Tallinna Tehnikaülikooli 2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine

OTSUS Tallinn 24.04.2026 nr 5 Tallinna Tehnikaülikooli 2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitamine Tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 4 lõike 4 punktile 3 nõukogu OTSUSTAB: 1. Kinnitada Tallinna Tehnikaülikooli 01.01.2025 – 31.12.2025 konsolideeritud majandusaasta aruanne (lisatud). 2. Otsus jõustub allkirjastamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heiti Hääl nõukogu esimees Paula Petriina Ahonen-Rumm nõukogu sekretär  TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025  Kaanel TalTechis toimuv Enerhacki energeetikalaager lastele TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLDANDMED Nimi: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood: 74000323 Aadress: Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn, Eesti Telefon: +372 620 2002 E-post: [email protected] Kodulehekülg: www.taltech.ee Omandivorm: avalik-õiguslik juriidiline isik Majandusaasta: 01.01.2025–31.12.2025 Audiitor: KPMG Baltics OÜ 2 SISUKORD 1. TEGEVUSARUANNE ÜLIKOOLIST Missioon ja visioon 4 Rektori eessõna 5 Juhtimine ja struktuur 6 Tähtsaimad teod 11 TalTechi tipud 15 Teadus- ja arendustegevus 20 Õppetegevus 26 Ettevõtlustegevus 38 Organisatsioon, inimesed ja linnakud 45 Ühiskonna teenimine 50 TEADUSKONNAD 52 Inseneriteaduskond 52 Infotehnoloogia teaduskond 58 Majandusteaduskond 60 Loodusteaduskond 62 Eesti Mereakadeemia 64 FINANTSTEGEVUS 66 2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 69 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 94 Allkirjastamine 96 3  MISSIOON JA VISIOON Tallinna Tehnikaülikooli missioon on olla juhtiv tehnika- ja majandushariduse andja, tehnika- teaduse ning nutikate tehnoloogiate eestvedaja. Eesti ainukese tehnikaülikoolina oleme kõige uuendusmeelsem ning ettevõtlikum ülikool. Tallinna Tehnikaülikool on teadusülikool, kus tea- dus, õpe, innovatsioon ning ühiskonda panustamine on võrdselt väärtustatud, tasakaalustatud ja seotud. Meie juhtlause „Mente et manu“ peegeldab ülikoolipere väärtusi, pidades ühtviisi oluliseks nii kriitilist ja loovat mõtet kui ka ettevõtlikku ning praktilist tegutsemist, avatust, usaldusväärsust ja koostööd. Soovime silma paista, eristuda ning olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel. ÜLDNUMBRID 2021 2022 2023 2024 2025 Üliõpilasi 9 236 8 846 8 898 9 100 9 929 kellest välisüliõpilased 12,8% 11,8% 9,8% 8,8% 8,4% päritoluriike 92 89 85 82 84 Lõpetajate arv 2 298 1 779 1 772 1 748 2 065 kellest doktoriõppe lõpetajad 63 74 73 72 98 Vastuvõtuks avatud õppekavasid 82 78 80 80 81 millest ühisõppekavad 6 5 5 5 2 millest ingliskeelsed õppekavad 31 25 23 22 20 Töötajaid kokku 1 953 1 996 2 050 2 242 2 428 Täistööajale ümardatud täidetud ametikohti 1 638 1 646 1 719 1 888 2 081 millest akadeemilised 52,3% 52,3% 53,2% 55,6% 57,8% Välistöötajaid kokku 340 374 380 435 518 kellest akadeemilised 85,6% 82,6% 84,5% 86,7% 86,9% Täistööajale ümardatud professorite arv 124 126 141 153 165 Tenuuri ametikohti 125 129 133 137 144 Täidetud tenuuri ametikohti 96 98 97 97 97 Keskmine töötasu (bruto) 2 352 2 506 2 755 3 123 3 294 Akadeemilise personali 2 644 2 767 2 984 3 466 3 605 keskmine töötasu (bruto) Teaduspublikatsioone (ETIS) 1 387 1'322 1 249 1 223 1 348 millest kõrgetasemelised 1 191 1 117 1 038 1 033 1 164 (ETIS 1.1; 3.1; 1.2; 2.1) Teaduspublikatsioone (Scopus) 1 171 1 134 1 173 1 168 1 193 4 VAATAME JULGELT TULEVIKKU Aasta 2025 oli Tallinna Tehnikaülikoolile märgili- Hulk abinõusid töötasime aastal 2025 välja tea- ne. Üheskoos aru pidades, ideid luues ja jagades, dustöö edendamiseks. Kujundati uus grandifond, julgetest mõtetest innustust saades sündis et anda teadlastele suurem kindlus ning toetada arengukava aastateks 2026–2035, mille ülikooli ülikooli ambitsiooni võita rohkem suuremahulisi nõukogu aasta lõpus kinnitas. välisprojekte. Töötasime välja Teadusaparatuuri Arengukava seab meile sihi olla Põhjamaade fondi põhimõtted, et juba aastal 2026 investeerida tasemel tehnikaülikool, mis tugineb tipptasemel uutesse teadusseadmetesse ja laboritaristusse. teadusele, väljakutsepõhisele õppele, ettevõtliku Tallinna Tehnikaülikoolil on tulevikku vaata- mõtteviisiga tudengitele, tihedale koostööle ette- miseks veel mitu head eeldust. Esiteks meie võtluse ning kogu ühiskonnaga. Meie roll on luua saavutusvalmid tudengid, kes oma vormeliga olid eeldused ja tingimused, et Tehnikaülikoolis saak- 2025. aastal maailma tipus, aga edukad muudelgi sid mitmekülgselt areneda tulevased insenerid, aladel. Teiseks on kasvanud huvi tehnika- ja IT-asjatundjad, teadlased, juhid ja kõrgtasemega tehnoloogiavaldkondade vastu Eesti noorte seas. spetsialistid kõigis meie valdkondades. Sellega Mulluse vastuvõtuga jäime väga rahule. Samal võrdselt pakume teadmuspõhiseid lahendusi ajal liigume sihikindlalt selle poole, et kasvaks majanduse ja ühiskonna arenguks. eestikeelsete doktorantide osakaal. Ambitsioonikate sihtide saavutamiseks oleme Aastal 2025 valis ülikooli nõukogu mu teiseks määratlenud mitu olulist tegevussuunda. Esmalt ametiajaks ülikooli rektoriks. Ühelt poolt oli see – inseneeria tähtsustamine. Eesti vajab rohkem in- mulle suur au ja tunnustus, teisalt selge märk usal- senere ja tehnoloogiaeksperte kui kunagi varem. dusest ülikooli senise arengu ja seatud sihtide, Just sellest mõttest kasvas ambitsioon luua Inse- meie kõigi ühise töö vastu. neeria sihtkapital ning vormistada see sihtasutu- Soovin kõigile koos tegutsemise soovi, uudis- sena, mis 2026. aasta esimeses pooles ka teoks himu ja julgust mõelda suurelt! sai. Siht on uute professuuride kaas­rahastamine, aga ka tehnoloogia arengut soosivate algatuste kiire toetamine kõige laiemas mõttes. Enam kerkivad fookusesse teaduse ja ettevõt- luse tihedam sidumine, kõrgtehnoloogilise töös- tuse areng ning uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisaru mõtestatud kasutamine õppe- ja teadus- töös. Julgelt toome arengukava eelistusena välja TIIT LAND kaitsevaldkonna lahendused ja tehnoloogiad. rektor 5  JUHTIMINE JA STRUKTUUR Tallinna Tehnikaülikooli õiguslikku seisundit ja arengukava ja eelarve, valib rektori ja võtab vastu tegevust reguleerivad peamiselt Tallinna Tehnika­ põhikirja. ülikooli seadus, kõrgharidusseadus ja Tallinna Rektor koos valdkonna juhtide ja dekaanidega Tehnikaülikooli põhikiri. moodustab rektoraadi ja vastutab ülikooli üldjuhti- Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu kinnitas 19. mise, arengu, eelarve täitmise ning rahaliste vahen- veebruaril 2021 ülikooli arengukava aastateks dite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 2021–2025. Lihtsalt, kuid konkreetselt sõnastatud Ülikooli akadeemiline otsustuskogu on senat, sihid leiab taltech.ee/ulikool/juhtimine/arengukava. kes vastutab ülikooli õppe-, teadus- ja arendus­ Ülikooli kõrgeim juhtorgan on nõukogu, kes vas- tege­vuse ning kõrge akadeemilise taseme tutab ülikooli arengu eest, teeb ülikooli pikaajalis- tagamise eest. Senat esitab nõukogule ülikooli test huvidest lähtudes valikuid arengu­prioriteetide põhi­kirja, arengukava ja eelarvestrateegia ning osas ja tagab eesmärkide saavutamise, sh kinnitab majandus­aasta aruande kavandid. Lisaks otsustab Auditikomitee NÕUKOGU Siseauditi büroo juht Rahvusvaheline nõukoda SENAT Akadeemilise eetika komisjon Üliõpilaskond REKTOR Siseauditi büroo Vilistlaskogu Rektoraadi strateegiabüroo REKTORAAT Raamatukogu Teadusosakond SIHTKAPITALI- JA FinEst Targa linna TEADUS- ÕPPE- ETTEVÕTLUS- ÜLIÕPILASARENGU KANTSLER PROREKTOR PROREKTOR PROREKTOR PROREKTOR tippkeskus INSENERI- INFOTEHNOLOOGIA LOODUS- MAJANDUS- EESTI Õppeosakond TEADUSKONNA TEADUSKONNA TEADUSKONNA TEADUSKONNA MEREAKADEEMIA DEKAAN DEKAAN DEKAAN DEKAAN DIREKTOR Avatud ülikool Ettevõtlusosakond Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE INSENERI- INFOTEHNOLOOGIA- LOODUS- MAJANDUS- EESTI TEADUSKOND TEADUSKOND TEADUSKOND TEADUSKOND MEREAKADEEMIA Vilistlasliikumise ja Ehituse ja arhitektuuri Arvutisüsteemide Geoloogia instituut Majandusanalüüsi toetussuhete osakond instituut instituut ja rahanduse instituut Keemia ja Järelkasvukeskus Energiatehnoloogia Tarkvarateaduse bio­tehnoloogia Ragnar Nurkse instituut instituut instituut innovatsiooni ja valitsemise instituut Infotehnoloogia Elektroenergeetika Tervisetehnoloogiate Küberneetika osakond ja mehhatroonika instituut instituut Õiguse instituut instituut Turunduse ja Thomas Meresüsteemide Ärikorralduse instituut kommunikatsiooni Materjali- ja Johann Seebecki instituut osakond keskkonna­ elektroonikainstituut Rahandusosakond tehnoloogia instituut IT kolledž Kinnisvaraosakond Mehaanika ja Personaliosakond tööstustehnika instituut Kuressaare kolledž Tartu kolledž Virumaa kolledž 6  Tiit Land Ingrid Pappel Jarek Kurnitski Erik Puura REKTORAAT Rektor koos valdkonna juhtide ja dekaanidega moodustab rektoraadi. Rektor vastutab ülikooli üldjuhtimise, arengu, eelarve täitmise ning rahaliste vahendite õigus­pärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektorit aitab temale seatud eesmärkide saavutamisel rektoraat. Fjodor Hendrik Voll Tea Trahov Sergejev Andrus Roomet Gert Jervan Mari Avarmaa Salupere Leiger senat mitmesuguseid õppetegevust ning teadus- torina. Prorektoritele alluvaid tugistruktuuriüksu- ja arendustegevust puudutavaid küsimusi. seid vaata kõrval olevalt struktuurijooniselt. Rahvusvahelise tippteadlastest ja -juhtidest Uus ametikoht sihtkapitali ja üliõpilasarengu koosneva nõukoja eesmärgiks on anda rektorile prorektor, kelle vastutusvaldkondadeks on insene- ja nõukogule soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, ri sihtkapital, Arengufondi stipendiumid, vilistlaslii- teadus- ja arendustegevuse strateegia alal, tuues kumine, üliõpilaskonna tudengielu, spord­itegevus, ülikooli juhtimisse rahvusvahelist nõu ja praktikat. tehnoloogiakool, eksami- ja olümpiaadi­ kool, Unicorn Squad ja Põhja-Ameerika teabekeskus. 2026. aasta alguses loodi eraraha kaasamiseks SA MUUDATUSED STRUKTUURIS Tallinna Tehnikaülikooli Inseneeria Sihtkapital JA ÜKSUSTE JUHTIDE SEAS 19. detsembril kinnitas nõukogu Tallinna Tehnika­ ülikooli arengukava aastateks 2026–2035. Vabariigi Valitsus kinnitas 19.12.2024 viieks aas- Uus arengukava sündis laiapõhjalise koostöö taks Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu uue koos- tulemusena ning võtab sihiks pürgida Põhjamaade seisu. Uue nõukogu volitused algasid 21.01.2025. parimate tehnikaülikoolide sekka. Selle keskmes 9. mail valis Tehnikaülikooli nõukogu Tallinna on tugev teadus, väljakutsepõhine õpe ning tihe Tehnika­ülikoolile rektori järgmiseks neljaks aastaks. koostöö ettevõtluse ja ühiskonnaga, et panustada Rektorina jätkas professor Tiit Land, kelle uus ame- Eesti ja maailma ees seisvate suurte väljakutsete tiaeg algas 1. augustil 2025. Sellega seoses muu- lahendamisse. tus ka prorektorite koosseis. 1. augus­tist on TalTec- 1. augustil loodi Järelkasvukeskus. Järelkasvu­ hi õppe­ prorektor Ingrid Pappel, teadusprorektor keskuse põhieesmärk on koostöö arendamine Jarek Kurnitski ning sihtkapitali ja üliõpilas­arengu ja valikainete pakkumine koos ülikooli instituu- prorektor Hendrik Voll. Vahepeal ka teadusprorek- tidega Eesti üldhariduskoolidele, huvihariduse tori rolli täitnud Erik Puura jätkab ettevõtlusprorek- korraldamine tehnoloogia, loodusteaduste ja IT 7  Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu alates 21.01.2025. valdkonnas, olümpiaadide ja ainevõistluste alga- • Madis Margus, Helmes Groupi finantsjuht, tamine ja läbiviimine ning ettevalmistuskursuste TalTechi senati nimetatud liige korraldamine kooliõpilastele. • Riin Savi, haridus- ja teadus­ ministri nimetatud liige • Ants Vill, tegevjuht ettevõttes Bisly, NÕUKOGU, REKTORAADI, haridus- ja teadusministri nimetatud liige SENATI JA RAHVUSVAHELISE • Maive Rute, haridus- ja teadusministri nime­ NÕUKOJA KOOSSEIS tatud liige, Euroopa Komisjoni tööstuse ja siseturu DG GROW peadirektori asetäitja NÕUKOGU KOOSSEIS • Arvo Oorn, senati valitud liige, ALATES 21.01.2025 inseneriteadus­konna akrediteeritud • Heiti Hääl, nõukogu esimees, haridus- ja valgustehnika labori juha­taja teadus­ministri nimetatud liige, Alexela • Tiina Randma-Liiv, senati valitud liige, ülikooli Group OÜ nõukogu esimees avaliku poliitika professor, akadeemik • Tõnis Kanger, nõukogu aseesimees, • Tanel Tammet, senati valitud liige, senati valitud liige, ülikooli rakendusliku tehisintellekti professor orgaanilise sünteesi professor • Miina Karafin, digitaliseerimise ja BIM-i REKTORAADI KOOSSEIS juht ettevõttes Verston, haridus- ja • Tiit Land, rektor, professor teadusministri nimetatud liige • Hendrik Voll, sihtkapitali ja üliõpilasarengu • Ülo Langel, akadeemik, Stockholmi prorektor (alates 01.08.2025), õppeprorektor Ülikooli neuro­keemia ja molekulaarse (kuni 31.07.2025), professor neurobioloogia professor, Eesti • Ingrid Pappel (alates 01.08.2025), Teaduste Akadeemia nimetatud liige õppeprorektor, professor 8 • Jarek Kurnitski (alates 01.08.2025), • Maarja Grossberg-Kuusk, materjali- ja teadusprorektor, akadeemik, professor keskkonnatehnoloogia instituudi esindaja • Erik Puura, ettevõtlusprorektor, • Kristo Karjust, mehaanika ja teadusprorektor (kuni 31.07.2025) tööstustehnika instituudi esindaja • Tea Trahov, kantsler • Paavo Kuuseok, Kuressaare kolledži esindaja • Fjodor Sergejev, inseneriteaduskonna • Aime Ruus, Tartu kolledži esindaja dekaan, professor • Allan Niidu, Virumaa kolledži esindaja • Gert Jervan, infotehnoloogiateaduskonna • Maksim Jenihhin, arvutisüsteemide dekaan, professor instituudi esindaja • Mari Avarmaa, majandusteaduskonna • Innar Liiv, tarkvarateaduste instituudi esindaja dekaan, professor • Ivo Fridolin, tervisetehnoloogiate • Andrus Salupere, loodusteaduskonna instituudi esindaja dekaan, professor • Alar Kuusik, Thomas Johann Seebecki • Roomet Leiger, Eesti Mereakadeemia elektroonikainstituudi esindaja direktor, professor • Andres Käver, IT kolledži esindaja • Olle Hints, geoloogia instituudi esindaja SENATI KOOSSEIS • Pirjo Spuul, keemia ja biotehnoloogia ALATES 01.09.2025 instituudi esindaja • Tiit Land rektor, senati esimees • Alar Leibak, küberneetika instituudi esindaja • Irene Lill, ehituse ja arhitektuuri • Rivo Uiboupin, meresüsteemide instituudi esindaja instituudi esindaja • Toomas Vaimann, elektroenergeetika • Laivi Laidroo, majandusanalüüsi ja ja mehhatroonika instituudi esindaja rahanduse instituudi esindaja • Alar Konist, energiatehnoloogia • Jaanus Müür, Ragnar Nurkse innovatsiooni instituudi esindaja ja valitsemise instituudi esindaja Professor Tiit Land valiti 2025. aasta mais Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks teiseks ametiajaks ning andis ametivande inauguratsioonitseremoonial 29. augustil 2025. 9  • Merli Reidolf, ärikorralduse instituudi esindaja • Rivo Uiboupin, loodusteaduskonna • Kristi Joamets, õiguse instituudi esindaja akadeemilise personali esindaja • Loreida Timberg, Eesti • Erkki Karo, majandusteaduskonna Mereakadeemia esindaja akadeemilise personali esindaja • Hele-Riin Pihel, haldus- ja • Laivi Laidroo, majandusteaduskonna tugistruktuuriüksuste esindaja akadeemilise personali esindaja • Annette Miller, doktorantide esindaja • Loreida Timberg, Eesti Mereakadeemia • Helena Kuivjõgi, doktorantide esindaja akadeemilise personali esindaja • Nora Eensalu, üliõpilaste esindaja • Tõnis Liibek, tugistruktuuri töötajate esindaja • Karoliine Orav, üliõpilaste esindaja • Vladlen Pahv, üliõpilaste esindaja • Alexander Rein Robas, üliõpilaste esindaja • Karoliine Rebane, üliõpilaste esindaja • Rasmus Tammis, üliõpilaste esindaja • Mia Peterson, üliõpilaste esindaja • Mark Toomsalu, üliõpilaste esindaja • Jürgen Sokk, üliõpilaste esindaja • Karol Törmikoski, üliõpilaste esindaja • Anette Vijar, üliõpilaste esindaja • Magnus Vooder, üliõpilaste esindaja KUNI 31.08.2025: • Hendrik Voll, õppeprorektor RAHVUSVAHELINE NÕUKODA • Erik Puura, ettevõtlusprorektor Rahvusvahelise nõukoja ülesanne on • Tea Trahov, kantsler anda Tehnikaülikooli rektorile ja nõukogule • Mari Avarmaa, majandusteaduskonna dekaan soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, teadus- ja • Gert Jervan, infotehnoloogia arendustegevuse strateegia alal. teaduskonna dekaan • Sir John Walker (kuni 06.2025), • Andrus Salupere, loodusteaduskonna dekaan Nobeli keemiapreemia laureaat ja • Fjodor Sergejev, inseneriteaduskonna dekaan Cambridge’i Ülikooli emeriitprofessor • Roomet Leiger, Eesti Mereakadeemia direktor • Tuula Teeri, Rootsi Kuningliku • Ivo Fridolin, infotehnoloogia teaduskonna Inseneriteaduste Akadeemia president akadeemilise personali esindaja • Wolfgang A. Herrmann, Müncheni • Innar Liiv, infotehnoloogia teaduskonna Tehnikaülikooli emeriitpresident akadeemilise personali esindaja • Killu Sanborn, Oxford Finance’i • Kristo Karjust, inseneriteaduskonna bioteaduste haru tegevdirektor akadeemilise personali esindaja • Jukka Ruusunen, LUT ülikooli professor, • Allan Niidu, inseneriteaduskonna Soome elektrivõrguettevõtte Fingrid Oyj, akadeemilise personali esindaja pikaaegne endine president ja tegevjuht • Argo Rosin, inseneriteaduskonna • Fredrik Sjöholm, Rootsi tööstusökonoomika akadeemilise personali esindaja uurimisinstituudi professor ja tegevjuht • Riina Aav, loodusteaduskonna • Robert-Jan Smits, Eindhoveni akadeemilise personali esindaja Tehnikaülikooli nõukogu esimees Wolfgang A. Jukka Ruusunen Killu Sanborn Herrmann RAHVUSVAHELINE NÕUKODA Rahvusvahelise nõukoja ülesanne on anda Tehnikaülikooli rektorile ja nõukogule soovitusi ülikooli juhtimise, õppe-, teadus- ja arendustegevuse strateegia alal. Fredrik Robert-Jan Tuula Teeri Sir John Walker Sjöholm Smits 10  TalTechi tudengite osalusel ehitatud päikese­auto Solaride saavutas Austraalias Bridgestone World Solar Challenge’il teise koha. TÄHTSAIMAD TEOD UUED TUULED TUGEVAM TEADUS Lõime rektoraati uue ametikoha: sihtkapitali ja Stanford/Elsevier’s 2% enimtsiteeritud teadlaste üliõpilasarengu prorektor. Selle vastutusvald- edetabelis on TalTechist kokku 27 teadlast 12 kondadeks on inseneri sihtkapital, Arengufondi instituudist kõikidest teaduskondadest: Luca stipen­diumid, vilistlasliikumine, üliõpilaskonna Mora, Lauri Jaakko Koskela, Dmitri Vinnikov, tudengielu, sporditegevus, tehnoloogiakool, Anton Rassõlkin, Andrii Chub, Oleksandr Husev, eksami- ja olümpiaadikool, Unicorn Squad ja Põh- Toomas Vaimann, Ants Kallaste, Andrei Blinov, ja-Ameerika teabekeskus. 2026. aasta alguses Mihkel Koel, Konda Gokuldoss Prashanth, Irina loodi eraraha kaasamiseks SA Tallinna Tehnika­ Hussainova, Aleksei Tepljakov, Margus Viigimaa, ülikooli Inseneeria Sihtkapital. Risto Vaarandi, Muhammad Alam Mahtab, Tarmo 19. detsembril kinnitas nõukogu Tallinna Soomere, Linda D. Hollebeek, Susanne Durst, Tehnika­ülikooli arengukava aastateks 2026– Jarek Kurnitski, Targo Kalamees, Marina Trapido, 2035. Uus arengukava sündis laiapõhjalise Dirk Draheim, Mihkel Kaljurand, Victor Borovkov, koostöö tulemusena ning võtab sihiks pürgida Jüri Engelbrecht ja Ago Samoson. Põhjamaade parimate tehnikaülikoolide sekka. Halduslepingu järgi kohustus ülikool 2025. Selle keskmes on tugev teadus, väljakutsepõhine aastal moodustama minimaalselt 77 doktoriõppe õpe ning tihe koostöö ettevõtluse ja ühiskonnaga, õppekohta. Aasta jooksul võeti vastu 215 dokto- et panustada Eesti ja maailma ees seisvate suurte ranti ehk ligi kolm korda rohkem. väljakutsete lahendamisse. 2025. aastal kaitses doktorikraadi rekordiliselt 11  Infotehnoloogia teaduskonna doktor Elli Valla TalTechi 107. aastapäeva aktusel doktorikõnet pidamas. 98 doktorit. Doktorikraadi kaitsmiseni jõudmise publikatsioonide koguarv, ajakirjaartiklite arv kui aeg väheneb aasta-aastalt. Halduslepingu pe- ka Q1 kvartiilis avaldatud publikatsioonide arv. rioodil (2022–2025) oodati kokku 308 doktorandi lõpetamist, tegelikkuses kaitses perioodil 317 doktorit. TÕHUSAM ÕPE Halduslepingu perioodil tuli ülikoolil moodus- tada vähemalt 46 doktoriõppe õppekohta koos- Vastuvõtt kasvas kõikides teaduskondades ja töös ülikooliväliste partneritega. Halduslepingu kõikidel õppeastmetel. 2025/26. õppeaastal perioodil oleme vastu võtnud 56 tööstus- ehk alustas ülikoolis õpinguid 3805 uut üliõpilast, neist teadmussiirdedoktoranti, sh koostöös positiivselt esimeses astmes 2281, magistriõppes 1309 ja evalveeritud teadus- ja arendusasutustega. Ülikool doktoriõppes 215. Kokku kasvas vastuvõtt ligi 20%, on võetud kohustuse täitnud ca 120% ulatuses. üliõpilaste koguarv kasvas kõigis teaduskondades. Doktoriõppe merenduse peaerialal kaitses Kui halduslepingus oli võetud siht suurendada oma doktoritööd esimene eestlasest doktorant tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas Indrek Adler teemal „Valorization of Blue Mussels õppima asujate arvu võrreldes 2021/22. õppeaas- in the Baltic Sea / Läänemere söödava rannakarbi taga 10%, siis tegelik kasv oli lausa 60%. väärindamine“ ning esimene tööstusdoktorant Õpingute katkestajate hulk oli viimase viie Andres Laasma teemal „Decarbonization Frame­ aasta madalaim, langedes aastaga üle ülikooli work of Estonian Coastal Ferries / Eesti ranna­ 14,7 protsendilt 11,0 protsendini ning vähenes kõi- sõidu parvlaevade dekarboniseerimise raamistik“. gis teaduskondades. Suurim paranemine toimus 2025. aastal suurima toetusmahuga välis­ inseneri- ja IT teaduskonnas. rahastuse saanud projekt (kogumaht 4,5 mln Ka lõpetajate arv kasvas kõigis teaduskonda- eurot) on Innovative Chemistry and Biotechno- des, suurim kasv võrreldes eelmise õppeaastaga logy for a Sustainable Future INNOCHEMBIO, toimus IT ja majandusteaduskonnas. 2024/25. mida kaasrahastab Euroopa Horisondi Marie õppeaastal lõpetas TalTechi 2065 üliõpilast, mis Sklodowska-­ Curie (MSCA) doktoriõppe prog- on viimase viie õppeaasta üks suuremaid lõpeta- ramm. Projekti juhib TalTech ning kaasatud on jate arve. partnereid eri sektoritest ja riikidest. Viimasel aastal toimus lõpetamise tulemus- Majandusteaduskonnas algas doktorantide vas- likkuses kasv ligi viie protsendipunkti võrra ja tuvõtt samast, MSCA Cofund meetmest rahas­tatud jõuti 53 protsendini. Lõpetamise tulemuslikkus on teadus- ja doktoriõppe projektis DREAM+PLAN kasvanud kõigis teaduskondades, kõige vähem (Driving Climate Positive Futures), mille eesmärk on inseneriteaduskonnas (1 protsendipunkti võrra) kujundada kliimapositiivset tulevikku ning toetada ja kõige rohkem IT teaduskonnas (8,4 protsendi- muutuste loojaid, kes ühendavad teaduse, ettevõt- punkti võrra). luse ja innovatsiooni. Ülikooli eesmärgiks on tulevikukindlate päde­ Võrreldes 2025. aastaga on suurenenud nii vustega lõpetaja, kellel on nii erialased kui ka 12 üldised pädevused, mis aitavad edukalt hakkama Aprillis asutati ülikoolis kaitsevaldkonna tege- saada kiiresti muutuvas maailmas täna ja tulevikus. vuste koordineerimiseks ja edendamiseks Kaitse- Pädevuste arendustegevuste protsess päädis ja julgeolekutehnoloogiate keskus. Keskuse ees- 2025. aastal ainevaldkondlike pädevuste ainete märk on aidata intensiivistada interdistsiplinaarset väljatöötamisega. teadus- ja arendustegevuse koostööd kaitse ja 2025. aastal võttis Tallinna Tehnikaülikool stra- julgeoleku tehnoloogiate valdkonnas ning luua teegilise suuna tehisintellekti (TI) süsteemseks sünergiat olemasolevate kompetentside arenda- rakendamiseks, sealhulgas õppetöö arendami- miseks ja uute tekkimiseks. seks. Loodi TI töögrupp ning kujundati TalTechi Energiatõhususe tippkeskuse panus hoonete TI teekaart ja strateegia, samuti moodustati Tal- energiatõhususe direktiivi ja liginullenergiahoo- Techi TI-nõukoda, mis toetab TI-ga seotud stra- nete energiatõhususe piirmäärade soovituse teegiliste otsuste kujundamist. Loodi veebileht rakendatavuse uuring eri riikides oli efektiivne ai.taltech.ee, mis koondab juhised ja materjalid teaduspõhine panus Euroopa energiatõhususse. tehisintellekti kasutamiseks akadeemilises kesk- 2025. aastal kasvas TalTechi täiendusõppe konnas. Lisaks loodi e-kursus tudengitele ja õppe- tulu rekordilise 5,3 miljoni euroni, aasta jooksul jõududele, et anda põhiteadmised tehisintellekti võttis Tallinna Tehnikaülikooli kaudu toimunud toimimisest ning praktilistest kasutusvõimalustest koolitustest osa 23 223 täiendusõppijat. Ülikooli õppetöös. Käivitatud TI Tšempionite program- arengukava nägi 2025. aasta lõpuks ette jõudmist mis tegutsevad TalTechi õppejõud ja töötajad 18 000 täiendusõppijani aastas. See eesmärk tehisintellekti rakendamise eestvedajatena oma täideti juba 2024. aastal ja 2025. aastal ületati teaduskondades ja üleülikooliliselt. ChatGPT Edu sihttase 29% võrra. 2025. aastal lisandunud täien- litsentsid said kättesaadavaks kõikidele ülikooli dusõppekavad olid seotud digi- ja rohepädevuste töötajatele. arendamisega, samuti TI tehnoloogiate ja nende- ga seotud rakenduste loomisega. Lisaks 223 stipendiumile kogusummas 507 ÜHISELT ÜHISKONNAGA 450 eurot TalTechi tudengitele andis SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond 2025. aastal välja 21 8.–9. veebruaril 2025 sünkroniseeriti Balti riikide stipendiumit põhikooli reaalainete õpetajatele elektrivõrk Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. kogusummas 37 800 eurot. Toeta.taltech.ee vee- Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi bilehe kaudu koguti aasta jooksul 25 164 eurot. teadlased andsid panuse Eleringi süsteemiuurin- Kliimaministeeriumi tellimusel valmis koostöös gute raamistikus ning aitasid kaasa sünkroonkom- energiatehnoloogia instituudiga CO2 püüdmise pensaatorite ja Estlinki juhtimissüsteemi uuenda- tehnoloogia kasutuselevõtu teekaart. Tegevus- mise projekti edukaks läbiviimiseks, samuti jagasid kava eesmärk on määratleda vajalikud eeldused ühiskonnale teaduspõhist ja tasakaalustatud infot süsiniku kogumise ja ladustamise (CCS) ning süsi- avalike loengute, pressikonverentside ja meedia niku kogumise ja kasutamise (CCU) tehnoloogiate kaudu. rakendamiseks Eestis. TalTechi kaitse- ja julgeoleku­ tehnoloogiate keskuse asutamise partnerid. Keskus loodi 2025. aastal ülikooli ja riigikaitsevaldkonna koostöö tugevdamiseks. 13  TUBLID TUDENGID ning märgib ülikooli märkimisväärset arengut võrreldes varasemaga. Eesti ülikoolide tudengite ehitatud päikeseauto Ülikooliülese töötajate pühendumuse ja rahul- Solaride sai Austraalias päikeseautode 3000- olu uuringu järgi tõusis pühendumuse indeks kilomeetrisel võistlusel Bridgestone World Solar kahe aastaga 68 punktilt 77-ni ning ületas Eesti Challenge teise koha. juhtide ja tippspetsialistide keskmise taseme. Kui riik lõpetas ülikoolidele tulemusstipendiu- Töötajad hindasid kõrgemalt töötasu konkurentsi­ miteks raha eraldamise, otsustas Tehnikaülikool võimet, õiglasemat tulemuslikkuse hindamist jätkata suurepäraste õpitulemustega üliõpilas­ ja üksustevahelist koostööd. Paranemine oli tele stipendiumi maksmist oma eelarvest. laiapõhjaline ning kasvas ka juhtide kaasatuse ja Edukusstipendiumi suurus on 200 eurot kuus. infovahetuse tunnetus. Seda said 2024/25. õppeaasta kevadsemestril Aasta alguses valmis akadeemik Jarek Kurnits- 570 üliõpilast ja 2025/26. sügissemestril 571 ki eestvõttel kliimaneutraalse ülikooli teekaart. üliõpilast. Lisaks tunnustavad teaduskonnad oma Ülikooli arenguks vajalik juhtimise töövahend tudengite edukat edasijõudmist õppetöös teiste on loodud teadlaste ja tugitöötajate kaasabil. erinevate stipendiumitega. Teekaart annab põhjaliku ülevaate ülikooli kasvu­ Tudengiettevõtluse üldiseks toetamiseks hoonegaaside heitest aastatel 2023–2024, käivitasime kaks uut initsiatiivi: IGNITER (eelkii- toob välja võimalikud stsenaariumid heite kohta rendi äriideedele eesmärgiga jõuda kolme kuuga tulevikus ning pakub ettepanekuid, milliste tege- prototüübi ja idee validatsioonini) ja TalTech vustega jalajälje vähendamisel edasi liikuda. Student Ventures (mille raames antakse esimene Teel kliimaneutraalse ülikooli poole oli suureks väike rahasüst stipendiumina ja pakutakse 1 : 1 sammuks algatus „Rohelised teemakuud“, mis mentorlust). Aastas asutasid programmides osa- võtab õppeaasta jooksul igas kuus fookusesse lenud tudengid 21 uut muud iduettevõtet, mis on ühe jätkusuutlikkuse teema ning täidab selle jätkuvalt väga tubli tulemus. artiklite ja info, üleskutsete ja ürituste ning meele- Esmakordselt anti Eesti Mereakadeemias välja lahutuslike võistlustega, et tõsta teadlikkust ning kolm Tuleviku lainelööja stipendiumit. Fond on nügida ja meelitada ülikooliperet oma igapäeva- loodud TalTechi Arengufondi alamfondina, ees- elus jätkusuutlikumalt käituma. Algatuse eest- märgiga toetada ja innustada tulevasi merendus- vedajad on ülikooli töötajad mitmest üksusest, sektori spetsialiste. Fondi kasvatatakse pidevalt rohekuud kestavad 2026. aasta maini. läbi aastapäeva- ja vilistlas­ürituste piletitulu ning Ärikorralduse instituudi juures alustas tööd töötajate koosviibimiste osalustasu. vastutustundliku majanduse ja ESG keskus. TalTechi spordivitriini jõudsid korraga kõik Keskuse eesmärk on tuua oma valdkonnas kokku kolm suurt rändkarikat: Üliõpilaste Talimängude, teadus, ettevõtlus ja ühiskond, et edendada vastu­ Suvemängude ja Ylipalli võidud. tustundlikku majandust ning toetada keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtete (ESG) sisulist rakendamist jätkusuutlikkuse saavutamiseks. ÜHTNE JA VASTUTUS- Avati uus üheaastane eestikeelne magistri­ TUNDLIK ÜLIKOOL õppe­kava „Kestlikkuse juhtimine“, mille eesmärk on koolitada järgmise põlvkonna juhte, kes soo- Tallinna Tehnikaülikool sai MTÜ Peaasi vaimse ter- vivad organisatsioonides ja ühiskonnas esile kut- vise märgise Õitseja, mis tähistab küpset ja nähta- suda positiivseid, kestlikuma majanduse suunas vat vaimset tervist toetavat organisatsioonikultuuri viivaid muudatusi. 