Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töökorralduse juhend

KÄSKKIRI Tallinn 20.12.2024 nr 1-3/39 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töökorralduse juhend Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel Lähtudes töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punktist 11 ja teistest töösuhteid reguleerivatest riiklikest õigusaktidest, kehtestan Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi keskus ja/või tööandja) töökorralduse juhendi (edaspidi juhend). 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Juhend määrab keskuse kui tööandja ja tema töötajate üldised käitumisreeglid ning pooltevahelised kohustused ja õigused töölepingul põhinevates töösuhetes. Juhend on tööandja kehtestatud reegliteks töökorraldusele töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 11 mõttes. 1.2 Töötaja ja tööandja juhinduvad töösuhetes töötajaga sõlmitud töölepingust ja töötaja ametijuhendist, juhendist ning muudest keskusesisestest õigusaktidest, samuti TLS-st, töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS) ning muudest riiklikest õigusaktidest. Lisaks lähtutakse keskuses välja kujunenud väärtustest, põhimõtetest ja normidest, mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest. 1.3 Töö eesmärgist ja sisust lähtuvalt annab töötajale tööalaseid korraldusi töötaja vahetu juht suuliselt või kirjalikult. 1.4 Töökorralduse juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.4.1 töötaja on isik, kes töötab töölepingu alusel keskuses; 1.4.2 tööandja on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus; 1.4.3 tööandja esindaja on direktor või direktori poolt volitatud keskuse töötaja, kellel on õigus teostada ning kohustus täita tööõigusaktidest ja keskuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid õiguseid ja kohustusi; 1.4.4 struktuuriüksuste juhid on käesoleva juhendi tähenduses osakonnajuhid ja valdkonnajuhid; 1.4.5 vahetu juht (töö vahetu korraldaja) on töötaja, kes koordineerib talle otse alluvate töötajate tööd, juhib, juhendab ja motiveerib oma töötajaid, püstitab tööeesmärke, annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist; 1.4.6 õpetajad on vanemõpetaja, õpetaja, nooremõpetaja ja abiõpetaja, kui ei ole juhendis konkreetselt välja toodud ametikohti. 2. PÕHIMÕTTED TÖÖSUHTES 2.1 Tööandjalt ja töötajalt eeldatakse eelkõige: 2.1.1 töölepingust ning õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmist; 2.1.2 oma kohustuste täitmist teineteise suhtes lojaalselt, st töösuhtes õiguste ja kohustuste teostamisel mõistlikul määral teineteise huvidega arvestavalt ning hoidudes teist poolt kahjustavast käitumisest. 2.2 Tööandjalt eeldatakse eelkõige: 2.2.1 töökorralduse täiustamist ning töötajale enesetäiendamise ning tööalaste teadmiste ja oskuste arendamise võimaluste loomist vastavalt tööandja vajadustele; 2.2.2 töötajate teavitamist olulisematest juhtimisotsustest ja töökorralduslikest muudatustest; 2.2.3 ohutu töökeskkonna loomist ning töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse nõuete tutvustamist; 2.2.4 töötaja isikuandmete töötlemist vastavalt õigusaktides ettenähtud korrale ning töötajatele isikuandmete töötlemise nõuete tutvustamist. 