Teaming taotlusvooru tagasiside

Kristina Kallas [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 1-14/RE/12557 Teaming taotlusvooru tagasiside Austatud minister, 23. aprillil said teatavaks Euroopa Liidu teadus- ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa Horisont“ osaluse laiendamise tööprogrammi meetme „Teaming for Excellence“ II etapi taotlusvooru tulemused. Kahjuks ei osutunud ükski Eesti ülikoolide juhtimisel esitatud rahvusvahelise Teaming tippkeskuse konsortsiumi taotlus edukaks. Seejuures said kõik hindamisele pääsenud taotlused tagasisides sarnase kriitika riigi kaasrahastuse garantiikirjade, samuti tippkeskuste autonoomia ja jätkusuutlikkuse osas. Need süstemaatilised puudused taotlustes viitavad nii protseduurilistele vajakajäämistele, aga ka avaliku sektori vähesele võimekusele planeerida ning toetada suuremahuliste investeeringute tegemist Eesti teaduse ja innovatsiooni süsteemi. Meie hinnangul nõuab see ministeeriumi ja ülikoolide koostöö kitsaskohtadele osundav kahetsusväärne juhtum selgitusi ja kokkuleppeid, kuidas tulevikus sarnaseid olukordi vältida. Teatavasti osales Eestist Teaming II etapi voorus seitse taotlust kogumahuga 174 mln €, sh sellest 50% riigi ja erasektori kaasfinantseering. Kuna taotlusvooru eeldatav keskmine edukuse määr oli ca 27%, võis prognoosida kuni kahe Eesti Teaming tippkeskuse taotluse positiivset rahastusotsust. See oleks tähendanud Eesti teadussüsteemi lisanduvat 24 mln € välisrahastust Euroopa Komisjonilt. Samal eesmärgil ja mahus Euroopa Horisondi projektide kaasrahastamisele on olemas ka pretsedent aastast 2022, kui Eesti asutuste poolt esitatud Teaming tippkeskuste taotlustest osutusid edukaks kaks projekti, sh riigi kaasfinantseeringuga summas 30 mln €. Kuna käesolev Teaming voor jäi Eesti ülikoolidele tõenäoliselt ka viimaseks korraks juhtpartneri rollis taotlusi esitada, on kahjuks tegemist olulise kasutamata jäänud võimalusega Eesti ülikoolide teadusliku taseme, rahvusvahelise koostöö ja laiemalt ka riigi konkurentsivõime parandamiseks. Lähtuvalt taotluste koostamise protsessist ning taotluste hindamisraportitest, on meil Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) järgnevad küsimused: 1. Taotluste tagasisidest nähtub, et ministeeriumi garantiikirjad ei sisaldanud vajalikul määral nõutud infot, sh kaasrahastuse kasutamise eesmärgid, ajakava ja kulude kategooriad, seos taotluse tegevustega ja muud täiendavad lisatingimused. Juhime tähelepanu, et juhul kui HTM-il ei olnud ligipääsu garantiikirja nõudeid puudutavale infole II etapi taotluse lisa vormis, siis sama info oli ka avalikult leitav taotlusvooru lehel küsimuste sektsioonis. Teiseks võimaluseks oleks olnud pöörduda garantiikirja nõuete täpsustamiseks taotlejate poole. Garantiikirjad väljastati HTM poolt taotlejatele 6. jaanuaril 2026 ehk ainult kaks nädalat enne taotluste esitamise tähtpäeva (20. jaanuar 2026), kuigi Vabariigi Valitsus otsustas garantiikirjade väljastamise juba 30. oktoobril 2025. Selline viivitamine tekitas olukorra, kus ei ministeeriumil ega taotlejatel ei jäänud aega kirja tehniliste puudujääkide tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Kuna garantiikirjades esitatav kohustuslik info sõltus iga taotluse eesmärkide ja eelarve spetsiifikast, oleks garantiikirjade väljatöötamine pidanud toimuma HTM ja taotlejate (ülikoolide) sisulises koostöös, mitte ühepoolselt formaalse toetuskirja edastamisena. Kahjuks ei olnud seda koostöövajadust kummaltki poolelt teadvustatud ega planeeritud. Palume selgitust, kuidas oli korraldatud garantiikirja koostamise protsess ministeeriumis, sh garantiikirjale Euroopa Komisjoni poolt seatud nõuetega tutvumine ja nendega arvestamine dokumentide koostamisel. 2. Vähemalt kahe taotluse tagasisides olid hindajad negatiivse punktina välja toonud garantiikirjade tingimusliku sõnastuse: „We affirm our commitment to provide the necessary complementary funding for the Centre of Excellence, provided it is selected by the European Commission for funding and that its main activities align with the priority direcions of the Estonian Smart Specialisation focus area roadmaps and support to the achievement of their strategic objectives and goals.“ Ühes taotluse tagasisides tõlgendas hindaja sõnastust kui olukorda, kus kaasrahastuse saamine sõltub ministeeriumi ja grandisaajate kokkuleppest: „Moreover, the stipulation that the funding distribution will be determined collaboratively with the project holders, is inadequate and unclear in terms of its consequences.