toevajadustest ja selgitada välja unistusi, soove, tegelevad töömärkmed arvamusi* töötajad (paberil, AISis) * dokumentidega tutvumine, õppe- ja tööprotsessis, mõtestamised lähtudes elukvaliteedi domeenidest erinevates tundides, õpilaskodus, tutvumislaagris, rühmaüritustel, iganädalastes rühmajuhendaja tundides, vaatlused, hindamised jms. II EESMÄRKIDE SEADMINE JA TEGEVUSKAVA LOOMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoobri RJ koondab valitud viisil* õppijaga seotud RJ, Märkmed, sh AIS algus töötajatelt info õppija tugevate külgede ja toe- ja õppijaga (REHA moodul teenuste vajaduse kohta, mida töötaja peab tegelevad Toetav oluliseks välja tuua. töötajad rehabilitatsioon) Meeskonnatöö protokollid Kokkuvõte Oktoobri RJ vestlus õppijaga (vajadusel koos lähedase ja/või RJ, Märkmed algus teise spetsialistiga) – õppija unistuste, soovide, õppija Tegevuskava AISis eesmärkide ja tegevuste esmaseks läbiarutamiseks. Oktoobri Õppijale vormistatud esialgse või esimesel kursusel RJ, Tegevuskava AISis keskpaik koostatud tegevuskava läbiarutamine õppija ning õppija Märkmed lähivõrgustikuga, olulisuse hindamine (jätkuva tegevuskava korral juba kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste jätkamine, lõpetamine või uute leidmine). 31. oktoober Tegevuskava on vormistatud RJ Tegevuskava AISis Novembri Tegevuskava jagamine õppijaga, temaga koos läbi RJ, Tegevuskava AISis, algus vaatamine, olemasolul lähedastega ja tegevuskava õppija paberkandjal vastutajatega. 2  Teavitav e-kiri spetsialistidele * Meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine, tööalase või sotsiaalse rehabilitatsiooni tegevuskava loomisel osalemine jms. III TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Oktoober Iga õppijaga tegelev töötaja jälgib regulaarselt oma RJ, Tegevuskava AISis kuni juuni tegevuse elluviimist ning dokumenteerib vastutajad Spetsialisti kokkuvõte olulisemad tulemused AIS-is tagasiside vormi. tegevus- AISis Rühmajuhendaja kirjutab tegevuskavasse kavas õppijapoolse hinnangu õppetööle, teenustele ja nende tulemustele. Oktoober Uute eesmärkide või tegevuste lisandumisel (sh RJ, Tegevuskava kuni teiste spetsialistide ettepanekul) täiendab RJ muu (uus eesmärk, uus õppeaasta tegevuskava jooksvalt. spetsialist tegevus) lõpp Detsembri Iga õppijaga tegelev spetsialist dokumenteerib Iga tegevuse AIS – REHA moodul, viimane olulisemad tulemused AISis. vastutaja toetav rehabilitatsioon tööpäev Jaanuar, Tegevuskava elluviimise vahehindamine ehk RJ, Tegevuskava veebruar tegevuste tulemustele kirjaliku hinnangu andmine õppija, (kõik tegevused, kas (edusammud, takistused, edasised tegevused). vastutajad on muutusi, uusi RJ vaatab koos õppijaga, vajadusel lähedastega eesmärke). NB! Hinnang peab tegevuste tulemused üle ja täpsustab edasise olema tegevuse, sh õppija soovid peale õppeaasta või õppijaseisukohast teenuse lõppu. lähtuv ja selgitav! Vajadusel spetsialistide kaasamine. 7. veebruar Vahehindamiste tulemused on tegevuskavasse RJ, Tegevuskava AISis kantud õppija Tegevuskavas peab veebruari lõpuks olema selgelt eraldi tegevusena näha, milline on õppetöös olevate õppijate rakendumise eesmärk peale õppeaasta lõppu. Veebruar, Tööhõivespetsialist kutsub kokku meeskonnatöö, et RJ, Protokoll Õppetöö märts täpsustada õppetöös olevate õppijate tööhõive- moodul, õppija toimik, rakendumisvõimalused peale õppeaasta lõppu**. spetsialist, õppetöö RJ alustab üleminekuplaani koostamisega. õpetajad, Tegevuskavasse hinnangu lisamine Rühma RJ täiendab õppijaga tegevuskava spetsialistid vastavalt meeskonnatöös kokkulepitule. ** Mitmeaastase kursuse viimasel õppeaastal. IV TEGEVUSKAVA ELLUVIIMISE KOKKUVÕTTED Aeg Tegevus Vastutaja Dokument Aprilli Iga õppijaga tegelev spetsialist dokumenteerib Iga tegevuse AIS – REHA moodul, viimane olulisemad tulemused AISis. vastutaja toetav rehabilitatsioon tööpäev Hiljemalt 13. Tegevuskava on lõpetatud 2 nädalat enne RJ, õppija Meeskonnatöö juuniks teenuse lõppu. protokoll (lisada AISi toetav rehabilitatsioon RJ vestleb õppijaga (vajadusel koos lähedase dokumenti, pikem protokoll manusena ja/või teise spetsialistiga), et läbi arutada tegevuste õppija toimiku alla). tulemused ja hinnata eesmärkide saavutatust ning Märkmed 3  elukvaliteedis toimunud muutusi (sh numbriline E-mail hinnang eesmärgiga seotud hetkeolukorrale). Tegevuskava AISis RJ hindab koos õppijaga tegevuste lõpp-tulemusi