Pr Kristina Kallas
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]
Meie 05.05.2026 nr 11-2/547-1
TalTech ettepanekud struktuuritoetuste
vahendite kasutamiseks perioodil 2021-2027
Lugupeetud pr Kallas
Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) 23. aprillil 2026. a korraldatud teaduspoliitika ümarlaual
tõstatus küsimus, kuhu suunata struktuurifondide vahendid, mis olid seotud Teaming projektide oma-
finantseeringuga. Koosolekul vahetati esialgseid mõtteid, kuid ülikoolidel paluti esitada paari nädala
jooksul enda ideed ka kirjalikult. Oleme selle võimaluse eest tänulikud ning allpool leiate meie
ettepanekud nende vahendite suunamiseks.
1. Eesti Teadusagentuuril (edspidi ETAG) on hetkel hindamisel nii temaatiliste teadus- ja
arendustegevuse programmide (edaspidi TemTA) kui uurimistoetuste taotlused. Seetõttu on nii
sisuliselt (struktuurifondide vahendite suunitlus) kui administratiivselt (hindamisprotsess juba
käib, vastavad komisjonid moodustatud, ei teki vajadust täiesti uuteks protsessideks) kõige
tulemuslikum ja optimaalsem suunata struktuurifondide vahendid nende meetmete täiendavaks
rahastamiseks. Samuti oleks TemTA ja uurimistoetuste projektidesse lisavahendite suunamine
kõige kiirem lahendus, kuidas finantsressurss jõuab teadusmaastikule, sest vahele jääb meetmete
väljatöötamisele, taotlusvoorudele, hindamisprotsessidele ja lepingute sõlmimisele kuluv aeg.
See omakorda minimeerib riski, et vahendid jäävad kasutamata lühikese ajaperspektiivi tõttu.
Ettepaneku täpsemad põhjendused on toodud punktide 1a) ja 1b) all.
a) TemTA täiendav rahastamine: TemTA puhul teame, et esitati 113 taotlust kogumahus 84 mln
eurot, kuid vooru eelarve oli 42 mln eurot. TemTA meetme eesmärgid sobituvad väga hästi kokku
struktuuritoetuste vahendite kasutamise suunitlusega ning toimus kahekordne ületaotlemine,
mistõttu oleks asjakohane kasutada osa vahendeid selleks, et rahastada suuremat arvu projekte.
b) Uurimistoetuste rahastamine (rakendusuuringud): uurimistoetused on üheks
põhiinstrumendiks, millele kandideerib suur osa teadlaskonnast ning ka nende puhul on taotlused
just esitatud ning hindamisprotsess käimas või käivitumas, mis tähendab, et täiendavat
halduskoormust riigile ei tekitata. Praktika näitab, et ületaotlmist esineb igas teadusvaldkonnas.
Teame, et uurimistoetuste puhul tõstatub küsimus struktuuritoetuste vahendite sihipärase
kasutamise kohta, kuid kuna projektid jagunevad alusuuringuteks ja rakendusuuringuteks, siis
teeme ettepaneku, et struktuuritoetuste vahendid suunatakse just abikõlblike ja lävendi ületanud
rakendusuuringute projektide rahastamiseks. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni
korralduse seadus (edaspidi TAIKS) defineerib rakendusuuringut kui uurimistööd uute teadmiste
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas. Seega peaksid
rakendusuuringud olema abikõlblikud struktuurivahendite suunitluse vaates. Samuti, kuna
taotlused on juba esitatud, siis ei teki kellegil võimalust manipuleerida uuringu määratlemisega
alus-või rakendusuuringuks. Vaja oleks tekitada seosed nutika spetsialiseerumise valdkondadega,
kuid leiame, et rakendusuuringute puhul ei ole see keeruline ülesanne.