14 TALTECHI TIPUD RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis Vello Tõugu, loodusteaduskonna õppeprodekaan, bio­ Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva eel tunnustas keemik, panuse eest teadustöö ja teadusmõtte presi­dent Alar Karis riiklike teenetemärkidega ini- eden­damisse, ning Liis Koser, tehnoloogiaõppe mesi, kes on oma töö ja pühendumusega andnud edendaja. olulise panuse Eesti arengusse. Teenetemärkide saajate seas on ka Tallinna Tehnikaülikooliga Valgetähe V klassi teenetemärgi said: seotud teadlasi, õppejõude, vilistlasi ja kultuurielu • Avo Ots, tehnikateadlane, TalTechi külalis­ edendajaid. õppejõud, panuse eest telekommunikatsiooni ja inseneriteaduste arengusse Riigivapi III klassi teenetemärgi pälvis Tarmo • Marina Kuznetsova, TalTechi Kuljuse rahva­ Soomere, teaduselu edendaja, akadeemik ja tantsuõpetaja, keda tunnustati pikaajalise panu- Tallinna Tehnikaülikooli professor. Tunnustus anti se eest tantsukultuuri ja rahvakultuuri eden­da­ pikaajalise ja silmapaistva panuse eest Eesti tea- misse duse arengusse ning teaduse ühiskondliku rolli tugevdamisse. Kotkaristi IV klassi teenetemärgi sai Toomas Luman, riigikaitse edendaja ja kolonelleitnant re- Valgetähe III klassi teenetemärgi said: servis. Ta on Tallinna Tehnikaülikooli aasta vilistlane • Tiina Randma-Liiv, sotsiaalteadlane, akadee- (1999) ning tunnustus anti panuse eest riigikaitse ja mik ja Tallinna Tehnikaülikooli professor ja nõu- julgeoleku tugevdamisse. kogu liige, panuse eest sotsiaalteaduste ning avaliku halduse ja poliitikakujundamise arenda- misse RIIKLIKUD TEADUSPREEMIAD • Erik Puura, ettevõtlusprorektor, geoloog ning teaduse ja hariduse edendaja, panuse eest TalTechi inseneriteaduskonna ehituse ja arhi- keskkonna- ja loodusteaduste arengusse tektuuri instituudi professor Targo Kalamees 15  pälvis riikliku teaduspreemia tehnika ja tehnoloo- RAHVUSVAHELISED gia valdkonnas tööde tsükli „Elamufondi tervik­ TUNNUSTUSED renoveerimine ja niiskusturvalisuse tagamine inimeste elukvaliteedi parandamiseks ja hoonete International Lipid Expert Panel (ILEP) omistas keskkonnamõju vähendamiseks“ eest. tervisetehnoloogia instituudi professorile Margus Žürii tõstis esile, et Kalamehe teadustöö on Viigimaale aunimetuse ILEP Honorary Fellow. Balti oluliselt panustanud hoonete ehitusfüüsika, riikide teadlastele on selline tunnustus esmakordne. energiatõhususe ja kliimakindluse arengusse ning The Society of Heating, Air-Conditioning and loonud teadusliku aluse Eesti eluhoonefondi reno- Sanitary Engineers of Japan (SHASE) valis Jarek veerimislahendustele. „Tema töö keskne tulemus Kurnitski ventilatsiooniühingu auliikmeks. Tegu on tehaselise renoveerimise tehnoloogia välja- on kõrgeima austusavaldusega, mida SHASE töötamine, mis põhineb uuenduslikel eeltoodetud välisriigi eksperdile annab. piirdetarindite lisasoojustuselementidel ning viib Keemia ja biotehnoloogia instituudi professor suure osa tavapäraselt ehitusobjektil tehtavast Tõnis Timmusk valiti Euroopa Molekulaarbioloo- tööst tehastesse,“ seisab preemiate tutvustuses. gia Organisatsiooni (EMBO) liikmeks. Eestist on Majandusteaduskonna majandusanalüüsi ja EMBOs kolm liiget, neist kaks TalTechist. rahanduse instituudi professor Karsten Staehr sai R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituu- aastapreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde di professor Erkki Karo valiti Euroopa Komisjoni tsükli „Euroopa muutumise makroökonoomilised „DG Grow economics fellows“ programmi, kus põhjused ja tagajärjed“ eest. Staehr on üks mõju- tipptasemel majandusteadlased ja akadeemi- kamaid Eesti majandusteadlasi, kes oma teadus­ kud toetavad peadirektoraati analüüsimisel ja töös on süstemaatiliselt analüüsinud Eesti ja poliitikakujundamisel. teiste Euroopa riikide majanduskasvu, inflatsiooni, Linda Desiree Hollebeek, ärikorralduse insti- makromajanduspoliitikat ja üleminekumajanduse tuudi kaasatud professor, valiti kuuendat aastat väljakutseid. järjest Clarivate Highly Cited Researcher 2025 nime­kirja. Tema töö on leidnud laialdast rakendust nii ettevõtluses kui ka globaalses akadeemilises TARMO SOOMERE, akadeemik ja ökosüsteemis. Tallinna Tehnikaülikooli professor, Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi pälvis Riigivapi III klassi teenetemärgi doktorant-nooremteadur Katriin Reedo pälvis pikaajalise ja silmapaistva panuse eest Eesti teaduse arengusse ning teaduse maineka Balti riikide teaduste akadeemiate ja ühiskondliku rolli tugevdamisse. UNESCO rahvuslike komisjonide „Naised teadu- ses“ stipendiumi püriidipõhiste päikesepatareide arendamiseks. Koostöös Euroopa Kosmose­ agentuuriga uurib ta ka püriidist päikesepatareide rakendusi Kuul energia tootmiseks. TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AASTA TUNNUSTUSED AUDOKTOR: Åbo Akadeemia keemiliste reakt- sioonide inseneeria professor Tapio Olavi Salmi. MENTE ET MANU TEENETEMEDALID • Professor Jaan Janno – matemaatik ning mitme kõrgetasemelise teadusajakirja toimetuskollee- giumi liige • Professor Kristo Karjust – tootmistehnika ja mehaanika valdkonna arendaja, mehaanika ja tööstus­ tehnika instituudi direktor ning prog- rammijuht • Marika Lunden – silmapaistva panuse eest teadus- ja arendusprojektide valdkonna aren- damise, projektihalduse ülesehituse ja projekti­ nõustamise eest 16  Foto: Erlend Štaub KARSTEN STAEHR, TalTechi majandus­ analüüsi ja rahanduse instituudi professor, pälvis riikliku teaduspreemia sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Euroopa muutumise makroökonoomilised põhjused ja tagajärjed“ eest. • Professor Kadri Männasoo – innovatiivne õppe­ meditsiinist ja uutest tehnoloogiatest tehisintel- jõud, silmapaistev majandusteadlane, edukas lekti ja inimese koostöö ümbermõtestamiseni. uurimistööde juhendaja ja riiklikult kõrgelt hin- natud ekspert Sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna parim artikkel • Professor Rain Ottis – arvutiteadlane, TalTechi • Stein, Mari-Klara; Shollo, Arisa (2025). Micro- küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse foundations of rationality in the age of AI: On juhataja ning küberkaitse valdkonna ülesehitaja emotions, bodies and intelligence. Informa- • Heino Punab – pühendunud õppejõud ja tion and Organization, 35, #100583 DOI: doi. programmijuht, erialaõpikute autor ja mitme- org/10.1016/j.infoandorg.2025.100583 kordselt tunnustatud parima õppejõuna Tehnoloogia valdkonna kaks paremat artiklit AASTA NOORTEADLANE: elektroenergeetika • Karimi, Hamed; Laasmaa, Martin; Pihlak, Mar- ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Andrii gus; Vendelin, Marko (2025). Statistical analy- Chub, kes uurib jõuelektroonikat, otsides pare- sis of fluorescence intensity transients with maid ja targemaid viise, kuidas elektrit muuta Bayesian methods. Science Advances. DOI: ja juhtida, et see töötaks efektiivsemalt tuleviku 10.1126/sciadv.ads4609 seadmetes ja energiasüsteemides. • Gilbert Zequera, Rolando Antonio; Rjabtšikov, Viktor; Rassõlkin, Anton; Vaimann, Toomas; Kal- AASTA TEADLANE: materjali- ja keskkonna­ laste, Ants (2025). Deep Learning methodo- tehnoloogia instituudi uurija-professor Andres logy for charging management applications Krumme, kes on teadlane, kes aitab maa­ilmal plas- in battery cells based on Neural Networks. tisõltuvust murda ajal, mil Euroopa tööstus seisab IEEE Transactions on Intelligent Vehicles. DOI: pöörde­punktis: fossiilsetest toorainetest sõltuvust 10.1109/TIV.2024.3417216 tuleb vähendada ning leida uued, kestlikumad materjalilahendused. Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonna parim teadusartikkel AASTA TEADUSARTIKLID • Zahavi, Eitan Erez; Koppel, Indrek; Kawaguchi, TI ja inimese koostöö, ülikiire FITSA meetod, Riki; Oses-Prieto, Juan A.; Briner, Adam; Mo- tehisintellekt akude maailmas, uued võimalused navarfeshani, Aboozar; Dalla Costa, Irene; van pea- ja seljaaju ravis Niekerk, Erna; Lee, Jinyoung; Matoo, Sama- Aasta parimate teadusartiklite teemad ulatuvad neh; Hegarty, Shane; Donahue, Ryan J.; Sahoo, 17  TARGO KALAMEES, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi täisprofessor tenuuris, pälvis riikliku teaduspreemia tehnika ja tehnoloogia valdkonnas elamufondi tervikrenoveerimise ja niiskusturvalisuse uurimise eest ning valiti aasta doktoritöö juhendajaks. Pabitra K.; Ben-Dor, Shifra; Feldmesser, Ester; Gorbatšova, Martin Jaanus, Mari-Liis Leinus, Ryvkin, Julia; Leshkowitz, Dena; Perry, Rotem Evelin Halling, Mihkel Kaljurand, Merike Vaher Ben-Tov; Cheng, Yuyan; Farber, Eli; Abraham, • III KOHT: arendustöö „Riski- ja seisundipõhi- Ofri; Samra, Nitzan; Okladnikov, Nataliya; Alber, se varahalduse põhimõtete väljatöötamine“, Stefanie; Albus, Christin A.; Rishal, Ida; Ulitsky, uurimisrühm koosseisus Jako Kilter, Ants Kal- Igor; Tuszynski, Mark H.; Twiss, Jeffery L.; He, laste, Guido Andreesen, Sajjad Asefi, Madis Zhigang; Burlingame, Alma L.; Fainzilber, Mike Leinakse, Marko Tealane, Jaanus Kaugerand, (2025) Repeat-element RNAs integrate a neu- Sadok Ben Yahia, Muhammad Shafiq, Andri ronal growth circuit. Cell 188, 4350-4365.e22 Riid, Toomas Vaimann, Henri Manninen, Kaur (PRG2206) DOI: 10.1016/j.cell.2025.04.030 Tuttel­berg, Lauri Kütt, Konstantin Bilozor, Lizaveta Miasayedava, Tarmo Trummal, Mari Aasta monograafia, monograafia peatükk või Löper, Ivar Kiitam, Paul Taklaja kõrgkooliõpik • Vello Kala, Sander Varbla, Mairolt AASTA ÕPPEJÕUD Kakko, Artu Ellmann (2025). • Jarmo Kõster, Eesti Ehitusgeodeesia. Tallinn: TalTech Kirjastus. Mereakadeemia vanemlektor DOI: 10.23658/dy4b-gq54. 2025 • Erki Eessaar, infotehnoloogia teaduskonna • Anne Kaun, Anu Masso (2025). tarkvarateaduse instituudi dotsent The Data Welfare State • Toomas Lepikult, infotehnoloogia teaduskonna IT kolledži vanemlektor AASTA ARENDUSTÖÖD • Andres Eek, infotehnoloogia • I KOHT: arendustöö „C2GRID – TA-põhine 3D teaduskonna Thomas Johann Seebecki olukorrateadlikkuse ja otsustustoe platvorm“, elektroonikainstituudi lektor uurimisrühm koosseisus Vladimir Kuts, Yev- • Mihkel Kask, inseneriteaduskonna ehituse ja hen Bondarenko, Ivan Symotiuk, Rostyslav arhitektuuri instituudi doktorant-nooremteadur Boychuk, Daniil Rõbnikov, Saamuel Stepanov • Natalja Savest, inseneriteaduskonna • II KOHT: arendustöö „SmartAGRO – Portable materjali- ja keskkonnatehnoloogia Laboratory-Grade Soil Nutrient Analysis Plat- instituudi vanemlektor form for Precision Agriculture“, uurimisrühm • Olga Dunajeva, inseneriteaduskonna koosseisus Jekaterina Mazina-Šinkar, Jelena Virumaa kolledži vanemlektor 18 • Andrus Salupere, loodusteaduskonna jätkusuutlikkuse teema, et tõsta teadlikkust küberneetika instituudi professor ning innustada ülikooliperet oma igapäevaelus • Signe Rosenberg, majandusteaduskonna ma­ jätkusuutlikumalt käituma. Eestvedajad Mari Öö jan­dus­analüüsi ja rahan­duse instituudi lektor Sarv, Henri Suomalainen, Liisu Kirke Normak, • Kristo Krumm, majandusteaduskonna Pirgit Pedaja, Piibe Kirke Tops, Kätlin Sonk, ärikorralduse instituudi lektor Milanna Naris, Kristin Rammus, Gert Zavatski. AASTA JUHENDAJAD KULTUURITEGU 2025 • I tasemeõppe lõputöö juhendaja – • Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpilliorkestri plaat materjali- ja keskkonnatehnoloogia „Seitsmest viieni“ instituudi külalisõppejõud Piret Mellik • II tasemeõppe lõputöö juhendaja SPORDITEGU 2025 – majandus­analüüsi ja rahanduse • TalTech/Nordaid võrkpalli naiskonna Eesti instituudi kaasprofessor Laivi Laidroo meistritiitel • II tasemeõppe lõputöö juhendaja – geoloogia instituudi vanemlektor Erik Väli AASTA TUDENGIORGANISATSIOON • Doktoritöö juhendaja – Targo Kalamees, KORRALDAS AASTA TUDENGITEO ehituse ja arhitektuuri instituudi täisprofessor Aasta tudengiorganisatsiooniks nimetati Info­ tenuuris tehnoloogia Üliõpilaskogu (ITÜK), kes paistab silma suure teotahte, järjepideva arengu ja AASTA PROGRAMMIJUHID tugeva motivatsiooniga teha koostööd teiste • Irene Lill, inseneriteaduskonna programmijuht tudengiorganisatsioonidega. • Oliver Järvik, inseneriteaduskonna Seda tõestab oktoobris toimunud mitme üliõpi- programmi­juht laskogu ja organisatsiooni koostöös sündinud Tipi- • Kristi Timmo, inseneriteaduskonna LAN, mis kuulutati ka aasta tudengiteoks. TipiLAN programmi­juht elustas endisaegse TTÜ e-spordi traditsioonid, liitis • Külli Taro, majandusteaduskonna suure hulga tudengeid ja tudengiorganisatsioone programmijuht ühise eesmärgi nimel ning tõi TalTechi kokku ligi tuhat mänguhuvilist nii Eestist kui ka välismaalt. AASTA TUGITÖÖTAJAD • Kaie Lehtme, inseneriteaduskonna AASTA TUDENG: Tartu kolledži õppetöö juhataja Tartu kolledži tudeng Gregor Kokk on kogu • Keiu Org, järelkasvukeskuse koolikoostöö oma ülikoolitee jooksul silma paistnud suure ja vastuvõtuturunduse peaspetsialist innukuse, lahenduste otsimise, pädevuse ja siira • Laidi Lembaru, rahandusosakonna entusiasmiga. Gregor on olnud valmis kaasa löö- finantsanalüütik ma erinevates projektides ja algatustes, osalenud • Brita Laurfeld, kantsleri vastutusala tehnoloogia- ja inseneeriavaldkonna ettevõt- tugiteenuste arendusjuht mistes ning viimased kaks aastat panustanud • Kadri Jürissaar, turunduse ja kommunikatsiooni kolledži arengusse, kuuludes küberfüüsikaliste osakonna veebide projektijuht süsteemide eriala töörühma. Gregor õpetab enda õpingute kõrvalt noorematele tudengitele eriala- AASTA ROHETEOD: seid aineid, samuti on ta olnud aktiivne Tartu kol- • Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituu- ledži üliõpilasseltsis ning aidanud kaasa kolledži di eestvedamisel läbi viidud kestlikku arengut arengule, sealhulgas algatanud töökoja loomise. edendavad taseme- ja täiendõppe ning üld- Kaastudengite sõnul on Gregor ekstreemselt sust harivad tegevused – töögrupi liikmed Tiia abivalmis, positiivne ja motiveeriv inimene, kes Plamus, Laura Kuningas, Maarja Gross­berg- aitab teisi tudengeid ning on alati valmis kuulama Kuusk, Andres Krumme, Katre Worth, Piret ja toetama, armastab oma eriala ning suudab seda Mellik, Jaan Kers, Viktoria Gudkova, Niina Du- entusiasmi edasi anda ka teistele. Gregor alustas lova, Andres Trikkel, Helen Sooväli-Sepping, iseseisvalt EISi projekti, mille eesmärk on arenda- Allan Niidu, Ivo Palu, Rutt Hints, Tony Hand, da TI-lahendust droonide asukoha määramiseks Ulrika Hurt, Riina Aav, Petri-Jaan Lahtvee; heli põhjal, näidates sellega tugevat innovatsiooni­ Margit Kull, Jaana Meri­ saar, Merle Ojasoo, võimet ja tulevikku suunatud mõtlemist. Simo Ilomets, Karin Käär, Liisa Rebane. Gregor on aasta tudeng 2025, sest ta on • Rohelised teemakuud – läbi õppeaasta kes- samaaegselt tudeng, õppejõud, eestvedaja ja tev kampaania, kus igas kuus on fookuses üks inspireerija. 19  TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD FINANTSEERIMINE täitmine eesmärk TalTechi teadus- ja arendustegevuse (TA) kogu­ Q1 artikleid aastas doktorikraadiga rahastamine 2025. aastal oli 80 mln eurot. Suu- akadeemilise töötaja kohta rima osa sellest moodustasid projektitoetused 0,58 0,62 0,66 0,7 0,63 0,66 erinevatelt finantseerijatelt kogumahus 46,4 mln eurot. Detailsemalt on info rahastusmeetmetest toodud allpool. Baasfinantseerimise kogumaht Eestis võr- 0,47 0,52 0,56 0,61 0,65 0,70 reldes 2024. aastaga ei muutunud (59,31 mln Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 eurot). Eraldis TalTechile oli 12,16 mln eurot (20,5% Kaitstud doktorikraade baasfinantseerimiseks eraldatud vahenditest), mis on võrreldes 2024. aastaga 0,53 mln euro võrra 63 74 73 72 98 väiksem (haridus- ja teadusministri 25.02.2025 käsk­ kiri nr 29). Baasfinantseerimise vähenemist mõjutas enim viimase kolme aasta summana 55 62 69 76 83 90 arvesse minev ettevõtluslepingute mahu langus. Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Võrreldes 2024. aasta baasfinantseerimise Alanud teadus- ja arendusprojektide eraldamisel arvesse läinud 2020–2022 ettevõt- maht doktorikraadiga akadeemilise luslepingute summaarse mahuga 19,5 mln eurot, töötaja FTE kohta (tuhat eurot) oli siin aastate 2021–2023 osas vähenemine ligi 47,1 37,5 87,9 120,6 83,4 1 mln eurot. Kooskõlas 2025. a juunis vastu võetud Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldu- 60,2 62,6 64,9 67,3 69,6 72,0 se seadusega (TAIKS) asendatakse alates 2026. Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 aastast senine teaduse baasfinantseerimine 20 asutuse TA toetusega. Seaduse tõlgenduses on TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE asutuse TA toetus teadus- ja arendusasutustele, TULU, TEADUSKONDADE LÕIKES ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide- miljonit eurot, le nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide muutus aastaga täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks ettenäh- 2,9 2,5 tud riigieelarveline toetus, mille eelarve jaguneb (+0,4) (+1,1) vähemalt 70% ulatuses baasrahastuseks ja kuni 30% ulatuses tulemusrahastuseks. 18,8 Olulise muudatusena kehtestati uues mää- (+3,4) ruses teadustegevuse lepingutest/projektidest aasta jooksul laekunud tuludele uus alampiir. 13,1 Arvesse võetakse vaid majandusaasta tulemiaru- (+4) andes kajastatud tekkepõhised tulud, mille maht lepingu kohta on vähemalt 3000 eurot (varem oli piirmääraks 500 eurot). Kuna tegevustoetus eraldatakse kolme viimase aasta tulemustele 14,4 tuginedes, siis kehtib muudatus tagasiulatuvalt (+3,8) 7,5 ka kahe varasema aasta kohta esitatud andmete (+1,5) osas. ETAg-i uurimistoetuste 2025. aastal käivi- tunud grantide taotlusvooru esitati 332 taotlust Inseneriteaduskond mahus üle 61 mln euro, sh TalTechi esitatud taotluste maht üle 11 mln euro. Neist sai rahastuse Loodusteaduskond 93 mahus üle 16 mln euro, TalTechi esitatud 64 Infotehnoloogia teaduskond taotlusest rahuldati 13 mahus üle 2,3 mln euro. Majandusteaduskond 2025. aastal rahastas ETAg ka viie TAIE fookus- valdkondadesse panustava TalTechi sissetuleva Eesti Mereakadeemia järeldoktori projekti. Tugistruktuur Oluliselt on Virumaa kolledži teadustegevust võimendanud toetus Õiglase ülemineku fondist (ÕÜF). Teadustööks vajaliku aparatuuriga on VÄLISRIIKIDE PROJEKTITOETUSED Kohtla-­Järvel komplekteeritud mitmed laborid, sh Tulu välisriikide projektitoetuste täitmisest on 2025. aastal kogusummas 2,5 mln eurot. Kolled- viimaste aastate trendi järgides võrreldes eelmise žisse on tööle asunud 15 uut TA valdkonna töö- aastaga tõusnud 15 miljonilt eurolt 18-le. Tegevusi tajat. Samuti on kõikidesse uurimisprojektidesse alustas 57 välisprojekti. Suurim rahastaja on Euroo- kaasatud doktorant-nooremteadurid. Võrgustiku­ pa Komisjon läbi Euroopa Horisondi projektide (12,8 tegevustes tõi 2025. aasta kaasa koostöö Õiglase mln eurot), sh enim projekte on Euroo­pa partnerlus- Ülemineku piirkonnaga Saksamaal Sachsen-­ te programmist (8), kuid rahaliselt suurima mahuga Anhalti liidumaal. toetus tuleb Euroopa Horisondi I samba MSCA TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE RAHASTAMINE (mln eurodes) Rahastuse kasv 5 aastaga 70,2% KOKKU 47 49,8 54,5 64,6 80,0 2021 2022 2023 2024 2025 Baasfinantseerimine 10,5 11,5 12,3 12,7 12,2 Sihtotstarbelised eraldised (HTM) 3,9 3,5 4,3 6,9 8,9 ETAg-i uurimistoetused 8,5 9,2 10,9 12,9 12,4 TA projektitoetused 24,1 25,7 27 32,1 46,4 (sh sihtfinantseerimise vahendamine)* * Sisaldab ka ettevõtlusprojekte 21  projektidest. 2025. aastal alustas kuus MSCA vähendada keemia- ja põllumajandussektori projekti, mille sisuks on doktoriõppe võrgustike keskkonna­mõjusid, arendada keskkonnasõbralik- (doctoral networks, COFUND) või teadlas­vahetuse ke analüüsimeetodeid ning hinnata uute materjali- (staff exchanges) tegevused. Vähem oluline ei ole de ohutust. Seda kõike tehakse interdistsiplinaar- toetus Interregi projektidele, tegevusi alustas 9 sete uurimisprojektide kaudu rahvusvahelises projekti kogumahuga 1,9 mln eurot. teaduskeskkonnas, koostöös tööstuse, avaliku 2025. a alustas TalTechis 5 Horizon Europe sektori ja ühiskonnaga, nelikheeliksi (quadruple Widening & ERA projekti, sh nii ERA Talents, Hop-on helix) põhimõttel põhineva koolitusprogrammi kui ka Excellence Hubs’i voorudes edukad olnud kaudu. Tulemusena ei ole INNOCHEMBIO lõpe- projektid. Euroopa Komisjoni toetuse kogumaht Tal- tajad mitte ainult oma ala tippeksperdid, vaid ka Techi Widening projektidele on kokku 1,7 mln eurot. valdkonna eestvedajad ja suunanäitajad. Läbi- mõeldud karjääriplaneerimine tagab oskusliku tööjõu kõigis neljas sektoris. INNOCHEMBIO on 2025. AASTAL ALUSTATUD rahvusvaheline konsortsium, mida juhib TalTech. SUUREMAHULISED Projekti eesmärkide saavutamiseks värvatakse TEADUSPROJEKTID kuni kahes voorus 15 doktoranti, kelle õpingud kestavad 48 kuud. Selle aja jooksul saavad dokto- 2025. aastal suurima toetusmahuga välisrahas- randid erialast koolitust nii Eestis kui ka välismaal: tuse saanud projekt on „Innovative Chemistry töötades oma uurimisprojektiga, osaledes TalTec- and Biotechnology for a Sustainable Future hi ja partnerasutuste pakutavatel laiapõhjalistel INNOCHEMBIO“ (Mikk Kaasik, keemia ja bio­ kursustel ning saades praktilise töökogemuse tehnoloogia instituut). Tegemist on esimese erasektoris. Euroopa Horisondi Marie Sklodowska-Curie Enam kui 1 mln euro mahus sai toetust ka (MSCA) doktoriõppe programmi kaasrahastamise AI & Robotics Estonia 2.0 (EDIH). Kogu projekti projektiga Eestis (COFUND). Projekti juhib TalTech maht on 5,5 mln eurot, toetus TalTechile 1,2 mln ning kaasatud on partnereid eri sektoritest ja eurot. AIRE eesmärgid on otseselt kooskõlas riikidest. Projekti raames võetakse ülikooli 15 uut EDIH2 eesmärgiga tugevdada nii AIRE kui ka doktorant-­ nooremteadurit. Projekti kogumaht on EDIH võrgustiku pikaajalist jätkusuutlikkust. 4,5 mln eurot, millest 2,4 mln eurot on Euroopa AIRE suurendab Euroopa tehisintellekti tehno- Komisjoni toetus TalTechi tegevusteks. Projekti on loogiate kasutuselevõttu VKE-des ning tugevdab kaasrahastanud ka Eesti Teadusagentuur mahus riiklikku ja EL-i strateegilist autonoomiat, laienda- 594 000 eurot. des tehisintellekti lahenduste kasutust EL-i tehis­ Projekti eesmärk on koolitada tulevasi jätku- intellekti taristu (AI-on-Demand Platform) kaudu. suutliku keemia ja biotehnoloogia eksperte, kes Piiriülese koostöö kaudu panustab AIRE aktiivselt aitavad Euroopal astuda järgmised sammud rohe­ EDIH võrgustiku sidususse ja mõjusse, jagades pöörde elluviimisel. Projekti raames koolitatud kasutusjuhtumeid, tööriistu ja teenusemudeleid. spetsialistid ja nende loodud lahendused aitavad AIRE teenusemudel on kavandatud tagama AIRE demoprojektides testitakse ja valideeritakse tehisintellektil põhinevaid lahendusi. 22 teenuste pikaajalise järjepidevuse ka pärast • MarTe: Marine technology excellence hub for kaasrahastamisperioodi lõppu, osaledes riiklikes sustainable blue economy in Baltics (Kristjan ja EL-i taotlusvoorudes, avaliku ja erasektori Tabri, Kuressaare kolledž), toetus TalTechile partnerlustes (PPP) ning kooskõlastades tegevusi 526 950 eurot riikliku digitaliseerimise rahastusraamistikuga (Digitaalne agenda 2030). 2025. AASTA OLULISEMAD Enam kui 500 000 eurot toetust INVESTEERINGUD saanud projektid: • Enabling collaborative efforts for systemic 2025. aasta olulisemad investeeringud change in Estonian River Basin Management teadusaparatuuri uuendamiseks: (Rivo Uiboupin, meresüsteemide instituut), toe- • difraktomeeter Rigaku XtaLAB Synergy-S tus TalTechile 819 499 eurot (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut, • Reusable Easy to Breath and Use Masks – 408 350 eurot) Elasto­meric half-mask (Karin Reinhold, ärikor- • röntgendifraktomeeter XRDynamic 500 (Viru­ ralduse instituut), toetus TalTechile 630 612 maa kolledž, 367 880 eurot) eurot • spektraalne läbivoolutsütomeeter ja raku­ • COdesign urban REalm & dynamic Spaces sorter (keemia- ja biotehnoloogia instituut, management for cognitive & socially connec- 306 877 eurot ted cities (CORESPACES) (Francesco De Luca, • Agilent Technologies induktiivsidestatud ehituse ja arhitektuuri instituut; projekti viiakse plasma­­massispektromeetri (ICP-MS) komp- ellu koostöös elektroenergeetika ja mehha­ lekt (Virumaa kolledž, 202 290 eurot) troonika instituudi ja tarkvarateaduse instituu- diga), toetus TalTechile 573 687 eurot • Hop-on to Computation for a new age of PUBLITSEERIMINE Resource Aware architecture: waste-sourced and fast-growing bio-based Materials – Publitseerimise andmete analüüs on teostatud Boosting Innovative Timber Evaluation (RAW- referaatandmebaasi Scopus analüüsimooduli BITE) (Alar Just, ehituse ja arhitektuuri insti- SciVal baasil. Andmepäring teostati 25.02.2026 tuut), toetus TalTechile 545 375 eurot ja selles kajastati kokku 1193 TalTechi liikme • Leveraging identification of endocrine dis- 2025. aastal avaldatud publikatsiooni, sh 758 ruptors using new approach methodologies ajakirjaartiklit, 284 artiklit konverentsikogumikes, based on human adult ovarian follicle cells viis monograafiat, 56 kogumiku peatükki. (MERLON2) (Agne Velthut-Meikas, keemia Võrreldes 2025. aastaga on suurenenud nii ja biotehnoloogia instituut), toetus TalTechile publikatsioonide koguarv, ajakirjaartiklite arv kui 550 000 eurot ka Q1 kvartiilis avaldatud publikatsioonide arv. 23  PUBLIKATSIOONIDE ANDMED REFERAATANDMEBAASIS SCOPUS (päring teostatud 25.02.2026) Q1 artiklite kasv 5 aastaga 18,7% Publikatsioonide arv kokku 1 171 1 134 1 173 1 168 1 193 2021 2022 2023 2024 2025 sh Q1 allikates ilmunud 407 421 453 441 483 Q1 allikates ilmunud publikatsioonide 34,8% 37,1% 38,6% 37,8% 40,4% osakaal kõigist publikatsioonidest ajakirjaartiklid 764 730 711 716 758 artiklid konverentsikogumikes 293 289 292 292 284 monograafia peatükid 29 19 58 71 56 monograafiad 2 2 3 7 5 Vaatamata aruandeaasta tublidele tulemustele jäi ametikohti oli 25, sealjuures enim loodusteadus- arengukavas seatud eesmärk siiski saavutamata. konnas (9) ja infotehnoloogia teaduskonnas (7). Kuna tegemist on suhtarvulise näitajaga, siis on Uurimisrühmi tegutses ülikoolis 2025. aastal põhjuseks doktorikraadiga töötajate arvu kiirem kokku 132 (2024. a 130). Uurimisrühm on ülikoo- kasv (2023. a 646, 2024. a 700, 2025. a 737) lis üldjuhul tenuuriprofessori uurimisteemaga võrreldes publikatsioonide arvu kasvuga. seotud ja tema juhtimisel tegutsev kogu. 2025. Marginaalselt on kasvanud rahvusvahelises aastal juhtis oma rühma 74 tenuuriprofessorit. koostöös valminud artiklite osakaal. SciVali and- Uurimisrühma võivad juhtida ka teistel ametikoh- metel oli TalTechi 2025. aastal avaldatud publikat- tadel töötavad akadeemilised isikud, kellel on sioonidest 65,9% kirjutatud koostöös välisriikide iseseisvad uurimisteemad ja/või rahastamisalli- kolleegidega (2023. a 67,6%; 2024. a 65,2%). kad. Uurimisrühmade tulemuslikkust hinnatakse ülikoolis igal aastal. Uurimisrühmade tegevuse Olulisemad välisriigid, kellega ülevaade on ülikooli veebilehel. kaasautorluses publitseeriti: Rootsi (120) Saksamaa (107) DOKTORIÕPE USA (104) Suurbritannia (103) Halduslepingu järgi kohustus ülikool 2025. aastal Soome (99) moodustama minimaalselt 77 doktoriõppe õppe- India (86) kohta. Aasta jooksul võeti vastu 215 doktoranti, Itaalia (81) kellest 180 töötavad ülikoolis doktorant-noorem- Poola (65) teadurina, tööstusdoktorante on 28 ning dokto- Hiina (64) rant-üliõpilasi on seitse. Vastuvõetutest 115 ehk Läti (58) 53,5% on välisdoktorandid. Välisdoktorantide osakaal doktorantide koguarvust oli 2025. aastal Olulisemad välisriikide teadusasutused, kellega 48,7% (2024. a 48,3%, 2023. a 48%). koostöös 2025. aastal tulemusi avaldati, on Aalto Halduslepingu perioodil (2022–2025) tuli ülikoo- Ülikool (ühiseid publikatsioone 39), Vilniuse Üli- lil moodustada vähemalt 46 doktoriõppe õppekohta kool (34), Vellore Institute of Technology, India (31), koostöös ülikooliväliste partneritega. Halduslepin- Umeå University, Rootsi (28), Sunway University, gu perioodil oleme vastu võtnud 56 tööstus- ehk Malaisia (28), teadmussiirdedoktoranti, sh koostöös positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustega. Ülikool on võetud kohustuse täitnud ca 120% ulatuses. TENUUR JA UURIMISRÜHMAD 2025. aastal kaitses doktorikraadi rekordiliselt 98 doktorit, eestlaste osakaal 36%. Halduslepingu 2025. aasta lõpu seisuga oli ülikoolis moodustatud perioodil oodati kokku 308 doktorandi lõpetamist, 144 tenuuri ametikohta, millest olid täidetud 97 tegelikkuses kaitses perioodil 317 doktorit, seega (2 lepingut on peatatud), täitmisel 20. Vakantseid täitis ülikool ka selle halduslepinguga seatud 24 kohustuse. Kaitsmiseni jõudmise aeg väheneb • puidu väärindamise ja analüüsi taristu (juht prof aasta-aastalt, 2025. aastal doktorantuuri lõpe- Andres Krumme, materjali- ja keskkonnatehno- tanud jõudsid kraadi kaitsmiseni keskmiselt viie loogia instituut) aastaga. Aruandeaastal jättis doktorantuuri pooleli 33 õppurit. Lisaks nendele neljale osaleb TalTech partnerina 18 teekaardi objekti tegevuses. TalTechi juhitud teekaardi objektidele eraldatav toetuse kogumaht TEADUSTARISTU viieks aastaks on 6,1 miljonit eurot. Partnerina osalemisel on toetus TalTechile 4,4 miljonit eurot. 2025. a mais kinnitas ETAg riikliku tähtsusega teadustaristu taotlustele toetuse eraldamise eel- TEADUSARVUTUSTE KESKUS (HPC KESKUS) seisvaks viieks aastaks. TalTechi juhtimisel said Aasta jooksul tehti LUMI superarvuti peal 8 mil- toetuse neli objekti: jonit tundi CPU arvutusi ja 80 tundi GPU arvutusi. • energiatõhususe ja taastuvenergeetika tuumik­ HPC keskuse ressurssidel tehti 3 miljonit tundi taristu (juht prof Jarek Kurnitski, ehituse ja arhi- CPU arvutusi ja 93 000 tundi GPU arvutusi. tektuuri instituut) Keskus hankis juurde kaks uut serverit Nvidia • keemilise sünteesi ja tehnoloogia teadus­ RTX PRO 6000 Blackwell kaartidega, mis suu- taristu (juht prof Tõnis Kanger, keemia ja bio- rendavad keskuse võimekust pakkuda taristut tehnoloogia instituut) tehisintellekti töövoogude toetamiseks. • meretehnoloogiate ja hüdrodünaamika Koostöös TalTechi raamatukoguga jätkus teadus­taristu MARTE – regionaalne teadmus- teadus­­andmete repositooriumi data.taltech.ee siirde nõustamis- ja tehnoloogiakeskus (juht arendamine. Repositooriumis on salvestatud kokku Villu Vats­feld, Kuressaare kolledž) 231 publikatsiooni ja andmekogu. DOKTORANDID Kaitstud doktorikraadide arv, kasv 5 aastaga 55,6% 2021 2022 2023 2024 2025 Vastuvõetud doktorandid 130 83 92 136 215 sh tööstusdoktorante 13 12 13 6 28 Kaitstud doktorikraadide arv 63 74 73 72 98 Doktorante kokku 560 533 522 547 644 25  ÕPPETEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Nominaalajaga lõpetajate osakaal Magistriõppekavade osakaal, kus Nominaalajana käsitletakse kuni 4-aastaste vähemalt 75% kontakttundidest annavad õppekavade puhul nominaalkestus + 1 aastat ning doktorikraadiga või sellele vastava pikemate kavade puhul nominaalkestus + 2 aastat. kvalifikatsiooniga akadeemilised töötajad 50% 52% 47% 48% 53% 38% 37% 44% 67% 81% 50% 52% 54% 56% 58% 60% 46% 57% 68% 78% 89% 100% Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Magistriõppe lõpetanute keskmine sissetulek Õppetegevuse summaarsed tulud suhtes Eesti keskmise palgaga (mln eurot) Palga arvutustes on 2022. aasta algandmetes Suurima panuse õppetegevuse tehtud muudatus. Varem jäeti välja ülemises või summaarsetesse tuludesse andis alumises protsentiilis olevad palgasaajad. riikliku tegevustoetuse kasv. 1 541 1 577 1 707 1 772 1 792 57,5 62,6 67,3 78,4 86,9 1 530 1 554 1 578 1 602 1 626 1 650 54,0 57,2 60,4 63,6 66,8 70,0 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 26 ÕPPETEGEVUSE TULUDE JAOTUMINE (miljonites eurodes) 2024 2025 13% 1% Tegevustoetus tasemeõppeks (HTM) 58,7 65,3 6% Sihtotstarbelised 3,7 1,8 õppeeraldised (HTM) 3% Tasemeõppe õppeteenustasud 2,4 2,9 2% Täiendusõpe 5,1 5,3 (sh projektitoetused) Õppetegevuse projektitoetused 8,2 11,1 (sh sihtfinantseerimise vahendamine) Muu õppetegevus 0,4 0,5 75% Kokku 78,4 86,9 FINANTSEERIMINE Välisüliõpilasi asus õppima 351, mis moodustas 9,2% kõigist vastuvõetutest. Haridus- ja teadusministeerium kasutab kõrgkoo- Vastuvõtt kasvas kõikides teaduskondades lide rahastamisel mudelit, mille järgi jagatakse rii- ja kõikidel õppeastmetel. Suurima tõusu tegi gi poolt kõrgharidusõppe toetamiseks ettenähtud inseneri­teaduskonna vastuvõtt, mis kasvas võr- vahen­ did tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks reldes eelmise aastaga 295 sisseastuja võrra. toetuseks. Tegevustoetus jaguneb omakorda järg- nevalt: 80% baasrahastus, 17% tulemusrahastus ja Riigiga sõlmitud halduslepingust tulenevaid 3% haldus­lepingu täitmine. Baasrahastus jaotatak- vastuvõtuga seotud eesmärke oli kolm. se ülikoolide vahel eelmise kolme aasta rahastamis­ 1. Ei suurenda ärinduse ja halduse õppe­kava­ mahu põhjal ja tulemusrahastus määratakse viie grupi juhtimise ja halduse rühma esimesel (kuni 2023. aastani kuue) tulemusnäitaja saavuta- astmel õppekulusid mittehüvitavate üliõpi- mise ja kolme aasta rahastamismahu ehk baasra- laste vastuvõttu võrreldes 2021/22. õa. hastuse osakaalu põhjal. Oluline on tähele panna, et ka baasrahastust saavad koolid mõjutada ainult tulemus­ rahastuse suurusega ehk läbi tulemus­ näitajate. Konkreetse aasta rahastus määratakse VASTUVÕTT TEADUSKONDADE KAUPA sellele eelnenud aasta tulemuste põhjal ja see sõl- muutus aastaga tub nii ülikooli enda näitajatest kui ka teiste Eesti avalik-­õiguslike ülikoolide (kokku kuus) käekäigust. 