2.3 Töötajalt eeldatakse eelkõige: 2.3.1 oma tööülesannete õigeaegset ja tulemuslikku täitmist; 2.3.2 oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamist; 2.3.3 koostöö tegemist teiste töötajatega ning hoidumist tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustuste täitmist või kahjustavad teiste töötajate, kolmandate isikute või tööandja vara, mainet või huve; 2.3.4 tööandja konfidentsiaalse informatsiooni, millega töötaja oma tööülesannete täitmisel või muul viisil kokku puutub, saladuses hoidmist nii töötamise ajal kui ka pärast töölepingu lõppemist, kui konfidentsiaalse informatsiooni sisus on töölepingus kokku lepitud; 2.3.5 tööandjale konkurentsi osutamisest hoidumist, kui vastav kohustus on töölepingus kokku lepitud; 2.3.6 juhtkonna protokollide lugemist, töökoosolekutel osalemist, keskuse siseveebis avalikustatud teadete lugemist; 2.3.7 elektrooniliseks kirjavahetuseks rakenduse Microsoft Outlook kasutamist, kusjuures igal töötajal on omanimeline e-postkast aadressiga kujul [email protected]; 2.3.8 tööalasele e-posti aadressile saabuvate e-kirjade lugemist ning vajadusel, v.a töölähetuses viibimise ajal, neile vastamist kolme tööpäeva jooksul. Planeeritud pikemaajalise töölt eemalviibimise ajaks (näiteks puhkus) ning muudel vajalikel juhtudel seadistab töötaja automaatvastuse edastamise, mis teavitab kirja saajat töötaja eemalviibimisest ja tagasi tööl olemise ajast; 2.3.9 meediaväljaannete poolt esitatud infopäringust (sh teabenõue, intervjuu või kommentaari küsimine) keskuse kommunikatsioonijuhi teavitamist ning vastuse kooskõlastamist nimetatud isikuga; 2.3.10 hoidumist tegudest, mis seavad ohtu tema enda või teiste elu ja tervise ning töökeskkonna; 2.3.11 vahetu juhi teavitamist õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, samuti võimalusel ohu kõrvaldamist; 2.3.12 töötaja kasutusse antud tööandja ja kolmandate isikute vara kasutamist säästlikult, heaperemehelikult ning ainult tööandja huvides; 2 2.3.13 vahetu juhi teavitamist vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust, vargusest või eelnimetatud asjaolude tekkimise ohust, samuti võimalusel sellise ohu kõrvaldamist; 2.3.14 töötaja isikuandmete muutumisel nende uuendamine Riigitöötaja Portaalis (edaspidi RTIP); 2.3.15 oma igapäevases töös tööaja kasutamisest (näiteks kohtumised, koosolekud, keskusest eemalviibimine jms) teada andmist kaastöötajatele, kasutades selleks rakenduse Microsoft Outlook kalendrifunktsiooni; 2.3.16 viisakust, halvustavate väljendite ja/või hinnangute andmisest hoidumist kaastöötajate, õppijate, õppijakandidaatide, klientide ja/või keskuse külaliste kohta nii tööl kui töövälisel ajal; 2.3.17 keskuse kordadest, sh töötaja käsiraamatus kehtestatud heast tavast kinni pidamine. 3. TÖÖTAJA TÖÖLEVÕTMISE KORD 3.1 Töölepingu sõlmimine, muutmine, peatumine või ülesütlemine on sätestatud TLS-s. 3.2 Töötajaga töölepingu sõlmimiseks, saadab tööandja töötajale RTIPi kaudu isikuandmete ankeedi täitmiseks. Muu hulgas on töötaja kohustatud Eesti Hariduse Infosüsteemist pärima info väljastatud tunnistuste kohta või lisada käsitsi vastava dokumendi, mis tõendab kvalifikatsiooni või haridust. 3.2.1 Kui ametikohal töötamiseks on vajalikud muud dokumendid (nt tervisetõend vms), esitab töötaja selle eraldi. 3.3 Keskuse töötajaga sõlmib töölepingu direktor. 3.4 Tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. 3.5 Töölepingus on sätestatud töötaja tööle asumise aeg, tähtajalise töölepingu korral selle kestus ja alus, katseaja pikkus, ametinimetus, struktuuriüksuse nimetus, töö tegemise koht, töötasu ja selle maksmise kord, tööajanorm, töötaja põhipuhkuse kestus. 3.6 Ametijuhendis on sätestatud töötaja töö eesmärgid, tööülesanded, õigused, kohustused, vastutus ja töötajale esitatavad nõuded. Ametijuhend on töölepingu lahutamatu osa. 3.7 Tööalaseid korraldusi annab töötajale edasi tööandja või vahetu juht suuliselt või elektrooniliselt. Vastavalt vajadusele ja sõltuvalt töö iseloomust võib korralduse andja muuta või peatada antud korraldusi. 4. TÖÖAEG 4.1 Tööaja kestus 4.1.1 Täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. 4.1.2 Lühendatud tööaeg, kestusega 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas viiepäevase töönädalaga töötamisel, on keskuse õpetajatel. Tööandja võib lubada lühendatud tööajaga töötamist ka teiste töötajate puhul, leppides selles töötajaga sõlmitavas töölepingus kokku. 