TalTech raamseisukohad riigiplaanile 2028-2034

Pr Kristina Kallas Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 14.04.2026 nr 11-2/471-1 TalTech raamseisukohad riigiplaanile 2028- 2034 Lugupeetud pr Kallas Täname võimaluse eest osaleda riikliku partnerluskava 2028-2034 (edaspidi riigiplaan) kujundamises. Protsess on algusjärgus, kuid üldine ajakava on väga kiire, mistõttu loodame, et ministeeriumi ja ülikoolide jooksev koostöö kujuneb tihedaks ja sisuliseks, et kokkuvõttes saaks vastuvõetud mõjus ja läbimõeldud riigiplaan. Teame, et riigiplaani disainimise peamisteks nurgakivideks on konkurentsivõime arendamine, strateegiline autonoomia, kaitsevõime/julgeoleku tugevdamine, kliimaneutraalsuse poole liikumine ja tasakaalustatud piirkondade areng. Teadus- ja arendustegevusel, ettevõtluskoostööl ja õppel on oluline roll loetletud suundade toetamisel, sest ainult teaduspõhine ja tark majandus võimaldab teha järgmise arenguhüppe. Ka meie allolevad ettepanekud lähtuvad väljatoodud märksõnadest, sest nende saavutamine eeldab mh teaduse väljundite ja kõrgharidussektori lõimumist ühiskonna ja majanduse vajadustega. I sammas: teadus-ettevõtluskootöö 1. Oleme nõus, et temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide (edaspidi TemTA) jätkumeede on vajalik, sest antud perioodil (2021-2027) oli see üks vähestest, kuid peamistest instrumentidest, mis sidus teaduskomponendi ettevõtluse vajadustega. Kuigi esimese TemTA vooru puhul oli see ühendus pigem kaudne, sest ettevõtjad või sektor olid seotud üldsõnaliste toetuskirjadega, siis praegune voor loodetavasti viib sisulisema koostööni. Seega arvame, et selline mitmeid ettevõtteid või tegevusala koondav instrument teadus- ja ettevõtlusbaasi seoste tekitamiseks on vajalik ka edaspidi, justnimelt selleks, et tekitada laiemat kandepinda, edendada vastavat ökosüsteemi ja tõsta teadlikkust. Nii eristuks jätkumeede ühe ettevõtte arendustegevuse RUP meetmest. 2. Kui TemTA meedet käsitleda teadus-ettevõtluskoostöö raamistikus nn baasosana, siis sealt edasi on vaja tekitada ka see osa, kus meetme tingimuseks on konsortsium, kus reaalselt osalevad ülikoolid/teadusasutused ja ettevõtjad koos ning kus mõlemale osapoolele on loodud sobilikud osalemistingimused. See meede peaks võimaldama ettevõtjal otsima lahendusi konkreetselt tema ettevõtte vajadustele, kaasates selleks Eestis evalveeritud ülikoole või muid teadus- ja TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitajate tee 5 Tel 620 2002 19086 Tallinn E-post [email protected] Rg-kood 74000323 www.taltech.ee  2 arendusasutusi. Eesti teadusmaastikul ei ole hetkel sellist instrumenti, kus projekti elluviimise tingimuseks on konkreetse ettevõte ja evalveeritud ülikooli/teadusasutuse koostöö ühes konsortsiumis. Just selline ühiselt tegutsemine aitab kõige paremini lähendada akadeemia ja ettevõtlusmaailma praktikaid ja mõttemaailmu. Kuna teadus-ettevõtlustöökiht on endiselt õhuke, siis leiame, et see tühimik tuleb järgmisel perioodil täita. Ka OECD raport „Foundations for Growth and Competitiveness 2026“ toob välja, et ülikoolide-ettevõtjate koostöö aitab võimendada teadus- ja arendustegevustesse tehtud investeeringuid, eriti kui seda toetavad ka vajalikud haridusreformid. 3. Lisaks puudub Eesti teadusmaastikul instrument, mis sarnaneks Euroopa Innovatsiooninõukogu (edaspidi EIC, European Innovation Council) pathfinder meetmele. See võimaldaks tuua turule soovitud riskeerimist nii alt-üles (pathfinder open) kui ülevalt-alla (pathfinder challanges), samal ajal pakkudes potentsiaali välja töötada radikaalseid/läbimurdelisi innovatsioonilahendusi. Teiseks aitaks antud meede paremini ette valmistada Euroopa Liidu tasandi EIC meetmeteks, sest Eesti edukus on nendes olnud madal. Samas teame, et perioodil 2028-2034 suunakse EIC-sse rohkem vahendeid, sest just sellise iseloomuga (uudseid, riskantseid, läbimurdelise potentsiaaliga) tegevusi oodatakse nii ülikoolidelt kui ettevõtjatelt, muuhulgas teades, et rahastatakse ka ideid, mis tõenäoliselt ebaõnnestuvad. Leiame, et sellise meetme rakendamine on väga põhjendatud ka Eesti kontekstis. Samas eeldab see meetme disaini puhul õigete lähenemiste leidmist, et mitte nihutada kõiki