163 Õppevaldkonna suurimad investeeringud (+32) tehti 2025. aastal õppearendusfondi vahendi- 1 495 test. TalTechi õppekvaliteedi ning arengukava ja (+295) rakendus­kava eesmärkide elluviimise toetamiseks jätkus 2022. aastal loodud õppearendusfondi tegevus kogumahuga 1,2 miljonit eurot. Fond 1 015 (+194) jagunes arengu­ kava rakenduskava projektide, õppeprorektori algatatud projektide ja teadus­ kondade õppearendusprojektide vahel. Jätkusid Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad 864 projektid Inseneriakadeemia (eelarve 2025. aas- (+74) 304 tal 3 639 486 eurot), IT akadeemia (eelarve 2025. (+31) aastal 1 547 061 eurot) ja Õiglase ülemineku fond (eelarve 2025. aastal 1 299 062 eurot). Inseneriteaduskond VASTUVÕTT IT teaduskond Loodusteaduskond 2025/26. õppeaastal alustas ülikoolis õpinguid Majandusteaduskond 3805 uut üliõpilast, neist esimeses astmes Eesti Mereakadeemia 2281, magistriõppes 1309 ja doktoriõppes 215. 27  VASTUVÕETUTE ARV JA OSATÄHTSUS EESTIMAALASTE JA VÄLISMAALASTE JÄRGI 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 2025/26 Eestist 2 542 2 434 2 792 2 917 3 454 422 292 206 262 351 Väljastpoolt Eestit (14,2%) (10,7%) (6,9%) (8,2%) (9,2%) Kokku 2 964 2 726 2 998 3 179 3 805 Ärinduse ja halduse valdkonnas ei ole ees- vastuvõtuperioodil ei täitunud. 2025/26. õppe­ märk 2025/26. õppeaasta vastuvõtul täitu- aastal oli laia matemaatika riigieksami tulemus nud: õppekulusid mittehüvitavate üliõpilaste 90 punkti või rohkem sooritanute osakaal vastuvõtt jäi 15 tudengi võrra kõrgemaks kui 6,4%, aasta varem 7,9%. 2021/22. õppeaasta võrdlustase. 2. Suurendada / hoida eritingimuste alusel õppi­ 2. Hoida informaatika ja infotehnoloogia õppe- ma tulijate arvu. kavagrupi vastuvõetute arvu mõlemal astmel Kokku tuli õppima 74 üliõpilast, kes kasutasid vähemalt 2021/22. õa tasemel ning kasva­ olümpiaadil, võistlusel või valikaines osalemise tada nendel õppekavadel naisüliõpilaste osa- eritingimust. Eesmärk täideti: 2024. a oli see arv kaalu. 50 ja 2023. a 41. Kõige enam tuli eritingimuste Informaatika ja infotehnoloogia õppekava­ alusel üliõpilasi infotehnoloogia teaduskonda grupis oli vastuvõetute arv 2025/26. õppe­aastal (36 üliõpilast), kõige populaarsem võistlus oli nii I kui II astmel vähemalt 2021/22. õppe­aasta Labürindijooks, mille kaudu tuli õppima 10 üli- tasemel. Naisüliõpilaste osakaal ületas eesmär- õpilast. gi esimesel astmel, kuid magistri­õppes jäi see 3. Hoida ja suurendada fookuskoolidest (üld- alla seatud sihttaseme. Soolise tasakaalu kasva- hariduskoolid, kus on kõrged matemaatika tamine IT valdkonnas on jätkuv väljakutse. riigieksami tulemused ja läbi aastate palju 3. Suurendada võrreldes 2021/22. õa vastu­ TalTechi sisseastunuid) sisseastujate arvu võtuga tehnika, tootmise ja ehituse õppe- võrreldes eelmise aastaga. valdkonnas vastuvõetute arvu 10%. Fookuskoolideks on 2025. a nimetatud 25 Eesmärk täideti: tehnika, tootmise ja ehituse kooli (9 võrra rohkem kui eelmisel aastal ja seda õppevaldkonnas kasvas sisseastunute arv võr- ennekõike uute riigigümnaasiumite arvel). Ees- reldes 2021/22. õppeaastaga 60%. märk täideti: aruandeaastal asus fookuskooli- de lõpetajaid Tallinna Tehnikaülikooli õppima Ülikoolil endal oli 2025/26. õppeaastal viis vastu- 100 õpilase võrra rohkem kui eelmisel aastal. võtu eesmärki: 1. Hoida ja suurendada laia matemaatika tule­ muste põhjal riigieksami sooritajate pare- LAIA MATEMAATIKA RIIGIEKSAMI TULEMUS ON ÜLE 90 PUNKTI (100-ST) mikust tulijate osakaalu. Jälgitakse õppima tulijaid, kes on saanud laia matemaatika riigi­ eksamil 90–100 punkti. Vastuvõetute arv, kelle laia matemaatika rii- gieksami tulemus oli 90 punkti või rohkem, oli 242. Võrreldes 2024. aastaga kahanes vastu- võtt 9 võrra, samas kasvas 8 võrra sisseastu- misega samal aastal eksami 90–100 punktile sooritanud üliõpilaste vastuvõtt. 2023/2 2023/24 2024/25 Eesmärk võrreldes eelmise aastaga suuren- sooritajaid 933 627 725 dada väga kõrgete matemaatika riigieksami tulemustega sisseastujate arvu 2025. aasta TalTechi sisseastujaid 383 251 242 28 VASTUVÕTUKS AVATUD ÕPPEKAVADE ARV VASTUVÕETUD TUDENGITE ARV 9 336 8 187 rakenduskõrgharidusõpe 8 rakenduskõrgharidusõpe 256 8 268 8 304 19 1 181 20 1 307 bakalaureuseõpe 21 bakalaureuseõpe 1 336 22 1 383 22 1 657 4 192 4 219 integreeritud õpe 4 integreeritud õpe 226 4 259 4 320 41 1 131 42 921 magistriõpe 43 magistriõpe 1 090 42 1 139 43 1 309 9 124 4 92 doktoriõpe 4 doktoriõpe 90 4 130 4 215 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 2025/26 Jätkuvalt tuleb kõige rohkem uusi üliõpilasi õppekava, millele uute õppekavade avamisega Pärnu Koidula Gümnaasiumist (97 sisseastujat). vastuvõtt lõpetati. Kahel uuel 1-aastasel magistri- Võrreldes eelmise aastaga on õppima tulijate õppe õppekaval eelnevat õppekava ei ole. hulgas oluliselt rohkem Saue Riigigümnaasiumi Kõrgkoolides pakutavat hariduse kvaliteeti ja Rocca al Mare Kooli vilistlasi. hindab Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur insti- 4. Kõigile esimese astme õppeprogrammidele tutsionaalse akrediteerimise raames. Üheks selle astub vähemalt 15 ja kõigile magistriõppe hindamise fookuseks on, kui tõhus on kõrgkooli õppekavadele vähemalt 10 üliõpilast iga pea­ sisehindamise süsteem ja kuidas tagatakse kvali­ eriala kohta. teetne õpe ja õppekavade pidev parendamine. 2025/26. õppeaastal oli õppekavasid, mis TalTechi õppeprogrammide sisehindamise süs- ei vastanud seatud eesmärgile, esimeses ast- teemi väljatöötamiseks lepiti 2023. aastal kokku mes 2 ja magistriõppes 8. sisehindamise protsess, mis koosneb põhihinda- 5. Magistriõppesse astub rohkem TalTechi lõpe- misest ja vahehindamisest. tajaid kui eelmisel aastal. Eesmärk täideti: TalTechi lõpetajate sisseas- 2025. aasta õppeprogrammide sisehindamise tumine magistriõppesse kasvas sellel aastal 58 vahekokkuvõtete peamised tähelepanekud: õppima tulija võrra. Kasvas ka Tartu Ülikoolist • rõhutati vajadust tõhusama ja sihipärasema õppima tulijate arv (20 võrra), mis on viimaste turunduse järele. Mitme õppekava puhul on aastate võrdluses parim tulemus. Märgatavalt turunduse tugevdamine ka edu toonud, mis suurenes alustavate üliõpilaste arv Tallinna Üli- kinnitab, et läbimõeldud kommunikatsioon, kor- koolist (40 võrra) ja Tallinna Tehnikakõrgkoolist rektne sihtgrupi määratlemine ja järjepidev töö (31 võrra). on olnud vastuvõtu kasvatamisel oluline tegur; • üliõpilaste tagasiside analüüs näitas, et kuigi üldine rahulolu õppekavade ja õppejõududega ÕPPEKAVADE ARENDAMINE on hea või väga hea, mõjutavad rahulolu enim üksikute ainete ja õppejõudude kvaliteedierine- 2025/26. õppeaastal oli vastuvõtuks avatud 81 vused – eelkõige suhtlus, hindamise läbipaist- õppekava. Õpe avati kahele uuele rakendus- vus ja praktiliste oskuste arendamise või koge- kõrghariduse, ühele uuele bakalaureuseõppe muse olemasolu. Samuti tuuakse esile vajadust ja neljale uuele magistriõppe õppekavale. Seits- selgema õppekorralduse, paremate Moodle’i mest uuest õppekavast viiel on olemas nn eelnev kursuste ja ühtlasema õppekoormuse järele, 29  samas kui praktilised komponendid (õppereisid, on koostöö ja ühtse tähendusruumi loomine. 2026. projektõpe, personaalse arengu moodulid) tõs- aastal on fookuses õppimise ja õpetamise hea tava tavad enim rahulolu ja õpimotivatsiooni; kommunikatsioonikampaania koos tudengitega, et • lõpetamise tulemuslikkuse osas toodi välja, et tõsta esile tõhusat õppimist, üldpädevuste koolitu- valdavalt on see paranenud või püsinud stabiil- sed ja seire piloteerimine. selt heal tasemel, kuid mitmetel õppekavadel jääb siiski oodatust madalamaks ning vajab tuge lõputöö protsessis ja juhendamise kvali- ÜLIÕPILASTE ARV teedi ühtlustamist. 10.11.2025 seisuga oli TalTechis 9929 üliõpilast, Eelmisel õppeaastal planeeritud arendustegevus- neist tasuta 8073 (81,3%) ja õppekulusid hüvitas te peamised tulemused väljenduvad õppeainete 1856 (18,7%) üliõpilast. Võrreldes eelmise õppe- kaasajastamises, õppekavade sidususe parenda- aastaga on üliõpilaste arv kasvanud 829 üliõpi- mises, õppetaristu- ja materjalide uuendamises, lase võrra. Üliõpilaste arv on suurenenud kõigis tudengite paremas toetamises läbi ühisürituste teaduskondades. ja -projektide ning süsteemsema juhendamise ja lõpetamisega seotud juhendite täiendamise, üldpädevuste arendamises ja integreerimises ÜLIÕPILASTE EDASIJÕUDMINE õppekavadesse. Ülikooli eesmärgiks on tulevikukindlate päde­ 2024/25. õppeaastal jätkus õpingute katkes- vustega lõpetaja, kellel on nii erialased kui ka tamise vähenemine. Õpingud katkestas 998 üldised pädevused, mis aitavad edukalt hakkama üliõpilast, mis on 313 võrra vähem kui eelmisel saada kiiresti muutuvas maailmas täna ja tulevikus. õppeaastal ning viimase viie aasta madalaim näi- Pädevuste arendustegevuste protsess päädis taja. Katkestajate osakaal langes üle ülikooli 14,7%- 2025. aastal ainevaldkondlike pädevuste ainete lt 11,0%-ni ning vähenes kõigis teaduskondades, väljatöötamisega. Samuti viidi läbi seminare ja koo- suurim paranemine toimus inseneriteaduskonnas litusi programmijuhtidele, didaktikutele ja õppe­ ja IT teaduskonnas. Positiivne trend ilmnes ka jõududele õpi- ja enesejuhtimispädevuse integ­ esmakursuslaste seas: esimesel õppeaastal reerimiseks õppekavadesse. Läbivad märk­ sõnad katkestanute osakaal langes 12,2 protsendini, 30 mis kinnitab, et ülikoolil on potentsiaali hoida ning arendatakse lõpetamisega seotud protsesse, väljalangevuse trendi saavutatud tasemel. sh lõputööde juhendamist ja hindamist toetavaid Katkestamise vähendamiseks on rakendatud e-lahendusi. Edukaks on osutunud ka õppe­ mitmeid süsteemseid meetmeid. Suurendatud on assistentide kaasamine õppetöösse, mis toetab nii gümnaasiumidele pakutavate valikkursuste mahtu, õppejõude kui ka üliõpilasi ning aitab parandada et toetada teadlikumat erialavalikut ning ennetada õppekvaliteeti. vale eriala valimist. Sisseastujate teadlikuma eriala­ valiku toetamiseks pakutakse gümna­sistidele ka tudengivarjuks tulemise võimalust. Kui 2021/22. õa LÕPETAMINE käis õppeaasta jooksul tudengeid varjutamas 102 kooliõpilast, siis 2024/25. õa oli neid juba 313. 2024/25. õppeaastal lõpetas TalTechi 2065 Õppimise toetamiseks jätkus 2025. aastal õpi­ üliõpilast, mis on viimase viie õppeaasta üks analüütika platvormi IntelliBoard kasutuselevõtt suuremaid lõpetajate arve. Võrreldes aasta va- ja laiendamine, mis võimaldab varakult tuvastada rasemaga oli lõpetajaid vähem rakenduskõrgha- õpiraskustes üliõpilasi ning pakkuda sihipärast ridusõppes ja integreeritud õppes. Teistes õpetes tuge. Majandusteaduskonnas viidi läbi väljalangeja oli lõpetajate arv kasvanud. profiili modelleerimine IT ja majandus­teaduskonna tudengite andmete põhjal, mille alusel koostatakse sekkumisplaan väljalangevuse vähendamiseks. LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS Õppe kvaliteedi ja õppejõudude toetamisele aitavad kaasa arengukava perioodil loodud Õppetöö tulemuslikkuse hindamise üks olulise- didaktika­keskused, mis pakuvad sisseelamis- maid näitajaid on immatrikuleeritud üliõpilaste programme alustavatele õppejõududele ja prog- ja neist nominaalajaga lõpetamiseni jõudnud rammijuhtidele ning teaduskonnapõhiseid kooli- üliõpilaste suhtarv. Antud näitaja on nii üheks tusi. Regulaarselt jagatakse parimaid praktikaid ülikooli tulemusrahastuse komponendiks kui ka LÕPETAMISE TULEMUSLIKKUS ÕPPETASEMETI Lõpetamise tulemuslikkuse kasv protsendipunktides 5 aastaga 2,6% KOKKU 50,5% 51,8% 47,6% 48,2% 53,1% 2020/21 2021/22 2022/23 2023/2024 2024/2025 Rakenduskõrgharidusõpe 42,8% 37,3% 39,1% 36,4% 43,2% Bakalaureuseõpe 44,8% 47,2% 47,2% 45,6% 52,6% Integreeritud õpe 42,7% 49,7% 40,8% 44,2% 44,8% Magistriõpe 62,9% 63,4% 52,2% 55,9% 59,9% Doktoriõpe 27,7% 40,9% 50,6% 51,6% 48,2% ESIMESEL ÕPPEAASTAL KATKESTANUTE OSAKAAL IMMATRIKULEERITUTE ARVUST Allikas: ÕIS 2020/21 2021/22 2022/23 2023/24 2024/25 Eesti Mereakadeemia 20,0% 26,3% 29,5% 25,4% 18,3% Majandusteaduskond 13,1% 11,9% 12,1% 11,5% 9,4% Loodusteaduskond 23,8% 20,7% 29,8% 23,6% 19,1% IT teaduskond 24,3% 22,7% 19,9% 16,5% 10,6% Inseneriteaduskond 23,4% 23,2% 19,4% 19,1% 12,9% TalTech 21,4% 20,7% 19,2% 17,1% 12,2% 31  üks TalTechi arengukava õppevaldkonna võt- õppekvaliteedi jätkuvat tugevust ning positiivset menäitajatest. Ülikool oli võtnud eesmärgiks viia lõpetamiskogemust. lõpetamise tulemuslikkus 2025. aastaks vähemalt Kõige positiivsemalt hinnati üldist rahulolu 60 protsendini. Viimasel aastal toimus lõpetamise ülikooliga ning lõputööga seotud kogemust – eriti tulemuslikkuses kasv ligi viie protsendipunkti võr- seda, et lõputöö koostamine panustas isiklikku ra ja jõuti 53 protsendini. Kõigis teaduskondades arengusse ja juhendaja oli piisavalt toeks. Mada- on lõpetamise tulemuslikkus kasvanud, kõige lamad hinnangud koonduvad eelkõige õppekava vähem inseneriteaduskonnas (1 protsendipunkti ülesehituse ning õppimise toetamise ümber: kõige võrra) ja kõige rohkem IT teaduskonnas (8,4 vähem oldi rahul õppeainete omavahelise seotuse protsendipunkti võrra). Majandus­ teaduskonna ja loogilise järgnevusega, õppejõudude võimega tulemuslikkus oli 63,8%, mis ületab ülikooli aren- kaasata õppijaid aktiivsesse õppimisse ning lõpu- gukavas seatud eesmärki 3,8 võrra, loodusteadus- töö teema ja juhendaja leidmise lihtsusega; mõnes konnas jäi eesmärgist puudu 0,9 protsendipunkti. üksuses oli murekohaks praktika korraldus ja Õpete lõikes on tulemuslikkus kasvanud pea praktika­koha leidmine (eriti Eesti Mereakadeemias). kõikjal, välja arvatud doktoriõppes, kus tulemus- Õppetöö läbiviimise ja õppekorralduse kohta likkus võrreldes eelmise õppeaastaga langes 3,4 annab üliõpilane läbi ÕIS-i tagasisidet iga läbitud protsendipunkti võrra. semestri järel. Üliõpilaste hinnangud on kõikides teaduskondades jätkuvalt kõrged, 2025/26. sügis­semestril oleme ülikooli keskmisega jõud- RAHULOLU ÕPINGUTEGA nud tulemuseni 4,55. Iga-aastases lõpetajate rahulolu uuringus saadeti 2025. aastal kutse 1923 lõpetajale, kellest vastas ÜLIÕPILASTE NÕUSTAMINE 455 (23,7%). Ülikooli eesmärk on hoida lõpetanu- te rahulolu õppekavaga ning lõpetamise koond­ Ülikool pakub psühholoogilist, karjääri-, praktika- hinnangu keskmine ja mediaan üle väärtuse 4,0. ja õppenõustamist, erivajadustega üliõpilastele 2025. aastal ületasid mõlemad sihttaset: suunatud ning sisseastumisega seotud nõustamist. rahulolu õppekavaga oli ülikooli keskmisena 4,21 Jätkuvalt on olulisel kohal tuutorite töö esma- ning rahulolu õpetamisega 4,18. Teaduskondade kursuslaste toetamiseks. 2025. aastal olid tuuto- lõikes jäi rahulolu õppekavaga alla 4,0 vaid Eesti rid kõikidel erialadel peale riistvara arenduse ja Mereakadeemias (3,60), teistes teaduskondades programmeerimise. püsis hinnang üle 4,0, kõrgeim IT teaduskonnas Psühholoogilise nõustamise käigus tulevad (4,33). Õpetamisega rahulolu oli samuti valdavalt peamiste muredena esile tudengite kõrge ärevus üle 4,0, erandina Eesti Mereakadeemia (3,78). ja/või depressiivsus, sageli on tulnud suunata Õppeastmete lõikes on näha, et magistriõppe tudengeid perearsti või psühhiaatri konsultat- lõpetajad hindavad nii õpetamist kui ka õppekava sioonile. Probleemiks on ummikseisud tudengitel, üldjuhul kõrgemalt kui bakalaureuse- ja rakendus- kellel on kõrge saavutusvajadus ja käsil mitu kõrgharidusõppe lõpetajad. Näiteks IT-teadus­ koolivälist tegevust, sh soov töötamise kõrvalt konnas oli magistriõppe rahulolu õppekavaga 4,36 õppida üle 30 EAP semestris. Kõrged ootused ja õpetamisega 4,22, bakalaureuseõppes vastavalt endale ja oma sooritusele toovad kaasa kõrge 4,30 ja 4,08. Sarnane muster ilmneb ka teistes ärevuse ning pettumuse, kui seatud eesmärgid ei teaduskondades, kus magistriõppe hinnangud on realiseeru. Muret teevad üliõpilastele ka suhted stabiilselt kõrged. peres, sõpradega, partneriga. Alates 2021. aastast on ülikooliülene rahulolu 2025. aastal jätkus psühholoogide koostöö püsinud stabiilselt üle 4,0 taseme, kinnitades Üliõpilasesindusega. Seoses esindusse vaimse tervise koordinaatori positsiooni loomise ja tegevusega hoidsid ka üliõpilased ise vaimse LÕPETAJATE KESKMINE RAHULOLU ÕPPEKAVAGA tervise teemasid koordineeritult fookuses, kaasa- tes ülikooli psühholooge nii aruteludesse kui ka 2024 2025 muutus teemaürituste läbiviimisesse. Bakalaureuseõpe 4,10 4,21 +0,11 Üliõpilastel on kasvanud huvi töö leidmisega Rakenduskõrgharidusõpe 3,89 4,00 +0,11 seotud seminaride vastu ja karjäärinõustamisele Integreeritud õpe 3,88 4,15 +0,27 pöördujate arv on jätkuvalt kõrge. Karjäärinõusta- Magistriõpe 4,25 4,29 +0,04 mistes tuleb üha sagedamini esile vajadus toetada tuden­geid praktikakoha leidmisel. Selleks lanssee- Kokku 4,12 4,21 +0,09 riti veebruaris uus üleülikooliline Praktika­portaal, 32 kus vahendatakse kõikide TalTechis õpetatavate erialadega seotud praktika- ja tööpakkumisi, ühes kuus lisandub keskmiselt 50 uut pakkumist. ÕPPEKESKKOND JA E-ÕPPE VÕIMALUSED Arengukava perioodi algul käivitati õppedisaini programm, mille eesmärk oli õppetegevuse kvali- teedi parendamine ja suurema paindlikkuse taga- mine õppeainete e-toe kvaliteedi tõstmise kaudu vähemalt 200 ainekursusel. 2024/25. õppeaasta kevadsemestri lõpuks oli õppedisaini programmi läbinud 204 kursust ja sellega sai programmi ees- märk täidetud. Kõige enam on õppedisaini prog- rammi läbinud kursuseid inseneriteaduskonnas. Arengukava perioodi jooksul loodi ka 16 tasemeõppekursust, mida saab läbida täielikult e-õppes. Eesmärgiks oli seatud 25 kursuse välja- Õppetegevust toetava keskse infokanalina loo- töötamine, aga õppejõudude vähese huvi tõttu jäi di veebileht ai.taltech.ee, mis koondab juhised ja eesmärk täitmata. materjalid tehisintellekti kasutamiseks akadeemi­ 2025. aastal jätkus õpianalüütika platvormi lises keskkonnas. Lisaks loodi IT-Didaktikakeskuse IntelliBoard juurutamine ja laienemine. Kevad- ja TalTech TI fookustippkeskuse koostöös e-kursus semestril said ligipääsu kõikide teaduskondade tudengitele ja õppejõududele, mille eesmärk on õppe­ konsultandid, sügissemestril laienes siht- anda põhiteadmised tehisintellekti toimimisest rühm kõikide teaduskondade programmijuhtidele ning praktilistest kasutusvõimalustest õppetöös. ning pilootkorras kaasati mõned õppejõud. Käivitati TI Tšempionite programm, kus tegut- 2025. aastal püsis üliõpilaste rahulolu õppe- sevad TalTechi õppejõud ja töötajad tehisintellekti aine e-toe ja õppematerjalidega ülikooliüleselt rakendamise eestvedajatena oma teaduskonda- kõrgel tasemel ning veidi paranes võrreldes des ja üleülikooliliselt. Kaheksast töötoast eesti 2024. aastaga. Ülikooli keskmine hinnang e-toele ja inglise keeles võttis osa ligikaudu 250 töötajat oli 4,49 ja õppematerjalide asjakohasusele 4,51. kõikidest teaduskondadest. Kogutud tagasiside Kõrgeimad hinnangud andsid Eesti Mereakadee- näitas, et õppejõudude hoiak TI kasutamise mia ja loodusteaduskonna üliõpilased, IT teadus- suhtes on valdavalt positiivne ning töötoad toe- konna tulemused olid küll veidi madalamad, kuid tasid praktiliste oskuste arengut ja valmisolekut TI samuti stabiilselt kõrged. Üldine pilt viitab sellele, rakendamiseks õppetöös. et digitaalsed õpikeskkonnad ja õppematerjalid Aasta lõpus algatati küsimustik „AI teadlikkuse toetavad õppeainete omandamist üliõpilaste ja kasutamise uuring töötajatele ja tudengitele“, hinnangul väga hästi ning kvaliteet on viimastel mille eesmärk on kaardistada tehisintellekti aastatel püsinud ühtlasena. kasutamise praktikad, hoiakud ning koolitus- ja tugivajadused. Saadud tulemusi kasutatakse Tal- Techi TI-ga seotud arendustegevuste ja õppetöö TEHISINTELLEKTI kvaliteedi edasisel kujundamisel. RAKENDAMINE ÕPPETÖÖS 5. detsembril tehti ChatGPT Edu litsentsid kätte­saadavaks kõikidele ülikooli töötajatele. Lit- 2025. aastal võttis Tallinna Tehnikaülikool stra- sentside kasutuselevõttu toetasid juhend­materjalid, teegilise suuna tehisintellekti (TI) süsteemseks ra- lühivideod ja koolitused nii tugipersonalile kui ka kendamiseks, sealhulgas õppetöö arendamiseks. akadeemilistele töötajatele. Sama tööriista kasutati Õppeprorektori algatusel loodi TI töögrupp ning ka TI Tšempionite programmi raames, et demonst- kujundati TalTechi TI teekaart ja strateegia, mis reerida tehisaru praktilist rakendamist õppetöös, käsitleb TI kasutamist õppetöös, tööprotsessides sealhulgas õppematerjalide loomisel, hindamis- ja taristus ning rõhutab vastutustundlikku ja eeti- protsesside toetamisel ja õppijate juhen­ damisel. list kasutamist. Moodustati ka TalTechi TI-nõuko- Lisaks toimus koostöö teiste ülikoolidega ning da, mis toetab TI-ga seotud strateegiliste otsuste kogemuste vahetamine TI lahenduste juurutamise kujundamist. ja koolituste korraldamise osas. 33  VÄLISKÜLALISÜLIÕPILASED TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKAÜLIKOOLIS ÜLIÕPILASED VÄLISMAAL Saksamaa (66) Saksamaa (21) Prantsusmaa (57) Soome (19) Itaalia (30) Itaalia (17) Hispaania (25) Portugal (17) Tšehhi (23) Leedu (16) MOBIILSUS JA RAHVUSVAHELINE õpirände võimalusi inseneriteaduskonna töötajad KOOSTÖÖ (62 osalejat), kellele järgnesid majandusteaduskon- na (56) ning haldus-tugistruktuuri töötajad (46). Välisõpingutel on õppetegevuse kvaliteedi EuroTeQ Engineering University (edaspidi tagamisel oluline roll. Välismaalastest kraadi- EuroTeQ) on 2020. aastast tegutsev Euroopa õppurite ja väliskülalisüliõpilaste kaudu saavad ülikoolide vaheline koostööprojekt, mis ühendab rahvusvahelise õppekogemuse ka need TalTechi kaheksat juhtivat tehnika- ja majandusülikooli üliõpilased, kes ise mingil põhjusel ei saa või ei eesmärgiga kujundada tulevikku suunatud, soovi välisõppesse siirduda. rahvusvaheline ja paindlik inseneri- ja tehno- 2024/25. õppeaastal õppis TalTechis 299 loogiaharidus. EuroTeQ-i võrgustikku kuuluvad välis­külalisüliõpilast. Õppeastmeti jagunesid välis­ Müncheni Tehnikaülikool (Saksamaa, TUM), Taani külalisüliõpilased järgmiselt: bakalaureuseõpe Tehnikaülikool (Taani, DTU), Eindhoveni Tehnika­ 157, magistriõpe 132 ning doktoriõpe 10 üliõpilast. ülikool (Holland, TU/e), École Polytechnique Teaduskondadest on jätkuvalt kõige populaarsem (Prantsusmaa, L’X), Tšehhi Tehnikaülikool Prahas majandusteaduskond, kus õppis 148 väliskülalisüli­ (Tšehhi, CTU) ja Tallinna Tehnikaülikool. 2023. õpilast, infotehnoloogiateaduskonnas õppis 70, aastal taotleti projektile edukalt 4-aastast jätku- inseneriteaduskonnas 60, loodus­ teaduskonnas perioodi ja võrgustikuga liitus kaks uut parterit 20 ja Eesti Mereakadeemias 1. – HEC Paris (Prantsusmaa, HEC) ja IESE Business 2024/25. õppeaastal tulid väliskülalisüli­ School (Hispaania, IESE). Kaasatud partneritena õpilased Tallinna Tehnikaülikooli 36 riigi 142 tegutsevad võrgustikus ka École Polytechnique kõrgkoolist. Enim tuli üliõpilasi Saksamaalt (66) Fédérale de Lausanne (Šveits, EPFL) ja Technion ning Prantsusmaalt (57), järgnesid Itaalia (30), – Iisraeli Tehnoloogiainstituut (Iisrael, Technion). Hispaania (25) ja Tšehhi (23). Projekti üheks peamiseks eesmärgiks on 2024/25. õppeaastal korraldati TalTechis 4 edendada üliõpilaste füüsilist, virtuaalset ja kom- lühiajalise mobiilsuse programmi (BIP), milles bineeritud õpirännet. 2024/25. õppeaastal esitas osales 88 välistudengit. 155 TalTechi üliõpilast avalduse osaleda partner­ TalTechi üliõpilastest osales välisõppes kokku koolide 213 aines. TalTech pakkus EuroTeQ-i 125 üliõpilast, see on viie võrra rohkem kui möö- partnerkoolide üliõpilastele 2024/25. õppeaastal dunud õppeaastal. Kõige aktiivsemalt kasutasid 73 ainet, mida valiti 621 korral. Positiivselt läbiti välismaal õppimise võimalust majandusteadus- TalTechi õppeaineid 130 korral. konna üliõpilased (45), kellele järgnesid inseneri­ teaduskonna (43), infotehnoloogia teaduskonna (32), Eesti Mereakadeemia (3) ning loodusteadus- ÕPPETOETUSED JA STIPENDIUMID konna (2) üliõpilased. Kokku käidi välisõpingutel 28 riigi 66 kõrgkoolis. Kõige populaarsemad Seoses riigieelarve 2025. aasta kärbetega välisülikoolid olid Technical University of Denmark lõpetas riik ülikoolidele tulemusstipendiumiteks (Taani), Czech Technical University in Prague (Tšeh- raha eraldamise pärast 2025. aasta jaanuari. hi), Aalto University (Soome), Technical University Et siiski jätkata suurepäraste õpitulemustega of Munich (Saksamaa) ja University of Valencia üliõpilastele stipendiumi maksmist, otsustas üli- (Hispaania). Viiest enim külastatud ülikoolist kolm kool eraldada oma eelarvest raha stipendiumite on TalTechi EuroTeQ-i võrgustiku partnerülikoolid. maksmise jätkamiseks. Uue stipendiumi nimetus 2024/25. õppeaastal toetati Erasmus+ program- on edukusstipendium, stipendiumi suurus on 200 mi kolmest meetmest (Euroopa-sisene õpiränne, eurot kuus. Edukusstipendiumit said 2024/25. Euroopa-sisese õpirände rahvusvaheline meede õppeaasta sügissemestril 438 ja kevadsemestril ja üleilmne) kokku 285 töötaja mobiilsust. Kõige 570 üliõpilast ning 2025/26. sügissemestril 571 aktiivsemalt kasutasid Erasmus+ Euroopa-sisese üliõpilast. Lisaks tunnustavad teaduskonnad oma 34  TÄIENDUSÕPPES ÕPPIJATE, ÕPPEKAVADE JA KURSUSTE ARV Täiendusõppijate arvu kasv 5 aastaga 16% 2021 2022 2023 2024 2025 Täiendusõppijate koguarv 20 026 17 157 20 302 18 958 23 223 sh täiendusõppe õppekavadel õppijaid 18 604 15 763 18 727 17 153 21 451 sh avatud õppes õppijaid 1 422 1 394 1 575 1 805 1 772 Täiendusõppe kursuseid 754 694 759 1 176 1 065 Täiendusõppe õppekavasid 411 424 509 510 565 tudengite edukat edasijõudmist õppetöös teiste õppekaval. Õppekavade arv veidi suurenes ja erinevate stipendiumitega. keskmiselt toimus 1,8 kursust õppekava kohta. 2025. aastal lisandunud täiendusõppekavad olid seotud digi- ja rohepädevuste arendamisega, TÄIENDUSÕPE samuti TI tehnoloogiate ja nendega seotud raken­ duste loomisega. TalTech viis riikliku koolitus­ 2025. aastal kasvas TalTechi täiendusõppe tulu tellimuse raames läbi 122 kursust 2700 inimesele. rekordilise 5,3 miljoni euroni aastas (aastane Tulenevalt mikrokraadikavade suuremast pak­ kasv 4%) tänu riikliku täienduskoolituse tellimuse kumisest viimasel kahel aastal on tõusnud ka ava- kursuste elluviimisele ja tasulise koolitusturu tud õppes osalenute arv. Võrreldes eelmise aastaga mahtude paranemisele. oli täiendusõppijate arv sama suur ehk 1396, lisan- Aasta jooksul võttis Tallinna Tehnikaülikooli dusid üliõpilasstaatusega täiendusõppijad. Õppijad kaudu toimunud koolitustest osa 23 223 deklareerisid keskmiselt rohkem õppeaineid kui täiendusõppijat, kellest rohkem kui 12 500 olid aasta varem. TalTechi välja pakutud 73 mikrokraa- täiskasvanud õppijad. Koolitusi viidi ellu üle Eesti, dikaval asus aasta jooksul õppima 398 täiendus­ sh regionaalsetes kolledžites Kohtla-Järvel, Tartus õppijat, mis on veidi vähem kui 2024. aastal. ja Kuressaares. TalTechi arengukava nägi 2025. aasta lõpuks ette jõudmist 18 000 täiendusõppija- ni aastas. See eesmärk täideti juba 2024. aastal ja ARENGUFOND 2025. aastal ületati sihttase 29% võrra. Märkimisväärne kasv saavutati tänu edukale SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond kogub ja täienduskoolituste taotlemisele riikliku koolitus­ vahendab toetusi ülikooli üliõpilastele, professuu- tellimuse voorus. Kokku viis ülikool aasta ridele ja ettevõtmistele. Erasektori toetused on läbi jooksul läbi 1065 täienduskoolituse kursust 565 strateegilise lähenemise ja järjepideva töö viimase TalTechi Arengufondi stipendiumid toetavad põhikooli reaalainete õpetajaid üle Eesti. 35  Sportlikus plaanis tehti ajalugu, kui TalTechi spordivitriini jõudsid korraga kõik kolm suurt karikat: Üliõpilaste Talimängude, Suvemängude ja Ylipalli võidud. viie aastaga järjepidevalt tõusnud. Kokku koguti Tegemist on esimese toetaja nimelise professuuri 2025. aastal Arengufondi annetusi ja toetusi 832 rahastamisega Tehnikaülikoolis läbi Arengufondi. 000 eurot. 2025. aastal maksti stipendiume ja Toeta.taltech.ee veebilehe kaudu koguti aasta mitmesuguseid toetusi välja 579 770 euro väär- jooksul 25 164 eurot. tuses. Tudengitele anti välja 223 stipendiumit ABB annetas Arengufondile õppetöö kaasajas- kogu­summas 507 450 eurot ja hoogu anti kolmele tamiseks nüüdisaegses tööstuses kasutatavate üliõpilasprojektile. Lisaks anti välja 21 stipendiumit sagedusmuundurite demokomplekti ja Playtech põhikooli reaalainete õpetajatele kogusummas Eesti aitas soetada kaks kõneboksi Mektory 37 800 eurot. õppehoonesse. Arengufondi alla asutati kolm alamfondi. Üks suunatud elektroonika ja raadioside valdkonna üli- õpilastele kõikidest Eesti kõrgkoolidest, teine põhi­ TUDENGIELU kooli reaalainete õpetajatele kõikidest Eesti üld­ hariduskoolidest. Kolmandaks Rootsi suurettevõtja 2025. aastal ühtegi tudengiorganisatsiooni juurde ja filantroobi Björn Erik Savéni nimeline alamfond ei tekkinud, küll aga lõpetasid paar neist oma tege- mahuga 260 000 eurot, mis toetab majandustea- vuse. Praeguseks on TalTechis kokku 36 tudengi­ duskonnas finantsvaldkonna professuuri loomist. organisatsiooni koos kultuurikollektiividega. Huvi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ARENGUFONDI STIPENDIUMID Stipendiumite rahalise mahu kasv 5 aastaga 132% 2021 2022 2023 2024 2025 Stipendiume 104 183 222 241 223 Stipendiumite maht (mln eurot) 0,22 0,32 0,45 0,52 0,54 Esitatud kandideerimisavaldusi 1 073 1 287 1 304 1 946 2 050 ­ 36 organisatsioonide loomise vastu on siiski olnud. indeksit (ÜHIS) – iga-aastane uuring tudengite Organisatsioonide ambitsioonikate ideede toeta- rahulolu ja heaolu mõõtmiseks, tagades andme- miseks korraldas üliõpilasesindus aasta jooksul põhise vaate üliõpilaskonna toimetulekule. rahastuskonkursse, kus jagati enam kui 100 projektile kokku üle 129 000 euro. Esmakordselt pälvis Tallinna Tehnikaülikool VILISTLASLIIKUMINE tervikuna MTÜ Peaasi vaimse tervise märgise Õitseja, mis tähistab küpset ja nähtavat vaimset Vilistlaskeskus jätkas traditsiooniliste ja uute tervist toetavat organisatsioonikultuuri ning mär- algatustega koostöös Tallinna Tehnikaülikooli gib ülikooli märkimisväärset arengut võrreldes Vilistlaskogu, Arengufondi ja tudengiorganisat- varasemaga. sioonidega. 