4.1.3 Tööaja summeeritud arvestuse korral nähakse tööaja algus ja lõpp, puhkamiseks ja einestamiseks antav vaheaeg ning puhkepäevad ja muu puhkeaeg ette tööajakavas, mille kinnitab struktuuriüksuse juht. 4.1.4 Vanemõpetajate ja õpetajate tööaeg ja kestus sõltub koormusest ja märgitakse ära igale töötajale eraldi töölepingu lisas, mida uuendatakse iga õppeaasta alguses. Tööaeg võib muutuda õppeaasta jooksul. 3 4.1.5 Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg). Valveaega rakendatakse seaduses sätestatud tingimustel. 4.1.6 Üldine töötaja tööpäeva alguse ja lõpu kellaaeg kokkuleppel töö vahetu korraldajaga on kas kell 8.00 kuni 16.00 või kell 9.00 kuni 17.00. 4.1.7 Olenevalt töö iseloomust ja tööaja arvestuse korrast võivad töö vahetu korraldaja ja töötaja leppida kokku punktis 4.1.6 toodust erineva tööpäeva alguse ja lõpu kellaaja. 4.1.8 Osalise ja lühendatud täistööajaga töötav töötaja lepib struktuuriüksuse juhiga kokku tööpäeva alguses ja lõpus, tööpäevasiseses vaheajas, puhkepäevades ning muus puhkeajas. 4.1.9 Töötajale puhkamiseks ja einestamiseks antav vaheaeg (edaspidi lõunaaeg) on 30 minutit, ajavahemikus 11.00 kuni 14.00. Lõunaaega ei arvata tööaja hulka. Kokkuleppel struktuuriüksuse juhiga võib töötajale anda ka muid tööpäevasiseseid vaheaegu. 4.1.10 Struktuuriüksuse töötajate tööaja arvestuse pidamise korraldab struktuuriüksuse juht. 4.1.11 Töötaja, kes töötab väljaspool keskuse tööruume (nt kodus vms) on kohustatud tegema vastavasisulise märke Microsoft Outlook rakenduse kalendris. 4.1.12 Kokkuleppel tööandjaga on töötajal lubatud tööülesandeid täita kodus (kaugtöö), riikliku tööajanormi piires. Kaugtöö puhul on töötaja kohustatud kodus töötamise ajal olema kättesaadav telefoni teel ja teostama muid tööülesandeid. Vajaduse tekkimisel või kui kaugtöö on osutunud võimatuks (sülearvuti ei toimi vms), on töötaja kohustatud võimalikult kiiresti ilmuma töökohale. 4.1.13 Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem. 4.2 Osaline tööaeg 4.2.1 Töötaja ning tööandja võivad kokku leppida täistööajast lühemas tööajas (osaline tööaeg). 4.2.2 Tööaega arvestatakse päevaviisiliselt või summeeritult kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Tööaja päevaviisilise arvestuse korral töötab töötaja 8 tundi päevas viiepäevase töönädalaga. Tööaja summeeritud arvestuse korral töötab töötaja arvestuslikult 40 tundi nädalas summeerituna arvestusperioodi kohta. 4.3 Lühendatud tööajaga töötaja tööaja korraldus 4.3.1 Lühendatud tööajaga töötaja tööaja korraldus vastab üldjuhul käesolevas peatükis näidatud tööaja korraldusele. 4.3.2 Lühendatud tööajaga töötava töötajaga lepitakse töölepingus kokku nädala töötundide arv ning vajadusel tööaja alguse ja lõpu kellaaeg iga päeva kohta eraldi. 4.3.3 Üldjuhul algab õpetajate tööpäev õppetöö toimumise ajal 15 minutit enne esimese tunni algust ja kestab seitse tundi. 4.4 Puhkeaeg 4.4.1 Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev, välja arvatud tööaja summeeritud arvestuse korral, mil töötaja puhkepäevad määratakse kindlaks tööajakavas. 4.4.2 Tööajast kinnipidamist ja puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest teavitamine toimub järgmiselt: 4.4.2.1 Tööletulekut takistavate asjaolude ilmnemisel peab töötaja teavitama viivitamatult, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul tööpäeva või vahetuse algusest töö vahetut korraldajat. Selle võimatuse korral personalijuhti või sekretäri, kes teavitab sellest personalijuhti. 4 4.4.2.2 Töövõimetusega seotud töölt puudumisel vormistab töötaja RTIPis tervisepäeva või tervishoiutöötaja kirjutab töötajale välja töövõimetuslehe. 