2. Lisaks punkti 1 all toodud ettepanekutele pakume välja täiendavad ideed, juhuks kui leitakse, et
vahendite planeerimiseks ja kasutamiseks on olemas vajalik aja- ja inimressurss.
a) Arendusgrant: kui HTM kärpis teadussüsteemi eelarvet, siis teadlikult ei vähendatud peamiste
instrumentide vahendeid. See oli mõistlik otsus ning aitas ülikoolidel paremini juhtida võimalikke
finantsriske. Samas teame, et teatud rahastusmeetmete taotlusvoorusid ei kuulutatud välja.
Eelkõige peame silmas ETAG-i arendusgrandi taotlusvooru. Arendusgrant on uurimistoetus
eksperimentaalarenduseks, et testida ja/või luua eeldusi teadustulemuste
kommertsialiseerimiseks, mis tähendab, et see sobituks struktuurifondide raha kasutamise
tingimustega. Kui vaadata arendusgrandi 2019a, 2021a ja 2023a statistikat, siis näeme, et
hindamisele läinud taotluste summad moodustasid vastavalt 2 110 000 eurot, 4 938 670 eurot ja
9 746 750 eurot. See näitab, et vajadus ja nõudlus antud toetusmeetmele on olemas, mistõttu
see võiks olla üheks instrumendiks, kuhu vahendid eraldada. Arendusgrandi kasuks räägib ka
rakendamise minimaalne halduskoormus: meede on välja töötatud, protsessid on paigas,
taotlejatele on nõuded ja tingimused tuttavad.
b) NUTIKAS: sarnaselt arendusgrandile saab tagasi tuua rakendusuuringute toetamise nutika
spetsialiseerimise kasvuvaldkondades (edaspidi NUTIKAS), mida tehti aastatel 2016-2020. Oluline
ja eristuv tegur NUTIKA puhul oli see, et antud meede tõi reaalselt kokku ettevõtja ja
teaduspartneri (ülikool, evalveeritud teadusasutused, rakenduskõrgkoolid). Ettevõtte tellitud
rakendusuuringud või tootearendusprojektid aitasid kasvatada teadusmahukat majandust ning
olid kantud reaalsetest vajadustest lähtuvalt, sest eeldasid oma-finantseeringu katmist. NUTIKA
rakendamist toeab varasem kogemus lähiminevukust ja väljatöötatud õigusaktid, millede asja- ja
ajakohastamine ei tohiks väga suurt ressurssi võtta.
c) Sihttoetused: arvame, et struktuuritoetuste vahendeid on asjakohane kasutada selleks, et
lahendada kas pikaajalisi või uusi tekkinud struktuurseid väljakutseid. Selleks nähakse TAIKS-is
ette sihttoetuste kategooria. Pikaajaline struktuurne väljakutse on tehnika- ja
tehnoloogiavaldkonna teadusrahastus, mis pole arvestanud selle valdkonna relevantsust. Uueks
väljakutseks on tehisintellekti uurimine ja rakendamine, mille arengut tuleks suuremalt ja
kiiremalt toetada. Seetõttu teeme ettepaneku kasutada lisavahendeid selleks, et töötada välja
sihtoetus(ed) tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna ning tehisintellekti uuringuteks. Tehisintellekti
sihttoetusel oleks otsene seos lisanduvate doktorant-nooremteadurite kohtadega, mis luuakse
tehisintellekti kõrge rakendamise potentsiaaliga valdkondades.
d) Tippkeskused: kui mõelda veel rahastatud projektide võimestamisele, siis üheks variandiks on
luua täiendav rahastus teaduse tippkeskustele, et võimestada nende koostööd ettevõtlusega ja
suunata ning tuua sisse innovatsioonikomponent. Rahastus peaks aitama tippkeskustel loodud
teadmisi väärindada ja kiirendama teadustulemuste jõudmist turule.
Oleme valmis esitletud ettepanekuid täpsemalt avama ning tegema koostööd nende rakendamise
ettevalmistamises.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jarek Kurnitski
teadusprorektor
3
Sama:
[email protected];
[email protected];
[email protected]