2025. aastal sai vilistlaseks 2063 TalTechi tudengielu on aastaga muutunud veelgi lõpetajat, kellest cum laude 249, ning nendega nähtavamaks. Formula Student Team Tallinna koos ületas vilistlaste koguarv 86 000 künnise. vormel on kõigile huvilistele vaatamiseks väljas 2025. aastal korraldati aasta vilistlase valimi- ülikooli peahoone ees lipuväljakul. Päikeseauto seks esmakordselt avalik konkurss, kuhu esitati Solaride III Enefit saavutas Austraalias toimunud üle 20 kandidaadi. 2025. aastal sai aasta vilist- prestiižsel rallil teise koha. TalTechi tudengielu laseks euroinseneri (EurIng) kutsega pärjatud kvaliteeti kinnitavad ka tudengi­auhindade konkur- energeetik Arvi Hamburg, kes on andnud hinda- sil TUNNE Eesti parimaks tudengi­organisatsiooniks matu panuse Tallinna Tehnikaülikooli energeetika kuulutatud Tudengisatelliit ja aasta uustulnuka tiitli ja inseneeria valdkonna arendamisse. saanud Startup Garage. 2025. aastal korraldas ja toetas Vilistlaskeskus Õppekvaliteedi edendamiseks toimus teist koostöös Vilistlaskogu ja teiste organisatsioo- korda Õppejõudude Gala, kus tudengid tunnus- nidega kaheksat vilistlasi, tudengeid ja koos- tasid kümmet silmapaistvat õppejõudu hõbe­ tööpartnereid ühendavat üritust. Lisaks toetas märgiga Fidelis Professor. Lisaks töötati koostöös Vilistlaskogu aktiivseid tudengeid auhinnarahaga õppeosakonnaga välja aasta lõputöö juhendaja ja Rektori Karika rannavolle etappi. Esmakordselt statuut, et väärtustada parimaid juhendajaid ba- korraldati cum laude vilistlastele omanimelise kalaureuse- ja magistriõppest. plaadi seinale kinnitamise tseremooniad pärast Tudengielu sündmused purustasid osavõtu­ igat aktust, millest võttis osa üle 95% lõpetajatest. rekordeid, kui Avalöögi Orienteerumisele re- gistreerus üle 1200 eestikeelse tudengi ja enam kui 200 välistudengit. Üliõpilaskonna 105. sünni- päeval osales 260 inimest ning traditsioonilisel tunnustamisüritusel jagati välja 11 teenetemärki neile, kes on teinud suuri teeneid üliõpilaskonna heaks. Tipikate vaimu hoidis kõrgel ka Eesti Vabariigi aastapäeval korraldatud Tipikate marss Toompeale, millest võttis osa üle 250 tudengi, töötaja ja vilistlase. Lisaks rikastasid kampuseelu sündmused. nagu Saunamaraton, TipiLan, Rektori Karika võistluse etapid, Business Forum, Retro- Disko, Tudengifondi investeerimise infotunnid, Parklapidu, Hobiautode Kokkutulek, International Dinner, Turundusõhtu ja Välikino. Sportlikus plaanis tehti ajalugu, kui TalTechi spordivitriini jõudsid korraga kõik kolm suurt ka- rikat: Üliõpilaste Talimängude, Suvemängude ja Ylipalli võidud. Rektori Karika sarja võitis 2024/25. õppeaastal inseneriteaduskond, samal ajal kui eelmine võitja, majandusteaduskond, avas oma auhinnafondi toel SOC majas uue tänapäevase 2025. aasta vilistlaseks valiti tudengiköögi. energeetik Arvi Hamburg, Tudengite hääl oli otsustavalt esindatud ka kes on andnud olulise panuse ülikooli strateegilises planeerimises, pakkudes TalTechi energeetika ja inseneeria arengusse. sisendit uude arengukavasse 2026–2035. Koos- töös ülikooliga hakati arendama üliõpilasheaolu 37  TalTechi ja Kaupmees Grupi esindajad arutasid koostöövõimalusi kohtumisel ülikoolis. ETTEVÕTLUSTEGEVUS ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Teadus- ja arenduslepingute ja Litsentsilepinguid teenustööde tulu aastas (mln eurot) (aasta lõpu seisuga) 10,5 9,6 11,4 12,9 14,1 7 7 8 9 11 10,9 7,2 7,0 9,9 10,8 13,0 3 4 6 7 9 10 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Asutatud hargettevõtteid Uute patentide arv aastas 1 1 3 3 4 10 16 12 12 8 0 2 2 3 3 4 10 10 10 11 11 12 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Asutatud muid iduettevõtteid Esitatud patenditaotluste arv aastas 2 5 6 23 21 15 19 17 27 28 4 3 4 5 5 6 13 13 14 15 18 20 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 38 FINANTSEERIMINE Europe Digital Innovation Hubs programmist finantseeritav „AI & Robotics Estonia (EDIH)“ 2025. aastat iseloomustas majanduskeskkonna projekt tõi tulu 2,0 miljonit eurot ning ASTRA+ järkjärguline stabiliseerumine. Eesti majandus jät- meetme tegevus 4 projekti „TalTechi teadmussiir- kas majanduslangusest väljumist ning kasvuvälja- de võimekuse suurendamine“ tulu oli 0,4 miljonit vaade paranes, kuigi maksutõusud ja avaliku sek- eurot. tori eelarvepiirangud pidurdasid majanduskasvu kiirenemist. Töötleva tööstuse ettevõtete seas kas- vas ettevaatlik optimism ning järjest enam pöörati KOOSTÖÖ ETTEVÕTETE JA tähelepanu tootmisefektiivsuse suurendamisele, AVALIKU SEKTORIGA digitaliseerimisele ja automatiseerimisele. Jätkus aktiivne uute sihtturgude otsimine ja ärimudelite Ülikooli strateegiliste partnerite nimekirja kuulub kohandamine muutunud konkurentsiolukorras. 35 ettevõtet ja asutust, kellest olulisemateks on Majanduskeskkonna mõõdukas paranemine Eesti Energia AS ja AS Tallinna Sadam. Aasta avaldas positiivset mõju ka TalTechi ettevõtlus- jooksul tugevnes koostöö energeetika ja kriitilise koostöö suunale: ettevõtted olid senisest enam taristu, kaitse- ja julgeoleku ning tervishoiu ja ava- valmis ülikooliga partnerlust alustama või jätka- liku sektori valdkondades, kus võtmetähtsusega ma kuluefektiivsust, tehnoloogilist uuendamist partneriteks on Elering AS, Elektrilevi OÜ, ABB ja pikaajalist konkurentsivõimet toetavaid aren- AS, Ericsson Eesti AS, Milrem AS, NPM Silmet OÜ dus- ja koostööprojekte. Samas sõltus teadus- ja ja NPM Narva OÜ, politsei- ja piirivalveamet, SA arendustegevuse (TA) koostöömaht paljuski Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning AS Ida-Tallinna (välis)toetusmeetmete kättesaadavusest ning Keskhaigla. mitme strateegilise arendusprojekti käivitamine takerdus sobivate meetmete ajutise viibimise või 2025. aastal kirjutati alla 5 koostöö raamlepingut ebapiisava mahu tõttu. järgmiste ettevõtete ja asutustega: 2025. aastal jätkus rakendusuuringute prog- • AS Kaupmees Grupp ramm (RUP), avatud oli Eesti Teadusagentuuri • Riigimetsa Majandamise Keskus koordineeritav sektorite vahelise mobiilsuse • AS Tallinna Vesi toetus (SekMo), täiemahulisse rakendusetappi • NPM Silmet OÜ jõudis teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja • NPM Narva OÜ tehnoloogiasiirde võimekuse kasvatamise prog- ramm ASTRA+ ning jätkusid Õiglase ülemineku Aruandeaastal sõlmiti 90 ettevõtte ja avaliku fondi (ÕÜF) tegevused Ida-Virumaal. sektori asutusega kokku 131 koostöölepingut Ettevõtluskoostöö tulemuslikkuse peamiseks kogumahus ca 7 miljonit eurot, mille eeldatav näitajaks on TA lepingutest ja teenustöödest ning tulu jaguneb aastatele 2026–2028. Suurimad sihtfinantseeritavatest projektidest teenitav tulu. koostöö­lepingud sõlmiti ettevõtetega Enefit Ettevõtlustulu moodustub kahest komponendist: Power OÜ (energiatehnoloogia instituut), Enefit • tulu teadus- ja arendustegevuse kodu- ja välis- Industry OÜ (energiatehnoloogia instituut), zerofy maistest lepingutest ning teenustöödest OÜ (tarkvarateaduste instituut) ja Verston Eesti OÜ • tulu konkreetsetest sihtfinantseeritavatest projektitoetustest, mille tulemuste otseseks ja KÜMME SUUREMAT ETTEVÕTLUSLEPINGUTEST vahetuks kasusaajaks on ettevõtted ja avaliku TULU TOONUD PARTNERIT sektori asutused ning mis on sätestatud sarna- (18% kogutulust) selt ka rahastuslepingus[1] Enefit Industry OÜ 438 695 eurot 3,1% TA lepingutest ja teenustöödest ning sihtfinant- Mercator Océan 376 773 eurot 2,7% seeritavatest projektitoetustest saadud tulu oli Majandus- ja 14,1 miljonit eurot; kasv võrreldes 2024. aastaga kommunikatsiooniministeerium 279 649 eurot 2,0% (12,9 miljonit eurot) 9%. Eesti ettevõtete ja asutuste- Inseneribüroo STEIGER OÜ 259 980 eurot 1,8% ga sõlmitud lepingutest saadi tulu 6,6 miljonit eurot Tartu Ülikool 255 771 eurot 1,8% (sh laboriteenused 2,44 miljoni euro ulatuses); välis­ Enefit Power OÜ 195 469 eurot 1,4% ettevõtete ja -asutustega sõlmitud lepingutulude WISO Engineering OÜ 195 100 eurot 1,4% osa oli 1,2 miljonit eurot ning sihtfinantseeritavate Elering AS 192 873 eurot 1,4% projektitoetuste tulu 6,3 miljonit eurot. Kliimaministeerium 190 162 eurot 1,3% Suurim sihtfinantseeritav projektitulu (2,7 miljo- Enefit Wind Purtse AS 152 600 eurot 1,1% nit eurot) tuli Õiglase ülemineku fondi rahastusest. 39  (ehituse ja arhitektuuri instituut). Olulise mahuga • „Tilga mikrofluidika alane arendustöö pärmi oli AS Mainoriga, Mainor Ülemiste AS-iga, Tallinna tüve­de arendamiseks“ koostöös AS-iga TFTAK linnaga ja Telia Eesti AS-iga sõlmitud Tuleviku (keemia ja biotehnoloogia instituut) linna professuuri leping perioodiks 2025–2027, mille raames nimetati professor Lill Sarv tuleviku Koostöös Tallinna ettevõtluskeskusega jätkus ka- linna professoriks. heksandat aastat TalTechi Ettevõtlusakadeemia veebiseminaride sari ettevõtjatele, et arutleda TalTech osales rakendusuuringute program mis ettevõtlust, majandust ja tehnoloogia arenguid (RUP). 2025. aastal alustati kolme koos­töö­­ puudutavate teemade üle ning vahetada koge­ projektiga: musi. Seminaridel osales üle 150 ettevõtja ja • „Sõiduki tuuleklaasi kahjude suuruste (mõõt- ettevõtlushuvilise, seminare järelvaadati ligi 500 kava) määramine remondisoovituse AI jaoks“ korral. Tellija otsusel sari lõpetati. koostöös DriveX Technologies OÜ-ga (arvuti- Aasta lõpuks oli uuendatud andmestikuga süsteemide instituut) laborite arv kasvanud 39-ni, lisandunud on uusi • „Cliniki Tech kaugtervishoiu platvorm Ida-Aafri- laboreid (nt ÕÜF raames) ja uusi teenuseid. Digi- ka erakliinikutele“ koostöös Cliniki Tech OÜ-ga taalse otsingulahenduse „TalTech laboriteenused (tervisetehnoloogiate instituut) ja teadustaristu“ kaudu on leitav 487 laboriteenust. • „Ligniinist lõhkematerjalide ja raketikütuste 2025. aastal sõlmiti suuremahulisi koostöö­ saamine“ koostöös Nanopark OÜ-ga (keemia lepinguid ka avaliku sektori asutustega. ja biotehnoloogia instituut) Tegime koostööd majandus- ja kommunikatsiooni­ ministeeriumiga: ärikorralduse instituut viis läbi Lisaks ühisele koostööle osales TalTech RUP-is töökeskkonna­spetsialistide koolitusprogrammi allhankepartnerina: välja­töötamise ja rakendamise ning reaalaja- • „Algorithms for vertically integrated and da- majanduse teadlikkuse tõstmiseks koolitus- ja ta-driven home energy management of (fully) tegevusplaani koostamise ja elluviimise; ehituse electrified households“ koostöös zerofy OÜ-ga ja arhitektuuri instituut koostas teekaardi täis- (tarkvarateaduste instituut) digitaalse planeerimiseni ning selle loogilise • „Mobiilse taastuvenergial toimiva veepuhas- andmemudeli; meresüsteemide instituut sõlmis tussüsteemi rakendusuuring“ koostöös Schöt- mitu koostöölepingut keskkonnaagentuuriga, seal- tli Keskkonnatehnika AS-iga (elektroenergeeti- hulgas avamere ja rannikumere seire ning mere- ka ja mehhatroonika instituut) mudeli arendamise valdkonnas. Tegime koostööd ka kliimaministeeriumiga: ehituse ja arhitektuuri instituudi ning energiatehnoloogia instituudi osa- lusel viisime läbi energiakandjate kaalumis­tegurite 18% uuendamise uuringu; materjali- ja keskkonna- tehnoloogia instituut koostas puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise teekaardi; Virumaa kolledži ja ärikorralduse instituudi koostöös valmis 5% CO₂-vabade või vähese heitega kütuste tootmise ja tarbimise teekaart. Samuti jätkus keemia- ja bio- TULU TEADUSKONDADE LÕIKES 52% tehnoloogia instituudil pikaajaline koostöö Maaelu Teadmuskeskusega, keskendudes põllumajan- 14% duskultuuride sordiaretusele ning geneetiliste ja biotehnoloogiliste lahenduste arendamisele. Rahvusvahelistest partneritest jätkas mere- süsteemide instituut 2025. aastal koostööd Lat- 10% vian Institute of Aquatic Ecology’ga uurimislaeva Salme rendi osas. Samuti jätkus õiguse instituudil muutus koostöö Aserbaidžaani notarite kojaga, mille mln eurot aastaga eesmärk on toetada ja arendada õigusvaldkonna Inseneriteaduskond 7,38 -6% personali haridusprotsessi. IT teaduskond 1,44 +57% Loodusteaduskond 1,92 -5% Ülikool algatas ja/või jätkas osalemist mitmes Majandusteaduskond 0,73 +38% suuremahulises ettevõtluskoostöö projektis. Eesti Mereakadeemia 0,02 -50% • ASTRA+ meetmes käivitusid aastateks 2025– Haldus- ja tugistruktuur 2,60 +72% 2029 kolm projekti: „ADAPTER+ teadmussiirde 40 TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE LEPINGUTE JA TEENUSTÖÖDE TULU AASTATEL 2021–2025 (mln eurot) Kasv 5 aastaga 35% KOKKU 10,45 9,65 11,41 12,88 14,10 2021 2022 2023 2024 2025 Eesti-sisesed lepingud ja teenustööd KOKKU, sh 9,17 7,21 7,76 6,73 6,59 lepingud äriühingutega 6,21 4,58 4,54 3,90 3,36 konsultatsioonid ja teenused 1,05 1,17 1,14 1,47 1,67 lepingud avaliku sektoriga 1,92 1,46 2,08 1,36 1,56 Välislepingud ja -teenustööd KOKKU, sh 0,98 1,32 1,32 1,15 1,25 lepingud ettevõtetega 0,29 0,63 0,29 0,61 0,52 konsultatsioonid ja teenused 0,12 0,11 0,36 0,11 0,07 lepingud asutuste ja organisatsioonidega 0,57 0,58 0,67 0,44 0,65 Sihtfinantseeritavad projektid KOKKU* 0,30 1,11 2,33 5,00 6,26 * Sihtfinantseeritavate projektide tulud sisalduvad teadus- ja arendustegevuse TA projektitoetuste tuludes (lk 19) toetamiseks“ eesmärgiga uuendada Adapter INTELLEKTUAALNE OMAND JA veebilehe ja digitaalplatvormi funktsionaalsust KOMMERTSIALISEERIMINE ning korraldada ettevõtlusvõrgustiku tegevusi Eestis ja rahvusvaheliselt (projekti kogumaht 5,5 Jätkasime tegevusi ülikooli intellektuaalomandi miljonit eurot); „Teadustulemuste rakendumise õiguste kaitsmisel ja haldamisel. edendamine akadeemilises keskkonnas tead- Akadeemilised üksused esitasid 2025. aastal mussiirde, äriarenduse ja innovatsioonijuhtimi- kokku 18 leiutisteatist. Leiutiste õiguskaitse vaja­ se oskuste parendamise kaudu“ teadmussiirde dust, sh patenditaotluste esitamise, patentide ja äriarenduse kompetentsimudeli väljatöötami- jõushoidmise või õiguskaitsest loobumise kohta seks ja vastava koolitus- ja arendusprogrammi hindas tööstusomandi ekspertkomisjon, kes läbiviimiseks teadmussiirdega seotud sihtrüh- kogu­nes aasta jooksul 14 korral. madele (kogueelarve 6,1 miljonit eurot) ning „Tal- 2025. aastal esitasime 28 uut patenditaotlust, Techi teadmussiirde võimekuse suurendamine“, sh 10 Eesti, 6 Euroopa, 3 rahvusvahelist (PCT), mille eesmärgiks on suurendada ülikooli üldist 7 USA, 1 Soome ja 1 Ühendkuningriigi patendi- teadmussiirde võimekust, sh arendada tead- taotlust. Uusi patente anti välja 8, neist 4 Eesti, mussiirdega seotud personali, parendada prot- 2 Euroopa ja 2 USA patenti. Aruandeaasta lõpu sesse ja tugiteenuseid ning täiendada olemas- seisuga oli ülikooli tööstusomandi portfellis 43 olevat teadustaristut (maht 4,9 miljonit eurot). kehtivat patenti, neist 24 Eesti ja 19 välisriigi • Jätkus Õiglase ülemineku fondi projekt patenti. Menetluses oli kokku 70 patenditaotlust, „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suu- millest 19 Eesti ja 51 välispatendi taotlust. rendamise toetus: teadusvõimekuse pakku- Ülikooli tööstusomandi portfellis on 2025. aas- mise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku ta lõpu seisuga 46 kaubamärki (sh kaubamärgi­ loomiseks“, mille fookuses oli uurimisrühmade taotlust), millest 26 on kaitstud / registreerimisel tegevust toetavate teadus- ja katselaborite Eestis, 12 Euroopa Liidus ning 8 välisriikides. sisus­tamine vajaliku teadusaparatuuriga. Tehnoloogiate müük ettevõtetele ehk ülikooli • Lõppes European Digital Innovation Hubs TA tulemuste ülekandmine ülikoolist ettevõttes- (EDIH) projekt „AI & Robotics Estonia (EDIH)“, se toimub reeglina litsentsilepingu alusel kas mis toetas Eesti tööstusettevõtteid nutikate olemas­olevasse ettevõttesse või sellel eesmärgil digilahenduste kasutusele võtmisel tehisintel- asutatud ülikooli hargettevõttesse. Ülikooli lekti ja robootika vallas ning täitis kõik seatud teadusgruppidest tekkinud tehnoloogiad on sa- eesmärgid; rahastuse sai 5,5 mln eelarvega geli madalal tehnoloogiavalmiduse tasemel ning jätkuprojekt „AI & Robotics Estonia 2.0 (EDIH)“. edasi­minekuks on vaja kommertsialiseerimise 41  TalTechi Ettevõtluspäev tõi kokku ettevõtjad ja teadlased arutama ettevõtluskoostööd ja innovatsiooni. plaani. 2025. aastal tegelesime üheaegselt ca bi arendamine Eesti ringlussevõtu potentsiaali 50 kommertsialiseerimis­projektiga varasema 40 tõstmiseks“ (Dmitri Goljandin) asemel. • „Madala süsiniku jalajäljega ehituspaneelide Üldjuhul on uued tehnoloogiad patenditaot- turuvalmiduse tõstmine“ (Targo Kalamees) luste ja patentide kujul, mis on lisandväärtuse • „Ligniini puhastustehnoloogia (DeAsh­ Lignin- kirjeldamisel liialt kitsas formaat. Informatsiooni DAL) turuvõimekuse arendus“ (Maria Kulp) efektiivsemaks levitamiseks viisime tehnoloogiad • „RAKUSÕEL: Toidu- ja biotehnoloogiatööstu- väärtuspakkumiste kujule ning lisasime veebi­ ses oluliste rakkude sõelumise tehnoloogia lehele uue sektsiooni „Tehnoloogiaportfell“. kommertsialiseerimine“ (Ott Scheler) Varajases küpsusastmes tehnoloogiad vajavad • „CogniFlow®-Cyte PRO: CogniFlow®-Cyte tilga­ olulisi lisainvesteeringuid ning arendust, mistõttu põhise bioanalüütika platvormi kasutusmugavu- alustasime ka potentsiaalsete kaasasutajate se arendamine“ (Tamás Pardy) otsimisega, kes aitaksid tehnoloogiad harg­ • „Kala-AI“ (Jeffrey Tuhtan) ettevõtluse kaudu turule viia. • „Renoveerimisstrateegia tööriista (ReST) inno- 2025. aastal sõlmisime kaks uut litsentsi­ vatsioonivalmiduse tõstmine“ (Ergo Pikas) lepingut: DSxOS OÜ-ga tarkvaraplatvormi DSxOS • „Kontureeritud õhuvahetopoloogia rakendamine ning CogniFlow OÜ-ga modulaarse tilk-mikroflui- elektrimasinates“ (Muhammad Usman Naseer) dika instrumentatsiooniplatvormi loovutamiseks. • „Tehisintellektipõhine adaptiivne veoajami juh- Aasta lõpuks oli ülikoolil 11 kehtivat litsentsilepin- timissüsteem“ (Anton Rassõlkin) gut. Litsentsilepingute alusel laekus 2025. aastal • „Isejuhtivate sõidukite turvalisuse valideerimi- tulu 10 388 eurot, tulud kahanesid võrreldes se ja verifitseerimise platvorm“ (Raivo Sell) varasemate aastatega. • „Uudse elektrilise impedantsimõõtja arendus“ (Margus Metshein) Teadustulemuste kommertsialiseerimisele aita- • „UbiCharge: linna elektrisõidukite laadimise sid kaasa arendusgrandid. Kevadel avanenud ümbermõtestamine“ (Andrei Blinov) ASTRA+ rahastusse esitasime 28 projektitaotlust. • „LignoQuat Antibacterial Technologies“ (Olga Heakskiidu sai 19, sh 18 projektis on TalTech juht- Bragina) partner (toetus à 75 000 eurot): • „Renoveerimise teadmuspõhise konfigureerimis­ • „Pooltööstusliku rõiva-, tekstiili- ja jalatsijäät- ekspertsüsteemi (TeKES) innovatsioonivalmidu- mete separatsioonjahvatussüsteemi prototüü- se tõstmine“ (Ergo Pikas) 42  • „Arvutusmudel õhukeseseinaliste konstrukt- • „Estonian peat valorization (teine faas)“ (Leeli sioonide piirtugevuse kiireks hindamiseks“ Amon, 6000 eurot) (Mihkel Kõrgesaar) • „SecondSpark: reusing second-life EV batte- • „Salivarius+ ehk probiootiline toidulahendus ries for energy storage systems“ (Hans Annis- Helicobacter pylori vastu“ (Kristel Vene) te, 10 000 eurot) • „Elektrijaotusvõrgu olekuandmete seirevõi- • „Klaaskiuga tugevdatud komposiitmaterjali mekuse alusplatvormi arendamine paindlik- (FRP) ümbertöötlus mehaanilise desintegrat- kusteenuste toeks, taastuvenergiaressursside siooni teel“ (Martin Malm, 6329 eurot) kasutustiheduse tõstmiseks ja töökindluse parendamiseks“ (Lauri Kütt) 2025. aastal korraldasime 3 intellektuaalomandi • „Plastifikaatorid teisesest toormest“ (Kristiina ja 8 tehnoloogiasiirde teemalist koolitust, mis aita- Kaldas) sid teadlastel suhestuda konkreetse teemaga ning kinnistada teadmisi vastavalt enda teadusvaldkon- Muutsime TalTechi in-house arendusgrantide nale. Käivitasime doktorantidele ja noorteadlastele taotlemispõhimõtted: kui varem sai fondile taotlusi suunatud üritustesarja Lab2Life, mis toetab ette- esitada sõltumata tehnoloogia TRL tasemest, siis võtlikkust ja aitab mõtestada, kuidas viia teadustöö pärast ASTRA+ rahastu avanemist toetame sealt tulemused laborist praktilisse rakendusse. tehnoloogiate jõudmist vaid TRL4 tasemeni, mis on ASTRA+ meetme lävend. Aruandeaastal said rahastuse seitse in-house arendusgranditaotlust: UUSETTEVÕTLUS • „Noble Metal Nanostructures: Fast Develop- ment and Processing Routes“ (Svetlana Polivt- TalTech on seadnud eesmärgiks suurendada seva, 27 500 eurot) ülikooli töötajaskonna poolt loodavate hargette- • „Production of CogniFlow® dual-channel preci- võtete arvu. 2025. aastal jätkasime nende loomise sion pump and installation on customer side“ ja arendamise protsesside lihtsustamist. Hargette- (Tamás Pardy, 32 000 eurot) võtte potentsiaaliga meeskondade arengu jälgimi- • „Electrochemical Sensor for Point-of-Care seks ja suunamiseks kasutasime KTH Innovation (PoC) stress analysis [EcSPoCSA]“ (Vitali Sõrits- Readiness Model'it. Äriühingute loomise toetami- ki, 39 500 eurot) seks viisime kevadel läbi ettevõtluskoolituste sarja • „Termotöötluskambri arendus: tuntud terase- „Tech Entrepreneur“. Uute kontaktide saamiseks markide ja kihtlisandustehnoloogia teel valmis- ning maailmapildi avardamiseks pakkusime harg­ tatud toodete termotöötlus (teine faas)“ (Marek ettevõtjatele võimalust osaleda konverentsidel (nt Tarraste, 31 980 eurot) Latitude59, sTARTUp Day, SLUSH). TalTechi roheliste energiatehnoloogiate magistrant Mihkel Reinula usub, et vesinikul on Eesti tuleviku energiamajanduses oma roll. Koos tiimiga arendab ta seadet, mis toodab vesinikku ja surub selle kõrge rõhu alla, et võimaldada kiiret ja automaatset tankimist. 43  Ülikooli hargettevõtete nimistusse lisandus 2025. Ventures, milles antakse tiimidele väike rahasüst aastal neli äriühingut: ning pakutakse mentorlust ja tehnoloogiatuden- • Renokratt OÜ – konfiguraator, mis võimaldab gite kogukonna tuge, et valideeritud tehnoloogili- simuleerida korterelamute renoveerimise pro- sed äriideed ei sureks välja. jekteerimisvõimalusi TalTechi programme läbinud tudengid asutasid • greenpixel OÜ – taimkatte andmed ja mudelid 2025. aastal 21 muud iduettevõtet: Ragnarok Ro- planeerimiseks, analüüsiks ja simulatsiooni- botics OÜ, Anotoku OÜ, ExpandiaX OÜ, ABionic deks ühest kohast MTÜ, Sõbermart OÜ, SafeFlow OÜ, youzu OÜ, • Südi Robotics OÜ – autonoomsed robotid kana- UTER OÜ, UncommonSense OÜ, OÜ Träshplän, lisatsioonide monitooringuks ja puhastuseks MTÜ Drone Club, HEAVEN WELLNESS OÜ, STO- • CogniFlow OÜ – tilgabiotehnoloogia kasutusele- NECOLLECTION OÜ, Max Office Services OÜ, võtu lävendi langetaja, pakkudes taskukohaseid Aurima OÜ, ZENVO OÜ, Kamal Ejaz Choudhri FIE, instrumente, mis on kohandatud töövoogudega SMÄKK OÜ, Saman EdTech OÜ, üheksa pall OÜ ja Kaspar Kiisk OÜ. TalTechi hargettevõtete koguarv aasta lõpu seisu- Toetasime aktiivseid tudengite tehnoloogia­ ga oli 23 ning aasta jooksul kaasatud investeerin- organisatsioone – Solaride, Tudengivormel, gute ja grantide maht 5,9 miljonit eurot. Tudengisatelliit ja TiVo näitasid 2025. aastal, et Hargettevõtete loomise motiveerimiseks nende tegevusest sünnib potentsiaalseid uusi toetab ülikool hargettevõtteid loonud instituute äriideid ja kaitstavat intellektuaalomandit. Aru- ka rahaliselt: ühe hargettevõtte eest, kus ülikool andeaastal loodud Drooniklubi eesmärgiks on omandab osaluse, premeeritakse instituuti droonitehnoloogiate arendamine ja tudengitele 50 000 euroga. kättesaadavaks tegemine. Veel üks TalTechi eesmärke on suurendada 2025. aastal jätkus ettevõtlussuuna ürituste tudengite loodavate iduettevõtete arvu. Selleks korraldamine tudengitele, koostöös EMERA-ga pakkus ülikool iga õppekava osana ettevõtlus­ korraldasime Marinehäki ning koos Ringmajan- õpet, lisaks korraldasime projekte, programme jm duse tuumiklaboriga ehitus- ja lammutusjäätmete üritusi. häkatoni. Mõlemast häkatonist on sirgumas uued Õppeainetes tekkinud äripotentsiaaliga idee- ettevõtted. de elluviimiseks algatasime kaks uut tudengiette- Toetasime MTÜ Prototron rahastu tegevusi. võtluse initsiatiivi: IGNITER eelkiirendi, kus kolme 2025. aastal toimus kaks vooru, milles osalesid kuuga jõutakse prototüübi ja idee validatsioonini, mitu TalTechi tiimi. Heaks näiteks on Svara AI mis võimaldaks tiimidel siseneda Prototroni, Teh- tiim, kes alustas teekonda IGNITER-ist ning jõudis nopoli või Ruum kiirenditesse, ja TalTech Student Prototroni top 7 tiimide hulka. AIRE ja Vikan AS arendasid lahenduse kudumisliinide vigade automaatseks tuvastamiseks. 44 ORGANISATSIOON, INIMESED JA LINNAKUD ARENGUKAVA 2021–2025 VÕTMENÄITAJAD täitmine eesmärk Sooline ametialane integratsioon (SAI) Meediakajastuste osakaal – Share of Voice (SOV) 0,881 0,875 0,883 0,896 0,874 23,7% 25,8% 26,0% 27,5% 28,22 0,827 0,842 0,856 0,871 0,885 0,900 18,0% 20,4% 22,8% 25,2% 27,6% 30,0% Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Sooline ametialane integratsioon on segregatsiooni­ Meediakajastuse osakaal näitab Tehnikaülikooli meedia­ indeks, mis põhineb palgaastmestikul. Indeks kajastuste osakaalu võrreldes kolme suurima Eesti ülikooliga mõõdab erinevust meeste ja naiste suhtelises (TalTech, TÜ, TLÜ). Monitooritakse meediakajastusi esindatuses palgaastmete lõikes, mis peegeldab Eesti klassikalises meedias (tele, raadio, trükimeedia ja soolist tasakaalu ametiastmetel. Väärtuse skaala on online), kus figureerivad nimetatud ülikoolidega seotud 0–1, kus 1 tähistab täielikku soolist integratsiooni. märksõnad, isikud, tegevus või muu seotud info. Maineindeks (TRI*M) Töötajaskonna rahuloluindeks (TRI*M) 93 91 92 89 89 69 68 77 85 87 89 91 93 95 61,0 62,4 63,8 65,2 66,6 68,0 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Baastase 2021 2022 2023 2024 2025 Maineindeks saadakse Kantar Emori poolt läbiviidavast Töötajaskonna rahulolu saadakse Kantar Emori iga-aastasest Eesti ülikoolide maineuuringust, kus tuuakse väljatöötatud TRI*M indeksi meetodil, mis käsitleb välja maine koondindeks TRI*M meetodil Eesti elanikkonna pühendumusena töötaja suhet tööandjasse, keskendudes seas. Indeks arvestab mitmeid erinevaid aspekte ülikoolide aspektidele, mida tööandja saab pühendumuse tõstmiseks maines. Skaala on võrreldav teiste Eesti ülikoolidega. ja hoidmiseks mõjutada. Uuringut viiakse läbi üle aasta. 45  KESKMISE TÖÖTASU KASV TEHNIKAÜLIKOOLIS (bruto) Keskmine töötasu kasv Tehnikaülikoolis 5 aastaga 40,1% 2021 2022 2023 2024 2025 Eesti keskmine töötasu 1 548 1 685 1 832 1 981 2 092 Keskmine töötasu Tehnikaülikoolis 2 352 2 506 2 755 3 123 3 294 Akadeemilise personali keskmine töötasu 2 644 2 767 2 984 3 466 3 605 Eesti keskmise töötasu kasv 6,9% 8,9% 8,7% 8,1% 5,6% (võrreldes eelmise aastaga) Keskmise töötasu kasv Tehnikaülikoolis 5,4% 6,5% 9,9% 13,4% 5,5% (võrreldes eelmise aastaga) Akadeemilise personali keskmise töötasu kasv 3,9% 4,7% 7,8% 16,2% 4,0% (võrreldes eelmise aastaga) INIMESED põhimõtetele ja organisatsioonikultuurile. Kava rakendamist toetab mitmekesisuse võrgustik, kus 2025. aastal viidi viiendat korda läbi ülikooliüle- nõustajad aitavad üliõpilastel ja töötajatel leida ne töötajate pühendumuse ja rahulolu uuring. lahendusi ning suunavad vajadusel pöörduma Pühendumuse indeks tõusis kahe aastaga 68 pädevate osapoolte poole. punktilt 77-ni ning ületas Eesti juhtide ja tippspet- sialistide keskmise taseme. Töötajad hindasid kõrgemalt töötasu konkurentsivõimet, õiglasemat LINNAKUD tulemuslikkuse hindamist ja üksustevahelist koos- tööd. Paranemine oli laiapõhjaline ning kasvas ka Ülikool omab kinnisvara Tallinnas Mustamäe linna­ juhtide kaasatuse ja infovahetuse tunnetus. kus ja Eesti Mereakadeemias Koplis ning Tartu, Juhtimiskvaliteedi arendamiseks käivitati uuen- Kuressaare ja Virumaa kolledžites. datud juhtide järelkasvuprogramm Armstrongi Endiselt jälgime energiatarbimist ning 2025. Akadeemia. Veebruarist detsembrini kestnud aastal oleme jõudnud tasemele, kus peamised programmi esimese lennu lõpetas 16 osalejat. Programm keskendus praktiliste juhtimisoskuste arendamisele läbi tegutsemise, regulaarse tagasi- TÖÖTAJATE ARV side ja päriseluliste juhtimisolukordade analüüsi. muutus aastaga Fookuses oli teadlik ja väärtuspõhine juhtimine. Töötajate koguarv Edukas pilootaasta kinnitas süsteemse juhtide 2 428 (+186) arendamise mõju organisatsiooni toimimisele. Doktorikraadiga akadeemilised Järgmine lend alustab 2026. aasta novembris. Akadeemilised töötajad töötajad 2025. aastal alustati B-taseme eesti keele 1 371 (+131) 737 (+37) kursustega välistöötajatele. Keeleõppe kätte- saadavuse parandamiseks pakutakse õpet regu- laarselt kaks korda aastas avatavates rühmades. Õppe kvaliteedi ja tulemuste ühtlustamiseks Akadeemi­ suurendati kontaktõppe osakaalu ning mindi üle lised välis- klassipõhisele õppevormile. töötajad Töökultuuri toetamiseks uuendati ülikooli 450 (+73) soolise võrdõiguslikkuse kava, keskendudes teadlikkuse suurendamisele, võrdse kohtlemise 46  KOLME SUUREMA ÜLIKOOLI MEEDIANÄHTAVUSE OSAKAAL Share of Voice (SOV), muutus aastaga 14% +0,3% 28% +1,5% -1,8% 58,1% Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool erinevused on tingitud temperatuuride suure- maa-alusesse parklasse 4 elektriautode laadimis- mast kõikumisest. Võrreldes 2024. aastaga oli jaama, infotehnoloogiateaduskonna õppehoone elektrienergia sääst 1%. Soojusenergiat tarbisime ning Tartu kolledži parklatesse mõlemasse 2 võrreldes 2024 aastaga 4% vähem, mahuliselt elektriautode laadimisjaama. 700 MWh. Rahaliselt säästsime võrreldes 2024. Rekonstrueerisime peamaja U06A korpuse aastaga 100 000 eurot ehk 4%. Selle tulemusena küttesüsteemi, maksumus 360 000 eurot. vähenes ka keskkonnajalajälg 322 tonni kasvu- Ülikooli kinnisvara suurimad rahalised investee- hoonegaaside võrra. ringud 2025. aastal tehti infotehnoloogia teadus- Kuuma suve tõttu suurenes surve parema konna õppehoonesse, kus ehitasime töötajatele sisekliima järele, mis tähendab, et kulutasime kontori- ja nõupidamispindadeks ümber kogu teise mõnel pool jahutusele rohkem energiat kui va- korruse (maksumus 2,7 miljonit eurot) ning Mek- rem. Väike energiasääst tarbitakse ära kasvava torysse rajasime IT teaduskonnale õpperuumid sisekliima nõudluse ja mitte nii hästi toimivate (7 auditooriumit) ja kontoripinnad (maksumus vanemate seadmete tõttu. 1,6 miljonit eurot). 2025. aastal päikesepaneele juurde ei paigal- Alustasime raamatukogu teise ja osaliselt datud. Päikesejaamade omatoodang 2025. aastal kolmanda korruse ümberehitusega (projekteeri- oli 228 MWh, võrreldes aastaga 2024 6 MWh mine), millele kulutasime 2025. aastal 340 000 võrra suurem. eurot. Ehituse põhiosa algab 2026. aasta alguses. Haridus- ja teadusministeeriumi 2024–2025 Peamaja U03 korpuse ümberehituse projek- aastate rahaeraldise toel rekonstrueerisime teerimisele kulus 2025 aastal 700 000 eurot. 