riske elluviijate kanda, pidades silmas just põhimõtet, et väljamakse saamiseks peab tulemus olema täielikult ja tõendatult saavutatud. Kui lugeda punkte 1 kuni 3 koosmõjus, siis need katavad ära vajaliku ahela teadus-ettevõtluskoostöös. TemTA järelmeetmega (punkt 1) luuakse baasvõimekusi ja koostöökontakte üldisemal tasandil. Punktiga 2 lahendatakse nn klassikaline teaduse-ettevõtlusealane koostöö, kus ettevõtja tellib töö/püstitab probleemi ja ülikool/teadusasutus pakub võimalikke lahendusi. Punktiga 3 luuakse raamistik, millega tellitakse riskantseid projekte/lähenemisi (EIC või DARPA-laadsed mudelid akadeemias), mis võivad viia uute ja konkreetsete lahendusteni. Väljapakutud tegevused on võimalik disainida selliselt, et nad on ühe suurema teadus-ettevõtluskoostöö meetme kolm alameedet. II sammas: teadustaristud 4. Asja ja- ajakohase infrastruktuurita ei ole võimalik teha kõrgetasemelist teadust ega edendada innovatsiooni. Eesseivad väljakutsed (nt iseseisvate võimekuste arendamine, rakenduslikumad väljundid, parem järelkasvu ettevalmistus vms) eeldavad tugevat teadus- ja arendustegevuse võimekust, mille keskmes on toimiv teadusinfrastruktuur. Teaduse infrastruktuur on otseselt seotud ka talentide hoidmise ja ligimeelitamisega. Tippteadlased ja noored teadlased valivad oma töökohta hinnates loodud tingimusi ja esitatud väärtuspakkumist komplektis, sh pakutavaid teadustaristuid, sest sellest sõltuvad nende uurimistöö läbiviimise võimalused, tase ja konkurentsivõime tööturul. 5. Teadustaristuga seotud meetmete puhul võiks korraga rakendada kahte lähenemist. Esimene lähenemine oleks see, et nn väikese ja keskmise suurusega teadustaristu (<100 000 eur) komponendi võiks (teatud % kuludest) integreerida igasse meetmesse. Taotleja ise otsustab, kas ja kui palju soovib ta lubatud kuludest suunata taristusse ja kui palju tööjõukuludeks. Teine oleks eraldi meede nn suurtaristule, et asutused saaksid teha pikemaajalisi ja strateegilisi investeeringuid teaduspotentsiaali tõstmiseks ja ülalhoidmiseks. Teadustaristute ettepanek ja kriitilisus on suuresti tingitud sellest, et käesoleval perioodil (2021-2027) ei ole olnud lubatud neid ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastada. Kui selline võimalus keelata ka 2028-2034 perioodiks, siis tekitab see suure taristute investeerimisvajaku ja mõjutab otseselt seda, kui edukalt suudetakse täita muid püstitatud eesmärke. III sammas: tööstusdoktorantuur  3 6. Riik kui tark tellija peab mõtlema nii sellele, mitu doktorantuurikohta luuakse kui ka sellele, millistes valdkondades neid luuakse ning millistes formaatides neid luuakse. CESAER ülikoolide võrgustiku 2026. a raportis „Industrial doctorates: strengthening Europe’s research-industry talent pipelines“ tuuakse välja, et tööstusdoktorantuurist on kujunemas vahend, mis aitab omavahel siduda tipptasemel teadustöö, vajalikud tööturu oskused ja järelkasvu erinevatele (tööstus)sektoritele. See on mehhanism, mis aitab kokkuvõttes suunata teadus- ja arendustegevust strateegiliste prioriteetide poole ning tagada, et loodav teadmus ja kompetents vastaksid parimal viisil majanduse ja ühiskonna pikaajalistele vajadustele. 7. Tööstusdoktorantuur on nii Eestis kui EL-is kasvav doktorantuurivorm ning ühtekuuluvpoliitika vahendid peaksid seda trendi võimendama, et suurendada nende osakaalu doktorikaitsmistes. Hoolimata suurenevast populaarsusest tuleb tööstusdoktorantuuri puhul lahendada mitmed praktilised küsimused: kuidas motiveerida tööandjaid tööstusdoktorante „tellima“ (kaasjuhendamine, probleemipüstitus, sisuline huvi ja enda tegevusstrateegiaga sidumine); kuidas leevendada ülikoolipoosete juhendajate administratiivkoormust terve doktorantuuriperioodi jooksul; kuidas tekitada vastav kultuur, mis soodustab akadeemilise ja tööstuse vaate ühendamist jne. Kuna senimaani ei olnud tööstusdoktorantuur automaatselt kaetud riigipoolse toetussüsteemiga, kus neid tõstatud küsimusi oleks adresseeritud, siis ettepanek oleks kasutada ühtekuuluvuspoliitikavahendeid, et nende abiga luua süsteem, mis on otseselt suunatud tööstusdoktorantide arvu suurendamiseni. See tähendaks väikese administratiivkoormusega toetuspaketi loomist nii ülikoolidele