4.4.3 Töötajale, kes on osalenud õppijate saatjana õpirändel, mis kestab kuni seitse (7) päeva, saab täiendavalt ühe (1) vaba päeva töötasu säilitamisega, ning õpirändel, mis kestab kuni 14 (neliteist) päeva, saab täiendavalt kaks (2) vaba päeva töötasu säilitamisega. 4.4.4 Töötajale, kes õppetööga seoses saadab õppijaid riigisisestel lähetustel (nt praktika, kohanemislaager), kompenseeritakse tööaega ületanud lisatunnid vaba ajaga kokkuleppel töötaja vahetu juhiga. 4.4.5 Direktor võib struktuuriüksuse juhi ettepanekul võimaldada töötajale vaba aega koos töötasu säilitamisega: 4.4.5.1 peamiselt, kuid mitte ainult, lähisugulase (ema, isa, õde, vend, laps) või abikaasa surma korral vastavalt kokkuleppele vahetu juhiga; 4.4.5.2 töötaja osalemisel riigikaitse õppusel vastavalt õppuse pikkusele; 4.4.5.3 1.–6. klassi mineva lapse vanemale esimesel koolipäeval; 4.4.5.4 üks päev abiellumisel; 4.4.5.5 üks päev lapse sündimisel. 5. PUHKUS 5.1 Töötajale antakse puhkust töölepingu seaduse ja muude vastavate õigusaktide kohaselt. Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks esimese kvartali jooksul. 5.1.1 Puhkuste ajakava koostamisel lähtub tööandja töö korraldamise huvidest, arvestades võimaluse korral töötajate soove. Puhkuste ajakavasse kantakse põhipuhkus. 5.1.2 Kui lapsevanem soovib kasutada töölepingu seaduses sätestatud lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust kindlal ajal kalendriaasta sees, tuleb nimetatud puhkuste kasutamise soovist tööandjale puhkuste ajakava koostamisel teada anda, vastasel korral ei saa tööandja tagada nimetatud puhkuste kasutamist töötajale sobival ajal. 5.2 Põhipuhkus on töötaja iga-aastane puhkus. Töötajate põhipuhkuste kestus on alljärgnev: 5.2.1 õpetajad – 56 kalendripäeva; 5.2.2 tugispetsialistid (spetsialistid, kes teevad klienditööd) ja valdkonnajuhid – 42 kalendripäeva; 5.2.3 kõik teised, sh töövõimetuspensioni saavad töötajad – 35 kalendripäeva. 5.3 Tööandjal on õigus lubada punktis 5.2 sätestatust pikemaid põhipuhkusi. Direktori põhipuhkuse kestuse määrab haridus- ja teadusminister direktoriga sõlmitavas töölepingus. 5.4 Põhipuhkuse võib töötaja taotlusel jagada osadeks. Põhipuhkusest peab töötaja kasutama järjest 14 kalendripäeva. Ülejäänud põhipuhkus on soovitav valida seitsmepäevaste osadena. 5.5 Vajadusel võib töötaja võtta puhkust ka lühemate perioodidena kui üks nädal. Kui töötaja soovib võtta puhkuse reedel ja sellele vahetult järgneva nädala esmaspäeval, siis peab puhkuseperiood hõlmama ka nädalavahetust. Kui puhkust planeeritakse mitmele järjestikusele nädalale, siis peab selle puhkuse vormistama tervikperioodina ning välja võib jätta ainult viimase nädalavahetuse. 5.6 Puhkusele jäämiseks esitab töötaja läbi RTIP-i puhkusetaotluse, millel on ära märgitud puhkuse liik (põhipuhkus, töötaja isikuga seotud puhkus, nt lapsepuhkus, õppepuhkus), puhkuse kestus, asendaja, kui asjakohane, ning puhkusetasu maksmise aeg. Puhkusetasu makstakse töötaja valikul kas eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja 5  järgmisel palgapäeval. Puhkusetaotlus tuleb esitada hiljemalt 2 (kaks) nädalat enne soovitud puhkust. 5.7 Õppepuhkuse valik RTIP-is lisatakse, kui töötaja on edastanud personalijuhile õppeasutuse teatise õppimise kohta. Õppepuhkust antakse töötajale vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele või erandina poolte kokkuleppel. 5.7.1 Töötajal on õigus saada lisaks täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud õppepuhkuse päevadele 10 tööpäeva täiendavat tasustatud õppepuhkuse päeva kalendriaastas. Tegemist ei ole ülekantavate õppepuhkusepäevadega, st lisapäevad aeguvad ühe kalendriaastaga. 