2025. aastal peamaja U01 korpuse kütte­süsteemi Ehituse põhiosa algab samuti 2026. aastal. summas 355 000 eurot, millest 286 000 tuli HTM-i eraldisest. Loodusteaduste maja sai uue 2026. aastasse kavandatavad suuremad tööd soojustatud katuse kogusummas 450 000 eurot, • Raamatukogu 2. ja osaliselt 3. korruse ümber­ millest 210 000 eurot katsime HTM-i toetusega. ehitus uueks tudengite rühmatöö, vaba aja Sama toetusrahaga tegime kaugjuhitavaks veetmise ja puhkealaks, ehituse kogumaksu- Eesti Mereakadeemia Pitka maja ja Merekooli mus 2,4 miljonit eurot. maja hooneautomaatika, juhitavaks peamaja U02 • U03 korpuse ümberehitus uue ruumilahen- korpuse koridoride valgustuse ning liidestasime dusega õppekeskkonnaks, kogumaksumus 11 IT kolledži hooneautomaatikaga, kogusumma miljonit eurot. 100 000 eurot. • Mektory hoone katuse remont koos soojustuse 2025. aastal paigaldasime raamatukoguhoone lisamisega, 360 000 eurot. 47  TalTechi Linnakupeol said külastajad tutvuda tudengivormeli meeskonna Formula Student võistlusautodega. • Loodusteaduste maja läbipääsusüsteemi MAINE JA NÄHTAVUS uuendamine, 2025. aastal uuendatud katuse- le päikesepaneelide lisamine ning soojasõlme Kantar EMOR-i maineuuringu järgi oli Tallinna uue lahenduse projekteerimine; kogusumma Tehnikaülikooli kogutuntus eelmisel aastal 75%. 380 000 eurot. Kõrgelt hinnatakse Tehnikaülikooli lõpu­diplomi • Majandusmajas asuva ülikooli IT-osakonna väärtust tööturul, meie rahvusvahelisust, uuen- ruumide ümberehitamine, kahe auditooriumi duslikkust ning tugevust digitaalsete ja uute rekonstrueerimine ning varu elektritoite taga- tehnoloogiate poolest. Samuti hinnatakse kõrgelt mine, kogusumma 540 000 eurot. vilistlaste edukust, ettevõtlikkust ja koostööd, • Kuressaare kolledži uus moodulhoone kogu- kõrgetasemelist haridust ja teadust. Ülikooli maksumusega 600 000 eurot, millest 140 000 maineindeks üldises vanuserühmas (15–60 a) jäi eurot jäi 2025. aastasse ning mida rahastatak- samaks nagu eelmisel aastal, andes arvuliseks se välise finantseeringuga. väärtuseks 89. Noorte vanuserühmas (15–24 a) • Jätkame ka ülikooli valve- ja läbipääsusüstee- tegi maineindeks aga tugeva hüppe, tõustes mide koondamist ühtse platvormi alla, et taga- rekordilise 96 punktini (eelmisel aastal 89). da hoonete turvasüsteemide keskne jälgimine Ülikooli nähtavus ehk share of voice (SOV) on ja juhtimine ühes tarkvaralahenduses. Selle juba viiendat aastat stabiilses kasvutrendis. SOV eesmärgi saavutamiseks viime lõpuni Loodus- tõusis 28,22% peale, võrreldes 27,45% eelmisel maja valve- ja läbipääsusüsteemide renovee- aastal. See jääb veidi alla seatud sihile (30%), rimise ning uuendame vastavad süsteemid ka aga seniste trendide jätkudes on võimalik, et see Virumaa kolledžis. siht saavutatakse järgmise paari aastaga. Kokku • Tuleohutuse parendamiseks jätkame hoo- avaldati TalTechi kohta 9688 meediauudist, mida nete tuleohutussüsteemide renoveerimist ja on 7,3% rohkem kui eelmisel aastal (9030). Kokku­ ühtse platvormi alla koondamist, mis paren- võttes kerkis TalTech Eestis enamkajastatud dab olukorra jälgimist ning haldamist. Selleks organisatsioonide pingereas 8. kohale (eelmisel uuendame Puidumaja, Mäemaja ja Virumaa aastal 10. koht). kolledži hoonete olemasolevaid tulekahju­ Väga edukalt läbi viidud vastuvõtukampaania signalisatsioonisüsteeme. ning programmiturunduse kampaaniad aitasid 48  tõsta sisseastujate arvu viimase üheksa aasta KOLME SUUREMA ÜLIKOOLI kõrgeimale tasemele. Esimest korda rakendasime MEEDIANÄHTAVUSE OSAKAAL ennustava analüütika mudelit, millel oli väga posi­ Share of Voice (SOV), tiivne mõju. Samuti oli taas väga edukas aasta muutus aastaga varem lansseeritud e-rehkendus. Meie loov- ja 13,8% meedialahendusi hinnati kõrgelt, need pälvisid kokku kaks kuldmuna, pronksmuna ja TULI -0,8% reklaami­agentuuride konkursi Grand Prix. Ülikooli külastajate seas olid jätkuvalt väga populaarsed avatud uste päev, Linnakupidu ja Teadlaste öö. +0,7% 28,2% +0,1% 58,0% INFOTEHNOLOOGIA 2025. aastal jätkati ISO/IEC 27001 standardi rakendamist ning infoturbe halduse süsteemi arendamist ja küpsustaseme tõstmist. Vastavus­ Tartu Ülikool audit on kavandatud 2026. aastasse, et tagada protsesside ühtlasem rakendumine ja parem Tallinna Tehnikaülikool valmisolek sertifitseerimiseks. Tallinna Ülikool Õppekeskkonna arendamisel ajakohastati ehi- tus- ja renoveerimistööde käigus ruumide audio- ja videolahendusi. Tähelepanu pöörati esitlustehnika kauem aega. 2025. aastal uuendati ülikooli kesk- standardiseerimisele, töökindluse parandamisele ne serveritaristu töökindluse tagamiseks. ning hübriidõppe tehnilise toe tugevdamisele. Infosüsteemide arenduses jätkusid õppe­info­ IT-taristu valdkonnas jätkus ülikooliülese süsteemi, projektiveebi ja täiendusõppe info­ wifi-lahenduse hanke ettevalmistamine. Hange süsteemi arendustööd. Lisaks tehti väiksemaid ja lahenduse rakendamine on kavandatud 2026. täiendusi erinevates süsteemides, et ajakohasta- aastasse, kuna tehnoloogiliste valikute täpsus- da lahendusi, parandada kasutusmugavust ning tamine ning turulahenduste küpsemine võtsid arendada süsteemidevahelisi integratsioone. TalTechi Linnakupeo järelpidu. Esinesid Justament, Dagö, Grete Paia & Púr Múdd ning Terminaator. 49  TalTechi rektor osalemas e-rehkendusel Pärnu Koidula Gümnaasiumis. ÜHISKONNA TEENIMINE INSENERIHARIDUSE õppejõud ja tudengid aasta jooksul 90 kursust POPULARISEERIMINE 21 Eesti gümnaasiumis, kus osales 2019 õpilast. Kõige suurem koostöö on valikainete osas Tehnikaülikooli koostöö Eesti üldhariduskoolide- Mustamäe Riigigümnaasiumiga, kellele TalTech ga on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud. pakkus 30 kursust. Lisaks väärtustas TalTech Üha enam koole on näinud väärtust mitmekülg- Mustamäe Riigigümnaasiumi ja Pärnu Koidula setes tegevustes, mida TalTech on õpilastele Gümnaasiumi õpilasi, makstes neile stipendiumi, pakkunud läbi ülikoolikülastuste, karjääripäevade mis peaks innustama õpilasi jätkama haridusteed ja gümnaasiumi valikainete, et tuua õppetegevus- ülikoolis. se nüüdisaegseid teadmisi, praktilisi kogemusi ja Tehnoloogiakooli õpilaste arv 2025. aastal tulevikku suunatud vaatenurki. mõnevõrra kahanes, tulenevalt Mektory hoone 2025. aastal suurenes valikainete pakku- remondist. Kokku osales töötubades 2416 mine gümnaasiumitele. Kokku andsid TalTechi õpilast ning kursustel ja laagrites 985 õpilast. KOOLIÕPILASTE TEGEVUSED 2021 2022 2023 2024 2025 Eksamikoolis osalenuid 6 063 4 564 6 014 3 822 4 715 Olümpiaadikoolis osalenuid 245 302 339 224 229 Tehnoloogiakooli kursustel osalenuid 642 765 975 1 020 985 Tehnoloogiakooli töötubades osalenuid 1 071 1 890 2 418 2 670 2 416 50 Energiatehnoloogia instituudi EnerHacki energia- teemalistes laagrites osales aasta jooksul üle 1100 õpilase. Kasvas ka tehnoloogialaagrite ja -kursuste maht põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele, ula- tudes 1625 akadeemilise tunnini aastas. Noore Inseneri Programmi tegevused jätkusid Inseneri­ akadeemia projekti raames, 2025. aastal osales programmis 103 õpilast. Tuleviku insener-disai- neri (TID) kursuse läbiviimine toimus Eesti Kunsti­ akadeemia ja TalTechi kahepoolses koostöös, sajale õppekohale kandideeris ligi 180 õpilast. HK Unicorn Squadi tegevused jätkusid oodatud mahus. 2025. aastal osales kõigis Unicorn Squadi tegevustes 3512 noort, sealhulgas 8–12-aastaste tüdrukute tehnoloogiakursustel 2130 noort, neist ligi 800 esmakordselt. Gümnaasiumiklasside Unicorn Squad PRO rühmades osales aasta jooksul kokku 212 neidu. Kokku on Unicorn Squad PRO võrgustikus 35 rühma kuni 400 osalejaga, kes läbivad programmi jooksul neli moodulit. TalTechi naiste võrkpallivõistkond 9. oktoobril 2025 toimus Tehnikaülikooli rektori tuli 2025. aastal Eesti meistriks, saavutus valiti eestvõtmisel teist korda üleriigiline e-rehkendus, ülikooli aasta sporditeoks. kuhu registreerus rekordarv 23 684 huvilist, kellest oma vastused saatis ära 12 240 inimest. Ülesannete koostamise ja tehnilise teostuse eest vastutas eksami- ja olümpiaadikool. 2025. aasta veebruaris ülikooli avatud uste päe- vadel toimunud Labürindijooks kujunes samuti taas edukaks. Võistlus toimus kahel päeval ja seal osales 409 abiturienti; viisteist parimat said kutse tulla õppima Tallinna Tehnikaülikooli. KULTUUR JA SPORT MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Kultuurikeskuse koosseisus tegutses 2025. aastal üheksa kultuuri­ kollektiivi 459 liikmega: akadeemiline meeskoor, akadeemiline naiskoor, kammerkoor, vilistlaste naiskoor, Inseneride meeskoor, puhkpilliorkester, BigBänd, kammerorkester ja rahvatantsuansam- bel Kuljus. Kultuurikeskuse tegevust juhtis nelja- liikmeline juhatus koosseisus Marina Kuznetsova – juhatuse esimees, Helen Tamm – ülikooli esin- daja, Kristjan Karmo ja Andreas Saluste. Juha­tuse esimees ja rahvatantsuansambli Kuljus pikaaegne juhendaja Marina Kuznetsova pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi. Kultuurikeskuse 2025. aasta suurim ettevõt- mine oli MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Kultuuri­ keskuse 50. aastapäeva tähistamine, mis toimus 15. märtsil ülikooli aulas. Pidulikul õhtul tunnus- tati töötajaid, kes on viiekümne aasta jooksul märkimisväärselt panustanud Kultuurikeskuse 51  ülikooli Eesti meistrivõistlustel ning rahvusvahelis- tes sarjades: meeste korvpall (Eesti-Läti Ühisliiga ja Roheliste teemakuude ENBL liiga), meeste võrkpall (Elme Messer Balti lii- raames toimunud ga), naiste võrkpall (Eesti meistrivõistlused), meeste taaskasutus- ja käsitöölaat lauatennis (ETTU Euroopa karikasari), naiste laua- TalTechi linnakus. tennis (ETTU Euroopa karikasari) ja TalTech Cheer- leaders (Euroopa ja maailmameistrivõistlused). Rahvusvahelisel areenil võistles kokku 136 sportlast, kellest 69 olid meie tudengid (51%). Ees- märk on tudengite osakaal esindustiimides 75%. Aasta sporditeoks valiti naiste võrkpallivõist- konna esikoht Eesti meistrivõistlustel. Teised väljapaistvamad saavutused: • korvpallis Eesti karikavõistluste pronksmedal ja Eesti meistrivõistluste 4. koht • lauatennises 12 individuaalset medalit Eesti meistrivõistlustel • neli kuldmedalit SELL-i üliõpilasmängudelt KLIIMANEUTRAALNE ÜLIKOOL TalTechi 2025. aasta süsinikujalajälg oli 30 162 tCO2e, millest hooned moodustasid 36%, inves- teeringud 23%, teenused 21%, liikuvus 19% ning toit 1%. Ülikooli aasta roheteo laureaadid: • Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi eestvedamisel läbi viidud kestlikku arengut edendavad taseme- ja täiendõppe ning üld- sust harivad tegevused. Töörühma juht on prof Tiia Plamus, töögrupi liikmed Tiia Plamus, Lau- arengusse. Selleks õhtuks valmistasid kollektiivid ra Kuningas, Maarja Grossberg-Kuusk, Andres erinevates žanrites ette erilisi, neile mitteomaseid Krumme, Katre Worth, Piret Mellik, Jaan Kers, etteasteid. Ülikooli kultuurikollektiivid osalesid ka Viktoria Gudkova, Niina Dulova, Andres Trikkel, laulu- ja tantsupeol „Iseoma“. Helen Sooväli-Sepping, Allan Niidu, Ivo Palu, Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubil oli 2025. Rutt Hints, Tony Hand, Ulrika Hurt, Riina Aav, aastal kuus esindusvõistkonda, kes esindasid Petri-Jaan Lahtvee; Margit Kull, Jaana Merisaar, KULTUURIKOLLEKTIIVID JA SPORDIVÕISTKONNAD 2021 2022 2023 2024 2025 Kultuurikollektiivide liikmeid 440 460 472 506 459 TalTechi tippspordivõistkondadesse 162 165 146 141 139 kuuluvaid sportlasi kellest TalTechi üliõpilased 111 95 75 72 62 52 RAAMATUKOGU Ligipääs perioodikaväljaannetele ja e-raamatutele, kasv 5 aastaga 72% 2021 2022 2023 2024 2025 Ligipääs tasulistele andmebaasidele 89 93 91 88 86 Ligipääs perioodikaväljaannetele 116 000 117 000 110 480 123 038 126 231 Ligipääs e-raamatutele 350 000 354 000 360 000 637 993 669 694 Allalaadimisi e-ressurssidest 1 431 773 1 517 798 1 698 657 2 224 038 3 084 949 Merle Ojasoo, Simo Ilomets, Karin Käär, Liisa sile, milles oli aasta lõpu seisuga e-ressursse kok- Rebane. ku 795 925, sh e-ajakirju 126 231 ja e-raamatuid • Algatus „Rohelised teemakuud“, mis võtab 669 694. E-ressursside sisuüksuste allalaadimisi õppeaasta jooksul igas kuus fookusesse ühe tasulistest andmebaasidest oli 3 084 949. Kahes jätkusuutlikkuse teema ning täidab selle artik- omaloodud andmebaasis – Digikogu (külastusi lite ja info, üleskutsete ja ürituste ning meele- 630 321, allalaadimisi 32 766) ja Teadusportaal lahutuslike võistlustega, et tõsta teadlikkust (külas­tusi 2 321 382) – oli aasta lõpuks kokku ning nügida ja meelitada ülikooliperet oma iga- 164 074 kirjet. 2025. aasta jooksul lisati Digi­ päevaelus jätkusuutlikumalt käituma. Algatuse kogusse 98 doktoritööd, 1692 lõputööd (nendest eestvedaja on Mari Öö Sarv, tuumiktiimis tegut- 767 magistritööd, 808 bakalaureusetööd ja sevad Henri Suomalainen, Liisu Kirke Normak, 117 diplomitööd) ning 2 kõrgkooliõpikut. Eesti Pirgit Pedaja, Piibe Kirke Tops, Kätlin Sonk, Mi- Teadusinfosüsteemis (ETIS) kinnitati 1845 uut lanna Naris, Kristin Rammus, Gert Zavatski . publikatsioonikirjet, kirjastati 98 doktoritööd, kaks e-õpikut ja 13 muud väljaannet. Aasta alguses valmis akadeemik Jarek Kurnitski Raamatukogu ja harukogusid külastati aasta eestvõttel kliimaneutraalse ülikooli teekaart. jooksul kokku 155 267 korral (2024. a 154 456), Ülikooli arenguks vajalik juhtimise töövahend kojulaenutuste arv oli 65 751. Registreeritud on loodud teadlaste ja tugitöötajate kaasabil. kasutajate arv aasta lõpul oli 22 313. 2025. aasta Tee­kaart annab põhjaliku ülevaate ülikooli jooksul vastati 1797 päringule ja parandati 11 816 kasvuhoone­gaaside heite kohta aastatel 2023– bibliokirjet. Läbi viidi 139 erialast koolitust, kus 2024, toob välja võimalikud stsenaariumid heite osales 2901 inimest, lisaks toimusid koolitused kohta tulevikus ning pakub ettepanekuid, milliste 658 kooliõpilasele. tegevustega jalajälje vähendamisel edasi liikuda. 2025. aasta kevadel läbi viidud raamatukogu Ülikooli kinnisvaraosakond on viimastel aastatel kasutajate rahulolu-uuringu kohaselt oli teenu­ märkimisväärselt panustanud hoonete energia­ s­ ega rahul või väga rahul 98% vastanutest. kulu vähendamisse ja puhta energia tootmisse, Koostöös kinnisvaraosakonnaga töötati välja väike kahanemine oli ka aruandeaastal. raamatu­ kogu ulatusliku kaasajastamise projekt, Tallinna Tehnikaülikooli teadlased panustavad mis teostatakse 2026. aastal. teadmiste ning lastele ja noortele suunatud Jätkus teadusandmete repositooriumi Tal- insener-­tehnilisi lahendusi pakkuvate ettevõt- TechData ja TalTechi teadusportaali arendamine. mistega SA Energia Avastuskeskuse tegemistes. Aktiivselt osaleti uue üle-eestilise raamatukogu­ Samuti osaleb teadlaskond SA Rohetiiger tee- süsteemi arendustöörühmas, esindades teadus- kaartide valmimisel, koolituste läbiviimisel ning raamatukogude seisukohti. nõukoja töös. 2025. aastal korraldasid raamatukogu ja muu- seum 28 näitust ning 40 uudiskirjanduse välja- panekut, ettevalmistamisel on ülikooli muuseumi RAAMATUKOGU JA MUUSEUM uus püsiekspositsioon. Muuseumikogusse võeti vastu 342 uut objekti ja ilmus dotsent Epi Tohvri TalTechi raamatukogu kasutuskogudes oli 2025. monograafia „Tallinna Tehnikaülikooli kampus aasta lõpul kokku 586 239 füüsilist teavikut. Mustamäe luidetel“, mis kandideeris Muuseumi­ Juurde­pääsu võimaldati 86 tasulisele andmebaa- roti auhinnale. 53  INSENERITEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2025 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2025 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 14% 14% 13% 21% Õppekavasid 29 (-1) Akadeemilisi töötajaid 496 (+48) Bakalaureuseõpe 6 (0) Professorid 64 (+5) 8% 10% 14% Magistriõpe 14 (-1) sh tenuuriprofessorid 40 (-2) Doktoriõpe 1 (0) Vanemteadurid 42 (-6) Integreeritud õpe 4 (0) Juhtivteadurid 6 (0) Rakenduskõrgharidus 4 (0) Teadurid 78 (0) 3% Nooremteadurid 190 (+54) Üliõpilasi 3 932 (+514) Dotsendid, vanemlektorid 48 (-2) 16% Välistudengid 192 (+14) Doktorandid 237 (+44) Lektorid 68 (-3) sh tööstusdoktorandid 15 (+3) 38% 48% TEADUSTEGEVUS Teaduspublikatsioonide arv structural response of a multideck ship. Ships and Scopus/SciVal 2025. aastal, 25.02.2026 seisuga Offshore Structures, 1–26. DOI: https://doi.org/10.1080/1744 (muutus aastaga) 5302.2025.2507714 (ehituse ja arhitektuuri instituut) 491 (+45) Reedo, Katriin; Raadik, Taavi; Altosaar, Mare; Pilvet, Maris; Gutjuma, Annaly; Krustok, Jüri; Paaver, Peeter. Scalable Phosphorus Doping of p-Type FeS2 Microcrystals for Photovoltaic Applications, ACS Omega 2025, 10, 48, 58869–58876. DOI: doi.org/10.1021/acsomega.5c07455. Tähelepanuväärsemad publikatsioonid (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) Lylykangas, Kimmo; Kertsmik, Kadri-Ann; Cerrone, Hussien, Hadeer; Krunks, Malle; Spalatu, Nicolae; Damiano; Walke, Peter; Kuusk, Kalle & Kalamees, Targo. Katerski, Atanas; Jehl Li-Kao, Zacharie; Giraldo, Sergio; (2025). Decarbonisation of Estonia’s residential Abou-Ras, Daniel; Oli, Arivazhagan Valluvar; Siebentritt, building stock. Energy & Buildings, 346, 116193. DOI: Susanne; Major, Jonathan D.; Almushawwah, Aeshah A.; https://doi.org/10.1016/j.enbuild.2025.116193. (ehituse ja Shalvey, Thomas P.; Grzibovskis, Raitis; Vembris, Aivars; arhitektuuri instituut) Acik Oja, Ilona. Interface engineering approach of in- air-processed Sb2S3 solar cells enabling 7.5% AM Lihtmaa, Lauri; Kuusk, Kalle; Kalamees, Targo (2025). 1.5G device efficiency and an 18% indoor milestone Revisiting spatial distribution of residential energy performance. Journal of Materials Chemistry A, 2025, 13 renovation grants: evaluation of policy change for more (43) 37215–37231. DOI: https://doi.org/10.1039/d5ta05790f equitable use of public funds. Energy Policy, 207, art. (materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut) 114843. DOI: https://doi.org/10.1016/j.enpol.2025.114843 (ehituse ja arhitektuuri instituut) Raamets, Jane; Nei, Lembit; Ruus, Aime; Ivask, Mari; Muoni, Karin (2025). Humidity impact on air quality in straw- and Imala, Mikk-Markus; Naar, Hendrik; Tabri, Kristjan. (2025). reed-bale houses. Environments, 12 (9), #297. DOI: https:// Higher-order shear deformation formulation for the doi.org/10.3390/environments12090297 (Tartu kolledž) 54 JUHTKOND 31.12.2025 seisuga UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Fjodor Sergejev Dekaan Juhan Idnurm Ehituse ja arhitektuuri instituut, Jarek Kurnitski Ehituse ja arhitektuuri instituudi praktik-professor (kuni 31.07.2025) direktor Deniss Klauson Energiatehnoloogia instituut, Irene Lill Ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasatud professor (alates 01.08.2025) direktor Jenni Vilhemiina Ehituse ja arhitektuuri instituut, Alar Konist Energiatehnoloogia instituudi Partanen kaasatud professor direktor Lill Sarv Ehituse ja arhitektuuri instituut, Mart Landsberg Elektroenergeetika ja sihtrahastusega professor mehhatroonika instituudi direktor (Tuleviku Linna professor) Maarja Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Jasper Adamson Virumaa kolledž, Grossberg-Kuusk instituudi direktor rakendusliku struktuurikeemia tenuuriprofessor Kristo Karjust Mehaanika ja tööstustehnika (astmel kaasprofessor) instituudi direktor Allan Niidu Virumaa kolledž, Merit Kindsigo Kuressaare kolledži direktor rakendusliku keemia tenuuri­- Aime Ruus Tartu kolledži direktor professor (astmel kaasprofessor) Mare Roosileht Virumaa kolledži direktor TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2025. AASTAL Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehituskonstruktsioonide koos metoodika täiustamisega on oluline nii energia­ uurimisgrupp panustas oluliselt uue põlvkonna Euroopa tõhususe arengute kui ka EL-i ühisturu seisukohalt. Töö puitkonstruktsioonide projekteerimisstandardi Eurokoo- tulemused jõudsid uuendatud hoonete energiatõhususe deks 5 väljatöötamisse, mis kiideti heaks sügisel Eroopa määrustesse nr 63, nr 58 ja nr 36, mis esitavad hoonete komisjonis. TalTechis valmisid mitmed tulepüsivuse energiatõhususe miinimumnõuded, arvutusmetoodika arvutus- ja katsemeetodid. Koostöös Eesti ja Euroopa ja energiamärgise põhimõtted. 2025. aastal käivitus partneritega tegeleti seni vähekasutatud puitmaterjalide koostöös kliimaministeeriumiga kolm hoonete energiatõ- väärindamisega nende kasutamiseks konstruktsioonides, hususe regulatsiooni arendavat projekti, mis on vajalikud sh uute inseneripuidust toodete arendamisega. direktiivi ülevõtmiseks järgmisel aastal. Energiatõhususe tippkeskus panustas Euroopa komisjoni Maineka rahvusvahelise arhitektuurivõistluse Saint uuendatud hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) Gobain Isoveri tudengitööde konkursil said 2. koha rakendamiseks ette valmistatud kahte juhendisse. Töö TalTechi arhi­tektuuritudengid Mari Liis Aader, Elise- teostas täisprofessor tenuuris Jarek Kurnitski EPBD Irene Lensment ja Andra Palla. Auhinnalise töö „Sense Concerted Action arvutusmeetodite töögrupi juhina, REH- of Community“ juhendajad olid Irina Raud ja Jaan Kuuse­ VA tehnoloogia- ja teaduskomitee juhina ja Nordic Venti- mets. Lõppvõistlusel osalesid tudengid 33 riigist ja ligi lation Group'i liikmena. Heitevaba hoone arvutusmetoo- 220 ülikoolist üle maailma. dika sai viidud teaduslikule alusele ja mitteelu­hoonetele rakenduv õhu kvaliteedi juhtimise ning monitooringu Balti Arhitektide Liitude Assotsiatsiooni korraldatud nõue sisustati mõistlike ja praktikas rakendatavate tudengite lõputööde konkursil BAUA Awards sai eri­ sisekliimaparameetritega. Hoonete sisekliima sai selge preemia Marit Maribel Pulles. Lõputöö „Pinnasest valmis- sisekliimaparameetrite klassifikatsiooni projekteerimise, tatud kaasaegne arhitektuur Casamance’i naistekeskuse vastuvõtukatsetuste, monitooringu ja uuringute jaoks. tüüpprojekti näitel“ käsitleb Senegali lõunaosas asuvat Casamance’i piirkonda, kus maapiirkonnale tüüpiliselt Energiatõhususe tippkeskus modelleeris koostöös on suureks probleemiks halb juurdepääs sünnitusabile, Aalborgi ülikooli teadlastega Euroopa Komisjoni naistevastane vägivald ja varjupaikade puudumine. Töö liginull­ energiahoonete energiatõhususe piirmäärade juhendaja oli kaasprofessor tenuuris Jaan Kuusemets. soovituse rakendatavust kolmes riigis. Uuringul on Osales 14 tööd seitsmest arhitektuurikoolist. oluline mõju Euroopa tasemel, sest tulemuste järgi ei ole Euroopa Komis­joni soovitatud energiatõhususe tasemed Tehnikaülikooli ellukutsutud elektrivaldkonna suursünd- erinevates kliimatsoonides proportsionaalsed ehk võrd- must Positron külastas ca 13 000 noort energeetika­huvilist. se rangusega. Nõuete võrdlus ja edasine arendamine Sündmus pärjati tiitliga Aasta haridustegu. Positron on üks 55  tugevaid hoobasid, mille toel oli tänavu vastuvõtt elektro­ aasta eest. Instituudi juhtkond esines ettekannetega ja energeetika ja mehhatroonika eriala bakalaureuseõppes- doktorandid, sh välisdoktorandid, esitasid oma uurimis- se ülikooli suurim: õppima asumist kinnitas 207 tudengit, tööde tulemusi eesti keeles ning suunatuna koostööpart- mis on pea 74% rohkem kui aasta varem. neritele ja ülikoolivälistele huvigruppidele. Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi jõu­ Oktoobris külastas meid Mongoolia energiasektori elektroonika uurimisrühma eestvedamisel toimus juu- delegatsioon. Õppevisiidi käigus tutvustas energiateh- nis Tallinn DC Week. Sündmusterohke alalisvoolu nädal noloogia instituut Eesti soojusmajanduse ja energeetika on ainulaadne üritus maailmas ning tõi kokku üle 300 ala lahendusi rahvusvahelistele partneritele. tipptegija 30 riigist. Lisaks toimus detsembris alalisvoolu innovatsiooni töötuba, mis tutvustas uusimaid arenguid ja Detsembris algas energiatehnoloogia instituudil projekt tulevikutrende alalisvoolutehnoloogiate vallas. Instituudi HIGHWAY, mis tegeleb kõrgtemperatuurse suure tõhu­ ja uurimisrühma pingutused toovad ühiskonnas ja tea- susega soojusenergia salvestamisega võimaldamaks duses tähelepanu alalisvoolu teemale, toetades liikumist pikendada olemasolevate keevkihtkatelde eluiga. rohelisema tuleviku suunas. TalTechi teadlaste eestvedamisel otsitakse lahendusi, 8.–9. veebruaril 2025 sünkroniseeriti Balti riikide kuidas kasutada lund ja jääd võimalikult tõhusa kaug­ elektrivõrk Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Elektro­ jahutusvõrgu tarbeks. Eesti lumehunnikutest alguse energeetika ja mehhatroonika instituudi teadlased andsid saanud rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on luua süs- panuse Eleringi süsteemiuuringute raamistikus ning aita- teem, mis oleks sobilik ka teistes Põhja-Euroopa linnades sid kaasa sünkroonkompensaatorite ja Estlinki juhtimis- ning aitaks leevendada suvist palavat ilma. süsteemi uuendamise projekti edukaks läbiviimiseks ning jagasid ühiskonnale teaduspõhist ja tasakaalustatud infot Kliimaministeeriumi tellimusel valmis koostöös energia- avalike loengute, pressikonverentside ja meedia kaudu. tehnoloogia instituudiga CO2 püüdmise tehnoloogia kasutuselevõtu teekaart. Tegevuskava eesmärk on Tallinna linn tunnustas Raestipendiumiga meie üliõpilasi: määratleda vajalikud eeldused süsiniku kogumise ja doktoriõppe stipendiumi laureaadid on Irina Petrotšenko, ladustamise (CCS) ning süsiniku kogumise ja kasutamise Christopher-Robin Raitviir ja Hesham Ali, magistriõppes Kris- (CCU) tehnoloogiate rakendamiseks Eestis. tian Kirs. Stipendiaatide teemad panustasid ringmajanduse, kriisivalmiduse ning sotsiaalvaldkonna lahendustesse. Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi biopolü- meeride tehnoloogia labor koostöös biofunktsionaal- Energiatehnoloogia instituudi vilistlane Cathy-Liis sete materjalide teaduslabori ja puidu väärindamise Põlluveer pälvis maineka tiitli Aasta insener 2025 ning fookustippkeskusega korraldas oktoobris Tallinnas 23. Eesti Inseneride Liit valis 2025. aasta tehnikaüliõpilaseks rahvusvahelise konverentsi Baltic Polymer Symposium. elektroenergeetika tudengi ja vesinikutehnoloogia eest- Konverents pööras tähelepanu polümeeriteaduse rollile vedaja Vladislav Musakko. jätkusuutlikus materjalide arendamises. Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut osaleb Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi õhukese­ Euroopa energiakindluse projektis teaduskoostöö kileliste energiamaterjalide teaduslaboris disainiti programmis, mis arendab digitaalsete kaksikute ja küber- täielikult kaadmiumivaba keskkonnasõbraliku päike- füüsikaliste süsteemide rakendusi CO₂ vähendamiseks seelemendi struktuur ja töötati välja seadise nano- energiamahukas tööstuses. mõõtmeliste koostekihtide valmistamise tehnoloogia kuluefektiivsel ultrahelipihustuse meetodil õhu kesk- Märtsis algas Interreg Baltic Sea programmi raames konnas. ZnO liides­kihiga seadiste efektiivsus valgustuse projekt PlanHeat, mis toetab kohalike soojusmajanduse standardtingimustes tõusis 7,5% ning madalatel valguse arengukavade loomist, et liikuda kliimaneutraalsuse intensiivsustel 18% juurde, kusjuures kasutati üliõhukest poole; energiatehnoloogia instituut osaleb riikidevahelise 150 nm paksust absorber­kihti. Mõõdetud efektiivsused kompetentsikeskuse loomises. on kõrgemad, kui senini analoogsete absorberiga sea- diste kohta avaldatud. Energiatehnoloogia instituudis jätkus Euroopa Hori­ sondi rahvusvaheline projekt BioTech, mis arendab Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi päikese­ biomassi termokeemilise muundamise tehnoloogiaid ja energeetika materjalide teaduslabori FeS₂-ga tegeleva parandab toodetud energia kvaliteeti. uurimisrühma, mida juhib dr Taavi Raadik, oluliseks läbi- murdeks oli püriidi fosforiga legeerimise mehhanismi Oktoobris toimus koos ettevõtete, vilistlaste ja partnerite­ mõistmine ja praktiline rakendamine. Kasvatusprotsessi ga energiatehnoloogia erialapäev, mis viimati toimus 10 käigus on võimalik saavutada püriidi suureks väljakutseks 56 olnud p-tüübiline juhtivus FeP₄ ühendi inkorporeerimise kordades ning pakkudes kulutõhusat alternatiivi töötleva kaudu püriidi kristallvõresse. Patenditaotlus on sisse tööstuse pakendamise ja CNC-tootmise vajadusteks. antud ja saadud esialgne kaitse Eesti Patendiametist. Tartu kolledži tudengid viisid lõpule AIRE projekti „Kudu­ Mehaanika ja tööstustehnika instituut korraldas mais rah- mi kvaliteedi kontroll masinnägemise abil“. Valmis vusvahelise teaduskonverentsi Modern Materials and masin­nägemisel põhinev kvaliteedikontrollisüsteem, Manufacturing. Kahel teaduspäeval osales 134 inimest 10 mille abil on võimalik tootmisliinil valmivaid kudumeid riigist. Fookuses olid teemad, nagu Tööstus 5.0, roboo­ vahetult analüüsida ja vigu automaatselt esile tuua ning tika ja tööstustehnika, IoT ja tulevikutehased, digitaalsed ettevõttel säästa oluliselt materjali ja aega. kaksikud, lisandustootmine, materjalitehnika, pulber­ metallurgia, keraamika, nanomaterjalid, komposiidid, Taastuvenergia- ja energiatõhususe lahenduste arendami- pinnatehnoloogiad ja triboloogia. Paralleelselt toimunud se õppetaristu kaasajastamise projekti toel rajati Tartu kol- MERIThONil töötasid tudengid ja teadlased inno­vaatiliste ledži tudengite initsiatiivil ja kaasabil kolledžisse töökoda, ideede kallal. Baltic Mechatronic Symposium koondas mis pakub praktilise töö võimalusi nii küberfüüsikaliste mehhatroonika, robootika ja automatiseerimise valdkon- süsteemide kui ka ehitusinseneriõppe tudengitele. na teadlasi ning praktikuid Euroopast. Virumaa kolledži kaasprofessor tenuuris Jasper Adam- Mehaanika ja tööstustehnika instituudis arendati tehis­ son pälvis riikliku aasta õppejõu tunnustuse, samuti intellektil põhinev olukorrateadlikkuse ja otsustustoe tunnustati teda Ida-Viru aasta õppejõu tiitliga. 