“ Seega tõid hindajad välja, et projektide tingimuslik kaasrahastus, sh rahastuse sidumine riigi nutika spetsialiseerumise (NS) fookusvaldkondadega oli vastuolus taotlusvooru nõudega, et tippkeskuste kaasrahastus oleks 100% garanteeritud ja ilma projekti elluviimist piiravate tingimusteta. Vähemalt ühe hindaja tagasiside tõi ka otseselt välja, et garantiikirja sõnastus vähendab kaasrahastuse saamise kindlust ja seeläbi ka tippkeskuste jätkusuutlikkust. Ka meie hinnangul võis garantiikirja sõnastus negatiivselt mõjutada projekti eesmärkide saavutamise hindamiskriteeriumite näitajaid nagu näiteks tippkeskuse autonoomia, jätkusuutlikkus, projekti eelarve realistlikkus. Keskmiselt said kõik Eesti taotlused Impact kriteeriumis, kus riigi kaasrahastuse osa hinnati, ühe punkti võrra madalama (ühes taotluses koguni 2,5 punkti madalama) hinde kui teistes kriteeriumites. Meile teadaolevalt kasutati kõigis Eesti taotluste garantiikirjades ühesugust sõnastust. HTM korraldas II etappi pääsenud taotlustele NS vastavushindamise, mille eesmärk oligi selgitada välja, kas kõik taotlused on NS fookusvaldkondade skoobi ja eesmärkidega kooskõlas. Kuivõrd projektide vastavus oli sellega kontrollitud, puudus meie hinnangul põhjendus seada garantiikirjades projektide riigipoolse rahastuse saamine sõltuvusse veelkordsest vastavushindamisest. Arvestades teadlaste, ekspertpaneelide ja komisjoni mahukat tööd, oli sellise klausli lisamine garantiikirja tõlgendatav kui usaldamatusavaldus taotluste koostajate (sh ülikoolide) eesmärkide ja Euroopa Komisjoni hindamise kvaliteedi suhtes. Palume selgitust, miks pidas HTM siiski vajalikuks lisada garantiikirja taotluste vastavuse nõue Eesti NS fookusvaldkondadele? 3. Taotlejate hinnangul oli üheks taotluste madalate hindepunktide võtmepõhjuseks garantiikirjade väljastamisele eelnenud protsess. Täpsemalt II etapi tulemuste selgumisele järgnenud periood, kus taotlejatel puudus kindlus, kas ja mitu II etappi pääsenud taotlust on võimalik garantiikirjadega toetada. HTM teavitas 25.08.2025 taotlejaid siseriiklikust eelvaliku protsessist, täpsustamata, mitu taotlust ning milliste kriteeriumite alusel valitakse. Rektorite Nõukogu 26.08.2025 pöördumises kutsusime ministeeriumit üles mitte tegema siseriikliku eelvalikut, vaid väljastada garantiikirjad kõigile seitsmele taotlusele. Kahjuks otsustati siiski läbi viia taotluste vastavuskontroll NS fookusvaldkondadele. Selle täiendava vastavuskontrolli järel toetati garantiikirja väljastamist kõigile taotlustele. Paraku pikendas see ametnike otsusel lisatud täiendav kontroll kogu protsessi kolme kuuni, jättes Eesti ülikoolide juhitud konsortsiumitele taotluste koostamiseks võrreldes teiste riikidega sisuliselt poole vähem aega. Kokkuvõtlikult rõhutame, et suuremahulistes taotlusvoorudes ja koostööalgatustes on tulevikus oluline vältida olukordi, kus ministeeriumi koostööhoiaku puudulikkus vähendab Eesti teadlaste, ülikoolide ja ettevõtete võimalusi rahvusvahelises konkurentsis edukas olla. 2 (3) Eesti Teaming taotluste tagasiside viitab vajakajäämistele mitmes projekti elluviimist ja tulemuste rakendamist kirjeldavas osas. Kui tippkeskuste TA-võimekuse suurendamise tegevuskavad, teaduslike fookussuundade valik ja rahvusvaheline koostöö said läbivalt positiivsed hinnangud, siis projekti tulemuste kasutamise ja tippkeskuste jätkusuutlikkusega seotud aspektid jäid hindajate jaoks liiga üldsõnaliseks. Seega võib järeldada, et Euroopa Horisondi jm rahvusvahelistes TA- programmides edukaks osalemiseks on vajalik suurendada kõigi taotlemisse kaasatud osapoolte kompetentse ja tuge projektide majandusliku mõjuga seotud tulemusnäitajate planeerimisel ja saavutamisel, ning suuremat fookust teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalike eelduste loomisel. Et siiski väärtustada Eesti ja rahvusvaheliste partnerite ning Euroopa Komisjoni tehtud tööd Teaming tippkeskuste ideede väljatöötamisel ja hindamisel, teeme ettepaneku lisada käesolevas taotlusvoorus Euroopa Komisjonilt Seal of Excellence kvaliteedimärgise saanud taotlused kavandatava Strateegiliste uuringute programmi (SUP) raames toetatavate rahvusvaheliste koostööalgatuste hulka, eesmärgiga võimaldada taotlustes toodud tippkeskuste siseriiklike arendustegevuste ja teadmussiirde eesmärkide vähemalt osalist realiseerimist. SUP programmiga seotud meetmete ja projektide valikuks saaks laiendada juba kinnitatud TAIE strateegilist planeerimisvahendit „Rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemise strateegiline raamistik“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Asser Tiit Land Ülle Jaakma rektor, professor rektor, professor rektor, professor Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Eesti Maaülikool 3 (3)