ja (tulemuste dokumenteerib need tegevuskavas koos hindamine, varem sisestatud tulemuste soovitustega edaspidiseks. Sisestab numbrilised täiendamine; õppija hinnangud hetkeolukorra kohta. numbrilised Kursuse lõppemisel sisestab RJ õppetöö õppija hinnangud olukorrale) tegevuskavasse lõpu kuupäeva ja üldkokkuvõtte koos edasiste soovitustega. Juuni– Toetab õppetöö lõppedes õppija üleminekut RJ, Tegevuskava november tööturule või muule rakendumisele ning sisestab spetsialist (kokkuvõte ja vastavad tegevuste tulemused. soovitused AIS toetav rehabilitatsioon 30. Vestleb enda poolt toetatud majast lahkunud Tööhõive- AIS Tööhõive november õppijaga ja sisestab hetkeseisu tööturul, spetsialist moodul (õppija aktiivsed tegevused ja teenused. rakendumine) * Meeskonnatöö, suuline suhtlemine, kirjalik tagasiside küsimine jms. 3.7. Töötaja saab kokkulepitud perioodil rühmajuhendaja ülesannete täitmise eest täiendavat töötasu vastavalt õppijate arvule rühmas, v.a juhul kui need on töötaja ametijuhendi järgsed ülesanded, mida töötaja täidab tööaja sees. Tasu suurus on kehtestatud Keskuse töötasu juhendis. 4. Meeskonnatööde ja vestluste kokkukutsumine 4.1. Meeskonnatöö võib kokku kutsuda RJ, iga õppijaga töötav õpetaja või muu spetsialist, et arutleda õppija arengu toetamiseks ja tema elukvaliteedi tõstmiseks olulisi küsimusi. 4.2. Meeskonnatöö kokku kutsunud Keskuse töötaja kaasab arutletava teema osas rühma tuumikmeeskonna, igal juhul õppija RJ. 4.3. Meeskonnatöö efektiivse ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimise eest vastutab selle kokku kutsunud Keskuse töötaja, kandes protokolli AISi toetava rehabilitatsiooni dokumenti. 4.4. Vestlused õppijaga toimuvad vastavalt vajadusele tegevuskava loomise, elluviimise ja tulemuste hindamise protsessis. 4.5. RJ kaasab vestlustele alati ka õppija lähedase, kui lähedasel on oluline roll õppija elukorralduses ja arengu toetamisel ning kui õppija on lähedase kaasamisega nõus. 4.6. Lähedase kaasamine tegevuskava loomisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel on kohustuslik, kui õppija on alaealine või eestkostel. 4.7. RJ võib vestlusele kaasata teise spetsialisti, kui see toetab õppijat või võimaldab õppijal ja/või tema lähedasi paremini nõustada. 5. Üleminekuplaani koostamine 5.1. Üleminekuplaanide koostamist koordineerib õppetöö arendamise osakonna juhataja, kirjeldades RJ jaoks vastavad juhised ning aluspõhimõtted. 5.2. Iga õppijaga tööd teinud spetsialist ja kutseõpetaja sisestab rühmajuhendaja palvel üleminekuplaani jaoks õppija tegevuste ja arengukirjelduse ning annab soovitused edaspidiseks. 5.3.1. Üleminekuplaan koostatakse meeskonnatööna igale Keskusest lahkuvale õppijale, kes asub erihoolekandeteenusele või edasi õppima mujale kooli (sh õppetöö katkestavale õppijale).Meeskonnatöös osaleb õppija arengut toetanud spetsialistide meeskond (õpetaja, tööhõivespetsialist jm meeskonnaliige). Üleminekuplaan koostatakse ka õppijale, kes lõpetamise järgselt jätkab Keskuses toetatud töötamise teenusel. 5.4. Enne üleminekuplaani vormistamist räägib RJ selle sisu õppijaga läbi. RJ skaneerib õppija poolt allkirjastatud üleminekuplaani ning salvestab selle AISi õppetöö moodulis õppija toimiku kausta. 4 5.5. Üleminekuplaan edastatakse õppijale ja kui asjakohane, tema lähedasele. Üleminekuplaani edastab järgmist teenust pakkuvale asutusele (Töötukassa, kohalik omavalitsus, hoolekandeteenuseid pakkuv asutus) rühmajuhendaja, õppija teenuse lõppedes keskuses, või tööhõivespetsialist, õppija mitterakendumisel 6 kuud pärast keskuse teenuse lõppemisel, eeldusel, et selleks on õppija või lähedase vastav nõusolek. 5.6. Rühmajuhendaja fikseerib AISis REHA moodulis toetava rehabilitatsiooni dokumendis kokkuvõtte Keskusest lahkumise täpsemad asjaolud ning kokkulepped lähedastega. 6. Tegevuskavade ja üleminekuplaanide säilitamine ja juurdepääs 6.1. Õppija tegevuskava, meeskonnatööde protokollid ning muud õppija tegevuskava elluviimisel loodud dokumendid säilitatakse AISis (dokumendis „Toetav rehabilitatsioon“). 6.2. Juurdepääs dokumentidele toimub vastavalt Keskuses kehtestatud korrale. 7. Lõppsätted 7.1. Käskkiri tunnistab kehtetuks direktori 01.09.2021 kinnitatud käskkirja nr 1-3/27 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse klientide tegevuskavade loomise ja elluviimise kord“. 7.2. Käskkiri jõustub allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 5