5.7.2 Lisa õppepuhkuse päevade üle peab arvestust töötaja vahetu juht. 5.7.3 Töötajal on õigust õppepuhkust võtta kuni õppeasutuse lõpuaktuseni (k.a), kuid mitte pärast seda. 5.8 Töötajal on õigus neljale (4) tervisepäevale aastas. Tervisepäeva vormistab töötaja RTIP- is. Tervisepäeva on õigus vormistada ka samal päeval või tagantjärele ühepäevase hilinemisega. Õigus saada tervisepäevasid on kalendaarne ning järelejäänud tervisepäevad ei kanta üle järgmisesse kalendriaastasse. 5.9 Poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse ajal ei arvesta tööandja väljateenitud puhkuse päevi vähemaks kui töötaja on tasustamata puhkusel kuni 30 päeva. Tasustamata puhkuse vormistab töötaja RTIP-s. 6. TÖÖTASU 6.1 Töötasu makstakse üks kord kuus, töötamise kuu viimasel tööpäeval. 6.2 Tööandja kannab töötasu töötaja poolt näidatud pangakontole, kui töölepingus ei ole kokku lepitud või kohtuotsusest ei tulene teisiti. 6.3 Töötajal on õigus tutvuda talle arvestatud ja makstud töötasu ning kinnipeetud maksudega (saada töötasu teatist Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajalt) ning saada selgitusi töötasu määranud isikult. 6.4 Töötaja poolt tööülesannete täitmise käigus või töö tulemusena loodud intellektuaalne omand kuulub tööandjale. Töötajale makstav töötasu sisaldab kõiki autoritasusid tema poolt tööülesannete täitmise käigus või töö tulemusena loodud intellektuaalse omandi eest. Töötajal ei ole õigust nõuda nimetatud intellektuaalse omandi eest lisatasu või hüvitist. Samuti nõustub töötaja nii töölepingu kehtivuse ajal kui ka pärast selle lõppemist tegema (tööandja nõudmisel ja kulul) kõik vajaliku selleks, et anda eelnimetatud intellektuaalomandi õigused lõplikult tööandjale üle. Töötaja tagab, et tema poolt loodu ei riku ühegi kolmanda isiku õigusi. 7. TÖÖTAJATE VASTUTUS 7.1 Töötajad kannavad tööandjale kahju tekitamise eest varalist vastutust vastavalt töölepingule, varalise (materiaalse) vastutuse lepingule ja õigusaktidele. 7.2 Kui töötajale antakse tööülesannete täitmiseks vara, võib töötajaga sõlmida varalise vastutuse kokkuleppe TLS § 75 järgi. 7.3 Töötaja tagastab töölepingu lõppemisel tööandjale töötajale tööülesannete täitmiseks antud töövahendid, andmebaasid, tarkvara, võtmed, magnetkaardid ning muu tööandja vara, samuti tööalase dokumentatsiooni, volikirjad. 7.4 Töötaja, kellega on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe TLS § 75 kohaselt, on kohustatud tema arvel oleva tööandja vara üle andma viimase tööpäeva seisuga. 6 7.5 Töötajale tööülesannete täitmiseks antud tööandja vara üleandmise töölepingu kehtivuse ajal või selle lõpetamisel korraldab töötaja vahetu juht või tema puudumisel osakonnajuht või personalijuht. 8. TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE 8.1 Tööleping lõpeb TLS sätestatud alusel. 8.2 Töötajal ja tööandjal on õigus tööleping üles öelda, järgides TLS ning käesolevas juhendis sätestatut. 8.2.1 Mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu on tööandjal lisaks TLS § 88 sätestatule õigus tööleping töötajaga erakorraliselt üles öelda, on tegu või tegevusetus, mis oluliselt häiris või kahjustas keskuse tööd või tekitas vastava ohu, sealhulgas: 8.2.2 keskuse, keskuse töötajate, õppijate või klientide vara suhtes toimepandud õigusvastane tegu, sealhulgas vara vargus, vara hävimise, riknemise või kaotsimineku põhjustamine; 8.2.3 keskuse konfidentsiaalse info, keskuse töötajate, õppijate või klientide tööülesannetest mittetulenev isikuandmete töötlemine; 8.2.4 tööalaste dokumentide ja andmete võltsimine; 8.2.5 mõjuva põhjuseta töölt puudumine terve tööpäeva või vahetuse ulatuses vastavasisulise teavituseta. 