kui ettevõtjatele. IV sammas: regionaalne teaduspotentsiaal 8. Käesoleval perioodil investeeritakse 35,7 mln eurot Õiglase Ülemineku Fondi ja riigieelarvelisi vahendeid ülikoolide teaduskonsortsiumi tegevustesse, et toetada Ida-Virumaa tehnoloogilist ja ühiskondlikku üleminekut senisest puhtamale, teadusmahukamale ja kõrgtehnoloogilisemale majandusmudelile. Teadlased ja OSKA analüütikud on välja toonud, et „mitmekesise ja elujõulise majanduseni jõudmine eeldab praeguste Ida-Virumaa arengut analüüsivate ja toetavate meetmete jätkumist ka pärast õiglase ülemineku fondi rahastuse lõppu (2029. aastal) ja täiendavaid sekkumisi haridus- ja tööstuspoliitikas“. See tähendab, et riigiplaanis on äärmiselt oluline on ette näha jätkuinvesteeringud piirkonna teadus- ja haridustegevustesse, et mitte kaotada seni saavutatud arengutempot, lasta hääbuda loodud teadus- ja koostöövõrgustikel ning pidurdada piirkonna atraktiivsust liikumaks konkurentsivõimelise majandusmudeli suunas. V sammas: kindla fookusega uurimis- ja innovatsioonikeskused ning programmid 9. Strateegilise tähtsusega teemade ümber peaks koondama erinevad uurimisrühmad, kes teeksid koostööd nii omavahel kui ettevõtjatega ning looksid ühiselt kõrgetasemelist teadmist ja rakendusi, mis toetavad innovatsiooni ja majanduse arengut. Sarnase põhimõtte alusel tegutsevad TalTech-is nt tehisintellekti fookustippkeskus, targa tööstuse fookustippkeskus, kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate keskus, tulevikuenergeetika fookustippkeskus, tervise- ja toidutehnoloogiate tippkeskus ja veel mõned tippkeskused. TAIE fookusvaldkondadega haakuvad praegused megatrendid vääriksid oma uurimisprogramme: roheüleminek tööstuses, ehituses, energeetikas ja transpordis, kaitse ja julgeoleku tehnoloogiad, tehisintellekti rakendused. 10. Kui vaadata personaalsete uurimistoetuste jaotumist teadusvaldkondade lõikes, siis saame järeldada, et tehnika- ja tehnoloogiavaldkond on olnud kogu aeg alarahastatud. Just ühiskondlike ja majanduslike väljakutsete vaates. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses nähakse ette võimalus välja töötada sihttoetus, et lahendada või leevendada mingit struktuurset probleemi. Teeme ettepaneku kasutada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, et töötada välja tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna sihttoetus teadusprojektide rahastamiseks, et leevendada selle valdkonna aastakümne pikkust rahastusvajakut. Isegi kui uurimistoetuste proportsioonid hakkavad kunagi tulevikus tasakaalukamalt arvesse võtma tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna rahastust, siis pika parioodi jooksul tekkinud finantsvajakut see ei leevenda. Leiame, et sihttoetuse rakendamine oleks asjakohane meede, sest on otseselt seotud struktuurse  4 teadusvaldkonna probleemi lahendamisega. Selliste struktuursete ning põhimõtteliste sekkumiste jaoks ongi ühtekuuluvuspoliitika meetmed mõeldud. 11. Inseneriakadeemia jätkamine, sihituna meetme raames kõrghariduses kasvanud tudengkonna õpetamisele ja taristu uuendamisele. Inseneriakadeemia võiks olla sihtotstarbeline toetus hüppeliselt kasvanud inseneeria tudengite õppetöö rahastamiseks ja vastavate õppelaborite uuendamise/täiendamise toetamiseks. 12. IT akadeemia jätkamine. IT akadeemia on andnud häid tulemusi ja seda tuleks jätkata IT inseneride koolituse toetamiseks. Samuti võiks IT akadeemia toetada AI teadlikkuse arendamist ja kasutuselevõtt kõrghariduses. 13. Õpetajate akadeemia jätkamine, sihituna meetme raames üldhariduskoolide reaalainete õpetajate koolituse toetamine. 14. Õppevaldkonda toetavate IT süsteemide arenduste toetamine. 15. ASTRA jätk, et toetada ülikoolide ettevõtlussuuna tegevusi projektide kommertsialiseerimisteekonnal. Leiame, et riigiplaani meetmed peaksid ka edaspidi olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, sest see aitab tagada parema investeeringute sihipärasuse ning keskendumise prioriteetidele, kus on suurim innovatsioonipotentsiaal ja majanduslik lisandväärtus, vältides ressursside killustumist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jarek Kurnitski teadusprorektor Sama: [email protected]; [email protected]; [email protected]