3D platvorm C2GRID, mis loob droonide ja sensorite videost kiiresti mitmekihilisi ja geomeetriliselt täpseid 3D-­ Virumaa kolledži kestlike keemiatehnoloogiate kompe- mudeleid. Platvorm jõudis tehnoloogia küpsus­ astmele tentsikeskuse teadurite ja inseneride loodud leiutisele TRL 5 ning on valideeritud pilootkasutustes kaitse- ja – meetod 2,4-dihüdroksü-3-metüülbensoehappe saa­ julgeoleku­valdkonnas. miseks – anti patent EE05883B1. Tegemist on keemilise sünteesimeetodiga, millel on potentsiaalne rakendus Mehaanika ja tööstustehnika instituudis arendati tehase keemiatööstuses. digitaalse kaksiku ja tehisintellekti põhine tootmis­ optimeerimise lahendus (AS SAMI Tootmine), mis VIDRIKi arendusgrandi toel viidi Virumaa kolledžis ellu võimaldab tuvastada ja vähendada tootmise kitsaskohti projekt „Prototüüpseadme arendamine tahke materjali simulatsiooni ja tootmisandmete abil. AS SAMI Tootmise omaduste määramiseks digipildi elementide statistilise Valga tehases vähendas lahendus tootmisaega 71 toote jaotusgraafiku abil“. Projekti tulemusena töötati välja digi­ puhul 25 päevalt 7 päevani, näidates suurt rakendus­ pilditöötlusel ja tehisintellektil põhinev prototüüpseade, potentsiaali tööstusettevõtete efektiivsuse tõstmisel. mis võimaldab tööstuslikes tingimustes määrata põlevkivi kütteväärtust reaalajas ilma laboratoorsete analüüsideta. Mehaanika ja tööstustehnika instituudis arendati toode- te 2D skaneerimise automatiseerimine – varjujoone Kuressaare kolledž sai PRIA toetuse kuue uuendusliku tuvastamine ja seadme testimine (Ages Partner OÜ), sinimajanduse projekti elluviimiseks, kogusumma ligi mis võimaldab kiiresti ja täpselt tuvastada toodete varju­ 2,15 miljonit eurot. Projektide eesmärk on arendada kontuuri ning genereerida sellest CNC-töötluseks sobiva kestlikke ja teaduspõhiseid lahendusi, mis ühendavad DXF-faili. Ühe kaameraga lahendus saavutas kuni 95% mere- ja sisevete biotootmise, digitaliseerimise ning kontuurituvastuse täpsuse, lühendades mõõtmisaega ringmajanduse põhimõtted. Tehisintellektil põhinev 3D olukorratedalikkuse ja otsustustoe paltvorm C2GRID. 57  INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2025 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2025 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 6% 13% 13% 33% Õppekavasid 18 (0) 5% Akadeemilisi töötajaid 307 (+50) Bakalaureuseõpe 6 (0) Professorid 41 (+2) 11% Magistriõpe 11 (0) sh tenuuriprofessorid 22 (0) Doktoriõpe 1 (0) Vanemteadurid 35 (0) Juhtivteadurid 0 (-2) Üliõpilasi 2 778 (+588) Teadurid 60 (+10) Välistudengid 264 (+16) Nooremteadurid 114 (+37) Doktorandid 142 (+34) Dotsendid, vanemlektorid 15 (-10) sh tööstusdoktorandid 8 (-2) Lektorid 40 (+2) 61% 37% 20% TEADUSTEGEVUS JUHTKOND 31.12.2025 seisuga Teaduspublikatsioonide arv Gert Jervan Dekaan Scopus/SciVal 2025. aastal, 25.02.2026 seisuga Jana Holmar Tervisetehnoloogiate instituudi (muutus aastaga) direktor 292 Alar Kuusik Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Margus Kruus Arvutisüsteemide instituudi direktor (-30) Marko Kääramees Tarkvarateaduse instituudi direktor Sirja Sulakatko IT kolledži direktor Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Jüri Vain, Leonidas Tsiopoulos, Marina Waldén, Abou- UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) baker Seddiq Benterki. Constraint programming-based Ingrid Pappel Tarkvarateaduse instituut, verification of COLREG safety. IEEE Journal of Oceanic täisprofessor tenuuris Engineering, 2025, 50 (4), 2797−2821. DOI: 10.1109/ JOE.2025.3592285 (tarkvarateaduse instituut). Gunnar Piho Tarkvarateaduse instituut, terviseinformaatika kaasprofessor Ian Erik Varatalu, Margus Veanes, Juhan-Peep Ernits. Slavko Rakić IT kolledž, sihtrahastusega professor RE#: high performance derivative-based regex match- ing with intersection, complement and restricted lookarounds. Proceedings of the ACM on Programming Languages, 2025, 9(POPL), 1-32. DOI: 10.1145/3704837 (tarkvarateaduse instituut). 58 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2025. AASTAL IT-teaduskond vedas eest tehisaru kasutuselevõttu ülikooli kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate keskus ning üli­ koolis, mille tulemusena loodi portaal ai.taltech.ee, Eesti Teadusagentuur. Toetajate hulgas oli ka ettevõtteid, hangiti ülikooli töötajatele OpenAI litsentsid ja käivitati nii kõrgkoole ja avaliku sektori organisatsioone. koolitusprogrammid kui ka teavituskampaaniad. Tallinnas toimus 30. juunist kuni 3. juulini automaatjuhti- 2025. oli juubeliaasta: tähistasime kevadel IT kolledži 25. mise tippkonverents „IEEE International Conference ning sügisel IT-didaktikakeskuse viiendat ja Küberolümpia on Control & Automation“, mida korraldasid professorid kümnendat sünnipäeva. Eduard Petlenkov ja Juri Belikov. Juunikuus toimunud TalTechi Innovatsioonifestival 2025 Tarkvarateaduse instituudi doktorandi Ian Erik Varatalu „Murrangulised tehnoloogiad: võimalused, ohud ja piirid“ väljatöötatud regulaaravaldiste sobitamise tööriist RE# keskendus uute tehnoloogiate rollile ühiskonnas, majan- kasutab uudset algoritmi, mis väldib ebaõnnestunud duses ja igapäevaelus. Eksperdid ja teadlased analüüsisid otsingu­suundadest tagasipöördumist. RE# on standard- tehnoloogia mõju ühiskonnale, keelele ja andmete kasu- testidel 71% kiirem teisest parima tulemusega otsingumoo- tamisele ning tutvustasid TalTechi süvatehnoloogilisi või- torist ning laienduste osas kiirem kõigist konkurentidest. mekusi, sh superarvutite ja kiibitehnoloogiate arendamist. Algoritm on juba kasutusel Microsofti .NET raamistikus. Õppetöös jätkus väljakutse- ja probleemipõhine lähene- Keeletehnoloogia vallas loodi veebirakendus eestikeel- mine. KIVTOEL projektis pakkusid tudengid teenuseid se kõne reaalajas tõlkimiseks inglise, vene ja ukraina ettevõtetele ja uurimisrühmadele, AI häkatonil osales 150 keelde ning inglise keelest eesti keelde. Kaskaadarhitek- tudengit ja 120 ettevõtjat. tuuril põhinev süsteem saavutab 3–6-sekundilise viibe ja sobib kasutamiseks konverentsidel. Lisaks rakendatakse IT-teaduskond pälvis Minerva konkursil auhinna Infor­ kõnetuvastust riigikogus stenogrammide eeltranskript- matics Europe programmi „IT mitmekesistamine“ eest, sioonide loomisel ja vaegkuuljatele mõeldud kirjutustõlgi mis on oluliselt suurendanud naiste ja teiste alaesindatud teenuses. rühmade osakaalu infotehnoloogia ja arvutiteaduse vald- konnas. Eesti internetihääletuse süsteemi (IVXV) auditeeritavu- se parandamiseks töötati välja metoodika ja tööriistad, Oktoobris toimus Euroopa Horisondi projekti 5G-TIMBER mis võimaldavad häälte töötlemise korrektsust hinnata lõpukonverents. Kolmeaastane projekt uuris, kuidas 5G ja reprodutseeritavalt ka ebatüüpilistes ja veaolukordades. tehisintellekt aitavad puidutööstuses vähendada energia- kulu ja jäätmeid ning parandada tööohutust. Lahendusi tes- Tervisetehnoloogiate instituut korraldas novembrikuus titi Eesti ja Soome saeveskites ning puitmajade tootmises. koostöös tervise- ja toidutehnoloogiate fookustipp­ keskusega valdkonna päeva, mis tõi kokku rahvusvahelised Koostöös Levira ja siseturvalisuse ametkondadega ja kohalikud eksperdid, et tutvustada uusimaid saavutusi. arendatav 5G ohuteavituse süsteem Taskusireen jõudis katsetuste etappi – 10. detsembril toimus Tallinnas teine Liitusime Eesti vähitõrje ja tervisekommunikatsiooni avalik testipäev. Thomas Johann Seebecki elektroonika­ võrgustikuga, mis võimaldavad meil koostöös teiste tead- instituudi lahendus tekitas huvi ka Brüsselis foorumil lastega edendada Eesti elu tervisevaldkonnas. „Broadcast Networks Europe“. TalTech ja sotsiaalministeerium allkirjastasid aasta Arvutisüsteemide instituudi sardtehisintellekti labor lõpus vastastikuse mõistmise memorandumi, et eden- korraldas novembrikuus droonihäkatoni „Fly or Die“, dada tervisetehnoloogia arendamist. Koostöö eesmärk on mille finaalüritusel otsis ligi 100 osalejat lahendusi 17 pakkuda arstidele ja patsientidele nutikamaid lahendusi, väljakutsele. Sündmusele aitasid kaasa IT-teaduskond, parandades ravi tulemusi ning igapäevast heaolu. 59  MAJANDUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2025 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2025 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 6% 6% 17% 32% 27% Õppekavasid 18 (0) Akadeemilisi töötajaid 197 (+10) Bakalaureuseõpe 6 (0) Professorid 38 (+6) 4% Magistriõpe 11 (0) sh tenuuriprofessorid 14 (-1) 1% MBA 1 (0) Vanemteadurid 8 (+1) Doktoriõpe 1 (0) Juhtivteadurid 1 (0) Teadurid 22 (+3) Üliõpilasi 2 384 (+110) 10% Välistudengid 301 (-8) Nooremteadurid 42 (+2) Doktorandid 76 (+6) Dotsendid, vanemlektorid 34 (-4) sh tööstusdoktorandid 9 (-3) Lektorid 52 (2) 56% 20% 21% TEADUSTEGEVUS JUHTKOND 31.12.2025 seisuga Teaduspublikatsioonide arv Mari Avarmaa Dekaan Scopus/SciVal 2025. aastal, 25.02.2026 seisuga Karin Jõeveer Majandusanalüüsi ja rahanduse (muutus aastaga) instituudi direktor 199 Erkki Karo Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor Merli Reidolf Ärikorralduse instituudi direktor (-14) Tanel Kerikmäe Õiguse instituudi direktor (kuni 01.08.2025) Archil Chochia Õiguse instituudi direktor Tähelepanuväärsemad publikatsioonid (alates 01.09.2025) Stein, Mari-Klara; Shollo, Arisa (2025). Microfoundations of rationality in the age of AI: On emotions, bodies and UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) intelligence. Information and Organization, 35, 3, James Douglas Ragnar Nurkse innovatsiooni ja #100583. DOI: 10.1016/j.infoandorg.2025.100583. (äri­ kor­ valitsemise instituut, ral­duse insti­tuut) kaasatud professor Anderson, Ronald W.; Jõeveer, Karin (2025). Bankers' pay Mari Avarmaa Ärikorralduse instituut, and the evolving structure of US banking. Journal of strateegilise finantsjuhtimise ja digitaliseerimise kaasprofessor Corporate Finance, 95, #102864. DOI: 10.1016/j.jcorpfin. 2025.102864. (majandusanalüüsi ja rahanduse instituut) Tarmo Kadak Ärikorralduse instituut, kaasprofessor 60 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2025. AASTAL Jaanuaris toimus esmakordselt TalTechi majandusvisiooni edendada avalike teenuste ja halduste demokraatlikku konverents „Juhtimine keeruliste muutuste ajastul“, valitsemist. mis tõi saali ja veebiülekandesse üle 740 jälgija. Arutleti, kuidas juhid saavad kohaneda kiirete ja ootamatute muu- Õiguse instituut ja Eesti tehisintellektipõhine õigusplat- tustega, mille toovad kaasa kriisid, tehnoloogia areng ja vorm SuitsLegal sõlmisid koostööleppe, et edendada liikumine kliimaneutraalsema majanduse suunas. õigusteaduse ja tehnoloogia ühist arengut. Koostöö raa- mes saab ülikoolist testimiskeskus uutele tehisintellekti- Eesti sotsiaalteadlaste aastakonverents (ESAK) tõi lahendustele, pakkudes samal ajal teaduslikku ekspertiisi Tehnika­ülikooli kokku teadlased ja praktikud erinevatest andmekaitse ja intellektuaalomandi valdkonnas. sotsiaalteaduste valdkondadest üle Eesti. ESAK keskendus inimese, tehnoloogia ja keskkonna vastastikmõjudele ning Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Kadri aruteludele tehnoloogiliste murrangute, kliima­ muutuste, Männasoo viis riigikogu majanduskomisjoni tellimusel digilahenduste ja tehisintellekti mõjust igapäeva­ elule, läbi uuringu „Optimaalne tasakaal tarbijate elektrikulude tööle, majandusele ja ühiskonna toimimisele. ja riigi energiasüsteemi ülalhoiu vahel“. Ta arendas välja energiatrilemmat optimeeriva ENOMA mudeli, tuues Õiguse instituut osales akadeemilise partnerina Future­ välja tasakaalulahendid, mis parimal moel esindavad Law 2025 konverentsil Tallinnas. Üritusele kogunes üle üheaegselt nii elektritarbijate, taastuvenergia tootjate kui 500 osaleja rohkem kui 50 riigist. ka elektrisüsteemi ülalhoiu huve. Ärikorralduse instituudi juures alustas tööd vastutustund- Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professori Tõnn liku majanduse ja ESG keskus. Keskuse eesmärk on tuua Talpsepa eestvedamisel algas statistikaameti tellitud pro- oma valdkonnas kokku teadus, ettevõtlus ja ühiskond, jekt „Tervishoiuteenuste ja -toodete, piiriüleste interne- et edendada vastutustundlikku majandust ning toetada tiostude, poodide ostuandmete ning maksumuudatuste keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtete (ESG) sisulist metoodika arendamine tarbijahinnaindeksis“. Projekti rakendamist jätkusuutlikkuse saavutamiseks. eesmärk on arendada ja teha ettepanekuid metoodika uuendamise osas tarbijahinnaindeksi (THI) arvutamiseks, Avati uus üheaastane eestikeelne magistriõppekava mis peegeldaks paremini tarbimiskäitumist ning hinna- „Kestlikkuse juhtimine“, mille eesmärk on koolitada muutusi. järgmise põlvkonna juhte, kes soovivad organisatsiooni- des ja ühiskonnas esile kutsuda positiivseid, kestlikuma Nooremprofessor Natalia Levenko võitis Mihhail Bronš- majanduse suunas viivaid muudatusi. teini nimelise majandusteaduse preemia artiklite seeria- ga „Ebakindlus ja mõõtmine makroökonoomikas“. Algas rahvusvaheline Marie Skłodowska-Curie COFUND meetmest rahastatud teadus- ja doktoriõppe projekt Nurkse instituudi teadlaste Rainer Katteli, Wolfgang DREAM+PLAN (Driving Climate Positive Futures), mille Drechsleri ja Erkki Karo Academy of Management poolt eesmärk on kujundada kliimapositiivset tulevikku ning auhinnatud raamat „How to Make and Entrepreneurial toetada muutuste loojaid, kes ühendavad teaduse, ette- State: Why Innovation Needs Bureaucracy“ ilmus 2025. võtluse ja innovatsiooni. Programmi raames saavad neli aastal tõlgituna indoneesia (bahasa), portugali (brasiilia) ja TalTechi doktoranti topeltkraadi mainekast RMIT-i ülikoo- hiina keelde. list (The Royal Melbourne Institute of Technology (RMIT University) Austraalias. Ilmus prof Anu Masso (TalTech Nurkse Instituut) ja Anne Kauni (Södertörni Ülikool) raamat „The Data Welfare Sta- R. Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis said te“ (Sage), mis käsitleb andmeajastu keskseid sotsiaalseid alguse kaks uut projekti: teemasid, nagu heaolu automatiseerimise eksperimendid, • „Rohepöörde võimalused Eesti majanduses“, mis kodanike vastupanu ja meie ellu põimitud nähtamatu keskendub tõhusamate majanduspoliitika sekkumiste tehnoloogia. ja meetmete disaini loomisele, et toetada Eesti majan­ duse pikaajalist jätkusuutlikku ja vastutustundlikku Ilmus prof Vasilis Kostakise populaarteaduslik raamat arengut; „Beyond the Final Whistle“ (Pluto Press), mis kasutab • „RADAR: Avaliku halduse uuendamine läbi demo- jalgpalli vahendina ühisvara kontseptsiooni uurimiseks ja kraatlike printsiipide põhistamise“, mille eesmärk on tänapäeva majandussüsteemi väljakutsete selgitamiseks. 61  LOODUSTEADUSKOND ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2025 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2025 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 12% 7% 11% 8% Õppekavasid 9 (0) Akadeemilisi töötajaid 286 (+24) Bakalaureuseõpe 4 (0) Professorid 31 (-2) Magistriõpe 4 (0) sh tenuuriprofessorid 18 (+1) 16% Doktoriõpe 1 (0) 44% Vanemteadurid 46 (+3) Juhtivteadurid 5 (+1) Üliõpilasi 793 (+73) Teadurid 51 (+10) Välistudengid 77 (+15) Nooremteadurid 112 (+13) Doktorandid 163 (+9) 2% Dotsendid, vanemlektorid 22 (-2) sh tööstusdoktorandid 21 (-14) Lektorid 19 (+1) 44% 39% 18% TEADUSTEGEVUS JUHTKOND 31.12.2025 seisuga Teaduspublikatsioonide arv Andrus Salupere Dekaan Scopus/SciVal 2025. aastal, 25.02.2026 seisuga Olle Hints Geoloogia instituudi direktor (muutus aastaga) Pirjo Spuul Keemia ja biotehnoloogia instituudi 193 direktor Jaan Janno Küberneetika instituudi direktor (kuni 14.06.2025) (+8) Alar Leibak Küberneetika instituudi direktor (alates 15.06.2025) Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Rivo Uiboupin Meresüsteemide instituudi direktor Karimi, H., Laasmaa, M., Pihlak, M., & Vendelin, M. (2025) Statistical analysis of fluorescence intensity transients UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) with Bayesian methods. Science Advances, 11(16), Agne Keemia ja biotehnoloogia instituut, eads4609, DOI: 10.1126/sciadv.ads4609, KübI Velthut-Meikas molekulaardiagnostika ja Zahavi, E.E., Koppel, I., Kawaguchi, R., et al. (2025) Repeat- bioinformaatika tenuuriprofessor (astmel kaasprofessor) element RNAs integrate a neuronal growth circuit. Cell 188, 4350-4365.e22, DOI: 10.1016/j.cell.2025.04.030, KBI 62 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2025. AASTAL Osaleme kahe Eesti teaduse tippkeskuse töös. probiootiline toidulahendus Helicobacter pylori vastu • Strateegilise mineraalse ja süsinikupõhise ressursi (Kristel Vene); plastifikaatorid teisesest toormest (Andres ringmajanduse tippkeskus, juht prof Riina Aav (KBI). Siirde). TalTechi toetuse summa kokku 388 000 eurot. Osaleme kolme uurimisrühma töös: strateegilise mine- raalse toorme rühm, süsinikupõhise toorme töörühm Loodusteaduskond oli edukas ka Eesti teadustaristu ning ringsete tehnoloogiate tööstussiirde rühm. teekaardi toetuse (TARISTU24-TK) konkursil: oleme osa- • Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise trans- lised üheksas projektis, millest ühte ka juhime, eelarvete distsiplinaarsete uuringute tippkeskus. Keskuse paleo­­­­­ summa 4,9 mln eurot. kliima ja -ökoloogia töörühm tegutseb geoloogia insti- tuudis prof Siim Veski juhtimisel. Eesti teaduse populariseerimise konkursil pälvis II pree- mia küberneetika instituudi insener Eero Uustalu, kes on KBI professor Tõnis Timmusk valiti Euroopa Molekulaar- rändõpetajana üle 20 aasta inspireerinud tuhandeid noori bioloogia Organisatsiooni ja Academia Europaea liikmeks. avastama füüsika ilu. KBI vanemteadur Kärt Mätlik ja nooremprofessor Maksim Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil pälvis Kristine Ošeka valiti Eesti Noorte Teaduste Akadeemia uute liik- Rosenberg I preemia arsti- ja terviseteaduste valdkonnas mete hulka. doktoriõppe üliõpilaste astmes ja Liis Kuusemets III pree- mia loodusteaduste valdkonnas magistriõppe astmes. KBI-s loodud ja arendatud tehnoloogiline platvorm Kerox III sai Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil auhinna raken- Eesti Teaduste Akadeemia konkursil „Teadus 3 minutiga“ dusliku teadustöö kategoorias. valiti laureaadiks KBI doktorant Natjan-Naatan Seeba, kes sai võimaluse osaleda ülemaailmsel teaduskommuni- ETAg-ist saadi kaks rühmagranti (1 KBI ja 1 KübI) ja neli katsiooni konverentsil PCST Aberdeenis Šotimaal. stardigranti (3 KBI ja 1 MSI), kokku 5 miljonit eurot. Rahas- Eesti Tööandjate Keskliit valis TalTechi rakendusfüüsika tuse sai ka neli Mobilitas 3.0 projekti (2 KBI, 1 KübI, 1 MSI) tudengi Ekke Jaak Valge Eesti parimaks praktikandiks ja üks MSCA4Ukraine grant (KBI), TalTech toetuse osa kõrghariduse kategoorias. kokku 882 000 eurot. Loodusteaduskonna XVII teaduskonverentsil novembris KBI sai rahastuse neljale Euroopa Horisondi projektile esinesid ettekannetega teaduskonna teadlased, sh dokto­ (TalTechi toetuse osa kokku 3,58 mln eurot). Suurima randid, ning akadeemik Mare Kõiva ja professor Ilona Oja projekti TalTechi toetuse osa on 2,38 miljonit eurot ja Acik. selle raames tuuakse Eestisse 15 teadustalenti, kelle ülesandeks on välja töötada jätkusuutlikke lahendusi KBI iga-aastane sümpoosium detsembris oli seekord keemia ja biotehnoloogia valdkonnas (Mikk Kaasik). pühendatud Loodusteaduste maja 20. aastapäevale. Pea­ Ülejäänutes parendatakse endokriinsüsteemi häirivate esinejateks maja ja sellega seotud valdkondade arengus kemikaalide tuvastamist (Agne Velthut-Meikas), otsitakse olulist rolli mänginud teadlased. loodusest inspireeritud alternatiive toidupakenditele ja põllumajanduslikele kiledele (Kristel Vene), arendatakse Jätkus loodusteaduskonnas sündinud Tuleviku Loodus­ detsentraliseeritud koostöövõrgustikku vähiuuringute ja teadlase Programmi TULP tegevus. Jätkasime ka innovatsiooni edendamiseks (Pirjo Spuul). loodus­teaduste päeva korraldamist gümnasistidele, mida külastas pea 150 kooliõpilast 30 koolist üle Eesti. TalTechi hargettevõte SafePas sai EIS-ilt 2,5 mln euro suuruse toetuse narkootikume tuvastava seadme Drug GI lektoril Martin Nurmel valmis kõrgkooliõpik „Maapõue- Hunter arendamiseks. õigus Eestis“. Projekt „Kerox IV: Pilot for Strategic Chemical Production Prof Jaan Kalda organiseeritud online-füüsikavõistlusel from Kerogen“ (KBI) sai rakendusuuringute programmi Physics Cup – TalTech oli 1750 osalejat 102 riigist, mis toetuse 313 000 eurot. on uus rekord. THE edetabeli 50 parimast ülikoolist olid esindatud 31. Toetust said viis SF Astra+ projekti (kõik KBI): ligniini puhastustehnoloogia (DeAshLignin-DAL) turuvõimekuse GI ja MSI eestvedamisel korraldatakse koos kolleegidega arendus (Maria Kulp); RAKUSÕEL: toidu- ja biotehnoloo- Tartu Ülikoolist Eesti maateaduste olümpiaadi ja tree- giatööstuses oluliste rakkude sõelumise tehnoloogia nitakse Eesti võistkonda. Rahvusvaheliselt olümpiaadilt kommertsialiseerimine (Ott Scheler); LignoQuat Anti­ Hiinas saadi üheksa medalit, sh individuaalne kuld, mis on bacterial Technologies (Olga Bragina); Salivarius+ ehk kogu Euroopa ainus kuld sellelt võistluselt. 63  EESTI MEREAKADEEMIA ÕPPETEGEVUS AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 10.11.2025 seisuga (muutus aastaga) 31.12.2025 seisuga (muutus aastaga), sh külalistöötajad 14% Õppekavasid 6 (0) 33% 33% Akadeemilisi töötajaid 63 (+3) 5% Magistriõpe 2 (0) Professorid 9 (+3) Rakenduskõrgharidus 4 (0) sh tenuuriprofessorid 3 (+1) Merenduse doktoriõppe Vanemteadurid 3 (0) peaeriala Teadurid 7 (0) 11% Nooremteadurid 16 (+3) Üliõpilasi 490 (+13) Välistudengid 4 (+4) Dotsendid, vanemlektorid 7 (-1) Doktorandid 25 (+6) Lektorid 21 (-2) 67% sh tööstusdoktorandid 2 (-1) 11% 25% TEADUSTEGEVUS JUHTKOND 31.12.2025 seisuga Teaduspublikatsioonide arv Roomet Leiger Direktor Scopus/SciVal 2025. aastal, 25.02.2026 seisuga Katre Koit Õppedirektor (muutus aastaga) Kristel Toom Teadus- ja arendusdirektor 77 Jarmo Kõster Taristukeskuse juht Danel Tüür Merehariduskeskuse juht (+36) Heili Kangust Õppekeskuse juht UUED PROFESSORID (v.a nooremprofessorid) Tähelepanuväärsemad publikatsioonid Serkan Turkmen kaasprofessor tenuuris Zhang, Mingyang; Taimuri, Ghalib; Zhang, Jinfen; Zhang, Vesa Markus kaasatud professor Di; Yan, Xinping; Kujala, Pentti; Hirdaris, Spyros. Systems Sihvanen driven intelligent decision support methods for ship collision and grounding prevention: Present status, possible solutions, and challenges. Reliability engineer- ing & system safety, 2025-01, Vol.253, p.110489, Article 110489 DOI: https://doi.org/10.1016/j.ress.2024.110489 64 TÄHTSAIMAD SAAVUTUSED 2025. AASTAL TalTechi teadlaste osalusel avaldati ajakirjas Reliability Engi- laeva­mudelid võimaldavad tudengitel igapäevaselt neering & System Safety artikkel „Systems driven intelligent õppetöös harjutada kõige kaasaegsemate ja keskkonna­ decision support methods for ship collision and grounding sõbralikumate shuttle-tüüpi laevade juhtimist. Tegemist on prevention: Present status, possible solutions, and challen- olulise koostööga ülikooli kui merendussektori suurima ges“. Web of Science on nimetanud selle Essential Science koolitaja ja sektori Eesti suurima tööandja vahel. Indicators (ESI) top 1% enim tsiteeritud artikliks insene- riteaduste valdkonnas, kinnitades selle märkimisväärset Orissaare Gümnaasiumis käivitati koostöös Eesti Mere­­ teaduslikku mõju meresõiduohutuse uurimisel. akadeemiaga 2,5-aastane madruseõppe kursus, mis jär- gib EMERA vanemmadruse õppekava, toimub akadeemia Eesti Mereakadeemia liitus esimese organisatsioonina kvaliteedijuhtimise süsteemi alusel ning annab lõpetajatele WISTA Estonia võrgustikuga, mis on rahvusvahelise võimaluse omandada madruse ja vahimadruse tunnistus. meren­duse-, logistika- ja kaubandusvaldkonna naisi ühen- dav organisatsioon. Koostöös käivitati ühine tudengite 106. aastapäeva puhul loodi EMERA tudengitele tasuta mentorlusprogramm „Kasvutee“. kasutamiseks mõeldud jõusaal, parandades sihipärase investeeringuga üliõpilaste heaolu ja õpikeskkonda. Loodi esimene tudengiorganisatsioon, MTÜ TalTech Eesti Mereakadeemia Purjetamisklubi, mis koondab Tal- Doktoriõppe merenduse peaerialal kaitses oma doktori- Techi tudengeid, vilistlasi ja töötajaid, pakkudes võimalust tööd esimene eestlasest doktorant Indrek Adler teemal arendada purjetamis- ja merendusalaseid oskusi. „Valorization of Blue Mussels in the Baltic Sea / Läänemere söödava rannakarbi väärindamine“ ning esimene tööstus­ Nooremprofessor dr Amit Sharma juhtimisel käivitati doktorant Andres Laasma teemal „Decarbonization laevajuhtimise uurimisrühm, et arendada inimkeskseid Framework of Estonian Coastal Ferries / Eesti rannasõidu rakendusuuringuid digitaalses ja automatiseeruvas parvlaevade dekarboniseerimise raamistik“. meren­duses ning siduda praktiline navigatsioonikogemus teaduse, hariduse ja innovatsiooniga. Esmakordselt anti välja kolm Tuleviku lainelööja stipen­ diumi. Stipendiumifond loodi eesmärgiga toetada ja Eesti Mereakadeemia ja MariCybERA (merenduse küber­ innustada tulevasi merendussektori spetsialiste. Fondi julgeoleku keskus) andsid välja teadusliku koguteose kasvatatakse pidevalt läbi aastapäeva- ja vilistlasürituste „Maritime Cybersecurity“, mis ühendab 27 autorit 13 piletitulu ning töötajate koosviibimiste osalustasu. riigist ja neljalt kontinendilt. Raamat tähistab olulist sammu rahvusvahelise teaduse ja koostöö suunas, et suurendada Eesti Mereakadeemia ja TalTechi Tehnoloogiakool kor- merenduse kübervastupidavust ja digitaalset turvalisust. raldasid esmakordselt mereteemalise linnalaagri ligi 50 noorele, tutvustades praktiliste tegevuste kaudu meren­ AS Tallinki poolt EMERA simulaatorikeskusesse soe- duse ja tehnoloogia valdkonda ning innustades noori tatud virtuaalsed süstiklaevade Megastar ja MyStar kaaluma tulevikku merenduses. 65  FINANTSTEGEVUS LÜHIÜLEVAADE misega. Põhivara investeeringute maht kasvas kolm korda, ulatudes 17,8 miljoni euroni. 2025. aasta Eesti majandus kasvas 2025. aastal 0,6%, mis jäi lõpetati 1,0 miljoni euro suuruse positiivse tulemiga. alla sama aasta kevadel tehtud prognoosidele. Ülikool ei kasuta finantsinstrumente ning Kasvu taga olid valitsemissektor, tootemaksud ja valuuta­risk on minimaalne, kuna põhitegevuse tu- majapidamised. Ettevõtetes loodud lisandväärtus lud ja kulud on eurodes ning välisvaluuta saldosid jäi langusesse. Palgakasv aeglustus 2025. aastal ei hoita arvestatavas mahus. Peamine krediidirisk 5,6 protsendini ning tarbijahinnad kasvasid 4,8%. on seotud ettevõtluslepingute ja õppeteenus- Ettevõtete ja tarbijate kindlustunne on tasapisi tasudega. Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest ja paranenud, mis loob eelduse veidi kiiremaks ma- lootusetuks tunnistatud nõuetest oli 2025. aastal janduskasvuks 2026. aastal. Samas on jätkuvaks 0,04% tegevustuludest. riskiks maailmamajanduse habras väljavaade. 2026. aastal on planeeritud tegevustulude kas- Tehnikaülikooli konsolideerimisgrupi tegevus­ vuks 5 protsenti. Riigipoolsed tegevustoetused tulude 15% kasvu 182 miljoni euroni vedasid konku- kasvavad 8% ning konkurentsipõhine teaduse ja rentsipõhised tulud (ilma sihtfinantseerimise vahen- õppe finantseerimine 8%. Ettevõtlustulud kahane- damiseta +23%) ning riigipoolsed tegevustoetused vad ennustuse kohaselt 3%. Tuludest suuremas (+8%). Põhivara soetuste sihtfinantseerimine kasvas mahus on planeeritud kulude kasvu. Põhivara kolm korda tulenevalt Õiglase ülemineku fondi toe- investeeringuid on planeeritud 24 miljoni euro tusest. Ülikool teenis finantstulu 1,4 miljonit eurot. ulatuses, tööjõu- ja majanduskulude kasvuks on Kulud kasvasid 17%. Suurema osa kulude kasvust planeeritud 11%. Osa kuludest on planeeritud katta moodustavad tööjõukulude kasv (+16%). Varade varasemate perioodide positiivse tulemi arvelt, üli- 3,9 miljoni euro suurune kahanemine on seotud kool kavandab 2026. aastaks negatiivset tulemit sihtfinantseeritud projektide ettemaksete vähene- 5,5 miljoni euro ulatuses. FINANTSMÕÕDIKUD KONSOLIDEERITUD TEGEVUSTULUDE JA -KULUDE VÕRDLUS AASTATEL 2019–2024 Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud Tegevustulud 2021 2022 2023 2024 2025 mln EUR osakaal mln EUR osakaal mln EUR osakaal mln EUR osakaal mln osakaal Saadud tegevustoetus 64,47 52% 66,63 52% 73,45 52% 82,6 52% 89,17 49% Saadud sihtfinantseerimine 38,57 31% 40,55 32% 45,98 33% 54,3 34% 71,38 39% Tulud majandustegevusest, 20,76 17% 20,67 16% 21,63 15% 22,0 14% 21,91 12% muud tulud Kokku 123,80 100% 127,85 100% 141,06 100% 158,82 100% 182,47 100% Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud Tegevuskulud 2021 2022 2023 2024 2024 mln EUR osakaal mln EUR osakaal mln EUR osakaal mln EUR osakaal mln osakaal Tööjõukulud 68,01 57% 72,39 58% 82,10 59% 98,31 63% 114,31 63% Mitmesugused tegevuskulud 23,70 20% 30,11 24% 31,95 23% 34,10 22% 37,80 21% Põhivarade kulum ja 9,20 8% 9,54 8% 11,65 8% 10,89 7% 9,79 5% väärtuste langus Toetuste vahendamine 9,63 8% 5,90 5% 7,85 6% 7,59 5% 15,63 9% ja liikmemaksud Stipendiumid 8,37 7% 7,59 6% 6,40 5% 5,73 4% 5,32 3% Kokku 118,91 100% 125,52 100% 139,95 100% 156,62 100% 182,84 100% Täpsem tulude ja kulude jaotus on välja toodud käesoleva aruande konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades. 66 KONSOLIDEERIMISGRUPI ÜLEVAADE 2025 (miljonites eurodes) Juriidiline isik Tegevusala Tegevustulud Tulem Bilansimaht Netovara Tallinna Tehnikaülikool kõrgharidus, teadustegevus 177,79 0,93 181,71 132,62 Tütarettevõtted MTÜ TTÜ Üliõpilasküla üliõpilaste majutamine 4,70 0,04 5,06 1,47 MTÜ TTÜ Spordiklubi üliõpilaste sporditegevus 2,09 0,00 0,13 -0,15 MTÜ TTÜ Kultuurikeskus üliõpilaste kultuuritegevus 0,28 0,03 0,06 0,06 Sidusettevõtted teadus- ja arendustegevus AS TFTAK 6,59 0,22 4,14 2,38 biotehnoloogia vallas Tallinna Tehnikaülikooli grupp 182,47 1,03 185,36 134,48 (konsolideerimisel on elimineeritud omavahelised tehingud) OLULISEMAD FINANTSNÄITAJAD JA SUHTARVUD (konsolideeritud) Finantsnäitajad 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026* (miljonites eurodes) tegevustulud 103,6 111,0 117,2 123,8 127,8 141,1 158.8 182,5 191,6 tegevuskulud 101,8 106,7 108,3 118,9 125,5 140.0 156.6 182,8 198,0 finantstulud ja -kulud 0,0 -0,1 -0,1 -0,2 0,2 1,5 2.0 1,3 0,9 aruandeaasta tulem 1,8 4,2 8,9 4,8 2,5 2,6 4,2 1,0 -5,5 käibevarad 30,4 41,4 55,8 50,3 68,9 60,8 90,2 78,2 70,0 põhivarad 114,9 111,4 112,5 106,2 105,1 103,9 99,1 107,2 111,0 varad kokku 145,3 152,8 168,3 156,6 174,0 164,7 189,3 185,4 181,0 lühiajalised kohustised 20,0 25,3 32,4 31,8 47,2 35,3 55,8 50,5 51,6 pikaajalised kohustised 19,0 17,0 16,5 0,7 0,2 0,2 0,0 0,4 0,4 kohustised kokku 39,0 42,3 48,9 32,5 47,4 35,5 55,8 50,9 52,0 sh laenukohustised 20,2 18,9 17,6 0,9 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 netovara 106,3 110,5 119,3 124,1 126,6 129,2 133,4 134,5 129,0 Suhtarvud 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026* tegevuskulud/tegevustulud 98,3% 96,1% 92,4% 96,0% 98,2% 99,2% 98,6% 100,2% 103,3% laenukohustised/tegevustulud 19,5% 17,0% 15,0% 0,7% 0,1% 0,1% 0,0% 0,0% 0,0% käibevarad/lühiajalised kohustised 152,0% 163,6% 172,2% 158,2% 146,0% 172,2% 161,6% 154,9% 135,7% põhivarad/bilansimaht 79,1% 72,9% 66,8% 67,8% 60,4% 63,1% 52,4% 57,8% 61,3% laenukohustised/bilansimaht 13,9% 12,4% 10,5% 0,6% 0,1% 0,1% 0,0% 0,0% 0,0% netovara/bilansimaht 73,2% 72,3% 70,9% 79,2% 72,8% 78,4% 70,5% 72,5% 71,3% *prognoos 67 68 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa VARAD 185 356 213 189 262 811 KÄIBEVARAD 78 182 546 90 160 371 Raha ja raha lähendid 48 870 243 57 937 317 2 Nõuded ja ettemaksed 29 131 346 32 068 305 3 Varud 180 957 154 749 PÕHIVARAD 107 173 667 99 102 440 Osalused sidusettevõtetes 486 412 460 104 6 Finantsinvesteeringud 51 482 51 482 Nõuded ja ettemaksed 13 427 17 848 Materiaalsed põhivarad 102 546 824 94 901 356 8 Immateriaalsed põhivarad 4 075 522 3 671 650 9 KOHUSTISED JA NETOVARA 185 356 213 189 262 811 KOHUSTISED 50 877 853 55 817 821 Lühiajalised kohustised 50 436 409 55 792 348 Võlad ja ettemaksed 50 426 896 55 592 571 10, 11 Laenukohustised 9 513 9 513 Eraldised 0 190 264 13 Pikaajalised kohustised 441 444 25 473 Laenukohustised 0 9 513 Eraldised 441 444 15 960 13 NETOVARA 134 478 360 133 444 990 Eelmiste perioodide tulem 133 444 990 129 200 089 Aruandeaasta tulem 1 033 370 4 244 901 Lisad lehekülgedel 72–93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 69  KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE (eurodes) 2025 2024 Lisa TEGEVUSTULUD 182 470 044 158 821 408 Tulud majandustegevusest 21 868 625 21 879 925 14 Saadud tegevustoetus 89 174 198 82 580 400 15 Saadud sihtfinantseerimine 71 383 397 54 289 269 16 Muud tulud 43 824 71 814 TEGEVUSKULUD 182 844 089 156 620 926 Stipendiumid 5 318 731 5 726 622 Toetuste vahendamine ja liikmemaksud 15 624 817 7 587 932 17 Tööjõukulud 114 308 429 98 309 795 18 Mitmesugused tegevuskulud 29 789 749 29 059 261 19, 20 Muud kulud 8 014 601 5 044 496 21 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 9 787 762 10 892 820 8,9 TEGEVUSTULEM -374 045 2 200 482 Finantstulud ja -kulud 1 367 252 2 026 082 22 Tulem osalustelt 40 163 18 337 6, 22 ARUANDEAASTA TULEM 1 033 370 4 244 901 Lisad lehekülgedel 72–93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 70 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST 2025 2024 Lisa Aruandeaasta tegevustulem -374 045 2 200 482 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses 9 787 762 10 892 820 8, 9 Kasum põhivarade müügist 0 -29 335 8 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -15 000 -70 680 8, 16 Saadud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -5 205 143 -1 528 643 16 Vahendatud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 336 117 0 17 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 600 009 -13 471 836 Varude muutus -26 208 -22 108 Muutus eraldistes 235 220 -2 327 13 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -4 743 804 19 621 385 Rahavood põhitegevusest kokku 4 594 908 17 589 758 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud põhivarade soetamisel -17 822 102 -6 018 971 8, 9 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 -280 Laekunud pikaajalised nõuded 1 867 14 873 Laekunud osaluste likvideerimisest 13 855 0 6 Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 424 090 2 023 515 22 Laekunud põhivarade müügist 0 57 265 8 Laekunud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 3 258 931 2 330 018 Tasutud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -529 110 0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -13 652 469 -1 593 580 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -9 513 -38 599 Makstud intressid 0 -110 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -9 513 -38 709 RAHAVOOD KOKKU -9 067 074 15 957 469 Raha ja raha lähendid aasta alguses 57 937 317 41 979 848 2 Raha ja pangakontode muutus -9 067 074 15 957 469 Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus 48 870 243 57 937 317 2 Lisad lehekülgedel 72–93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Eelmiste perioodide tulem Aruandeaasta tulem Kokku Saldo seisuga 31.12.2023 126 573 754 2 626 335 129 200 089 2023. a tulemi edasikandmine 2 626 335 -2 626 335 0 Aruandeaasta tulem 0 4 244 901 4 244 901 Saldo seisuga 31.12.2024 129 200 089 4 244 901 133 444 990 2024. a tulemi edasikandmine 4 244 901 -4 244 901 0 Aruandeaasta tulem 0 1 033 370 1 033 370 Saldo seisuga 31.12.2025 133 444 990 1 033 370 134 478 360 Lisad lehekülgedel 72–93 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 71  KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD LISA 1. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31. detsembril 2025 lõp- on kontroll. Tütarettevõtet loetakse kontrolli all olevaks, penud majandusaasta konsolideeritud raamatupida­ mise kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütar­ aastaaruanne hõlmab Tallinna Tehnikaülikooli (emaettevõ- ettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on te) ja tema tütarettevõtteid (edaspidi: kontsern) ning kont- muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtete tegevus- ja serni osalemist sidusettevõtetes. Tallinna Tehnikaülikooli finantspoliitikat. kontserni 2025. aasta konsolideeritud raamatupidamise Tütarettevõtte definitsioonile vastavad ka mitteäri- aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruand- ühingud (mittetulundusühingud). Kontrolli ja olulise mõju luse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhi- määramisel mitteäriühingutes arvestatakse asjaolu, kas nõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise emaettevõttele lähevad üle mitteäriühingu varad selle lik- seaduses, mida täpsustavad avaliku sektori finantsarvestu- videerimisel. Kui emaettevõte omab mittetulundusühingus se ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), kajasta- Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande takse osalust 100%-na. koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, Tütarettevõte on kontserni raamatupidamise aruandes välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates konsolideeritud alates kontrolli tekkimisest kuni selle arvestus­põhimõtetes. lõppemiseni. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (v.a koostatud eurodes. ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajasta- 2025. a konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes takse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile kajastuvad Tallinna Tehnikaülikooli (emaettevõtte) ning tema võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tütarettevõtete MTÜ TTÜ Üliõpilasküla, MTÜ TTÜ Spordiklubi tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele ja MTÜ TTÜ Kultuurikeskus finantsnäitajad. Kõikides tütarette- nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetus- võtetes omab Tallinna Tehnikaülikool 100% osalust. Kõik Tal- maksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe linna Tehnikaülikooli tütarettevõtted tegutsevad Eestis. Täien- kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. dav informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud Lisas 7. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni Sidusettevõtetena on kajastatud TFTAK AS ja likvi­ osalust ettevõtte varades, kohustistes ja tingimuslikes deeritud ning 28.10.2025 äriregistrist kustutatud E-Kyla kohustistes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud Arendus OÜ. Täiendav informatsioon sidusettevõtete kohta bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kulu- on toodud Lisas 6. des konsolideeritud tulemiaruandes. Positiivset firmaväär- tust kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse põhivarana. KONSOLIDEERITUD ARUANNETE Juhul kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jook- KOOSTAMINE sul, kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. KONSOLIDEERIMISE PÕHIMÕTTED Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on väärtuse vahel kontserni bilansis (k.a firmaväärtus) müü- rida-realt konsolideeritud kõigi Tallinna Tehnikaülikooli gikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad. tütarettevõtte müügist. Juhul kui tütarettevõtte osalisel Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohus- müügil väheneb emaettevõtte kontroll ettevõtte üle alla tised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. alates müügikuupäevast üksuse konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, ko- TÜTARETTEVÕTTED hustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena või muu Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle kontsernil finants­investeeringuna. 72  Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügi- Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ (osalus 10,04%), C2Grid kuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. OÜ (osalus 8,56%), Mindchip OÜ (osalus 9%), äio tech OÜ (osalus 2,74%). SIDUSETTEVÕTTED Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse KONSOLIDEERITUD AASTAARUANDE olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttes LISADES ESITATUD EMAETTEVÕTTE 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. KONSOLIDEERIMATA ARUANDED Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse konso­ lideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil. Selle Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konso- meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema lideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades aval- soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioo- dada konsolideeriva üksuse (emaettevõte) eraldiseisvad didel investori osalusega muutustes investeeringuobjekti konsolideerimata põhiaruanded: bilanss, tulemiaruanne, netovaras (nii muutused sidusettevõtte kasumis/kahjumis rahavoogude aruanne ja netovara muutuste aruanne. kui muudel netovara kirjetel) ning investeeringuobjekti Emaettevõtte konsolideerimata aruannete koostamisel on varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe eliminee- ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koos- rimisega või amortisatsiooniga. Juhul kui kontserni osalus tamisel. Emaettevõtte konsolideerimata aruannetes, mis kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtte kahju- on esitatud käesoleva konsolideeritud raamatupidamise mis ületab sidusettevõtte bilansilist väärtust, vähendatakse aastaaruande lisana, on investeeringud tütarettevõtete ja investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla sidusettevõtete aktsiatesse ja osadesse kajastatud soe- selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa tusmaksumuses, millest on vajadusel maha arvatud vara investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansi­ väärtuse langusest tekkinud allahindlused. väliselt. Juhul kui kontsern on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtte kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA -KOHUSTISED OSALUSED SIHTASUTUSTES JA MITTETULUNDUSÜHINGUTES Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro (s.o kontserni arvestusvaluuta). Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajasta- Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks takse järgmiselt: võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eu- • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundus­ roopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud ühingus valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigu- rahalised varad ja -kohustised (rahas tasutavad nõuded ja sest), kajastatakse osalust 100%-na; laenud) hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse • kui kontsern omab sihtasutuses või mittetulundus­ aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuu- ühingus olulist mõju (üldjuhul 20–50% hääleõigusest), takursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajasta- kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi ta (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes. antud toetuste kuluna). Kontrolli ja olulise mõju määramisel mitteäriühingutes FINANTSVARAD arvestatakse ka asjaolu, kas kontsernile lähevad üle mitte­ äriühingu varad selle likvideerimisel. Kontsernil on järgmised finantsvarad: raha ja raha lähen­did, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded ning finantsinvesteeringud. FINANTSINVESTEERINGUD Nõuded ostjatele ja muud nõuded (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), v.a Finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitali­ edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse instrumentidesse (v.a osalused tütar- ja sidusettevõtetes), korrigeeritud soetusmaksumuses. mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, ka- Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üld- jastatakse soetusmaksumuses, millest on vajadusel maha juhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimak- arvatud väärtuse langusega seotud allahindlus. sed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid Tallinna Tehnikaülikool omab osalust 31.12.2025 seisuga kajastatakse konsolideeritud bilansis tõenäoliselt laekuvas järgmistes ettevõtetes: IMECC OÜ (osalus 10,53%), Eliko summas. Pikaajaliste nõuete korri­geeritud soetusmaksumuse 73  arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu Kaupade kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud õiglases väärtuses, arves­tades järgnevatel perioodidel nõu- on hinnatud konsolideeritud bilansis lähtudes sellest, mis on delt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväär- Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõu- tus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases de nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. majandustegevuses kasuta­tavast hinnan­gu­li­sest müügihin- Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses nast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote muutustega läbi konsolideeritud tulemiaruande (tuletis- müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. instrumendid), võetakse algselt arvele õiglases väärtuses ja omandamisega seotud tehingukulud kajastatakse kon- solideeritud tulemiaruandes kuludena. MATERIAALSED PÕHIVARAD Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavaid asjaolusid. Juhul Materiaalseteks põhivaradeks loetakse kontserni enda kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse finantsvarad alla. majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku töö­eaga Nõuetena ostjate vastu kajastatakse koolitusteenuse, üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurot. Varad, teadus- ja arendustegevuse teenuse osutamise ning muu mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmak- tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi sumus on alla 10 000 euro, kantakse kasutuselevõtmise nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeri­tud hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike varade soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus vajadusel üle peetakse arvestust bilansiväliselt. tehtavad allahindlused). Laekumata nõudeid hinnatakse individuaalselt, iga arve laekumise tõenäosust käsitletakse Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruan- arvele: dekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruande­ kuupäeva • kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, järgseid, kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, arhi­vaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jook- mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Nõuete sul ei vähene; allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid • raamatud nendes avalikes raamatukogudes, kus raama­ selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt tute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhi- nõuete esialgsetele lepingutingimustele. tegevuseks. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende RAHA JA RAHA LÄHENDID soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara Raha ja selle lähenditena kajastatakse konsolideeritud bi- viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Avaliku sek- lansis raha kirjel ja konsolideeritud rahavoogude aruandes tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist tuleneva kassas olevat sularaha, pankades arvelduskontodel olevat erinõudena ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse raha ja kuni 1-aastase järelejäänud tähtajaga deposiite, mida tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Materiaalset on võimalik lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestada. põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema soetus- Konsolideeritud rahavoogude aruandes kajastatakse maksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investee- ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. rimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad välja­ kajastatakse otsemeetodil. minekud, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitali­ seeritakse konsolideeritud bilansis põhivarana. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende VARUD toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara majandus­ tegevuse käigus; mida parajasti toodetakse objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise müügiks tavapärase majandustegevuse käigus; mater­ lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse jalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja teenuste osutamisel. Varud võetakse algselt arvele nende lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. soetus­maksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmis­ Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kultuurimälestiste kulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude riiklikku registrisse kantud varad, muuseumikogudesse viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. kuuluvad varad ja raamatukogu kogude teavikud) ei amorti- Varude soetusmaksumusse ei arvestata laenu­ kasutuse seerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel kulusid ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arva- juhendist tuleneva erinõudena kajastatakse varude soeta­mi­ tud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, sel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kuludes. amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. 74 Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalsete immateriaalne vara) kajastatakse konsolideeritud bilansis põhivarade gruppidele järgmised: siis, kui vara on kontserni poolt kontrollitav; on tõenäoline, Ehitised, rajatised ja nende struktuurikomponendid 2–10% et tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku Masinad ja seadmed 7–20% tulu, vara soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja vara ei tulene kontserni siseselt tehtud kulutustest uuri- Transpordivahendid 10–20% mis-ja arendustegevusele. Uurimis- ja arenguväljaminekud Muud materiaalsed põhivarad 10–20% on kajastatud tekkimisel kuluna. Immateriaalne põhivara Maad, raamatuid ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse konso- on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud ees­ lideeritud bilansis tema soetusmaksumuses, millest on märgile ning lõpetatakse, kui lõppväärtus ületab bilansilist maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. langusest tulenevad allahindlused. Igal aruandekuupäeval hinnatakse kasutatavate amortisat- Kõikidel immateriaalsetel põhivaradel eeldatakse sioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse olevat piiratud kasulik eluiga. Immateriaalsete põhivarade põhjendatust. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga amorti­satsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset mee- või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatu- todit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse sed vara amortiseerimises edasiulatuvalt. põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Igal aruandekuupäeval hinnatakse varade amortisatsiooni­ perioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsioo- RAAMATUKOGU RAAMATUFONDID nimäärad on immateriaalsete põhivarade gruppidele 10–33%. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 41 lõige 2 punkt 2 sätestab, et olenemata soetusmaksumusest on lubatud erandina võtta põhivaradena arvele teavikud VARADE VÄÄRTUSE LANGUS nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse Tulenevalt eelpool toodud erisättest on kontserni juhendi § 42 lg 9 ei tee avaliku sektori üksused varade bilansis kajastatud Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kae- kogudesse soetatud teavikud alates 2004. aastast. tavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike Raamatukogu kogudesse soetatavad teavikud võetakse põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle põhivaradena arvele summaliselt. Arvestust ühikute ja riknemisel või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutu- nimetuste kaupa peetakse raamatukogu infosüsteemis. sest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal Konsolideeritud bilansis kajastuvad teavikud soetusmak- aruandekuupäeval piiramata kasutuseaga materiaalse põ- sumuses. Raamatukogu kogude teavikuid ei amortiseerita. hivara (maa, kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad, muuseumikogudesse kuuluvad varad ja raamatu- Kontserni bilansis ei kajastu järgmised raamatukogu kogu- kogu kogudesse kuuluvad teavikud) ja amortiseeritavate de teavikud (arvestust peetakse bilansiväliselt): varade puhul vara väärtuse võimalikule langusele viitavate • teavikud, mis on soetatud enne 2004. aastat; asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral • annetusena ja sundeksemplaridena (2017. aastani) saa- hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda dud teavikud. bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus toimub teavikute mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava mahakandmine „Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, mil- teavikute kustutamise korra“ alusel, milles on sätestatud lest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutus- eri liiki hoiuste mahakandmise alused. Teavikud kantakse väärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse maha nende soetusmaksumuses. languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. IMMATERIAALSED PÕHIVARAD Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järg- Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita, teistest misel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara varadest eristatav mitterahaline vara, mida kasutatakse kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja mille soetus- allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi tulemusena maksumus ületab põhivarade arvele võtmise piirmäära. selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) Immateriaalset varaobjekti (tarkvara, kasutusõigused, muu kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, 75  tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks ku- KOHUSTISED junenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse Eraldistena kajastatakse konsolideeritud bilansis tõenäolisi aruandeaasta konsoli­deeritud tulemiaruandes põhivarade kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimu- allahindlusekulude vähendamisena. nud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindel. Eraldiste kajastamisel konsolideeritud bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmi- KAPITALI- JA KASUTUSRENDID seks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realisee- rumise aja kohta. Eraldis kajastatakse konsolideeritud bilan- Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olu- sis summas, mis on juhtkonna hinnangul aruande­kuupäeva lised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aru- KONTSERN KUI RENTNIK andekuupäeva, kajastatakse see diskonteeritud väärtuses, Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. lineaarselt konsolideeritud tulemiaruandes kuluna. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille reali­ seerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või KONTSERN KUI RENDILEANDJA millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajasta- usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud konsolideeri- takse konsolideeritud bilansis tavakorras, analoogselt tud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes kontsernis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amor- tiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse TOETUSED rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetu- sed), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, FINANTSKOHUSTISED ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetuste Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, kajastamisel lähtutakse avaliku sektori finants­arvestuse ja viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) -aruandluse juhendis toodud põhimõtetest. võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisal­dab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetus­ • sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel maksumuse meetodil. saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse sel- Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmak- le eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgi- sumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, miseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse konsolidee- nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ritud bilansis maksmisele kuuluvas summas. ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetus- • tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antak- maksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele se saajale, lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud arengudokumentides määratud eesmärkidest. tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära Sihtfinantseerimise liigid on: meetodit. • kodumaine sihtfinantseerimine; Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasu- • välismaine sihtfinantseerimine. mise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäe- avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine (v.a nende va. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Välismaine jooksul aruandekuupäevast, kuid mis refinantseeritakse sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, seal­hulgas rahvus- pikaajaliseks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aasta­ vahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. aruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti Sihtfinantseerimist kajastatakse konsolideeritud bilan- kajas­tatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal sis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või oli õigus aruandekuupäeval tagasi kutsuda laenulepingus sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine 76 kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega kaupade või teenuste tarnijale, kellelt kontsern toetuse ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. saajana kaupu või teenuseid saab; Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui • sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab kont- toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsusta- sernile toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ning mil- tud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühiku­hinnad), lega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toe- Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle tuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja tar- kasutamisega seotud olulised tingimused on veel täitmata, nijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol tulevaste vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha perioodide ettemakstud tuludena. Kui kulutused on tehtud liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (v.a pangakonto liikumise ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäe- see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine val võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale tuluna ja nõudena. või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevusku- Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud lude ja põhivara sihtfinantseerimist. kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei ole TEGEVUSKULUDE SIHTFINANTSEERIMINE teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täi- Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajasta- detud ning kontsern toetuse vahendajana või saajana vas- misel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Siht- tutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingu­tingimuste finantseerimisest saadud tulu kajastatakse konsolideeritud täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse tulemiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate kulu- lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vas- dega. Kontsern on lähtunud sihtfinantseerimise kajastamisel tu ja/või tagasimaksekohustus toetuse andja ees. Ühtlasi brutomeetodist, s.t saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu vähendatakse saadud toetuste tulu ja/või antud toetuste kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes eraldi. kulu. SIHTFINANTSEERIMINE TULUDE ARVESTUS PÕHIVARA SOETAMISEKS Tulu kaupade müügist ja teenuse osutamisest kajastatakse Põhivarade sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et kont- saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes sern toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kau- soetama teatud põhivara. Vastavalt avaliku sektori finants­ pade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga arvestuse ja -aruandluse juhendile kajastavad need avaliku seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule tulu tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning teenimine, põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Toetuse teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel või saamise tekkepõhiseks kuupäevaks loetakse tekkepõhist juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, põhivarade soetamise kuupäeva (kapitaliseeritavate tööde siis lähtudes valmidusastme meetodist. tegemise korral kapitaliseeri­tavate tööde tegemise perioodi Tuluna koolitusteenuse osutamisest kajastatakse tulud lõpukuupäeva). Siht­finantseerimise arvel soetatud põhivara õppeteenustasudest, mis laekuvad õppivatelt üliõpilastelt, soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti täiendusõppe programmides osalejatelt jms. Tulu kajasta- kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana. takse sellel perioodil, millal teenus osutati. Kui õppeteenuse Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse konsoli- osutamine kandub üle järgmisse majandusaastasse, kajasta- deeritud tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist takse saadud tasud konsolideeritud bilansis kirjel „Saadud ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse va- ettemaksed“. Õppeaasta 2025/2026 sügissemestri õppe- hendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte teenustasude summadest on 80% arvestatud aruandeaasta oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks. Vahen- tuludesse, 20% kajastatakse konsolideeritud bilansis saadud damise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu ettemaksetena ja kantakse tuludesse 2026. aastal. edasiantud toetuste kuluga. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist • sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, intressimäära. 