8.3 Kui tööandja soovib töölepingu erakorraliselt üles öelda ning tal on TLS tulenevalt kohustus töötajat sellest eelnevalt hoiatada (TLS § 88 lg 3), on tööandjal õigus teha töötajale hoiatus olenevalt asjaoludest kuni 30 kalendripäeva jooksul. Tööandja peab tegema hoiatuse kirjalikus vormis ja edastama selle töötajale dokumendihaldussüsteemi kaudu või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8.4 Tööandja poolt töölepingu erakorralisele ülesütlemisele rakendatavate etteteatamistähtaegade puhul (TLS § 97 lg 2) lähtuvad töölepingu osapooled mõiste „tööaasta“ sisustamisel eeldusest, et tööaasta sisse ei arvestata ajavahemikku, millal töötaja on omavoliliselt töölt puudunud või viibinud arestis. Sellisel juhul nihkub tööaasta lõpp vastava ajavahemiku võrra edasi ja järgnevat tööaastat hakatakse lugema uuest tähtpäevast. 8.5 Kui tööandja ütleb lepingu erakorraliselt üles, kohustub tööandja etteteatamistähtaja jooksul andma töötajale uue töö otsimiseks töötaja enda valikul vähemalt kolm vaba tööpäeva. 8.6 Hiljemalt töölepingu ülesütlemise päeval on töötaja kohustatud tagastama tööandjale kõik tema valduses olevad töövahendid ja muud varalised väärtused ning andma üle kogu tema valduses oleva tööalase dokumentatsiooni. 9. TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA TULEOHUTUS 9.1 Töötaja ning tööandja lähtuvad töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse küsimustes keskuses kehtivatest kordadest, TTOSist ning teistest õigusaktidest. 9.2 Töötaja ja tööandja on kohustatud töölepingu sõlmimisel jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on töötaja välja õppinud. 9.3 Töötajal on õigus keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata töö vahetule korraldajale ja töökeskkonnavolinikule. 9.4 Tööandja kohustub: 9.4.1 kindlustama töö korraldamisel kehtestatud normidele vastava ohutu töökeskkonna; 7  9.4.2 selgitama töötajale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid ning kuidas toimida tööõnnetuse ja esmaabi andmise vajaduse korral; 9.4.3 tegema töötaja sissejuhatava, esmase ja täiendava tööohutusalase juhendamise; 9.4.4 tagama tööõnnetuse puhul vigastatu toimetamise raviasutusse või koju arsti korralduse kohaselt ning läbi viima tööõnnetuse uurimise; 9.4.5 kindlustama esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal ning vajaduse korral kohapeal esmaabi andmise; 9.4.6 tagama töötervishoiuarsti visiidi kooskõlas TTOSiga. 9.5 Tuleohutuse tagamisel kohustub tööandja: 9.5.1 täitma õigusaktidega sätestatud tuleohutusnõudeid; 9.5.2 määrama tuleohutuse eest vastutavad isikud; 9.5.3 kindlustama esmaste tulekustutusvahendite olemasolu ja korrasoleku. 9.6 Töötaja kohustub: 9.6.1 täitma töötervishoiu ja tööohutuse juhendeid ning tööandja ja tööohutusalast järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi; 9.6.2 pidama oma töökohas kinni tuleohutus- ja keskkonnanõuetest; 9.6.3 suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas; 9.6.4 täitma tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 9.6.5 tagama väljaõppe ja tööandja antud juhiste kohaselt selle, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 9.6.6 hoidma korras ja puhtana oma töökoha ja isikukaitsevahendid; 9.6.7 teatama vahetule juhile viivitamatult ohtlikust olukorrast töökohal või tööõnnetusest töötajaga, samuti tema enda tõsisest tervisehäirest; 9.6.8 teavitama tulekahju korral administraatorit ning juhinduma tööandja evakueerimisjuhendist; 9.6.9 õnnetusjuhtumite jms korral käituma vastavalt toimepidevuse tagamise ja kriisiolukorra lahendamise plaanile. 10. LÕPPSÄTTED 10.1 Töötaja töölevõtmisel tutvustab töötajale käesolevat juhendit struktuuriüksuse juht või töötaja vahetu juht. 10.2 Tunnistan kehtetuks direktori 05.09.2024 kinnitatud käskkirja nr 1-3/25 „Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse töökorralduse juhend“. 10.3 Käskkiri jõustub allkirjastamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kert Valdaru direktor 8