77  TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA SÜNDMUSED PÄRAST ARUANDEKUUPÄEVA Seotud osapooltena on käesoleva konsolideeritud raamatu­pidamise aastaaruande koostamisel käsitletud: Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajas- • kontserni sidusettevõtteid; tuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad • sihtasutusi, mille üks asutajatest on Tallinna Tehnika­ asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande ülikool; koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna liik- või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. meid (nõukogu liikmed, rektor, prorektorid, kantsler, de- Pärast aruandekuupäeva, kuid enne konsolideeritud kaanid) ning nende valitseva või olulise mõju all olevaid aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajasta- sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid; mine konsolideeritud aastaaruandes sõltub sellest, kas • Tallinna Tehnikaülikooli tegev- ja kõrgema juhtkonna liik- tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva mete pereliikmeid, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, sündmusega. elukaaslane ja laps, ning nende valitseva või olulise mõju Korrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on all olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühin- selline sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval ek- guid. sisteerinud asjaolusid. Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta konsolideeritud bilansis Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes avalikus­ ja konsolideeritud tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv tatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud aruande­kuupäeva järgne sündmus on selline sündmus, ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud tehingute osas avalikustatakse lähtudes avaliku sektori fi- asjaoludest. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei ka- nantsarvestuse ja -aruandluse juhendist informatsioon ainult jastata lõppenud aasta konsolideeritud bilansis ja konso- nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või kontser- lideeritud tulemiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul ni sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. kui nad on olulised. LISA 2. RAHA JA RAHA LÄHENDID (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Raha pankades arvelduskontodel 39 862 240 47 927 711 Tähtajalised deposiidid pankades 9 000 000 10 000 000 Sularaha kassas 8 003 9 606 Kokku 48 870 243 57 937 317 Vaata ka Lisa 22. LISA 3. NÕUDED JA ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Nõuded ostjate vastu 1 877 383 2 598 608 Ostjatelt laekumata nõuded 1 925 184 2 629 247 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -47 801 -30 639 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded perioodi alguses -30 639 -35 269 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete laekumine 7 153 7 906 Perioodi jooksul ebatõenäoliselt laekuvaks kantud nõuded -42 406 -17 915 Perioodi jooksul lootusetuks kantud nõuded 18 091 14 639 Saamata sihtfinantseerimine (Lisa 5) 14 884 615 9 722 073 Maksude ettemaksed (Lisa 6) 587 988 526 454 Ettemaksed teenuste eest 1 287 917 1 089 262 Muud lühiajalised nõuded 10 493 443 18 131 908 Ettemakstud sihtfinantseerimised (Lisa 4) 10 101 478 17 738 133 Muud nõuded 391 965 393 775 Kokku 29 131 346 32 068 305 78 LISA 4. ETTEMAKSTUD SIHTFINANTSEERIMISED (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Välismaised partnerid 9 026 186 15 660 708 Muud kodumaised partnerid 337 396 1 621 525 Tartu Ülikool 502 570 347 285 Eesti Maaülikool 235 326 108 615 Kokku 10 101 478 17 738 133 Vaata ka Lisa 3. Ettemakstud sihtfinantseerimised partneritele 31.12.2025 31.12.2024 programmide lõikes Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 7 471 748 11 838 512 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 1 219 896 2 065 656 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine 2025–2029 570 027 0 Muud toetused 839 807 3 833 965 Kokku 10 101 478 17 738 133 LISA 5. SAAMATA SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Haridus- ja teadusministeerium 6 211 232 3 068 714 Välismaised finantseerijad 4 543 712 2 453 655 Kliimaministeerium 1 474 433 1 446 353 Eesti Teadusagentuur SA 1 219 699 1 125 457 Tartu Ülikool 633 476 1 027 442 Regionaal- ja põllumajandusministeerium 357 579 189 823 Viimsi vallavalitsus 142 886 116 861 Tartu linnavalitsus 110 083 62 853 Muud kodumaised finantseerijad 191 515 230 915 Kokku 14 884 615 9 722 073 Vaata ka Lisa 3. Saamata sihtfinantseerimine programmide lõikes 31.12.2025 31.12.2024 Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 meede SF 3 451 608 1 854 717 Hariduse, tööturu ja ühiskonna seosed Õiglase ülemineku fondi toetuse Ida-Viru ettevõtluse 1 788 675 679 070 teadmusmahukuse suurendamise toetus Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 1 766 756 396 159 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 EU Life Programm 2021–2027 1 372 884 1 313 216 INTERREG programm 1 116 016 560 376 SF temaatilised TA arendusprogrammid 1 075 922 1 106 957 TAIE fookusvaldkondades Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 727 428 780 612 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse 617 374 0 teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+) Muud toetused 2 967 952 3 030 966 Kokku 14 884 615 9 722 073 79  LISA 6. OSALUSED SIDUSETTEVÕTETES (eurodes) E-Kyla TFTAK AS Kokku Arendus OÜ Asukoht Eesti Eesti 2024 Osaluse % aasta lõpus 20 33,33 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 444 471 15 633 460 104 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 444 471 15 633 460 104 sh soetusmaksumus 7 875 15 000 22 875 2025 Osaluse % aasta lõpus 20 0 Kasum (kahjum) kapitaliosaluse meetodil (Lisa 21) 41 941 -1 778 40 163 Muud muutused 0 -13 855 -13 855 Osalus investeerimisobjekti omakapitalis aasta lõpus 486 412 0 486 412 Osaluse bilansiline väärtus aasta lõpus 486 412 0 486 412 sh soetusmaksumus 7 875 0 7 875 TFTAK AS Osakapital 39 375 Reservkapital 3 937 Ülekurss 4 108 Jaotamata kasum 2 125 236 Omakapital kokku 2 172 656 Investeerija osa omakapitalist 434 531 TFTAK AS 2025. a korrigeeritud majandustegevuse kasumiks oli 209 706 eurot, mille tulemusena Tallinna Tehnikaülikooli investeeringu väärtus kasvas 41 941 eurot (2024. a korrigeeritud kasum 92 035 eurot, investeering kasvas 18 407 eurot). E-Kyla Arendus OÜ likvideeriti ning kustutati äriregistrist 28. oktoobril 2025. Likvideerimisjaotisena maksti MTÜ TTÜ Üliõpilaskülale välja 13 855 eurot. LISA 7. TÜTARETTEVÕTTED Osaluse määr (%) Asukohamaa 31.12.2025 31.12.2024 TTÜ Üliõpilasküla MTÜ Eesti 100 100 TTÜ Spordiklubi MTÜ Eesti 100 100 TTÜ Kultuurikeskus MTÜ Eesti 100 100 80 LISA 8. MATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Muu Maa Ehitised Masinad ja materiaalne Raamatud Lõpetamata Kokku seadmed põhivara ehitus Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 3 580 569 161 638 037 50 419 342 11 104 439 6 637 260 514 683 233 894 330 Akumuleeritud kulum 0 -84 448 188 -40 288 725 -9 100 919 0 0 -133 837 832 Jääkmaksumus 3 580 569 77 189 849 10 130 617 2 003 520 6 637 260 514 683 100 056 498 2024. a toimunud muutused Soetused 0 831 658 2 087 415 241 410 71 937 1 735 018 4 967 438 Saadud mitterahaline 70 680 0 0 0 0 0 70 680 sihtfinantseerimine Ümberklassifitseerimine 0 1 257 880 84 396 207 900 0 -1 550 176 0 Arvestatud kulum 0 -6 524 661 -2 309 543 -359 026 0 0 -9 193 230 ja allahindlus Muu mahakandmine 0 -33 216 -216 804 -689 008 -30 967 -3 900 -973 895 jääkmaksumuses Müüdud põhivara jääkmaksumuse 0 0 -26 135 0 0 0 -26 135 mahakandmine Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 3 651 249 162 942 442 51 626 579 9 536 234 6 678 230 695 625 235 130 359 Akumuleeritud kulum 0 -90 220 932 -41 876 632 -8 131 439 0 0 -140 229 003 Jääkmaksumus 3 651 249 72 721 510 9 749 946 1 404 796 6 678 230 695 625 94 901 356 2025. a toimunud muutused Soetused 0 666 024 5 402 015 416 994 55 992 10 129 057 16 670 082 Saadud mitterahaline 0 15 000 0 0 0 0 15 000 sihtfinantseerimine Ümberklassifitseerimine 0 4 798 987 0 12 500 0 -4 811 487 0 Arvestatud kulum 0 -6 114 814 -2 540 134 -235 130 0 0 -8 890 078 ja allahindlus Muu mahakandmine 0 -1 939 -36 503 -51 431 -59 663 0 -149 536 jääkmaksumuses Saldo seisuga 31.12.2025 Soetusmaksumus 3 651 249 166 317 557 54 890 560 9 005 450 6 674 559 6 013 195 246 552 570 Akumuleeritud kulum 0 -94 232 789 -42 315 235 -7 457 722 0 0 -144 005 746 Jääkmaksumus 3 651 249 72 084 768 12 575 324 1 547 729 6 674 559 6 013 195 102 546 824 SUURIMAD INVESTEERINGUD ARUANDEAASTAL Valminud ehitusobjektid: Pooleliolevad ehitustööd: Investeeringud seadmetesse: ICT hoone 2. korruse 2 548 079 Akadeemia tee 1 556 007 Diffractometer Rigaku 408 350 rekonstrueerimine 11/2 ühiselamu XtaLAB Synergy-S SCI hoone katuse 455 563 Akadeemia tee 11/1 1 418 979 Röntgendifraktomeeter 367 880 renoveerimine Academic Hostel XRDynamic 500 ICO hoone 1. korruse 389 193 Mektory hoone 1 380 187 Spektraalne läbivoolu­ 306 877 renoveerimine ehitustööd tsütomeeter ja rakusorter U06A hoone küttesüsteemi 383 405 U03 hoone 610 510 Agilent Technologies 202 290 renoveerimine renoveerimine induktiivsidestatud U01 hoone küttesüsteemi 337 300 LIB hoone 328 189 plasmamassispektromeetri renoveerimine renoveerimine (ICP-MS) komplekt 81  LISA 9. IMMATERIAALSED PÕHIVARAD (eurodes) Õigused ja Lõpetamata tööd Tarkvara Kokku litsentsid ja ettemaksed Saldo seisuga 31.12.2023 6 753 260 332 464 144 538 7 230 262 Akumuleeritud kulum -3 645 723 -238 727 0 -3 884 450 Jääkmaksumus 3 107 537 93 737 144 538 3 345 812 2024. a toimunud muutused Soetused 816 360 0 235 173 1 051 533 Kulum ja allahindlus -701 989 -23 706 0 -725 695 Ümberklassifitseerimine 101 750 0 -101 750 0 Saldo seisuga 31.12.2024 7 674 575 332 464 277 961 8 285 000 Akumuleeritud kulum -4 350 917 -262 433 0 -4 613 350 Jääkmaksumus 3 323 658 70 031 277 961 3 671 650 2025. a toimunud muutused Soetused 509 877 0 642 143 1 152 020 Kulum ja allahindlus -710 948 -19 276 0 -730 224 Ümberklassifitseerimine 21 000 0 -21 000 0 Mahakandmine jääkmaksumuses -6 934 0 -10 990 -17 924 Saldo seisuga 31.12.2025 8 142 215 294 065 888 114 9 324 394 Akumuleeritud kulum -5 005 562 -243 310 0 -5 248 872 Jääkmaksumus 3 136 653 50 755 888 114 4 075 522 SUURIMAD INVESTEERINGUD IT ARENDUSTESSE ARUANDEAASTAL õppeinfosüsteem ÕIS2 ja ÕIS3 326 017 täiendusõppe infosüsteem EDUR arendused 279 654 projektiveebi arendused 213 461 LISA 10. VÕLAD (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Võlad töötajatele 5 774 212 5 132 506 Puhkusetasude kohustis 5 444 355 4 855 882 Töötasu ja deklareerimata maksude võlgnevus 172 324 144 725 Võlad majanduskulude eest 154 592 129 148 Muud võlad 2 941 2 751 Maksuvõlad 5 234 383 4 259 374 Sotsiaalmaksu kohustis 2 626 147 2 279 346 Üksikisiku tulumaksu kohustis 1 615 097 1 280 345 Käibemaksu kohustis 538 124 396 656 Töötuskindlustusmakse kohustis 171 290 147 613 Kogumispensioni maksete kohustis 161 044 93 906 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustis 71 566 61 493 Maamaksu kohustis 51 097 0 Keskkonnatasude kohustis 18 15 Võlad tarnijatele 3 846 637 3 219 614 Sihtfinantseerimisega seotud kohustised 1 331 028 724 298 Muud kohustised 382 656 373 574 Kokku 16 568 916 13 709 366 82 LISA 11. SAADUD ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (Lisa 12) 32 771 892 41 173 601 Koolitusteenuse ettemaksed 756 231 547 325 Teadus- ja arenduslepingute alusel saadud ettemaksed 283 218 100 882 Muud ettemaksed 46 639 61 397 Kokku 33 857 980 41 883 205 LISA 12. SIHTFINANTSEERIMISEKS SAADUD ETTEMAKSED (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Välismaised finantseerijad 21 202 371 31 548 506 Eesti Teadusagentuur SA 4 639 034 3 779 037 Haridus- ja teadusministeerium 3 815 611 3 133 809 Tartu Ülikool 1 853 731 1 328 806 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 208 150 536 793 Kaitseministeerium 176 514 153 938 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 159 697 123 892 Tallinna linnavalitsus 153 878 298 262 Muud kodumaised finantseerijad 562 906 270 558 Kokku 32 771 892 41 173 601 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed programmide lõikes 31.12.2025 31.12.2024 Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 15 353 288 20 599 324 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine 2025–2029 3 025 847 0 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 2 907 044 5 870 595 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 Erasmus + 2 889 580 2 623 568 EU Digital Europe 2 305 900 1 988 020 Personaalne uurimistoetus 1 428 306 2 367 309 Riikliku täienduskoolituse tellimuse rahastus, 1 357 482 751 357 mikrokvalifikatsiooniõppe, digi- ja roheoskuste koolitus Eesti teaduse tippkeskused 918 092 1 620 846 Muu toetus 2 586 353 5 352 582 Kokku 32 771 892 41 173 601 83  LISA 13. ERALDISED (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lühiajaline töösuhte lõppemise hüvitise eraldis 0 190 264 Pikaajaline töösuhte lõppemise hüvitise eraldis 441 444 15 960 Töösuhte lõppemise hüvitise eraldis on moodustatud rektori ja prorektorite ning TTÜ Üliõpilasküla MTÜ juhatuse töösuhtejärgsete hüvitistega kaasnevate kulude katteks, mis kuuluvad väljamaksmisele lepingutähtaja möödumisel. Aruandeaastal maksti välja lepingujärgne töösuhte lõppemise hüvitis summas 72 252 eurot (koos tööjõukulude maksudega). Tühistati varasemalt arvestatud, kuid kasutamata jäänud eraldisena 118 012 eurot, mis oli moodustatud rektor Tiit Landi esimese ametiaja lõppemisega seonduvateks potentsiaalseteks väljamakseteks rektorile ja prorektoritele. Seoses uue rektoraadi ametisse asumisega alates 1.08.2025 moodustati uus pikaajaline töösuhte lõppemise hüvitise eraldis summas 425 484 eurot. LISA 14. TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (eurodes) 2025 2024 Teadus- ja arendustegevuse lepingud ning teenustööd 7 834 102 7 883 452 Üüri- ja rendi- ning kommunaaltegevuse tulud 5 809 397 5 994 377 Täienduskoolitus 3 915 730 4 045 812 Tasemeõppe õppeteenustasud 2 924 337 2 373 736 Muu majandustegevus 933 980 1 141 107 Muud tulud haridusalasest tegevusest 451 079 441 441 Kokku 21 868 625 21 879 925 Tulud majandustegevusest geograafiliste piirkondade lõikes 2025 2024 Eesti 18 969 863 19 114 843 Muud riigid 1 492 576 1 250 655 Euroopa Liidu liikmesriigid 1 406 186 1 514 427 Kokku 21 868 625 21 879 925 84 LISA 15. SAADUD TEGEVUSTOETUS (eurodes) 2025 2024 Tegevustoetus riigieelarvest õppetegevuseks 67 119 495 62 333 645 Kõrghariduse tegevustoetus 65 293 075 58 677 204 IT õppekavade toetus 1 471 250 1 471 250 Doktoranditoetuse fond 304 920 914 760 Üliõpilaste tulemusstipendiumi fond 50 250 502 500 Raamatukogu tegevustoetus 0 420 931 Regionaalse kõrgharidusõppe toetus 0 347 000 Tegevustoetus riigieelarvest teadus- ja arendustegevuseks 21 084 108 19 534 654 Baasfinantseerimine 12 157 868 12 682 887 Nooremteadurite töötasu fond 8 041 880 5 273 576 Teadusraamatukogude teadusinformatsiooni hankimise finantseerimine 605 760 624 711 Doktoriõppe tulemusrahastamine 195 600 870 480 Teaduskollektsioonide toetamine 83 000 83 000 Muu finantseerimine riigieelarvest 1 180 1 715 Muud toetused 969 415 710 386 Kokku 89 174 198 82 580 400 LISA 16. SAADUD SIHTFINANTSEERIMINE (eurodes) Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2025 2024 Kodumaine sihtfinantseerimine 24 584 209 22 373 735 toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt 16 567 606 15 523 384 toetused Haridus- ja teadusministeeriumilt 3 867 219 2 825 864 toetused Tartu Ülikoolilt 1 304 857 1 106 662 toetused Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt 1 091 052 956 973 toetused Kliimaministeeriumilt 804 432 836 644 toetused Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudilt 284 197 287 932 toetused Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuselt 237 334 284 468 toetused muudelt finantseerijatelt 427 512 551 808 Välismaine sihtfinantseerimine 41 579 045 30 316 211 toetused välismaistelt finantseerijatelt 23 956 277 16 163 692 vahendatud toetused Haridus- ja teadusministeeriumilt 11 087 144 8 765 850 vahendatud toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt 3 820 986 2 605 296 vahendatud toetused Kliimaministeeriumilt 957 830 920 068 vahendatud toetused Tartu Ülikoolilt 672 040 536 891 vahendatud toetused Regionaal- ja põllumajandusministeeriumilt 361 895 258 149 vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt 722 873 1 066 265 Kokku 66 163 254 52 689 946 85  Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 2025 2024 Kodumaine sihtfinantseerimine 2 536 981 1 318 007 toetused Haridus- ja teadusministeeriumilt 1 389 507 814 665 toetused Eesti Teadusagentuur SA-lt 579 311 0 toetused Tartu Ülikoolilt 433 301 388 303 toetused muudelt finantseerijatelt 134 862 115 039 Välismaine sihtfinantseerimine 2 683 162 281 316 vahendatud toetused Tartu Ülikoolilt 153 378 215 809 vahendatud toetused Haridus- ja teadusministeeriumilt 2 002 251 46 245 vahendatud toetused muudelt finantseerijatelt 527 533 19 262 Kokku 5 220 143 1 599 323 Saadud sihtfinantseerimine kokku 71 383 397 54 289 269 Tegevuskulude sihtfinantseerimine programmide lõikes 31.12.2025 31.12.2024 Personaalne uurimistoetus 12 584 102 13 095 407 Horizon Europe – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 12 029 916 7 000 929 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027 Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 meede SF 6 885 423 3 408 767 Hariduse, tööturu ja ühiskonna seosed TemTA – temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid 4 286 767 3 069 150 Horisont 2020 – Euroopa Liidu teadusuuringute ja 3 559 789 4 823 700 innovatsiooni raamprogramm aastateks 2014–2020 EU Digital Europe 3 290 368 3 023 630 Teaduse tippkeskused 2024–2030 3 111 998 1 620 846 Erasmus + 3 043 699 2 818 180 Õiglase ülemineku fondi toetuse Ida-Viru ettevõtluse 2 757 100 2 695 437 teadmusmahukuse suurendamise toetus EU CEF Infrastructure Projects 2 209 214 0 INTERREG programm 1 775 543 821 604 EU Life Programm 2021–2027 1 394 378 1 189 797 Riikliku täienduskoolituse tellimuse rahastus, 1 184 830 947 851 mikrokvalifikatsiooniõppe, digi- ja roheoskuste koolitus FinEst Targa linna tippkeskus 927 174 370 078 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide 753 723 0 institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+) Muud toetused 6 369 230 7 804 570 Kokku 66 163 254 52 689 946 Sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks programmide lõikes 31.12.2025 31.12.2024 Õiglase ülemineku fondi toetuse Ida-Viru ettevõtluse 2 200 814 0 teadmusmahukuse suurendamise toetus Toetus hoonete energiatõhusust kasvatavateks nutikateks investeeringuteks 792 789 767 211 Teaduse tippkeskused 843 898 519 112 Muud toetused 1 382 642 313 000 Kokku 5 220 143 1 599 323 Tallinna Tehnikaülikooli kontsern on sihtfinantseerimise saaja ja vahendajana 2025. aastal kajastanud tegevuskulude sihtfinantseerimise tulude vähendamist kokku summas 16 597 eurot, millest 264 eurot seoses vabatahtliku tagasi- maksega ning 16 333 eurot seoses Eesti Teadusagentuuri järelvalve tulemusel mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha tagastamisega. 2024. aastal kajastati seoses vabatahtliku tagasimaksega tegevuskulude sihtfinantseerimise tulu vähendamist sum- mas 16 eurot. Tegevuskulude sihtfinantseerimise tulude vähendus kajastub aruandes tegevuskulude sihtfinantseerimise tuludes. 86 LISA 17. TOETUSTE VAHENDAMINE JA LIIKMEMAKSUD (eurodes) 2025 2024 Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 12 201 030 6 525 080 välismaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 10 748 579 5 477 032 kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 1 452 451 1 048 048 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 336 117 0 välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 196 117 0 kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 140 000 0 Liikmemaksud 787 190 919 021 Antud tegevustoetused 2 300 480 143 831 Kokku 15 624 817 7 587 932 LISA 18. TÖÖJÕUKULUD (eurodes) 2025 2024 Töötasud 84 583 104 72 753 640 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 28 715 991 24 680 250 Muud 1 009 334 875 905 Kokku tööjõukulud 114 308 429 98 309 795 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2025 2024 juhtorganite liikmed 15 15 töölepingu alusel töötavad isikud 1 996 1 802 Kokku 2 011 1 817 LISA 19. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD (eurodes) 2025 2024 Kinnistute kulud 8 899 287 9 147 568 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3 832 807 4 029 597 Lähetuskulud 3 551 647 3 236 652 Administreerimiskulud (sh esinduskulud) 2 476 294 2 333 358 Kommunikatsiooni-, reklaami- ja kultuurikulud 2 259 160 2 090 964 Uurimis- ja arendustööd 1 651 448 1 595 578 Materjalid, kemikaalid 1 267 956 1 188 720 Töötajate koolituskulud (sh koolituslähetus) 1 075 885 933 108 Inventari kulud 1 042 072 734 932 Masinate ja seadmete majandamiskulud 998 140 880 860 Koolitamise kulud (õppevahendid, allhange, toidukulude toetus jms) 874 338 1 194 966 Teavikute ja museaalide kulud 654 367 705 961 Transpordikulud 613 545 383 341 Mitmesugused majanduskulud 592 803 603 656 Kokku 29 789 749 29 059 261 Tegevuskulud sisaldavad muuhulgas kasutusrendimakseid (Lisa 20). 87  LISA 20. KASUTUSRENT (eurodes) Tasutud Järgmiste perioodide kasutusrendikulu seisuga Kasutusrendimaksed 2025 2025. aastal 31.12.2025 Maksetähtajaga Maksetähtajaga kuni 1 aasta 1–5 aastat IT seadmed (info- ja 217 633 202 683 134 800 kommunikatsioonitehnoloogia kuludes) Ehitised ja rajatised (kinnistute kuludes) 85 126 206 668 146 084 Sõidukid (sõidukite majandamiskuludes) 24 786 26 046 64 153 Masinad ja seadmed (masinate ja 2 100 0 0 seadmete majandamiskuludes) Kokku 329 645 435 397 345 037 Tasutud Järgmiste perioodide kasutusrendikulu seisuga Kasutusrendimaksed 2024 2024. aastal 31.12.2024 Maksetähtajaga Maksetähtajaga kuni 1 aasta 1–5 aastat IT seadmed (info- ja 218 419 207 966 275 086 kommunikatsioonitehnoloogia kuludes) Ehitised ja rajatised (kinnistute kuludes) 63 413 65 886 5 508 Sõidukid (sõidukite majandamiskuludes) 30 899 20 263 21 896 Masinad ja seadmed (masinate ja 4 200 2 100 0 seadmete majandamiskuludes) Kokku 316 931 296 215 302 490 Vaata ka Lisa 19. LISA 21. MUUD KULUD (eurodes) 2025 2024 Maksud 7 848 169 4 924 278 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded 79 716 27 122 Lõivud ja trahvid 63 987 73 192 Muud kulud 22 729 19 904 Kokku 8 014 601 5 044 496 LISA 22. FINANTSTULUD JA -KULUD (eurodes) 2025 2024 Intressitulud 1 366 456 2 025 431 Finantstulud ja -kulud investeeringutelt tütar- ja sidusettevõtetesse (Lisa 6) 40 163 18 337 Muud finantstulud ja -kulud 796 761 Intressikulud kapitalirendilt 0 -110 Kokku 1 407 415 2 044 419 31.12.2025 seisuga oli laekumata intressitulu arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt 128 360 eurot (31.12.2024 oli 185 198 eurot). Intressimäärad, mida teeniti arvelduskontodelt ja lühiajalistelt deposiitidelt olid 2025. aastal 0,01% kuni 4,15% aastas (2024. aastal 0,01% kuni 4,85%). 88 LISA 23. BILANSIVÄLISED VARAD Bilansiväliselt arvestatakse kontsernis varasid soetusmaksumusega 2 000 kuni 9 999,99 eurot. Seisuga 31.12.2025 oli bilansiväliste varade soetusmaksumus 16 962 934 eurot (31.12.2024 oli 16 992 283 eurot). LISA 24. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud 2025 2024 Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liikmed 143 205 145 800 Tallinna Tehnikaülikooli rektoraadi liikmed 1 217 337 1 046 300 tütarettevõtete juhtkondade liikmed 118 617 95 595 Kokku 1 479 159 1 287 695 Alates 01.07.2024 kuuluvad rektoraadi koosseisu lisaks rektorile, prorektoritele ja kantslerile ka dekaanid, kellele arvesta- tud tasud on summeeritud juhtkonnale arvestatud tasude koosseisu. Ühtlasi on viidud 2024. aasta andmed võrreldavaks aruandeaasta andmetega. Mitteturutingimustel, õigusaktidele või kontserni sisedokumentide üldistele nõuetele mittevastavaid tehinguid 2025. ja 2024. aastal ei olnud. LISA 25. TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise täht- ajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontsernile olulise täiendava maksusumma. LISA 26. ARUANDEKUUPÄEVA JÄRGSED SÜNDMUSED 2026. aasta jaanuarikuus otsustas Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu asutada sihtasutuse Tallinna Tehnikaülikooli Inse- neeria Sihtkapital ning kinnitada loodava sihtasutuse põhikiri. Sihtasutus on Tallinna Tehnikaülikooli poolt asutatud fond, mille eesmärgiks on lähtudes avalikest huvidest ning heategevuslikest põhimõtetest toetada kõrgharidusega inseneride koolitamist ja ülikooli arenguambitsioone uutesse valdkondadesse laienemisel nii teaduse, õppe kui ka ettevõtluse vallas. Tallinna Tehnikaülikool tegi 2026. aasta veebruarikuus 1 miljoni euro suuruse sissemakse sihtasutuse sihtkapitali. Alates äriregistrisse registreerimisest (11.03.2026) loetakse sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli konsolideerimisgruppi kuuluvaks tütarettevõtteks. LISA 27. LISAINFORMATSIOON EMAETTEVÕTTE KOHTA Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele on lisades avaldatud informatsioon konsolideeriva üksuse konsolideerimata põhiaruannete kohta (emaettevõtte bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne ning netovara muutuste aruanne). Emaettevõtte põhiaruanded on koostatud kasutades samu arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, mida on kasutatud konsolideeritud aruannete koostamisel, v.a tütar- ja sidusettevõtted, mida kajastatakse emaettevõtte konsolideerimata põhiaruannetes nende soetusmaksumuses miinus allahindlused. 89  BILANSS (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 VARAD 181 710 057 186 606 534 KÄIBEVARAD 76 991 240 89 174 190 Raha ja raha lähendid 47 954 073 56 785 301 Nõuded ja ettemaksed 28 856 210 32 234 140 Varud 180 957 154 749 PÕHIVARAD 104 718 817 97 432 344 Osalused tütar- ja sidusüksustes 7 875 7 875 Finantsinvesteeringud 51 482 51 482 Nõuded ja ettemaksed 2 000 094 17 848 Materiaalne põhivara 98 583 844 93 683 489 Immateriaalne põhivara 4 075 522 3 671 650 KOHUSTISED JA NETOVARA 181 710 057 186 606 534 KOHUSTISED 49 088 659 54 918 014 Lühiajalised kohustised 48 663 175 54 908 501 Võlad ja ettemaksed 48 653 662 54 708 724 Eraldised 0 190 264 Laenukohustised 9 513 9 513 Pikaajalised kohustised 425 484 9 513 Laenukohustised 0 9 513 Eraldised 425 484 0 NETOVARA 132 621 398 131 688 520 Eelmiste perioodide tulem 131 688 520 127 875 165 Aruandeaasta tulem 932 878 3 813 355 90 TULEMIARUANNE (eurodes) 2025 2024 TEGEVUSTULUD 177 790 112 154 053 964 Tulud majandustegevusest 17 384 356 17 274 937 Saadud tegevustoetus 88 979 830 82 424 876 Saadud sihtfinantseerimine 71 383 397 54 289 269 Muud tulud 42 529 64 882 TEGEVUSKULUD 178 229 530 152 277 839 Stipendiumid 5 017 767 5 479 483 Toetuste vahendamine ja liikmemaksud 16 797 625 8 497 240 Tööjõukulud 112 357 974 96 536 823 Mitmesugused tegevuskulud 27 514 255 26 689 333 Muud kulud 7 128 575 4 572 410 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 9 413 334 10 502 550 TEGEVUSTULEM -439 418 1 776 125 Finantstulud ja -kulud 1 372 296 2 037 230 ARUANDEAASTA TULEM 932 878 3 813 355 91  RAHAVOOGUDE ARUANNE (eurodes) 2024 2023 RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeaasta tegevustulem -439 418 1 776 125 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja allahindlus ning mahakandmine jääkväärtuses 9 413 334 10 502 550 Kasum põhivarade müügist 0 -29 335 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -15 000 -70 680 Saadud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -5 205 143 -1 528 643 Vahendatud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 336 117 0 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 4 946 866 -13 374 885 Varude muutus -26 208 -22 108 Muutus eraldistes 235 220 -2 327 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -5 688 809 19 617 921 Rahavood põhitegevusest kokku 3 556 959 16 868 618 RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Tasutud põhivarade soetamisel -14 702 562 -5 830 028 Antud laenud -2 000 000 0 Antud laenude tagasimaksed 165 916 199 093 Tasutud finantsinvesteeringute soetamisel 0 -280 Laekunud pikaajalised nõuded 1 867 14 873 Laekunud intressid ja muu finantstulu 1 426 284 2 034 552 Laekunud põhivarade müügist 0 57 265 Laekunud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks 3 258 931 2 330 018 Tasutud sihtfinantseerimine põhivarade soetuseks -529 110 0 Rahavood investeerimistegevusest kokku -12 378 674 -1 194 507 RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -9 513 -32 276 Rahavood finantseerimistegevusest kokku -9 513 -32 276 RAHAVOOD KOKKU -8 831 228 15 641 835 Raha ja raha lähendid aasta alguses 56 785 301 41 143 466 Raha ja pangakontode muutus -8 831 228 15 641 835 Raha ja raha lähendid aruandeaasta lõpus 47 954 073 56 785 301 92 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (eurodes) Eelmiste Aruandeaasta Kokku perioodide tulem tulem Saldo seisuga 31.12.2023 125 400 982 2 474 183 127 875 165 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 332 799 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2023 129 200 089 2023. a tulemi edasikandmine 2 474 183 -2 474 183 0 2024. a aruandeaasta tulem 0 3 813 355 3 813 355 Saldo seisuga 31.12.2024 127 875 165 3 813 355 131 688 520 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 764 345 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2024 133 444 990 2024. a tulemi edasikandmine 3 813 355 -3 813 355 0 2025. a aruandeaasta tulem 0 932 878 932 878 Saldo seisuga 31.12.2025 131 688 520 932 878 132 621 398 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -7 875 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 1 864 837 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata netovara 31.12.2025 134 478 360 93  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Internet www.kpmg.ee Tallinn 10151 Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Tallinna Tehnikaülikooli nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Tallinna Tehnikaülikooli ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2025, konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 69 kuni 93 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi konsolideeritud raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 Tallinn, 09. aprill 2026 2  2025. AASTA KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRJASTAMINE Tallinna Tehnikaülikooli juhtkond on koostanud Tallinna Tehnikaülikooli kontserni 31.12.2025 lõppenud majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest. Tallinna Tehnikaülikooli rektor on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja ülikooli nõukogule esitamiseks heaks kiitnud 9. aprillil 2026. Rektor TIIT LAND /allkirjastatud digitaalselt/ Finantsjuht HEIKI RAADIK /allkirjastatud digitaalselt/ Pearaamatupidaja AVE TAMM /allkirjastatud digitaalselt/ 96